2
pädevusse vallavalitsuse ametnike/töötajate värbamine, vabastamine, tasustamine, tööülesannete
muutmine ega ka teenistuslik järelevalve. Personaliküsimused on seaduse järgi vaid vallavanema
pädevuses“).
Näiteks ei ole volikogul õigust vallavalitsuse ametnikke ametikohale nimetada ja teenistusest
vabastada (see ülesanne on vallavanemal – avaliku teenistuse seaduse § 22 lõige 1 ja § 86; Kambja
valla põhimääruse § 65 lõike 2 punkt 9). See asjaolu ei muuda aga volikogu liikme arupärimist
õigusvastaseks. Vastasel juhul kaotaks vallavanemale ja valitsuse liikme(te)le arupärimiste
esitamise õigus suurel määral oma sisulise tähenduse. Õigusnormi ei saa aga tõlgendada nii, et see
muutub sisutühjaks (RKPJKo 02.11.1994, III-4/1-6/94, punkt 1). Arupärimine on lubatav, kui
volikogu liige soovib adressaadilt selgitust, kuidas ta täidab õigusakte, mille täitmise kohustus on
talle pandud seadusega, määrusega või volikogu otsusega. Arupärimine esitatakse tavaliselt siis,
kui volikogu liikme hinnangul on tekkinud õigusaktide täitmisega probleem, näiteks kui
vallavanem või -valitsus on jätnud midagi tegemata või ei ole teinud nõuetekohaselt.
KOKS § 26 lõike 1 kohaselt on volikogu liikmel õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte,
dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud.
Volikogu liikmete juurdepääsu teabele ei keela otseselt ükski seadus. Ka avaliku teabe seadusest
(AvTS) tulenevaid juurdepääsupiiranguid rakendatakse avaliku teabe andmisel vaid avaliku võimu
välistele isikutele. Volikogu liige ei ole aga igaüks AvTS-i mõttes ja tal peavad olema laiemad
võimalused kui mistahes teisel isikul (RKHKm 22.12.2008, 3-3-1-74-08, punkt 12).
Volikogu liikme teabe saamise õigus ei ole siiski piiramatu. KOKS § 17 lõikest 2 tuleneb, et
taotletav juurdepääsupiiranguga teave peab volikogu liikmele olema vajalik tema ülesannete
täitmiseks. Teabevaldaja saab vajaduse korral paluda volikogu liikmel teabe taotlemise eesmärki
täpsustada.
Teabe nõudmisel ja andmisel tuleb arvestada ka isikute põhiõigusi (Eesti Vabariigi põhiseaduse
§-d 14 ja 26) ja konfidentsiaalse teabe kaitse vajadusi. Nii ei või arupärimises kui avalikustamisele
kuuluvas dokumendis avaldada riigisaladust, salastatud välisteavet või juurdepääsupiiranguga
teavet. Arvestada tuleb ka isikuandmete töötlemise üldpõhimõtteid (vt isikuandmete kaitse
üldmäärus). Näiteks ei tohi isikuandmete kaitse eesmärgist lähtuvalt ilma kaaluka põhjuseta
esitada arupärimises isikuandmeid. Samuti lasub volikogu liikmel vastutus juurdepääsupiiranguga
teabe avalikustamise eest.
KOKS § 44 lõike 6 teine lause võimaldab volikogul kuulutada istungi küsimuse arutelu osas
kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda rohkem volikogu liikmeid kui vastu või
kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Vallo Olle 693 8445
Vallo.Olle@oiguskantsler.ee