Sihtasutuse Hiiumaa Muuseumid põhikirja muudatuste kooskõlastamine

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected] 31.07.2024 nr 3-3/920-1

Sihtasutuse Hiiumaa Muuseumid põhikirja

muudatuste kooskõlastamine

Kultuuriministeerium teeb ettepaneku Sihtasutuse Hiiumaa Muuseumid põhikirja muutmiseks.

Esitame vastavasisulise sihtasutuse asutajate otsuse kavandi teile kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks.

Sihtasutuse põhikiri kinnitati 2014. aastal sihtasutuse asutamislepinguga. Vahepeal on jõustunud

riigivaraseaduse muudatused ja riigi osalusel asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostajatel on

kohustus põhikirjad seadusega kooskõlla viia. Ühtlasi viiakse põhikiri kooskõlla

muuseumiseaduse muudatustega. Lisaks seadusest tulenevatelele muudatustele teeme

ettepanekuid ka muude põhikirja punktide täpsustamiseks ja ajakohastamiseks.

Kirjale on lisatud asutajate otsuse eelnõu (lisa 1) ja sihtasutuse kehtiva põhikirja tekst (lisa 2).

Põhikirja tekstis on muudetavate punktide järgi välja toodud meie ettepanekud uueks sõnastuseks.

Ootame põhikirja muutmise kohta teie tagasisidet ja seisukohta esimesel võimalusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarvi Pürn

Spordi asekantsler kantsleri ülesannetes

Teadmiseks: Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid

Erle Toiger 628 2229

[email protected]

Allkirjastatud digitaalselt

SIHTASUTUSE HIIUMAA MUUSEUMID

ASUTAJATE OTSUS

Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu, keda esindab kultuuriminister Heidy Purga, ja

Hiiumaa vald Hiiumaa Vallavalitsuse kaudu, keda esindab ………… alusel …………,

otsustavad sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 ning riigivaraseaduse § 108 lõike 10 alusel:

1. Muuta Sihtasutuse Hiiumaa Muuseumid põhikirja (edaspidi põhikiri) alljärgnevalt:

1.1. muuta põhikirja punkti 1.3 ja sõnastada see järgmiselt:

„1.3. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi

Kultuuriministeerium, ning Emmaste vald, Hiiu vald ja Käina vald, kelle asutajaõigused

on haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena üle läinud Hiiumaa vallale, kelle

nimel teostab asutajaõigusi Hiiumaa Vallavalitsus.“;

1.2. muuta põhikirja punkt 2.3 ja sõnastada see järgmiselt:

„2.3. Sihtasutus arvestab teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende

elukaare ulatuses.“;

1.3. asendada põhikirja punktis 3.1.2 sõnad „olla välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide

liige“ sõnadega „astuda nõukogu otsuse alusel välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide

ja mittetulundusühingu liikmeks“;

1.4. muuta põhikirja punkti 3.1.9 ja sõnastada see järgmiselt:

„3.1.9. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutajate

eelneva ühehäälse otsuse alusel;“;

1.5. tunnistada kehtetuks ja jätta põhikirjast välja punkt 4.2.6;

1.6. muuta põhikirja punkti 5.4 ja sõnastada see järgnevalt:

„5.4. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab

kaks liiget, kellest üks määratakse kultuuriministri ning teine rahandusministri

ettepanekul, Hiiumaa vald määrab kolm liiget ning ülejäänud liikmed määravad asutajad

ühiselt.“;

1.7. täiendada põhikirja punkti 5.7.5 pärast sõna „struktuuri“ sõnadega „ja koosseisu üldarvu“;

1.8. muuta põhikirja punkti 5.8.1 ja selle alapunkte ning sõnastada need järgnevalt:

„5.8.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide

konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

5.8.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui

sihtasutus;

5.8.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui sihtasutus;

5.8.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui

sihtasutus;

Allkirjastatud digitaalselt

5.8.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja

arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni

kuuluva äriühinguga;

5.8.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise

osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku

juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või

tellija.“;

1.9. lisada põhikirja punktid 5.9.5 ja 5.9.6 järgmises sõnastuses:

„5.9.5. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte

alustamiseks sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult

taasesitatavas vormis antud nõusolekut.

5.9.6. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude

hüvitamisele, kui see on kõigi teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult

taasesitatavas vormis kooskõlastatud.“;

1.10. muuta põhikirja punkti 5.10.5 ja sõnastada see järgnevalt:

„5.10.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata.“;

1.11. jätta põhikirja punktist 5.10.6 välja järgmine lause: „Häälte võrdse jagunemise korral on

otsustav nõukogu esimehe hääl.“;

1.12. lisada põhikirja punktid 6.51 ja 6.52 järgmises sõnastuses:

„6.51. Juhatuse liige valitakse avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut

võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui

juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras

täita, määrab nõukogu sihtasutuse asutajate nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks

aastaks avalikku konkurssi korraldamata.

6.52. Nõukogu võib konkursi juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui

juhatuse liikme koht on vabanemas või juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu

kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Konkursi

korraldamise kord nähakse ette nõukogu töökorras.“;

1.13. muuta põhikirja punkti 6.8 ja sõnastada see järgnevalt;

„6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu

kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu

otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on

õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja

alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see

kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.“;

1.14. täiendada põhikirja punkti 6.10 kolmandat lauset pärast sõna „kuutasu“ sõnadega „mille

arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu“;

1.15. lisada põhikirja punkt 6.12 järgmises sõnastuses:

„6.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme

volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu

jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal

kehtinud kuutasust.“;

Allkirjastatud digitaalselt

1.16. täiendada põhikirja punkti 7 pärast sõna „struktuuri“ sõnadega „ja koosseisu üldarvu“;

1.17. muuta põhikirja punkti 9.2 ja sõnastada see järgnevalt:

„9.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud

nõuetele vastava nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise

aluseks.“;

1.18. asendada põhikirja punktis 10.1 sõna „moodustab“ sõnaga „moodustavad“;

1.19. asendada põhikirja punktis 10.1.6 sõna „tehingud“ sõnadega „tulu tehingutest“;

1.20. tunnistada kehtetuks põhikirja punkt 10.1.7;

1.21. muuta põhikirja punkte 11.3 ja 11.4 ning sõnastada need järgnevalt:

„11.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande ning esitab selle audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu

peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise

aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutab

alla juhatuse liige.

11.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile

kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Sihtasutuse asutajatele esitatakse

ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil

planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale

nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus

eristatakse põhikirja punktis 6.10 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.“;

1.22. jätta põhikirja punktidest 11.6.1 ja 11.6.2 välja sõnad „audiitorühingult“;

1.23. täiendada põhikirja punkti 13.1.2 pärast sõna „sihtasutuseks“ sõnadega „või ühineda teise

sihtasutusega“.

2. Võttes arvesse otsuse punktis 1 nimetatud põhikirja muudatusi, kinnitada Sihtasutuse

Hiiumaa Muuseumid põhikirja uue redaktsiooni terviktekst (lisatud).

3. Sihtasutuse juhatusel esitada asutajate otsus ning põhikirja uues redaktsioonis terviktekst

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.

4. Otsus jõustub viimase digiallkirja andmise kuupäevast.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga …………

1

Kinnitatud: sihtasutuse asutamislepinguga 21.10.2014. a

SIHTASUTUSE HIIUMAA MUUSEUMID PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid (edaspidi sihtasutus).

1.2. Sihtasutuse asukoht on Kärdla linn, Hiiu vald, Eesti Vabariik.

1.3. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi

Kultuuriministeerium, Emmaste vald, kelle nimel teostab asutajaõigusi Emmaste

Vallavalitsus, Hiiu vald, kelle nimel teostab asutajaõigusi Hiiu Vallavalitsus ja Käina vald,

kelle nimel teostab asutajaõigusi Käina Vallavalitsus.

Punkti sõnastust muudetakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35

lõikega 41. Punkti uus sõnastus on:

1.3. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi

Kultuuriministeerium, ning Emmaste vald, Hiiu vald ja Käina vald, kelle asutajaõigused on

haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena üle läinud Hiiumaa vallale, kelle

nimel teostab asutajaõigusi Hiiumaa Vallavalitsus.

1.4. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes.

1.5. Sihtasutusel on pitsat ja logo, mille kujundus ja kasutamise kord kinnitatakse sihtasutuse

nõukogu poolt.

1.6. Sihtasutuse arveldused tehakse riigikassa kaudu.

2. EESMÄRK JA SELLE SAAVUTAMINE

2.1. Sihtasutuse eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja

vahendada Hiiumaa kultuuripärandit ning tugevdada Hiiumaa kultuuri-, haridus- ja

turismialast konkurentsivõimet.

2.2. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:

2.2.1. majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab välja ja

pakub sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid;

2.2.2. hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud muuseumikogu, tagab selle

läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajadusel konserveerimise ja restaureerimise;

2.2.3. teenindab asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu korralduse

põhimõtetele ja teenuste hinnakirjale;

2.2.4. esitab ja vahendab kultuuripärandit avalikkusele näituste, haridusprogrammide, trükiste,

meedia ning avalike ürituste kaudu;

2.2.5. teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab

artikleid, aastaraamatuid, katalooge ning muid väljaandeid;

2.2.6. viib läbi koolitusi, annab konsultatsioone ja teostab ekspertiise;

2.2.7. osaleb vastavalt võimalustele miljööväärtuslike alade ja kultuurmaastike seires, Eesti

vaimse kultuuripärandi nimistu koostamises ja kultuuripärandi inventeerimisel ning teeb

Muinsuskaitseametile ettepanekuid kultuuriväärtusega asjade mälestisteks tunnistamiseks;

2.2.8. koostab uuringute, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavasid, muinsuskaitse

eritingimusi ning kultuurimälestise ehituse, konserveerimise ja restaureerimise projekte,

2

teeb uuringuid ja ekspertiise, konserveerib ja restaureerib ning teostab muinsuskaitselist

järelevalvet muinsuskaitseseaduses sätestatud korras;

2.2.9. koordineerib ja arendab Hiiumaal tegutsevate muuseumide koostöövõrgustikku;

2.2.10. teeb koostööd teiste muuseumide ning muude institutsioonidega Eestis ja välismaal;

2.2.11. tegeleb sihtasutuse turundamisega, kirjastab ja avaldab reklaamtrükiseid;

2.2.12. loob tingimused sihtasutuse personali arenguks.

2.3. Sihtasutus arvestab oma eesmärkide saavutamisel muu hulgas laste ja puuetega inimeste

vajadusi.

Punkti 2.3 muudetakse kooskõlas muuseumiseaduse (edaspidi MuuS) § 1 lõike 2 punktiga

7. Punkti uus sõnastus on:

2.3. Sihtasutus arvestab teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare

ulatuses.

3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED

3.1. Sihtasutusel on õigus:

3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks

kohtus;

3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste

isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega

koostöösidemeid, olla välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige;

Punkti 3.1.2 sõnastust täpsustatakse ja täiendatakse osas, et välis- ja rahvusvaheliste

organisatsioonide ja mittetulundusühingu liikmeks asub sihtasutus nõukogu otsuse alusel.

Punkti täiendatud sõnastus on:

3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja

füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega

koostöösidemeid, astuda nõukogu otsuse alusel välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide

ja mittetulundusühingu liikmeks;

3.1.3. omandada, rentida ja võõrandada nõukogu otsusel põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku

kinnis- ja vallasvara;

3.1.4. korraldada täiendõppe-, vabaharidus-, heategevus- ja koolitusüritusi;

3.1.5. korraldada oksjoneid, näitusmüüke, heategevus- ja tuluüritusi ning rahakogumise algatusi;

3.1.6. pakkuda majutus-, toitlustus-, kaubandus-, parkimis-, transpordi-, ruumide ja inventari

rendi- ning turismiteenuseid;

3.1.7. pakkuda kultuurimälestiste projekteerimis-, ehitus-, restaureerimis- ja

konserveerimisteenust;

3.1.8. anda välja stipendiume sihtasutuse eesmärkide täitmiseks;

3.1.9. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutajate otsusel

Vabariigi Valitsuse volituse alusel vastavalt riigivaraseadusele;

Punkt 3.1.9 viiakse kooskõlla riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 79 lõike 1 punktiga 2.

Punkti sõnastusest jäetakse välja viide Vabariigi Valitsuse volitusele, kuivõrd seadus seda

ei nõua. Punkti uus sõnastus on:

3.1.9. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutajate

eelneva ühehäälse otsuse alusel;

3.1.10. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke

toiminguid.

3

3.2. Sihtasutus ei või asutada äriühingut ega omandada selles osalust.

4. JUHTIMINE

4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa

kehtetuks tunnistamise;

4.2.3. kellel on ärikeeld;

4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;

4.2.6. kellel on sihtasutusega seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise

osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või

kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või

ostja, teenuste osutaja või tellija.

Punkt 4.2.6 tunnistatakse kehtetuks ja jäetakse põhikirjast välja. Sellega viiakse punkt 4.2

ja selle alapunktid kooskõlla RVS § 80 lõikega 4. Sarnane nõue on seatud üksnes

sihtasutuse nõukogu liikmele, mille kohta lisatakse põhikirja punkt 5.8.1.5.

4.3. Põhikirja alapunktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti

väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju

hüvitamist ning põhikirja alapunktis 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle

karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate

hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani

liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise

või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse

otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.

5. NÕUKOGU

5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet

sihtasutuse tegevuse üle.

5.2. Nõukogul on 5–7 liiget. Nõukogu liikmete konkreetse arvu määramisel lähtutakse

sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast nii, et oleks tagatud

nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel

ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel.

5.3. Asutajad määravad nõukogu liikmed neljaks aastaks.

5.4. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kuni kaks

liiget, kellest üks määratakse kultuuriministri ning teine rahandusministri ettepanekul ning

ülejäänud kohad jagunevad teiste asutajate vahel võrdselt, kui ei lepita kokku teisiti.

Punkti 5.4 sõnatust täpsustatakse kooskõlas põhikirja punktiga 1.3. Sihtasutuse nõukogusse

kuulub jätkuvalt kaks riigi määratud esindajat ja kolm kohaliku omavalitsuse määratud

esindajat. Ülejäänud nõukogu liikmed (kuni kaks liiget) määratakse (vajadusel) asutajate

poolt ühiselt. Punkti uus sõnatus on:

5.4. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kaks

liiget, kellest üks määratakse kultuuriministri ning teine rahandusministri ettepanekul,

4

Hiiumaa vald määrab kolm liiget ning ülejäänud liikmed määravad asutajad ühiselt.

5.5. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise

otsustab asutaja oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohtade jaotuse

kohaselt asutajate vahel.

5.6. Asutaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.

5.7. Nõukogu pädevuses on:

5.7.1. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine;

5.7.2. sihtasutuse aasta tegevusplaani, tegevuseesmärkide ning eelarve kinnitamine hiljemalt

majandusaasta alguseks ning nende edaspidine muutmine;

5.7.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;

5.7.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;

5.7.5. sihtasutuse struktuuri kinnitamine;

Punkte 5.7.5 ja 7 täiendatakse selliselt, et nõukogu kinnitab lisaks struktuurile ka koosseisu

üldarvu (vastavalt juhatuse ettepanekule). Punkti täiendatud sõnastus on:

5.7.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine;

5.7.6. nõukogu töökorra kehtestamine;

5.7.7. asutajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi asutaja määratud nõukogu liige, kes puudub

regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide elluviimist või

head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu osalema nõukogu

töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel.

5.7.8. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;

5.7.9. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui juhatuse

liige rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid;

5.7.10. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine;

5.7.11. juhatuse liikmele tulemustasu ja selle suuruse määramine;

5.7.12. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;

5.7.13. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute

tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

5.7.13.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega

koormamine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel;

5.7.13.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu

liikmete ühehäälse otsuse alusel.

5.8. Nõuded nõukogu liikmele

5.8.1. Nõukogu liikmeks ei või olla:

5.8.1.1. füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ega ole

sihtasutuse kaasasutaja;

5.8.1.2. täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui

sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole sihtasutuse

kaasasutaja;

5.8.1.3. isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist

äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või äriühing,

mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja;

5

5.8.1.4. sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu

on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga

või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja.

Punkt 5.8.1 ja selle alapunktid viiakse kooskõlla RVS § 80 lõikega 3. Punkti uus täiendatud

sõnastus on:

5.8.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt,

mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

5.8.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui

sihtasutus;

5.8.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui sihtasutus;

5.8.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui

sihtasutus;

5.8.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja

arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni

kuuluva äriühinguga;

5.8.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise

osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku

juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või

tellija.

5.9. Nõukogu liikme tasustamine

5.9.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt.

5.9.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu

esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav

tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu

nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist

nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.

5.9.3. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktist 5.10.9. tulenevaid

kohustusi, võivad asutajad otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu

vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.

5.9.4. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

Põhikirja lisatakse punktid 5.9.5 ja 5.9.6, mis selgitavad, mis tingimusel on võimalik

sihtasutusel sõlmida lepinguid nõukogu liikmega või nõukogu liikme kulusid hüvitada.

Lisatavate uute punktide sõnastus on:

5.9.5. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte

alustamiseks sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult

taasesitatavas vormis antud nõusolekut.

5.9.6. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude

hüvitamisele, kui see on kõigi teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas

vormis kooskõlastatud.

5.10. Nõukogu töökorraldus

5.10.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle

tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe eemalviibimisel nimetab

nõukogu esimees teda asendava nõukogu liikme.

6

5.10.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks

kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu liikmetele

teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette seaduses näidatud

korras.

5.10.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul

nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või elektrooniliselt

igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse päeva enne koosoleku

toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku

päevakord.

5.10.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu

liikmetest.

5.10.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad

kirjalikult üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud kirjalikud

arvamused lisatakse protokollile.

Punktist 5.10.5 jäetakse välja ebavajalikud lauseosad. Nõukogu otsuse vastuvõtmine

koosolekut kokku kutsumata ja sellega seotud nõuded on reguleeritud sihtasutuste seaduse

(edaspidi SAS) §-s 291. Punkti uus sõnastus on:

5.10.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata.

5.10.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud

nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on

otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või

erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses sätestatud juhud, mil nõukogu

liige ei võta osa hääletamisest.

Punktist 5.10.5 võetakse välja lause, mis annab nõukogu esimehele otsustava hääle,

kuivõrd SAS § 30 sellist võimalust ette ei näe. Punkti uus sõnastus on:

5.10.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul

osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole

õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses

sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.

5.10.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse

riigivaraseaduses sätestatud nõudeid. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle

ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile

kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed.

5.10.8. Asutajatel on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu

koosoleku protokolliga.

5.10.9. Nõukogu esimees peab asutajatele ja rahandusministrile esitama:

5.10.9.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja

protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku

toimumist;

5.10.9.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu

samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või

hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

5.10.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ja

kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust

seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele.

7

6. JUHATUS

6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.

6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.

6.3. Juhatus koosneb ühest liikmest.

6.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat.

6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme

õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.

Põhikirja lisatakse punktid 6.51 ja 6.52. Aluseks on 01.05.2023 jõustunud MuuS § 18

muudatused, mis mh seavad nõuded riigi sihtasutuse muuseumi juhi vaba ametikoha

täitmisele. Lisatavate uute punktide sõnastus on:

6.51. Juhatuse liige valitakse avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut

võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui

juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita,

määrab nõukogu sihtasutuse asutajate nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks aastaks

avalikku konkurssi korraldamata.

6.52. Nõukogu võib konkursi juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui juhatuse

liikme koht on vabanemas või juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu kehtivuse

lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Konkursi korraldamise

kord nähakse ette nõukogu töökorras.

6.6. Juhatuse pädevuses on:

6.6.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine;

6.6.2. vähemalt neli korda aastas ülevaate esitamine sihtasutuse tegevusest, majandustegevusest

ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest

halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest

teatamine;

6.6.3. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;

6.6.4. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või muul

viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise või laenude andmise piirides ja korras,

mis on nõukogu poolt kehtestatud;

6.6.5. sihtasutuse poolt osutatavate teenuste hindade kinnitamine;

6.6.6. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud juhtudel ja

tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine;

6.6.7. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise tagamine.

6.7. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid,

mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu

nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks, mis on

nimetatud põhikirja punktis 5.7.13.

6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt neile nõukogu poolt

kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega.

Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.

Punkti 6.8 täiendatakse lausega, mis täpsustab juhatuse liikme n-ö asendamist ja

esindusõiguse volitamist tema ajutise eemalviibimise ajal (lähetus, puhkus jne).

Esindusõigust ja volituse andmist reguleerib üldiselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115

jj, kuid kuna praktikas on selles osas tihti nõu küsitud, siis otstarbekas on see lisada ka

8

sihtasutuse põhikirja. Punkti täiendatud sõnastus on:

6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu

kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega.

Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus

määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel.

Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see

kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.

6.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel.

Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele

vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette

nähtud juhatuse liikme lepingus.

6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele

seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku

ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud kolmekordset keskmist

kuutasu.

Punkti 6.10 viimast lauset täiendatakse, et viia see kooskõlla RVS § 86 punktiga 2. Punkti

täiendatud sõnastus on:

6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele

seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku

ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud kolmekordset keskmist

kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat

tasu.

6.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel

enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme

tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

Põhikirja lisatakse punkt 6.12 kooskõlas RVS § 86 punktiga 4. Lisatava uue punkti

sõnastus on:

6.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme

volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu

jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal

kehtinud kuutasust.

7. STRUKTUUR

Sihtasutuse struktuuri kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.

Punkte 5.7.5 ja 7 täiendatakse selliselt, et nõukogu kinnitab lisaks struktuurile ka koosseisu

üldarvu. Punkti täiendatud sõnastus on:

Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.

8. ARENGUKAVA

8.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks.

8.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks

9

kavandatav tegevus ja vahendid.

8.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused

kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajatele.

9. EELARVE

9.1. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab

vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni

reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud

piirangutele;

9.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.

Punkti 9.2 sõnastust täpsustatakse, et viia see kooskõlla RVS § 79 lõike 2 punktiga 2.

Sihtasutuse finantsplaani peab olema nõukogu poolt kinnitatud. Punkti täiendatud sõnastus

on:

9.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks.

10. VARA JA SELLE MAJANDAMINE

10.1. Sihtasutuse vara moodustab:

Punktis 10.1 tehakse keeleline täpsustus. Punkti muudetud sõnastus on:

10.1. Sihtasutuse vara moodustavad:

10.1.1. asutajate poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara;

10.1.2. antav toetus riigieelarvest vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele;

10.1.3. varalised kingitused, annetused ja pärandused;

10.1.4. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest;

10.1.5. toetused fondidest, abiprogrammidest jms;

10.1.6. tehingud vallas- ja kinnisvaraga;

Punktis 10.1.6 tehakse sõnastuslik täpsustus. Punkti muudetud sõnastus on:

10.1.6. tulu tehingutest vallas- ja kinnisvaraga;

10.1.7. oma sümboolikaga toodete müük;

Punkt 10.1.7 tunnistatakse kehtetuks, kuna sihtasutus müüb ka oma sümboolikata tooteid

ning toodete müügi katab ära põhikirja punkt 10.1.4.

10.1.8. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.

10.2. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või

hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või

hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust

kontrollib audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse

sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või tema poolt

volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige.

10.3. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks

tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele

kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.

10.4. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi

10

seadustega lubatud piirides.

10.5. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning ei anna laenu

ega taga laene asutajatele, juhatuse ega nõukogu liikmetele, samuti nendega võrdset

majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

11. ARUANDLUS JA KONTROLL

11.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.

11.2. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

11.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande ning esitab selle hiljemalt kolme kuu jooksul audiitori otsusega nõukogule

kinnitamiseks. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutab alla juhatuse liige.

Punkti 11.3 sõnastust täiendatakse vandeaudiitori ära kuulamise nõudega, mis tuleneb RVS

§ 89 lõike 1 punktist 10. Majandusaasta aruande kinnitamise ja esitamise tähtaeg

fikseeritakse järgnevas punktis. Punkti täiendatud sõnastus on:

11.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande ning esitab selle audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu

peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise

aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutab

alla juhatuse liige.

11.4. Sihtasutus kohustub esitama kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates

Rahandusministeeriumile, Riigikontrollile ning asutajatele auditeeritud ja kinnitatud

majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas

nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet

teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud

tasude summa.

Punktis 11.4 täpsustatakse sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamise ja esitamise

tähtaega, et viia see kooskõlla RVS 98 lõikega 11. Riigi asutatud sihtasutustel on RVS-ist

tulenev kohustus kinnitada majandusaasta aruanne hiljemalt kolme kuu jooksul

majandusaasta lõppemisest arvates, s.o hiljemalt 31. märtsiks. Sihtasutusel ei ole enam

kohustust esitada majandusaasta aruanne eraldi Rahandusministeeriumile ja

Riigikontrollile (aruanne on neile kättesaadav registrist). Jätkuvalt on aga sihtasutusel

RVS § 98 lõikest 13 tulenev kohustus koostada nõukogu tegevuse ja makstud tasude

ülevaade, mis üldjuhul kinnitatakse samal koosolekul kui majandusaasta aruanne ning mis

esitatakse (nõukogu koosoleku protokolli lisana) sihtasutuse asutajatele. Punkti muudetud

sõnastus on:

11.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile

kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Sihtasutuse asutajatele esitatakse

ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud,

juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse

liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis

6.10 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.

11.5. Audiitor

11.5.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra ja

audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu.

11.5.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda

11

poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

11.6. Siseaudiitor

11.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama

siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui aruandeaasta

bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või

aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib

nõukogu esimees.

11.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse

ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult

otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada kõigi asutajatega.

Punktide 11.6.1 ja 11.6.2 sõnastusest jäetakse välja sõna „audiitorühingult“ kooskõlas

RVS § 87 lõigetega 3 ja 4. Punktide muudetud sõnastus on:

11.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama

siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva

seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud

on suuremad kui kaks miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.

11.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori

teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks.

Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada kõigi asutajatega.

12. PÕHIKIRJA MUUTMINE

12.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võivad asutajad põhikirja muuta üksnes muutunud

asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.

12.2. Põhikirja võivad muuta asutajad kokkuleppel.

13. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

13.1. Ühinemine ja jagunemine

13.1.1. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või ühendada

teise sihtasutusega ilma riigi nõusolekuta.

13.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse

alusel seaduses sätestatud korras.

Punkti 13.1.2 täiendatakse kooskõlas RVS § 79 lõike 1 punktiga 2 selliselt, et ka sihtasutuse

ühinemine teise sihtasutusega toimub kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel.

Punkti täiendatud sõnastus on:

13.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks või ühineda teise sihtasutusega üksnes kõigi

asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud korras.

13.2. Lõpetamine

13.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutajate- või kohtuotsusega.

13.2.2. Sihtasutus lõpetatakse riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada ilma riigi nõusolekuta.

Asutaja võib teha ettepaneku sihtasutuse lõpetamiseks.

13.2.3. Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusel järgmistel põhjustel:

13.2.3.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata nõukogule

saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta jooksul korduv;

12

13.2.3.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole reaalne;

13.2.3.3. Riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise lepingus sätestatud kohustuste täitmiseks

sihtasutusele eraldatud riigieelarveline tegevustoetus ei võimalda sihtasutuse lepingulisi

kohustusi täita;

13.2.3.4. muudel seaduses sätestatud juhtudel.

13.2.4. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha

deponeerimist, jaotatakse allesjäänud vara asutajate vahel proportsionaalselt, lähtudes

asutajate poolt sihtasutusele asutamisel ja sihtasutuse tegevuse jooksul eraldatud vahendite

ja üle antud vara suurusest.