Dokumendiregister | Ravimiamet |
Viit | JUR-3/2713-1 |
Registreeritud | 29.07.2024 |
Sünkroonitud | 30.07.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | JUR Õigusalane nõustamine |
Sari | JUR-3 Õigusaktide eelnõudega seotud kirjavahetus |
Toimik | JUR-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Sotsiaalministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
Vastutaja | Kärolin Jenas (RA, Arendus-ja haldusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Nooruse 1 / 50411 Tartu / 737 4140 / [email protected] / www.ravimiamet.ee / Registrikood 70003477
29.07.2024 nr JUR-3/2713
Taotlus Ravimiameti teenistuskohtade arvu suurendamiseks
Vastavalt Ravimiameti põhimääruse § 7 punktile 2 on Ravimiameti peadirektoril õigus
kehtestada ameti teenistuskohtade koosseis valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga
kinnitatud teenistuskohtade koosseisu arvu piires. Tervise- ja tööministri 22.03.2023
käskkirjaga nr 49 on kehtestatud ameti teenistuskohtade arvuks 109.
Ravimiamet taotleb uuesti müügilubade osakonna teenistuskohtade arvu suurendamist
5 ametikoha võrra ja täiendavalt järelevalve osakonna teenistuskohtade suurendamist 1
inspektori võrra. Me ei taotle viie ametikoha jaoks riigieelarvest vahendeid, üksnes
ametikohti. Kulud katame majandustegevuse tulust.
Käesoleva aasta algul esitasin taotluse Ravimiameti koosseisu suurendamiseks. Taotlust on
täiendatud (info Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (edaspidi EAS) farmaatsiasektori
arengu kohta, uued ravimitootjad ning tootmise laienemine Eestis). Palun taotlus uuesti läbi
vaadata.
Mõistan, et koalitsioonileppest tulenevalt on eesmärk vähendada riigisektoris töökohtade arvu
kuid minu ülesanne asutuse juhina on märku anda olukorrast valdkonnas, sh ette vaatavalt.
Kõikidele ühetaolisi piiranguid panna on lihtne, aga tuleb vaadata ka seda, mis väärtust teenus
ja sellega seotud ametikohad loovad. Ravimiarendus, ravimite tootmine ja turule tulek
tähendab Eestile ka investeeringuid, elavdab majandust ja eksporti, parandab ravimite
kättesaadavust, seejuures riigieelarvet koormamata – me ei taotle eelarvelisi vahendeid,
üksnes ametikohti.
Koosseisu suurendamine on vajalik, et ravimi müügilubade ja kliiniliste uuringute taotluste
andmete hindamine ja teadushinnangute koostamine ning tootmisettevõtete järelevalve
jätkuks vastavalt kehtivatele nõuetele, mis on eeltingimuseks kvaliteetsete, tõhusate ja ohutute
ravimite kättesaadavusel.
Sisemisi ressursse ümber suunata ei saa, sest nii müügilubade kui ka tootmisinspektori töös ei
piisa üksi erialateadmistest, vaid on vaja spetsiifilist väljaõpet, mis on mitme aasta küsimus.
Tegemist ei ole olemuselt „lihtsa“ järelevalvega kehtestatud nõuete vastu. Nt inspektoril
peavad olema põhjalikud teadmised tootmisest, suutlikkus panna üldised nõuded konkreetse
tootja konteksti, hinnata tootmis- ja kontrolliprotseduuride piisavust, seadmete ja rajatiste
sobivust ning kvaliteedijuhtimissüsteemi tõhusust üldise kontrolli tagamisel, analüüsioskus ja
suutlikkus hinnata riske ning nende mõju jne.
GMP järelevalveks saab paluda teiste EL riikide abi, aga seda ühisinspektsiooniks ja reeglina
siis, kui küsimus on keerulises ja spetsiifilist pädevust nõudvates inspektsioonides, mitte
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN
2 (5)
mahus. Ükski EL pädeva asutuse inspektor ei tohi iseseisvalt inspekteerida teise riigi
jurisdiktsioonis, st ikkagi on vaja samaaegselt Ravimiameti ressurssi. Lisanduvad
tõlkimisvajadus, reisi- ja majutuskulud.
Asutuse töö korraldamisel ja töötajate värbamisel oleme alati pidanud arvestama omatulude
prognoosimise ja laekumisega (riigieelarve osakaal on väga tagasihoidlik ning ei kata isegi
järelevalve kulusid), mistõttu töötajate arvu suurendamine on hästi kaalutletud otsus.
Teenuseid, mida mitte teha või teha vähemas mahus, oleme analüüsinud 2017.a. ja 2024.a.
alguses ning need teenused või tegevused, mille puhul on muudatus olnud võimalik, on ka
korrektuurid tehtud, sh õigusaktides.
Taotlust toetav teave detailsemalt.
Kui veterinaarravimite müügiloa taotluste arv on viimastel aastatel püsinud stabiilne, siis
inimtervishoius kasutatavate ravimite taotluste arv on tõusnud viimase 4 aasta lõikes 38%.
Lisaks, alates kliiniliste uuringute määruse (EL) nr 536/2014 jõustumisest 31.01.2022 peab
Ravimiamet üleeuroopalises hindamisprotseduuris võtma ka juhtiva hindaja rolli, mida seni
oleme pidanud täitma 7 taotluse puhul. Eeskätt müügiloa kuid ka kliiniliste uuringute taotluste
hindamine, on toonud kaasa hindajate koormuse tõusu.
Seoses ISO ravimiandmete standardi IDMP (IDentification of Medicinal Products)
rakendamisega (kohustus tuleb Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest) Ravimiametis 2022.
a on alates 2022. a tekkinud vajadus infosüsteemides senisest märksa üksikasjalikuma ja
mahukama ravimiandmete kontrolli järele. See seab omakorda töötajatele suureneva
koormuse seoses andmete haldamisega ning lisab keerukust väljaõppele.
Käesoleva aasta juunis kohtusime EAS-ga. Ravimiarendust ja meditsiiniseadmeid
puudutavaid rahastatud projekte on 25. Seega, lisaks välismaistele ettevõtetele, kes Eestis
ravimitele müügilube taotlevad, on ravimiarendus jõudalt edenemas ka Eestis. See omakorda
tähendab suuremat vajadust Ravimiameti poolseks toeks – teaduslik ja regulatoorne
nõustamine ning suutlikkus ettenähtud ajaga menetleda taotlused.
Lisaks tootearendusele, on praegused ravimitootjad oma tegevust laiendamas ja uusi
ravimitootjaid juurde tekkimas. Üks suurimaid uusi tootjaid, on avaldanud soovi tulla igal
aastal taotlema u 50 müügiluba. Ravimiametil puudub suutlikkus sama ressursiga täiendavat
tööd võtta ning tootja arengule soovitud mahus ja tempos kaasa aidata.
Nii ei toeta me ka Rahvastikutervise arengukava 2020-2030 eesmärke (müügiloaga ravimite
kättesaadavus, ravimite ohutus ja kvaliteet), Ravimipoliitika 2030 eesmärke: ravimite turule
tuleku soodustamine; ravimiarenduse ja innovatsiooni toetamine; jätkusuutlikkuse tagamine
rahvusvaheliselt tunnustatud hinnangute andmisel ning samuti Teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–20351 (TAIE arengukava) eesmärke, kus
tervistehnoloogiad ja -teenused ning Eesti ekspordipotentsiaali suurendamine on üks
fookusvaldkondi.
Ametikohti vajame koosseisu järgmiselt:
1. Taotleme 1 ametikohta müügilubade osakonda. Ametikoht on vajalik, et suureneva
taotluste arvu juures jätkuks sujuv ja tähtaegne suhtlus nii müügiloa taotlejate kui EMP
pädevate asutustega, taotluste valideerimine ja dokumentatsiooni haldamine on
korraldatud ning dokumentatsiooni kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe andmete hinnang
1 TAIE arengukava 2021–2035 https://www.taie.ee/sites/default/files/documents/2022-
11/3._taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021_0.pdf
3 (5)
koordineeritult koostatud. Seoses veterinaarravimite Euroopa Parlamendi ja nõukogu
otsekohalduva määruse (EL) 2019/6 jõustumisega 28.01.2022 a. vajavad uuenenud
õigusraamistikus regulatiivset tuge veterinaarravimite müügiloa hoidjad, mis samuti
on lisanud koormust seoses taotluste koordineerimisega.
2. Taotleme 2 ametikohta müügilubade osakonna kvaliteedi hindamise büroosse.
Ametikohad on vajalikud, sest lisaks taotluste arvu tõusvale trendile, on uuenenud
mitmed ravimite müügiloa andmete hindamise suunised, mis toob kaasa vajaduse teha
senisest detailsemat andmete kontrolli ning mahukamat hindamist:
a) ravimite DNA reaktiivsete (mutageensete) lisandite hindamine ja kontroll,
vastavalt Euroopa Ravimiameti ja veterinaarravimite komitee (EMA/CVMP)
uutele suunistele2, rakendatakse alates 2020. a ka veterinaarravimitele;
b) inimravimite komitee (CHMP) arvamuse3 rakendumisele järgnenud N-
nitrosoamiinide sisalduse riskide hindamine nii kõikide kehtivate müügilubadega
kui ka müügiluba taotlevate ravimite koostises alates 2021. a;
c) metalliliste lisandite sisalduse riskide hindamine ja kontroll, lisaks inimtervishoius
kasutatavatele ravimitele ka veterinaarravimites vastavalt 2020. a rakendatud
(EMA/CVMP) suunisele4.
Viidates PE Konsult 2023. a tehtud uuringu5 tulemustele on kvaliteedi hindamise
büroo töötajad hinnanud valdkondade lõikes Ravimiameti keskmisega võrreldes tööga
seotud stressitaset kõrgemate hulka. Samal ajal on selles üksuses kõige suurem
probleem une ja puhkuse vähesuse, tervisliku seisundi ning töö ja vaba aja
vahekorraga.
3. Taotleme 2 ametikohta müügilubade osakonna kliinilise hindamise büroosse. Üks
ametikoht on vajalik, et katta kliiniliste uuringute ja ravimi müügiloa taotluste
eelkliiniliste andmete püsiva ekspertiisi vajadust. Käsunduslepinguga väliseksperdi
koormus on 2023. a jooksul olnud keskmiselt 55 tundi kuus, kuid koormus on jätkuvas
kasvutrendis, arvestades nii uute toimeainete ja tuntud toimeainetega
täisdokumentatsiooniga ravimite müügilubade hindamist. Riigikontroll küsis meilt
käesoleva aasta algul selgitusi, miks oleme pikka aega sõlminud ühe inimesega
käsunduslepingu, mitte vormistanud teda osalise koormusega Ravimiameti
teenistusse.
Teine ametikoht on kavandatud ekspertiisi tugevdamiseks ravimi bioekivalentsuse ja
farmakokineetika andmete hindamisel, mis on oluline kriteerium geneeriliste ravimite
ja bioloogiliselt sarnaste ravimite hindamisel. Selliste ravimite kättesaadavuse
parandamine ja kiirema turustamise alustamine on prioriteedina välja toodud Euroopa
ravimistrateegia tegevuskavas 20206. Praegu katab neid ülesandeid Ravimiametis
ainult üks ametikoht, mis kätkeb endas suurt riski olemasoleva töötaja ootamatul
eemalolekul, puhkuste perioodil jms olukordades.
4. Taotleme järelevalve osakonda 1 ravimite tootmisinspektori ametikohta. Eestis on 1.
juuli 2024 seisuga 23 ravimite tootmisettevõtet. Sellises suurusjärgus ja profiiliga
ravimite tootmisettevõtete tegevuses hea tootmistava nõuete täitmise riskipõhise
2 https://www.ema.europa.eu/en/documents/scientific-guideline/guideline-assessment-and-control-dna-reactive-
mutagenic-impurities-veterinary-medicinal-products_en.pdf 3 https://www.ema.europa.eu/en/documents/referral/european-medicines-regulatory-network-approach-
implementation-chmp-opinion-pursuant-article-53-regulation-ec-no-726-2004-nitrosamine-impurities-human-
medicines_en.pdf 4 https://www.ema.europa.eu/en/documents/scientific-guideline/implementation-risk-assessment-requirements-
control-elemental-impurities-veterinary-medicinal-products-revision-2_en.pdf 5 PE Konsult uuring: „Ravimiameti töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid (veebruar/märts 2023. a.)“ 6 https://health.ec.europa.eu/document/download/92714c9c-6880-4708-b649-
287ee9e86670_et?filename=pharma-strategy_report_en.pdf
4 (5)
kontrolli läbi viimiseks, mille tulemuseks on nõuete täitmist kinnitava GMP
sertifikaadi andmine või selle andmisest keeldumine, on vaja viia läbi minimaalselt 10
inspektsiooni aastas. Lisaks tuleb ravimite tootmise ettevõtteid kontrollida enne neile
ravimite tootmise tegevusloa andmist ning tegutseva tootmisettevõtte tegevuses
oluliste muudatuste toimudes. Esmakordseid ravimite tootmise tegevuslube on
taotletud aastatel 2020-2024 (1. juuli seisuga) 11, st keskmiselt 2-3 tegevusloa
andmisega seotud inspektsiooni aasta kohta. Ravimitootjate tegevusega seotud
muudatusi, mis toovad kaasa vajaduse inspekteerida tootmiskohta (märgime ära, et neil
aastatel ei ole märkimisväärselt laiendatud tootmisüksusi ega võetud järk-järgult
kasutusele suuri tootmishooneid), on aastatel 2020-2024 (1. juuli seisuga) olnud 11, st
keskmiselt 2-3 inspektsiooni aastas. Lisaks tuleb arvestada ootamatult lisanduvate
inspektsioonidega, mis on tingitud näiteks esitatud kaebusest, kvaliteedidefekti teatest
vms ettenägematust, kuid kiiret reageerimist vajavast avaldunud riskifaktorist, mille
kontrollimist ei ole võimalik ühildada ettevõtte kogu tegevust hõlmava regulaarse
GMP inspektsiooniga. Aastatel 2020-2024 (1. juuli seisuga) on selliseid inspektsioone
tehtud neljal korral, st keskmiselt üks inspektsioon aastas.
Kokkuvõttes tuleb Eestis praegu tegutsevate ravimitootjate piisavaks
inspekteerimiseks planeerida 15-17 inspektsiooni aastas.
2024. ja 2025. aasta kohta on meile teada, et uue tootmistehase ning ka praeguste
tehaste laienemine toob täiendavalt kaasa vähemalt 20 inspektsiooni, mis on lisaks
tavapärasele inspekteerimisvajadusele. Ravimiamet on töid ümber korraldades,
prioriteete seades ja inspektorite ületunnitööd kasutades teinud poole aastaga sisuliselt
aasta mahus inspektsioone kuid selline lahendus ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Lisaks
uutele tootjatele ja tootmistegevuse laiendustele tuleb tagada kõikide tootjate
regulaarne kontroll (nõue on maksimaalselt kord 3 aasta jooksul), et oleks tagatud
ravimite ohutus ja kvaliteet, tootmise vastavus GMP nõuetele ning GMP sertifikaadi
olemasolu. Vastasel juhul ei saa tootja oma toodangut turustada.
EAS-ilt oleme saanud info, et turule sisenemise või tegevuse laiendamise võimalusi
otsib aktiivselt veel mitu ettevõtet. Ravimiametil on väga hea meel näha, et Eesti
farmaatsiasektor areneb ja kasvab, kuid sellega seoses on hädavajalik leida täiendavaid
ressursse ka ravimitootmise järelevalvesse, et tagada toodetavate ravimite kvaliteet ja
ohutus.
Ravimite tootmise inspektsioonid on töömahukad. Ühe tootja kogu tegevust hõlmava
inspektsiooni läbiviimiseks tuleb keskmiselt arvestada kahe inspektori ühe kuu tööaeg,
st kaks tootmise inspektorit suudavad aastas viia läbi ca 11 inspektsiooni. Kolme
inspektori puhul saaks inspektoreid omavahel kombineerides planeerida u 17
inspektsiooni aastas.
Eelmise aasta lõpus toimus Euroopa Majanduspiikonna ühise auditiprogrammi (Joint
Audit Programme (JAP)) audit. JAP moodustab olulise osa Euroopa
Majanduspiirkonna hea tootmistava (GMP) inspektsioonide kvaliteedisüsteemist,
mille eesmärk on tagada hea tootmistava standardite järjepidevus ja ühtlustatud
lähenemisviis kogu Euroopas. Auditi järeldus oli, et kaks inspektorit ei ole piisav
selleks, et täita ettenähtud inspekteerimissagedust. Seejuures arvestati tol hetkel
kehtivat tootjate arvu, aga mitte tulevikusuundumusi.
Vaadates eesootavate inspektsioonide arvu, siis ka kolm inspektorit ei ole piisav –
kolme inspektori suutlikkus on teha 17 inspektsiooni, aga vajadus on praegu 20 uut
tootmisinspektsiooni, lisaks juba tegutsevate tootjate GMP inspektsioonid, mida on u
28. Seega kokku tuleks teha 2024 ja 2025 aastal minimaalselt u 48 inspektsiooni.
5 (5)
Lähtudes eeltoodust palume anda Ravimiameti peadirektorile volitus kehtestada Ravimiameti
teenistuskohtade koosseis 115 teenistuskoha piires. Müügilubade osakonna ametikohtade
täitmiseks (5 ametikohta) on Ravimiametil eelarvelised vahendid olemas majandustegevuse
tulu arvelt. Tootmisinspektori ametikoha täitmiseks taotleme vahendeid RES lisaeelarvest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Katrin Kiisk
Peadirektor
Lisa: Ravimiameti uus teenistuskohtade koosseis.
Mairi Kompus