| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-6/24/11 |
| Registreeritud | 30.07.2024 |
| Sünkroonitud | 30.07.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 5 Õigusvaldkonna korraldamine |
| Sari | 5-6 Kaitseministeeriumi koostatud Riigikogu otsuste eelnõud |
| Toimik | 5-6/24 Kaitseministeeriumi koostatud Riigikogu otsuste eelnõud 2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Justiitsministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiitsministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
[Adressaadi ees- ja perekonnanimi: 1] Justiitsministeerium 30.07.2024 nr 5-6/24/11
Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“. Palume Teie kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul eelnõu esitamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: RO esmakordsel panustamisel RSO-le 2025 eelnõu
RO esmakordsel panustamisel RSO-le 2025 seletuskiri
EELNÕU
19.07.2024
Riigikogu otsus
Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi
Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel
panustamisel
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel Riigikogu
otsustab:
Kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 100 kaitseväelast 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 2025.
aasta 31. detsembrini Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu
või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja
VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval
sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega
kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2024
Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr
1
Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu seletuskiri
Sissejuhatus
Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast riigikaitseseaduse
(edaspidi RiKS) § 34 lõike 4 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks
osalejate piirarvu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi,
Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitavale rahvusvahelisele
sõjalisele operatsioonile esmakordseks panustamiseks. Mandaadi piirmäär on sama, mis 2024.
aastal. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning
otsustatakse RiKS-i § 34 lõike 61 alusel. Kaitseväe edasise kasutamise samal operatsioonil
otsustab Riigikogu eraldi otsusega, lähtudes RiKS-i § 34 lõikest 1. Riigikogu otsuse eelnõu ja
seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu
Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Kristel Urke
([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa
Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
Riigikogu otsusega antavate õiguste kasutamise eelised
Rahvusvaheline julgeolekuolukord on ebastabiilne nii Euroopas, Lähis-Idas kui ka Aafrikas.
Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides, sh Euroopas, võivad eskaleeruda ootamatult ja
kiiresti ning vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama
Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse
tagamisse ja kaitsta seeläbi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab
Eestil paindlikumalt reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude
riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO
valmidusüksuste koosseisus osalemine).
Riigikaitseseaduse kohaselt peab esmakordsel panustamisel olema tegemist NATO, NATO
liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitava operatsiooniga, mis on ÜRO põhikirja VI või VII peatükis
sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatav sõjaline
operatsioon või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas olev
muu sõjaline operatsioon, mille puhul ei ole tegemist kollektiivse enesekaitse operatsiooniga.
Mandaadi alusel saab Eesti panustada nii operatsiooni peakorterisse kui ka üksustega
operatsioonialale. Operatsioonile saadetava kontingendi suurus peab jääma Riigikogu
kehtestatud piirarvu piiresse. RiKS-i § 34 lõike 61 järgi annab sama § 34 lõikes 4 sätestatud
Riigikogu otsuse alusel Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul
rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Vabariigi Valitsus, võttes arvesse Riigikogu
riigikaitsekomisjoni seisukoha. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile,
Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Kõnealuses operatsioonis
järgmise rotatsiooniga jätkamise otsustab Riigikogu juba eraldi otsusega RiKS-i § 34 lõike 1
kohaselt.
2
Vabariigi Valitsus andis Kaitseväele esmakordselt korralduse alustada rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil osalemist RiKS-i § 34 lg 4 alusel tehtud otsusega 2. aprillil 2020. Otsus oli seotud
2020. aasta 31. märtsi Euroopa Liidu Nõukogu otsusega lõpetada sõjaline operatsioon
EUNAVOR Med/Sophia ja selle asemel alustada uut sõjalist operatsiooni EUNAVFOR
Med/Irini. Ajakriitilisuse tõttu ei olnud võimalik Riigikogu otsust taotleda, mistõttu alustati ühe
kaitseväelasega panustamist Euroopa Liidu uuel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini
Vabariigi Valitsuse korralduse alusel. Teist korda otsustas Vabariigi Valitsus alustada
operatsioonil osalemist RiKS-i § 34 lg 4 alusel 23. septembril 2021, andes Kaitseväele
korralduse panustada ühe kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM
Mozambique (European Union Training Mission in Mozambique) Mosambiigis. Kuna
julgeolekuolukord Mosambiigis oli kiirelt halvenenud ning Euroopa Liidu väljaõppemissiooni
panus regiooni oli vajalik kiireloomuliselt, ei olnud võimalik uuel operatsioonil osalemiseks
taotleda Riigikogu otsust. Alates 1. jaanuarist 2022 jätkab Eesti Mosambiigis läbiviidavale
missioonile panustamist Riigikogu RiKS-i § 34 lg 1 alusel antud mandaadi alusel. Samuti
otsustas Vabariigi Valitsus alustada operatsioonil osalemist RiKS-i § 34 lg 4 alusel 1. aprillil
2024, andes Kaitseväele korralduse panustada kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu
rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR ASPIDES Punase mere piirkonnas.
Panustamisega seotud kulud
Kaitseväe koosseisu lähetamisega kaasnevaid lisakulutusi ei ole võimalik täpselt prognoosida,
sest need sõltuvad konkreetsest operatsioonist, operatsioonipiirkonnast ja kestusest. Vajaduse
korral koostatakse võimalike lisakulude prognoos ja need kaetakse Kaitseministeeriumi
valitsemisala 2025. aasta eelarvest. Selleks on riigieelarve seaduses antud Vabariigi Valitsusele
õigus teha muudatusi Kaitseväe koosseisu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks
Kaitseministeeriumi valitsemisala vahendite liigenduses.
Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile.
Välisministeerium ja Rahandusministeerium on eelnõu märkusteta kooskõlastanud ning
arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.
EELNÕU
19.07.2024
Riigikogu otsus
Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi
Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel
panustamisel
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel Riigikogu
otsustab:
Kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 100 kaitseväelast 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 2025.
aasta 31. detsembrini Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu
või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja
VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval
sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega
kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2024
Esitab Vabariigi Valitsus 2024 nr
1
Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu seletuskiri
Sissejuhatus
Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast riigikaitseseaduse
(edaspidi RiKS) § 34 lõike 4 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks
osalejate piirarvu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi,
Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitavale rahvusvahelisele
sõjalisele operatsioonile esmakordseks panustamiseks. Mandaadi piirmäär on sama, mis 2024.
aastal. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning
otsustatakse RiKS-i § 34 lõike 61 alusel. Kaitseväe edasise kasutamise samal operatsioonil
otsustab Riigikogu eraldi otsusega, lähtudes RiKS-i § 34 lõikest 1. Riigikogu otsuse eelnõu ja
seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu
Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Kristel Urke
([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa
Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
Riigikogu otsusega antavate õiguste kasutamise eelised
Rahvusvaheline julgeolekuolukord on ebastabiilne nii Euroopas, Lähis-Idas kui ka Aafrikas.
Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides, sh Euroopas, võivad eskaleeruda ootamatult ja
kiiresti ning vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama
Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse
tagamisse ja kaitsta seeläbi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab
Eestil paindlikumalt reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude
riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO
valmidusüksuste koosseisus osalemine).
Riigikaitseseaduse kohaselt peab esmakordsel panustamisel olema tegemist NATO, NATO
liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitava operatsiooniga, mis on ÜRO põhikirja VI või VII peatükis
sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatav sõjaline
operatsioon või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas olev
muu sõjaline operatsioon, mille puhul ei ole tegemist kollektiivse enesekaitse operatsiooniga.
Mandaadi alusel saab Eesti panustada nii operatsiooni peakorterisse kui ka üksustega
operatsioonialale. Operatsioonile saadetava kontingendi suurus peab jääma Riigikogu
kehtestatud piirarvu piiresse. RiKS-i § 34 lõike 61 järgi annab sama § 34 lõikes 4 sätestatud
Riigikogu otsuse alusel Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul
rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Vabariigi Valitsus, võttes arvesse Riigikogu
riigikaitsekomisjoni seisukoha. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile,
Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Kõnealuses operatsioonis
järgmise rotatsiooniga jätkamise otsustab Riigikogu juba eraldi otsusega RiKS-i § 34 lõike 1
kohaselt.
2
Vabariigi Valitsus andis Kaitseväele esmakordselt korralduse alustada rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil osalemist RiKS-i § 34 lg 4 alusel tehtud otsusega 2. aprillil 2020. Otsus oli seotud
2020. aasta 31. märtsi Euroopa Liidu Nõukogu otsusega lõpetada sõjaline operatsioon
EUNAVOR Med/Sophia ja selle asemel alustada uut sõjalist operatsiooni EUNAVFOR
Med/Irini. Ajakriitilisuse tõttu ei olnud võimalik Riigikogu otsust taotleda, mistõttu alustati ühe
kaitseväelasega panustamist Euroopa Liidu uuel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini
Vabariigi Valitsuse korralduse alusel. Teist korda otsustas Vabariigi Valitsus alustada
operatsioonil osalemist RiKS-i § 34 lg 4 alusel 23. septembril 2021, andes Kaitseväele
korralduse panustada ühe kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM
Mozambique (European Union Training Mission in Mozambique) Mosambiigis. Kuna
julgeolekuolukord Mosambiigis oli kiirelt halvenenud ning Euroopa Liidu väljaõppemissiooni
panus regiooni oli vajalik kiireloomuliselt, ei olnud võimalik uuel operatsioonil osalemiseks
taotleda Riigikogu otsust. Alates 1. jaanuarist 2022 jätkab Eesti Mosambiigis läbiviidavale
missioonile panustamist Riigikogu RiKS-i § 34 lg 1 alusel antud mandaadi alusel. Samuti
otsustas Vabariigi Valitsus alustada operatsioonil osalemist RiKS-i § 34 lg 4 alusel 1. aprillil
2024, andes Kaitseväele korralduse panustada kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu
rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR ASPIDES Punase mere piirkonnas.
Panustamisega seotud kulud
Kaitseväe koosseisu lähetamisega kaasnevaid lisakulutusi ei ole võimalik täpselt prognoosida,
sest need sõltuvad konkreetsest operatsioonist, operatsioonipiirkonnast ja kestusest. Vajaduse
korral koostatakse võimalike lisakulude prognoos ja need kaetakse Kaitseministeeriumi
valitsemisala 2025. aasta eelarvest. Selleks on riigieelarve seaduses antud Vabariigi Valitsusele
õigus teha muudatusi Kaitseväe koosseisu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks
Kaitseministeeriumi valitsemisala vahendite liigenduses.
Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile.
Välisministeerium ja Rahandusministeerium on eelnõu märkusteta kooskõlastanud ning
arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.