| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/22/15697-4 |
| Registreeritud | 12.10.2022 |
| Sünkroonitud | 31.07.2024 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2022 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkond & Partnerid OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkond & Partnerid OÜ |
| Vastutaja | Gunnar Mägi (Transpordiamet, Users, Taristu haldamise teenistus, Projekteerimise osakond, Taristu kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
Suurendatava ja ümbertõstetava
liitumispunkti soovitav asukoht
3x20 AX= 6472475.12 Y= 589309.16
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
PE De 90 L=24.0m
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
PE De 32 L=36.5m
V-32 93.3791.54 PE De 32
91.54 PE RC De 32
V 1
V1
V 1
V1
V 1
V1
V1
PE De 63 L=41.5m
V-22 94.0592.20* PE De 50
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
PE D e 90 L=40.0m
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
PE D e 90 L=38.5m
V
1
V
1
V-25 93.8792.01 PE De 63
92.01 PE De 32 92.01 PE De 63
MK-18 93.7191.88 PE De 32
91.88 PE De 32
V
1
V
1
V-04 93.7391.84 PE De 90
91.84 PE De 32 91.84 PE De 90
V
1
V-26 94.3692.50 PE De 63
92.50 PE De 32 92.50 PE De 63
MK-15 94.0192.18 PE De 32
92.18 PE De 32
V
1
V 1
V
1
V
1
V
1
MK-09 94.2492.41 PE De 32
92.41 PE De 32
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
MK-12 94.7292.89 PE De 32
92.89 PE De 32
MK-14 94.0892.25 PE De 32
92.25 PE De 32
V-21 94.1992.33 PE De 63
92.33 PE De 32 92.33 PE De 50
92.33 PE De 32
MK-13 94.7292.89 PE De 32
92.89 PE De 32
MK-10 94.6792.84 PE De 32
92.84 PE De 32
MK-11 94.7192.88 PE De 32
92.88 PE De 32
V-14 94.2692.37 PE De 90
92.37 PE De 32 92.37 PE De 90
V-12 93.5691.67 PE De 90
91.67 PE De 90 91.67 PE De 32
V-11 93.5691.67 PE De 90
91.67 PE De 90 91.67 PE De 63
MK-19 94.4392.60 PE De 32
92.60 PE De 32
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V-27 94.3692.50 PE De 63
92.50 PE De 32 92.50 PE De 50
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V-29 91.6489.79 PE De 50
89.79 PE De 32 89.79 PE De 32
V-05 93.5991.70 PE De 90
91.70 PE De 90 91.70 PE De 32
V-07 93.5991.70 PE De 90
91.70 PE De 90 91.70 PE De 50
V
1
V
1
V
1
PE D e 50 L=16.0m
V-08 92.4390.60* PE De 50
MK-04 93.3191.46 PE De 50
91.46 PE De 50
V-06 93.1391.30* PE De 32
V-10 93.2791.44* PE De 32
MK-05 93.3291.49 PE De 32
91.49 PE De 32 V-28
93.2891.43 PE De 50 91.43 PE De 50
PE D e 90 L=53.5m
PE De 32 L=49.0m
MK-07 94.1892.35 PE De 32
92.35 PE De 32
V-15 94.5892.69 PE De 90
92.69 PE De 90 92.69 PE De 32
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
V-13 93.5991.70 PE De 90
91.70 PE De 32 91.70 PE De 90
MK-08 93.6391.80 PE De 32
91.80 PE De 32
V-09 93.5891.69 PE De 90
91.69 PE De 32 91.69 PE De 90
91.69 PE De 32
MK-02 93.6491.81 PE De 32
91.81 PE De 32
PE D e 50 L=42.0m
PE D e 50 L=41.5m
V
1
V
1
V
1
V
1
MK-21 91.6389.80 PE De 32
89.80 PE De 32
PE De 32 L=28.5m
Hül ss P
E R C D
e 50 PN
10 L =38
m
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
PE De 63 L=13.0m
PE De 63 L=20.5m
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V-24 92.9991.16* PE De 32
MK-17 93.6091.77 PE De 32
91.77 PE De 32
PE De 63 L=38.5m
PE D e 32 L=25.0m
V 1
V
1
V
1
V 1
V 1
MK-20 91.6689.83 PE De 32
89.83 PE De 32
V-30 92.3790.54* PE De 32
PE De 50 L=20.5m
MK-06 93.4291.53 PE De 32
91.53 PE De 32
MK-16 94.0292.17 PE De 50
92.17 PE De 50
Riigim aantee teekaitsevöönd 30 m
välim ise sõiduraja servast
Ri ig im aa nt ee te ek ait se vö ön d 30 m v äli m ise sõ id ur aja se rv as t
Veetorustiku paigaldamine kinnisel meetodil 24124
Viljandi - Suure-Jaani kõrvalmaantee 1,98.km-l.
Kat. tunnus 62901:002:0160
MK-23 92.4790.64* PE De 32
90.64* PE De 32
Puurkaevu hooldusala R=10 m
Läbiviik hoonest paigaldada hülssi
PVC De 200
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
KK-1Ø400/PE93.4292.971)92.23 PVC De 160
2)92.23 PVC De 160
1.19
V-31 91.1589.32* PE De 32
V 1
V 1
V-34 92.4890.65 PE De 32
90.65 PE De 32
W
1
W
1
D
1
D
1
PE D
e 1 10
L =1
5.0 m i=
5
D
1
D
1
D
1
D
1
JK-1Ø400/PE 92.931)92.14 PVC De 110
2)92.04 PE De 110 3)92.04 PE De 110
4)92.04 PE De 110 0.89
K
S
1
1
2
1
2
1
2
3
4
ZP600Ø600/PE 92.921)91.65 PE De 63
2)92.11 PVC De 160
1.75
PE D e 3
2 L =23
.0m
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V-01 92.9091.01 PE De 90
V-02 92.5190.62 PE De 90
90.62 PE De 90
PE De 90 L=120.5m
V-23 93.6791.81 PE De 63
91.81 PE De 63 91.81 PE De 32
91.96
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
PE RC De 32 L=38.0m
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
MK-22 92.2890.45 PE RC De 32
90.45 PE De 32
V-33 94.1292.29* PE De 32
PE De 32 L=56.5m
Veetorustiku paigaldamine kinnisel meetodil 24124
Viljandi - Suure-Jaani kõrvalmaantee 2,15.km-l.
Kat. tunnus 62901:002:0160
MK-03 93.3191.48 PE De 32
91.48 PE De 32
Hü lss PE RC
De 11 0 P N1 0 L =34
m
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
PE De 90 L=23.0m
PE De 90 L=55.0m
V-03 93.3091.41 PE De 90
91.41 PE De 90 91.41 PE De 32
MK-01 93.2691.43 PE De 32
91.43 PE De 32
PE De 90 L=54.0m
PE D e 32
L=28.0m
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
PE D e 90 L=8.5m
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V-17 94.7192.82 PE De 90
92.82 PE De 90
V-18 94.9392.80 PE RC De 90
92.80 PE De 90 PE De 90 L=50.0m
V-16 94.7092.81 PE De 32
92.81 PE De 90 92.81 PE De 90
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V-19 95.4092.83 PE RC De 90
92.83 PE De 90
V-20 94.7592.86 PE De 32
92.86 PE De 63 92.86 PE De 32
92.86 PE De 90
PE RC De 9 0 L=34.0m
PE De 90 L=65.5m
StaadiumJoonis
Lauri Aim
065/2022
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik
OÜ Ramsi VK
Mustivere küla
Viljandi vald
Viljandimaa
Tööprojekt
0652022_TP 10.10.2022
KESKKOND & PARTNERID OÜ
Reg. nr. 11006388
Vasara 50, Tartu 50113
Tel. 733 0350; [email protected]
Fail
Töö nr.Tellija
Projekt
Kuupäev JoonisMõõt
Hanno Koha
Projekteerija
Aadress
Versioon
Vastutav spetsialist
Lauri Aim
Projektijuht
AS-4-01 1:500
Asendiplaan
v01
MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan mõõdistatud OÜ Armgal poolt juulis 2022. a. (töö nr. EGA-18/22) 2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
Leppemärgid: Katastriüksuse piir
V1 Projekteeritud veetorustik
KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik
Olemasolev madalpingeõhuliin
Olemasolev veetorustik
K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik
KANALISATSIOONIKAEVU TÄHIS:
VEESÕLME TÄHIS: Sõlme tähis
Maapinna kõrgus Toru põhjakõrgus
Olemasolev isevoolne kanalisatsioonitorustik
Likvideeritav objekt Sanitaarkaitseala tähistuspost
Toru soojustamine
Olemasolev sidekanalisatsoon
Planeeritud teekontuur W1
Planeeritud madalpingekaabel
KK-1 Ø400/PE 93.42 92.97 1)92.23 PVC De 160 2)92.23 PVC De 160 1.19
Servituudiala seadmine
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V 1
V1
V 1
V1
V 1
V1
V1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V 1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V 1
V
1
V
1
V 1
V 1
Riigim aantee teekaitsevöönd 30 m
välim ise sõiduraja servast
Ri ig im aa nt ee te ek ait se vö ön d 30 m v äli m ise sõ id ur aja se rv as t
Puurkaevu hooldusala R=10 m
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
Hoone ümber paigaldada
kõnniteeplaat 500x500
V 1
V 1
W
1
W
1
D
1
D
1
D
1
D
1
D
1
D
1
K
S
1
1
2
1
2
1
2
3
4
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
Purustatud kruus 20 cm Liivast aluskiht min. 30 cm Tihendatud aluspinnas
JUURDEPÄÄSUTEE KATTEKONSTRUKTSIOON
M 1:50
StaadiumJoonis
Lauri Aim
065/2022
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik
OÜ Ramsi VK
Mustivere küla
Viljandi vald
Viljandimaa
Tööprojekt
0652022_TP 10.10.2022
KESKKOND & PARTNERID OÜ
Reg. nr. 11006388
Vasara 50, Tartu 50113
Tel. 733 0350; [email protected]
Fail
Töö nr.Tellija
Projekt
Kuupäev JoonisMõõt
Hanno Koha
Projekteerija
Aadress
Versioon
Vastutav spetsialist
Lauri Aim
Projektijuht
AS-4-02 1:500
Katete taastamise asendiplaan
v01
MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan mõõdistatud OÜ Armgal poolt juulis 2022. a. (töö nr. EGA-18/22) 2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
Leppemärgid: Katastriüksuse piir
V1 Projekteeritud veetorustik
KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik
Olemasolev madalpingeõhuliin
Olemasolev veetorustik
K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik
Olemasolev isevoolne kanalisatsioonitorustik
Likvideeritav objekt Sanitaarkaitseala tähistuspost
Haljasala taastamine
Olemasolev sidekanalisatsioon
Kruuskatte taastamine/rajamine
Sillutiskivist teekatte taastamine
Planeeritud teekontuur
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V 1
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
170°
V-01
9 2 . 9 0
9 2 . 9 0
9 1 . 0 1
1 . 8 9
V1 V1 V1 V1
V-02
9 2 . 5 1
9 2 . 5 1
9 0 . 6 2
1 . 8 9
136°
224°
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
173°
V-03
9 3 . 3 0
9 3 . 3 0
9 1 . 4 1
1 . 8 9
180°
90° 90 °
91.41 PE De 32
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
184°
V-04
9 3 . 7 3
9 3 . 7 3
9 1 . 8 4
1 . 8 9
93°87 °
180°
91.84 PE De 32
V-05
9 3 . 5 9
9 3 . 5 9
9 1 . 7 0
1 . 8 9
18 0°
88°
92°
91.70 PE De 32
V-07
9 3 . 5 9
9 3 . 5 9
9 1 . 7 0
1 . 8 9
180°
88° 92 °
91 .70
PE D e 5
0
V1 V1 V1 V1
V-09
9 3 . 5 8
9 3 . 5 8
9 1 . 6 9
1 . 8 9
90°90 °
89°
91 °
91.69 PE De 32
PE De 90 - 280.0m
V-11
9 3 . 5 6
9 3 . 5 6
9 1 . 6 7
1 . 8 9
180°
90°90 °
V1
91.67 PE De 63 & 90
KAEVU TÄHIS
OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS)
PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG ‰
PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT
VAHEKAUGUSED (m)
SIRGESTATUD TRASSI
PLAAN
90.00
90.50
91.00
91.50
92.00
92.50
93.00
93.50
Mhor 1:500
Mvert 1:50
120.5 35 8 54.0
3.4
1
3 22.9 54.8 3
3
23.9
120.5 22.9 54.8 54.0
0.5
3.4
23.9
MÄRKUSED: 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 2. Ühikuta mõõdud on meetrites. 3. Kõrgused EH2000 süsteemis.
StaadiumJoonis
Lauri Aim
065/2022
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik
OÜ Ramsi VK
Mustivere küla
Viljandi vald
Viljandimaa
Tööprojekt
0652022_TP 10.10.2022
KESKKOND & PARTNERID OÜ
Reg. nr. 11006388
Vasara 50, Tartu 50113
Tel. 733 0350; [email protected]
Fail
Töö nr.Tellija
Projekt
Kuupäev JoonisMõõt
Hanno Koha
Projekteerija
Aadress
Versioon
Vastutav spetsialist
Lauri Aim
Projektijuht
VK-6-01 1:50
Pikiprofiil: V-01...V-11
v01
1:500
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
V-11
9 3 . 5 6
9 3 . 5 6
9 1 . 6 7
1 . 8 9
90°180°
90 °
91.67 PE De 63 & 90
V-12
9 3 . 5 6
9 3 . 5 6
9 1 . 6 7
1 . 8 9
18 0°
95° 85 °
91.67 PE De 32
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
V-13
9 3 . 5 9
9 3 . 5 9
9 1 . 7 0
1 . 8 9
74°
130 °
155°
91.70 PE De 32
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
V-14
9 4 . 2 6
9 4 . 2 6
9 2 . 3 7
1 . 8 9
90°90 °
180°
92.37 PE De 32
V1
V-15
9 4 . 5 8
9 4 . 5 8
9 2 . 6 9
1 . 8 9
142°
125°
92 °
92.69 PE De 32
V1
V-16
9 4 . 7 0
9 4 . 7 0
9 2 . 8 1
1 . 8 9
36°
178°
145°
92.81 PE De 32
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
V-17
9 4 . 7 1
9 4 . 7 1
9 2 . 8 2
1 . 8 9
236°
124°
V1 V1 V1 V1 V1 V1
S i d e k a n a l i s a t s i o o n
V-18
9 4 . 9 3
9 4 . 9 3
9 2 . 8 0
2 . 1 3
170°
190°
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
V-19
9 5 . 4 0
9 5 . 4 0
9 2 . 8 3
2 . 5 7
221°
139°
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
181°
PE De 90 - 298.4m
V-20
9 4 . 7 5
9 4 . 7 5
9 2 . 8 6
1 . 8 9
90°88 °
92° 90 °
92.86 PE De 32
V1 V1 V1 V1
PE De 63 - 41.5m
V-21
9 4 . 1 9
9 4 . 1 9
9 2 . 3 3
1 . 8 6
95°90 °
90° 85 °
92.33 PE De 32
MK-16
9 4 . 0 2
9 4 . 0 2
9 2 . 1 7
1 . 8 5
162°
198°
PE De 50 - 23.7m
V-22
9 4 . 0 5
9 4 . 0 5
9 2 . 2 0
1 . 8 5
KAEVU TÄHIS
OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS)
PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG ‰
PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT
VAHEKAUGUSED (m)
SIRGESTATUD TRASSI
PLAAN
91.00
91.50
92.00
92.50
93.00
93.50
94.00
94.50
95.00
95.50
Mhor 1:500
Mvert 1:50
0
23
17 8 17 1
0 1 0
41.5 20.4
9
53.6
1.3
39.9 38.5 7.0 8.4
50.2 34.0 65.6
13 8
3.3
53.6 1.3 39.9 38.5 7.0 8.4 50.2 34.0 65.6 41.5 20.4 3.3
MÄRKUSED: 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 2. Ühikuta mõõdud on meetrites. 3. Kõrgused EH2000 süsteemis.
StaadiumJoonis
Lauri Aim
065/2022
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik
OÜ Ramsi VK
Mustivere küla
Viljandi vald
Viljandimaa
Tööprojekt
0652022_TP 10.10.2022
KESKKOND & PARTNERID OÜ
Reg. nr. 11006388
Vasara 50, Tartu 50113
Tel. 733 0350; [email protected]
Fail
Töö nr.Tellija
Projekt
Kuupäev JoonisMõõt
Hanno Koha
Projekteerija
Aadress
Versioon
Vastutav spetsialist
Lauri Aim
Projektijuht
VK-6-02 1:50
Pikiprofiil: V-11...V-22
v01
1:500
V1 V1
V-11
9 3 . 5 6
9 3 . 5 6
9 1 . 6 7
1 . 8 9
90°90 °
180°
91.67 PE De 90
V1 V1 V1 V1
V-23
9 3 . 6 7
9 3 . 6 7
9 1 . 8 1
1 . 8 6
180°
90° 90 °
91.81 PE De 32
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
V-25
9 3 . 8 7
9 3 . 8 7
9 2 . 0 1
1 . 8 6
90°90 °
180°
92.01 PE De 32
V-26
9 4 . 3 6
9 4 . 3 6
9 2 . 5 0
1 . 8 6
90°90 °
180°
92.50 PE De 32
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
PE De 63 - 72.9m
V-27
9 4 . 3 6
9 4 . 3 6
9 2 . 5 0
1 . 8 6
180°
99° 81 °
92.50 PE De 50
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
M u u m
a a - a l u n e r a j a t i s
PE De 32 - 36.4m
V-32
9 3 . 3 7
9 3 . 3 7
9 1 . 5 4
1 . 8 3
165°
195°
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
S i d e k a n a l i s a t s i o o n
268° 88°
PE RC De 32 - 38.0m
MK-22
9 2 . 2 8
9 2 . 2 8
9 0 . 4 5
1 . 8 3
PE De 32 - 56.3m
V-33
9 4 . 1 2
9 4 . 1 2
9 2 . 2 9
1 . 8 3
KAEVU TÄHIS
OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS)
PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG ‰
PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT
VAHEKAUGUSED (m)
SIRGESTATUD TRASSI
PLAAN
90.00
90.50
91.00
91.50
92.00
92.50
93.00
93.50
94.00
94.50
Mhor 1:500
Mvert 1:50
11 10 13 36.4 38.0 33
12.8 20.4 38.3 26 29 56.3
12.8 20.4 38.3 1.4 36.4 38.0 56.3
MÄRKUSED: 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 2. Ühikuta mõõdud on meetrites. 3. Kõrgused EH2000 süsteemis.
StaadiumJoonis
Lauri Aim
065/2022
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik
OÜ Ramsi VK
Mustivere küla
Viljandi vald
Viljandimaa
Tööprojekt
0652022_TP 10.10.2022
KESKKOND & PARTNERID OÜ
Reg. nr. 11006388
Vasara 50, Tartu 50113
Tel. 733 0350; [email protected]
Fail
Töö nr.Tellija
Projekt
Kuupäev JoonisMõõt
Hanno Koha
Projekteerija
Aadress
Versioon
Vastutav spetsialist
Lauri Aim
Projektijuht
VK-6-03 1:50
Pikiprofiil: V-11...V-33
v01
1:500
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
187°
V-27
9 4 . 3 6
9 4 . 3 6
9 2 . 5 0
1 . 8 6
81°
18 0°
99°
92.50 PE De 32 & 63
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
V-28
9 3 . 2 8
9 3 . 2 8
9 1 . 4 3
1 . 8 5
225°
135°
PE De 50 - 83.2m
V-29
9 1 . 6 4
9 1 . 6 4
8 9 . 7 9
1 . 8 5
67°
180°
113°
89.79 PE De 32
V1 V1 V1 V1 V1
135° 135° 135°
MK-20
9 1 . 6 6
9 1 . 6 6
8 9 . 8 3
1 . 8 3
PE De 32 - 30.4m
V-30
9 2 . 3 7
9 2 . 3 7
9 0 . 5 4
1 . 8 3
KAEVU TÄHIS
OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS)
PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG ‰
PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT
VAHEKAUGUSED (m)
SIRGESTATUD TRASSI
PLAAN
89.00
89.50
90.00
90.50
91.00
91.50
92.00
92.50
93.00
93.50
94.00
94.50
Mhor 1:500
Mvert 1:50
41.9 41.3
16
26
26 40
2.5
27.8
41.9 41.3 2.5 27.8
MÄRKUSED: 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 2. Ühikuta mõõdud on meetrites. 3. Kõrgused EH2000 süsteemis.
StaadiumJoonis
Lauri Aim
065/2022
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik
OÜ Ramsi VK
Mustivere küla
Viljandi vald
Viljandimaa
Tööprojekt
0652022_TP 10.10.2022
KESKKOND & PARTNERID OÜ
Reg. nr. 11006388
Vasara 50, Tartu 50113
Tel. 733 0350; [email protected]
Fail
Töö nr.Tellija
Projekt
Kuupäev JoonisMõõt
Hanno Koha
Projekteerija
Aadress
Versioon
Vastutav spetsialist
Lauri Aim
Projektijuht
VK-6-04 1:50
Pikiprofiil: V-27...V-30
v01
1:500
9,54 8,334,33 4,84
V1 V1 V1 V1 V1 V1
S i d e k a n a l i s a t s i o o n
V-18
9 4 . 9 3
9 4 . 9 3
9 2 . 8 0
2 . 1 3
170°
190°
92.80 PE De 90
PE De 90 - 34.0m
V-19
9 5 . 4 0
9 5 . 4 0
9 2 . 8 3
2 . 5 7
139°
221°
92.83 PE De 90
KAEVU TÄHIS
OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS)
PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG ‰
PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT
VAHEKAUGUSED (m)
SIRGESTATUD TRASSI
PLAAN
92.00
92.50
93.00
93.50
94.00
94.50
95.00
95.50
Mhor 1:500
Mvert 1:50
MNT ristumine 2,15.km-l
1
34.0
34.0
1 , 8
9
Maantee telg
Teemaa piir
Riigitee (asfaltkate)
Kaevik
Hülss De 110
MÄRKUSED: 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 2. Ühikuta mõõdud on meetrites. 3. Kõrgused EH2000 süsteemis.
StaadiumJoonis
Lauri Aim
065/2022
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik
OÜ Ramsi VK
Mustivere küla
Viljandi vald
Viljandimaa
Tööprojekt
0652022_TP 12.10.2022
KESKKOND & PARTNERID OÜ
Reg. nr. 11006388
Vasara 50, Tartu 50113
Tel. 733 0350; [email protected]
Fail
Töö nr.Tellija
Projekt
Kuupäev JoonisMõõt
Hanno Koha
Projekteerija
Aadress
Versioon
Vastutav spetsialist
Lauri Aim
Projektijuht
VK-6-05 1:50
Pikiprofiil: veetoru De 90 maanteega ristumine
v01
1:500
V
1
Maantee telg
Teemaa piir Riigitee (asfaltkate)
14,03
Kaevik
Hülss De 50
1 , 8
3
1 , 8
3
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
T r u u p
V-32
9 3 . 3 7
9 3 . 3 7
9 1 . 5 4
1 . 8 3
165°
195°
91.54 PE De 32
PE RC De 32 - 38.0m
MK-22
9 2 . 2 8
9 2 . 2 8
9 0 . 4 5
1 . 8 3
180°
180°
V1
90 .45
PE D e 3
2
KAEVU TÄHIS
OLEMASOLEVA MAAPINNA
KÕRGUS (m ABS)
PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG ‰
PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT
VAHEKAUGUSED (m)
SIRGESTATUD TRASSI
PLAAN
90.00
90.50
91.00
91.50
92.00
92.50
93.00
93.50
Mhor 1:500
Mvert 1:50
MNT ristumine 1,98.km-l
38.0
29
38.0
9,8910,79
3,11
MÄRKUSED: 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 2. Ühikuta mõõdud on meetrites. 3. Kõrgused EH2000 süsteemis.
StaadiumJoonis
Lauri Aim
065/2022
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik
OÜ Ramsi VK
Mustivere küla
Viljandi vald
Viljandimaa
Tööprojekt
0652022_TP 12.10.2022
KESKKOND & PARTNERID OÜ
Reg. nr. 11006388
Vasara 50, Tartu 50113
Tel. 733 0350; [email protected]
Fail
Töö nr.Tellija
Projekt
Kuupäev JoonisMõõt
Hanno Koha
Projekteerija
Aadress
Versioon
Vastutav spetsialist
Lauri Aim
Projektijuht
VK-6-06 1:50
Pikiprofiil: veetoru De 32 ristumine maanteega
v01
1:500
Tugisein
Põiktala
Kaeviku toestamine Ristuva toru/kaabli toestamine 1
Tugipost
Alustala
Tala
Ristuva toru/kaabli toestamine 2
Riputusköis
MÄRKUSED: 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
StaadiumJoonis
Lauri Aim
065/2022
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik
OÜ Ramsi VK
Mustivere küla
Viljandi vald
Viljandimaa
Tööprojekt
0652022_TP 10.10.2022
KESKKOND & PARTNERID OÜ
Reg. nr. 11006388
Vasara 50, Tartu 50113
Tel. 733 0350; [email protected]
Fail
Töö nr.Tellija
Projekt
Kuupäev JoonisMõõt
Hanno Koha
Projekteerija
Aadress
Versioon
Vastutav spetsialist
Lauri Aim
Projektijuht
VK-6-08 1:25
Kaevikute ja kommunikatsioonide toestamine
v01
KESKKOND & PARTNERID OÜ
Vasara 50, Tartu 50113
Reg.nr. 11006388;
registreeringu nr. EEP000544
www.mahutid.ee
Töö nr. 065/2022
Tellija: Ramsi VK OÜ Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ
Objekti asukoht: Mustivere küla, Viljandi vald, Viljandimaa
Vastutav spetsialist: Lauri Aim
Projekteerija: Hanno Koha
TARTU 2022
Mustivere küla, Viljandi vald, Viljandimaa
MUSTIVERE KÜLA PUURKAEV-PUMPLA JA
VEETORUSTIK
TÖÖPROJEKT
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 2/58
AA-3-01 SELETUSKIRI SISUKORD
ASUKOHA SKEEM ............................................................................................................. 6
1. ÜLDOSA ....................................................................................................................... 7
1.1. Üldandmed ............................................................................................................ 7 1.2. Sissejuhatus ........................................................................................................... 8
1.3. Alusdokumendid .................................................................................................... 8 1.4. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad ............................... 8 1.5. Tehnilised andmed ............................................................................................... 10
1.5.1. Veepuhastusjaama hoone ................................................................................ 10 1.5.2. Veetorustik ....................................................................................................... 10
1.5.3. Kanalisatsioonitorustik .................................................................................... 10
1.5.4. Filtripesuvee puhasti ....................................................................................... 11 1.6. Projekteeritavate ehitise osade eluiga .................................................................. 11
2. OLUKORRA KIRJELDUS ......................................................................................... 11
2.1. Mustivere küla ..................................................................................................... 11
3. TEHNOLOOGIA ........................................................................................................ 13
3.1. Lähteandmed ....................................................................................................... 13 3.1.1. Arvutuslik veevajadus ...................................................................................... 13 3.1.2. Vee kvaliteet ..................................................................................................... 13
3.2. Puurkaev .............................................................................................................. 13 3.3. Veetöötlussüsteem ............................................................................................... 14
3.3.1. Põhjavee kvaliteet ............................................................................................ 14
3.3.2. Veetöötlussüsteemi põhiparameetrid ............................................................... 14
3.3.3. Üldiseloomustus .............................................................................................. 14 3.3.4. Juhtimine ......................................................................................................... 15
3.4. Puurkaev-pumpla sisetorustik.............................................................................. 15 3.5. Veemõõdusõlmed ................................................................................................ 15 3.6. Hüdrofoor ............................................................................................................ 16 3.7. Vee proovide võtmine ......................................................................................... 16
3.8. Restkaev RK.1 ..................................................................................................... 16 3.9. Vee desinfitseerimine .......................................................................................... 16 3.10. Puurkaev-pumpla töö rekonstrueerimistööde ajal ............................................... 16 3.11. Perspektiiv ........................................................................................................... 16
4. ASENDIPLAAN ......................................................................................................... 17
4.1. Üldist ................................................................................................................... 17
4.2. Juurdepääsutee ..................................................................................................... 17
4.3. Pinnase planeerimine ........................................................................................... 17 4.4. Heakorratööd ....................................................................................................... 17 4.5. Objekti infosilt ..................................................................................................... 17
5. VÄLISTORUSTIKUD ................................................................................................ 17
5.1. Torude sügavus ning vahekaugus ........................................................................ 17 5.2. Veetorustik .......................................................................................................... 18 5.3. Kanalisatsioonitorustik ........................................................................................ 19
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 3/58
5.4. Filtripesuvee immutamine ................................................................................... 19
6. ARHITEKTUUR ......................................................................................................... 19
6.1. Ehitise arhitektuurilahendus ................................................................................ 19 6.2. Piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivused ........................................................... 19 6.3. Ehitise põhitarindite kirjeldus .............................................................................. 20 6.4. Välisviimistlus ..................................................................................................... 20 6.5. Avatäited .............................................................................................................. 20
6.5.1. Uks ................................................................................................................... 20 6.5.1. Aknad ............................................................................................................... 20
6.6. Siseviimistlus ....................................................................................................... 20
7. EHITUSKONSTRUKTISOONID .............................................................................. 21
7.1. Kasutatud normdokumendid ............................................................................... 21
7.2. Normatiivsed kasuskoormused ............................................................................ 21
7.3. Raudbetoonkonstruktsioonid ............................................................................... 21 7.3.1. Põrand pinnasel (PP-1) ................................................................................... 21
7.3.2. Vöö (V-1) ......................................................................................................... 21 7.4. Puitkonstruktsioonid ............................................................................................ 21
7.4.1. Katuslagi .......................................................................................................... 21
8. TULEOHUTUS ........................................................................................................... 22
8.1. Kasutatud normdokumendid ............................................................................... 22 8.2. Ehitise tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve ....................................... 22
8.3. Tuleohutuskuja, kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad,
eripõlemiskoormus .......................................................................................................... 22 8.4. Tuleohuklass ja tulekaitsetase ............................................................................. 22
8.5. Tuletõkkesektsioonid, konstruktsioonide tulepüsivus, tuletundlikkus ................ 22
8.6. Suitsutsoonid ja suitsueemalduse põhimõtted ..................................................... 23 8.7. Päästemeeskonna juurde- ja sissepääs ................................................................. 23 8.8. Evakuatsioonilahendus ........................................................................................ 23
8.9. Pääsud keldrisse, pööningule, katusele ............................................................... 23 8.10. Ventilatsiooni- ja küttesüsteemi tuleohutus ......................................................... 23
8.11. Tuleohutuspaigaldis ............................................................................................. 24 8.12. Ehitise väline tulekustutusvesi ............................................................................ 25
9. VESI JA KANALISATSIOON ................................................................................... 26
9.1. Vesi ...................................................................................................................... 26 9.2. Kanalisatsioon ..................................................................................................... 26
10. KÜTE JA VENTILATSIOON ................................................................................ 26
10.1. Üldosa .................................................................................................................. 26
10.1.1. Nõuded hoone sisekliimale ja selle reguleerimisele ........................................ 26 10.1.2. Piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivused ....................................................... 26
10.2. Soojusvarustus ..................................................................................................... 26 10.2.1. Installeeritav soojusvõimsus ............................................................................ 26
10.3. Küte ..................................................................................................................... 26 10.3.1. Elektriradiaatorid ............................................................................................ 26
10.4. Ventilatsioon ........................................................................................................ 26
11. ELEKTRIVARUSTUS JA AUTOMAATIKA ....................................................... 27
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 4/58
11.1. Üldist ................................................................................................................... 27
11.2. Liitumispunkt ...................................................................................................... 27
11.3. Elektriseadmed .................................................................................................... 27 11.4. Elektriseadmete töö kirjeldus .............................................................................. 27
11.4.1. Puurkaevupump ............................................................................................... 27 11.4.2. Veetöötlussüsteem ............................................................................................ 27 11.4.3. Õhukuivati ....................................................................................................... 28
11.4.4. Elektriradiaator ............................................................................................... 28
12. LAMMUTUS .......................................................................................................... 28
12.1. Üldist ................................................................................................................... 28 12.2. Olemasolev pumplahoone ................................................................................... 28 12.3. Vanade torustike ja kaevude likvideerimine ....................................................... 28
13. EHITUSTÖÖD ........................................................................................................ 28
13.1. Üldist ................................................................................................................... 28 13.2. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ................................ 29
13.3. Ehituseelse olukorra fikseerimine ....................................................................... 29 13.4. Mahamärkimine ................................................................................................... 30 13.5. Vajumisvaatlused ................................................................................................ 31 13.6. Liikluskorraldus ................................................................................................... 31
13.7. Tööohutus ............................................................................................................ 32 13.8. Tuleohutus ........................................................................................................... 33
13.9. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ............................................... 33 13.9.1. Tööde teostamine riigimaanteede teemaal ning -kaitsevööndis ...................... 34
13.10. Hoonete ja rajatiste kaitsmine.............................................................................. 35
13.11. Ehitusaegse veevarustuse tagamine ..................................................................... 36 13.12. Ajutine elektrivarustus ......................................................................................... 36
13.13. Ajutised hügieenirajatised ................................................................................... 37 13.14. Kaetud tööd ......................................................................................................... 37
13.15. Katete eemaldamine ............................................................................................ 37 13.15.1. Kruuskatte eemaldamine ......................................................................... 37
13.15.1. Tükkmaterjalist katte eemaldamine ......................................................... 37 13.15.2. Kasvupinnase eemaldamine .................................................................... 38
13.16. Kaeve- ja mullatööd............................................................................................. 38 13.17. Torustike ja mahutite paigaldamine .................................................................... 40 13.18. Tagasitäide ........................................................................................................... 42
13.18.1. Üldist ....................................................................................................... 42 13.18.2. Tasanduskiht/aluskiht .............................................................................. 42
13.18.3. Algtäide .................................................................................................... 43 13.18.4. Lõpptäide ................................................................................................. 43
13.19. Mahajäetavad torustikud ja kaevud ..................................................................... 43 13.20. Katete taastamine ................................................................................................. 44
13.20.1. Muru taastamine ...................................................................................... 44 13.20.2. Kruuskatte rajamine ja taastamine ......................................................... 45 13.20.3. Betoonkivikatte taastamine ...................................................................... 45
13.21. Betoonitööd ......................................................................................................... 45 13.21.1. Üldist ....................................................................................................... 45 13.21.2. Talvine betoneerimine ............................................................................. 46 13.21.3. Tihendamine ............................................................................................ 46 13.21.4. Betooni järelhooldus ............................................................................... 46
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 5/58
13.21.5. Armatuur .................................................................................................. 47
13.21.6. Raketis ..................................................................................................... 47
13.22. Puidutööd ............................................................................................................. 47 13.23. Katuse- ja fassaaditööd ........................................................................................ 48
13.23.1. Üldist ....................................................................................................... 48 13.23.2. Soojustuse paigaldamine ......................................................................... 48 13.23.3. Tuuletõkkekanga paigaldamine ............................................................... 48
13.23.4. Aurutõkkekile paigaldamine .................................................................... 48 13.23.5. Sokli katmine tsementkiudplaatidega ...................................................... 48 13.23.6. Välisseinte katmine profiilplekiga ........................................................... 48
13.24. Kütte ja ventilatsioonitööd .................................................................................. 48 13.25. Seadmete ja tehnoloogiliste torustike paigaldamine ........................................... 48
13.26. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd ............................................................. 49 13.27. Teostusjoonised ................................................................................................... 49
14. NÕUDED MATERJALIDELE JA SEADMETELE .............................................. 50
14.1. Üldnõuded ........................................................................................................... 50 14.2. Torustik ................................................................................................................ 51
14.2.1. Survetorustik .................................................................................................... 51 14.2.2. Isevoolsed kanalisatsioonitorustikud ............................................................... 52
14.3. Puurkaev-pumpla toruarmatuur ........................................................................... 52 14.3.1. Üldnõuded ....................................................................................................... 52
14.3.2. Sisetorustik ...................................................................................................... 52 14.4. Kompressorid ...................................................................................................... 53
15. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD .................................................... 53
15.1. Üldist ................................................................................................................... 53 15.2. Seadmete ja torustike tähistused katsetustel ........................................................ 53
15.3. Käituskatsed ........................................................................................................ 54 15.4. Mehaanilised katsed ............................................................................................ 54
15.5. Tehasetestide sertifikaadid .................................................................................. 54 15.6. Tehnoloogiliste seadmete katsetamine ................................................................ 54
15.7. Muud katsed ........................................................................................................ 55 15.8. Veetöötlussüsteemi käivituse ja häälestamise periood ........................................ 55
15.9. Veekvaliteedi kontroll ......................................................................................... 55 15.10. Survetorustiku katsetamine.................................................................................. 55 15.11. Veetorustik .......................................................................................................... 56 15.12. Kanalisatsioonitorustik ........................................................................................ 56
16. TELLIJA VÄLJAÕPE JA JUHENDMATERJALID ............................................. 57
16.1. Koolitus ............................................................................................................... 57
16.2. Kasutus-ja hooldusjuhendid ................................................................................ 57
17. EHITUSTÖÖDE ÜLEANDMINE .......................................................................... 57
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 6/58
ASUKOHA SKEEM
Vanausse planeeringuala
MUSTIVERE KÜLA PKP
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 7/58
1. ÜLDOSA
1.1. Üldandmed
Projekti nimetus: Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik
Staadium: Tööprojekt
Töö nr: 065/2022
Objekti asukoht: Mustivere küla, Viljandi vald, Viljandimaa
Tellija: Ramsi VK OÜ
Registrikood: 10357298
Keskuse tee 1, Ramsi alevik, Viljandimaa
tel: +372 434 0160
e-post: [email protected]
Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ
Registrikood: 11006388
Majandustegevusteade nr. EEP000544
Vasara 50, 50113 Tartu
Tel: 733 0350
Projekteerimismeeskond: Projektijuht - Lauri Aim - Volitatud veevarustus- ja
kanalisatsiooniinsener, tase 8
Projekteerija - Hanno Koha
Kontaktisikud: Tellija poolt – Steve Võsu
tel: 527 0874
e-post: [email protected]
Projekteerija poolt – Lauri Aim
tel: 56 478 957
e-post: [email protected]
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 8/58
1.2. Sissejuhatus
Käesolev tööprojekt on koostatud Keskkond & Partnerid OÜ poolt. Projekti tellijaks on
OÜ Ramsi VK. Töös on koostatud projekt Mustivere küla puurkaev-pumpla
rekonstrueerimiseks ja veetorustiku rajamiseks ning rekonstrueerimiseks. Elektrivarustuse
ja automaatika kohta koostatakse eraldi projekt.
1.3. Alusdokumendid Projekti koostamise eel on tehtud objekti ülevaatus. Kasutatud on järgmisi lähtematerjale:
• Viljandi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032;
• Armgal OÜ poolt juulis 2022. a mõõdistatud geodeetiline alusplaan (Töö nr. EGA-
18/22);
• Kaevukontor OÜ poolt koostatud Mustivere külas puurkaevu nr. 6020
mõõdistamise ja videouuringute aruanne;
• Nõuded torustike projekti koostamisele riigitee nr 24124 teemaal ja kaitsevööndis
(7.1-2/22/15697-2);
• Terviseameti poolt koostatud katseprotokollid puurkaevu pk 6020 veeproovidest;
• Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee).
1.4. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad
Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente:
Seadused ja määrused:
• Ehitusseadustik (EhS);
• Veeseadus (VeeS);
• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS);
• Tuleohutuse seadus (TuOS);
• Keskkonnaministri määrus nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu
või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise
ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele
võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu
või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või
kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu
või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning
puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid”;
• Keskkonnaministri määrus nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja
kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“;
• Keskkonnaministri määrus nr. 76 „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi
ulatus“;
• Majandus- ja taristuministri määrus nr. 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“;
• Majandus- ja taristuministri määrus nr. 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“;
• Majandus- ja taristuministri määrus nr. 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused“;
• Majandus- ja taristuministri määrus nr. 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“;
• Majandus- ja taristuministri määruse nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“;
• Majandus- ja taristuministri määruse nr. 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“;
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 9/58
• Majandus- ja taristuministri määruse nr. 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“;
• Sotsiaalministri määrus nr. 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid”.
• Siseministri määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
• Siseministri määrus nr. 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende
valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“;
Standardid:
• EVS 932:2017 Ehitusprojekt;
• EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;
• EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon;
• EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;
• EVS 835:2022 Hoone veevärk;
• EVS 847-2:2016 Veevärk Osa 2: Veetöötlus
• EVS-EN 1990 Eurokoodeks 0 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused;
• EVS-EN 1991 Eurokoodeks 1 Ehituskonstruktsioonide koormused;
• EVS-EN 1992 Eurokoodeks 2 Betoonkonstruktsioone projekteerimine;
• EVS-EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine;
• EVS-EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine;
• EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine;
• EVS-EN 920-1:2021 Katuseehitusreeglid Osa 1: Üldnõuded;
• EVS 812-4:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide
tuleohutus;
• EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.
• EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika – Hädavalgustus;
• EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid;
• EVS-EN 1610:2015 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja
katsetamine”.
Juhendid:
• RIL77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;
• MaaRYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoonete ehituse pinnasetööd.
• Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 I osa
• Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa
• Sisetööde RYL 2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd.
• Tarindi RYL Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande ja piirtarindid.
• Eesti Betooniühingu BÜ2: Betoon ja raudbetoon, Spetsifitseerimine, tehnoloogia,
kvaliteet, vastavushindamine, 2006
Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada
vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.
Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid
tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3).
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 10/58
1.5. Tehnilised andmed
1.5.1. Veepuhastusjaama hoone
Ehitise liik: Hoone
Ehitustegevuse liik: Ehitise ümberehitamine
Ehitise kasutamise otstarve: 12747 – Veepuhastusjaama hoone
Projekteeritud puurkaev-pumpla tehnilised andmed:
- Ööpäevane keskmine vooluhulk: Qkd= 8,0 m3/d
- Ööpäevane maksimaalne vooluhulk: Qmaxd=9,6 m3/d
- Maksimaalse tunni vooluhulk: Qmaxh=3,4 m3/h
Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed:
- ehitisealune pind – 24,1 m2
- maapealse osa alune pind – 24,1 m2
- maapealsete korruste arv – 1
- maa-aluste korruste arv – puuduvad
- absoluutne kõrgus – 96,0 m
- kõrgus – 3,1 m
- pikkus – 6,2 m
- laius – 3,9 m
- sügavus – 0,4 m
- suletud netopind – 12,9 m2
- köetav pind – 12,9 m2
- maapealse osa maht – 68 m3
- maht – 78 m3
- üldkasutatav pind – puudub
- tehnopind – puudub
1.5.2. Veetorustik
Ehitise liik: rajatis
Ehitise nimetus: külmaveetorustik
Ehitise kasutamise otstarve: 22221 Külmaveetorustik
Projekteeritud veetorustiku tehnilised andmed:
- PE De 90 – 544 m
- PE RC De 90 – 34 m
- PE De 63 – 114 m
- PE De 50 – 128 m
- PE De 32 – 333 m
- PE RC De 32 – 38 m
Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed:
- ehitisealune pind – 77,5 m2
- pikkus – 1191 m
1.5.3. Kanalisatsioonitorustik
Ehitise liik: rajatis
Ehitise nimetus: kanalisatsioonitorustik
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 11/58
Ehitise kasutamise otstarve: 22231 Kanalisatsioonitorustik
Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku tehnilised andmed:
- PVC De 160 – 7 m
- PVC De 110 – 2 m
- PE De 63 – 6 m
Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed:
- ehitisealune pind – 1,7 m2
- pikkus – 15 m
1.5.4. Filtripesuvee puhasti
Ehitise liik: rajatis
Ehitise nimetus: Filtripesuvee puhasti
Ehitise kasutamise otstarve: 22239 Muu reovee kogumise, puhastamise ja heitvee
suublasse juhtimisega seotud rajatis
Filtripesuvee puhasti osad:
- Ühtlustusmahuti 3 m3;
- Septik 5 m3;
- Imbväljak Ø110 3x15 m.
Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed:
- ehitisealune pind – 52,4 m2
1.6. Projekteeritavate ehitise osade eluiga
Projekteeritavate objektide eluead on järgmised:
– Vee- ja kanalisatsioonitorustikud – 40 aastat
– Hoonete konstruktsioonid – 40 aastat
– Elektripaigaldised ja automaatikaseadmed – 15 aastat
– Ventilatsioonisüsteemid – 20 aastat
– Tehnoloogilised seadmed – 15 aastat
2. OLUKORRA KIRJELDUS
2.1. Mustivere küla
Mustivere küla asub Viljandi vallas. 2020. aasta 1. jaanuari seisuga elab külas 178 inimest.
Ühisveevärki kasutab 79% ja ühiskanalisatsiooni 50,6% elanikest. Vee-ettevõtjaks on OÜ
Ramsi VK.
Mustiveres on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile
suhteliselt kaitstud põhjavee ala. Mustiveres ei ole reoveekogumisala moodustatud.
Vahetult Viljandi linnaga piirnevad kinnistud saavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
teenused AS Viljandi Veevärgist.
Mustivere küla varustab veega kaks puurkaevu: Oksa ja Karu farmi. Mõlema puurkaevu
omanikuks on Ramsi VK. Projekti raames on arvestatud Karu farmi puurkaevule 67
tarbijat (sh ka arendatavad kinnistud).
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 12/58
Oksa puurkaev on puuritud 1962. aastal. Puurkaev (PRK nr. 0006036) asub Oksa kinnistul.
Puurkaevu sügavus on 75 m ja selle sanitaarkaitseala ulatus 50 m. Lubatud veevõtt
vastavalt vee-erikasutusloale on aastas 9268 m3, kuid tegelik veevõtt on ca 5 korda
väiksem.
Puurkaevu vee kvaliteedinäitajatest on rauasisaldus üle piirnormi. Veekvaliteedi
parandamiseks paigaldati 2012. a. rauaärastusfilter ARS 410 Duplex, milles aeratsiooni
kaasabil sadestatakse raua- ja mangaaniühendid. Seadmel on kaks filtrit, ühe filtri
puhastatud veega pestakse teist filtrit. Oksa veehaarde veetorustiku pikkus on ca 180 m,
torustik on amortiseerunud ja vajaks väljavahetamist.
Karu farmi puurkaev on puuritud 1961. aastal. Puurkaev (PRK nr. 0006020) asub Karu
puurkaevu kinnistul. Puurkaevu sügavus on 75 m ja sellel sanitaarkaitseala puudub
(Hooldusala 10 m). Lubatud veevõtt vastavalt vee-erikasutusloale on aastas 4264 m3, kuid
tegelik veevõtt on ca 3 korda väiksem.
Puurkaevu vee kvaliteedinäitajatest on rauasisaldus üle piirnormi ning arseenisisaldus on
piirnormi lähedane. Tarbijateni jõudva vee kvaliteedi parandamiseks on alates 2008. a.
kasutusel rauaärastusfilter F 5000 TS 0,120 OS/1. Filtri sisu vahetati 2017. aastal. Karu
farmi veehaarde veetorustiku pikkus on ca 1070 m, millest väljavahetamist vajab 950 m.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 13/58
3. TEHNOLOOGIA
3.1. Lähteandmed
3.1.1. Arvutuslik veevajadus
Mustivere küla Karu farmi veehaarde perspektiivse veevajaduse määramisel on lähtutud
olemasolevast olukorrast ning 9 ühepereelamu lisandumisel piirkonda.
Vastavalt ühisveevärgiga liitunud elanike arvust ning perspektiivis liituvate elanike arvust
on leitud ööpäevane keskmine, ööpäevane maksimaalne veevajadus ning maksimaalne
tunni veevajadus:
- Inimeste arv: N = 67
- Ööpäevane keskmine veevajadus: Qkd= 8,0 m3/d
- Ööpäevane maksimaalne veevajadus: Qmaxd= 9,6 m3/d
- Maksimaalse tunni veevajadus Qmaxh= 3,4 m3/h
3.1.2. Vee kvaliteet
Mustivere küla Karu farmi puurkaevust (PRK nr. 0006020) on võetud aastatel 2018-2022
viis veeproovi. Analüüsi tulemusi vaata dokumendist TE-9-01. Analüüsidest on näha, et
põhjavees on ülenormatiivne rauasisaldus. Samuti tuvastati viimastes veeproovides
piirnormi lähedane arseenisisaldus. Analüüsidest nähtub, et praegune veetöötlusseade
eemaldab edukalt veest arseeni.
Pärast veetöötlussüsteemi läbimist peab ühisveevärki juhitav vesi vastama Sotsiaalministri
määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“.
3.2. Puurkaev
Mustivere küla Karu farmi puurkaev on rajatud 1961. aastal.
Puurkaevu tehnilised andmed:
- katastri number: 6020
- ehitamise aasta: 1961
- sanitaarkaitseala ulatus: 0 m
- sügavus: 75 m;
- maapinna absoluutne kõrgus: 92,5 m:
- põhjaveekiht ja indeks: Narva kihistu (D2nr).
Kaevukontor OÜ teostas 02. augustil 2022. a puurkaevu videouuringu ja
proovipumpamise. Uuringu käigus tuvastati, et manteltoru on ühtlaselt korrodeerunud ning
kaetud soolade ja mineraalide kivistunud setetega. 45,75 m peal on peaaegu diameetri
ulatuses plastist või kummist 2-kordne toru, kaabliga rõngaks tõmmatud tarvik. Selle all
kivid ca 20-40 mm pea kogu pindala ulatuses. Tõenäoliselt on midagi suuremat (nt
puurkaevu pump) alla kukkunud ja jäänud pidama d114 perfotoru otsale ning sinna peale
pidama jäänud ka muu.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 14/58
Puurkaevu hüdrogeoloogilised parameetrid (proovipumpamine 02.08.2022).
- staatiline veetase: 17,6 m
- deebit: 18,0 m3/h
- veepinna alandus: 28,1 m
- dünaamiline veetase: 6,0 m
- erideebit: 0,178 m3/(h*m)
Puurkaevu jäetakse olemasolev puurkaevupump (P.1). Pump asub sügavusel 35 m
põrandast. Pumbale tuleb paigaldada sagedusmuundur. Sagedusmuunduri paigaldamine
lahendatakse elektriprojektiga. Samuti tuleb puukaevu pumbale ette näha uus tõusutoru.
Puurkaevule rajatakse uus r/v terasest päis. Puurkaevu päis peab olema maapinnast 30 cm
kõrgemal. Puurkaevu päise konstruktsioon peab võimaldama puurkaevu staatilise ja
dünaamilise veetaseme mõõtmist ka käsitsi tasememõõtja abil. Päis peab olema varustatud
ventilatsiooniavaga DN15 keeratud otsaga allapoole. Puurkaevu päis peab olema
varustatud ka läbiviiguga puurkaevu pumba kaabli ja nivooanduri kaabli jaoks.
3.3. Veetöötlussüsteem
3.3.1. Põhjavee kvaliteet
Põhjavee eeldatav rauasisaldus on ~1500 mikrogrammi liitri kohta. Samuti on põhjavees
normilähedane arseenisisaldus.
3.3.2. Veetöötlussüsteemi põhiparameetrid
Veetöötlussüsteemi parameetrid:
• Jõudlus: Q = 3,4 m3/h
• Töörõhk: 0 – 6 bar
• Rõhukadu vooluhulgal: 0,2 – 0,5 bar
• Toruühendused sisse- ja väljavoolul: DN40
• Toruühendused kanalisatsiooni: DN40
• Eeldatav läbipesu intervall: iga 3 päeva tagant
• Eeldatav läbipesu kestus: 2x10 min
• Eeldatav läbipesu vee kogus: 2x1,0 m³ (Q=6 m3/h; t=2x10 min)
3.3.3. Üldiseloomustus
Veetöötlusjaama on ettenähtud filtrisüsteem, mis on mõeldud joogi- ja tarbeveest raua- ja
mangaaniühendite eemaldamiseks. Filtrid parendavad veel vee värvust, hägusust lõhna ja
maitset. Tegemist on täielikult keemiavabade filtritega kuna raua- ja mangaaniühendite
oksüdeerimiseks ning filtrimaterjali regenereerimiseks ei ole vajalik kemikaalide
kasutamine. Raua- ja mangaaniühendite oksüdatsiooniprotsess ja sadestamine toimub
õhuhapniku vette lisamise teel, milleks kasutatakse õlivaba kompressorit. Aeratsiooniks
vajalik õhk juhitakse filtripaakide ees paiknevasse aeratsioonimahutisse, kus toimub õhu ja
vee segamine.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 15/58
Raua- ja mangaaniühendite ja muude ühendite filtreerimine ning täiendav oksüdatsioon,
toimub filtripaakides. Filtripaakides on filtrimaterjaliks kvartsliiv.
Veetöötlussüsteem koosneb kahest paralleelselt töötavast filtripaagist (F.1 ja F.2) ja ühest
aeratsioonipaagist (AP.1) filtrite ees. Filtrite paagid valmistatakse komposiitmaterjalist.
Filterseadmete paigaldamine, seadistamine ja katsetamine tuleb viia läbi koostöös
tarnijafirmaga ja tema instruktsioone järgides.
3.3.4. Juhtimine
Filtrisüsteemi juhtelemendid on magnetventiil aeratsiooniõhu sissevoolul, juhtventiilid
filtri töö ja tagasipesu teostamiseks, automaatikakontroller ja veemõõtja.
Automaatikakontroller loeb veemõõtjalt saadud info alusel kokku filtreeritud vee koguse.
Kindla koguse töödeldud vee järel või teatud töötundide järel, tuleb filtritele teostada
tagasipesu. Töödeldava vee kogust ja töötundide arvu peab olema kontrolleri paneelilt
hõlpsasti muudetav.
Filtrite töö koosneb filtreerimistsüklist ja tagasipesutsüklist. Filtreerimistsükli puhul on
avatud magnetventiil kompressori suruõhu sissevoolul aeratsioonipaaki ja juhtventiiliga
juhitakse toorvesi läbi filtri.
Kui ette antud kogus vett on filtriga töödeldud või filter on töötanud 72 tundi, teostatakse
filtri tagasipesu. Ükskõik kumma väärtuse saavutamise järel peaks tagasipesu toimuma
öisel ajal (nt kell 2:00). Filtrite tagasipesu toimub üksteise järel. Esmalt teostab tagasipesu
filter 1 ning filter 2 filtreerib edasi ning seejärel teostab tagasipesu filter 2 ja filter 1
filtreerib. Tagasipesu juhitakse juhtventiiliga. Pesuvee vooluhulka reguleeritakse
juhtventiiliga.
Filtrite tagasipesu ja filtreeritud ühendite eraldus filtrimaterjalist toimub puurkaevpumbaga
ja toorveega. Pesutsükli ajal on võimalik töödeldud vett edasi tarbida.
3.4. Puurkaev-pumpla sisetorustik
Sisetorustik tehakse PE latt-torudest. Kõik toruühendused seadmetega tuleb teostada
selliselt, et nende monteerimist/demonteerimist oleks võimalik teostada lihtsalt ja
korduvalt. Ühenduste puhul tuleb kasutada äärikühendusi või kontramutreid. Hoonesiseste
torukandurite ja kinnistusvahendite keskkonnaklass peab olema C3.
3.5. Veemõõdusõlmed
Puurkaev-pumplasse paigaldatakse kaks impulssanduriga veearvestit (VA.1 ja VA.2)
DN32 ja DN40 vastavalt. Esimene veearvesti paigaldatakse puurkaevust tulevale
torustikule ja teine paigaldatakse puurkaev-pumplast väljuvale torustikule. Veearvesti
paigaldamisel jätta sirge torulõik veearvesti ette vähemalt 5xDN ning taha vähemalt 3xDN
juhul kui tootjapoolsed juhised teisiti ei luba. Puurkaev-pumpla omatarbeks (sh.
filtripesuveeks) kulunud veekogus leitakse arvutuslikult puurkaevust väljapumbatud ja
võrku läinud koguste vahena.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 16/58
3.6. Hüdrofoor
Puurkaev-pumplasse on ette nähtud paigaldada membraanhüdrofoor (H.1) mahuga 300 L.
3.7. Vee proovide võtmine
Puurkaev-pumplas paigaldatakse proovivõtukohad joonistel näidatud kohtadesse:
✓ toorveetorustikule
✓ pärast veetöötlust
✓ võrku antavale survetorustikule
Proovivõtukoht nähakse ette torustiku külje peale ning sinna paigaldatakse kuulkraan.
Proovivõtukraanidena tuleb kasutada nn „väljaviske“ kuulkraani, mille küljes on
voolurahustina töötav tila.
3.8. Restkaev RK.1
Filtripesuvesi juhitakse imbväljakule. Selle jaoks paigaldatakse tehnohoone põrandasse
restkaev (RK.1), kuhu suunatakse filtrite pesuvesi ja põrandahooldusvesi. Lisaks sellele
juhitakse restkaevu õhukuivati kondensaat.
3.9. Vee desinfitseerimine
Puurkaev-pumplasse nähakse ette vee desinfitseerimise valmidus NaOCl doseerimiseks
(sh. elektri ja automaatika valmidus). Doseerimist peab olema võimalik teha veearvestite
(VA.1 ja VA.2) järgi. Doseerimiseks vajalike seadmete (dosaatorpump, kemikaalimahuti
jms) paigaldamist pole ette nähtud.
3.10. Puurkaev-pumpla töö rekonstrueerimistööde ajal
Olemasolev puurkaev-pumpla varustab osa Mustivere küla veega. Seega peab ka
ehitustööde ajal jätkuma küla veega varustamine. Kõik veekatkestused tuleb kooskõlastada
Tellijaga. Vajadusel tagada elanikele ajutine veevarustus.
3.11. Perspektiiv
Et tulevikus võib osutuda vajalikuks uue puurkaevu rajamine, nähakse puurkaev-pumplale
ette kaks läbiviiku (puurkaevu toru jaoks ja elektrikaabli jaoks). Läbiviikudesse paigaldada
hülss DN100 puurkaevu toru jaoks ning DN50 elektrikaabli jaoks.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 17/58
4. ASENDIPLAAN
4.1. Üldist
Asendiplaani koostamise aluseks on Armgal OÜ poolt juulis 2022. a mõõdistatud
geodeetiline alusplaan (Töö nr. EGA-18/22). Asendiplaan on esitatud joonisel AS-4.
Olemasolev puurkaev-pumpla hoone paikneb kinnistu keskel. Olemasolev hoone katus
rekonstrueeritakse ning seinad soojustatakse ja kaetakse. Tehnohoonesse paigaldatakse
puurkaev-pumpla seadmed ja veetöötlusseadmed.
4.2. Juurdepääsutee
Puurkaev-pumpla teenindamiseks tuleb ehitada juurepääsutee. Juurdepääsutee tuleb teha 3
m laiune. Kruuskattega tee ehitusel lähtuda Majandus- ja kommunikatsiooniministri
määrusest nr 10 „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded“. Juurdepääsutee on mõeldud
rasketehnika liikumiseks ning peab olema rasketehnika poolt läbitav igasuguse ilmaga.
Tee rajamiseks eemaldatakse esmalt kasvupinnas. Seejärel tehakse min 30 cm paksune
dreenkiht (k=0,5 m/d), mille peale paigaldatakse 20 cm paksune purustatud kruusast
pealiskiht. Kruuskatte elastsusmoodul peab olema vähemalt 120 MPa.
4.3. Pinnase planeerimine
Pinnas tuleb planeerida min. 3% kaldega hoonest eemale.
4.4. Heakorratööd
Pärast ehitustööd tuleb ehitusplats puhastada ehitusjäätmetest ja haljasala taastada, külvates
sinna muru külvinormiga 25 g/m2. Muru tuleb külvata kasvupinnasele, mille paksus on min
15 cm. Kasvupinnasena tohib kasutada ainult sõelutud mulda, mis ei sisaldada kive vms.
osakesi suurusega üle 20 mm. Pinnase kallete korral, kus on kasvupinnase ärauhtumise oht,
tuleb kasutada murumätast.
Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h kastma,
väetama, eemaldama umbrohu ja teostama esimese niite).
4.5. Objekti infosilt
Puurkaevpumpla sanitaarkaitseala tuleb märgistada. Tuleb paigaldada nähtavale kohale
vähemalt kolm, 50 meetri kauguselt loetavat silti „OÜ Ramsi VK rajatise sanitaarkaitsealal
viibimine keelatud”.
5. VÄLISTORUSTIKUD
5.1. Torude sügavus ning vahekaugus
Alljärgnevalt on toodud peamised nõuded välistorustike rajamiseks
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 18/58
• Projekteeritud survetorude minimaalne rajamissügavus ilma soojustuseta on 1,8 m
torude peale arvestades maapinnast.
• Projekteeritud kanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus ilma soojustuseta
on 1,2 m torude peale arvestades maapinnast.
• Samas kaevikus paiknevate uute torude seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis
on 0,30 m.
• Projekteeritud toru ja olemasoleva toru seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis
on 0,70 m.
• Projekteeritud torude välispindade minimaalne vertikaalne vahekaugus peab olema
vähemalt 0,1 m ning torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema
vähemalt 0,2 m. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused.
• Projekteeritud torude välispindade minimaalne vahekaugus ristuva
kommunikatsiooniga või selle kaitsetoruga peab olema vähemalt 0,15 m.
• Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast
arvestatakse 0,7 kuni 1,0 m.
5.2. Veetorustik
Puurkaev-pumplast väljub veetoru (PE De 90 PN10), mis ühendatakse Mustivere küla
ühisveevärgiga. Lisaks väljub hoonest üks veetoru (PE De 32 PN 10), mis varustab veega
Karu kinnistut puurkaev-pumpla kinnistust lõunas. Olemasolev veetorustik
rekonstrueeritakse. Samuti lahendatakse projektiga Vanausse planeeringuala ja Karola
planeeringuala veetorustik.
Kõikidele majaühendustorustikele tuleb paigalda maakraan, mis jääb liitumispunktiks.
Liitumispunktid asuvad peamiselt ca 0,5 m kinnistu piirist väljaspool.
Maakraanid tuleb varustada teleskoopiliste spindlipikendustega ja kapedega. Maakraani
taha tuleb paigaldada otsakork (0,5 m kaugusel maakraanist). Kinnistud, mis on käesoleval
ajal vee-ettevõtte kliendid, tuleb ühendada olemasoleva torustikuga. Kape peab olema nn
ujuvat tüüpi ja tihedalt sulguv (klass D400 vastavalt EN124), vertikaalse poltkinnitusega.
Kape koormustaluvus peab olema 40T.
Veetorustik on projekteeritud üldjuhul sügavusele 1,8 m toru peale. Kui toru paigaldada
kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks 50 mm XPS400 plaate. Kokkuleppel
Tellijaga võib kasutada ka spetsiaalset toru soojustuskoorikut.
Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Antud
projektis on arvestatud elekterkeevisliitmikega. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud
ühendatakse ainult põkk-keevisega. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult
plastdetaile.
Väikeste torude korral võib põlve paigaldamise asemel toru painutada, arvestades, et toru
painderaadius on De 20...De 63 toru puhul 40xDe ja üle De 63 torude puhul 50xDe.
Veetorustikust 30-40 cm kõrgemale tuleb paigaldada sinine min 100 mm laiune märkelint
kirjaga „VESI“. Veetorustikule tuleb paigaldada maasse panekuks sertifitseeritud
märkekaabli vaskjuhe 2,5 mm2 , mille kaudu on võimalik juhtida elektrisignaali ja selle abil
on ekspluatatsiooni käigus võimalik määrata torustiku asukoht. Juhtme otsad tuuakse välja
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 19/58
maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Kinnisel meetodil tõmmatakse koos toruga
maasse r/v 4 mm tross.
5.3. Kanalisatsioonitorustik
Isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb teha PVC De 160 ja De 110 torudest, mis vastavad
standardile EN1401-1. Torude minimaalne rõngasjäikus on SN8. Reovee jaoks tuleb
kasutada vastavat sertifitseeritud toru. Kihilist PVC toru ei tohi kasutada. Ühendused ja
liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Isevoolsetel torustikel ei tohi
olla läbivajumisi üle 0%.
Isevoolne kanalisatsioonitoru minimaalne paigaldussügavus soojustuseta on 1,2 m toru
peale. Paigaldades toru kõrgemale, tuleb kanalisatsioonitorustik soojustada, kasutades 50
mm XPS400 soojusisolatsiooniplaate. Kokkuleppel Tellijaga võib kasutada ka spetsiaalset
toru soojustuskoorikut.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine kanalisatsioonitorustikku on keelatud!
5.4. Filtripesuvee immutamine
Filtripesu juhitakse isevoolselt hoones paikneva restkaevu kaudu hoone kõrval asuvasse
pumplasse, kus see surveliselt juhitakse ühtlustusmahutisse mahuga 3 m3.
Ühtlustusmahutist voolab vesi isevoolselt septikusse mahuga 5 m3. Vooluhulga
jaotamiseks pikemale perioodile on ühtlustusmahuti ja septiku vahele ette nähtud
kummikiilsiiber. Siiber tuleb sulgeda asendisse, et ühtlustusmahuti tühjeneks pärast filtrite
pesu 16-20 tunni jooksul. Septikust voolab filtripesuvesi edasi jaotuskaevu. Kaevu
väljavooludele paigaldatakse 15⁰ põlved. Kaevu sissevool peab olema 10 cm kõrgemal
väljavoolust. Jaotuskaevust voolab vesi imbväljakule 3x15 m. Imbväljakule tuleb teha 30
cm killustikust padi ning immutustorud peavad paiknema üksteisest 1,5 m kaugusel.
6. ARHITEKTUUR
6.1. Ehitise arhitektuurilahendus
Olemasolev silikaattellistest tehnohoone soojustatakse ja katus ehitatakse ümber. Põrand
tuuakse kõrgemale. Hoone mõõtmed on 6,2 x 3,9 m. Hoone on ühekorruseline.
Tehnohoonele rajatakse viilkatus kaldega 11o. Kogu hoone on üks ruum. Hoonel on üks
sissepääs.
6.2. Piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivused
Alljärgnevalt on toodud piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivused:
- Põrand pinnasel – U= 0,36 W/m2*K
- Sokkel – U =0,31 W/m2*K
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 20/58
- Välissein – U=0,31 W/m2*K
- Katuslagi – U=0,12 W/m2*K
6.3. Ehitise põhitarindite kirjeldus
Ehitise põhitarindite kirjeldust vt. dokumendist AR-5-01…AR-5-03.
6.4. Välisviimistlus
Välisviimistlusmaterjalid vt. jooniselt AR-6-01.
6.5. Avatäited
6.5.1. Uks
Pumplale jääb olemasolev metallist välisuks.
6.5.1. Aknad
Pumplal on 6 akent, mis tõstetakse olemasoleva silikaattellistest seinaga kohakuti.
6.6. Siseviimistlus
Põrand
Põrand kaetakse kahekomponentse karestuslisandiga epoksiidkattega.
Sein
Olemasolev sein tuleb krohvida ja värvida RAL7040 värvitooniga.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 21/58
7. EHITUSKONSTRUKTISOONID
7.1. Kasutatud normdokumendid
• EVS-EN 1990 Eurokoodeks 0 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused;
• EVS-EN 1991 Eurokoodeks 1 Ehituskonstruktsioonide koormused;
• EVS-EN 1992 Eurokoodeks 2 Betoonkonstruktsioone projekteerimine;
• EVS-EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine;
• EVS-EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine;
• EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine;
• Eesti Betooniühingu BÜ2: Betoon ja raudbetoon, Spetsifitseerimine, tehnoloogia,
kvaliteet, vastavushindamine, 2006
7.2. Normatiivsed kasuskoormused
• Katused qk = 0,75 kN/m2; Qk = 1,5 kN
7.3. Raudbetoonkonstruktsioonid
7.3.1. Põrand pinnasel (PP-1)
Põrand tehakse monoliitsest raudbetoonist ning põrand toetub pinnasele. Põranda
rajamiseks tuleb olemasolevale betoonpõrandale kanda liiva, mis seejärel tihendatakse.
Seejärel tuleb paigaldada soojustuseks 100 mm paksune vahtpolüstüreen EPS100. Selle
peale paigaldatakse PE kile ning seejärel valatakse 100 mm paksune betoonpõrand.
Põranda valamisel tuleb arvestada vajalike läbiviikudega (sh. veetorud,
kanalisatsioonitorud, elektrikaabid). Läbiviigud betoonpõrandast peavad olema elastsed.
Põrand rajatakse betoonist C25/30. Põrandaplaat peab olema armeeritud. Minimaalne
armatuuri kaitsekiht on 35 mm.
7.3.2. Vöö (V-1)
Olemasoleva seina ja ehitatava katusekonstruktsiooni vahele tehakse monoliitsest
raudbetoonist vöö. Vöö rajatakse betoonist C25/30. Vöö peab olema armeeritud.
Minimaalne armatuuri kaitsekiht on 35 mm.
7.4. Puitkonstruktsioonid
7.4.1. Katuslagi
Tehnohoonele ehitatakse viilkatus kaldega 11o. Katus ehitatakse 50x150 mm prussidest.
Sarikate samm on 600 mm. Sarikad ja laetalad kinnitatakse müürilati külge. Müürilatt
asetatakse vööle, mis on kaetud SBS kattega.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 22/58
8. TULEOHUTUS
8.1. Kasutatud normdokumendid
• Tuleohutuse seadus (TuOS);
• Ehitusseadustik (EhS);
• Siseministri määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
• Siseministri määrus nr. 39, „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende
valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“;
• EVS 812-4:2018. Ehitise tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide
tuleohutus;
• EVS 812-6:2012. Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.
• EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika – Hädavalgustus;
• EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid.
8.2. Ehitise tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve
• Hoone kasutusotstarve: pumbamaja, kaevumaja
• Hoone kasutusviis: VI kasutusviis.
• Hoone tulepüsivusklass: TP3.
8.3. Tuleohutuskuja, kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad,
eripõlemiskoormus
• Ehitise tuleohutuskuja kõrvalseisvate hoonetega on 8 m. Ehitistevaheline kuja on
täidetud.
• Kandekonstruktsioonidelt tulepüsivust ei nõuta.
• Põlemiskoormus: < 300 MJ/m2
8.4. Tuleohuklass ja tulekaitsetase
• Tuleohuklass: 1. tuleohuklass
• Tulekaitsetase: 1. tulekaitsetase
8.5. Tuletõkkesektsioonid, konstruktsioonide tulepüsivus, tuletundlikkus
Tuletõkkesektsioonide moodustamine
Ehitis moodustab ühe tuletõkkesektsiooni.
Konstruktsioonide tulepüsivust ja ehitustoodete tuletundlikkust iseloomustavad näitajad
• Seinte ja lae tuletundlikkus: D-s2, d2
• Välisseina välispind: D, d2
• Õhutuspilu välispind: D, d2
• Katuse kate: Broof(t2)
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 23/58
Torupaigaldise tuletundlikkus
Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on suurem kui 20 protsenti sellega
piirnevast seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või
kattematerjale, peab isolatsioon vastama A2L-s1,d0 tuletundlikkusele või pealiskiht
A2-s1,d0 tuletundlikkusele.
Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on väiksem kui 20 protsenti sellega
piirnevast seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või
kattematerjale, peab toruisolatsioon vastama vähemalt järgmistele tuletundlikkustele:
• BL-s1,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue B-s1,d0;
• CL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue C-s2,d1;
• DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2.
Kaabli tuletundlikkus
• Ehitis üldiselt: Dca-s2,d2,a2
• Evakuatsioonitee: Cca-s1,d1,a2
8.6. Suitsutsoonid ja suitsueemalduse põhimõtted
Suitsueemalduse põhimõtted:
• lahendusviis – 1 (loomulik suitsueemaldamine akende ja uste kaudu).
• käivitustase - tase 1 (käsitsi)
8.7. Päästemeeskonna juurde- ja sissepääs
Päästetehnika juurdepääs ehitisele toimub mööda rajatavat juurdepääsuteed.
Päästemeeskonna sissepääs hoonesse toimub välisukse kaudu.
8.8. Evakuatsioonilahendus
Tavaolukorras on hoones 1...2 inimest. Evakuatsioon hoonest toimub välisukse kaudu.
8.9. Pääsud keldrisse, pööningule, katusele
Hoonel puudub kelder ja pööning. Pääs katusele toimub redeliga.
8.10. Ventilatsiooni- ja küttesüsteemi tuleohutus
Küttesüsteemi tuleohutus
Taheküttel toimivad kütteseadmed ning nendega seotud suitsulõõrid puuduvad.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 24/58
Ventilatsioonisüsteemi tuleohutus
Hoone ventileerimine toimub loomuliku ventilatsiooniga. Tuletõkkekonstruktsioone
läbivad ventilatsioonilõõrid puuduvad.
8.11. Tuleohutuspaigaldis
Tulekahjusignalisatsioon
Automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) pole ette nähtud.
Evakuatsioonivalgustus
Evakuatsioonivalgustus pole ette nähtud.
Automaatne tulekustutussüsteem (AKS)
Automaatset tulekustutussüsteemi (AKS) pole ette nähtud.
Piksekaitse
Piksekaitset pole ette nähtud.
Tuleohutuspaigaldiste toitekaabel
Elektritoitel töötavad tuleohutuspaigaldised puuduvad.
Tulekustutid
Hoonesse tuleb paigaldada esmased tulekustutusvahendid, milleks on üks pulberkustuti 6
kg. Tulekustuti paigaldatakse nähtavale kohale ja seina külge. Tulekustuti valikul,
paigaldamisel ja tähistamisel jälgida Siseministri määrust nr. 39 „Nõuded tulekustutitele ja
voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 25/58
8.12. Ehitise väline tulekustutusvesi
Hoonele vajalik ühe tulekahju normvooluhulk: 10 l/s
Arvestuslik tulekahju kestvus: 3 h
Tuletõrje vett saadakse Mustivere küla tuletõrje veevõtukohast. (vt. joonis 8.1).
Joonis 8.1 Tuletõrje veevõtukohtade asukohad
MUSTIVERE KÜLA PKP
VEEVÕTUKOHT
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 26/58
9. VESI JA KANALISATSIOON
9.1. Vesi
Tehnohoone veega varustamiseks on võimalik kasutada torustikule paigaldatavaid
proovivõtukraane (1/2“). Proovivõtukraanidena tuleb kasutada nn „väljaviske“ kuulkraani,
mille küljes on voolurahustina töötav tila.
9.2. Kanalisatsioon
Tehnohoonesse paigaldatakse restkaev (RK.1), kust juhitakse kanaliseeritav vesi
isevoolselt hoone kõrval asuvasse pumplasse, millest juhitakse see surveliselt
ühtlustusmahutisse. Sealt juhitakse vesi läbi septiku imbväljakule.
10. KÜTE JA VENTILATSIOON
10.1. Üldosa
10.1.1. Nõuded hoone sisekliimale ja selle reguleerimisele
Arvutuslikud temperatuurid:
- Arvutuslik välisõhu temperatuur: -24 oC (Viljandi)
- Arvutuslik siseõhu temperatuur: +10 oC
10.1.2. Piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivused
Piirdkonstruktsioonide soojusjuhtivused vt. ptk 6.2.
10.2. Soojusvarustus
10.2.1. Installeeritav soojusvõimsus
Installeeritav soojusvõimsus:
- Elektriradiaatorid – 1,5 kW
10.3. Küte
10.3.1. Elektriradiaatorid
Hoonesse paigaldatakse elektriradiaator (ER.1). Radiaatori tööd juhib radiaatori komplekti
kuuluv termoregulaator.
10.4. Ventilatsioon
Hoone ventileerimine on ette nähtud loomuliku ventilatsioonina. Selle tagamiseks on ette
nähtud teha sissepuhke ja väljatõmbe avad Ø125. Kõik ventilatsioonplafoonid peavad
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 27/58
olema mehaaniliselt reguleeritavad ja varustatud väljastpoolt ventilatsioonirestiga ning
putukavõrguga.
Sobiva õhuniiskuse hoidmiseks (vältimaks niiskuse kondenseerumist pindadel ja
konstruktsioonide niiskuskahjustusi) tuleb tehnohoonesse paigaldada õhukuivati (ÕK.1).
Kuivatusseade peab hoidma niiskustaset vahemikus 45…55 %. Kuivatusseadme poolt
eraldatud kondensaat juhitakse restkaevu (RK.1) kaudu ühiskanalisatsioonivõrku.
Õhukuivati tööd juhib õhukuivati küljes olev niiskusregulaator.
11. ELEKTRIVARUSTUS JA AUTOMAATIKA
11.1. Üldist
Puurkaev-pumpla elektrivarustuse ja automaatika kohta koostatakse eraldi projekt.
Puurkaev-pumpla tuleb siduda olemasoleva OÜ Ramsi VK kontoris paikneva SCADA
serveriga. Objekti peab olema võimalik täisfunktsionaalselt juhtida ja jälgida olemasoleva
SCADA süsteemiga.
11.2. Liitumispunkt
Puurkaev-pumplal on olemasolev elektri liitumispunkt.
Olemasoleva liitumispunkti olulised näitajad:
- Võrguühenduse läbilaskevõime: 16A
- Nimitoitepinge liitumispunktis: 0,38 kV
- Faaside arv: 3
- Liitumispunkti paiknemine ja kirjeldus: Hoone sees, kinnitatud seinale.
Liitumispunkti võrguühenduse läbilaskevõime on vajalik tõsta 20A-ni ja liitumiskilp tuua
hoone seest välja õhuliini tugiposti külge. Liitumiskilbist tuleb hoonesse tuua uus
toitekaabel.
11.3. Elektriseadmed
Puurkaev-pumplas paiknevad seadmed on esitatud tabelis TE-8-01 ja KV-8-01, kus on
ühtlasi on ära toodud elektriseadmete võimsused.
11.4. Elektriseadmete töö kirjeldus
11.4.1. Puurkaevupump
Puurkaevu pumba tööd juhib sagedusmuundur, mis saab signaali hüdrofooril olevalt
surveandurilt.
11.4.2. Veetöötlussüsteem
Elektriseadmeteks on juhtventiilid ja kompressor. Veetöötlussüsteemi töö juhtimine vt ptk
3.3.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 28/58
11.4.3. Õhukuivati
Õhukuivati tööd juhib õhukuivati küljes olev niiskusregulaator.
11.4.4. Elektriradiaator
Elektriradiaatori tööd juhib elektriradiaatori küljes olev termoregulaator.
12. LAMMUTUS
12.1. Üldist
Pumplahoone rekonstrueerimisel on ette nähtud mõningast lammutamist.
Lammutamisel tekkivad jäätmed tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning
käidelda vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt.
Ümberkaudseid puid ja ehitisi, mis ei asu tööpiirkonnas, tuleb kaitsta omanikujärelevalve
poolt heakskiidetud meetoditega.
Lisaks tuleb lammutustööde teostamisel lähtuda alljärgnevast:
– Jäätmeseadus;
– Viljandi valla jäätmehoolduseeskiri.
– Tabel. Lammutusjäätmete mahud
12.2. Olemasolev pumplahoone
Olemasolev pumplahoone rekonstrueeritakse. Selleks on vaja kõigepealt lammutada hoone
katus. Hoonel on lintvundament ja silikaattellistest kandekonstruktsioon.
Hoone lammutustööd tuleb teostada järgmiselt. Kõigepealt tuleb hoone lahti ühendada
elektrivõrgust. Pärast seda tuleb demonteerida kõik hoones paiknevad esemed ja inventar.
Seejärel eemaldatakse katusekate.
12.3. Vanade torustike ja kaevude likvideerimine
Projektalal paiknevad vanad ja kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud tuleb
likvideerida. Torude puhul tuleb otsad sulgeda. Kaevude puhul tuleb pealmine
kaevuelement eemaldada ning seejärel kaev täita pinnasega. Täpsemalt vaadata ptk 13.19.
13. EHITUSTÖÖD
13.1. Üldist
Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Ehitustöödel
tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust „Ehitise kaitsevööndi
ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.
Enne ehitustööde algust teostada liinirajatiste asukoha märgistamine looduses vastavalt
ehitusprojektile. Enne liinirajatise kaitsevööndis tööde alustamist kutsuda kohale
liinirajatise omanik või tema esindaja, kellega kooskõlastada liinirajatise asukoha
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 29/58
märgistus kohapeal. Tööd tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb teostada liinirajatise või tema
esindaja vastava soovi korral, omaniku või tema esindaja vahetu järelevalve all. Kaablite
kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. Liinirajatise mistahes kahjustuse korral tuleb
viivitamatult teavitada Omanikujärelevalvet ja liinirajatise omanikku või tema esindajat.
Kaevetöödel ja torustiku paigaldamisel tuleb järgida RIL 77-2013 ja Tellija tingimustes
esitatud nõudeid. Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel.
Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuune garantii. Töövõtja
peab tarnima, asendama ja paigaldama kõik seadmed, masinad ja konstruktsioonid või
nende osad, mis riknevad või purunevad garantiiaegse ekspluatatsiooni vältel ja mis on
põhjustatud konstruktsiooni defektidest või valmistajatehase praagist.
13.2. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest
Maaomanikke, kelle maadel ehitustöid teostatakse, tuleb teavitada kirjalikult 10 tööpäeva
enne töödega alustamist. Samuti tuleb vastav info edastada Omanikujärelevalve poolt
määratavatele isikutele kohalikus omavalitsuses.
13.3. Ehituseelse olukorra fikseerimine
Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja fikseerima ehituseelse olukorra fotodel või
videosalvestustel ning skeemidel, mida tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu
ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Ehitustöid võib
alustada kui salvestised on Töövõtja poolt Omanikujärelevalvele üle antud ja
Omanikujärelevalve on tööde alustamiseks loa andnud.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide fotografeerimisele – teekatted ja
äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad, kraavid ja truubid, piirdeaiad, väravad ja hekid,
torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välistrepid ja –pandused,
liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus.
Fotod tuleb failinime kaudu arusaadavalt identifitseerida asukoha mõttes ning paigutada
eraldi kataloogidesse tänavate ja nende lõikude kaupa. Fotod esitatakse
Omanikujärelevalvele kahes eksemplaris digitaalselt Omanikujärelevalvega kokkulepitaval
andmekandjal enne töödega alustamist.
Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult täpselt
ehituseelne olukord. Juhul, kui mingis töölõigus planeeritakse tööde alustamist talvel, tuleb
fotod teha enne lumekatte tekkimist ning vajadusel (olemasoleva olukorra muutumisel
pärast fotode tegemist) teha lisaks täpsustavaid fotosid vahetult enne tööde alustamist.
Lisaks fotode tegemisele tuleb kinnispunktide (õhuliinide postid, aiapostid, puud) suhtes
üles mõõta teekatte serva asukoht nendel tänavatel, kus kaevetööde tulemusena
likvideeritakse olemasolev teekatte serv ning puuduvad äärekivid. Mõõdud fikseeritakse
skeemil, mille kaks eksemplari antakse üle Omanikujärelevalvele. Fotode ja mõõtmiste
tegemisel osaleb ka Omanikujärelevalve.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 30/58
Kui Töövõtja pole täitnud ehituseelse olukorra fikseerimise nõudeid ega suuda tõendada, et
ta ei ole vastutav Töö teostamise tsoonis olevate ehitiste või muude objektide kahjustumise
eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning viimaste likvideerimine ja
sellega seonduvad kulud tuleb kanda Töövõtja kohustuste hulka.
13.4. Mahamärkimine
Ehitusobjekti mahamärkimine on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut
omavatel isikutel või firmadel. Tööde hulka kuuluvad igasugune projekteeritud ehitiste ja
rajatiste ehituse geodeetiline teenindus, sh ajutiste reeperite paigaldamine, projektijärgne
mahamärkimine, vajalikud kontrollmõõtmised ning hoonete ja ehitiste vajumisvaatlused.
Ehitatavad objektid märgitakse maastikule projekti järgi iga tööetapi jaoks ettenähtud korra
kohaselt. Töövõtja paneb paika kõik töödeks vajalikud liinid ja kõrgused ning määrab
paigaldatavate trasside ja rajatiste projektijärgsed asukohad. Enne pinnasetööde alustamist
peab Töövõtja projekteerimise ja kontrolli jaoks üles mõõdistama Omanikujärelevalve
poolt nõutud kohad.
Töövõtja paigaldab ja hoiab korras kõik vajalikud visiirid, ajutised kõrgusmärgid, majakad,
püstvisiirid ja kaldvisiirid, mis on vajalikud projektijärgseks mahamärkimiseks. Töövõtja
ei eemalda vastavaid märgistusi enne Omanikujärelevalve heakskiitu.
Paigaldada tuleb nii palju tähistusvaiu, kõrgustähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et
nende abil oleks võimalik teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö
vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, kas
märgistuse asend on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral märgitakse tähised maastikule
uuesti.
Kaevetööde korral peab Töövõtja paigaldama püstvisiire vähemalt iga 30 m tagant. Visiirid
tuleb värvida valgeks ja hoida puhtana, visiiri ülemine ots peab olema hööveldatud ja
sirgelt lõigatud. Püstvisiirid tuleb paigaldada vähemalt 24 tundi enne kaevetööde algust ja
vastavalt tuleb ka Omanikujärelevalvet sellest informeerida, et tal oleks võimalik need üle
kontrollida. Visiirid peavad säilima niikaua kui konstruktsioonid on paigaldatud ja
kaevikud kinni aetud. Püstvisiirid tuleb paigaldada kindlalt maasse ja nende kõrgus
maapinnast peab olema vähemalt 0,6 m.
Mõõtmisel tuleb kasutada taadeldud mõõteriistu, mida võib Omanikujärelevalve
kontrollida. Kui kasutatakse suunamärgina või masina juhtimiseks laserkiirt, siis
suunatakse kiir nii, et ehitamiseks seatud täpsusenõudeid oleks võimalik alati järgida ja
vajadusel kontrollida. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte
kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende asendit ja kõrgust kõrvalolevate
kinnispunktidega. Mahamärkimisel ei ole lubatud kasutada kinnispunkte, mille
omavahelisel kontrollimisel saadud erinevus on suurem, kui selle kinnismärgi klassile
vastav täpsusnõue.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 31/58
Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse
kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb
Töövõtja mõõtmise jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel.
Mahamärkimine fikseeritakse vastava akti koostamisega, mis on allkirjastatud teostaja ja
Töövõtja poolt. Akti koopia esitatakse Omanikujärelevalvele kohe pärast mahamärkimise
teostamist. Enne ehitustöödega alustamist tuleb mahamärgitud trassikoridor
Omanikujärelevalvega koos looduses üle vaadata.
Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende
kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga.
13.5. Vajumisvaatlused
Töövõtja peab tegema vajumisvaatlusi hoonetele, mis asuvad projekteeritud torustiku
teljele lähemal kui 5 m. Selleks peab hoonetele nähtaval kohal tähistama piisaval hulgal
kontrollpunkte, mis tuleb mõõdistada enne ehitustööde algust ja peale ehitustööde
lõpetamist (teekatete ja haljasalade taastamist). Vajadusel teha lisaks kontrollmõõtmisi
ehitustööde ajal. Kontrollpunktide asukohad tuleb ja olemas tuleb kooskõlastada hoone
valdajaga.
Esmase kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne ehitustööde
algust, lõplik kontrollmõõdistus esitada koos teostusmõõdistusega. Kontrollmõõdistused
tuleb siduda objektist turvalisel kauguses asuva kõrgusvõrgu reeperiga. Hoone omaniku
pretensioonide korral hindab Omanikujärelevalve vajumisvaatluste tulemuste ja tehtud
fotode põhjal ehitustööde mõju hoonele või selle puudumist.
Kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada paberkandjal ja digitaalselt
Omanikujärelevalvele.
13.6. Liikluskorraldus
Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus ning liiklusohutus.
Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13. juuli 2018. a. määrusele nr.
43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku
kooskõlastuseta on keelatud.
Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid
tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning
muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne).
Enne mistahes kinnistule ligipääsu takistamist peab Töövõtja tagama omal kulul
alternatiivsed juurdepääsuvõimalused kinnistu kasutajatele. Töövõtja peab teavitama
asjassepuutuvaid kasutajaid kirjalikult vähemalt 14 päeva enne mistahes juurdepääsu
takistamist ja peab tõendama Omanikujärelevalvele , et kinnistu kasutajaid on juurdepääsu
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 32/58
takistustest teavitatud ja alternatiivsed juurdepääsuvõimalused on kasutajatega
kooskõlastatud.
Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms.
tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta.
13.7. Tööohutus
Töövõtja peab töid teostama vastavalt tööde ohutust puudutava Eesti seadusandlusega, töö
peab olema tehtud kooskõlas Eesti Vabariigi Töötervishoiu, Tööohutuse ja Tuleohutuse
seadusega. Töövõtja on kohustatud määrama tööohutuse eest vastutava isiku. Töövõtja
kohustus on hoida volitamata isikud ehitusplatsilt eemal.
Tööohutuses tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 nr 377 määrust „Töötervishoiu
ja tööohutuse nõuded ehituses“ nõudeid. Kaitsevahendite valikul erinevat tüüpi tööde
tegemisel tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 11.02.2000 nr 12 määrusest
„Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“.
Töövõtja peab tagama, et kaitsevahendite kasutamine on kohustuslik nii töölistele kui ka
muudele ehitusalal viibivatele inimestele. Kiivri ja ohutusvesti kandmine on kohustuslik
kõigile ehitusplatsile sisenevatele inimestele. Kõik masinad peavad objektil olema
sisselülitatud vilkuritega.
Kõik ehitusplatsi osad, sealhulgas ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne, peavad
olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või
teadmatusest tuleneva sattumise ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1200 mm
kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele
täiendavat koormust 0.2 kN/m piki piirde ülaserva. Lisaks piiretele muid
piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne) võib kasutada vaid
tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks
jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et
võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik
on täidetud kuni maapinna tasemeni.
Kõik kaevikud tuleb varustada redeliga. Nõrkades pinnastes paiknevad ja sügavad
kaevikud tuleb toestada vastavalt kaevandite ohutuse eeskirjale. Materjalide ladustamine
kaevikute ligiduses on keelatud. Kõik tööplatvormid, tellingud jm kukkumisriskiga
paiknevad tööalad peavad olema varustatud sobivate piirete ja redelitega. Kõikidel ajutistel
ja korralistel töödel tuleb rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et töölised,
tavakodanikud ega keskkond ei oleks ohustatud.
Ajutistel ega lõpetatud töödel ei tohi olla omadusi, mis ohustaksid hooldepersonali või teisi
vastavat juurdepääsuõigust omavaid isikuid. Kaitsepiirded, elektriohutuse vahendid,
mürasummutusvahendid, hoiatussildid, ohutusvärvid jm meetmed peavad olema
rakendatud.
Töövõtja peab rakendama kõik meetmed tagamaks materjalide ja Töövõtja seadmete
hoidmise nii, et need ei hävineks, ei kahjustuks ja neid ei varastataks.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 33/58
13.8. Tuleohutus
Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle
läheduses asuvates hoonetes, jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil
piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud.
Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed
(kütusemahutid jne.) siis informeerib Töövõtja sellest koheselt Omanikujärelevalvet.
Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki Omanikujärelevalve poolt
antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust.
13.9. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine
Töövõtja peab rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike,
kaablite ja teiste maa-aluste või maapealsete rajatiste kahjustusi.
Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste
valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud
rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit toestamine) rajatiste vahetus läheduses
töötamisel. Olemasolevate kommunikatsioonide (kaablite, torustike, õhuliinide jne.)
kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba.
Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes
vigastuste tekitamise eest. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb
nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni
vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult
informeerida nii ehitise valdajat kui Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb
taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule
taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks
vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal.
Töövõtjal tuleb arvestada, et 1,0 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest
tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb
kaevetööd teostada käsitsi.
Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka
valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud,
survekanalisatsioonitorustikud jms), seetõttu tuleb nendele rajatistele ehituse ajal pöörata
erilist tähelepanu. Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata ja ebatäpse
asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on
projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Töövõtjal tuleb
arvestada nii ajaliste kui ka rahaliste kulutustega, mis tulenevad survetorude ja kaablite
asukohtade muutusest võrreldes projektjoonistel esitatuga.
Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde
alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid.
Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 34/58
13.9.1. Tööde teostamine riigimaanteede teemaal ning -kaitsevööndis
Maantee kaitsevööndi osas kehtivad järgmised nõuded:
• Torustike ristumised maanteedega on ette nähtud kinnisel meetodil
suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Torustike ristumised
truupide ja sademeveetorustikega on ette nähtud samuti kinnisel meetodil. Riigitee
konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.
• Maanteega ristumisel tuleb tehnovõrk paigaldada kogu teemaa ulatuses toruhülssi.
Ristumisel maatee alas truupide ja sademeveetorustikega tuleb tehnovõrk
paigaldada samuti toruhülssi. Toruhülsi otsad tuleb sulgeda montaaživahuga
Souldal drain & pipe foam, et vältida pinnase sattumist torusse. Samuti arvestada
(kaeviku sügavus, varisemisnurk), et ehituse käigus ei kahjustataks maanteekraave,
mullet ning katet. Rajatise siibrid, maakraanid ja kaevud paigaldatakse üldjuhul
väljaspoole teemaad kaugusele, mis ei takista teehoiutöid tee kaitsevööndis.
• Teekonstruktsioonide kahjustamine väljaspool kaevealasid on keelatud;
ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Teel
ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud.
• Avatud meetodil väljakaevatud kivid jms ei tohi jääda teemaale, vajadusel
utiliseerida.
• Rajatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei
tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule
ning sade- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigimaantee kaitsevööndist.
• Teehoiutööde tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul tagada teehoiutöödega vajalike
tegevuste aktsepteerimine.
• Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama
Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud
asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ)
lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde
teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. Loa taotlusele tuleb
lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude
(kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise
liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri
13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
• Tööde teostaja peab taotlema vahetult enne projektikohaste tööde algust riigitee
teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis liiklusvälise tegevuse
loa. Loa taotlusele tuleb lisada Maateeameti liikluskorralduse osakonna poolt
kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste
mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise
liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri
13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
• Lahtised kaevikud peavad olema minimaalse pikkusega, peale toru paigaldamist
teostada koheselt tagasitäide.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 35/58
• Liikluskorraldusvahendeid nihutada jooksvalt. Liikluskorraldusjoonistel peab
olema näidatud vastav situatsioon.
• Liiklejate ohutuse tagamiseks tuleb tähistada lahtised kaevikud, mis asuvad teemaal
või teemaa piirile lähemal kui 3 m.
Projekt on koostatud vastavalt torustike projekteerimisnormidele ning määrusele „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
Vt. ka Maanteeameti poolt väljastatud projekteerimistingimused ja kooskõlastus.
13.10. Hoonete ja rajatiste kaitsmine
Töövõtja vastutab, et kogu ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele
isikutele kuuluv vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud
võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus
põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada
sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega
seonduvad kulud.
Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või vigastatud pinnad ja vara
ning vastutab selle eest, et kõik lõpetatud/paigaldatud välised ja sisemised pinnad ning
armatuurid ja seadmed oleksid kaitstud plekkide, vigastuste, mustuse ja purunemise eest
kogu projekti elluviimise perioodil alates ehitamisest, lõpetamisest/paigaldamisest kuni
Tellijale üleandmiseni.
Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul
varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik
sellise kahjunõude likvideerimisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle
läheduses asuva vara piirkonnas, teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad
olla vajalikud vara olemasoleva olukorra määramiseks.
Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid
rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma
kohaliku omavalitsuse või kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta ei vigastada ega
kõrvaldada.
Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised tehisobjektid, võib
tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud
asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast
kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi, kui tehnilistes tingimustes
pole määratud teisiti. Kui rajatud rajatise tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele
kohale tagasi paigaldada, tuleb koostöös kohaliku omavalitsusega, objekti omaniku ja
Tellijaga leida uus sobiv asukoht. Juhul, kui ilma ehitustööde vajaduseta on tekitatud kahju
kas era- või ühiskondlikus omandis olevaile rajatistele, tuleb Töövõtjal asendada või
parandada rikutud omand nii, et omanik ei peaks kulusid kandma ning sellisel viisil, mis
rahuldaks omanikku, kohalikku omavalitsust ja Tellijat.
Puude lähedal tuleb tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid valida nii, et
oleks välistatud puude tüvede, võrade ja juurte vigastamine. Kaevetöödest tuleb hoiduda
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 36/58
vähemalt puu võra ulatuses. Ehitustööde ajaks tuleb puutüvi kaitsta. Kaevetöödel tuleb
vältida puu võra raadiuses juurestiku olulist kahjustamist. Kaevetööd segavate puude raie
ning okste kärpimine on lubatud vaid kohaliku omavalitsuse ja kinnistu omaniku poolt
väljastatud kirjaliku loa alusel. Kõik materjal, mis jääb järgi puude raiumisest, tuleb
transportida Omanikujärlevalve poolt ettenähtud kohta.
Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad
tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on juriidiliselt lahendatud.
Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu
valdaja ettekirjutustest ja nõuetest.
13.11. Ehitusaegse veevarustuse tagamine
Ehitustööde, uuringute, katsetuste ja ettevalmistustööde ajal tuleb Töövõtjal sobival
meetodil vastavad teenused säilitada ning tagada teenuse ja kulumõõtmise selline tase,
nagu see oli enne ehitustöödega alustamist. Joogivee kvaliteet peab vastama
seadusandluses sätestatud nõuetele või vähemalt enne igasuguste tööde alustamist olnud
kvaliteet. Selliste teenuste säilitamise metoodika peab olema kinnitatud
Omanikujärelevalve poolt igal juhtumil eraldi.
Ajutise veevarustuse korraldamiseks võib Töövõtja kasutada olemasolevat torustikku
ühendades sinna ajutised ühendustorustikud. Töövõtja peab tagama ajutise torustiku
korrashoiu ja külmal ajal mittejäätumise.
Vee võtmisel Tellijale kuuluvast ühisveevärgist korraldab Töövõtja omal kulul vee
mõõtmise ja tasub vee eest vastavalt kehtivale hinnakirjale.
Kõik katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada Tellijale vähemalt 7 päeva enne
teenuse katkestamise vajadust. Ilma veevarustuseta on lubatud tavatarbijaid hoida mitte üle
8 tunni. Juhul, kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab Töövõtja ehitama välja ajutise
varustustorustiku või tagama puhta vee paakautoga. Veekatkestuste suhtes tundlike
tarbijate puhul on lubatud veevarustuse katkestamine ainult ümberühenduste tegemise
ajaks.
Kõik ajutise veevarustuse teenuse tagamise kulud kannab Töövõtja.
13.12. Ajutine elektrivarustus
Töövõtja tagab (tarnimine, paigaldamine, kasutamine ja hooldus) ajutise elektrivarustuse
(ehituslikel eesmärkidel, objekti kontoris ja katsetamine) objektil ja katab kõik sellega
seotud kulud. Töövõtja kooskõlastab oma tegevuse seoses ajutise elektrivarustuse
paigaldamisega kohaliku vastava ettevõttega. Töövõtja tasub kohalikule energiaettevõttele
kõik elektrivarustuse paigaldamisega seotud kulud ja tagab vastava tööjõu, seadmete ja
materjalide olemasolu. Töövõtja lülitab välja ja eemaldab ajutised elektrirajatised pärast
tööde lõpetamist kooskõlas kohaliku energiaettevõtte poolt esitatud nõudmistega. Kui
ajutise elektrivarustuse käigus on vaja kasutada generaatoreid, siis tuleb need katta sellise
kattega, et müra ei häiriks naabreid (kolmandat osapoolt).
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 37/58
13.13. Ajutised hügieenirajatised
Töövõtja tagab piisaval hulgal ajutiste tualett- ja pesuruumide paigaldamise objektile ja
katab kõik sellega seotud kulud. Rajatised peavad olema paigaldatud sobivale kohale
võimalikult väljaspool avalikkuse vaatevälja ja et kõrvaliste isikute juurdepääs oleks
maksimaalselt välditud. Rajatised peavad olema puhtad ja neid tuleb vastavalt nõuetele
tühjendada.
13.14. Kaetud tööd
Kaetud tööd vaadatakse üle Omanikujärelevalve poolt ja pärast kaetud tööde akti
allakirjutamist Omanikujärelevalve poolt võib töid jätkata.
Kaetud tööd on vähemalt järgmised:
✓ kaevetööde ja vundamendikraavide põhjad;
✓ alused vundamentide jms. konstruktsioonide rajamiseks
✓ hüdroisolatsiooni- ja soojusisolatsioonitööd;
✓ aurutõkke ja tuuletõkketööd;
✓ monoliitse r/b konstruktsioonide armatuur;
✓ muud tööd, mida nõuab projekt, mõni ametkond või Omanikujärelevalve.
13.15. Katete eemaldamine
Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või
ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema
liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded.
Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute
ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub
kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase
eemaldama ning ärauhutud kohad taastama.
13.15.1. Kruuskatte eemaldamine
Kruuskattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud
ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule
ladustusalale.
13.15.1. Tükkmaterjalist katte eemaldamine
Tükkmaterjalidest teekatted tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik
taaskasutada pärast torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkine tükkmaterjal tuleb
kasutusest kõrvaldada ning taastamisel asendada sama tüüpi tükkmaterjaliga. Teekatte
eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning tööohutuse
tagamiseks.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 38/58
Teekatte serv peab jääma vähemalt 0,2 m kaugusele kaeviku ülemisest servast. Eemaldatud
tänavakivid ja plaadid tuleb ladustada ehitusobjekti lähedale. Tükkmaterjalist teekatte
alusmaterjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale.
Töövõtja peab arvestama tekkiva teekattematerjali kadudega demonteerimisel,
ladustamisel ja taaspaigaldamisel.
13.15.2. Kasvupinnase eemaldamine
Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada
eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade
taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis
näidatud ulatuses ja ladustatakse objektil omavalitsuse poolt heakskiidetud alal.
Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale,
veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära omavalitsusega kooskõlastatud kohta.
Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva
vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla,
kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järelejääva materjali või ehitusmaterjalidega.
Pinnase äraveo ja ladestamisega kaasnevad kulud katab Töövõtja. Töövõtja on vastutav
ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase
eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest.
13.16. Kaeve- ja mullatööd
Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada.
Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee
jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni.
Kohates juhuslikke vanu ehitisi, maardlaid, vundamente, täitematerjale, mahuteid, torusid,
kaableid, kuivendustorusid, luuke, voolusänge, kraave jne, mis ei ole märgitud
projektidele, siis tuleb enne tööde jätkamist hankida kohalikult omavalitsuselt vajalikud
juhised tööde edasiseks jätkamiseks.
Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike
kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas.
Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või
kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus
kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks
sooritada kõik paigaldus ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega.
Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee-
või sademeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatud ainult vastava
kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Vee
väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist
kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude
eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 39/58
Vajadusel peab Töövõtja kaevandid varustama ajutise toestuse, vooderduse või ajutiste
puittugedega, et hoida ära kaevandiseinte varinguid. Toed võib eemaldada alles siis, kui
see ei sea ohtu töötajaid ega kaevandisse paigaldatud ehitisi, ehitiste osi,
kommunikatsioone või seadmeid.
Kui kaeviku sein on järsem varisemisnurgast, tuleb I kategooria pinnaste puhul (sõmer ja
kesktihe liiv, sõmer kruus, sõmer moreen) kaevikut toestada sügavusel alates 2 m. II ja III
kategooria pinnaste puhul (tihe ja kesktihe liiv kesktihe tihe ja kesktihe moreen, tihe kruus)
toestada vastavalt kohalikele tingimustele.
Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite
jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks
nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse
konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt hetke geoloogilistest tingimustest.
Toestamata ehituskaeviku minimaalne laius on 0,7 m ja ehituskaevik on vähemalt 0,4 m
laiem toru läbimõõdust. Toestatud ehituskaeviku minimaalne laius on 1,0 m ja
ehituskaeviku tugistuste vahe on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust.
Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui
kaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad
tagajärjed oma kuludega.
Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks
välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus.
1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel
rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevata käsitsi.
Ehituskaeviku lahtihoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kui
Omanikujärelevalvega ei ole kokku lepitud teisiti, tuleb ehituskaevik kaevata vahetult enne
toru paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 6 m
pikkuse kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate
kivide ja muude võimalike kahjustuste eest.
Töövõtja vastutab kõigi olemasolevate rajatiste ja hoonete kaitsmise eest ning võimalike
vigastuste eest, mis võivad tööde käigus tekkida.
Töövõtja peab rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike,
kaablite ja teiste maa-aluste või maapealsete rajatiste kahjustusi. Kaeviku rajamisel tuleb
arvestada olemasolevate tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega.
Kaeviku tagasitäite kihid tuleb teostada vastavalt EVS-EN 1610:2015-le „Äravoolu- ja
kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine”, RIL 77-2013 või tootja nõuete ja
juhiste järgi. Kaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada ka Majandus- ja taristuministri
määrusega „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101).
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 40/58
13.17. Torustike ja mahutite paigaldamine
Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele ja
RIL77-2013 nõuetele. Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene
päikesekiirgus.
Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust
projektdokumen-tatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja
puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale
tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile.
Veetorustiku rajamisel arvestada muhvkeevituse tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada
spetsiaalse koorijaga oksiidikiht, torud peavad olema fikseeritud enne keevitamist,
keevituse ja jahtumise ajal.
Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse
torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja
kanalisatsiooni süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud
saastumise eest kuni torud on paigaldatud.
Torustikud on ette nähtud paigaldada lahtisel meetodil, kuid lubatud on kasutada ka kinnist
meetodit. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse põkk-keevisega. Kinnisel
meetodil paigaldatavad torud peavad olema spetsiaalsed PE RC torud.
Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud
paigaldusnõudeid ja ettekirjeldusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei
oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Vee- ja kanalisatsioonitorustike
vahekaugus peab olema 0,3 m. Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,2 m.
Torude ristumisel tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 10
cm. Vajadusel saab muuta survetorustiku kõrguseid.
Rajatavate ja rekonstrueeritavate torustike ühendamine olemasolevate torustikega kuulub
Töövõtja mahtudesse ja nende teostamise kulud katab Töövõtja.
Kaevikute täitmisel tuleb torustikele paigaldada min 100 mm laiune plast märkelint.
Märkelint asetada piki toru telge 30 – 40 cm kõrgusele toru ülapinnast. Üksikule
survetorustikule tuleb lisaks lindile paigaldada vaskjuhe, mille kaudu on võimalik juhtida
elektrisignaali ja selle abil leida ekspluatatsiooni käigus torustiku trass. Juhtme otsad
tuuakse välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Juhtmed ühendatakse spetsiaalset
hülssi kasutades ja ühenduskoht muudetakse hermeetiliseks termokahaneva rüüga. Lindi
värvus ja tekst peavad olema järgmised:
– veetoru – sinine, tekstiga „VESI“;
Töövõtja peab kasutama spetsiaalseid toruliitmike või astmelisi muhve erinevat tüüpi või
klassi torude ühendamisel. Erinevatest materjalist torustike puhul tuleb kasutada
tõmbekindlaid muhve. Astmelised muhvid peavad vastama elastsete muhvide ja
äärikadapterite nõuetele.
Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist
jms defekte. Kanalisatsioonitorude paigaldamisel tagada toruotste täielik ulatus muhvi.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 41/58
Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane kalle, vett koguvate lohkude esinemine ei ole
lubatud. Lubatud kõrvalekalded on esitatud alljärgnevas tabelis.
Tabel 13.1. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed.
Projekteeritud toru lang ‰ Lubatud kõrvalekaldumine
projekteeritud langust ‰
Lubatud kõrvalekaldumine
kõrgusest (mm)
>5 1.5 50
3÷5 1.0 30
<3 1.0 20
Kaevu seina lubatud hälve vertikaalist on 5mm/m, lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300
kaevude vahekaugusest.
Kaevu siseneva(te) toru(de) põhja(de) kõrgus peab olema sama või suurem (kõrgem), kui
väljuva toru põhja kõrgus.
Vee- ja survekanalisatsioonitorustike lubatud hälbed on järgmised:
– kõrguslik asukoha hälve (vertikaalis) ±50 mm;
– asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm.
Torude üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet.
Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei
ole lubatud temperatuuridel alla -10 C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana
lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma
soojas ruumis.
Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha teostusmõõdistamine ning kaevude ja sõlmede
digitaalne pildistamine.
Mahutite paigaldusel tuleb järgida tootja poolt esitatud paigaldusjuhendeid.
R/b plaat paigaldatakse tihendatud liivalusele (tihendusaste 0,95). Liivalause paksus
100 mm. Kui pinnasevesi on kõrge, siis paigaldatakse plaat tihendatud killustikalusele
(E>80 MPa). Pinnasevee tase ning lõplik aluse materjal määratakse ehitustööde käigus.
Mahuti ankurdamiseks kasutatakse koormarihmasid. Koormarihmad peavad olema
valmistatud nailonist või polüpropüleenist ning taluma täielikult tühja mahuti poolt
tekitatavat üleslükkejõudu. Koormarihmad tuleb kinnitada selliselt, et nad ei libiseks
mahutitelt maha. Kõik koormarihmade kinnitamisel ja pingutamisel kasutatavad
terasdetailid peavad olema roostevabast terasest AISI 304.
Mahutite ümber tuleb tagasitäide teha kivideta liivaga (tera suurus 0-3 mm). Tagasitäite
materjal peab olema sorteeritud, vabalt voolav. Samuti ei tohi tagasitäitematerjal sisaldada
savi, lund, jääd, kive ja muid suuri raskeid kehasid.
Tagasitäitmisel peab mahutit samal ajal veega täitma. Veetasapinna kõrgus peab vastama
tagasitäidetava pinnase kõrgusega mahuti ümber. Tagasitäitematerjal tuleb tihendada
maksimaalselt 300 mm kihtide kaupa. Mahuti tuleb pealt katta min 0,7 m paksuse
pinnasekihiga.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 42/58
13.18. Tagasitäide
13.18.1. Üldist
Vundamentide ümbruse tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist
Omanikujärelevalvega. Tagasitäitmist tohib teostada ainult maksimaalselt 300 mm kihtide
kaupa, mis tihendada või töödelda vastavalt projekti nõudmistele. Kui vajalik, tuleb
tagasitäitematerjali kuivatada või niisutada enne tihendamist. Pärast tagasitäitetööde lõppu
peab Töövõtja näitama täidetud pinnad ette Omanikujärelevalvele. Täitematerjalidena on
keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või teiste materjalidega või põhjaveega
segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või muudavad täite ebastabiilseks.
Üldised nõuded tagasitäitmisele:
• kindlustada, et täidetavad kaevandid on tühjad, seal ei tohi olla näiteks lahtist
mulda, prügi ja vett;
• keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale või materjale, mis
sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida külmunud maapinnal;
• arvestada tuleb kõikide ettevaatusabinõudega, et ära hoida ümberkaudset
hoonekonstruktsioonide rikkumist ja liigset koormamist. Täitematerjal tuleb
ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et säilitatakse olemasolev olukord stabiilsena
või parendatakse seda;
• seadmed, mida kasutatakse transportimiseks, panemiseks ja kokkusurumiseks,
peavad sobima tagasitäiteprotsessiga ja tagasitäitematerjaliga;
• erinevad materjalid tuleb tagasitäita nii, et ainult üks materjal on ühes kihis;
• kui tagasitäite ala kõrgus ümbritsevast alast on rohkem kui 600 mm tuleb kahe ala
ühendusserva moodustada nõlv, mille kalle on minimaalselt 1:1. Nõlva tihendusaste
peab vastama tagasitäitepinna üldisele tihendusastmele;
• torustike puhul järgida torustike kaevikute tagasitäitmisel (algtäide ja lõpptäide)
RIL 77 nõudeid ja juhiseid.
13.18.2. Tasanduskiht/aluskiht
Kaeviku põhja, täitepinnase peale või aluse peale tuleb rajada tasanduskiht/aluskiht.
Tasanduskihi rajamisel tuleb lähtuda „RIL 77-2013 (Maa sisse ja vette paigaldatavad
plasttorud. Paigaldusjuhend)“ nõuetest.
Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust.
Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon on 20 mm.
Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02
mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid
ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal
peab olema tihendatav.
Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral.
Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm.
Pärast aluspõhja valmimist näitab Töövõtja selle enne järgmiste ehitustööde algust
Omanikuärelevalvele ette ja peab Omanikuärelevalvelt saama kooskõlastuse tööde
jätkamiseks.
Kui torud paigaldatakse nõrga kandevõimega pinnasesse (märg pinnas, savi, liivsavi,
turvas jne) või suure põhjavee pealevooluga tingimustes, siis tuleb tasanduskihi alla
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 43/58
valmistada paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon. Torustiku
aluskonstruktsioon kooskõlastada Omanikuärelevalvega. Killustikalus (maks. fr
16...32 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate põhiparameetritega:
– kaal: 150...200 g/m2;
– tõmbetugevus: 10...15 kN/m.
13.18.3. Algtäide
Algtäide on tagasitäitekiht, mis asub aluskihi peal ja torustiku ümber. Algtäide peab
ulatuma vähemalt 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäite puhul ei tohi täitematerjali
kallata otse torustikule (selleks, et mitte nihutada ära torustikku oma asendist ja vigastada
torusid).
Esimene täitekiht võib maksimaalselt ulatuda poole toru kõrguseni. Täide tihendatakse ja
surutakse toru külgedele ja alla nii, et täitmise ja tihendamise ajal toru ei nihkuks paigast
ega saaks kahjustada. Ehituskaeviku algtäide tehakse võimalikult võrdsete kihtidena toru
mõlemal poolel ja ka toru pikisuunas. Eriti hoolikalt tuleb tihendada toru alumist poolt
toetav kiht. Torustiku nihkumise ja kerkimise vältimiseks tihendamise ajal tuleb see
ballastida. Algtäite tihedus tuleb saavutada 95%. Vahetult toru peal asuvat algtäidet
mehaaniliselt tihendada ei tohi. Algtäite täitematerjalidele kohalduvad samad nõuded nagu
toru aluse aluskihile.
13.18.4. Lõpptäide
Tagasitäide tuleb tihendada kihtide kaupa, kihtide paksus määratakse vastavalt pinnase
liigile, tihendamisseadmele ja ilmastikutingimustele.
Torukaevikute tagasitäide tuleb teha juurdeveetud materjaliga (mineraalne liiv, kruus,
killustik maks. osakese suurusega 32 mm). Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas tagasi täita
liivaga, mitteliiklusaladel võib lõpptäiteks kasutada väljakaevatud pinnast, kui see on
mehaaniliselt tihendatav. Kaeviku tagasitäite materjal peab olema Omanikuärelevalve
poolt heakskiidetud. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla
üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt
ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab olema mitmekesise
teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke.
Täielikult täidetud kaeviku täite tihedus (Proctor-test) tiheduse määramiskatsel peab olema
kruuskattega teedel 95% ja haljasalal 92%.
Töövõtja peab kontrollima täitepinnast ja selle tihendatust testri abil (Loadman, Inspector-2
vms). Testiprotokollid allkirjastatakse Töövõtja vastutava isiku poolt, vajadusel ka teiste
nõutavate isikute poolt.
Testi protokollid tuleb edastada Omanikuärelevalvele vahetult pärast testimist.
13.19. Mahajäetavad torustikud ja kaevud
Mahajäetavad torustikud ja torustike ühenduskaevud koos nendes paikneva torustiku
armatuuriga tuleb likvideerida. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad
likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 44/58
teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb veekindlalt
otstest (igas kaevus/sõlmes) sulgeda betooniga, et vältida pinnase sattumist torusse.
Töövõtjal tuleb likvideerida varem kasutuses olnud vee- ja kanalisatsioonikaevud, mis uue
torustiku lahendusega jäävad tööst välja (ka need kaevud, mis asuvad väljaspool
kaevetööde piirkonda). Torude otsad tuleb sulgeda betooniga, kaev tuleb täita sobiva
pinnasega, mis tihendatakse tänavakonstruktsioonide jaoks määratletud tiheduseni.
Pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt. Kaevu rakked vähemalt 1 m ulatuses
maapinnast tuleb eemaldada.
Töövõtjal tuleb teostada olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorude sulgemised
naaberkinnistutel, juhul kui toru tuleb hetkel naaberkinnistult ja kinnistu saab endale uue
ühenduse.
Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid
(sulgarmatuur, hüdrandid vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike
otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, tuleb kaev likvideerida eelpool
kirjeldatud viisil.
Likvideeritavate kaevude luugid, luugiraamid ning hüdrandid kuuluvad Tellijale. Samuti
kuuluvad Tellijale ehitustöödel kasutusest välja jääv demonteeritav torustikuarmatuur,
likvideeritavate torustike metalltorud ja muud metallijäägid. Kõik need materjalid ja
seadmed, mis ei kuulu Tellijale üleandmisele, tuleb Töövõtjal utiliseerida legaalsel viisil
ning omal kulul, esitades Omanikujärelevalve või kohaliku omavalitsuse nõudel seda
tõendavad dokumendid.
13.20. Katete taastamine
13.20.1. Muru taastamine
Haljasalad tuleb taastada, külvates sinna muru külvinormiga min 25 g/m2.
Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h. kastma,
väetama, eemaldama umbrohu ja teostama esimese niite).
Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis
ettenähtud pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks
teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks.
Kasvukiht tuleb viia sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb
maapinda kobestada. Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud. Seal, kus maapind on
kaetud mätaste või murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti künda või välja kaevata.
Enne pindmulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed või pinnased.
Kasvupinnase kihi paksus peab olema vähemalt 150 mm (vähemalt 100 mm pärast
tihendamist). Kasvupinnas tuleb laotada tasandatud aluspinnale. Tihendamine tuleb teha
mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms. osakesi suurusega üle 20 mm.
Kasvupinnasena tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5…7,0. Muld ei tohi
sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ja pinnas ei tohi olla külmunud.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 45/58
Kaevuluugid tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb
planeerida kaevuluukidest eemale kaldega 1:20.
13.20.2. Kruuskatte rajamine ja taastamine
Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt
esialgses seisukorras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu nõuetekohane
profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht
tuleb rajada vastavalt MTM määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu
võetud 03.08.2015 määrus nr 101) nõuetele, paksusega 20 cm.
Kruusakatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt k>0,5 m/d.
Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 10-15 cm teepinnast allapoole.
13.20.3. Betoonkivikatte taastamine
Betoonkivid tuleb paigaldada ühetaolises kihis ja niimoodi, et see püsib kindlalt ja ühtlaselt
kaldel ilma „lainetuseta“.
Betoonist sillutuskivid peavad vastama Eesti standardi EVS-EN 1338:2003 nõuetele:
- lõhestustõmbetugevus mitte alla 3,6 MPa;
- veeimavus klass 2;
- vastupidavus külma ja jäätumisvastaste soolade mõjule klass 3(D), keskmine
massikadu mitte üle 1,0 kg/m2.
Betoonkivi alla ehitada liivast või killustikust tihendatud alus.
13.21. Betoonitööd
13.21.1. Üldist
Betoon valmistatakse Portlandtsemendist, nõuetele vastavast veest ning puhastest
kvaliteetsetest täiteainetest. Täiteained peavad olema sertifitseeritud. Kasutada ei tohi
kaltsiumkloriidi või kloriide sisaldavaid lisandeid. Muid lisandeid tohib kasutada ainult
Omanikujärelevalve nõusolekul. Betoon peab olema klassifitseeritud pärast 28 päevast
kõvastumist.
Värsket betoonisegu tuleb hoida leondumise ja läbikülmumise eest. Betoneerimistöid ei
tohi viia läbi ilmastikutingimustes, mis mõjutavad paigaldatava betooni kvaliteeti
(paduvihm jne). Töövõtja peab ette valmistama sobivad abinõud paigaldatud betooni
kaitsmiseks ootamatute ilmamuutuste vastu.
Betooni kihistumise ärahoidmiseks tuleb betooni kukkumiskõrgus hoida piirides, mille
määrab RIL 149. Konstruktsioone betoneerides tuleb raketis täita betooniga horisontaalsete
kihtide kaupa nii, et betoneeritav pind tõuseks 0,2...1,0 m/h.
Betoontarindite raketiste eemaldamine ja sellele järgnev konstruktsioonide koormamine
võib toimuda peale seda kui konstruktsioonide betooni tugevus on saavutanud 70%
projekti järgsest tugevusest. Konstruktsioonide koormamisel tuleb arvestada, et 100%
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 46/58
koormuse rakendamisel peab konstruktsioonide kandevõime samuti olema saavutanud
100%.
13.21.2. Talvine betoneerimine
Talvel tehtavatel betoonitöödel tuleb järgida normi RIL 149-1995, peatükk 6 juhiseid.
Ümbritseva keskkonna temperatuuril alla 2°C tohib betoneerimistöid teha ainult sel juhul,
kui on täidetud järgmised tingimused:
• betooni temperatuur peab olema paigaldamise ajal vähemalt 5°C;
• betooni temperatuur ei tohiks langeda alla 5°C enne 5 MPa survetugevuse
saavutamist;
• enne betooni paigaldamist tuleb aluspind, armatuur, sissebetoneeritavad elemendid
ja raketis puhastada jääst ja lumest ning tagada, et nende temperatuur ületab 0°C;
• optimaalne betoonisegu temperatuur enne paigaldamist peaks olema sõltuvalt
ilmast, konstruktsiooni massiivsusest ja hooldamismeetodist +10...+25°C;
• enamus juhtudel, ilma lisasoojenduseta konstruktsiooni ei ole mõtet külma eest
kaitsta kauem kui 3 - 4 päeva, sest selle aja jooksul langeb betoonkonstruktsiooni
temperatuur välisõhu temperatuuri tasemele;
• betoonkonstruktsiooni hooldamisel on oluline, et konstruktsiooni katmist ja
soojendamist alustataks võimalikult vara, kasutamaks ära värske betoonisegu
soojust
• kivineva betoonkonstruktsiooni korduvat külmumist ja sulamist tuleks vältida
13.21.3. Tihendamine
Betooni plastsus ja tihendamismeetod tuleb valida nii, et betooni tihedus ja kvaliteedi
nõuded oleksid täidetud kogu mahus ühtlaselt ning betoon oleks võimalikult vähe mahus
kahanev. Betooni tihendamine peab toimuma piisavalt efektiivsete vibraatorite abil
järjekindlalt iga betoneerimiskihi piirides.
Horisontaalkonstruktsioonide tihendamine
• Vibraatori suurus valitakse alati vastavalt objekti mõõtudele.
• Vibreeritakse 1,5 - 2 m kaugusel valukohast
• Vibraatorit ei kasutata betooni teisaldamiseks
• Nuia normaalasend on vertikaalne, õhematel plaatidel (<250 mm) võib kaldenurk
olla maksimaalselt 45º. Horisontaalasendis nui ei tihenda, vaid põhjustab
kihistumist.
• Vibreerimisaeg peab olema piisav, aga mitte liiga pikk: sobiv aeg 250 mm plaadile
on 10s.
Tihendatakse korrapäraselt 400…600 mm ruutudes.
13.21.4. Betooni järelhooldus
Betooni tihendamise järel tuleb järelhooldusega tagada betooni niiskuse ja temperatuuri
püsimine piisavana projekteeritud betooni omaduste saavutamiseks. Järelhoolduse kestvus
täpsustatakse sõltuvalt keskkonna tingimustest ja betooni kivinemise kiirusest.
Märga hooldust võib kasutada vaid eeldusel, et hooldus tagatakse kogu pinna ulatuses,
pidevalt ja ilma katkestusteta kogu hooldeaja vältel. Niisutamiseks kasutatava vee
temperatuur peab olema sama, mis tarduval betoonil.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 47/58
13.21.5. Armatuur
Konstruktsioonid armeeritakse tööjooniste ja märgitud nõuete järgi. Armatuuri vajalikud
kaitsekihid on märgitud konstruktsiooni tööjoonisele või seletuskirja.
Armatuuri fikseerimine (toestamine) tuleb kavandada ja teostada selliselt, et vajalik
kaitsekihi paksus ja nõuded betoonpindadele oleksid tagatud. Armatuurvarraste
fiksaatoritena kasutatakse plastmassfiksaatoreid.
Armatuur teostatakse joonistele vastavalt nii, et see püsiks projekteeritud asendis valutööde
ajal. Armatuurvarraste toetamiseks raketises kasutatakse spetsiaaltugesid ning vardad
seotakse omavahel tihedusega, mis tagab pärast betoneerimist sarruse paiknemise
projektijärgses kohas arvestades lubatud hälbeid. Töövõtja paigutab ja fikseerib armatuuri
joonistel näidatud asendisse ja tagab selle asendi ka betoneerimise ajal. Armatuurvardaid ei
tohi painutada temperatuuril alla -5°C.
Armatuurteras peab paigaldamise ajal olema puhas ja ilma vigastusteta, mitte määrdunud
rasva või õliga, vaba lahtisest rauaoksiidist ja roostest. Armatuuri ei tohi ladustada vahetult
kokkupuutes pinnasega; et ära hoida varraste deformeerumist, tuleb need ladustada
tugedele. Armatuuri painutatakse külmalt ning seda ei tohi uuesti sirgestada.
Sidumistraatide paigaldamisel ei tohi nende otsi keerata vastu raketist. Armatuuri ei tohi
kohapeal keevitada.
Keelatud on elektrikaablite isolatsioonitorude paigaldamine armatuuri kaitsekihi tsooni,
samuti torude paiknemine töötava armatuuri vahetus läheduses.
13.21.6. Raketis
Raketis ja selle tugikonstruktsioon tuleb teha korduvat betoneerimist taluvast
(kujupüsivast) materjalist, mis tagab konstruktsioonile esitatavate tolerantsi, pinnasileduse
ja tugevusnõuete täitmise.
Raketis peab olema tihe, liitekohtades ei tohi olla pinnakõrguse erinevusi. Lahtirakestamise
hõlbustamiseks kasutatav raketisemääre ei tohi baseeruda mineraalõlidel ega tekitada
betoonpinna värvimuutusi.
Vajadusel peab raketis võimaldama taridetailide kinnitamist/fikseerimist ja/või
võimaldama teda läbivate teraselementide paigaldamist.
13.22. Puidutööd
Puitkarkassi valmistustolerantsid peavad vastama TarindiRYL 2010 toodud nõetele.
Puidu otsest kontakti kivi-, betoon- ja teraskonstruktsioonidega tuleb vältida, kasutades
hüdroisolatsioonimaterjale.
Puitkonstruktsioonide ühendusdetailid peavad olema tsingitud või valmistatud roostevabast
terasest. Sügavimmutatud puidust konstruktsioonide ühendusdetailid peavad olema
valmistatud roostevabast terasest.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 48/58
13.23. Katuse- ja fassaaditööd
13.23.1. Üldist
Tuleb järgida Tarindi RYL 2010.
13.23.2. Soojustuse paigaldamine
Soojustus peab naaberkonstruktsioonidega liituma tihedalt ning täitma ühtlaselt kogu
soojustusmaterjalile ettenähtud ruumi.
13.23.3. Tuuletõkkekanga paigaldamine
Tuleb järgida tuuletõkkekanga paigaldusjuhendit. Tuuletõkkekanga omavahelised
liitekohad ja muud ühenduskohad tihendatakse antud kanga jaoks ette nähtud teibiga.
Teibitavad pinnad peavad olema puhtad (tolmuvabad) ja kuivad ning õhutemperatuur peab
olema vähemalt -5°C. Sellistes tingimustes on tagatud teibile hea nakkuvus aluspinnaga.
Tuuletõkke kangas peab olema hingav, kasutada näiteks kangast Tyvek Soft või analoog.
13.23.4. Aurutõkkekile paigaldamine
Aurutõkkekile omavahelised liitekohad ja muud ühenduskohad tihendatakse teibiga.
Teibitavad pinnad peavad olema puhtad (tolmuvabad) ja kuivad ning õhutemperatuur peab
olema vähemalt -5°C. Sellistes tingimustes on tagatud teibile hea nakkuvus aluspinnaga.
13.23.5. Sokli katmine tsementkiudplaatidega
Plaadid kinnitatakse aluskonstruktsiooni külge roostevabade kruvidega.
Aluskonstruktsiooni elementide ja kruvide vahekaugused vastavalt valmistaja juhistele.
Plaatide pinda tuleb kaitsta kahjustuste eest transpordil, ladustamisel, paigaldusel ja muude
ehitustööde teostamisel paigaldatud seina lähedal. Kahjustatud pinnaga plaadid
asendatakse või parandatakse Töövõtja kulul. Pinna parandamine on lubatav ainult sel
juhul, kui Omanikujärelevalve on selle heaks kiitnud.
13.23.6. Välisseinte katmine profiilplekiga
Plekitahvlid kinnitatakse aluskonstruktsiooni külge sobiva tihendiga kruvidega. Kruvipead
peavad olema plekiga sama värvi. Kruvide samm vastavalt valmistaja juhistele.
Nurgaelemendid ja muud lisaelemendid peavad olema tüüpsed, profiiliga kokkusobivad ja
korralikult paigaldatud, vältimaks vee sattumist katte taha. Profiilplekitahvlite ja
lisatarvikute kahjustamist tuleb vältida. Kahjustatud elemendid asendatakse või
parandatakse Töövõtja kulul. Üldjuhul tuleb kahjustatud elemendid asendada, parandamine
spetsisaalse värviga on lubatud ainult Omanikujärelevalve heakskiidul.
13.24. Kütte ja ventilatsioonitööd
Järgida Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 I osa ja II osa.
13.25. Seadmete ja tehnoloogiliste torustike paigaldamine
Järgida Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 I osa ja II osa.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 49/58
Torustikul paiknevaid seadmeid peab olema võimalik hooldada või asendada selliselt, et
toruühendusi oleks võimalik korduvalt lahti ühendada (nt. kasutada äärikühendusi või
kontramutreid) ilma rajatavat torustikku rikkumata.
13.26. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd
Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning
käidelda vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt.
Ilma Omanikujärelevalve kirjaliku loata ei tohi ehitusplatsil hävitada puid ega muul viisil
kahjustada ehitusplatsi looduslikke elemente. Kogu materjal, mis jääb järgi puude
raiumisest või pügamisest, tuleb transportida tööandja poolt ettenähtud kohta.
Ehitusala laius torustike ehitamiseks ja teiste ehitiste ehitusala tuleb kooskõlastada
Tellijaga. Enne kaevamistööde algust tuleb terve ehitusplats täielikult puhastada rahnudest,
kividest, põõsastest, puudest, juurtest, kivimüüridest jm. Kõik kaevetööde käigus välja
tulnud rahnud ja kivid tuleb ladustada Omanikujärelevalve poolt kooskõlastatud
kohtadesse korralikesse hunnikutesse või ära vedada.
13.27. Teostusjoonised
Kõik projektiga kavandatud ehitised ja rajatised tuleb peale väljaehitamist
teostusmõõdistada.
Teostusjoonised ja teostusmõõdistamise aruanne tuleb koostada vastavalt Majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.
Teostusmõõdistust on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel
või firmadel.
Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu
ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses
kontoris ning Tellija nõudmisel esitatama kontrolliks.
Omanikujärelevalvel on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii
sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud
nõuetega.
Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal
kehtivatele nõuetele.
Teostusjoonistel tuleb kasutada projektiga identset kaevude ja sõlmede tähistust.
Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule
või sõlmele osutades.
Teostusjoonistele tuleb märkida mõõtkava ja eraldi välja tuua kõik kasutatud tingmärgid
koos selgitava tekstiga.
Teostusmõõdistamise aruandes tuleb eraldi välja tuua kõikide torude pikkused läbimõõtude
kaupa.
Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusega kindlaksmääratud täpsusega
positsioneerida ehitiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 50/58
sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt
seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta (torustike majaühendused
jms).
Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga.
Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus objektid tuleb
teostusjoonistele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus
määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama
vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga
mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otspunktid, hiljem tehtavad ühendused jne).
Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi
(vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need teostusjoonisel ära näidata
ning nõuetekohaselt tähistada.
Teostusjoonised tuleb üle anda:
– paberkandjal kahes eksemplaris vastuvõtudokumentatsiooni koosseisus ning ühes
eksemplaris Tellijale enne lõppülevaatuse tegemist;
– digitaalselt kahes eksemplaris mälupulkadel.
14. NÕUDED MATERJALIDELE JA SEADMETELE
14.1. Üldnõuded
Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate
materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused,
paigaldusjuhendid, katsete tulemused jne) vastavalt seadusandlusele ja Tellija
Tingimustele. Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja toodete nõuetekohasuse
tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE-märgistuse osas. Vajadusel
võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete kohta täiendavat informatsiooni, et
veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele. Seadmete valmistajatel peab Eestis olema
Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud müügi- ja hooldusesindus.
Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalve kirjalik nõusolek. Kooskõlastus
tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes.
Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema
uued. Varem kasutusel olnud materjale ei ole lubatud kasutada.
Materjalide transport, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt
koostatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel
muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks
muutunud materjalid tuleb asendada. Asendamisega seotud kulud kannab tööde teostaja.
Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt
markeeritud. Standardi tähis peab olema kantud torule.
Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma
paigale kuni torustiku paigaldamiseni.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 51/58
Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve kirjalikul
nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine
annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse.
14.2. Torustik
14.2.1. Survetorustik
Veetorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms)
peavad sobima joogiveevõrgus kasutamiseks.
Joogiveetorustikuna kasutatavad torud ja toruliitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad
olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib Terviseamet. Töövõtja esitab
Omanikujärelevalvele sellekohase dokumendi koopia.
Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning
pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi
nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide
ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi.
Survetoru materjaliks on PE, mis peab vastama standardile EN12201.
Kõik survetorud, survetorude liitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad vastama
minimaalselt PN10 surveklassile (ühenduse surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku
üldine surveklass).
Suurematel torudel kui De 63 on torustiku SDR suhe 17, De 63 ja väiksematel torudel on
SDR suhe 11.
PE torud ja nende plastdetailid tuleb ühendada elekterkeevismuhvidega või põkk-
keevitusega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama
standardile EN12201-3. Põkk-keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae
torustiku sisepinnalt eemaldatud.
Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine on keelatud.
Kõik survetoru liitmikud (torukolmikud, muhvid, äärikud jne) peavad olema kasutatava
toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid
jms). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on
keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud
poldid, seibid jne).
Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava
epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile
DIN30677.
Kinnisel meetodil paigaldamiseks võib kasutada vaid selleks ettenähtud torumaterjali.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 52/58
14.2.2. Isevoolsed kanalisatsioonitorustikud
Isevoolse reoveekanalisatsioonitoru materjaliks on PVC, mis peab vastama standardile
EN1401. Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8
kN/m2).
Reoveekanalisatsioonitorud peavad olema täisseinalised PVC torud. Mitmekihiliste (nn
vahuga täidetud toru seinaga), PVC torude kasutamine on keelatud. Torude sisesein peab
olema tasane ja sile.
PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki.
Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad
vastama standardile SS367612.
Reovee puhul tuleb kasutada vastavat sertifikaati omavaid torusid.
Kaevude materjaliks on HDPE. Kaevud peavad olema torustike diameetrile vastavad ning
sobivate luukidega. Vaatluskaevu konstruktsioon ja mõõtmed peavad võimaldama teostada
torustiku läbipesu ja tagama torustiku kontrolliks TV- vaatluskaamera läbipääsu. Kaevud
peavad olema hüdrauliliselt sobivate rennpõhjadega.
Plastikkaevud valmistatakse tehases teleskoopilistena. Teleskoobi pikkus ei tohi olla üle 80
cm. Ülekate kaevus >200 mm. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehases
tehtud keevitusühendustega.
Üldiselt kontrollitakse kaevude tihedust visuaalsel vaatlusel. Kaevu plastosa peab olema
veetihe.
14.3. Puurkaev-pumpla toruarmatuur
14.3.1. Üldnõuded
Torustikuga ühendatavad seadmed peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse
poolest vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldiseid materjalinõudeid. Erilist
tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei
tekiks korrosiooni või muid vigastusi.
Siibri käsiratta konstruktsioon ja diameeter peab olema valitud nii, et seda suudaks töö
käigus keerata üks inimene. Käsiratta suurus peab olema valitud selliselt, et avamiseks
vajalik jõud ei ületaks 200 N. Ventiil peab olema valmistatud nii, et päripäeva keerates see
sulgub aga vastupäeva keerates avaneb.
14.3.2. Sisetorustik
Sisetorustik tehakse PE latt-torudest. Kõik toruühendused seadmetega tuleb teostada
selliselt, et nende monteerimist/demonteerimist oleks võimalik teostada lihtsalt ja
korduvalt. Ühenduste puhul tuleb kasutada äärikühendusi või kontramutreid. Hoonesiseste
torukandurite ja kinnistusvahendite keskkonnaklass C3.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 53/58
14.4. Kompressorid
Kompressor peab olema elektrimootori ja surveanumaga üheastmeline õlivaba kolb- või
kruvikompressor ning vastama ISO 1217, 5389, 8010 jt rakendatavatele ISO standarditele.
Kompressoril peab olema vibratsioonisummuti. Ruumist eraldatud õhk peab läbima
eelnevalt filtri. Manomeeter peab olema kinnitatud surveanuma külge. Kompressoril peab
olema välistatud õhu või vee tagasiliikumine kompressorisse kui õhuvool katkeb või
esineb elektrikatkestus.
15. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD
15.1. Üldist
Katsetuste ja testide eesmärk on demonstreerida seadmete, masinate, süsteemide ja
protsesside funktsioneerimist vastavalt Lepingule, projektile ja Tellija Tingimustele.
Kõik katsetused, kontrolltoimingud ja inspekteerimised, mida on kirjeldatud käesolevates
dokumendis ja/või on nõutud riiklike või kohalike õigusaktidega, tuleb läbi viia Töövõtja
kulul omanikujärelevalve ja asjassepuutuvate ametiasutuste osavõtul. Töövõtja peab
omanikujärelevalvele teavitama piisavalt varakult oma kavatsusest katset või
kontrolltoimingut läbi viia. Juhul, kui katse või kontrolltoiming ei lõpe edukalt, on ka
taaskatsetamine kuni nõutavate tulemuste saavutamiseni Töövõtja kohustus ning toimub
Töövõtja kulul.
Kui Omanikujärelevalve nõuab täiendavaid katsetusi või kontrolltoiminguid (mida ei ole
nõutud Tellija Tingimustes või seadusandluses), kannab katsetustega seotud kulutused
Töövõtja ainult sellisel juhul, kui katsetuse või kontroltoimingu tulemusena ilmneb katse
või kontrolltoimingu objekti mittevastavus seadusandluses või Tellija Tingimustes
fikseeritud nõuetele. Sellisel juhul on ka taaskatsetamine kuni nõutavate tulemuste
saavutamiseni Töövõtja kohustus ning toimub Töövõtja kulul.
Töövõtja on kohustatud sõlmima Tellijaga või Tellija poolt määratud isikuga kokkuleppe
Puuduste Teatamise Ajavahemikuks üksikasjaliku garantiiprotseduuride kirjeldusega.
15.2. Seadmete ja torustike tähistused katsetustel
Seadmed, torustikud, lülitus-kontrollkilbid peavad enne katsetusi olema tähistatud
eestikeelsete siltidega. Töövõtja tagab kõigi vajalike materjalide ja tähistuste olemasolu.
Elementide positsiooninumbrid tehnoloogilisel skeemil peavad vastama paigaldatud
elementide positsiooninumbritele
• Iga seade, mootor ja mõõteriist peab olema tähistatud oma positsiooninumbriga;
• Iga torustiku tähis peab näitama seal voolava materjali otstarvet ja suunda;
• Iga ventiil peab omama oma positsiooninumbrit näitava lipikut;
• Olemas peab olema veetöötlusjaama tehnoloogiline skeem;
• Olemas on veetöötlusjaama hooldus- ja opereerimisjuhend.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 54/58
15.3. Käituskatsed
Käituskatsed peab Töövõtja teostama enne üleandmisakti taotlemist. Katsed tuleb läbi viia
normaalsetes töötingimustes ja pideva määratud aja jooksul, v.a. survesüsteemide testid,
mis tuleb läbi viia 50% normaalsest töörõhust kõrgematel rõhkudel. Testid peavad
näitama, et kõik osad vastavad lepingujärgsetele tehnilistele ja töönõuetele. Kõik testimisel
kasutatavad instrumendid peavad olema kalibreeritud ja nende täpsust tuleb vajaduse
korral tõestada.
Töövõtja peab enne testide alustamist Tellijalt kooskõlastuse saama. Iga tööde valmis osa
peab töötingimustes olema terviklahendusena testitud, et kindlustada iga komponendi
korrektne funktsioneerimine terve süsteemiga kooskõlas.
15.4. Mehaanilised katsed
Teostatakse järgnevad katsed:
• kontrollitakse kõikide klappide ja siibrite nõuetekohast funktsioneerimist ning
lekkekindlust;
• kõikidel pumpadel testitakse tootlikust ja tõstekõrgust;
• kontrollitakse kõikide torustike ja liidete veekindlust;
15.5. Tehasetestide sertifikaadid
Tehasetestide sertifikaadid (vastavussertifikaadid) peavad sisaldama järgnevat:
• mehaaniliste testide sertifikaadid ja struktuurteraste ning sulamite keemilised
alalüüsid;
• vastupidavustestid;
• elektrimootorite isolatsioonitestid, käitamistestid, kuumustestid jne. Kuumustestid
peavad kestma pidevalt vähemalt 8 tundi;
• kontrollseadmete ja lülitusseadmestiku isolatsioonitestid, käitamistestid,
kõrgpingetestid, võimsustestid kus võimalik;
• pumpade testid tootlikkuse ja efektiivsuse määratlemiseks;
• kõikide seadmete testid, mida tehakse valmistajatehase protseduuride või
standardites nõutud protseduuride kohaselt.
15.6. Tehnoloogiliste seadmete katsetamine
Tehnoloogiliste seadmete katsetamine hõlmab:
1. Seadmete lühiajalist käivitamist töökatsetuseks kuivtingimustes;
2. Seadmete katsetamist märgtingimustes (töötingimustes) koos seadmete
juhtautomaatika katsetustega;
Katsetuste käigus kontrollitakse:
• Puurkaevupumba tööd
• Aeratsioonikompressori tööd
• Filtrite juhtventiilide tööd
• Veetöötlussüsteemi tööd
• Vooluhulgamõõturite tööd
• Juhtautomaatika tööd
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 55/58
Katsetuste käigus tuleb muuhulgas kontrollida:
• tehnoloogiliste seadmete käsitsi tööle lülitamist: 10 korda tunnis sisse ja välja
lülitamine;
• tehnoloogiliste seadmete automaatset tööle lülitumist ja juhtimist vastavalt
projektile.
15.7. Muud katsed
Lisaks eelnimetatule tuleb kontrollida kõiki kütte ja ventilatsiooniseadmeid.
15.8. Veetöötlussüsteemi käivituse ja häälestamise periood
Protsessi lõplik häälestamine viiakse Töövõtja poolt läbi peale kõigi ehitustööde
lõpetamist, sealhulgas automaatjuhtimissüsteemi valmimist. Kõik kulutused proovide
võtmisele ja analüüsimisele kannab protsessi käivituse ja häälestamise perioodil Töövõtja.
Protsessi tehnoloogiline häälestamine kestab kuni stabiilsete, normikohaste joogivee
kvaliteedi näitajate saavutamiseni. Käivitus- ja häälestamise perioodi võimalikust
pikenemisest ning selle põhjustest informeerib Töövõtja omanikujärelevalvet ja Tellijat
kirjalikult.
Töövõtja viib protsessi käivitamise ja häälestamise käigus läbi Tellija personali väljaõppe
tööolukorras. Vajalik on juhtida tähelepanu võimalike avariisituatsioonide tekkimisele ning
puuduste kiire kõrvaldamise metoodikale, võimalusel alternatiivsüsteemide käivitamisele
jms. Väljaõppe aluseks on veetöötlusjaama kasutus- ja hooldusjuhend.
15.9. Veekvaliteedi kontroll
Töövõtja kohustus on teostada vee analüüs võrku minevalt veelt. Vesi peab vastama
sotsiaalministri määruse nr. 61 kvaliteedinõuetele.
15.10. Survetorustiku katsetamine
Paigaldatud torustik tuleb katsetada vastavalt EN 805- le. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu,
paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle nii, et oleks võimalik kõik
ettenähtud katsetused läbi viia.
Plastiktorudele on nõutav kaks katsetust:
– Eelkatse: Kestvus enam kui 12 tundi, torustiku nimirõhul, max 0.1 bar rõhukadu
tunnis
– Põhikatse: otsekohe pärast eelkatse lõppu:
• ≤ DN 200 3 tundi
• > DN 200 6 tundi
Proovirõhk: 1,5 kordne torustiku töörõhk, kuid mitte alla 8 bar (PN10 torustiku puhul).
Maksimaalne rõhukadu nagu eelkatsel.
Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme
abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 56/58
Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on
täidetud.
Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Omanikujärelevalve
poolt.
15.11. Veetorustik
Ehitatud veetorustikule tuleb Töövõtjal teostada torustiku läbipesu. Torustiku läbipesu
peab toimuma lõikude kaupa ning olema kirja pandud iga lõigu kaetud tööde aktis.
Pärast veetorustiku läbipesu tuleb Töövõtjal teostada bakterioloogiliste proovide võtmine
ja akrediteeritud laboratooriumist bakterioloogilise analüüsi tellimine, et kontrollida kas
veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Joogivee
kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama Sotsiaalministri 24.
septembri 2019. a määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid."
Kui pärast torustiku läbipesu võetud veeproovi tulemused ei vasta Eestis kehtestatud
joogivee kvaliteedinõuetele, tuleb Töövõtjal kasutada torustike vesi-õhk pesu ja/või
desinfitseerimist.
Torustiku läbipesul, vesi-õhk pesu ja/ või desinfitseerimisel kasutatud vesi peab olema
mõõdetud ja tasutud Töövõtja poolt kohalikule vee-ettevõtjale.
15.12. Kanalisatsioonitorustik
Kõik isevoolsed torustikud (sh kinnistuühendused, mille pikkus on üle 3 meetri) tuleb
Töövõtja poolt üle kontrollida CCTV kaameraga.
Kaameravaatluse tulemused esitatakse Tellijale mälupulgal või välisel kõvakettal. Videos
on ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või
kordus), filmitava lõigu pikkus, jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info.
Filmimisel kasutatavad tähised ja kaugused peavad olema samad, mis mõõdistusjoonistel.
Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat.
Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus.
Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja
mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku.
Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud. Omanikujärelevalve tuleb
videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja on
kohustatud võimaldama Omanikujärelevalvel jälgida uuringuprotsessi.
Väiksemate defektide puhul, mis Tellija arvates ei nõua kohest parandamist või
kõrvaldamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat uuringut, mis viiakse läbi
Töövõtja kulul.
Isevoolsete kanalisatsioonitorustike veepidavuskatsed viiakse läbi vastavalt EN 1610-le.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 57/58
Kahtluse korral võib Omanikujärelevalve nõuda isevoolsete torustike ovaalsuse kontrolli:
toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja
poolt lubatud. Kontrolliks tõmmatakse läbi kontrollitava lõigu silinder, mille
välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga. Katse
ebaõnnestumisel on Omanikujärelevalvel õigus nõuda torustikutöö parandamist (toru
asendamist uuega). Kõik katsetega seotud kulub katab Töövõtja.
16. TELLIJA VÄLJAÕPE JA JUHENDMATERJALID
Töövõtja koostab veetöötlusjaama valmimise järgselt Tellijale lähtuvalt veetöötlusjaama
lõplikust konfiguratsioonist ja seadmete valikust seadmete hooldusjuhendid järgmiste
osade lõikes:
• Veetöötlusjaama tehnoloogilise protsessi juhtimine ja hooldus;
• Kütte- ja ventilatsioonisüsteemi juhtimine ja hooldus;
• Elektri- ja automaatikasüsteemi juhtimine ja hooldus;
16.1. Koolitus
Töövõtja peab andma Tellija personalile koolitust, mis puudutab kõikide lepingu järgi
tarnitud protsesside opereerimist, seadmete hooldust ja remonti. Koolitus ja instrueerimine
tuleb teha Tellija mehhaanikutele, elektrikutele, operaatoritele ja teistele töötajatele, keda
Tellija nimetab või kellele Töövõtja ise soovitab koolitust teha. Koolitust tuleb anda heas
eesti keeles ja vastavalt personali oskuste tasemel. Tellija peab kinnitama koolitatavate
nimekirja.
16.2. Kasutus-ja hooldusjuhendid
Töövõtja peab koostama või tellima või saama valmistajatehasest kõikide seadmete,
mehhanismide, tööriistade, protsesside, katsemeetodite ja aparatuuri kohta kasutus- ja
hooldusjuhendid ning käsiraamatud.
Juhendid ja käsiraamatud peavad olema koostatud eesti keeles ja sellise detailsusega, et
Tellija personalil ei teki mingit raskust nende järgi käivitada ja juhtida protsesse, hooldada
ja remontida seadmeid, teha katsetusi, mõõtmisi ning seadistusi. Juhendid ja käsiraamatud
peavad sisaldama kõiki vajalikke tabeleid ja illustratsioone.
17. EHITUSTÖÖDE ÜLEANDMINE
Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse Tööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa
väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule (vastu võetud 11.02.2015.a,
jõustunud 01.07.2015).
Töövõtja taotleb Tellija nimel kasutusloa. Kasutusloa riigilõivu tasub Töövõtja.
Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik. Tööprojekt
Töö nr. 065/2022
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2022 58/58
Kasutusloa väljastamiseks omavalitsuse poolt peab Töövõtja ette valmistama, kopeerima
ning kahes eksemplaris köidetuna esitama Omanikujärelevalvele järgmised dokumendid:
• töövõtja poolt koostatud projektdokumentatsioon;
• projektdokumentatsiooni muudatused;
• tehniline informatsioon kasutatud ehitusmaterjalide, toodete ja varustuse kohta
(s.h. sertifikaadid, katsetulemused, kirjeldused, kasutusjuhendid jne);
• ehituspäevik (isekopeeriva päeviku puhul esimene ja teine koopia);
• kaetud tööde aktid;
• teostusjoonised;
• ehitusnõupidamiste protokollid;
• katsetuste ja kontrolltoimingute aktid;
Projektijuht: Lauri Aim
Projekteerija: Hanno Koha
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
Riigimaantee teekaitsevöönd 30 m välimise sõiduraja servast
Rii gim aan tee te eka itse vö ön d 3 0 m vä lim ise sõ idu raj a s erv ast
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
V
1
Leppemärgid: Katastriüksuse piir
Isikliku kasutusõiguse ala
Koostas: Hanno Koha Projekteerija
V1 Projekteeritud veetorustik
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGU LISA ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN (M 1:500)
Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr. 065/2022, Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik
Torustiku pikkus: veetoru 41,8 m
IKÕ ala POS nr (plaanil)
Jrk nr Kinnistu registriosa number
Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve;
Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km);
Ala pindala ruutmeetrites m²
2. Pos 2 10246950 62901:002:0160 24124 Viljandi - Suure-Jaani tee transpordimaa
24124 Viljandi - Suure-Jaani tee km 1,98
47,8 m²
Pos 1
Pos 2
1. Pos 1 10246950 62901:002:0160 24124 Viljandi - Suure-Jaani tee transpordimaa
24124 Viljandi - Suure-Jaani tee km 2, 5
35,7 m²
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Keskkond & Partnerid OÜ
Vasara 50
50113, Tartu, Tartu maakond
Teie 20.09.2022
Meie 12.10.2022 nr 7.1-2/22/15697-4
Torustike projekti kooskõlastamine riigitee nr
24124 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis
Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud torustike paigaldamine riigitee maaüksuste
piires ja tee kaitsevööndis:
Ristumine riigiteega nr 24124 Viljandi – Suure-Jaani km 1,98; 2,15 kinniselt, kaitsetorus ja
tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis.
Projekt on koostatud vastavuses Transpordiameti 12.10.2022 kirjaga nr 7.1-2/22/15697-2
väljastatud nõuetele.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame Keskkond & Partnerid OÜ
töö nr 065/2022 „Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustik“. Viljandi maakond, Viljandi
vald, Mustivere küla.
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:
1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga kokkulepe riigitee maaüksusele
kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Transpordiametile aadressil
([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.transpordiamet.ee –
Maanteed, veeteed, õhuruum – Juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Taotlus
teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse
seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa
väljastamiseks.
2. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse tekstis, projektis ja/või kooskõlastuse lisas oleval
kasutusõiguse plaanil kajastatud kilometraaži erinevuste korral tuleb lähtuda kooskõlastuses
toodud asukohast.
3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:
3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud
Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil
2 (2)
3.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba.
Taotluse vorm on saadaval https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-
kontakt/dokumendid/blanketid jaotisest „Tööd ja piirangud maanteel“. Vastav taotlus
palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada
kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.
4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel
ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate
juurdepääsuteede kaudu.
5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid
kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.
6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja
murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9
„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi
ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule
(korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja
kaitsevööndist.
8. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf
ja .dwg (.dgn) formaadis.
9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.
Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Gunnar Mägi
peaspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
Lisa: Asendiplaan, Ristlõike joonis, Pikiprofiilid, Seletuskiri, IKÕ ala plaan
5184315, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Taotlus | 02.09.2024 | 2 | 7.1-3/24/15099-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Aktsiaselts Terrat |
| Notari leping 1699 | 28.08.2024 | 2 | 3.2-2/24/1479-1 | Maaleping | transpordiamet | |
| Riigivara tasuta kasutamiseks andmine ja kinnisasja koormamine isikliku kasutusõigusega | 09.08.2024 | 3 | 1.1-3/24/620 | Korraldus | transpordiamet | |
| Ramsi VK OÜ taotlus veeorustiku paigaldamiseks 24124 Viljandi-Suure-Jaani | 29.07.2024 | 2 | 7.1-5/24/13216-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Ramsi VK OÜ |
| Viljandimaa Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustiku projekti 065/2022 kooskõlastamine | 21.09.2022 | 679 | 7.1-2/22/15697-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Keskkond & Partnerid OÜ |
| Viljandimaa Viljandi vald Mustivere küla puurkaev-pumpla ja Vanausse ning Karola planeeringuala veetorustiku projekteerimistingimuste taotlus | 02.08.2022 | 729 | 7.1-2/22/15697-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Keskkond & Partnerid OÜ |
| Viljandimaa Viljandi vald Mustivere küla puurkaev-pumpla ja Vanausse ning Karola planeeringuala veetorustiku projekteerimistingimuste taotlus | 13.07.2022 | 749 | 7.1-2/22/15697-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Keskkond & Partnerid OÜ |