T.S_vastus

Toivo Salus

[email protected]

Teie 20.01.2024 nr

Meie 19.02.2024 nr 7-5/240260/2401034

Lugupeetud Toivo Salus

Küsisite, kas Teil volikogu liikmena on õigus esitada vallavanemale arupärimisi suuliseks

vastamiseks tema pädevuses olevas küsimuses.

Vallavolikogu liikme arupärimisõigust (Kambja valla põhimääruse § 25 punkt 5, § 35 ja § 77)

käsitlesin Kambja Vallavolikogule ja -valitsusele saadetud märgukirjas (vt lisa 1).

Vallavolikogu liikme arupärimisõigus ei ole isiku põhiõigus ega subjektiivsed õigus, s.t õigus

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lõike 1 tähenduses. Seega ei kontrolli õiguskantsler selle

õiguste järgimist nn ombudsmanimenetluses (vt õiguskantsleri seaduse 4. peatükk).

Lisan sellele kirjale Kambja Vallavolikogule ja -valitsusele saadetud märgukirja.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Lisa: märgukiri Kambja Vallavolikogule ja -valitsusele

Vallo Olle 693 8445

[email protected]

Kambja Vallavolikogu

[email protected]

Teie nr

Meie 19.02.2024 nr 7-5/240136/2401032

Vallavolikogu liikme arupärimisõigus

Lugupeetud volikogu esimees ja vallavanem

Õiguskantslerilt küsiti, kas vallavolikogu liikmel on õigus esitada vallavanemale suuliseks

vastamiseks arupärimisi vallavanema pädevuses olevates küsimustes. Esitatud pöördumised olid

ajendatud vallavolikogu 17. jaanuari 2024 istungi päevakorra kinnitamisele eelnenud arutelust ja

hääletusest (vt 17. jaanuari 2024 istungi protokoll) ning päevakorrast välja hääletatud

arupärimistele antud kirjalikest vastustest (tsiteeritud allpool).

Volikogu liige peab saama teostada mandaadist tulenevaid õigusi (kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (KOKS) § 17 lõige 2). KOKS § 26 reguleerib volikogu liikme teabe saamise

õigust. Kambja valla põhimäärus (§ 25 punkt 5; § 35; § 77) näeb ette volikogu liikme

arupärimisõiguse. Valla põhimäärus reguleerib arupärimist teisiti, kui seadus (KOKS § 26 lõige 2)

reguleerib kirjaliku küsimuse esitamist. Seega võib arupärimisõigust valla põhimääruses käsitada

volikogu liikme täiendava õigusena.

Arupärimise teel taotlevad (peamiselt opositsiooni kuuluvad) volikogu liikmed vallavanemalt või

-valitsuse liikme(te)lt selgitust teostatava poliitika või seaduste, määruste või volikogu otsuste

täitmise kohta ning võivad soovida nende teemade arutelu volikogu istungil. Teiste sõnadega,

arupärimine on volikogu liikme käsutuses olev poliitilise kontrolli ja informatsiooni saamise

vahend, mis võimaldab tal jälgida arupärimise adressaatide, sealhulgas vallavanema ja -valitsuse

liikmete tegevust ja kohustada neid aru andma.

Volikogu liikme(te) kirjalikele küsimustele ja arupärimistele vastamisel tuleb järgida kehtivaid

õigusnorme ja -põhimõtteid. Õiguskantsler on volikogu liikme teabe saamise õigust selgitanud ka

varem (vt õiguskantsleri selgitusi 15.04.2021, 09.12.2019, 12.03.2018, 05.02.2016 jm) ja

soovitanud Riigikogul anda volikogu liikmele halduskohtulik kaebeõigus (vt „Volikogu liikme

õiguste kaitse halduskohtus“). Volikogu liikme teabe saamise õigust on käsitlenud ka Riigikohus

(vt RKHKo 04.11.2004, 3-3-1-55-04, punktid 13-14; RKHKm 22.12.2008, 3-3-1-74-08, punktid

9 ja 12) ja Andmekaitse Inspektsioon1 ning seda on analüüsitud õiguskirjanduses2.

Volikogu liikmele teabe andmisest keeldumist tuleb teabevaldajal nõuetekohaselt põhjendada. Kui

vallavolikogu liige esitab arupärimise vallavalitsuse või vallavanema pädevuses olevas küsimuses,

ei saa sisulise vastuse andmisest keeldumist põhjendada sellega, et volikogul puudub selles asjas

otsustamispädevus („Volikogu pädevust reguleerib KOKS § 22, mille kohaselt ei kuulu volikogu

1 Vt Andmekaitse Inspektsiooni aastaettekannet „Avaliku teabe seaduse täitmisest ja isikuandmete kaitse tagamisest

aastal 2019“, lk 37. 2 M. Alep ja T. Sepp. Volikogu liikme teabe saamise õigus ja selle teostamise piirid. – Juridica 2022 nr 2, lk 133–144.

2

pädevusse vallavalitsuse ametnike/töötajate värbamine, vabastamine, tasustamine, tööülesannete

muutmine ega ka teenistuslik järelevalve. Personaliküsimused on seaduse järgi vaid vallavanema

pädevuses“).

Näiteks ei ole volikogul õigust vallavalitsuse ametnikke ametikohale nimetada ja teenistusest

vabastada (see ülesanne on vallavanemal – avaliku teenistuse seaduse § 22 lõige 1 ja § 86; Kambja

valla põhimääruse § 65 lõike 2 punkt 9). See asjaolu ei muuda aga volikogu liikme arupärimist

õigusvastaseks. Vastasel juhul kaotaks vallavanemale ja valitsuse liikme(te)le arupärimiste

esitamise õigus suurel määral oma sisulise tähenduse. Õigusnormi ei saa aga tõlgendada nii, et see

muutub sisutühjaks (RKPJKo 02.11.1994, III-4/1-6/94, punkt 1). Arupärimine on lubatav, kui

volikogu liige soovib adressaadilt selgitust, kuidas ta täidab õigusakte, mille täitmise kohustus on

talle pandud seadusega, määrusega või volikogu otsusega. Arupärimine esitatakse tavaliselt siis,

kui volikogu liikme hinnangul on tekkinud õigusaktide täitmisega probleem, näiteks kui

vallavanem või -valitsus on jätnud midagi tegemata või ei ole teinud nõuetekohaselt.

KOKS § 26 lõike 1 kohaselt on volikogu liikmel õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte,

dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud.

Volikogu liikmete juurdepääsu teabele ei keela otseselt ükski seadus. Ka avaliku teabe seadusest

(AvTS) tulenevaid juurdepääsupiiranguid rakendatakse avaliku teabe andmisel vaid avaliku võimu

välistele isikutele. Volikogu liige ei ole aga igaüks AvTS-i mõttes ja tal peavad olema laiemad

võimalused kui mistahes teisel isikul (RKHKm 22.12.2008, 3-3-1-74-08, punkt 12).

Volikogu liikme teabe saamise õigus ei ole siiski piiramatu. KOKS § 17 lõikest 2 tuleneb, et

taotletav juurdepääsupiiranguga teave peab volikogu liikmele olema vajalik tema ülesannete

täitmiseks. Teabevaldaja saab vajaduse korral paluda volikogu liikmel teabe taotlemise eesmärki

täpsustada.

Teabe nõudmisel ja andmisel tuleb arvestada ka isikute põhiõigusi (Eesti Vabariigi põhiseaduse

§-d 14 ja 26) ja konfidentsiaalse teabe kaitse vajadusi. Nii ei või arupärimises kui avalikustamisele

kuuluvas dokumendis avaldada riigisaladust, salastatud välisteavet või juurdepääsupiiranguga

teavet. Arvestada tuleb ka isikuandmete töötlemise üldpõhimõtteid (vt isikuandmete kaitse

üldmäärus). Näiteks ei tohi isikuandmete kaitse eesmärgist lähtuvalt ilma kaaluka põhjuseta

esitada arupärimises isikuandmeid. Samuti lasub volikogu liikmel vastutus juurdepääsupiiranguga

teabe avalikustamise eest.

KOKS § 44 lõike 6 teine lause võimaldab volikogul kuulutada istungi küsimuse arutelu osas

kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda rohkem volikogu liikmeid kui vastu või

kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Vallo Olle 693 8445

[email protected]