Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

[Adressaadi ees- ja perekonnanimi: 1] Justiitsministeerium 30.07.2024 nr 5-6/24/13

Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“. Palume Teie kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul eelnõu esitamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: RO Inherent Resolve 2025 eelnõu

RO Inherent Resolve 2025 seletuskiri

EELNÕU

19.07.2024

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste

täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu

otsustab:

1. Pikendada alates 2025. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses „Kaitseväe

kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel

sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” sätestatud kuni 110 kaitseväelase kasutamise tähtaega

Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel

sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 2025. aasta 31. detsembrini.

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil

suurendada kuni 220 kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste

saabumisest rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi

rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent

Resolve“ eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 110 kaitseväelasega

rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud

Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko

([email protected]) ning vastutav jurist on Kristel Urke

([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

Operatsioon Inherent Resolve

USA juhitavale ISIS-e1-vastase rahvusvahelise koalitsiooni sõjalisele operatsioonile Inherent

Resolve (Combined Joint Task Force – Operation Inherent Resolve, CJTF-OIR) pani USA

kaitseministeerium ametlikult aluse 17. oktoobril 2014, et koondada ISIS-e-vastased sõjalised

tegevused Iraagis ja Süürias. See hõlmas ISIS-e käsuahelate toimimise takistamist,

pelgupaikade hävitamist, rahastamisallikate kinnikeeramist ning ISIS-e võitlejate tabamist.

Operatsiooni ajend Iraagis oli ISIS-e tegevus, sh äärmusliku ideoloogia levitamine,

tavarelvastuse edukas omandamine, relvastatud üksuste loomine ning kiire territooriumide enda

kontrolli alla võtmine ja selle käigus inimsusevastaste kuritegude sooritamine. See

destabiliseeris kogu piirkonda, tuues kaasa suure põgeniketulva Euroopasse.

Pärast ISIS-e füüsilist lüüasaamist ning kalifaadi kokku kukkumist keskendub operatsioon

julgeolekuolukorra stabiliseerimisele Iraagis ja Süürias. USA lahinguüksused lahkusid Iraagist

2021. aasta lõpuks ning USA ja Iraagi kaitsealane koostöö muutus CJTF-OIR-i raames seejärel

peamiselt väljaõppe, nõustamise, kaitsealase abi ja luureinfo jagamise keskseks. Eesmärk on

aidata oma peamistel partneritel, Iraagi relvajõududel ja Süüria Demokraatlikel Jõududel

(Syrian Democratic Forces), ISIS-e-vastases võitluses iseseisvalt hakkama saada. Samas

jätkatakse ka ISIS-e juhtfiguuride tabamist.

Kuigi ISIS on sõjaliselt alistatud ning nende kalifaat kokku kukkunud, on nad endiselt

suutelised korraldama rünnakuid oma tuumikaladel Süürias ja Iraagis. Lisaks on väga suureks

julgeolekuohuks Süürias kinnipidamiskeskustes viibivad üle 10 000 endise ISIS-e võitleja ning

mitmekümne tuhande pealised põgenikelaagrid. ISIS-e liikmed üritavad rünnakutega

kinnipidamiskeskuste vastu vabastada vangistuses olevaid võitlejaid ning värvata

põgenikelaagritest uusi liikmeid. ISIS kujutab endiselt ohtu ka Euroopa julgeolekule võimalike

1 ISIS – Islamic State of Iraq and Syria

2

radikaliseerunud üksikisikute näol, kes võivad plaanida terrorismirünnakute korraldamist ka

Euroopas.

Samuti Iraagis tegutseva NATO missiooni (NATO Mission Iraq, NMI) koostöö CJTF-OIR-iga

on seni olnud hea. NMI nõustab Iraagi strateegilist tasandit ning CJTF-OIR peamiselt Iraagi

relvajõudude operatiivtasandit ehk Iraagi ühendoperatsioonikeskust ja peaministri juures asuvat

rahvuslikku operatsioonide keskust.

USA vägede arv on alates 2021. aastast püsinud suurusjärgus 2500, millele lisandub ligi 1000-

liikmeline liitlaste vägi, kuhu kuuluvad 24 riiki, sealhulgas Ühendkuningriik, Prantsusmaa,

Saksamaa ja Soome2. Kõik CJTF-OIR-i panustavad riigid kuuluvad USA-juhitud ISIS-e-

vastase võitluse koalitsiooni D-ISIS, kus on 2024. aasta mai seisuga 87 riiki ja partnerit.

Seoses viimase aasta jooksul järsult halvenenud julgeolekuolukorraga Lähis-Idas ja

sisepoliitilise survega on Iraagi valitsus asunud aktiivselt taotlema OIR-i tegevuse senisel kujul

lõpetamist. 2024. aasta jaanuaris alustas läbirääkimisi Iraagi ja USA moodustatud Higher

Military Commission, et arutada koalitsioonivägede tulevikku Iraagis. Lisaks on pärast Iisraeli-

Gaza konflikti puhkemist 2023. aasta oktoobris sattunud mitmete Iraani toetatud sõjaliste

grupeeringute rünnakute alla Iraagis, Süürias ja Jordaanias ka OIR-i väed. Korraldatud

rünnakute tagajärjel hukkusid 2024. aasta 28. jaanuaril teiste seas kaks USA sõjaväelast.

Iraagi peaminister Mohammed Shia’ Al Sudani on avalikult välja öelnud, et erinevalt NMI-st

eelistab Iraak jätkata koostööd OIR-i koalitsiooni panustavate riikidega Iraagis bilateraalselt.

Iraagi peaministri sõnavõtud koalitsioonivägede lahkumise kohta on puudutanud just OIR-i

isikkoosseisu ja on suure tõenäosusega ajendatud eelkõige sisepoliitilistest kaalutlustest. Samas

ei ole teada, kuidas mõjutab võimalik OIR-i ümberstruktureerimine ISIS-e tegevusvabadust

Iraagis ja Süürias. OIR-i võimalik liikumine bilateraalsete suhete raamistikku tõstatab

küsimuse, kas operatsiooni väiksemad panustajariigid suudavad tagada oma vägedele piisava

logistilise toe. Samuti on problemaatiline kahepoolsete õiguslikult siduvate kokkulepete

sõlmimine Iraagiga.

Eesti panus

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel demonstreerib Eesti pühendumust

panustada rahu ja stabiilsuse saavutamisse maailmas ning toetab Eesti julgeolekupoliitiliste

eesmärkide saavutamist. Terrorismivastane võitlus on USA üks julgeolekupoliitika prioriteete.

Jätkates osalust USA juhitud rahvusvahelisel terrorismivastasel operatsioonil nende jaoks

olulises piirkonnas Lähis-Idas, panustab Eesti väga heasse Eesti ja USA liitlassuhtesse ning

kaitse- ja julgeolekualasesse koostöösse. Samuti annab panustamine Kaitseväele olulise

operatsioonialase väljundi, mis toetab Kaitseväe terviklikku arengut.

Eesti on panustanud operatsiooni Inherent Resolve alates 2016. aastast. Tulenevalt soovist

muuta operatsioon rahvusvahelisemaks, tegi USA 2023. aasta jaanuaris operatsioonil

osalevatele liitlastele ettepaneku suurendada oma sõjalisi panuseid. Eesti tuli USA soovile vastu

ning otsustas oma panust operatsioonil suurendada kuni 110 kaitseväelaseni. Eesti kontingendi

2 Operatsioonil Inherent Resolve osalevate riikide täielik nimekiri pole avalik

3

suurus esimese rotatsiooni ajal oli 87 kaitseväelast, teisel rotatsioonil alates oktoobrist 2023

kuni 90 kaitseväelast ning kolmanda rotatsiooniga alates märtsist 2024 kasvas kontingent 110

kaitseväelaseni.

Eesti kaitseväelased Iraagis tegutsevad Kurdistani regiooni pealinnas Erbilis asuvas

õhuväebaasis. Kontingendi ülesanneteks on pakkuda isikukaitse- ja kiirreageerimisvõimekust

ning tagada operatsioonil baasi julgeolek. Aastal 2024 kuulub isikkoosseisu vähendatud

jalaväekompanii suurune üksus, kes täidab baasikaitse-, isikukaitse- ja kiirreageerimisüksuse

ülesandeid. Sellele lisanduvad rahvuslik toetuselement, teabeohvitser, Eesti kontingendi ülem

ning staabiohvitserid operatsiooni staapides. Eesti opereerib CJTF-OIR-i raames ainult Iraagi

territooriumil.

Tulenevalt Iraagi soovist operatsiooni Inherent Resolve tegevus senisel kujul lõpetada ning

lähtudes vajadusest sõlmida Eesti ja Iraagi vahel bilateraalsed kokkulepped, ei näe Eesti, et

suuremahulise jalaväekoosseisuga panustamine oleks jätkusuutlik. Seetõttu plaanib Eesti saata

2025. aastal operatsioonile Inherent Resolve märkimisväärselt vähendatud isikkoosseisu –

hinnanguliselt 63 kaitseväelast (vähendatud jalaväekompanii, rahvuslik toetuselement ning

staabiohvitserid ja -allohvitserid). Väiksema jalaväeüksuse saatmine võimaldaks jätkata suurt

osa Eestile usaldatud ülesannetest vähendatud mahus, keskendudes enam isikukaitsele ja

kiirreageerimisülesannete täitmisele.

Samuti tagab Kaitseväe vähendatud koosseis 2025. aastal sujuvama panustamise lõpetamise

ning võimaldab koostöös USA-ga operatsiooni lõpetamist paindlikumalt planeerida. Samas,

tulenevalt Lähis-Ida regiooni julgeolekuolukorra ebastabiilsusest taotleme 2025. aastal

operatsioonile Inherent Resolve mandaati panustamiseks kuni 110 kaitseväelasega, et olukorra

muutumisel säilitada Eestile paindlikkus panuse iseloomu ja mahtu muuta.

Õiguslik alus

ISIS-e-vastase koalitsiooni raames Iraagis tegutsemise õiguslik alus on Iraagi nõusolek, mis

koosneb kahest osast. Esimene neist on Iraagi alalise esindaja ÜRO juures 25. juuni 2014 kiri

S/2014/440 ÜRO peasekretärile ja Iraagi välisministeeriumi 20. septembri 2014 kiri

S/2014/691 ÜRO Julgeolekunõukogu esimehele, kus kutsutakse riike osalema ISIS-e-vastases

võitluses.

Teiseks aluseks on Eesti välisministeeriumi ja Iraagi välisministeeriumi vahetatud

diplomaatilised noodid. Eesti edastas 14. jaanuaril 2016 Iraagi välisministeeriumile

diplomaatilise noodi, milles palus aktsepteerida Eesti kaitseväelaste viibimise ja tegutsemise

Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile, andes

neile Iraagis viibimise ajaks haldustöötaja staatuse antud konventsiooni artikli 1 punkti f mõttes.

16. märtsil 2016 saadetud vastusnoodiga nõustus Iraak Eesti ettepanekutega. Staatuse

tunnustamiseks on vajalik, et kaitseväelastel oleks teenistus- või diplomaatilised passid.

Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2,

kuivõrd tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku

säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise

õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga.

4

Tulenevalt RiKS-i § 34 lg 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil eraldi otsusega.

Panustamisega seotud kulu

2025. aastal on operatsioonil Inherent Resolve osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude

maht hinnanguliselt 7 522 828 (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala

eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile.

Välisministeerium ja Rahandusministeerium on eelnõu märkusteta kooskõlastanud ning

arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.

EELNÕU

19.07.2024

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste

täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu

otsustab:

1. Pikendada alates 2025. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses „Kaitseväe

kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel

sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” sätestatud kuni 110 kaitseväelase kasutamise tähtaega

Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel

sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 2025. aasta 31. detsembrini.

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil

suurendada kuni 220 kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste

saabumisest rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi

rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent

Resolve“ eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 110 kaitseväelasega

rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud

Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko

([email protected]) ning vastutav jurist on Kristel Urke

([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

Operatsioon Inherent Resolve

USA juhitavale ISIS-e1-vastase rahvusvahelise koalitsiooni sõjalisele operatsioonile Inherent

Resolve (Combined Joint Task Force – Operation Inherent Resolve, CJTF-OIR) pani USA

kaitseministeerium ametlikult aluse 17. oktoobril 2014, et koondada ISIS-e-vastased sõjalised

tegevused Iraagis ja Süürias. See hõlmas ISIS-e käsuahelate toimimise takistamist,

pelgupaikade hävitamist, rahastamisallikate kinnikeeramist ning ISIS-e võitlejate tabamist.

Operatsiooni ajend Iraagis oli ISIS-e tegevus, sh äärmusliku ideoloogia levitamine,

tavarelvastuse edukas omandamine, relvastatud üksuste loomine ning kiire territooriumide enda

kontrolli alla võtmine ja selle käigus inimsusevastaste kuritegude sooritamine. See

destabiliseeris kogu piirkonda, tuues kaasa suure põgeniketulva Euroopasse.

Pärast ISIS-e füüsilist lüüasaamist ning kalifaadi kokku kukkumist keskendub operatsioon

julgeolekuolukorra stabiliseerimisele Iraagis ja Süürias. USA lahinguüksused lahkusid Iraagist

2021. aasta lõpuks ning USA ja Iraagi kaitsealane koostöö muutus CJTF-OIR-i raames seejärel

peamiselt väljaõppe, nõustamise, kaitsealase abi ja luureinfo jagamise keskseks. Eesmärk on

aidata oma peamistel partneritel, Iraagi relvajõududel ja Süüria Demokraatlikel Jõududel

(Syrian Democratic Forces), ISIS-e-vastases võitluses iseseisvalt hakkama saada. Samas

jätkatakse ka ISIS-e juhtfiguuride tabamist.

Kuigi ISIS on sõjaliselt alistatud ning nende kalifaat kokku kukkunud, on nad endiselt

suutelised korraldama rünnakuid oma tuumikaladel Süürias ja Iraagis. Lisaks on väga suureks

julgeolekuohuks Süürias kinnipidamiskeskustes viibivad üle 10 000 endise ISIS-e võitleja ning

mitmekümne tuhande pealised põgenikelaagrid. ISIS-e liikmed üritavad rünnakutega

kinnipidamiskeskuste vastu vabastada vangistuses olevaid võitlejaid ning värvata

põgenikelaagritest uusi liikmeid. ISIS kujutab endiselt ohtu ka Euroopa julgeolekule võimalike

1 ISIS – Islamic State of Iraq and Syria

2

radikaliseerunud üksikisikute näol, kes võivad plaanida terrorismirünnakute korraldamist ka

Euroopas.

Samuti Iraagis tegutseva NATO missiooni (NATO Mission Iraq, NMI) koostöö CJTF-OIR-iga

on seni olnud hea. NMI nõustab Iraagi strateegilist tasandit ning CJTF-OIR peamiselt Iraagi

relvajõudude operatiivtasandit ehk Iraagi ühendoperatsioonikeskust ja peaministri juures asuvat

rahvuslikku operatsioonide keskust.

USA vägede arv on alates 2021. aastast püsinud suurusjärgus 2500, millele lisandub ligi 1000-

liikmeline liitlaste vägi, kuhu kuuluvad 24 riiki, sealhulgas Ühendkuningriik, Prantsusmaa,

Saksamaa ja Soome2. Kõik CJTF-OIR-i panustavad riigid kuuluvad USA-juhitud ISIS-e-

vastase võitluse koalitsiooni D-ISIS, kus on 2024. aasta mai seisuga 87 riiki ja partnerit.

Seoses viimase aasta jooksul järsult halvenenud julgeolekuolukorraga Lähis-Idas ja

sisepoliitilise survega on Iraagi valitsus asunud aktiivselt taotlema OIR-i tegevuse senisel kujul

lõpetamist. 2024. aasta jaanuaris alustas läbirääkimisi Iraagi ja USA moodustatud Higher

Military Commission, et arutada koalitsioonivägede tulevikku Iraagis. Lisaks on pärast Iisraeli-

Gaza konflikti puhkemist 2023. aasta oktoobris sattunud mitmete Iraani toetatud sõjaliste

grupeeringute rünnakute alla Iraagis, Süürias ja Jordaanias ka OIR-i väed. Korraldatud

rünnakute tagajärjel hukkusid 2024. aasta 28. jaanuaril teiste seas kaks USA sõjaväelast.

Iraagi peaminister Mohammed Shia’ Al Sudani on avalikult välja öelnud, et erinevalt NMI-st

eelistab Iraak jätkata koostööd OIR-i koalitsiooni panustavate riikidega Iraagis bilateraalselt.

Iraagi peaministri sõnavõtud koalitsioonivägede lahkumise kohta on puudutanud just OIR-i

isikkoosseisu ja on suure tõenäosusega ajendatud eelkõige sisepoliitilistest kaalutlustest. Samas

ei ole teada, kuidas mõjutab võimalik OIR-i ümberstruktureerimine ISIS-e tegevusvabadust

Iraagis ja Süürias. OIR-i võimalik liikumine bilateraalsete suhete raamistikku tõstatab

küsimuse, kas operatsiooni väiksemad panustajariigid suudavad tagada oma vägedele piisava

logistilise toe. Samuti on problemaatiline kahepoolsete õiguslikult siduvate kokkulepete

sõlmimine Iraagiga.

Eesti panus

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel demonstreerib Eesti pühendumust

panustada rahu ja stabiilsuse saavutamisse maailmas ning toetab Eesti julgeolekupoliitiliste

eesmärkide saavutamist. Terrorismivastane võitlus on USA üks julgeolekupoliitika prioriteete.

Jätkates osalust USA juhitud rahvusvahelisel terrorismivastasel operatsioonil nende jaoks

olulises piirkonnas Lähis-Idas, panustab Eesti väga heasse Eesti ja USA liitlassuhtesse ning

kaitse- ja julgeolekualasesse koostöösse. Samuti annab panustamine Kaitseväele olulise

operatsioonialase väljundi, mis toetab Kaitseväe terviklikku arengut.

Eesti on panustanud operatsiooni Inherent Resolve alates 2016. aastast. Tulenevalt soovist

muuta operatsioon rahvusvahelisemaks, tegi USA 2023. aasta jaanuaris operatsioonil

osalevatele liitlastele ettepaneku suurendada oma sõjalisi panuseid. Eesti tuli USA soovile vastu

ning otsustas oma panust operatsioonil suurendada kuni 110 kaitseväelaseni. Eesti kontingendi

2 Operatsioonil Inherent Resolve osalevate riikide täielik nimekiri pole avalik

3

suurus esimese rotatsiooni ajal oli 87 kaitseväelast, teisel rotatsioonil alates oktoobrist 2023

kuni 90 kaitseväelast ning kolmanda rotatsiooniga alates märtsist 2024 kasvas kontingent 110

kaitseväelaseni.

Eesti kaitseväelased Iraagis tegutsevad Kurdistani regiooni pealinnas Erbilis asuvas

õhuväebaasis. Kontingendi ülesanneteks on pakkuda isikukaitse- ja kiirreageerimisvõimekust

ning tagada operatsioonil baasi julgeolek. Aastal 2024 kuulub isikkoosseisu vähendatud

jalaväekompanii suurune üksus, kes täidab baasikaitse-, isikukaitse- ja kiirreageerimisüksuse

ülesandeid. Sellele lisanduvad rahvuslik toetuselement, teabeohvitser, Eesti kontingendi ülem

ning staabiohvitserid operatsiooni staapides. Eesti opereerib CJTF-OIR-i raames ainult Iraagi

territooriumil.

Tulenevalt Iraagi soovist operatsiooni Inherent Resolve tegevus senisel kujul lõpetada ning

lähtudes vajadusest sõlmida Eesti ja Iraagi vahel bilateraalsed kokkulepped, ei näe Eesti, et

suuremahulise jalaväekoosseisuga panustamine oleks jätkusuutlik. Seetõttu plaanib Eesti saata

2025. aastal operatsioonile Inherent Resolve märkimisväärselt vähendatud isikkoosseisu –

hinnanguliselt 63 kaitseväelast (vähendatud jalaväekompanii, rahvuslik toetuselement ning

staabiohvitserid ja -allohvitserid). Väiksema jalaväeüksuse saatmine võimaldaks jätkata suurt

osa Eestile usaldatud ülesannetest vähendatud mahus, keskendudes enam isikukaitsele ja

kiirreageerimisülesannete täitmisele.

Samuti tagab Kaitseväe vähendatud koosseis 2025. aastal sujuvama panustamise lõpetamise

ning võimaldab koostöös USA-ga operatsiooni lõpetamist paindlikumalt planeerida. Samas,

tulenevalt Lähis-Ida regiooni julgeolekuolukorra ebastabiilsusest taotleme 2025. aastal

operatsioonile Inherent Resolve mandaati panustamiseks kuni 110 kaitseväelasega, et olukorra

muutumisel säilitada Eestile paindlikkus panuse iseloomu ja mahtu muuta.

Õiguslik alus

ISIS-e-vastase koalitsiooni raames Iraagis tegutsemise õiguslik alus on Iraagi nõusolek, mis

koosneb kahest osast. Esimene neist on Iraagi alalise esindaja ÜRO juures 25. juuni 2014 kiri

S/2014/440 ÜRO peasekretärile ja Iraagi välisministeeriumi 20. septembri 2014 kiri

S/2014/691 ÜRO Julgeolekunõukogu esimehele, kus kutsutakse riike osalema ISIS-e-vastases

võitluses.

Teiseks aluseks on Eesti välisministeeriumi ja Iraagi välisministeeriumi vahetatud

diplomaatilised noodid. Eesti edastas 14. jaanuaril 2016 Iraagi välisministeeriumile

diplomaatilise noodi, milles palus aktsepteerida Eesti kaitseväelaste viibimise ja tegutsemise

Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile, andes

neile Iraagis viibimise ajaks haldustöötaja staatuse antud konventsiooni artikli 1 punkti f mõttes.

16. märtsil 2016 saadetud vastusnoodiga nõustus Iraak Eesti ettepanekutega. Staatuse

tunnustamiseks on vajalik, et kaitseväelastel oleks teenistus- või diplomaatilised passid.

Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2,

kuivõrd tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku

säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise

õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga.

4

Tulenevalt RiKS-i § 34 lg 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil eraldi otsusega.

Panustamisega seotud kulu

2025. aastal on operatsioonil Inherent Resolve osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude

maht hinnanguliselt 7 522 828 (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala

eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile.

Välisministeerium ja Rahandusministeerium on eelnõu märkusteta kooskõlastanud ning

arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.