Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (387 SE)

Vabariigi Valitsus

.02.2024 nr 1-1/15-387/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1

saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Isamaa fraktsiooni k.a 21. veebruaril algatatud

kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (387 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri kahel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

EELNÖU

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus

§ l. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 5 löige 2 muudetakse ja sönastatakse järgmiselt:

(2) Hääleöigus on ka nende riikide kodanikel, kes vastavad köigile järgmistele tingimustele: l) kelle riikidega Eestil on selleks sölmitud kahepoolsed lepingud, mis on ratifitseeritud Riigikogu poolt; 2) kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa voi alalise elamisöiguse alusel; 3) kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle pusiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas voi linnas.

Lauri Hussar Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Isamaa fraktsioon 21.02.2024.a.

^3 Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni esimees

Viit

Riägikogu Kantseleä päev^_^A^^ -^777r-^

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri

l. Seaduse eesmärkja sissejuhatus

Käesoleva eelnöu eesmärk on tunnistada kehtetiiks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsust mitte omavate isikute hääletamisöigus kohalike omavalitsuste valimistel.

Praeguse seaduse järgi vöivad kohalikel valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa voi alalise elamisöiguse aluselja kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle pusiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas voi linnas.

Kolmandate riikide hääletamisöiguse Eesti kohalikel valimistel onjulgeolekukusimusja seda eriti Venemaa Ukraina vastase agressioonisöja kontekstis. Venemaa uheks liitlaseks selles agressioonis on ka Valgevene. Ei ole öige, et sellises olukorras vöimaldab Eesti osaleda Venemaaja Valgevene kodanikel oma kohalike omavalitsuste valimistel.

Juhul, kui kolmandate riikide kodanikelja kodakondsust mitte omavatel Eesti elanikel on öigus osaleda hääleöigusega kohalikel valimistel, tähendab seda, et kaudselt osalevad nad läbi valijameeste ka Vabariigi Presidendi valimisel, mida ei saa samuti öigeks pidada.

Juhul, kui Eesti kodakondsust mitteomavatel Eesti elanikel ei ole hääleöigust kohalikel valimistel, motiveerib see neid eesti keelt oppima ja Eesti kodakondsust taotlema. Eesti keele ja kodakondsuse omandamine tagaks neile ka igakulgse ja täisväärtusliku vöimaluse Eesti uhiskonnaelus kaasa rääkida.

Teadaolevalt ei ole kolmeteistkiimnes Euroopa Liidu riigis kolmandate riikide kodanikel kohalikel valimistel hääletusöigust. Selliste riikide hulka kuulub näiteks Läti, kus kolmandate riikide kodanike osakaal elanikkonnast on suurem kui Eestis. Näiteks ei ole kolmandate riikide kodanike hääletusöigust kohalikel valimistel ka Prantsusmaalja Saksamaal.

2. Eelnöu sisu ja vördlev analuus

Eelnöu paragrahviga l muudetakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 5 löiget 2 ja sätestatakse, et hääleöigus on ka nende riikide kodanikel, kes vastavad köigilejärgnevatele tingimustele:

l) kelle riikidega Eestil on selleks sölmitud kahepoolsed lepingud, mis on ratifitseeritud Riigikogu poolt;

2) kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa voi alalise elamisöiguse alusel; 3) kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle pusiv elukoht, see on elukoht,

mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub vastavas vallas voi linnas.

Seega näeb käesolev eelnöu kuli ette kolmandate riikide hääletamisöiguse kehtetuks tunnistamise kohalikel valimistel, kuid vöimaldab Eestis sölmida söbralike kolmandate riikide kahepoolseid lepinguid, mis annaksid vastastikuselt hääleöiguse kohalikel valimistel. Eelnöu kohaselt kuuluksid sellised lepingud ratifitseerimisele Riigikogu poolt.

Seadusmuudatus ei puuduta Euroapa Liidu kodanikke kelle valimisöigus jääb jöusse, kuna see on fikseeritud Euroopa Liidu aluslepingutes, mille Eesti Vabariik on ratifitseerinud.

3. Eelnöu terminoloogia

Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid.

4. Seaduse möjud

Käesolev seadus suurendab Eesti julgeolekut.

5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud

Käesoleva seaduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid.

6. Seaduse koosköla Euroopa Liidä öigusega

Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega.

7. Rakendusaktid

Käesoleva eelnöu rakendamiseks pole vaja täiendavaid akte kehtestada.

8. Seaduse jöustumine

Seadus jöustub uldises korras.

Algatab Isamaa fraktsioon

A^< Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni esimees

21.02.2024.a.

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 26.02.2024 / 1-1/15-387; Riigikantselei / 26.02.2024 / 2-5/24-00347

Resolutsiooni teema: Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (387 SE)

Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 14.03.2024

Adressaat: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada ettepanek. Tähtaeg: 07.03.2024

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 21.3.2024 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 24-0193. Kontroll: Andres Kruus

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 27.02.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655