Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
Viit | 14-1/240220/2401122 |
Registreeritud | 21.02.2024 |
Sünkroonitud | 26.03.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 14 Avalduse läbi vaatamata jätmine |
Sari | 14-1 Menetlusse võtmata avaldus (puudub pädevus) |
Toimik | 14-1/240220 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Vanatehnika Klubide Liit |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Vanatehnika Klubide Liit |
Vastutaja | Kristi Lahesoo (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tõnu Piibur
Eesti Vanatehnika Klubide Liit
Teie 30.01.2024 nr
Meie 21.02.2024 nr 14-1/240220/2401122
Vanasõidukid mootorsõidukimaksu seaduse eelnõus
Austatud Tõnu Piibur
Pöördusite õiguskantsleri poole mootorsõidukimaksuseaduse eelnõus kavandatava, ka
vanasõidukitele laieneva maksu tõttu. Pöördumises kajastasite küsimusi, millega olete pöördunud
ka Riigikogu poole.
Kuna Riigikogu alles menetleb mootorsõidukimaksuseaduse eelnõu ning loodetavasti leitakse
eelnõu menetlemise käigus parimad võimalikud lahendused huvigruppide tõstatatud küsimustele,
siis on praegu ennatlik kujundada seisukohta eelnõu põhiseaduspärasuse kohta.
Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu esimesel lugemisel andis rahandusminister teada, et
Kultuuriministeerium töötab välja toetusmeetme avalikult ja püsivalt eksponeeritavatele
mootorsõidukitele (14.02.2024 istungi stenogramm, Mart Võrklaev, kell 16:22, samuti 15:48).
Kirjutasite, et pole oma pöördumistele saanud vastust, samuti pole Teie seisukohtade ja
ettepanekutega arvestatud ega ka põhjendatud, miks on ettepanekutega arvestamata jäetud.
Palusime selle kohta selgitusi Rahandusministeeriumilt.
Ministeerium vabandas ja selgitas, et pöördumisi on mootorsõidukimaksu teemal olnud väga palju,
lubas kõigile pöördumistele vastata ning valikuid põhjendada. Rahandusministeerium osutas ka
sellele, et eelnõu on Riigikogu menetluses ning seal on veel võimalik muudatusi teha. Teadaolevalt
arutab rahanduskomisjon huvigruppide esitatud ettepanekuid 12. märtsil avalikul istungil, kuhu on
võimalik saata oma esindaja. Seega, kui ka eelnõu ettevalmistavas etapis on kaasamises olnud
vajakajäämisi, on eelnõu parlamendis menetlemise ajal võimalik seda heastada.
Õiguskantsleri pädevuses pole paraku anda seisukohta kavandatava regulatsiooni vastavusele EL
õigusele. Mitu pöördujat on juhtinud parlamendi tähelepanu kavandatava registreerimistasu
vastuolule kaupade vaba liikumise põhimõttele ehk vastuolule Euroopa Liidu õigusega ning selles
küsimuses on andnud oma hinnangu ka Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond. Loodan, et Riigikogu
analüüsib norme põhjalikult ja vajadusel teeb eelnõus muudatused.
Tõstatasite küsimuse ka liiklusregistri riigilõivude vastamisest riigilõivuseaduses sätestatud
põhimõttele, et lõivud peavad olema kulupõhised. Vastus Teie küsimusele on olemas ka Teie kirjas
tsiteeritud riigilõivuseaduse sättes, mille kohaselt võib riigilõivumäära kehtestada kulupõhimõttest
2
erinevalt, kui see tuleneb toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist,
eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt (RLS § 4 lg 2). Seega ei pea
riigilõiv vastama täpselt toimingu tegemisele vastavatele kuludele, kui toiminguga kaasneb selle
saajale teatav hüve. Mootorsõidukiga avaliku ruumi kasutamise võimalus annab kindlasti teatud
hüve või eelise võrreldes teiste liiklejatega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Kristi Lahesoo 693 8409 [email protected]