PÄA - Arvamus väljatöötamiskavatsusele

Raua tn 2 / 10124 Tallinn / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585

Siseministeerium [email protected]

Teie 25.06.2024 nr 1-7/145-1 Meie 29.07.2024 nr 2-2/4391-2

Arvamus korrakaitseseaduse muutmise

seaduse väljatöötamiskavatsusele

Täname võimaluse eest avaldada arvamust korrakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele. Meil on alljärgnevad märkused ja tähelepanekud.

1. Viibimiskeeld

Päästeamet kohaldab riikliku järelevalve käigus viibimiskeeldu vajaduspõhiselt ning vähestel juhtudel on vajalik ka pikema kui 12h viibimiskeelu kohaldamine. Näiteks võib

demineerimissündmuse iseloomust tulenevalt esineda vajadus kohaldada viibimiskeeldu, mis on eelkõige seotud ohutuse tagamisega. Pikaajalised ja suuremahulised demineerimistööd võivad tingida vajaduse kohaldada pikemat kui 12h viibimiskeeldu.

2. Asja sundkasutusse võtmine

Päästeseaduse § 20 lg 1 kohaselt võib päästetöö juht või demineerimistöö juht võtta vett, liiva, kruusa ning muid päästetööks või demineerimistööks vajalikke aineid, materjale, seadmeid ja

abivahendeid, kui see on vältimatult vajalik päästetööks või demineerimistööks. Seega on Päästeametil õigus asja sundkasutusse võtta vaid päästetööks või demineerimistööks. Praktikas

esineb aga vajadus laiemate volituste järgi võtta asja sundkasutusse ka ohu ennetamiseks ja likvideerimiseks, abi osutamiseks jne.

Vastavalt hädaolukorra seaduse § 28 võib eriolukorra juht või eriolukorra tööde juht otsustada asja sundkasutusse võtmise. See aga eeldab eriolukorra väljakuulutamist Vabariigi Valitsuse

poolt. Samas võib evakuatsiooni läbiviimisel tekkida vajadus hoone või hoone osa sundkasutusse võtmiseks (näiteks majutuseks) ning eriolukorda ei ole välja kuulutatud. Sellises olukorras oleks Päästeametil vaja korrakaitseseaduse järgi sundkasutusse võtmise võimalust.

3. Isikuandmete töötlemine pilti ja heli salvestava jälgimisseadmestikuga

Päästeametil on riikliku järelevalve teostamiseks vaja õigust heli ja pilti salvestava jälgimisseadmestiku kasutamiseks. Nimelt leiaks kiivrikaamerad kasutust eelkõige

menetlustoimingute tegemisel. Samuti aitaks kiivrikaamerad jäädvustada sündmuse olustikku (nii sündmuskohale jõudmise hetkel kui kogu sündmuse vältel), mis võib olla oluline tõend

hilisema menetluse käigus. Autode videoregistraatorid leiavad kasutust eelkõige päästesõidukitega toimunud liiklusintsidentidega seotud menetlustoimingute tegemisel.

2 (3)

4. Mehitamata õhusõidukid

Mehitamata õhusõidukitele paigaldatud jälgimisseadmeid on Päästeametil vaja kasutada

järgmiste teenuste toetamiseks: 4.1. Metsatulekahju kustutustöö teenus – asukoha tuvastus, põlenguala kaardistamine,

levikuprognoosid;

4.2. Tuleohutuse kontrolli teenus – üle 1000m³ mahuga põlevmaterjali ladustamisplats ide

kontrollimine ja kooskõlastamine;

4.3. Tulekahjude menetluse teenus – sündmuskohast õhust pildimaterjali tootmine hilisema

analüüsi tarbeks;

4.4. Varingupääste teenus – varisemisohtlike või varisenud hoonete ohutuse hindamine;

4.5. Päästetöö baasteenus – luureinfo kogumine ja sündmusest võimalikult kiire ülevaate

saamine;

4.6. Päästetöö juhtimise teenus – situatsiooniteadlikkuse tõstmine reaalajas, juhtimisotsuste

toetamine;

4.7. Veepääste teenus – kannatanu positsioneerimine ja esmane elupääste;

4.8. Keemiapääste teenus – ohualas mõõteriista transpordiks, ohutaseme mõõtmine, luure

teostamine;

4.9. Naftareostuskorje teenus – reostusalade kaardistamine ning sündmuse üle vaade;

4.10. Lahingumoona ohu kõrvaldamise teenus – lõhkematerjali hävitamisel ohutuse

tagamiseks (inimesed ohualas, lõhkekoha kontroll peale plahvatust);

4.11. Pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus – pommi tehniline kontroll ja koostöö

operatsioonid;

4.12. Keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamise teenus – ohualas mõõteriista transpordiks ja

ohutaseme mõõtmine;

4.13. Elanikkonna tuleohutuse teadlikkuse teenus – operatiivennetus, nt tuletegemise

piirangust kinnipidamise kontrollimine metsas/maastikul;

4.14. Elanikkonna veeohutuse teadlikkuse teenus – veeohutuse operatiivennetus;

4.15. Hädaolukorraks valmisolekul – ohu tuvastamine, situatsiooniteadlikkuse tõstmine;

4.16. Ametkondlik abi

5. Kahju hüvitamise taotlused

Märgime ära, et enamus Päästeametile esitatud kahju hüvitamise taotlusi (aastas kuni 10 taotlust) on seotud õigusvastaselt tekitatud kahjuga. See tuleneb asjaolust, et Päästeameti õigus rakendada vahetut sundi on piiratud riikliku järelevalve teostamisega ning päästemeeskonna l

puudub õigus rakendada vahetut sundi kiirabisündmusel abi osutades. Päästeamet on juba varasemalt 31.03.2021 kirjaga nr 2-1/2770-1 teinud ettepaneku sätestada, et Päästeametil on

õigus ka muudes õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisel ja ametiabi andmisel kohaldada vahetut sundi.

6. Meetmete kohaldamine

Päästeameti jaoks on oluline, et korrakaitseseaduses sätestatud meetmete rakendamise õigus tekiks Päästeametile ka varjumise korraldamisel. Varjumise kontekstis on oluline järgmiste meetmete kohaldamise õigus: Küsitlemine ja dokumentide nõudmine (KorS § 30),

Isikusamasuse tuvastamine (KorS § 32), Viibimiskeeld (KorS § 44), Sõiduki peatamine (KorS § 45), Turvakontroll (KorS § 47), Isiku läbivaatus (KorS § 48), Vallasasja läbivaatus (KorS §

49), Vallasasja hoiulevõtmine (KorS § 52).

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Martin Lambing peadirektori asetäitja

peadirektori ülesannetes

Nicole Vingertšuk +372 55610557 [email protected]

Saatja: Päästeamet <[email protected]>

Saadetud: 29.07.2024 14:08 Adressaat: SiM info <[email protected]>

Teema: Arvamus väljatöötamiskavatsusele Manused: 2-24391-2 29.07.2024 Väljaminev kiri.asice