Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid põhikirja muudatuste kooskõlastamine

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Haapsalu Linnavalitsus

[email protected] 31.07.2024 nr 3-3/919-1

Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa

Muuseumid põhikirja muudatuste

kooskõlastamine

Kultuuriministeerium teeb ettepaneku Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid põhikirja

muutmiseks. Esitame vastavasisulise sihtasutuse asutajate otsuse kavandi teile kooskõlastamiseks

ja arvamuse avaldamiseks.

Sihtasutuse põhikirja muudeti viimati 2014. aastal. Vahepeal on jõustunud riigivaraseaduse

muudatused ja riigi osalusel asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostajatel on kohustus põhikirjad

seadusega kooskõlla viia. Ühtlasi viiakse põhikiri kooskõlla muuseumiseaduse muudatustega.

Lisaks seadusest tulenevatelele muudatustele teeme ettepanekuid ka muude põhikirja punktide

täpsustamiseks ja ajakohastamiseks.

Kirjale on lisatud asutajate otsuse eelnõu (lisa 1) ja sihtasutuse kehtiva põhikirja tekst (lisa 2).

Põhikirja tekstis on muudetavate punktide järgi välja toodud meie ettepanekud uueks sõnastuseks.

Ootame põhikirja muutmise kohta teie tagasisidet ja seisukohta esimesel võimalusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarvi Pürn

Spordi asekantsler kantsleri ülesannetes

Teadmiseks: Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid

Erle Toiger 628 2229

[email protected]

Allkirjastatud digitaalselt

SIHTASUTUSE HAAPSALU JA LÄÄNEMAA MUUSEUMID

ASUTAJATE OTSUS

Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu, keda esindab kultuuriminister Heidy Purga, ja

Haapsalu linn Haapsalu Linnavalitsuse kaudu, keda esindab ………… alusel …………,

otsustavad sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 ning riigivaraseaduse § 108 lõike 10 alusel:

1. Muuta Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid põhikirja (edaspidi põhikiri)

alljärgnevalt:

1.1. lisada põhikirja punkt 2.3 järgmises sõnastuses:

„2.3. Sihtasutus arvestab teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende

elukaare ulatuses.“;

1.2. asendada põhikirja punktis 3.1.2 sõnad „olla välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide

liige“ sõnadega „astuda nõukogu otsuse alusel välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide

ja mittetulundusühingu liikmeks“;

1.3. muuta põhikirja punkti 3.1.6 ja sõnastada see järgmiselt:

„3.1.6. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutajate

eelneva ühehäälse otsuse alusel;“;

1.4. täiendada põhikirja punkti 3.1.7 pärast sõna „saavutamisega“ sõnadega „ning seda üksnes

asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel“;

1.5. tunnistada kehtetuks ja jätta põhikirjast välja punkt 4.2.6;

1.6. muuta põhikirja punkti 5.2 esimest lauset ja sõnastada see järgnevalt: „Nõukogul on kuni

kuus liiget.“;

1.7. muuta põhikirja punkti 5.4 ja sõnastada see järgnevalt:

„5.4. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kuni

kolm liiget, kellest üks määratakse rahandusministri ettepanekul, ja Haapsalu linn määrab

kuni kolm liiget.“;

1.8. täiendada põhikirja punkti 5.7.5 pärast sõna „struktuuri“ sõnadega „ja koosseisu üldarvu“;

1.9. muuta põhikirja punkti 5.8.1 ja selle alapunkte ning sõnastada need järgnevalt:

„5.8.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide

konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

5.8.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui

sihtasutus;

5.8.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui sihtasutus;

5.8.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui

sihtasutus;

Allkirjastatud digitaalselt

5.8.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja

arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni

kuuluva äriühinguga;

5.8.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise

osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku

juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või

tellija.“;

1.10. lisada põhikirja punkt 5.8.2 järgmises sõnastuses:

„5.8.2. Põhikirja alapunkti 5.8.1 tähenduses loetakse seotud isikuks nõukogu liikme

abikaasa, registreeritud elukaaslane, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob

nõukogu liikmega ühine majapidamine.“;

1.11. muuta põhikirja punkti 5.9.3 ja sõnastada see järgnevalt:

„5.9.3. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktist 5.10.9.

tulenevaid kohustusi, võivad asutajad otsustada peatada tasu maksmise nõukogu

esimehele või vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud

kohustust ei ole täidetud.“;

1.12. lisada põhikirja punktid 5.9.5 ja 5.9.6 järgmises sõnastuses:

„5.9.5. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte

alustamiseks sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult

taasesitatavas vormis antud nõusolekut.

5.9.6. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude

hüvitamisele, kui see on kõigi teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult

taasesitatavas vormis kooskõlastatud.“;

1.13. muuta põhikirja punkti 5.10.5 ja sõnastada see järgnevalt:

„5.10.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata.“;

1.14. jätta põhikirja punktist 5.10.6 välja järgmine lause: „Häälte võrdse jagunemise korral on

otsustav nõukogu esimehe hääl.“;

1.15. lisada põhikirja punktid 6.51 ja 6.52 järgmises sõnastuses:

„6.51. Juhatuse liige valitakse avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut

võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui

juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras

täita, määrab nõukogu sihtasutuse asutajate nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks

aastaks avalikku konkurssi korraldamata.

6.52. Nõukogu võib konkursi juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui

juhatuse liikme koht on vabanemas või juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu

kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Konkursi

korraldamise kord nähakse ette nõukogu töökorras.“;

1.16. muuta põhikirja punkti 6.8 ja sõnastada see järgnevalt;

„6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu

kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu

otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on

õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja

Allkirjastatud digitaalselt

alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see

kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.“;

1.17. täiendada põhikirja punkti 6.10 kolmandat lauset pärast sõna „kuutasu“ sõnadega „mille

arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu“;

1.18. lisada põhikirja punkt 6.12 järgmises sõnastuses:

„6.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme

volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu

jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal

kehtinud kuutasust.“;

1.19. täiendada põhikirja punkti 7.1 pärast sõna „struktuuri“ sõnadega „ja koosseisu üldarvu“;

1.20. asendada põhikirja punktis 9.1 sõna „moodustab“ sõnaga „moodustavad“;

1.21. asendada põhikirja punktis 9.1.8 sõna „tehingud“ sõnaga „tulu tehingutest“;

1.22. tunnistada kehtetuks põhikirja punkt 9.1.9;

1.23. muuta põhikirja punkti 9.7 ja sõnastada see järgnevalt:

„9.7. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud

nõuetele vastava nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise

aluseks.“;

1.24. muuta põhikirja punkte 10.3 ja 10.4 ning sõnastada need järgnevalt:

„10.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande ning esitab selle audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu

peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise

aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutab

alla juhatuse liige.

10.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile

kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Sihtasutuse asutajatele esitatakse

ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil

planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale

nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus

eristatakse põhikirja punktis 6.10 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.“;

1.25. jätta põhikirja punktidest 10.6.1 ja 10.6.2 välja sõnad „audiitorühingult“;

1.26. täiendada põhikirja punkti 12.1.2 pärast sõna „sihtasutuseks“ sõnadega „või ühineda teise

sihtasutusega“;

1.27. asendada põhikirja punktis 12.1.3 sõna „asutab“ sõnaga „asutada“.

2. Võttes arvesse otsuse punktis 1 nimetatud põhikirja muudatusi, kinnitada Sihtasutuse

Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid põhikirja uue redaktsiooni terviktekst (lisatud).

3. Sihtasutuse juhatusel esitada asutajate otsus ning põhikirja uues redaktsioonis terviktekst

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.

Allkirjastatud digitaalselt

4. Otsus jõustub viimase digiallkirja andmise kuupäevast.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga …………

1

Kinnistatud: sihtasutuse asutamislepinguga 18.06.2013. a

Muudetud: sihtasutuse asutajate kokkuleppega 25.04.2014. a

SIHTASUTUSE HAAPSALU JA LÄÄNEMAA MUUSEUMID

PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (edaspidi

sihtasutus).

1.2. Sihtasutuse asukoht on Haapsalu linn, Eesti Vabariik.

1.3. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi

Kultuuriministeerium ja Haapsalu linn, kelle nimel teostab asutajaõigusi Haapsalu

Linnavalitsus.

1.4. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes.

1.5. Sihtasutusel on pitsat ja logo, mille kujundus ja kasutamise kord kinnitatakse

sihtasutuse nõukogu poolt.

1.6. Sihtasutuse arveldused tehakse riigikassa kaudu.

2. EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMINE

2.1. Sihtasutuse eesmärgid on:

2.1.1. Läänemaa ja Haapsalu linna kultuuri- ja looduspärandi ning Eesti side ja raudtee

ajaloo tutvustamine ja populariseerimine;

2.1.2. Haapsalu linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine.

2.2. Eesmärkide saavutamiseks sihtasutus:

2.2.1. majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ja hallatavaid

objekte (Haapsalu piiskopilinnus, raudteekompleks, endine raekoda, Iloni Imedemaa,

Ants Laikmaa majamuuseum), töötab välja ja pakub nende kaudu eesmärkidele

vastavaid teenuseid;

2.2.2. hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud muuseumikogusid,

tagab nende läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajadusel konserveerimise ja

restaureerimise;

2.2.3. teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab

artikleid, aastaraamatuid, katalooge ning muid sihtasutuse eesmärkidele vastavaid

väljaandeid;

2.2.4. korraldab elukestvat koolitust, õppereise, ekskursioone, loenguid, kursusi,

muuseumitunde jm haridustegevust sihtasutuse eesmärkidele vastavates

valdkondades;

2.2.5. korraldab näitusi, kontserte, etendusi, festivale, tähtpäevade tähistamisi ja muid

kultuurisündmusi;

2.2.6. korraldab arheoloogilisi välitöid, teeb uuringuid, ekspertiise ja konserveerib mälestisi

muinsuskaitseseaduses sätestatud korras;

2.2.7. tegeleb sihtasutuse turundamisega, kirjastab ja avaldab reklaamtrükiseid;

2.2.8. koordineerib ja arendab Läänemaal tegutsevate muuseumide koostöövõrgustikku;

2.2.9. teeb koostööd teiste muuseumide ja muude institutsioonidega Eestis ja välismaal;

2.2.10. loob tingimused sihtasutuse personali arenguks.

Põhikirja lisatakse punkt 2.3 kooskõlas muuseumiseaduse (edaspidi MuuS) § 1 lõike 2

punktiga 7:

2

2.3. Sihtasutus arvestab teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare

ulatuses.

3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED

3.1. Sihtasutusel on õigus:

3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või

kostjaks kohtus;

3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja

füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada

nendega koostöösidemeid, olla välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige;

Punkti 3.1.2 sõnastust täpsustatakse ja täiendatakse osas, et välis- ja rahvusvaheliste

organisatsioonide ja mittetulundusühingu liikmeks asub sihtasutus nõukogu otsuse alusel.

Punkti täiendatud sõnastus on:

3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste

isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega

koostöösidemeid, astuda nõukogu otsuse alusel välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide ja

mittetulundusühingu liikmeks;

3.1.3. korraldada oksjoneid, näitusmüüke, heategevus- ja tuluüritusi ning rahakogumise

algatusi;

3.1.4. anda välja stipendiume sihtasutuse eesmärkide täitmiseks;

3.1.5. pakkuda majutus-, toitlustus-, kaubandus-, parkimis-, transpordi-, ruumide ja

inventari rendi ja turismiteenuseid;

3.1.6. luua allüksusi, MTÜ-sid, filiaale jms;

Punkti 3.1.6 sõnastust muudetakse, et viia see kooskõlla riigivaraseaduse (edaspidi RVS) §

79 lõike 1 punktiga 2. Punkti uus sõnastus on:

3.1.6. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutajate eelneva

ühehäälse otsuse alusel;

3.1.7. osaleda üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärkide

saavutamisega;

Punkti 3.1.7 sõnastust täiendatakse, et viia see kooskülla RVS § 79 lõike 1 punktiga 2. Punkti

täiendatud sõnastus on:

3.1.7. osaleda üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärkide

saavutamisega ning seda üksnes asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel;

3.1.8. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks

vajalikke toiminguid.

4. JUHTIMINE

4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

4.2.3. kellel on ärikeeld;

4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;

4.2.6. kellel on sihtasutusega seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise

osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või

3

kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja

või ostja, teenuste osutaja või tellija.

Punkt 4.2.6 tunnistatakse kehtetuks ja jäetakse põhikirjast välja. Sellega viiakse punkt 4.2 ja

selle alapunktid kooskõlla RVS § 80 lõikega 4. Sarnane nõue on seatud üksnes sihtasutuse

nõukogu liikmele, mille kohta lisatakse põhikirja punkt 5.8.1.5.

4.3. Põhikirja alapunktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast

pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või

kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele,

kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt

jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse

sihtasutuse juhtorgani liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema

vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi

antud liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.

5. NÕUKOGU

5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet

sihtasutuse tegevuse üle.

5.2. Nõukogul on kuus liiget. Nõukogu liikmete konkreetse arvu määramisel lähtutakse

sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast nii, et oleks

tagatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel,

korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel.

Punkti 5.2 esimest lauset täiendatakse sõnaga „kuni“, et anda asutajatele rohkem

paindlikust nõukogu liikmete (arvu) määramisel. Vastavalt tehakse muudatus ka põhikirja

punktis 5.4. Punkti täiendatud sõnastus on:

5.2. Nõukogul on kuni kuus liiget. Nõukogu liikmete konkreetse arvu määramisel lähtutakse

sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast nii, et oleks tagatud

nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja

juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel.

5.3. Nõukogu liikmed määravad asutajad neljaks aastaks.

5.4. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kolm

liiget ja Haapsalu linn määrab kolm liiget.

Punkti 5.4 sõnastust täiendatakse, et anda asutajatele rohkem paindlikust nõukogu liikmete

(arvu) määramisel. Vastavalt tehakse muudatus ka põhikirja punktis 5.2. Punkti täiendatud

sõnastus on:

5.4. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kuni

kolm liiget, kellest üks määratakse rahandusministri ettepanekul, ja Haapsalu linn määrab

kuni kolm liiget.

5.5. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme

tagasikutsumise otsustab asutaja oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme

kohtade jaotuse kohaselt asutajate vahel.

5.6. Asutaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.

5.7. Nõukogu pädevuses on:

5.7.1. sihtasutuse aasta tegevusplaani ja tegevuseesmärkide ning eelarve kinnitamine

hiljemalt majandusaasta alguseks ning nende edaspidine muutmine;

5.7.2. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine;

5.7.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;

5.7.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;

5.7.5. sihtasutuse struktuuri kinnitamine;

4

Põhikirja punkte 5.7.5 ja 7.1 täiendatakse selliselt, et nõukogu kinnitab lisaks struktuurile ka

koosseisu üldarvu (vastavalt juhatuse ettepanekule). Punkti täiendatud sõnastus on:

5.7.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine;

5.7.6. nõukogu töökorra kehtestamine;

5.7.7. asutajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi asutaja määratud nõukogu liige, kes

puudub regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide

elluviimist või head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on

võimetu osalema nõukogu töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel.

5.7.8. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;

5.7.9. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui

juhatuse liige rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid;

5.7.10. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine;

5.7.11. juhatuse liikmele tulemustasu ja selle suuruse määramine;

5.7.12. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;

5.7.13. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate

tehingute tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

5.7.13.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega

koormamine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel;

5.7.13.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu

liikmete ühehäälse otsuse alusel.

5.8. Nõuded nõukogu liikmele 5.8.1. Nõukogu liikmeks ei või olla:

5.8.1.1. füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus

ega ole sihtasutuse kaasasutaja;

5.8.1.2. täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või

usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja;

5.8.1.3. isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või

aktsiakapitalist äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus

ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse

kaasasutaja;

5.8.1.4. sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud,

kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni

kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja.

Punkt 5.8.1 ja selle alapunktid viiakse kooskõlla RVS § 80 lõikega 3. Punkti uus täiendatud

sõnastus on:

5.8.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt,

mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

5.8.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

5.8.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui sihtasutus;

5.8.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui

sihtasutus;

5.8.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja

arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni

kuuluva äriühinguga;

5.8.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise

osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku

juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.

5

Põhikirja lisatakse punkt 5.8.2 kooskõlas RVS § 80 lõikega 6:

5.8.2. Põhikirja alapunkti 5.8.1 tähenduses loetakse seotud isikuks nõukogu liikme abikaasa,

registreeritud elukaaslane, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob nõukogu liikmega

ühine majapidamine.

5.9. Nõukogu liikme tasustamine 5.9.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt.

5.9.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu

esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata

täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi

komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel

arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.

5.9.3. Juhul, kui nõukogu esimees ilma mõjuvata põhjuseta ei täida käesoleva põhikirja

punktist 5.10.9. tulenevaid kohustusi, võivad asutajad otsustada tasu maksmise

peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga,

mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.

Punkti 5.9.3 sõnastus viiakse kooskõlas RVS 85 lõike 1 punktiga 8. Punkti muudetud sõnastus

on:

5.9.3. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktist 5.10.9. tulenevaid

kohustusi, võivad asutajad otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või

vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei ole

täidetud.

5.9.4. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

Põhikirja lisatakse punktid 5.9.5 ja 5.9.6, mis selgitavad, mis tingimusel on võimalik

sihtasutusel sõlmida lepinguid nõukogu liikmega või nõukogu liikme kulusid hüvitada.

Lisatavate uute punktide sõnastus on:

5.9.5. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks

sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis

antud nõusolekut.

5.9.6. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude

hüvitamisele, kui see on kõigi teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas

vormis kooskõlastatud.

5.10. Nõukogu töökorraldus 5.10.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle

tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe eemalviibimisel nimetab

nõukogu esimees teda asendava nõukogu liikme.

5.10.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem

kui üks kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu

liikmetele teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette

seaduses näidatud korras.

5.10.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse

kirjalikul nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana

või elektrooniliselt igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt

seitse päeva enne koosoleku toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku

toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord.

5.10.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu

liikmetest.

5.10.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt

hääletavad kirjalikult üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete poolt

allkirjastatud kirjalikud arvamused lisatakse protokollile.

Punktist 5.10.5 jäetakse välja ebavajalikud lauseosad. Nõukogu otsuse vastuvõtmine

6

koosolekut kokku kutsumata ja sellega seotud nõuded on reguleeritud sihtasutuste seaduse

(edaspidi SAS) §-s 291. Punkti uus sõnastus on:

5.10.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata.

5.10.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul

osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Häälte võrdse

jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust

hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses

sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.

Punktist 5.10.5 võetakse välja lause, mis annab nõukogu esimehele otsustava hääle, kuivõrd

SAS § 30 sellist võimalust ette ei näe. Punkti uus sõnastus on:

5.10.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul

osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole

õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses

sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.

5.10.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse

riigivaraseaduses sätestatud nõudeid. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid

ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele.

Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed.

5.10.8. Asutajatel on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda

nõukogu koosoleku protokolliga.

5.10.9. Nõukogu esimees peab asutajatele ja rahandusministrile esitama:

5.10.9.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist

ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu

koosoleku toimumist;

5.10.9.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse

eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli

või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

5.10.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse

dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti

sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele.

6. JUHATUS

6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.

6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.

6.3. Juhatus koosneb ühest liikmest.

6.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis aastat.

6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse

liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.

Põhikirja lisatakse punktid 6.51 ja 6.52. Aluseks on 01.05.2023 jõustunud MuuS § 18

muudatused, mis mh seavad nõuded riigi sihtasutuse muuseumi juhi vaba ametikoha

täitmisele. Lisatavate uute punktide sõnastus on:

6.51. Juhatuse liige valitakse avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib

avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui juhatuse

liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab

nõukogu sihtasutuse asutajate nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks aastaks avalikku

konkurssi korraldamata.

6.52. Nõukogu võib konkursi juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui juhatuse

liikme koht on vabanemas või juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu kehtivuse

lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Konkursi korraldamise kord

7

nähakse ette nõukogu töökorras.

6.6. Juhatuse pädevuses on:

6.6.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine;

6.6.2. vähemalt neli korda aastas ülevaate esitamine sihtasutuse tegevusest,

majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse

majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse

majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest teatamine;

6.6.3. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;

6.6.4. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või

muul viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise või laenude andmise

piirides ja korras, mis on nõukogu poolt kehtestatud;

6.6.5. sihtasutuse poolt osutatavate teenuste hindade kinnitamine;

6.6.6. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud

juhtudel ja tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine;

6.6.7. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise

tagamine.

6.7. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures

tehinguid, mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha

ainult nõukogu nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute

tegemiseks, mis on nimetatud põhikirja punktis 5.7.13.

6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt neile nõukogu

poolt kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata

nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.

Punkti 6.8 täiendatakse lausega, mis täpsustab juhatuse liikme n-ö asendamist ja

esindusõiguse volitamist tema ajutise eemalviibimise ajal (lähetus, puhkus jne).

Esindusõigust ja volituse andmist reguleerib üldiselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115

jj, kuid kuna praktikas on selles osas tihti nõu küsitud, siis otstarbekas on see lisada ka

sihtasutuse põhikirja. Punkti täiendatud sõnastus on:

6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu kehtestatud

pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega.

Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus

määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel.

Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see

kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.

6.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu

alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid

sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta

üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.

6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab

sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava

tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud

neljakordset keskmist kuutasu.

Punkti 6.10 viimast lauset täiendatakse, et viia see kooskõlla RVS § 86 punktiga 2. Punkti

täiendatud sõnastus on:

6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele

seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei

või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist

kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva

8

punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu.

6.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu

algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta

juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

Põhikirja lisatakse punkt 6.12 kooskõlas RVS § 86 punktiga 4. Lisatava uue punkti sõnastus

on:

6.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme

volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul,

kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud

kuutasust.

7. STRUKTUUR

7.1. Sihtasutuse struktuuri kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.

Punkte 5.7.5 ja 7.1 täiendatakse selliselt, et nõukogu kinnitab lisaks struktuurile ka koosseisu

üldarvu. Punkti täiendatud sõnastus on:

7.1. Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.

8. ARENGUKAVA

8.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks.

8.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks

kavandatav tegevus ja vahendid.

8.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle

muudatused kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajatele.

9. VARA JA SELLE MAJANDAMINE NING EELARVE

9.1. Sihtasutuse vara moodustab:

Punktis 9.1 tehakse keeleline täpsustus. Punkti muudetud sõnastus on:

9.1. Sihtasutuse vara moodustavad:

9.1.1. asutajate poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara;

9.1.2. eraldised riigieelarvest vastavalt eelarveaasta riigieelarve seadusele;

9.1.3. eraldised Haapsalu linna eelarvest;

9.1.4. varalised kingitused, annetused ja pärandused;

9.1.5. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest;

9.1.6. toetused fondidest, abiprogrammidest jms;

9.1.7. sihtasutuse osalusel asutatud juriidiliste isikute jaotamisele kuuluv puhaskasumi osa;

9.1.8. tehingud vallas- ja kinnisvaraga;

Punktis 9.1.8 tehakse sõnastuslik täpsustus. Punkti muudetud sõnastus on:

9.1.8. tulu tehingutest vallas- ja kinnisvaraga;

9.1.9. oma sümboolikaga toodete müük;

Punkt 9.1.9 tunnistatakse kehtetuks, kuna sihtasutus müüb ka oma sümboolikata tooteid ning

toodete müügi katab ära põhikirja punkt 9.1.5.

9.1.10. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.

9.2. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või

hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt

ekspertiisivõi hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse

hindamise õigsust kontrollib audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse.

9

Vara antakse sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik

või tema poolt volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige.

9.3. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete

täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja

käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.

9.4. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti

Vabariigi seadustega lubatud piirides.

9.5. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning ei anna

laenu ega taga laene asutajatele, juhatuse ega nõukogu liikmetele, samuti nendega

võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

9.6. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab

vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud

eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11

alusel kehtestatud piirangutele.

9.7. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastava finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.

Punkti 9.7 sõnastust täpsustatakse, et viia see kooskõlla RVS § 79 lõike 2 punktiga 2.

Sihtasutuse finantsplaani peab olema nõukogu poolt kinnitatud. Punkti täiendatud sõnastus

on:

9.7. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks.

10. ARUANDLUS JA KONTROLL

10.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.

10.2. Sihtasutuse majandusaasta algab l. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

10.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande ning esitab selle hiljemalt kolme kuu jooksul audiitori otsusega

nõukogule kinnitamiseks. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutab alla juhatuse

liige.

Punkti 10.3 sõnastust täiendatakse vandeaudiitori ära kuulamise nõudega, mis tuleneb RVS §

89 lõike 1 punktist 10. Majandusaasta aruande kinnitamise ja esitamise tähtaeg fikseeritakse

järgnevas punktis. Punkti täiendatud sõnastus on:

10.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande ning esitab selle audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab

enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet

auditeerinud vandeaudiitori. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutab alla juhatuse liige.

10.4. Sihtasutus kohustub esitama nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates

Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta

aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on

sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud,

ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude

summa. Teistel sihtasutuse asutajatel on õigus nõuda nimetatud aruannet ja ülevaadet

tutvumiseks samal tähtajal.

Punktis 10.4 täpsustatakse majandusaasta aruande kinnitamise ja esitamise tähtaega, et viia

see kooskõlla RVS 98 lõikega 11. Riigi asutatud sihtasutustel on RVS-ist tulenev kohustus

kinnitada majandusaasta aruanne hiljemalt kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest

arvates, s.o hiljemalt 31. märtsiks. Sihtasutusel ei ole enam kohustust esitada majandusaasta

aruanne eraldi Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile (aruanne on neile kättesaadav

registrist). Jätkuvalt on aga sihtasutusel RVS § 98 lõikest 13 tulenev kohustus koostada

10

nõukogu tegevuse ja makstud tasude ülevaade, mis üldjuhul kinnitatakse samal koosolekul

kui majandusaasta aruanne ning mis esitatakse (nõukogu koosoleku protokolli lisana)

sihtasutuse asutajatele. Punkti muudetud sõnastus on:

10.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme

kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Sihtasutuse asutajatele esitatakse ülevaade

selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist

korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmeile

majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 6.10

nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.

10.5. Audiitor 10.5.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra

ja audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu.

10.5.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks

enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

10.6. Siseaudiitor

10.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama

siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui

aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks

miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Lepingu

siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.

10.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori

teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda

majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt

kooskõlastada kõigi asutajatega.

Punktide 10.6.1 ja 10.6.2 sõnastusest jäetakse välja sõna „audiitorühingult“ kooskõlas RVS

§ 87 lõigetega 3 ja 4. Punktide muudetud sõnastus on:

10.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama

siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga

on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on

suuremad kui kaks miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.

10.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori

teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks.

Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada kõigi asutajatega.

11. PÕHIKIRJA MUUTMINE

11.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja põhikirja muuta üksnes muutunud

asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.

11.2. Põhikirja võivad muuta asutajad kokkuleppel.

12. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

12.1. Ühinemine ja jagunemine

12.1.1. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või

ühendada teise sihtasutusega ilma riigi nõusolekuta.

12.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse

otsuse alusel seaduses sätestatud korras.

Punkti 12.1.2 täiendatakse kooskõlas RVS § 79 lõike 1 punktiga 2 selliselt, et ka sihtasutuse

ühinemine teise sihtasutusega toimub kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel. Punkti

täiendatud sõnastus on:

11

12.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks või ühineda teise sihtasutusega üksnes kõigi

asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud korras.

12.1.3. Sihtasutus võib osaleda, omandada ja võõrandada osalusi äriühingus ning asutab teisi

sihtasutusi üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud

korras.

Punktis 12.1.3 tehakse keeleline täpsustus. Punkti muudetud sõnastus on:

12.1.3. Sihtasutus võib osaleda, omandada ja võõrandada osalusi äriühingus ning asutada

teisi sihtasutusi üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud

korras.

12.2. Lõpetamine

12.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutajate- või kohtuotsusega.

12.2.2. Sihtasutuse lõpetatakse riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada ilma riigi

nõusolekuta.

12.2.3. Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusel järgmistel põhjustel:

12.2.3.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata

nõukogule saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta

jooksul korduv;

12.2.3.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole

reaalne;

12.2.3.3. sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud

korras.

12.2.4. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha

deponeerimist, jaotatakse allesjäänud vara asutajate vahel proportsionaalselt,

lähtudes asutajate poolt sihtasutusele asutamisel ja sihtasutuse tegevuse jooksul

eraldatud vahendite suurusest.