Leping

 Elektrienergia vahendamise LEPING NR HAL-23/2024-407


vastavalt digiallkirjastamise kuupäevale


Käesoleva lepingu on sõlminud

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, registrikood 70003218, asukoht Endla tn 10a, Tallinn 10412 (edaspidi nimetatud Tellija), mida esindab 09.05.2022 käskkirja nr 1.4-1/22-106 alusel peadirektor Kristi Talving
ja
Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Tartu mnt 85, 10115 Tallinn (edaspidi RKAS), mida esindab volikirja alusel haldusteenuste direktor Karel Aasrand,

edaspidi eraldi või ühiselt nimetatud Pool või Pooled,

võttes arvesse, et:
1) Poolte vahel on 06.12.2019 sõlmitud haldusteenuse leping nr A17702/19, millega on kokku lepitud RKASi poolt Tellija objektidele elektrienergia ostmise riigihanke korraldamises, elektrienergia ja võrguteenuse eest tasumise korraldamises ning võrguteenuse lepingute haldamises;
2) seoses haldusteenuse lepingu nr A17702/19 mitmete tingimuste muutumisega, soovivad Pooled 06.12.2019 sõlmitud haldusteenuse lepingu nr A17702/19 sõlmida uues redaktsioonis (sh uue lepingu numbriga);
3) Pooled on kokku leppinud, et alates 01.06.2024 ei rakendata Poolte vahel 06.12.2019 sõlmitud haldusteenuse lepingu nr A17702/19 redaktsiooni, vaid lähtutakse käesolevast lepingu redaktsioonist,

on Pooled kokku leppinud elektrienergia vahendamise teenuse osutamises RKASi poolt alljärgnevatel tingimustel (edaspidi Leping):

1. LEPINGU OBJEKT
1.1. Lepingu objektiks on RKASi poolt Lepingu lisas nr 1 märgitud Tellija mõõtepunktides (edaspidi nimetatud Tellija tarbimiskohad) elektrienergia vahendamiseks järgnevate toimingute teostamine (edaspidi ühiselt nimetatud Teenus):
• RKASi nimel elektrienergia ostmise riigihanke korraldamine ja elektrienergia ostulepingu sõlmimine;
• võrguteenuse lepingute sõlmimine RKASi nimel ja nende haldamine;
• Tellija tarbimiskohtades tarbitava elektrienergia ja võrguteenuse eest tasumise korraldamine;
• Tellija poolt märgitud tarbimiskohtades, võrku toodetava elektrienergia arveldamise korraldamine.
1.2. Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust, Poolte poolt pärast Lepingu sõlmimist allkirjastatud Lepingu täiendavatest kokkulepetest, muudest Lepingu dokumentidest vastavalt Lepingus toodud pädevusjärjekorrale ning Lepinguga sätestamata juhtudel Eesti Vabariigi seadustest ning muudest õigusaktidest.
1.3. Pooled on oma tegevuses iseseisvad, kusjuures kumbki Pool ei vastuta teise Poole poolt endale seoses Lepingu objektiga kolmandate isikute ees võetud kohustuste kohase täitmise eest.
1.4. RKAS on kohustatud osutama Teenust selliselt, et:
1.4.1. hiljemalt 8 (kaheksa) kuu jooksul käesoleva Lepingu sõlmimisest on korraldatud ja selgunud esimese elektrienergia ostmise riigihanke tulemused ja sõlmitud raamleping;
1.4.2. vähemalt 3 (kuud) enne kehtiva elektrienergia ostu raamlepingu lõppemist on korraldatud uus elektrienergia ostu riigihange ja sõlmitud raamleping.
1.4.3. Punktides 1.4.1 ja 1.4.2 nimetatud tähtajad kehtivad tingimusel, et ei esine Lepingu punktis 1.8 nimetatud tähtaega edasilükkavaid asjaolusid ning puuduvad mis tahes muud RKASist sõltumatud takistused Teenuse tähtaegseks osutamiseks.
1.5. Lepingu objektiks olev Teenus elektrienergia ostmise riigihanke korraldamise osas hõlmab järgmiseid toiminguid, mida RKAS teeb enda nimel:
1.5.1. riigihanke lähteülesande koostamine võttes muuhulgas aluseks Tellija poolt üleantavad dokumendid ja saadud andmed, mis puudutavad Tellija tarbimiskohti;
1.5.2. riigihanke hankedokumentide, sh tehnilise kirjelduse, hankelepingu tingimuste, pakkumuse maksumuse tabeli jm dokumentide koostamine;
1.5.3. riigihangete seadusest tulenevate riigihanke korraldamisega seotud kõikide kohustuste täitmine riigihangete seaduses sätestatud tähtaegu arvestades;
1.5.4. hankelepingu ehk elektrienergia ostulepingu sõlmimine.
1.6. Lepingu objektiks olev Teenus elektrienergia vahendamise osas hõlmab järgmiseid toiminguid:
1.6.1. võrguteenuse lepingute sõlmimine RKASi nimel;
1.6.2. elektrienergia ja võrguteenuse e-arvete vastuvõtmine elektrienergia müüjalt, võrguettevõtjalt (edaspidi ühiselt nimetatud Energiaettevõtted), elektrienergia ja võrguteenuse e-arvete töötlemine ja Tellija tarbimiskohtade e-arvete esitamine kokkulepitud grupeeritud kujul;
1.6.3. vajadusel Tellija tarbimiskohtades võrku toodetud elektrienergia eest e-arvete esitamine elektrienergia müüjale ja saadud tulu või kulu edastamine Tellijale (kajastatakse Tellijale edastataval arvel koos elektrimüüja marginaaliga);
1.6.4. Tellija tarbimiskohtades Tellija ja/või haldusala asutuste esindamine suhetes Energiaettevõtetega;
1.6.5. Tellija tarbimiskohtades Tellija ja/või haldusala asutuste teavitamine mõõtepunktides toimuvatest elektrikatkestustest, elektrienergia ja võrguteenuse hindade muutumisest ning muudest elektrienergia tarbimist iseloomustavatest asjaoludest (tarbimisandmed, peakaitse suurus ja pinge, liitumispunkti asukoht, jne);
1.6.6. Tellija tarbimiskohtades Tellija või haldusala asutuse korraldusel liitumistaotluste ning nende menetlemisega seotud dokumentatsiooni esitamine Energiaettevõtetele uue liitumise rajamiseks, peakaitsme suurendamiseks või jaotamiseks, võrgu ümberpaigutamiseks, liitumispunkti asukoha muutmiseks, ja muude liitumistaotlustega seotud tegevuste korraldamiseks;
1.6.7. Tellija tarbimiskohtades võrgulepingute pakettide ülevaatamine üks kord aastas, soodsaima paketi valik lähtudes möödunud kalendriaasta tarbimisest;
1.6.8. Tellija tarbimiskohtades Tellija või haldusala asutuse korraldusel võrgulepingute peatamine, võrgulepingute lõpetamine ja võrguühenduse likvideerimine;
1.6.9. Energiaettevõtete poolt Tellija tarbimiskohtades (sh kaitsevööndis) kavandatud elektrivõrgu ümberehitusega seotud dokumentatsiooni esitamine Tellijale ja/või haldusala asutusele.
1.7. RKASi suhtes ei kohaldata Lepingus sätestatud leppetrahve ega muid Lepingus või õigusaktides sätestatud õiguskaitsevahendeid tulenevalt Teenuse mittekohasest täitmisest, juhul kui Teenuse osutamine/ Lepingu täitmine on ajutiselt takistatud ja/või viibib järgmistel põhjustel:
1.7.1. Tellija viivitab Lepingus sätestatud kohustuste täitmisega või on punkti 4.2.3 kohaselt pikendanud avaldusele vastamise tähtaega ja RKASil ei ole seetõttu võimalik täita Lepinguga endale võetud kohustusi tähtaegselt – tähtaeg lükkub edasi Tellija kohustuse täitmisega viivitamise või pikendamise aja võrra;
1.7.2. riigihankes esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi RKAS on riigihanke korraldamisel omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud ja esitatud vaidlustus ja/või kaebus jäetakse rahuldamata või vaidlustuse esitaja loobub vaidlustusest või kaebusest – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu riigihanke läbiviimise pikenemise aja võrra;
1.7.3. riigihankes eduka pakkumuse esitanud isikud keelduvad hankelepingu sõlmimisest või kui hankelepingu sõlmimine ühegi pakkujaga ei ole osutunud võimalikuks pakkumuste jõusoleku tähtaja kestel RKASist mitteolenevatel põhjustel – tähtaeg lükkub edasi uue riigihanke ettevalmistamise ning läbiviimise aja võrra;
1.7.4. riigihankes ei esitata ühtegi pakkumust või kui pakkumuse esitanud pakkujad kõrvaldatakse, jäetakse kvalifitseerimata või kui pakkumus tunnistatakse mittevastavaks ja lükatakse tagasi või kui kõik esitatud pakkumused tuleb tagasi lükata põhjendamatult madala maksumuse või liiga kõrge hinna tõttu, mille tulemusena ei ole riigihankes ühtegi pakkumust, mille suhtes hankelepingut sõlmida – tähtaeg lükkub edasi uue riigihanke ettevalmistamise ning läbiviimise aja võrra;
1.7.5. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi RKAS on riigihanke korraldamisel omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud, kuid vaidlustus ja/või kaebus rahuldatakse põhjusel, mis on tingitud riigihangete seaduse sätete mittevastavusest Euroopa Liidu direktiividele ja/või Eesti Vabariigi põhiseadusele – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu riigihanke pikenemise aja võrra ja uue riigihanke ettevalmistamise ning läbiviimise aja võrra;
1.7.6. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuid vaidlustuse või kaebuse menetlemise ajal tunnistab RKAS riigihanke kehtetuks ilma vaidlustuskomisjoni või kohtu otsust ära ootamata, eesmärgiga vältida vaidlustusest või kaebusest või selle tagajärgedest tulenevaid kahjulikke tagajärgi Tellijale (sealhulgas eesmärgiga vältida Lepinguga kokku lepitud tähtaja liigset edasilükkumist) – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu riigihanke pikenemise aja võrra ning uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra.

2. LEPINGU DOKUMENDID
2.1. Juhul kui Lepingu dokumendid on sisult vastuolulised, on Lepingu dokumentide pädevusjärjekord järgmine:
2.1.1. Leping ja selle täiendavad kokkulepped;
2.1.2. Tellija esitatud lähtematerjalid.
2.2. Kõik Lepingu dokumendid täiendavad üksteist. Ükskõik, millises dokumendis mainitud kohustus, tingimus või nõue on Pooltele siduv, arvestades Lepingus sätestatud pädevusjärjekorda. Vastuolude korral tühistab hilisem sama pädevusjärjekorraga Lepingu dokument varasema.
2.3. Lepingu lahutamatuteks osadeks on pärast Lepingu allkirjastamist toimuvate nõupidamiste protokollid niivõrd, kuivõrd need reguleerivad Teenuse osutamisel üleskerkivaid tehnilisi küsimusi.
2.4. Juhul, kui Tellija avaldab soovi muuta Lisa nr 1 objektide loetelu, teavitab ta sellest RKASi kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 45 (nelikümmend viis) kalendripäeva ette. Tehtud muudatus jõustub 45-kalendripäevasele tähtajale järgneva kalendrikuu algusest.

3. RKAS-I KOHUSTUSED JA ÕIGUSED
3.1. RKASi kohustused
3.1.1. RKAS on kohustatud osutama Tellijale Lepingus kirjeldatud Teenust vastavalt Lepinguga sätestatud tingimustele ja korrale.
3.1.2. RKAS peab Lepingus sätestatud Teenuse osutamisel tegutsema Tellijale lojaalselt ja ülesande laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. RKAS peab täitma Lepingus sätestatud Teenuse vastavalt oma teadmistele ja võimetele Tellija jaoks parima kasuga. RKAS peab toimima kõiki Eesti Vabariigi õigusakte järgides ja üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.
3.1.3. RKAS kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest kirjalikult informeerima Tellijat selliste asjaolude ilmnemisest, millised võivad takistada Lepinguga kokkulepitud Teenuse osutamist, sealhulgas Tellijalt saadud informatsiooni, lähteandmete, dokumentide vms puudulikkusest.
3.1.4. RKAS on kohustatud andma Tellijale aru Teenuse osutamise käigust, võimaldama Tellijal igal ajal teostada kontrolli osutatava Teenuse mahu ja käigu üle.
3.1.5. RKASil ei ole Teenuse osutamisel muid õigusi ja kohustusi, kui on Lepingus otseselt ette nähtud või on vajalik Lepingu täitmiseks, muuhulgas ei ole RKASil õigust Tellija nimel teha tehinguid või võtta Tellija nimel rahalisi kohustusi.
3.1.6. RKAS kohustub kõrvaldama Teenuse osutamisel avastatud puudused Tellija esindaja poolt nimetatud mõistlikuks tähtajaks.
3.1.7. Tellija nõudmisel on RKAS kohustatud esitama Tellijale 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast iga riigihanke lõppemist riigihanke tehnilise kirjelduse.

3.2. RKASi õigused
3.2.1. RKASil on õigus saada Lepingu kohaselt osutatud Teenuse eest Tellijalt tasu vastavalt käesolevas Lepingus sätestatud tingimustele ja korrale.
3.2.2. RKASil on õigus nõuda Tellijalt Teenuse osutamisega seotud oluliste küsimuste otsustamist, millise nõude kohustub Tellija täitma 5 (viie) tööpäeva jooksul sellekohase kirjaliku teate saamisest arvates.

4. TELLIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED
4.1. Tellija kohustused
4.1.1. Tellija on kohustatud tasuma RKASile Lepingus kokkulepitud nõuete kohaselt osutatud Teenuse eest vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele ja korrale.
4.1.2. Tellija on kohustatud esitama RKASile kõik tema valduses olevad Teenuse osutamiseks vajalikud lähteandmed ja dokumendid.
4.1.3. Tellija edastab RKASi nõudmisel 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul kirjaliku volituse Eleringi Elektri Andmelaost möödunud perioodide elektrienergia tarbimisandmete saamiseks mõõtepunktide kaupa.
4.1.4. Tellija on kohustatud vastama kõikidele RKASi poolt Lepingu täitmisega seoses esitatud järelepärimistele, taotlustele (mh taotlused dokumentide kooskõlastamiseks), kirjadele jm nõuetele hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul RKASi poolt päringu või dokumentide esitamisest arvates. Juhul, kui Tellija ei ole eelnimetatud tähtaja jooksul RKASi päringutele vastanud ning ei ole taotlenud vastamise tähtaja pikendamist (vastavalt Lepingu punktile 4.2.4) loetakse kooskõlastamiseks esitatud dokumendid Tellija poolt kooskõlastatuks.
4.1.5. Tellija on kohustatud tagama Tellijast sõltuvate Teenuse osutamise käigus üleskerkivate kõikide oluliste küsimuste ja probleemide lahendamise 5 (viie) tööpäeva jooksul selle kohta kirjaliku teate saamisest arvates. Juhul kui üleskerkinud küsimust või probleemi ei ole põhjendatult või Tellijast olenematutel asjaoludel võimalik ülalmärgitud tähtaja jooksul lahendada, teatab Tellija sellest koheselt RKASile.
4.1.6. Tellija on kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul informeerima RKASi asjaolude ilmnemisest, mis võivad takistada Lepinguga kokkulepitud Teenuse osutamist.
4.1.7. Tellija tarbimiskoha kinnistu võõrandamisel või kasutusse andmisel kolmandatele isikutele, kohustub Tellija sellest RKASi teavitama vähemalt 1 (üks) kuu ette.

4.2. Tellija õigused
4.2.1. Tellijal on õigus nõuda RKASilt Lepingus sätestatud nõuetest, Teenuse osutamise mahtudest ja eesmärkidest ning tähtaegadest kinnipidamist, teostada kontrolli ja järelevalvet Teenuse osutamise mahu ja käigu üle igal ajal Lepingu täitmise tähtaja jooksul.
4.2.2. Tellijal on õigus küsida RKASilt volitusi, et soovi korral ise teostada muudatusi oma mõõtepunktiga seotud objektidel. Eeldatava eeldusega, et mõõtepunktiga seotud võrgulepingu omanikuks jääb RKAS. Vastupidise soovikorral tuleb algatada käesoleva lepingu muudatus ja mõõtepunkt lepingust eemaldada.
4.2.3. Tellijal on õigus Tellija tarbimiskohtades toota tootmisseadmega võrku elektrienergiat ja saada toodetud koguse eest tasu. Selguse mõttes kinnitab Tellija, et on teadlik, et tootmisseadmega võrku elektrienergia tootmisel võib tulenevalt elektri börsihindadest olla hind negatiivne, mis tähendab Tellijale kulu ning, et RKAS ei vastuta Tellija tootmisseadmega võrku toodetud elektrienergia koguste ajastamise eest.
4.2.4. Tellijal on õigus nõuda RKASi päringutele (sh dokumentide kooskõlastamine) vastamise tähtaja pikendamist, kui selleks on mõjuvad põhjused. Mõjuva põhjuse esinemise korral, mis tingib vastamise tähtaja pikendamise, peab Tellija sellest RKASi teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis algse vastamise tähtaja jooksul (punkt 4.1.4). Tellija teates tuleb näidata uus vastamise tähtaeg või tähtpäev. Sellisel juhul kohaldatakse vajadusel tähtaegade osas Lepingu punktis 1.7.1 sätestatut.

5. TEENUSE TASU, FINANTSEERIMINE JA ARVELDUSED
5.1. Tellija kohustub tasuma RKASile Lepingu alusel osutatava Teenuse eest vastavalt Lepingu lisas nr 2 toodud määradele:
5.1.1. riigihanke korraldamise (sh minikonkursid) tasu;
5.1.2. riigihanke hankelepingu haldamise tasu;
5.1.3. elektrienergia ja võrguteenuse arvete menetlemise ning võrguteenuse lepingute haldamise tasu riigihanke objektiks oleva elektrienergia tarbimismahu alusel lähtudes eelneva kalendriaasta Tellija tarbimiskohtade tegelikust tarbimismahust ja Lepingu lisas nr 2 toodud määradest. RKAS lisab Tellijale esitatavale arvele kokkuvõtte arve esitamise aluseks olevate Tellija tarbimiskohtade tarbimise arvestusest (elektrienergia vahendamise teenuse üleandmise – vastuvõtmise akt);
5.1.4. Tellija tarbimiskohtades mõõtepunktide haldamise (sh tegevused liitumise rajamiseks, peakaitsme suurendamiseks või jaotamiseks, võrgu ümberpaigutamiseks, liitumispunkti asukoha muutmiseks jne) tasu lähtudes eelneval kalendriaastal hallatud mõõtepunktide koguarvust (sh mõõtepunktid, mis olid RKASi hallata eelneval kalendriaastal lühiajalisel perioodil);
5.1.5. korduva riigihanke korraldamise tasu.
5.2. Teenuse tasu indekseeritakse üks kord aastas 1. jaanuarist kuni 3%. Tasu indekseerimisel võetakse aluseks tasu muutmisele eelneva 31. detsembri seisuga lõppeval aastasel perioodil Eesti tarbijahinna koondindeksi protsentuaalne muutus (THI, mis sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe). Teenuse tasu indekseeritakse esimest korda alates käesoleva Lepingu sõlmimise aastale ülejärgneva aasta 1. jaanuarist. Teenuse tasu indeksi alusel muutmise kohta esitab RKAS Tellijale teate koos eelmise aasta Teenuse arvega. Juhul kui Tellija leiab, et teates esitatu ei vasta Lepingus kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui Tellija vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse Teenuse tasu muudetuks RKASi esitatud teate alusel ning Lepingu muutmise kokkulepet eraldi ei sõlmita.
5.3. Lepingu punktis 5.1 nimetatud Teenuse tasu maksmine toimub üks kord aastas vastavalt RKASi poolt Tellijale esitatud osutatud Teenuse aktile ja arvele. RKASi esitatud arve tasub Tellija 20 (kahekümne) kalendripäeva jooksul arve saamisest.
5.4. Tellija on kohustatud Lepingu punktis 5.3 nimetatud Teenuse akti 5 (viie) tööpäeva jooksul aktsepteerima või kirjalikult motiveeritult tagasi lükkama. Tellijal on õigus Teenuse akt tagasi lükata vaid juhul, kui aktis kirjeldatud Teenust ei ole osutatud Lepinguga kokkulepitud mahus. Juhul kui Tellija ei ole 5 (viie) tööpäeva jooksul Teenuse akti motiveeritult tagasi lükanud, siis loetakse, et Teenuse akt on Tellija poolt aktsepteeritud.
5.5. Pooled kinnitavad, et RKASil on õigus nõuda tasu vastava riigihanke korraldamise Teenuse eest Lepingu lisas nr 2 toodud määras ka juhul, kui riigihange ei lõppenud hankelepingu (raamlepingu) sõlmimisega, vaid riigihangete seaduses sätestatud muul alusel (RHS § 73 lg 3 p 2-7). Samuti loetakse riigihanke lõppemiseks olukorda, kui riigihange ebaõnnestus teistel RKASist mitteolenevatel põhjustel, kuigi RKAS on kõik oma kohustused nõuetekohaselt täitnud.
5.6. Teenuse osutamise käigus Tellija poolt Tellija tarbimiskohtades tarbitava elektrienergia ning elektrienergia tarbimisega kaasnevate mistahes muude kulude (sh võrguteenus) eest kohustub Tellija tasuma RKASile igakuiselt esitatavate arvete alusel vastavalt tegelikule tarbimisele. RKASi poolt on arve esitamise aluseks Tellija tarbimiskohtades tegelikult tarbitud elektrienergia, mille maksumus tuleneb riigihanke hankelepingust ja mille suhtes võrgutasu arvestatakse RKASi poolt sõlmitud võrguteenuse osutamise lepingu alusel. RKASi esitatud arve tasub Tellija 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul arve saamisest.
5.7. Tellija kohustub RKASile hüvitama kõik täiendavad võrguteenusega kaasnevad tegelikud kulud, mis võivad lisaks igakuisele elektrienergia tarbimisele tekkida Tellija tarbimiskohtades, mille osas RKAS on sõlminud võrguteenuse lepingu enda nimel.
5.8. Tellija poolt tellitud Lepingus hõlmamata lisateenuste eest tasutakse RKASile täiendavalt sõlmitava kokkuleppe alusel.

6. LEPINGU TÄHTAEG
6.1. Leping jõustub selle mõlema Poole poolt allkirjastamisest.
6.2. Leping on sõlmitud tähtajatult.

7. LEPINGU MUUTMINE, LÕPETAMINE JA ÜLESÜTLEMINE
7.1. Lepingut võib muuta ainult Poolte kirjalikul kokkuleppel.
7.2. Lepingut muuta sooviv Pool esitab muudatusettepanekud teisele Poolele kirjalikult. Pool on kohustatud nimetatud ettepaneku läbi vaatama ja ettepaneku esitanud Poolele kirjalikult vastama hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul ettepaneku saamisest arvates.
7.3. Õigusaktide muutmisest tulenev vastuolu käesoleva Lepingu mõne sättega ei mõjuta ülejäänud Lepingu kehtivust. Pooled kohustuvad vastastikusel kokkuleppel asendama kehtetu sätte uue seadusliku sättega.
7.4. RKASil on õigus käesolev Leping ühepoolselt etteteatamistähtajata üles öelda juhul, kui:
7.4.1. Tellija viivitab Lepingust tulenevate maksete tasumisega RKASile üle 20 (kahekümne) kalendripäeva;
7.4.2. Tellija ei täida Lepingust tulenevaid olulisi kohustusi ega kõrvalda rikkumist RKASi nõudmisel mõistliku tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui 7 (seitse) kalendripäeva;
7.4.3. RKASist mittetingitud põhjustel ei ole RKASil võimalik täita Lepingust tulenevaid kohustusi ning nimetatud olukord on kestnud rohkem kui 3 (kolm) kuud.
7.5. Tellijal on õigus käesolev Leping ühepoolselt etteteatamistähtajata üles öelda juhul, kui RKAS ei täida Lepingust tulenevaid olulisi kohustusi ega kõrvalda rikkumist Tellija nõudmisel mõistliku tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui 7 (seitse) kalendripäeva.
7.6. Poolel on õigus käesolev Leping olenemata põhjusest üles öelda, teatades sellest teisele Poolele kirjalikult ette vähemalt 3 (kolm) kuud.
7.7. Lepingu ülesütlemise kohta edastab Pool teisele Poolele kirjaliku Lepingu ülesütlemise avalduse. Lepingu ülesütlemine loetakse toimunuks, kui teine Pool on Lepingu ülesütlemise avalduse kätte saanud.
7.8. Käesoleva Lepingu ülesütlemise korral on Tellija kohustatud tasuma RKASile tema poolt osutatud Teenuste eest, mis olid osutatud päevani, millal Lepingu ülesütlemine jõustus. Tellija ei hüvita RKASile muid Lepingu lõpetamisega kaasnevaid võimalikke kahjusid.

8. VASTUTUS
8.1. Pooled kannavad varalist vastutust käesoleva Lepingu mittetäitmisega või mittekohase täitmisega teisele Poolele tekitatud kahjude eest Eesti Vabariigi õigusaktides ja käesolevas Lepingus sätestatud alustel ja korras.
8.2. RKAS on vastutav Tellijale tekitatud kahju eest, mille on põhjustanud RKASi süüline ja õigusvastane tegevus või tegevusetus.
8.3. RKAS ei vastuta riigihankes vaidlustuste või kaebuste esitamise tagajärjel Tellijale põhjustatud kahju eest v.a kui see sõltus RKASi tegevusest või tegevusetusest. Samuti ei vastuta RKAS pakkuja tegevusest või tegevusetusest Tellijale põhjustatud kahju eest.
8.4. Käesolevas Lepingus sätestatud maksekohustustega viivitamise korral kohustub tasumisega viivitanud Pool tasuma teisele Poolele viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tasumata summast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.
8.5. Tellijal on õigus nõuda RKASilt leppetrahvi 0,05% (null koma null viis protsenti) täitmata kohustuse maksumusest (s.o punktis 5.1 nimetatud Teenuse tasust) iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest (kuid kogusummana mitte rohkem, kui lepingus fikseeritud Teenuse aastatasu) juhul, kui RKAS ei ole järginud Lepingu punktis 1.5 sätestatud tähtaega (v. a juhul kui tähtaegade järgimine ei ole olnud võimalik Käsundisaajast sõltumatutel asjaoludel, eelkõige punktis 1.7 sätestatud juhtudel).
8.6. Pool loetakse vastutavaks Lepingu rikkumise eest, kui Lepingu rikkumise eest vastutab Poole esindaja (juhatuse või seda asendava organi liige või muu esindusõigust omav isik) või muu isik, keda Pool kasutas oma kohustuste täitmiseks, sealhulgas töötaja, teenistuja, töövõtja või muu isik, kellele Pool usaldas Lepingu või selle osa täitmise.
8.7. Pool loetakse mõistlikkuse põhimõttest lähtudes mistahes asjaolust teadlikuks või seda ette näinuks või olukorras olevaks, kus ta pidi seda teadma või ette nägema, kui asjaolust teadis või seda nägi ette või pidi sellest teadma või seda ette nägema mistahes Lepingus nimetatud isik, kes on seotud Lepingu täitmisega.

9. VÄÄRAMATU JÕUD
9.1. Pool ei kanna vastutust Lepingu rikkumise eest juhul, kui kohustuste mittetäitmine on põhjustatud ettenägematutest või Poole tegevusest mitteolenevatest asjaoludest, st. vääramatust jõust.
9.2. Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
9.3. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõud muudab Lepingus toodud tähtaegu perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist.
9.4. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamatult teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu tegurid on kõrvaldatud.

10. INFORMATSIOON
10.1. Lepingupool kohustub teist Poolt informeerima kõikidest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada käesolevas Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
10.2. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti korraldusliku iseloomuga või kiireloomulist teadet võib edastada telefoni või e-posti teel Lepingus toodud või Poolte poolt pärast Lepingu sõlmimist kirjalikult teatatud e-posti aadressil või telefoninumbril.
10.3. Kirjalik teade loetakse kättetoimetatuks, kui see on edastatud ühel alljärgnevatest viisidest:
10.3.1. üle antud allkirja vastu;
10.3.2. edastatud digitaalselt allkirjastatuna Lepingus toodud või Poolte poolt pärast Lepingu sõlmimist teatatud e-posti aadressil ning möödunud on 1 (üks) tööpäev e-kirja saatmisest;
10.3.3. saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva.
10.4. Kõik muudatused käesolevas Lepingus nimetatud andmetes peavad olema teisele Poolele teatatud ette vähemalt 2 (kahe) tööpäeva jooksul nende muudatuste tegemisest arvates. Ühe Poole poolt käesoleva sätte rikkumisel käsitletakse teise Poole saadetud teadet käesolevas Lepingus fikseeritud aadressile kohasel viisil saadetud teatena.

11. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
11.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse Poolte vaheliste läbirääkimiste teel.
11.2. Juhul kui läbirääkimiste teel ei õnnestu kokkulepet saavutada, siis lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras kohtus. Käesoleva Lepingu sisule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaalõigust ning menetlusele Eesti Vabariigi protsessiõigust.
11.3. Käesoleva Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Lepingu tõlgendamise aluseks ei või olla ebaõige tähistus ega väljendusviis, mida Pooled kasutasid eksimuse tõttu. Juhul kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samadel asjaoludel mõistma.
11.4. Käesoleva Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos teiste Lepingu tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab Lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. Kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus, mõista viisil, mis sobib kõige rohkem Lepingu olemuse ja eesmärgiga.
11.5. Käesoleva Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et Pooled ei ole teadlikult või tegelikult kokku leppinud tingimustes, mis on nende õiguste ja kohustuste määramiseks oluline, kui võib eeldada, et Leping oleks sõlmitud ka ilma selles tingimuses kokku leppimata. Sellisel juhul kohaldatakse tingimust, mis on antud asjaolusid arvestades mõistlik, lähtudes Poolte tahtest, Lepingu olemusest ja eesmärgist ning heast usust.

12. POOLTE ESINDAJAD
12.1. RKASi esindajad:
12.1.1. tehnilistes küsimustes: Taavi Janno, tel: 53358391, e-post: [email protected];
12.1.2. lepingulistes küsimustes: Taavi Janno, tel: 53358391, e-post: [email protected].
12.2. Tellija esindajad:
12.2.1. tehnilistes küsimustes: Erko Kulu, tel:6672120, e-post: [email protected];
12.2.2. lepingulistes küsimustes: Merle Jürmann, tel: 6672022, e-post: [email protected]
12.3. Poolel on õigus muuta oma esindajaid teavitades sellest teist Poolt viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

13. KONFIDENTSIAALSUS
13.1. Leping ega Lepingu täitmise käigus saadud teave ei kuulu avalikustamisele kolmandatele isikutele ilma teise Poole nõusolekuta, v.a. juhul, kui see on õigusaktide kohaselt Poolele kohustuslik. Erandina on Pooltel õigus avaldada informatsiooni kolmandatele isikutele (töövõtjad, finantseerijad, nõustajad, kontserni kuuluvad ettevõtted jms), kui see on vajalik Lepingu kohaseks ja efektiivseks täitmiseks ning Pool paneb vastavatele isikutele samasuguse avalikustamiskeelu.
13.2. Informatsiooni avaldamisel otseselt Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevatel juhtudel on Pool kohustatud sellest eelnevalt teist Poolt informeerima.
13.3. Konfidentsiaalsuse nõue kehtib tähtajatult ning ei ole seatud sõltuvusse käesoleva Lepingu kehtivusest.

14. MUUD SÄTTED
14.1. Käesolev Leping tühistab kõik Poolte vahel sõlmitud Lepinguga seotud varasemad suulised ja kirjalikud kokkulepped.
14.2. Pooled kinnitavad, et käesoleva Lepingu tekst on koostatud pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusel ning et Leping vastab Poolte tegelikule tahtele. Pooled kinnitavad, et on Lepingu hoolikalt läbi lugenud ning et kõik Lepingu sätted ja tingimused on üheselt arusaadavad ja mõistetavad.
14.3. Pooled kinnitavad, et on lepingueelsete läbirääkimiste käigus teisele Poole teatanud kõigist asjaoludest, mille vastu teisel Poolel on või võib olla arvestades Lepingu eesmärki äratuntav oluline huvi, et läbirääkimiste käigus on mõistlikult arvestatud teise Poole huvide ja õigustega ning et teisele Poolele on esitatud tõeseid andmeid.
14.4. Pooled kinnitavad, et neil on kõik seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad volitused, nõusolekud ja heakskiidud käesoleva Lepingu sõlmimiseks ja Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.
14.5. Pooled kinnitavad, et Lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, õigusakti või põhikirja sätet ega ühtegi varem sõlmitud lepingust või kokkuleppest tulenevat kohustust.
14.6. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Lepingu lisad:
Lisa nr 1 – Tellija tarbimiskohad (mõõtepunktid)
Lisa nr 2 – Teenuse tasu määrad




/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Karel Aasrand Kristi Talving
haldusteenuste direktor peadirektor
Riigi Kinnisvara AS Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet



Lisa nr 1
elektrienergia vahendamise lepingule nr HAL-23/2024-407


Tellija tarbimiskohad (mõõtepunkid)

Jrk. nr
Valitsemiseala
Asutus / Mõõtepunkti kasutaja
Aadress
Mõõtepunkti EIC-kood
1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Lauliku 4, Nõmme linnaosa, Tallinn
38ZEE-00391578-J
2
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Lasnamäe 18-77, Lasnamäe linnaosa, Tallinn
38ZEE-00391582-X







































Tellija:


Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Allkirjastatud digitaalselt



RKAS:


Riigi Kinnisvara AS

Allkirjastatud digitaalselt
Lisa nr 2
elektrienergia vahendamise lepingule nr HAL-23/2024-407


TEENUSE TASU MÄÄRAD


Jrk. nr.
Teenuse selgitus
Teenuse tasu ilma käibemaksuta
1
Riigihanke korraldamise (sh minikonkursid) tasu kalendriaastas
600.00 €/aastas
2
Riigihanke hankelepingu haldamise tasu kalendriaastas
150 €/aastas
3
Tarbimispõhine teenustasu summaarselt kalendriaastas:
3.1
tarbimine mahus 0 MWh – 999,99 MWh
0,50 €/MWh
3.2
tarbimine mahus 1 000 MWh – 8 999,99 MWh
0,40 €/MWh
3.3
tarbimine mahus 9 000 MWh – 19 999,99 MWh
0,30 €/MWh
3.4
tarbimine mahus 20 000 MWh ja rohkem
0,20 €/MWh
4
Mõõtepunkti põhine haldamise tasu kalendriaastas
(tasu arvestatakse proportsionaalselt mõõtepunkti haldamise ajaga aastas, arvestuse täpsusega kuu)
30 € mõõtepunkt / aastas
5
Korduva riigihanke korraldamise tasu
250.00 €
6
Lisateenuste tasu: Tellimusi täidetakse tunnipõhise tasu alusel
63,00 €/h



Tellija:


Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Allkirjastatud digitaalselt



RKAS:


Riigi Kinnisvara AS

Allkirjastatud digitaalselt