Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

[Adressaadi ees- ja perekonnanimi: 1] Justiitsministeerium 30.07.2024 nr 5-6/24/16

Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“. Palume Teie kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul eelnõu esitamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: RO EUNAVFOR Med Irini 2025 eelnõu

RO EUNAVFOR Med Irini 2025 seletuskiri

EELNÕU

19.07.2024

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu

otsustab:

1.  Pikendada alates 2025. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses „Kaitseväe

kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu

sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise

tähtaega Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini 2025. aasta 31.

detsembrini.

2.  Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil

suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste

saabumisest Euroopa Liidu sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste

kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“

eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega

operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini (European Union Naval Force Mediterranean/Irini).

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna

nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Kristel Urke

([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

EUNAVFOR Med/Irini

Euroopa Liidu Nõukogu 31. märtsi 2020 otsusega 2020/472 loodi sõjaline operatsioon

EUNAVFOR Med/Irini. See operatsioon jätkas samal päeval lõpetatud operatsiooni

EUNAVFOR Med/Sophia, mis loodi Euroopa Liidu (EL) Nõukogu 18. mai 2015 otsusega

(CFSP) 2015/778, et tõkestada ja ennetada inimkaubandusega seotud kuritegelike võrgustike

tegevust ning põgenike hukkumist teekonnal üle Vahemere Euroopasse.

Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO

relvaembargo rakendamist, kasutades selleks peale mereväealuste ka õhu- ja satelliidivõimeid.

Operatsioonil inspekteeritakse ka Liibüa ranniku lähedal rahvusvahelistes vetes laevu, mida

kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast,

lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). Lisaks toetab operatsioon ÜRO

meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja

piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike

lõhkumist, kogudes sellekohast teavet ja viies läbi õhupatrulle.

Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini panustab 2024. aastal 23 EL-i liikmesriiki ning seda juhib

itaallasest kontradmiral Valentino Rinaldi, operatsiooni peakorter asub Roomas. EUNAVFOR

Med/Irini operatsiooniala keskendub peamiselt Liibüa idarannikut ümbritsevale alale,

operatsioonialast jääb välja piirkond 15 meremiili ulatuses ümber Malta. Märtsis 2023

pikendati operatsiooni mandaati kahe aasta võrra kuni 31. märtsini 2025. Operatsiooni

esmaseks eesmärgiks oleva relva- ja naftaembargo täitmist viiakse ellu kooskõlas ÜRO

resolutsiooniga 2684 (2023). Operatsiooni raames kogutud teavet jagatakse ka ÜRO-ga.

Euroopa Liidu liikmesriigid teevad operatsiooni tegevuse üle poliitilist kontrolli ning annavad

strateegilisi suuniseid Euroopa Liidu Poliitika- ja Julgeolekukomitee (Political and Security

Committee – PSC) kaudu. PSC arutab missiooni arenguid iga nelja kuu tagant, et otsustada

võimaliku operatsioonialal ümberpaiknemise või teiste võimalike muutuste üle.

Eesti panus

Eesti peab Euroopa Liidu tegevust Vahemere regiooni julgeoleku tagamisel oluliseks.

Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu

kaitsekoostöösse ja julgeolekusse, mis suurendab ÜRO relvaembargo rakendamise kaudu

2

Liibüas julgeolekut Euroopa Liidu lõunapiiril. Samuti toetab osalemine Euroopa Liidu

operatsioonidel Eesti välispoliitilist nähtavust ja annab Eesti kaitseväelastele võimaluse

operatsioonilise kogemuse omandamiseks.

Eesti alustas operatsioonil EUNAVFOR Med/Sophia osalemist 2015. aasta augustis ühe

staabiohvitseriga. Aastal 2019 panustas Eesti operatsiooni kahe staabiohvitseriga ning aastal

2020 ühe staabiohvitseriga operatsiooni peakorteris Roomas.

Eesti panus operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini on aastatel 2021–2024 olnud kuni kaks

staabiohvitseri missiooni peakorteris Roomas. Aastal 2025 on Eestil plaanis jätkata

operatsiooni panustamist ühe staabiohvitseriga, mehitades koos Saksamaaga

planeerimisohvitseri ametikohta kuuekuuliste vahelduvate rotatsioonidega. Arvestades

EUNAVFOR Med/Irini olulisust julgeolekualastele väljakutsetele vastamisel Euroopa Liidu

lõunapiiride lähistel, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv (kuni kolm) vajadusel

operatsiooni täiendavalt panustada.

Õiguslik alus

Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2,

kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku

säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise

õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga.

Tulenevalt RiKS-i § 34 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel

sõjalisel operatsioonil eraldi otsusega.

Euroopa Liidu (EL) Nõukogu 18. mai 2015 otsuse 2015/778 artikli 10 järgi määratakse üksuste

ja isikkoosseisu staatus kindlaks kooskõlas rahvusvahelise õigusega, vägede staatuse lepingu

alusel.

Operatsiooniga seotud kulud

2025. aastal on operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini osalemisega seotud Kaitseväe

tegevuskulude maht hinnanguliselt 28 412 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse

Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile.

Välisministeerium ja Rahandusministeerium on eelnõu märkusteta kooskõlastanud ning

arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.

EELNÕU

19.07.2024

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu

otsustab:

1.  Pikendada alates 2025. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses „Kaitseväe

kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu

sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise

tähtaega Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini 2025. aasta 31.

detsembrini.

2.  Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil

suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste

saabumisest Euroopa Liidu sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste

kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“

eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega

operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini (European Union Naval Force Mediterranean/Irini).

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna

nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Kristel Urke

([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

EUNAVFOR Med/Irini

Euroopa Liidu Nõukogu 31. märtsi 2020 otsusega 2020/472 loodi sõjaline operatsioon

EUNAVFOR Med/Irini. See operatsioon jätkas samal päeval lõpetatud operatsiooni

EUNAVFOR Med/Sophia, mis loodi Euroopa Liidu (EL) Nõukogu 18. mai 2015 otsusega

(CFSP) 2015/778, et tõkestada ja ennetada inimkaubandusega seotud kuritegelike võrgustike

tegevust ning põgenike hukkumist teekonnal üle Vahemere Euroopasse.

Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO

relvaembargo rakendamist, kasutades selleks peale mereväealuste ka õhu- ja satelliidivõimeid.

Operatsioonil inspekteeritakse ka Liibüa ranniku lähedal rahvusvahelistes vetes laevu, mida

kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast,

lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). Lisaks toetab operatsioon ÜRO

meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja

piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike

lõhkumist, kogudes sellekohast teavet ja viies läbi õhupatrulle.

Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini panustab 2024. aastal 23 EL-i liikmesriiki ning seda juhib

itaallasest kontradmiral Valentino Rinaldi, operatsiooni peakorter asub Roomas. EUNAVFOR

Med/Irini operatsiooniala keskendub peamiselt Liibüa idarannikut ümbritsevale alale,

operatsioonialast jääb välja piirkond 15 meremiili ulatuses ümber Malta. Märtsis 2023

pikendati operatsiooni mandaati kahe aasta võrra kuni 31. märtsini 2025. Operatsiooni

esmaseks eesmärgiks oleva relva- ja naftaembargo täitmist viiakse ellu kooskõlas ÜRO

resolutsiooniga 2684 (2023). Operatsiooni raames kogutud teavet jagatakse ka ÜRO-ga.

Euroopa Liidu liikmesriigid teevad operatsiooni tegevuse üle poliitilist kontrolli ning annavad

strateegilisi suuniseid Euroopa Liidu Poliitika- ja Julgeolekukomitee (Political and Security

Committee – PSC) kaudu. PSC arutab missiooni arenguid iga nelja kuu tagant, et otsustada

võimaliku operatsioonialal ümberpaiknemise või teiste võimalike muutuste üle.

Eesti panus

Eesti peab Euroopa Liidu tegevust Vahemere regiooni julgeoleku tagamisel oluliseks.

Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu

kaitsekoostöösse ja julgeolekusse, mis suurendab ÜRO relvaembargo rakendamise kaudu

2

Liibüas julgeolekut Euroopa Liidu lõunapiiril. Samuti toetab osalemine Euroopa Liidu

operatsioonidel Eesti välispoliitilist nähtavust ja annab Eesti kaitseväelastele võimaluse

operatsioonilise kogemuse omandamiseks.

Eesti alustas operatsioonil EUNAVFOR Med/Sophia osalemist 2015. aasta augustis ühe

staabiohvitseriga. Aastal 2019 panustas Eesti operatsiooni kahe staabiohvitseriga ning aastal

2020 ühe staabiohvitseriga operatsiooni peakorteris Roomas.

Eesti panus operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini on aastatel 2021–2024 olnud kuni kaks

staabiohvitseri missiooni peakorteris Roomas. Aastal 2025 on Eestil plaanis jätkata

operatsiooni panustamist ühe staabiohvitseriga, mehitades koos Saksamaaga

planeerimisohvitseri ametikohta kuuekuuliste vahelduvate rotatsioonidega. Arvestades

EUNAVFOR Med/Irini olulisust julgeolekualastele väljakutsetele vastamisel Euroopa Liidu

lõunapiiride lähistel, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv (kuni kolm) vajadusel

operatsiooni täiendavalt panustada.

Õiguslik alus

Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2,

kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku

säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise

õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga.

Tulenevalt RiKS-i § 34 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel

sõjalisel operatsioonil eraldi otsusega.

Euroopa Liidu (EL) Nõukogu 18. mai 2015 otsuse 2015/778 artikli 10 järgi määratakse üksuste

ja isikkoosseisu staatus kindlaks kooskõlas rahvusvahelise õigusega, vägede staatuse lepingu

alusel.

Operatsiooniga seotud kulud

2025. aastal on operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini osalemisega seotud Kaitseväe

tegevuskulude maht hinnanguliselt 28 412 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse

Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile.

Välisministeerium ja Rahandusministeerium on eelnõu märkusteta kooskõlastanud ning

arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.