| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 7-7/241160/2404337 |
| Registreeritud | 29.07.2024 |
| Sünkroonitud | 30.07.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle |
| Sari | 7-7 Omaalgatuslik riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll |
| Toimik | 7-7/241160 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Harju Maakohus, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur |
| Saabumis/saatmisviis | Harju Maakohus, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur |
| Vastutaja | Indrek-Ivar Määrits (Õiguskantsleri Kantselei, Kontrollkäikude osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Esimees Astrid Asi
Harju Maakohus
Prefekt Ats Kübarsepp
Politsei- ja Piirivalveameti
Põhja Prefektuur
Teie nr
Meie 29.07.2024 nr 7-7/241160/2404337
Kontrollkäik Harju Maakohtu kinnipidamiskambritesse
Austatud proua kohtu esimees, austatud härra prefekt
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 20. novembril 2023 Harju Maakohtu kohtumaja
kinnipidamiskambreid (edaspidi kambrid). Kambrid asuvad kohtumajas, ent neis viibivate
kinnipeetute valvet ja transporti kambritest teistesse kinnipidamiskohtadesse korraldab Politsei- ja
Piirivalveamet (PPA). Kohtumajas on kokku 12 kambrit, sealhulgas üks erivajadustega
kinnipeetutele kohandatud kamber. Inimesed viiakse kohtumaja kambritesse vaid kohtu tööajaks.
Öösiti kambrites kinnipeetuid ei ole.
Kõik kambrid on heas seisukorras, igas kambris on kunstlik valgustus, lavats ning hügieeninurk
tualeti ja kraanikausiga. Kambrites on ka väljakutseseadmed, mille kaudu kinnipeetu saab
ühendust võtta valves oleva politseiametnikuga. Olemas on madratsid, saadaval on tualettpaber.
Igas kambris on videovalve, mille pilti jälgib kinnipeetuid valvav politseiametnik.
Kinnipeetud tuuakse kambritesse kohtuistungitele vanglast või PPA Põhja prefektuuri
kinnipidamiskeskusest (edaspidi kinnipidamiskeskus). Ühtset toitlustamist (ennekõike
lõunasööki) pole kambrites viibivatele kinnipeetutele korraldatud, aga kuna istungid võivad kesta
alates hommikust kuni tööpäeva lõpuni, pannakse vanglast saabuvatele kinnipeetutele kaasa
toidupakk. Kinnipidamiskeskusest saabuvatele kinnipeetutele toitu kaasa ei anta.
Õiguskantsler on korduvalt juhtinud tähelepanu, et ühest kinnipidamiskohast teise saadetava
kinnipeetu toitlustamine on halvasti korraldatud. See puudutab ka olukorda, mil inimene
toimetatakse kohtuistungi ajaks kohtu kinnipidamiskambrisse.1 Õiguskantsler on oma soovitusi
üksikasjalikult põhjendanud ning need seisukohad ei ole muutunud.
Sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 3 lõige 6 näeb
ette, et toidunormile vastavat toitu antakse kinnipidamisasutuses viibivale kinnipeetavale,
arestialusele ja vahistatule kolmes osas, vähemalt kolm korda päevas ja kindlatel kellaaegadel.
1 Vt nt õiguskantsleri 03.11.2015 soovitus nr 7-4/150214/1504850, samuti õiguskantsleri 13.01.2020 soovitus nr 7-
4/191889/2000170 PPA Põhja prefektuurile seoses kohtusse konvoeeritavate kinnipeetute toitlustamisega.
2
Sellele nõudele vastav toidu saamine peab olema tagatud ka neil päevadel, kui inimene viiakse
kohtuistungi ajaks kohtumaja kambrisse.
Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa
Komitee (CPT) on 2023. aasta visiidi järel Serbiale antud soovituses osutanud, et politsei hoole all
olevatele kinnipeetutele peab kinnipidamise ajal korrapäraste ajavahemike järel süüa pakkuma.
CPT leiab, et need inimesed peaksid saama vähemalt ühe sooja eine päevas.
Mõistagi on võimalik kinnipidamiskeskusest toodud kinnipeetute toitlustamist korraldada
erinevalt. Kinnipeetutele võib süüa anda kohtumajas, aga neile võib kaasa anda ka toidupaki, nagu
teeb vangla. Kuna Tallinna Vangla ja kinnipidamiskeskus asuvad kõrvuti hoonetes, võib
toidupakkide jagamisel teha koostööd näiteks vanglateenistusega. Tähtis on see, et ka
kinnipidamiskeskusest kohtu kambritesse toodud inimesed saaksid süüa korrapäraselt, nagu
nõuded ette näevad.
Kambrites oli probleemiks see, et puudusid joogitopsid. Kinnipeetud pidid joogivett jooma otse
kraanist. Õiguskantsler on mitmes kontrollkäigu kokkuvõttes meelde tuletanud (vt 2023. aastal
Kuressaare ja Kärdla politseijaoskondadesse tehtud kontrollkäigu kokkuvõtet ja 2023. aastal
Tallinna kainestusmajja tehtud kontrollkäigu kokkuvõtet), et kinnipeetul peaks olema joogitops,
et joogivett hõlpsamini kätte saada. Arvestades seda, et kinnipeetud viibivad kohtu
kinnipidamiskambris lühikest aega, sobiksid joogitopsideks kõige paremini ilmselt ühekordselt
kasutatavad topsid.
Kambris nr 10 oli tehtud kohandusi, et seda saaksid hõlpsamini kasutada ka liikumisraskustega
inimesed. Väärib kiitust, et mõeldud on ka erivajadustega kinnipeetute peale. Samas oli sellel
kambril lävepakk, millest on keeruline ratastooliga üle saada. Lävepaku tasandamise vajadusele
on õiguskantsler juhtinud tähelepanu 2024. aastal Tallinna arestimajja tehtud kontrollkäigu
kokkuvõttes ja ka 2023. aastal Pärnu arestimajja tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes. Ratastooliga
kinnipeetu liikumine oleks ka kohtumaja kambrites palju lihtsam, kui lävepakk oleks tasandatud.
Kõigis kohtumaja kambrites kasutatakse videovalvet ning valvekaamerate monitore jälgib
politseiametnik. Kontrollkäigu päeval tööl olnud politseiametnik selgitas, et üldjuhul paigutatakse
kinnipeetud kambritesse ühekaupa, ent suuremate kohtuprotsesside ajal on juhtunud, et mõnes
kambris on ka mitu kinnipeetut. Valvekaamerad olid paigaldatud nii, et kaamera vaatevälja jäi
mingil määral ka kambri tualettpott. Kambris nr 10, nr 11 ja nr 12 asuv tualettpott oli peaaegu täies
ulatuses näha. Tualetti kasutava inimese privaatsuse kaitseks ei olnud rakendatud ühtegi lahendust
(nt kaamerapildi hägustamist vms). Kõigis neis kolmes kambris olevat tualettpotti oli võimalik
jälgida ka kambri ukse sees olevast vaateavast. Kambrites ei ole kasutatud ka kardinaid ega muid
varjeid, millega saaks hügieeninurga kambrikaaslase vaateväljast eraldada.
Õiguskantsler on kontrollkäikude kokkuvõtetes korduvalt käsitlenud kambrites videovalve
kasutamist ja kinnipeetute privaatsuse tagamist. Viimati tuletas õiguskantsler neid nõudeid meelde
2023. aastal Kärdla ja Kuressaare politseijaoskondade arestimajadesse tehtud kontrollkäigu
kokkuvõttes ning Pärnu arestimajja tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes. Neid nõudeid
üksikasjalikult kordamata rõhutan, et kinnipeetu hügieeninurgas jälgimine nii kaamera vahendusel
kui ka vahetult ukses olevast vaateavast on keelatud, kui selleks puudub tungiv vajadus (nt
suitsiidioht). Vastasel juhul rikutakse kinnipeetu õigust inimväärsele kohtlemisele ja privaatsusele.
2021. aasta Rootsi visiidi järel tehtud soovituses nõudis CPT, et alati, kui peetakse vajalikuks
kinnipeetu videovalve alla võtta, tuleb kaitsta tema privaatsust, selleks võib hügieeninurga
3
valvekaamerate monitoril hägustada. CPT on veel öelnud (2023. aasta visiidi järel Albaaniale
saadetud soovituses), et kui kambris on mitu kinnipeetut, peab tualeti ülejäänud kambrist
korralikult eraldama, näiteks põrandast laeni ulatuva kardinaga.
Palun võtke meetmeid, et kohtumaja ühegi kambri hügieeninurka ei saaks mõjuva põhjuseta
jälgida ei videovalve vahendusel ega kambri ukses oleva vaateava kaudu. Kui kambris on vähemalt
kaks kinnipeetut, peab kambri hügieeninurga ülejäänud kambrist eraldama maast laeni ulatuva
kattega.
Ootan Teilt soovituste kohta tagasisidet hiljemalt 15. oktoobriks 2024.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Indrek-Ivar Määrits 693 8406