Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 30/07/2024

Anonymised version

Translation C-373/24 – 1

Case C‑373/24 [Ramavić] i

Request for a preliminary ruling

Date lodged:

24 May 2024

Referring court:

Općinski sud u Puli-Pola (Croatia)

Date of the decision to refer:

3 May 2024

Applicant:

NI

Defendant:

Republic of Croatia, represented by the Općinsko državno

odvjetništvo u Rijeci (Municipal Public Prosecutor’s Office in

Rijeka)

REPUBLIC OF CROATIA

OPĆINSKI SUD U PULI-POLA (Municipal Court in Pula)

[…]

Court of Justice of the European Union

[…]

i The name of the present case is a fictitious name. It does not correspond to the real name of any party to the proceedings.

EN

REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 3. 5. 2024 – CASE C-373/24

2

Anonymised version

CASE: Request to the Court of Justice of the European Union for a

preliminary ruling on the interpretation of EU law pursuant to Article 267 of

the Treaty on the Functioning of the European Union (‘TFEU’)

Referring court:

Općinski sud u Puli-Pola (Municipal Court, Pula)

[…]

Applicant:

NI

Defendant:

Republic of Croatia

represented by the Općinsko državno odvjetništvo u Rijeci (Municipal Public

Prosecutor’s Office in Rijeka)

The Općinski sud u Puli-Pola (Municipal Court, Pula), in its capacity as a national

court, makes a request to the Court of Justice for a preliminary ruling concerning

the interpretation of Article 1(3) and Article 2(1) and (2) of Directive 2003/88/EC

of the European Parliament and of the Council of 4 November 2003 concerning

certain aspects of the organisation of working time, and Article 2(2) of Council

Directive 89/391/EEC of 12 June 1989 on the introduction of measures to

encourage improvements in the safety and health of workers at work.

The referring court has referred the following questions to the Court of

Justice for a preliminary ruling:

1. Does the applicant’s position as a public prosecutor (deputy municipal

prosecutor/municipal prosecutor) fall within the concept of ‘worker’ referred to in

Article 1(3) of Directive 2003/88/EC, read in conjunction with Article 31 of the

Charter of Fundamental Rights of the European Union, that is to say, can an

officer of the public prosecutor’s office be considered a worker for the purposes of

applying the same working conditions to all workers employed in the public

prosecutor’s office?

2. In connection with the first question, must Article 2 of Directive

89/391/EEC, to which Directive 2003/88 refers in Article 1(3), be interpreted as

permitting Member States to exclude officers of the public prosecutor’s office

(deputy municipal prosecutors/municipal prosecutors) from the application of the

provisions ensuring the transposition of that directive, including the provisions of

Article 2(1) and (2) of Directive 2003/88/EC, which define working time and rest

periods?

RAMAVIĆ

3

Anonymised version

3. (a) If the first question is answered in the affirmative and the second question

is answered in the negative, the following question is referred to the Court: within

the meaning of the provisions of Directive 2003/88/EC (including, in particular,

Article 2(1) and other provisions), must the passive on-call duty of officers of the

public prosecutor’s office be considered working time in light of the restrictions to

which an officer of the public prosecutor’s office on passive on-call duty is

subject on account of the tasks and responsibilities that the officer performs during

passive on-call duty pursuant to the Opća uputa Državnog odvjetništva Republike

Hrvatske o radu službe dežurstva (General recommendations of the National

Public Prosecutor’s Office of the Republic of Croatia concerning on-call duty)

No 0–8/11–1 of 13 October 2011, as amended on 12 October 2012, and pursuant

to the Zakon o kaznenom postupku (Code of Criminal Procedure) (Narodne

novine Nos 152/08, 76/09, 80/11, 121/11, 91/12, 143/12, 56/13, 145/13, 152/14,

70/17, 126/19, 80/22 and 36/24), under which an officer of the public prosecutor’s

office, as a worker, is significantly restricted in his or her ability to perform other

activities despite the fact that under the abovementioned general recommendations

of the employer, he or she is obliged to perform tasks within the framework of

passive on-call duty at his or her home?

3. (b) If the first question is answered in the affirmative and the second question is

answered in the negative, the following question is referred to the Court: within

the meaning of the provisions of Directive 2003/88/EC concerning certain aspects

of the organisation of working time (including, in particular, Article 2(1) and other

provisions), must the active on-call duty of officers of the public prosecutor’s

office be considered working time on account of the tasks and responsibilities that

the officer performs during active on-call duty pursuant to the General

recommendations of the National Public Prosecutor’s Office of the Republic of

Croatia concerning on-call duty No 0–8/11–1 of 13 October 2011, as amended on

12 October 2012, and pursuant to the Code of Criminal Procedure, under which an

officer of the public prosecutor’s office performs tasks within the framework of

active on-call duty (inspections and other tasks) at his or her usual place of work

or at another location determined by the employer?

GROUNDS:

The Municipal Court, Pula, asks the Court for an interpretation of Directive

2003/88/EC concerning certain aspects of the organisation of working time

(Articles 1(3) and 2(1) and (2)), read in conjunction with Article 2(2) of Directive

89/391/EEC, in relation to officers of the public prosecutor’s office who, in

addition to their regular work, are required to perform additional work during

active and passive on-call duty in preliminary (criminal) proceedings outside of

their working time.

REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 3. 5. 2024 – CASE C-373/24

4

Anonymised version

I. Subject matter of the dispute in the main proceedings and the relevant

facts of the case:

The applicant is a deputy municipal public prosecutor at the Općinsko državno

odvjetništvo u Puli-Pola (Municipal Public Prosecutor’s Office in Pula).

The Državno odvjetništvo Republike Hrvatske (National Public Prosecutor’s

Office of the Republic of Croatia) is, under Article 3 of the Zakon o državnom

odvjetništvu (Law on the Public Prosecutor’s Office) (Narodne novine Nos 67/18

and 21/22), an autonomous and independent body authorised and obliged to take

action against perpetrators of offences and other criminal acts, to take legal action

in order to protect the property of the Republic of Croatia, and to bring means of

redress in order to protect the Ustav Republike Hrvatske (Constitution of the

Republic of Croatia) and other laws.

Article 12 of the aforementioned Law stipulates that the National Public

Prosecutor’s Office of the Republic of Croatia is established for the entire territory

of the Republic of Croatia, and that county and municipal public prosecutors’

offices are established in the Republic of Croatia.

Municipal public prosecutors’ offices are subordinate to county public

prosecutors’ offices, while the latter and special public prosecutors’ offices are

subordinate to the National Public Prosecutor’s Office of the Republic of Croatia.

Under Article 29(1) of the Law on the Public Prosecutor’s Office, officers of the

Municipal Public Prosecutor’s Office, Pula, in which the applicant is employed,

appear before municipal courts and public authorities. The applicant is employed

in the Kazneni odjel Općinskog državnog odvjetništva u Puli-Pola (Investigation

Department of the Municipal Public Prosecutor’s Office, Pula), and as a result

appears in criminal cases against perpetrators of offences prosecuted by public

indictment or upon a complaint from the victim, and also appears in

misdemeanour proceedings in accordance with the powers laid down by law.

The applicant works full-time, 40 hours a week, from 8.00 a.m. to 4.00 p.m.

Monday to Friday.

During his working time and after the end of the regular working hours of the

public prosecutor’s office, on weekly rest days (Saturday and Sunday) and also on

days defined by law as holidays and non-working days, the applicant also

performs, under Article 52 of the Poslovnik državnog odvjetništva (Regulations of

the Public Prosecutor’s Office) (Narodne novine Nos 5/2014 and 123/2015),

additional tasks related to his job in the form of on-call duty. As a result, the

applicant performs his tasks either continuously for 24 hours, or for two to four

days continuously for 24 hours a day. During his on-call duty, the applicant

performs urgent tasks related to preliminary (criminal) proceedings in the form of

‘passive’ and ‘active’ on-call duty.

RAMAVIĆ

5

Anonymised version

Under Article 52(1)(3) of the Regulations of the Public Prosecutor’s Office, and

from 27 March 2015 also under Article 2(3) of the Pravilnik o naknadama za

dežurstva sudaca, državnih odvjetnika i zamjenika državnih odvjetnika

(Regulations concerning remuneration for on-call duty performed by judges,

public prosecutors and deputy public prosecutors) (Narodne novine No 35/2015),

‘passive’ on-call duty at the public prosecutor’s office consists in the deputy

public prosecutor having to be on duty in the town or city where the public

prosecutor’s office is located.

The Opća uputa o radu službe dežurstva (General recommendations concerning

on-call duty) No 0–8/11–1 of 13 October 2011, adopted by the Kolegij Državnog

odvjetništva Republike Hrvatske (College of the National Public Prosecutor’s

Office of the Republic of Croatia), as amended by Odluka (Resolution) No 0–8/11

of 24 August 2011 and No 0–8/11–2 of 12 October 2012, specifically the

provisions of item A. 2(b) of Resolution No 0–8/11 of 24 August 2011, stipulate

that [prosecutors] of the municipal public prosecutors’ offices in Osijek, Rijeka,

Split, Bjelovar, Gospić, Pula, Pazin, Koprivnica, Vinkovci and Zlatar must be ‘on

constant stand-by at the house or apartment in which they live’ during their on-

call duty.

Pursuant to Odluka Županijsko državno odvjetništvo u Puli-Pola (Resolution of

the Municipal Public Prosecutor’s Office, Pula) No 0–8/11–14 of 10 April 2015,

[prosecutors] of the Municipal Public Prosecutor’s Office, Pula, that is to say, the

former Stalna služba u Pazinu (Pazin Local Branch), perform on-call duty from

the end of working hours until the start of working hours on the following day,

and on weekly rest days, non-working days and holidays are ‘on constant stand-by

at the house or apartment in which they live (passive on-call duty)’, throughout

the territory subject to the jurisdiction of the Municipal Public Prosecutor’s

Office, Pula, that is to say, the county of Istria.

Accordingly, after his normal working hours, on the days designated in the on-call

duty schedule, the applicant performs job-related tasks in such a manner that he is

required to be continuously present at his house or apartment and to be available

on call, at all times, to police officers and other authorities, and must be ready to

go immediately to the public prosecutor’s office or to another location at any time

in order to perform urgent tasks.

The Protokol o zajedničkom radu policije i državnog odvjetništva tijekom

prethodnog i kaznenog postupka (Protocol on cooperation between the police and

the public prosecutor’s office during preliminary and main proceedings) effective

from 1 September 2011, and the Code of Criminal Procedure, stipulate that police

officers are obliged to inform the prosecutor on-call about certain police activities,

and as a result the prosecutor on-call must be informed in some cases [for instance

those referred to in Articles 108 and 109 of the Code of Criminal Procedure], and

in other cases [for instance those referred to in Articles 17, 18 and 35 of the

Protocol] the prosecutor on-call must take action immediately. In addition, item

‘A. On-call Duty’ of General recommendations No 0–8/11 details the activities

REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 3. 5. 2024 – CASE C-373/24

6

Anonymised version

that a deputy public prosecutor is required to undertake during his or her on-call

duty outside of the public prosecutor’s office’s regular working hours, especially

on non-working days.

In this manner, the applicant, after his normal working hours from 8.00 a.m. to

4.00 p.m., in the afternoons and evenings and on non-working days, receives calls

from police officers about individuals who have been detained, calls from the

police officer assigned to the detention room about detainees being admitted to the

detention room, calls from police officers about the need to instruct individuals of

their rights within 12 hours in urgent cases, calls from police officers about the

commencement of forensic examinations or the receipt of crime reports as well as

calls from police officers wishing to consult the prosecutor in connection with the

conduct of investigations or the urgent taking of evidence, and also gives verbal

instructions to the police regarding the conduct of investigations and urgent taking

of evidence and performs other official duties.

The above activities of the deputy public prosecutor on-call are significantly more

concentrated in the 24-hour period when the police are required to carry out

operational and investigative activities and urgently take evidence (as ordered by

the prosecutor) with respect to a detainee, as this entails more phone calls between

police officers and the deputy public prosecutor on-call in order to inform the

prosecutor of the actions taken by the police and to coordinate those actions, as

well as phone calls concerning the taking of evidence, notifications from the

police to the prosecutor about the need to inspect a crime scene, and so forth.

In addition, during ‘passive’ on-call duty the applicant coordinates the work of all

participants in the proceedings, which involves liaising with the police to arrange

a date and time for bringing a detainee to the public prosecutor’s office for

questioning, contacting the recording technician, the minute clerk, the detainee’s

defence counsel and, if necessary, an interpreter, in order for those persons to be

present at the interview, consulting the investigating judge on duty to set a date for

a hearing on pre-trial detention and to provide the court with the motion for pre-

trial detention together with attachments, as well as analysing the relevant

legislation, preparing and drafting the prosecution file, and performing other

necessary activities.

The applicant may at any time receive a phone call from a police officer requiring

the applicant to go immediately to the scene of, for instance, a fatal traffic or

workplace accident.

Such situations are referred to as ‘active’ on-call duty performed by deputy

municipal public prosecutors. ‘Active’ on-call duty at the public prosecutor’s

office involves the deputy public prosecutor performing urgent tasks in court, at

the public prosecutor’s office, or at the scene of an incident; those tasks are

defined in the Code of Criminal Procedure. For instance, the tasks include the

initial questioning of a suspect (within 16 hours of the suspect being handed over

to the police officer on duty in the detention room), requesting a search warrant

RAMAVIĆ

7

Anonymised version

from the investigating judge (immediately), confirming verbal orders to urgently

take evidence (within 24 hours), inspecting, alone or in cooperation with others,

the scene of a fatal traffic or workplace accident or crime scene in accordance

with the General recommendations (immediately), attending an evidentiary

hearing before the investigating judge (as soon as possible), ordering preventive

measures or filing a motion for pre-trial detention (within 16 hours of the suspect

being handed over to the police officer on duty in the detention room),

participating in a pre-trial detention hearing (within 24 hours of the suspect being

handed over to the police officer on duty in the detention room), and so forth.

Despite the fact that during on-call duty (both active and passive) the applicant

performs regular job-related tasks in accordance with the duties and

responsibilities assigned to him, and performs them outside of his full-time

working hours, that work is not considered to be his working time. Such work is

considered neither regular work nor overtime, and is not taken into account in

connection with the applicant’s right to daily and weekly rest; additionally, the

applicant does not accrue the right to days off on the basis of that on-call duty.

The employer does not include on-call duty, whether active or passive, in the

maximum statutory daily and weekly working time. In cases where on-call duty

continues after normal working hours or lasts for several days, the applicant

actually works more than 24 hours, and sometimes more than 48 hours, without a

break and without any reduction of his regular workload during the working hours

of the Municipal Public Prosecutor’s Office, Pula, which are from 8.00 a.m. to

4.00 p.m.

Such work during normal working hours with additional work on-call, without

any regulation or restriction of maximum weekly working hours, results in the

applicant being unable to set aside adequate time for rest, which undoubtedly

affects his health and safety in the workplace, since working outside of working

hours involves additional mental and physical exertion, strain on the eyes and

vocal chords, and excessive stress. In particular, the on-call duty outside of

working hours described above, which involves the obligation to answer

telephone calls at all times (often in the late evening or at night) and to be on

constant stand-by, results in intensified stress at work, which also has a

detrimental effect on the worker’s health. Such work is exhausting, because

despite being on-call in the afternoons and evenings (receiving calls at any time),

the applicant is required to go to his workplace and work on every working day

during normal working hours and perform his regular duties.

The Ministarstvo pravosuđa Republike Hrvatske (Ministry of Justice of the

Republic of Croatia) has adopted successive Regulations concerning remuneration

for on-call duty performed by judges, public prosecutors and deputy public

prosecutors (Narodne novine Nos 35/2015, 64/2019 and 106/23). Under that

secondary legislation, on-call duty is not considered working time and does not

affect the calculation of maximum weekly working hours. No daily or weekly rest

REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 3. 5. 2024 – CASE C-373/24

8

Anonymised version

is envisaged for on-call duty, and on-call duty does not affect the applicant’s

regular workload.

In view of the above, the applicant believes that the secondary legislation in

question is contrary to the abovementioned Union acquis.

As regards the essential element of the concept of ‘working time’ within the

meaning of Article 2(1) of Directive 2003/88/EC, namely that the worker is at the

employer’s disposal, the applicant in the main proceedings emphasises that the

Court has found that a key feature of working time is that the worker is required to

be physically present at the place designated by the employer and to remain at the

employer’s disposal in order to be able to perform work immediately if necessary.

Therefore, in order for a worker to be considered at the disposal of his or her

employer, that worker must be in a situation where he or she is legally obliged to

follow the employer’s instructions and perform actions for the employer’s benefit,

which the applicant believes is undisputed.

The applicant in the main proceedings stresses that during both active and passive

on-call duty, as a result of his obligation to perform the tasks and duties stipulated

in the Law and in the General recommendations issued by the employer, and due

to his mandatory presence in the town or city where the public prosecutor’s office

is located, or in his home (passive on-call duty) or at his workplace in the public

prosecutor’s office (active on-call duty), he is completely restricted as regards

managing his free time and in his choice of location, while the need to be

constantly available for telephone calls prevents him from performing any

activities during which he would not be able to answer a call immediately. In

practice, this means that for a few days a week the applicant has no freedom to

spend time with his family. He is not allowed to leave his home, engage in sports

and leisure activities, or in any way organise his time for the purpose of relaxation

or other activities and interests while on-call. The applicant emphasises that the

restrictions to which he is subject during passive and active on-call duty are such

that they objectively and significantly affect his ability to freely manage his time

when he is not required to perform work, and to devote that time to his own

interests.

The applicant performs identical tasks and duties during his regular full-time

working hours as well. Therefore, during his on-call duty, the applicant does not

perform any activities other than those he usually performs during his normal

working hours.

The applicant explains that, as a result, fair working conditions are not ensured,

since working time is not regulated in such a manner as to limit daily and weekly

working hours, and as a result, reasonable daily and weekly working hours are not

ensured. Moreover, he has no guaranteed right to uninterrupted daily rest lasting

12 hours or to weekly rest lasting 24 hours. The applicant does not enjoy adequate

protection in regard to health and safety at work, and his working conditions are

such that work outside of normal working hours, without any limits on maximum

RAMAVIĆ

9

Anonymised version

weekly working hours or overtime, has a detrimental effect on his health and

safety. As a result of not being able to enjoy daily and weekly rest, the applicant is

exposed to health risks due to greater stress and mental and physical exertion.

Moreover, the applicant is not ensured the right to fair remuneration, that is, to

increased pay for overtime and for work on Sundays and holidays. In addition, the

applicant explains that for his on-call duty, he is paid less than for his regular

work between 8.00 a.m. and 4.00 p.m. Monday to Friday.

Officers of the public prosecutor’s office – in the present case, the applicant – are

subordinate to their superiors at the public prosecutor’s office and to the

Ministarstvo pravosuđa i uprave Republike Hrvatske (Ministry of Justice and

Administration of the Republic of Croatia), which administers the justice system

on behalf of the public prosecutor’s office. The Ministry’s tasks include the

handling of complaints regarding the operation of public prosecutor’s offices,

namely work-related issues, providing proper working conditions for prosecutors

in material and financial terms as well as in terms of premises and other

conditions, approving plans for the hiring of new officers, and approving the

hiring of support staff for prosecutors [Article 66(1) of the Law on the

Prosecutor’s Office, and so forth].

Vacant deputy public prosecutor positions can only be filled in accordance with

the Plan popunjavanja slobodnih mjesta zamjenika državnih odvjetnika (Plan for

filling vacant deputy public prosecutor positions), which is adopted by the Glavni

državni odvjetnik (National Public Prosecutor), with the prior approval of the

ministry responsible for justice, by the end of the calendar year [Article 48 of the

Zakon o državnoodvjetničkom vijeću (Law on the Public Prosecutors’ Council)],

which makes the hiring of prosecutors subject to the political will and capabilities

of the executive branch of government. Public prosecutors and their deputies

(officers of the public prosecutor’s office) are appointed and dismissed in the

manner, under the conditions, and according to the procedure set forth in the Law

on the Public Prosecutors’ Council.

As regards dismissal from the position of public prosecutor, which a deputy public

prosecutor may request on his or her own behalf, the Državnoodvjetničko vijeće

(Public Prosecutors’ Council) may remove a deputy against his or her will and for

other statutory reasons (disciplinary sanction, criminal conviction, unsatisfactory

performance, loss of competence, and so forth).

Officers of the public prosecutor’s office are subject to disciplinary liability, that

is to say, they are accountable to the Public Prosecutors’ Council [Articles 85 to

99 of the Law on the Public Prosecutor’s Council] for disciplinary offences [abuse

of position, unjustified failure to perform or improper performance of

prosecutorial duties, performing duties or work and activities that are

incompatible with the position of prosecutor, performing any other activity

without the approval of the Council, disrupting the work of the public prosecutor’s

office in a manner that significantly impacts its activities, violating official

secrecy related to holding the position of prosecutor, behaviour or conduct

REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 3. 5. 2024 – CASE C-373/24

10

Anonymised version

incompatible with the basic principles of the Etički kodeks državnih odvjetnika i

zamjenika državnih odvjetnika (Code of ethics for public prosecutors and deputy

public prosecutors) that is detrimental to the image of the public prosecutor’s

office or the position of prosecutor, failing to submit an asset declaration,

providing false data in an asset declaration or submitting an incomplete asset

declaration, violating personal data protection regulations], which constitutes a

relationship to that body that is typical of an employment relationship.

An officer of the public prosecutor’s office is not allowed to perform other

activities without the approval of the Council, and that restriction by the employer

of his or her freedom to perform other activities is even more stringent than in

most other jobs. The performance and competence of an officer of the public

prosecutor’s office are also subject to assessment by the head of the public

prosecutor’s office [Articles 109 to 116 of the Law on the Public Prosecutor’s

Office]. It should be noted that the performance of other employees of the public

prosecutor’s office is assessed as well, and that unsatisfactory performance

assessments of officers of the public prosecutor’s office, like those of civil

servants, may result in a disciplinary sanction or even in the termination of service

or employment.

Pay slips are issued to officers of the public prosecutor’s office in the same

manner as to other civil servants and administrative employees, and the salaries of

officers of the public prosecutor’s office are calculated using the Registar

zaposlenih u javnim službama (Registry of government employees, or COP) in the

same manner as in the case of other civil servants and administrative employees.

In addition, the income (salary) of officers of the public prosecutor’s office is

treated in the same manner as the income (salary) of other staff, namely as

salaried income, which, for all employees of the public prosecutor’s office,

including officers, is taxed according to the same regulations as those pertaining

to ordinary employees [Article 21 of the Zakon o porezu na dohodak (Law on

Income Tax)], while mandatory health and pension insurance contributions are

calculated and paid on salaried income under the same regulations, all in

accordance with Article 10 of the Law on the Public Prosecutor’s Office, which

stipulates that the salary and allowances of public prosecutors and deputy public

prosecutors are regulated by law. Therefore, remuneration is paid to officers of the

public prosecutor’s office in return for their professional activity, that is, work

performed on a full-time basis, and remuneration for work performed is a

fundamental feature of the employment relationship.

Although the law stipulates that officers of the public prosecutor’s office are

autonomous and independent in their work [Articles 5(2) and 57(4) of the Law on

the Public Prosecutor’s Office], the independence of an officer of the public

prosecutor’s office when working on a case and taking decisions may nevertheless

be restricted in the following manner, as stipulated in the Law on the Public

Prosecutor’s Office: a deputy may receive orders from his or her superiors to carry

out a specific action in a case or receive binding instructions concerning a

decision to be issued in a case, or he or she may be removed from a case, and so

RAMAVIĆ

11

Anonymised version

forth – those issues are regulated by Article 53 and Articles 84 to 86 of the Law

on the Public Prosecutor’s Office. Additionally, deputies in lower-level public

prosecutor’s offices are supervised by a higher-level office [Article 87 of the Law

on the Public Prosecutor’s Office], all of which is consistent with the hierarchical

structure of the public prosecutor’s office set forth in Article 13(2) of the Law on

the Public Prosecutor’s Office [municipal public prosecutors’ offices are

subordinate to county public prosecutors’ offices, while the latter and special

prosecutors’ offices are subordinate to the National Public Prosecutor’s Office of

the Republic of Croatia]. The above indicates that officers of the public

prosecutor’s office are subordinate both to the head of the office and to a higher-

level public prosecutor’s office, and that subordination is characteristic of the

employment relationship.

The principle of autonomy and independence of the actions of deputies was

established to dispel any legitimate doubts on the part of citizens about the

possibility of external influence on the decisions of the public prosecutor’s office

and about its neutrality with respect to conflicting interests, but that principle, as

described here, does not prevent an officer of the public prosecutor’s office from

being considered a worker.

Furthermore, in accordance with Article 7 of the Law on the Public Prosecutor’s

Office, everyone has the right to submit to the competent prosecutor, verbally or

in writing, requests and complaints concerning the operation of the relevant public

prosecutor’s office or the office directly subordinate to it, and to receive a

response.

At the same time, as regards liability for the work done by officers of the public

prosecutor’s office, Article 57(4) of the Law on the Public Prosecutor’s Office

stipulates that a deputy public prosecutor is responsible for the work on a case that

has been assigned to him or her, and Article 108 of that Law sets forth the rules

related to the civil liability of deputies and the financial damage caused to the state

(the employer) if an officer performs work in an improper or unlawful manner.

With regard to the organisation of work of each officer of the public prosecutor’s

office, in terms of the employer-employee relationship, an officer’s tasks and

duties are established annually in a work schedule, in which the head of the public

prosecutor’s office determines the department in which the deputy public

prosecutor is to work, the types of cases to be handled by him or her, and the

workload; the head of the office may also assign other tasks and responsibilities to

the deputy (for instance, additional workload as a department head, spokesperson

tasks, mentoring of trainees or assistants, on-call duty, and so forth). With regard

to on-call duty, the prosecutor who is head of the public prosecutor’s office adopts

a monthly schedule that specifies on which days a deputy will perform tasks

outside of his or her working time (on-call duty), which means that deputies must

be available on the day of their on-call duty and perform tasks outside of their

working time if necessary. In addition to the above, deputies are assigned hearings

and meetings (including in cases that are assigned to other deputies) on a weekly

REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 3. 5. 2024 – CASE C-373/24

12

Anonymised version

basis, and the schedule is adopted by the head of the investigation department.

Furthermore, under Article 54(3) of the Law on the Public Prosecutor’s Office, the

prosecutor who is head of the public prosecutor’s office may additionally assign a

deputy to perform administrative work within the prosecutor’s office. If a deputy

refuses to carry out work assigned in that manner in accordance with approved

schedules and orders, he or she will be subject to disciplinary liability for the

improper performance of duties.

In connection with the above, the applicant believes that officers of the public

prosecutor’s office hold their positions within the framework of an employer-

employee relationship in the organisational sense, which does not affect their

independence when working on cases and making decisions; that independence,

however, may be restricted in certain cases specified in law due to the hierarchical

structure of the public prosecutor’s office.

The applicant believes that officers of the public prosecutor’s office and their

duties or activities are part of the public sector and therefore fall within the scope

of Directive 89/391/EEC and Directive 2003/88/EC, which were adopted to

protect the health and safety of workers on account of the absolute necessity to

guarantee effective protection of the community at large. Moreover, the applicant

believes that the definition of the term ‘worker’ encompasses all workers without

drawing a distinction according to whether their employer is in the public or

private sector (judgment of 19 March 2020, Sánchez Ruiz and Others, C‑103/18

and C‑429/18, EU:C:2020:219, paragraph 108). In the Court’s judgment of

16 July 2020, Governo della Repubblica italiana (Status of Italian Magistrates),

C‑658/18, EU:C:2020:572, paragraph 96, it was found that the sui generis legal

nature of an employment relationship in national law can in no way whatsoever

affect whether or not the person is a ‘worker’ for the purposes of EU law

(judgment of 26 March 2015, Fenoli, C‑316/13, EU:C:2015:200, paragraph 31).

II. Applicant’s claim

The applicant brought an action before the Municipal Court, Pula for payment of

remuneration for on-call hours worked, claiming that the defendant, which takes

the position that those hours do not constitute working time, refuses – in violation

of national legislation and the Union acquis – to pay remuneration to the applicant

for work thus performed. More specifically, under the Regulations concerning

remuneration for on-call duty performed by judges, public prosecutors and deputy

public prosecutors, the applicant is remunerated for on-call duty at a rate lower

than that which he receives during normal working hours.

The applicant bases his claim on the Court’s positions expressed in Simap

(C-303/98), Jaeger (C-151/02), UX v Governo della Repubblica Italiana

(C-658/18), UO v Készenléti Rendőrség (C-211/19), C-658/18, Dellas (C-14/04),

Grigore (C-258/10), Vorel (C-437/05), XR v Dopravni podnik hl.m. Prahy,

akciova společnost (C-107/19), C-241/99, C-437/05, and Matzak (C-518/15).

RAMAVIĆ

13

Anonymised version

III. Defendant’s defence

By challenging the legitimacy of the action brought, the defendant does not

recognise the legal basis for the applicant’s claim and requests that it be

dismissed, arguing that the provisions of the directive in question do not apply to

the applicant as a deputy public prosecutor (an officer of the judiciary), that is to

say, the applicant cannot be considered a worker.

The defendant believes that the substantive rights of deputy public prosecutors in

connection with their on-call duty during the period covered by the action (2015–

2019) were regulated by the Regulations concerning remuneration for on-call duty

performed by judges, public prosecutors and deputy public prosecutors (Narodne

novine No 35/2015), which were adopted pursuant to Article 135(2) of the Zakon

o sudovima (Law on Courts) (Narodne novine Nos 28/13, 33/15, 82/15, 82/16,

67/18 and 126/19), and Article 46(2) of the Law on the Public Prosecutor’s

Office, under which the Minister of Justice is authorised to determine the

conditions for payment and amount of remuneration due for performing

inspections and other tasks within the framework of preliminary proceedings. The

abovementioned secondary legislation determines the amount of remuneration due

for on-call duty, which includes time outside of the normal working hours of

judicial authorities, as well as rest periods, non-working days and public holidays,

in proportion to the number of hours worked. Article 2 of the abovementioned

Regulations includes a definition of active and passive on-call duty. Active on-call

duty is considered to be duty in court and at the prosecutor’s office and the

performance of urgent tasks by a judge, public prosecutor or deputy public

prosecutor outside of court and outside of the public prosecutor’s office, while

passive on-call duty means the mandatory presence of a judge in the town or city

where the court is located or of a public prosecutor or deputy public prosecutor in

the town or city where the public prosecutor’s office is located. Article 3 of the

Regulations specifies the amount of remuneration due for on-call duty; the

provisions of the Regulations are fully consistent with the laws of the Republic of

Croatia.

IV. Provisions of national law relied on

1. The Zakon o radu (Labour Law) (Narodne novine Nos 93/2014, 127/2017,

98/2019, 151/2022 and 64/2023)

Article 60(1) of the Labour Law stipulates that working time is the time during

which a worker is required to perform work or during which he or she is ready

(available) to perform work as instructed by the employer, at the place where his

or her work is performed or at another place determined by the employer.

Article 4 of the Labour Law stipulates that a worker (wage earner, employee,

appointee, administrative employee, civil servant, and so forth) within the

meaning of the Law is a natural person who performs specific work for the

employer within the framework of an employment relationship; the same article

REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 3. 5. 2024 – CASE C-373/24

14

Anonymised version

stipulates that an employer within the meaning of the Law is a natural or legal

person who employs the worker and for whom the worker performs specific work

within the framework of an employment relationship.

Article 5(1) stipulates that the employer is obliged to keep a record of the workers

it employs.

2. The Zakon o Registru zaposlenih u javnom sektoru (Law on the Register of

Public Sector Employees) (Narodne novine No 34/11, in the wording in effect

until 10 June 2023).

Article 3 stipulates that those employed in the public administration include civil

servants and government employees, appointees and administrative employees,

state officials appointed to a position in a state or public administration body, and

officers of the judiciary.

3. The Zakon o Registru zaposlenih i centraliziranom obračunu plaća u

državnoj službi i javnim službama (Law on the Register of Employees and

Centralised Calculation of Salaries in the State and Public Administration)

(Narodne novine No 59/23, in the wording in effect from 10 June 2023).

Article 3 stipulates that those employed in the civil service and public

administration include civil servants and government employees, appointees and

public administration employees, state officials, officers of the judiciary, as well

as persons in an employment relationship with state bodies under separate

regulations who do not have the status of civil servants.

4. The Zakon o kaznenom postupku (Code of Criminal Procedure) (Narodne

novine Nos 152/08, 76/09, 80/11, 121/11, 91/12, 143/12, 56/13, 145/13, 152/14,

70/17, 126/19, 80/22, and 36/24) specifies the applicant’s duties as a deputy

public prosecutor in criminal proceedings; it also specifies short deadlines for

taking certain actions in those proceedings, from which it follows that the

applicant is obliged to perform those actions while on-call without being able to

wait for normal working hours to begin (in particular, the provisions of Article 40,

Article 108(5), Article 108b, Article 109(4), Article 112(3), Article 207(2),

Article 207(5) and the chapter entitled ‘Urgent Taking of Evidence’, Article 212,

Article 214, Article 220, Article 242, Article 245, Article 246, Article 249, and

Article 339a).

5. The Zakon o sudovima (Law on Courts) (Narodne novine Nos 28/13, 33/15,

82/15, 82/16, 67/18, 126/19, 130/20, 21/22, 60/22, 16/23, 155/23 and 36/24), in

Article 35(2), stipulates that the minister responsible for justice determines in the

regulations the payment conditions and amount of remuneration for judges, civil

servants and administrative employees performing inspections as well as

remuneration for performing tasks within the framework of preliminary

proceedings and remuneration for on-call duty.

RAMAVIĆ

15

Anonymised version

6. The Zakon o državnom odvjetništvu (Law on the Public Prosecutor’s Office)

(Narodne novine Nos 76/09, 153/09, 116/10, 145/10, 57/11, 130/11, 72/13,

148/13, 33/15, 82/15 and 67/18), in Article 46(2), authorises the Minister of

Justice to determine the payment conditions and amount of remuneration for

inspections and performing tasks within the framework of preliminary

proceedings. The same provision is contained in Article 103(4) of the current Law

on the Public Prosecutor’s Office (Narodne novine Nos 67/18 and 21/22).

7. The Poslovnik državnog odvjetništva (Regulations of the Public

Prosecutor’s Office) (Narodne novine Nos 5/14, 123/15, and 67/18), in particular

Article 52.

Article 52 stipulates that outside of normal working hours, on weekly rest days,

non-working days and holidays, only urgent tasks, as a rule, are to be performed.

The performance of tasks within the framework of preliminary proceedings (on-

call duty) at municipal and county public prosecutors’ offices where such tasks are

performed is ensured in one of the following ways: continuous presence […] at

the public prosecutor’s office until 8.00 p.m. is mandatory, and after 8.00 p.m.

continuous presence in the town or city where the public prosecutor’s office is

located is mandatory until the start of normal working hours on the following day.

The performance of tasks within the framework of preliminary proceedings at the

public prosecutor’s office on weekly rest days, non-working days and holidays is

ensured in those municipal and county public prosecutors’ offices where on-call

duty is performed continuously. When tasks within the framework of preliminary

proceedings are not performed at the county public prosecutor’s office, those tasks

are performed by officers and other employees who, in accordance with their

schedules, must remain in the town or city where the public prosecutor’s office is

located.

The public prosecutor’s office informs the relevant court and police headquarters

about the on-call duty schedule of such officers and employees and where they

can be found outside of normal working hours.

8. The Poslovnik državnog odvjetništva (Regulations of the Public

Prosecutor’s Office) (Narodne novine No 128/19), in particular Articles 64 to 66.

Article 64 stipulates that after the normal working hours of the public prosecutor’s

office, on weekly rest days, non-working days and holidays, on-call duty is

organised in order for urgent tasks to be performed. At municipal and county

public prosecutors’ offices and at special prosecutors’ offices, on working days

from the end of working hours until the beginning of working hours on the next

working day, on-call duty may be organised on a continuous basis at the public

prosecutor’s office or on a purely stand-by basis, and on weekly rest days, non-

working days and holidays the organisation of on-call duty is decided by the

competent prosecutor. The performance of tasks during on-call duty is recorded in

a register in electronic form, with all relevant events entered therein; the

prosecutor may also decide to maintain the register in paper form as well.

REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 3. 5. 2024 – CASE C-373/24

16

Anonymised version

Article 65 (Duty schedule) stipulates that the prosecutor establishes a duty

schedule for officers and employees for a period of at least one month. The duty

schedule designates the officers and employees who are on-call on specific days,

the location where they perform their on-call duty and their contact details. As a

rule, public prosecutor’s offices provide on-call services in accordance with their

substantive and local jurisdiction.

Article 66 stipulates that municipal and county public prosecutors inform the

relevant courts, relevant police headquarters and a higher-level prosecutor’s office

of their on-call duty schedules.

9. The Pravilnik o naknadama za dežurstva sudaca, državnih odvjetnika i

zamjenika državnih odvjetnika (Regulations concerning remuneration for on-call

duty performed by judges, public prosecutors and deputy public prosecutors)

(Narodne novine No 35/2015) stipulates the amount of remuneration due for the

active and passive on-call duty of judges, public prosecutors and deputy public

prosecutors depending on the conditions and duration of that on-call duty.

10. The Pravilnik o naknadama za dežurstva sudaca, državnih odvjetnika i

zamjenika državnih odvjetnika (Regulations concerning remuneration for the on-

call duty of judges, public prosecutors and deputy public prosecutors) (Narodne

novine Nos 64/19 and 106/23) (currently in effect) stipulates the amount of

remuneration due for the active and passive on-call duty of judges, public

prosecutors and deputy public prosecutors depending on the conditions and

duration of that on-call duty.

11. The Opća uputa o radu službe dežurstva (General recommendations

concerning on-call duty) No 0–8/11–1 of 13 October 2011, adopted by the Kolegij

Državnog odvjetništva Republike Hrvatske (College of the National Public

Prosecutor’s Office of the Republic of Croatia), as amended by Odluka

(Resolution) No 0–8/11 of 24 August 2011 and No 0–8/11–2 of 12 October 2012,

specifically the provisions of item A. 2(b) of Resolution No 0–8/11 of 24 August

2011, stipulate that [prosecutors] of the municipal public prosecutors’ offices in

Osijek, Rijeka, Split, Bjelovar, Gospić, Pula, Pazin, Koprivnica, Vinkovci and

Zlatar must be on constant stand-by at the house or apartment in which they live

during their on-call duty.

12. The Protokol o zajedničkom radu policije i državnog odvjetništva tijekom

prethodnog i kaznenog postupka (Protocol on cooperation between the police and

the public prosecutor’s office during preliminary and main proceedings) of

1 September 2011 defines the cooperation between the police and public

prosecutors, specifying the situations in which police officers are required to

immediately inform or request action from the prosecutor on-call (Article 10,

Article 12, Article 17, Article 18, Article 20, Article 35, Article 45 and others).

RAMAVIĆ

17

Anonymised version

V. Provisions of EU law, the interpretation of which is sought in the

request for a preliminary ruling in the present case

1. Council Directive 89/391/EEC of 12 June 1989 on the introduction of

measures to encourage improvements in the safety and health of workers at work

(OJ 1989 L 183, p. 1).

Article 2 (Scope)

1. This Directive shall apply to all sectors of activity, both public and private

(industrial, agricultural, commercial, administrative, service, educational, cultural,

leisure, etc.).

2. This Directive shall not be applicable where characteristics peculiar to

certain specific public service activities, such as the armed forces or the police, or

to certain specific activities in the civil protection services inevitably conflict with

it.

In that event, the safety and health of workers must be ensured as far as possible

in the light of the objectives of this Directive.

Article 3 (Definitions)

For the purposes of this Directive, the following terms shall have the following

meanings:

(a) worker: any person employed by an employer, including trainees and

apprentices but excluding domestic servants;

(b) employer: any natural or legal person who has an employment relationship

with the worker and has responsibility for the undertaking and/or establishment;

2. The provisions of Council Directive 89/391/EEC of 12 June 1989 on the

introduction of measures to encourage improvements in the safety and health of

workers at work (which are still fully applicable to the areas regulated by

Directive 2003/88/EC of 4 November 2003 concerning certain aspects of the

organisation of working time)

Article 1

Purpose and scope

1. This Directive lays down minimum safety and health requirements for the

organisation of working time.

2. This Directive applies to:

(a) minimum periods of daily rest, weekly rest and annual leave, to breaks and

maximum weekly working time; and

REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 3. 5. 2024 – CASE C-373/24

18

Anonymised version

(b) certain aspects of night work, shift work and patterns of work.

3. This Directive shall apply to all sectors of activity, both public and private,

within the meaning of Article 2 of Directive 89/391/EEC, without prejudice to

Articles 14, 17, 18 and 19 of this Directive.

This Directive shall not apply to seafarers, as defined in Directive 1999/63/EC

without prejudice to Article 2(8) of this Directive.

4. The provisions of Directive 89/391/EEC are fully applicable to the matters

referred to in paragraph 2, without prejudice to more stringent and/or specific

provisions contained in this Directive.

Article 2 (Definitions)

For the purpose of this Directive, the following definitions shall apply:

1. ‘working time’ means any period during which the worker is working, at the

employer’s disposal and carrying out his activity or duties, in accordance with

national laws and/or practice;

2. ‘rest period’ means any period which is not working time.

3. Article 31 of the Charter, which establishes the right to fair and just working

conditions, and the related right to liberty provided for in Article 6 of the Charter,

and the right to respect for private and family life provided for in Article 7 of the

Charter. Additionally, the right to equality before the law provided for in

Article 20 of the Charter.

4. Article 2 of the revised European Social Charter of 3 May 1996 establishing

the right to just conditions of work, Article 3 establishing the right to safe and

healthy working conditions, Article 4 establishing the right to a fair remuneration

and Article 26 establishing the right to dignity at work.

5. The Court’s positions expressed in Simap (C-303/98), Jaeger (C-151/02),

Matzak (C-518/15), UX v Governo della Repubblica Italiana (C-658/18), UO v

Készenléti Rendőrség (C-211/19), XR v Dopravni podnik hl.m. Prahy, akciova

společnost (C-107/19), Dellas (C-14/04), Grigore (C-258/10), Vorel (C-437/05),

C-241/99, and C-437/05.

VI. Reasons for seeking an interpretation of the provisions of EU law

The applicant believes that the Court’s case-law supports his claim that the on-call

time of deputy public prosecutors/public prosecutors must be considered working

time as established in national law.

In light of the above, the referring court submits to the Court the questions set out

on the [second and third pages] of this request for a preliminary ruling.

RAMAVIĆ

19

Anonymised version

Enclosed are copies of case file […].

Pula, 3 May 2024

[…]

Vastuvõtmise kuupäev : 30/07/2024

Anonüümseks muudetud versioon

Tõlge C‑373/24 ‑ 1

Kohtuasi C‑373/24 [Ramavić]i

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

24. mai 2024

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Općinski sud u Puli-Pola (Puli-Pola esimese astme kohus,

Horvaatia)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

3. mai 2024

Kaebaja:

NI

Vastustaja:

Horvaatia Vabariik, keda esindab Općinsko državno odvjetništvo u

Rijeci (Rijeka rajooniprokuratuur)

HORVAATIA VABARIIK

OPĆINSKI SUD U PULI-POLA (PULI-POLA ESIMESE ASTME KOHUS)

[…]

Euroopa Liidu Kohus

[…]

i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.

ET

ET

T

EELOTSUSETAOTLUS 3.5.2024 – KOHTUASI C-373/24

2

Anonüümseks muudetud versioon

Kohtuasi: Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 267 alusel

Euroopa Liidu Kohtule esitatud eelotsusetaotlus liidu õiguse tõlgendamise

kohta

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Općinski sud u Puli-Pola (Puli-Pola esimese astme kohus )

[…]

Kaebaja:

NI

Vastustaja:

Horvaatia Vabariik,

mida esindab Općinsko državno odvjetništvo u Rijeci (Rijeka rajooniprokuratuur).

Općinski sud u Puli-Pola (Puli-Pola esimese astme kohus) kui liikmesriigi kohus

esitab Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse, mis puudutab Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ (tööaja korralduse

teatavate aspektide kohta) artikli 1 lõike 3 ning artikli 2 lõigete 1 ja 2 ning

nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ (töötajate tööohutuse ja

töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta) tõlgendamist.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus esitab Euroopa Kohtule järgmised

küsimused:

1. Kas kaebaja prokuröri ametikoht (rajooniprokuröri asetäitja /

rajooniprokurör) kuulub direktiivi 2003/88/EÜ artikli 1 lõikes 3 koostoimes

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 31 sätestatud mõiste „töötaja“ alla, st

kas kõigi prokuratuuri töötajate suhtes kohaldatavate samade töötingimuste

kontekstis võib prokuratuuri ametnik olla töötaja?

2. Kas direktiivi 89/391/EMÜ artiklit 2, millele viitab direktiivi 2003/88/EÜ

artikli 1 lõige 3, tuleb tõlgendada nii, et see lubab liikmesriikidel jätta prokuratuuri

ametnikud (rajooniprokuröride asetäitjad / rajooniprokurörid) selle direktiivi

ülevõtmist tagavate sätete, sealhulgas direktiivi 2003/88/EÜ artikli 2 lõigete 1

ja 2, mis määratlevad töö- ja puhkeaja, kohaldamisest välja?

3. a) Juhul, kui vastus esimesele küsimusele on jaatav ja teisele küsimusele eitav,

siis tekib küsimus Euroopa Kohtule – kas direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse

teatavaid aspekte käsitlevate sätete (eelkõige artikli 2 lõige 1 ja teised lõiked)

puhul tuleb prokuratuuri ametnike passiivset valveaega pidada tööajaks,

arvestades piiranguid, mis on prokuratuuri ametnikule passiivse valveaja jooksul

pandud seoses kohustuste ja ülesannetega, mida ametnik täidab passiivse valveaja

RAMAVIĆ

3

Anonüümseks muudetud versioon

jooksul vastavalt Horvaatia Vabariigi riikliku prokuratuuri 13. oktoobri

2011. aasta üldistele juhistele valveaja kohta (Opća uputa Državnog odvjetništva

Republike Hrvatske o radu službe dežurstva) nr 0‑8/11‑1, muudetud 12. oktoobril

2012, ja kooskõlas kriminaalmenetluse seadustikuga (Zakon o kaznenom

postupku) (Narodne novine nr 152/08, 76/09, 80/11, 121/11, 91/12, 143/12, 56/13,

145/13, 152/14, 70/17, 126/19, 80/22 ja 36/24), mille kohaselt on prokuratuuri

ametnikul kui töötajal oluliselt piiratud tegelemine muude tegevustega, hoolimata

sellest, et nimetatud üldiste juhiste järgi on tööandja kohustatud võimaldama

töötajale passiivse valvekorra ülesannete täitmist oma kodus?

3. b) Juhul, kui vastus esimesele küsimusele on jaatav ja teisele küsimusele eitav,

siis tekib küsimus Euroopa Kohtule – kas direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse

teatavaid aspekte käsitlevate sätete (eelkõige artikli 2 lõige 1 jt) järgi tuleb

prokuratuuri ametnike aktiivset valveaega lugeda tööajaks, arvestades

ametikohustusi ja ülesandeid, mida prokuratuuri ametnik täidab aktiivse

valvekorra ajal vastavalt Horvaatia Vabariigi riikliku prokuratuuri 13. oktoobri

2011. aasta üldistele juhistele valveaja kohta (Opća uputa Državnog odvjetništva

Republike Hrvatske o radu službe dežurstva) nr 0-8/11-1, muudetud

12. oktoobril 2012, ja kooskõlas kriminaalmenetluse seadustikuga (Zakon o

kaznenom postupku) (Narodne novine nr 152/08, 76/09, 80/11, 121/11, 91/12,

143/12, 56/13, 145/13, 152/14, 70/17, 126/19, 80/22 ja 36/24), mille kohaselt

prokuratuuri ametnik täidab aktiivse valvekorra ülesandeid tavapärases töökohas

või muus tööandja poolt kindlaks määratud kohas (inspekteerimine jms)?

PÕHJENDAV OSA:

Općinski sud u Puli-Pola (Puli-Pola esimese astme kohus) palub Euroopa Kohtul

tõlgendada direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta

(artikli 1 lõige 3 ja artikli 2 lõiked 1 ja 2) koostoimes direktiivi 89/391/EMÜ

artikli 2 lõikega 2 seoses prokuröridega, kes peavad lisaks oma tavapärasele tööle

täitma aktiivset ja passiivset valvekohustust kohtueelses (kriminaal)menetluses

väljaspool tööaega.

I. Põhikohtuasja ese ja olulised faktid:

Kaebaja on Općinsko državno odvjetništvo u Puli-Pola (Puli-Pola

rajooniprokuratuuri) prokuröri asetäitja.

Državno odvjetništvo Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi riiklik

prokuratuur) on prokuratuuriseaduse (Zakon o državnom odvjetništvu, Narodne

novine nr 67/18 ja 21/22) § 3 kohaselt iseseisev ja sõltumatu asutus, mis on

volitatud ja kohustatud võtma meetmeid kuritegude ja muude süütegude

toimepanijate vastu, võtma õiguslikke meetmeid Horvaatia Vabariigi vara

kaitsmiseks ning võtma õiguslikke meetmeid Horvaatia Vabariigi põhiseaduse

(Ustav Republike Hrvatske) ja seaduste kaitsmiseks.

EELOTSUSETAOTLUS 3.5.2024 – KOHTUASI C-373/24

4

Anonüümseks muudetud versioon

Seaduse §‑s 12 on sätestatud, et kogu Horvaatia Vabariigi territooriumil luuakse

Državno odvjetništvo Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi riiklik

prokuratuur) ning et Horvaatia Vabariigis asutatakse rajooni- ja

maakonnaprokuratuurid.

Rajooniprokuratuurid alluvad maakonnaprokuratuuridele ning maakonna- ja

eriprokuratuurid alluvad Državno odvjetništvo Republike Hrvatskele (Horvaatia

Vabariigi riiklikule prokuratuurile).

Općinsko državno odvjetništvo u Puli-Pola (Puli-Pola rajooniprokuratuur), kus

kaebaja töötab, tegeleb esimese astme kohtute ja avalik-õiguslike asutustega

vastavalt prokuratuuriseaduse (Zakon o državnom odvjetništvu) § 29 lõike 1

sätetele. Kuna kaebaja töötab Općinsko državno odvjetništvo u Puli-Pola (Puli-

Pola rajooniprokuratuuri) uurimisosakonnas, osaleb ta kriminaalasjades, milles

süüdistatakse kurjategijaid ex officio või taotluse alusel, ning väärteomenetlustes

vastavalt seaduses sätestatud volitustele.

Kaebaja täidab oma ametikohal tööülesandeid täistööajaga 40 tundi nädalas,

esmaspäevast reedeni kell 8.00–16.00.

Oma tööajal ja pärast prokuratuuri tavapärase tööaja lõppu, iganädalastel

puhkepäevadel (laupäevadel ja pühapäevadel) ning seadusega määratletud

riigipühadel ja töövabadel päevadel täidab kaebuse esitaja vastavalt prokuratuuri

töökorra (Poslovnik državnog odvjetništva, Narodne novine nr 5/2014 ja

123/2015) artiklile 52 ka oma tööga seotud täiendavaid ülesandeid valvekorra

vormis. Seega täidab kaebaja ülesandeid kas 24 tundi järjest või 2–4 päeva jooksul

pidevalt 24 tundi ööpäevas. Eespool nimetatud valvekorra ajal teostab kaebaja

kohtueelses (kriminaal)menetluses mittekiireloomulisi tegevusi nn passiivse ja

aktiivse valveaja vormis.

„Passiivse“ valvekohustuse täitmine prokuratuuris on vastavalt prokuratuuri

töökorra (Poslovnik državnog odvjetništva) artikli 52 lõike 1 punktile 3 ja alates

27. märtsist 2015 ka vastavalt kohtunike, prokuröride ja prokuröri asetäitjate

valvekorra tasustamise eeskirja (Pravilnik o naknadama za dežurstva sudaca,

državnih odvjetnika i zamjenika državnih odvjetnika, Narodne novine number

35/2015) artikli 2 lõikele 3 korraldatud nii, et prokuratuuri asukohas on ette

nähtud prokuröri asetäitja kohustuslik kohalolek.

Üldistes juhistes valveaja kohta (Opća uputa o radu službe dežurstva) nr 0‑8/11‑1,

13. oktoober 2011, mille võttis vastu Kolegij Državnog odvjetništva Republike

Hrvatske (Horvaatia Vabariigi riikliku prokuratuuri kolleegium) ja mida on

muudetud otsustega 24. augustist 2011 nr 0‑8/11 ja 12. oktoobrist 2012

nr 0‑8/11‑2, eelkõige otsus nr 0‑8/11, 24. august 2011, punkti A. 2 alapunktis b on

sätestatud, et Osijeki, Rijeka, Spliti, Bjelovari, Gospići, Pula, Pazini, Koprivnica,

Vinkovce ja Zlatari rajooniprokuratuuride [prokurörid] peavad olema valveajal

„alalises valmisolekus kodus või elukohas“.

RAMAVIĆ

5

Anonüümseks muudetud versioon

Županijsko državno odvjetništvo u Puli-Pola (Puli-Pola maakonnaprokuratuuri)

10. aprilli 2015. aasta otsuses nr 0-8/11-14 täpsustati, et Općinsko državno

odvjetništvo u Puli-Pola (Puli-Pola rajooniprokuratuuri), st tollase Stalna služba u

Pazinu (Pazini allüksuse) [prokurörid] peavad olema valves alates tööaja lõpust

kuni järgmise päeva tööaja alguseni, iganädalastel puhkepäevadel, töövälisel ajal

ja riigipühadel „pidevas valmisolekus kodus või elukohas (passiivne valveaeg)“

kogu tollase Općinsko državno odvjetništvo u Puli-Pola (Puli-Pola

rajooniprokuratuuri), st Istra maakonna territooriumil.

Sellest tulenevalt täidab kaebaja valveaja graafikus sätestatud päevadel pärast

tavapärast tööaega oma tööülesandeid selliselt, et ta on kohustatud olema kogu

aeg oma kodus või korteris ning igal ajal politseiasutuste ja muude asutuste

töötajate jaoks kättesaadav, samuti on ta valmisolekus, et minna igal ajal

viivitamatult prokuratuuri peakorterisse või mujale, tegemaks kiireloomulisi

toiminguid.

Protokoll politsei ja prokuratuuri koostöö kohta kohtueelses ja põhimenetluses

(Protokol o zajedničkom radu policije i državnog odvjetništva tijekom prethodnog

i kaznenog postupka), mis kehtib alates 1. septembrist 2011, ja

kriminaalmenetluse seadustik (Zakon o kaznenom postupku, Narodne novine

nr 152/08, 76/09, 80/11, 121/11, 91/12, 143/12, 56/13, 145/13, 152/14, 70/17,

126/19, 80/22 ja 36/24) näevad ette, et politseiametnik on kohustatud teatama

valves olevale prokurörile teatavatest politsei tegevustest, nii et teatud

olukordades tuleb teavitada valves olevat prokuröri (näiteks kriminaalmenetluse

seadustiku (Zakon o kaznenom postupku) §-d 108 ja 109), ja mõnes olukorras

(näiteks protokolli artiklid 17, 18 ja 35) peab valves olev prokurör viivitamatult

tegutsema. Lisaks sellele on üldiste juhiste nr 0-8/11 punktis „A. Valveteenistus“

üksikasjalikult kirjeldatud tegevusi, mida valves olev aseprokurör on kohustatud

tegema valvekorra ajal väljaspool prokuratuuri tavapärast tööaega, eelkõige

riigipühadel.

Nii võtab kaebaja pärast seda, kui ta töötas regulaarselt ajavahemikus 8.00–16.00,

pärastlõunal ja õhtuti töövälisel ajal kõnesid politseiametnikelt isikute

kinnipidamise kohta, kõnesid arestimajas töötavalt politseiametnikult

kinnipeetavate vastuvõtu kohta arestimajja, kõnesid politseiametnikelt isikute

teavitamise edasilükkamise vajaduse kohta 12 tunniks, kõnesid politseiametnikelt

kohtuekspertiisi alustamise kohta või kuriteoteadete saamisest, millele järgnevad

politseiametnike kõned seoses konsultatsioonidega uurimistoimingute läbiviimise

või mittekiireloomuliste tõendamistoimingu läbiviimise asjus, annab suulisi

juhiseid politseile seoses uurimistoimingute ja mittekiireloomuliste

tõendamistoimingute läbiviimisega ning täidab muid ametiülesandeid.

Kirjeldatud tegevused intensiivistuvad oluliselt 24 tunni jooksul, kui politsei peab

teostama operatiiv- ja uurimistoiminguid ning kiireloomulisi tõendamistoiminguid

(prokuröri korraldusel) seoses kinnipeetavaga, sest siis on rohkem telefonikõnesid

politseiametnike ja valvepolitseiniku vahel seoses prokuröri teavitamise ja politsei

EELOTSUSETAOTLUS 3.5.2024 – KOHTUASI C-373/24

6

Anonüümseks muudetud versioon

tegevuse koordineerimisega, tõendamistoimingute tellimisega, politsei

teavitamisega vajadusest minna sündmuskohale kontrolli teostama jne.

Lisaks sellele koordineerib kaebaja „passiivsel“ valveajal kõigi menetlusosaliste

tööd, näiteks määrab ta koos politseiga kinnipeetava prokuratuuri ülekuulamisele

toomise kuupäeva, võtab ühendust salvestustehnikuga, protokollijaga,

kinnipeetava kaitsjaga ja vajaduse korral tõlgiga, et kutsuda nad prokuratuuris

toimuvatele tõendamistoimingutele, võtab ühendust vastutava

uurimiskohtunikuga, et konsulteerida ja määrata kohtueelse kinnipidamise asjus

kuulamise kuupäev ja esitada kohtule taotlus koos lisadega, analüüsib

asjakohaseid õigusakte, koostab ja valmistab ette süüdistusakte ning teeb muid

vajalikke toiminguid.

Kaebaja võib igal ajal saada politseiametnikult telefonikõne, mille alusel on ta

kohustatud viivitamatult sündmuskohale minema, näiteks surmaga lõppenud

liiklusõnnetuste ja surmaga lõppenud tööõnnetuste puhul.

Sellistes olukordades räägitakse rajooniprokuröride asetäitjate nn aktiivsest

valvekohustusest. „Aktiivse“ valvekohustuse täitmine prokuratuuris seisneb

aseprokuröri mittekiireloomuliste ametitoimingute tegemises kohtu ja

prokuratuuri asukohas või sündmuskohal; need ametitoimingud on määratletud

kriminaalmenetluse seadustikus (Zakon o kaznenom postupku). Näiteks on need

järgmised: kahtlusaluse esimese ülekuulamise tõendustoimingute läbiviimine

(16 tunni jooksul pärast üleandmist kinnipidamisruumis valves olevale

politseiametnikule), läbiotsimismääruse taotlemine uurimiskohtunikult (kohe),

suuliste korralduste kinnitamine kiireloomuliste tõendustoimingute läbiviimiseks

(24 tunni jooksul), surmaga lõppenud liiklusõnnetuste ja surmaga lõppenud

tööõnnetuste ning muude kuritegude puhul sündmuskoha kontrolli läbiviimine või

selles osalemine vastavalt üldistele juhistele (kohe), osalemine kuulamisel

tõendusmenetluse asjus uurimiskohtuniku ees (võimalikult kiiresti), ennetavate

meetmete võtmine või kohtueelse kinnipidamise taotluse esitamine (16 tunni

jooksul pärast üleandmist kinnipidamisruumis töötavale politseiametnikule) ning

osalemine kuulamisel kohtueelse kinnipidamise asjus (24 tunni jooksul pärast

üleandmist kinnipidamisruumis valves olevale politseiametnikule) ja muud.

Hoolimata sellest, et kaebaja täidab valveajal (aktiivsel ja passiivsel) regulaarselt

oma tööülesandeid vastavalt talle määratud ülesannetele ja kohustustele ning

väljaspool tema täistööaega, ei loeta selliselt tehtud tööd tema tööajaks. Sellist

tööd ei loeta ei regulaarseks tööks ega ületunnitööks, samuti ei võeta seda arvesse

igapäevase ja iganädalase puhkeaja õiguse realiseerimisel, lisaks ei teki valveajal

tehtud tööga õigust vabadele päevadele.

Tööandja ei arvesta aktiivse ega passiivse valveaja töötunde maksimaalse

seadusega ettenähtud päevase ja iganädalase tööaja hulka, mis toob kaasa selle, et

olukorras, kus valvekord jätkub pärast tavapärast tööaega ja/või kestab rohkem

päevi, töötab töötaja tegelikult rohkem kui 24 tundi, mõnikord 48 tundi ja rohkem

RAMAVIĆ

7

Anonüümseks muudetud versioon

ilma vaheajata ning ilma, et see mõjutaks tööaega Puli-Pola rajooniprokuratuuris

(8.00–16.00).

Selline töö tavalisel tööajal koos täiendava valvekorraajaga ilma maksimaalset

nädalast tööaega reguleerimata ja piiramata, s.t võimaluseta saada piisavalt aega

puhkamiseks, mõjutab kahtlemata kaebaja tervist ja ohutust töökohal, kuna töö

väljaspool tööaega tähendab täiendavat intensiivset vaimset ja füüsilist pingutust,

nägemis- ja kõnepingutust ning ülemäärast stressi. Eelkõige tekitab kirjeldatud

tööajaväline valvekorraldus koos kohustusega vastata kõnedele igal ajal (sageli

hilisõhtul või öösel) ja tegutsemisvalmidusega intensiivset tööstressi, mis mõjub

kahjulikult ka töötaja tervisele, ning selline töö on kurnav, sest hoolimata

pärastlõunasest ja õhtusest valvekorraldusest (kõnedega igal ajal) peab kaebaja

igal tööpäeval käima töökohal ja töötama tavapärasel tööajal ning täitma oma

tavapäraseid tööülesandeid.

Ministarstvo pravosuđa Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi

justiitsministeerium) võttis vastu eeskirjad (kohtunike, prokuröride ja prokuröri

asetäitjate valvekorra tasustamise eeskiri (Pravilnik o naknadama za dežurstva

sudaca, državnih odvjetnika i zamjenika državnih odvjetnika, Narodne novine

nr 35/2015), millele järgnes kohtunike, prokuröride ja prokuröri asetäitjate

valvekorra tasustamise eeskiri (Pravilnik o naknadama za dežurstva sudaca,

državnih odvjetnika i zamjenika državnih odvjetnika, Narodne novine nr 64/2019

ja nr 106/23)), mille kohaselt ei loeta valveaega tööajaks, valveaeg ei mõjuta

maksimaalse nädalase tööaja arvutamist, valveaja eest ei ole ette nähtud

igapäevast ega iganädalast puhkust ning valveaeg ei mõjuta kaebaja regulaarset

töökoormust.

Eespool öeldut arvestades leiab kaebuse esitaja, et kõnealused õigusaktid on

vastuolus eespool nimetatud Euroopa Liidu õigustikuga.

Nimelt rõhutab põhikohtuasja kaebaja seoses direktiivi 2003/88/EÜ artikli 2

lõike 1 alusmõistega „tööaeg“, mil direktiivi kohaselt on töötaja tööandja

käsutuses, Euroopa Kohtu seisukohta, mille järgi on tööaja peamine tunnusjoon, et

töötaja peab füüsiliselt viibima tööandja määratud kohas ja olema tööandja

käsutuses, et ta saaks vajaduse korral viivituseta teha asjaomast tööd. Seega

selleks, et töötajat saaks pidada oma tööandja käsutuses olevaks, peab ta olema

olukorras, kus ta on õiguslikult kohustatud järgima oma tööandja juhiseid ja

teostama tema jaoks tegevusi, mis kaebaja arvates on vaieldamatu.

Põhikohtuasja kaebaja rõhutab, et nii aktiivse kui ka passiivse valvekorra ajal,

tulenevalt tema kohustusest täita seaduses ja tööandja üldistes juhistes sätestatud

tegevusi ja ülesandeid ning tema kohustuslikust viibimisest prokuratuuri asukohas

või kodus (passiivne valveaeg) või töökohal büroos (aktiivne valveaeg), on ta

täielikult piiratud nii oma vaba aja sisustamisel kui ka asukoha valikul, ning

vajadus olla pidevalt telefoni teel kättesaadav takistab tal igasuguseid tegevusi,

mille ajal ta ei saaks olla kohe telefoni teel kättesaadav. See tähendab praktiliselt

seda, et kaebuse esitaja ei saa mitmel päeval nädalas üldse veeta vabalt aega oma

EELOTSUSETAOTLUS 3.5.2024 – KOHTUASI C-373/24

8

Anonüümseks muudetud versioon

perega, samuti ei ole tal lubatud valvekorra ajal kodust lahkuda, tegeleda spordiga

või veeta vaba aega ega kuidagi korraldada oma aega, et kasutada seda

lõõgastumiseks ja puhkamiseks või muudeks tegevusteks ja huvideks. Kaebaja

rõhutab, et piirangud, millele ta peab alluma passiivse ja aktiivse valve ajal, on

sellised, et need mõjutavad objektiivselt ja suurel määral tema võimalusi

ajavahemikel, mil ta ei pea töötama, oma aega vabalt kasutada ja kulutada seda

aega omaenda huvidele vastavalt.

Kaebaja täidab samu kohustusi ja ülesandeid ka oma tavapäraste kohustuste ja

ülesannete raames tavapärase täistööaja jooksul. Seega ei tee kaebaja valvekorra

ajal muid tegevusi kui need, mida ta tavaliselt teeb tavalise tööaja jooksul.

Kaebaja selgitab, et eespool nimetatud põhjustel ei ole õiglased töötingimused

tagatud, sest tööaeg ei ole reguleeritud selliselt, et igapäevase ja iganädalase

tööaja kestus oleks piiratud, st igapäevase ja iganädalase töö mõistlik kestus ei ole

reguleeritud. Sellest tulenevalt ei ole tagatud õigus katkematule 12-tunnisele

igapäevasele ja 24-tunnisele iganädalasele puhkeajale. Kaebajale ei ole tagatud

piisav tööohutuse ja töötervishoiu kaitse ning tema töötingimused on sellised, et

töötamine üle tööaja ilma nädalase tööaja maksimaalset kestust ja ületunnitööd

piiramata mõjub kahjulikult töötaja ohutusele ja tervisele. Kuna kaebaja ei saa

kasutada igapäevast ja iganädalast puhkust, on ta avatud terviseriskidele, mis

tulenevad suurenenud stressist ja psühhofüüsilisest koormusest. Lisaks sellele ei

ole kaebuse esitajale tagatud õigus õiglasele tasule, st suuremale tasule

ületunnitöö ning pühapäevade ja riigipühade ajal tehtava töö eest. Lisaks selgitab

kaebaja, et ta teenib valvekorra eest vähem kui oma tavapärase töö eest

esmaspäevast reedeni kell 8.00–16.00.

Käesoleval juhul iseloomustab prokuratuuri ametnike olukorda kaebaja puhul

alluvussuhe prokuratuuri kõrgemate ametnike ja Ministarstvo pravosuđa i uprave

Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi justiits- ja haldusministeeriumi) suhtes,

kes täidavad prokuratuuris õiguste tagamise ülesandeid, mille hulka kuuluvad

prokuratuuri tööga seotud kaebuste menetlemine, st tööalase vastutuse küsimused,

prokuratuurile materiaalsete, rahaliste, ruumiliste ja muude töötingimuste

tagamine, nõusoleku andmine uute prokuröride vastuvõtmise kavale, nõusoleku

andmine ametnike töölevõtmiseks ametnike abipersonaliks jm

(prokuratuuriseaduse (Zakon o državnom odvjetništvu) § 66 lõige 1 jne).

Aseprokuröride vabu ametikohti võib täita ainult vastavalt asendusprokuröride

vabade ametikohtade täitmise plaanile (Plan popunjavanja slobodnih mjesta

zamjenika državnih odvjetnika), mille võtab vastu Glavni državni odvjetnik (riigi

peaprokurör) justiitsministeeriumi eelneval nõusolekul kalendriaasta lõpuks

(prokuratuurinõukogu seadus (Zakon o državnoodvjetničkom vijeću), § 48), mis

allutab prokuratuuri töölevõtmise osas täitevvõimu poliitilisele tahtele ja

suutlikkusele. Prokuröride asetäitjad ja prokurörid (prokuratuuri ametnikud)

nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist prokuratuurinõukogu seaduses

(Zakon o državnoodvjetničkom vijeću) sätestatud viisil ja tingimustel ning korras.

RAMAVIĆ

9

Anonüümseks muudetud versioon

Mis puudutab prokuröri ametist vabastamist, mida aseprokurör võib ise taotleda,

siis Državnoodvjetničko vijeće (prokuratuurinõukogu) võib aseprokuröri

vabastada vastu tema tahtmist ja muudel seadusest tulenevatel põhjustel

(distsiplinaarkaristus, süüdimõistmine süütegude eest, mitterahuldavad hinnangud,

pädevuse kaotamine jne).

Prokuratuuri ametnikud on distsiplinaarvastutuse all, st nad vastutavad

Državnoodvjetničko vijeće (prokuröride nõukogu) ees (prokuratuurinõukogu

seaduse (Zakon o državnoodvjetničkom vijeću) §‑d 85–99) distsiplinaarsüütegude

toimepanemise korral (ametikoha kuritarvitamine, prokuröri kohustuste

põhjendamatu täitmata jätmine või põhjendamatu täitmine, prokuröri ametikohaga

mitteseotud teenistus või töö ja tegevus, muu tegevuse teostamine ilma nõukogu

loata, prokuratuuri töö häirimine, mis mõjutab oluliselt prokuratuuri tegevust,

prokuröri ametikohaga seotud ametisaladuse rikkumine, teguviis või käitumine,

mis on vastuolus prokuröride ja aseprokuröride eetikakoodeksi (Etički kodeks

državnih odvjetnika i zamjenika državnih odvjetnika) aluspõhimõtetega, kahjustab

prokuratuuri mainet või prokuröri ametit, varadeklaratsiooni esitamata jätmine,

valeandmete esitamine varadeklaratsioonis või puuduliku varadeklaratsiooni

esitamine, isikuandmete kaitse sätete rikkumine), mis kujutab endast töösuhtele

iseloomulikku alluvussuhet selle asutusega.

Prokuratuuri ametnikul ei ole lubatud ilma nõukogu nõusolekuta teha muid

tegevusi, mis kujutavad endast alluvust muude tegevuste vabaduse piiramise

mõttes, mis on isegi rangem kui enamiku muude ametikohtade puhul.

Prokuratuuri ametniku tööd ja pädevust peab hindama ka prokuratuuri juht

(prokuratuuriseadus (Zakon o državnom odvjetništvu), §‑d 109–116). Tuleb

märkida, et prokuratuuris hinnatakse ka teisi töötajaid ning et prokuröride

mitterahuldav hindamine võib sarnaselt riigiteenistujate hindamisega tuua kaasa

distsiplinaarvastutuse ja isegi teenistus- või töösuhte lõpetamise.

Prokuröridele väljastatakse palgateatised samamoodi nagu teistele avalik-

õiguslikele teenistujatele ja haldustöötajatele ning prokuröride palgad arvutatakse

riigihalduses töötavate isikute registri (Registar zaposlenih u javnim službama) nn

COPi kaudu – samamoodi nagu teiste avalik-õiguslike teenistujate ja

haldustöötajate puhul. Lisaks sellele võrdsustatakse prokuratuuri ametnike

sissetulek (töötasu) nende töötajate omadega, st tegemist on palgatööga seotud

tuluga, mida kõigi prokuratuuri töötajate, seega ka prokuröride puhul

maksustatakse samade sätete kohaselt nagu tavaliste töötajate palku

(tulumaksuseadus (Zakon o porezu na dohodak), § 21) ning samade sätete alusel

arvutatakse ja makstakse palgatulu pealt kohustuslikud haigus- ja

pensionikindlustusmaksed, kõik kooskõlas prokuratuuriseaduse (Zakon o

državnom odvjetništvu) §‑ga 10, milles on sätestatud, et prokuröride ja

aseprokuröri palk ning palgalisa on seadusega reguleeritud. Seega makstakse

prokuratuuri ametnikele tasu nende ametialase tegevuse eest, st täistööajaga tehtud

töö eest, ning tasu tehtud töö eest on töösuhte põhiline tunnusjoon.

EELOTSUSETAOTLUS 3.5.2024 – KOHTUASI C-373/24

10

Anonüümseks muudetud versioon

Kuigi seaduses on sätestatud, et prokurörid on oma töös autonoomsed ja

sõltumatud (prokuratuuriseaduse (Zakon o državnom odvjetništvu) § 5 lõige 2 ja

§ 57 lõige 4), võib prokuröri sõltumatust kohtuasjade menetlemisel ja otsuste

tegemisel siiski piirata prokuratuuriseaduses (Zakon o državnom odvjetništvu)

kirjeldatud viisil ehk siis järgmiselt: aseprokurör võib saada ülemustelt korralduse

teostada teatavat prokuratuuritegevust konkreetses kohtuasjas või siduvad juhised

otsuse tegemiseks konkreetses kohtuasjas, asja võib asetäitjalt ära võtta jne, nagu

sätestavad prokuratuuriseaduse (Zakon o državnom odvjetništvu) § 53 ja §-d 84–

86. Lisaks sellele alluvad madalama tasandi prokuratuuride asetäitjad kõrgema

tasandi prokuratuuri järelevalvele (prokuratuuriseaduse (Zakon o državnom

odvjetništvu) § 87), mis kõik on kooskõlas prokuratuuri hierarhilise struktuuriga,

mille sätestab prokuratuuriseaduse (Zakon o državnom odvjetništvu) § 13 lõige 2

(rajooniprokuratuurid alluvad maakonnaprokuratuuridele ning maakonna- ja

eriprokuratuurid alluvad Državno odvjetništvo Republike Hrvatskele (Horvaatia

Vabariigi prokuratuurile)). Eespool öeldu näitab, et prokuratuuri ametnikud

alluvad nii prokuratuuri juhile kui ka kõrgema tasandi prokuratuurile ning alluvus

on töösuhte iseloomulik tunnusjoon.

Prokuröride autonoomia ja sõltumatuse põhimõte on kehtestatud selleks, et

hajutada avalikkuse õigustatud kahtlusi seoses välise mõju võimalusega

prokuratuuri pädevusse kuuluvate otsuste tegemisel ja selle neutraalsusega

vastanduvate huvide suhtes; kirjeldatud põhimõte ei välista, et prokuratuuri

ametnikku peetakse töötajaks.

Lisaks sellele on prokuratuuriseaduse (Zakon o državnom odvjetništvu) § 7

kohaselt igaühel õigus esitada pädevale prokuratuurile kirjalikult või suuliselt

taotlusi ja kaebusi seoses selle prokuratuuri või vahetult madalama tasandi

prokuratuuri tööga ning saada neile vastus.

Samal ajal on prokuröride tööalase vastutuse osas prokuratuuriseaduse (Zakon o

državnom odvjetništvu) § 57 lõikes 4 sätestatud, et prokuröri asetäitja vastutab

talle määratud kohtuasja menetlemise eest, ning prokuratuuriseaduse (Zakon o

državnom odvjetništvu) §‑s 108 on sätestatud reeglid prokuröride tsiviilvastutuse

ja riigile (tööandjale) tekitatud varalise kahju kohta, kui prokurör teeb oma tööd

valesti või seadusele mittevastavalt.

Mis puutub prokuratuuri üksikute ametnike töökorraldusse, siis alluvussuhte

mõttes määratakse prokuratuuri ametnike ametiülesanded ja -kohustused igal

aastal kindlaks iga-aastases tööplaanis, milles asutuse juht määrab kindlaks

osakonna, kus aseprokurör töötab, menetletavate kohtuasjade liigi ja jaotuse ning

võib määrata aseprokurörile ka muid ametiülesandeid ja kohustusi (näiteks

täiendavad tööülesanded osakonnajuhatajana, pressiesindaja ülesanded,

praktikantide või assistentide juhendamine, valveteenistus jne). Seoses

valveülesannetega võtab prokurör kui asutuse juht igal kuul vastu valveplaani,

milles määratakse kindlaks, millistel päevadel kuus täidab aseprokurör ülesandeid

väljaspool tööaega (valveülesandeid), mis tähendab, et aseprokurörid peavad

olema valvepäeval kättesaadavad ja vajaduse korral täitma ülesandeid ka

RAMAVIĆ

11

Anonüümseks muudetud versioon

väljaspool tööaega. Lisaks eelnevale määratakse aseprokurörid igal nädalal

kuulamistele ja istungitele (ka teisele aseprokurörile määratud juhtumite puhul),

kusjuures ajakava võtab vastu uurimisosakonna juhataja. Lisaks sellele võib

prokurör kui asutuse juht prokuratuuriseaduse (Zakon o državnom odvjetništvu)

§ 54 lõike 3 kohaselt määrata aseprokurörile täiendavalt haldustööd prokuratuuris.

Aseprokuröri keeldumine sellise määratud töö tegemisest vastavalt heakskiidetud

ajakavale ja teenistusjuhendile toob kaasa distsiplinaarvastutuse tööülesannete

mittetäitmise eest.

Eeltoodu põhjal on kaebaja seisukohal, et prokuratuuri ametnikud on oma

ametikohal organisatsioonilises mõttes alluvussuhtes, mis ei mõjuta nende

sõltumatust kohtuasjade menetlemisel ja prokuratuuri otsuste tegemisel, kuid mis

võib siiski olla piiratud teatud seadusest tulenevates olukordades prokuratuuri

hierarhilise struktuuri tõttu.

Kaebaja leiab, et prokurörid ja nende teenistus või tegevus on osa avalikust

sektorist ning kuuluvad seega direktiivi 89/391/EMÜ ja direktiivi 2003/88/EÜ

reguleerimisalasse, mis võeti vastu töötajate ohutuse ja tervise kaitseks, kuna on

absoluutselt vajalik tagada nende kollektiivne kaitse. Lisaks leiab kaebaja, et

mõiste „töötaja“ määratlus hõlmab kõiki töötajaid sõltumata sellest, kas tegemist

on avaliku või erasektori tööandjaga (19. märtsi 2020. aasta otsus kohtuasjas

Sánchez Ruiz jt, C-103/18 ja C-429/18, EU:C:2020:219, punkt 108). Euroopa

Kohtu 16. juuli 2020. aasta otsuses Governo della Repubblica italiana (Itaalia

kohtunike staatus), C-658/18, EU:C:2020:572 (punkt 96), leiti, et töösuhte eriline

õiguslik olemus liikmesriigi õiguse alusel ei saa mõjutada seda, kas isikut loetakse

töötajaks liidu õiguse tähenduses (26. märtsi 2015. aasta otsus Fenoli, C-316/13,

EU:C:2015:200, punkt 31).

II. Kaebaja nõue

Kaebaja esitas kohtusse Općinski sud u Puli-Pola (Puli-Pola esimese astme

kohtusse) nõude töötasu maksmiseks valveaja eest, väites, et vastustaja, kes on

seisukohal, et tegemist ei ole tööajaga, keeldub riigisiseseid õigusakte ja liidu

õigustikku rikkudes selliselt tehtud töö eest tasu maksmast. Täpsemalt, vastustaja

maksab kaebajale valvekorra eest tasu vastavalt kohtunikele, prokuröridele ja

aseprokuröridele valveaja eest makstava tasu eeskirjale (Pravilnik o naknadama za

dežurstvo sudaca, državnih odvjetnika i zamjenika državnih odvjetnika)

väiksemas summas kui tasu, mida kaebaja saab tavalise tööaja jooksul.

Kaebaja tugineb Euroopa Kohtu seisukohtadele, mida on väljendatud

kohtuasjades Simap (C-303/98), Jaeger (C-151/02) ja UX vs. Governo della

Repubblica Italiana (C-658/18), UO ja Keszenleti Rendorsega (C-211/19) ning

kohtuasjades C-658/18, seejärel Dellas (C-14/04), Grigore (C-258/10), Vorel

(C-437/05), XR vs. Dopravni podnik hl.m. Prahy, akciova společnost (C-107/19),

C-241/99, C-437/05, Matzak (C-518/15).

EELOTSUSETAOTLUS 3.5.2024 – KOHTUASI C-373/24

12

Anonüümseks muudetud versioon

III. Vastustaja vastuväited

Vaidlustades nõude põhjendatust, ei tunnista vastustaja kaebaja nõude õiguslikku

alust ja taotleb selle rahuldamata jätmist, väites, et kõnealuse direktiivi sätted ei

ole kohaldatavad kaebaja kui aseprokuröri (kohtusüsteemi ametniku) suhtes, st

teda ei saa pidada töötajaks.

Vastustaja on seisukohal, et aseprokuröride materiaalseid õigusi seoses

valvekohustusega kohtuasjaga hõlmatud ajavahemikul (2015–2019) reguleerib

kohtunikele, prokuröridele ja aseprokuröridele valveaja eest makstava tasu eeskiri

(Pravilnik o naknadama za dežurstvo sudaca, državnih odvjetnika i zamjenika

državnih odvjetnika, Narodne novine nr 35/2015; edaspidi „tasu eeskiri“), mis

võeti vastu kohtute seaduse (Zakon o sudovima, Narodne novine nr 28/13, 33/15,

82/15, 82/16, 67/18 ja 126/19) § 135 lõike 2 ja prokuratuuriseaduse (Zakon o

državnom odvjetništvu, Narodne novine nr 76/09, 153/09, 116/10, 145/10, 57/11,

130/11, 72/13, 148/13, 33/15, 82/15 ja 67/18) § 46 lõike 2 alusel, mille kohaselt

on justiitsministril õigus määrata kindlaks kohtueelse menetluse raames

toimuvatele kontrolltoimingutele mineku ja ülesannete täitmise eest makstava tasu

tingimused ja suurus. Eespool nimetatud õigusaktidega on sätestatud tasu suurus

valvekorra eest, mis hõlmab aega väljaspool õigusasutuste tavapärast tööaega,

samuti puhkuse, puhkepäevade ja riigipühade aega, proportsionaalselt töötatud

tundide arvuga. Eespool nimetatud tasu eeskiri sisaldab artiklis 2 aktiivse ja

passiivse valvekohustuse määratlust, mille kohaselt loetakse aktiivseks

valvekohustuseks kohtu- ja prokuratuuris toimuvat valvet ning kohtuniku,

prokuröri või prokuröri asetäitja mittekiireloomuliste ametikohustuste täitmist

väljaspool kohtu- ja prokuratuuri, samas kui passiivne valvekohustus tähendab

kohtuniku kohustuslikku kohalolekut kohtu asukohas või prokuröri või prokuröri

asetäitja kohalolekut prokuratuuri asukohas. Tasu eeskirja artiklis 3 on sätestatud

valveülesannete täitmise eest makstav tasu ning eeskirja sätted on täielikult

kooskõlas Horvaatia Vabariigis kehtivate õigusaktidega.

IV. Kohaldatav liikmesriigi õigus

1. Tööseadus (Zakon o radu, Narodne novine nr 93/2014, 127/2017, 98/2019,

151/2022 ja 64/2023)

Tööseaduse § 60 lõikes 1 on sätestatud, et tööaeg on aeg, mille jooksul töötaja on

kohustatud tööd tegema või mille jooksul ta on valmis (kättesaadav) tööandja

korralduse kohaselt tööd tegema kohas, kus ta teeb oma tööd, või muus tööandja

määratud kohas.

Tööseaduse §‑s 4 on sätestatud, et töötaja (palgatöötaja, töötaja, ametisse

nimetamise alusel tööle võetud isik, haldustöötaja, ametnik jne) on selle seaduse

tähenduses füüsiline isik, kes teeb tööandja jaoks konkreetset tööd töösuhte

raames, samas kui samas artiklis on sätestatud, et tööandja on nimetatud seaduse

tähenduses füüsiline või juriidiline isik, kes võtab töötaja tööle ja kelle jaoks

töötaja teeb konkreetset tööd töösuhte raames.

RAMAVIĆ

13

Anonüümseks muudetud versioon

§ 5 lõikes 1 on sätestatud, et tööandja on kohustatud pidama arvestust tema juures

töötavate töötajate kohta.

2. Avaliku sektori töötajate registri seadus (Zakon o Registru zaposlenih u

javnom sektoru, Narodne novine nr 34/11, kehtis kuni 10. juunini 2023).

§‑s 3 on sätestatud, et avaliku halduse teenistujad on riigiametnikud ja riigihalduse

töötajad, ametisse nimetamise alusel tööle võetud isikud ja avaliku halduse

töötajad, riigiametnikud, kes on määratud riigiasutuse või avaliku halduse

ametikohale, ning kohtutäiturid.

3. Seadus töötajate registri ja palga tsentraliseeritud arvutamise kohta

riigihalduses ja avalikus halduses (Zakon o Registru zaposlenih i centraliziranom

obračunu plaća u državnoj službi i javnim službama, Narodne novine nr 59/23,

jõustunud 10. juunil 2023).

§‑s 3 on sätestatud, et avalikus teenistuses ja avalikus halduses olevad isikud on

riigiametnikud ja riigihalduse töötajad, ametisse nimetamise alusel tööle võetud

isikud ja avaliku halduse töötajad, riigiametnikud, kohtuametnikud, samuti isikud,

kes on riigiasutustega töösuhtes vastavalt eraldi eeskirjadele ja kellel ei ole

riigiametniku staatust.

4. Kriminaalmenetluse seadustik (Zakon o kaznenom postupku, Narodne

novine nr 152/08, 76/09, 80/11, 121/11, 91/12, 143/12, 56/13, 145/13, 152/14,

70/17, 126/19, 80/22 ja 36/24) sätestab kaebajale kui prokuröri asetäitjale

kriminaalmenetluses pandud kohustused, kehtestades samas lühikesed tähtajad

teatavate menetlustoimingute tegemiseks, millest tuleneb, et kaebaja on

kohustatud neid tegema valves olles, ilma et ta saaks oodata tavalise tööaja algust

(eelkõige § 40, § 108 lõige 5, § 108b, § 109 lõige 4, § 112 lõige 3, § 207 lõige 2,

§ 207 lõige 5, peatükis „Kiireloomulised tõendustoimingud“ § 212, § 214, § 220,

§ 242, § 245, § 246, § 249, § 339a).

5. Kohtute seadus (Zakon o sudovima, Narodne novine nr 28/13, 33/15, 82/15,

82/16, 67/18, 126/19, 130/20, 21/22, 60/22, 16/23, 155/23 ja 36/24), mille § 35

lõikes 2 on sätestatud, et justiitsminister määrab määrustega kindlaks kohtunike,

ametnike ja haldustöötajate kontrolltoimingutel käimise tasu tingimused ja

suuruse, kohtueelsete ülesannete täitmise tasu ja valveülesannete täitmise tasu.

6. Prokuratuuriseaduse (Zakon o državnom odvjetništvu, Narodne novine

nr 76/09, 153/09, 116/10, 145/10, 57/11, 130/11, 72/13, 148/13, 33/15, 82/15 ja

67/18) § 46 lõikes 2 antakse justiitsministrile volitused määrata kindlaks

kohtueelse menetluse raames toimuva kontrolli ja ülesannete täitmise eest

makstava tasu tingimused ja suurus. Sama säte sisaldub kehtiva

prokuratuuriseaduse (Zakon o državnom odvjetništvu) artikli 103 lõikes 4

(Narodne novine nr 67/18 ja 21/22).

7. Prokuratuuri töökord (Poslovnik državnog odvjetništva, Narodne novine

nr 5/14, 123/15 ja 67/18), eelkõige §‑s 52 sätestatu.

EELOTSUSETAOTLUS 3.5.2024 – KOHTUASI C-373/24

14

Anonüümseks muudetud versioon

Töökorra §‑s 52 on sätestatud, et väljaspool tavapärast tööaega, iganädalastel

puhkepäevadel, puhkepäevadel ja riigipühadel tehakse üldjuhul ainult neid

tegevusi, mis on kiireloomulised. Kohtueelse menetluse ülesannete täitmine

(valvekord) neid ülesandeid täitvates rajooni- ja maakonnaprokuratuurides toimub

ühel järgmistest viisidest: pidevalt [...] prokuratuuris kuni kella 20.00‑ni ja pärast

kella 20.00 on kohustuslik kohalolek prokuratuuri asukohas kuni järgmisel päeval

tavapärase tööaja algusele vastava ajani või kohustuslik kohalolek prokuratuuri

asukohas. Kohtueelsete ülesannete täitmine iganädalastel puhkepäevadel,

riigipühadel ja puhkuste ajal tagatakse prokuratuuris nendes rajooni- ja

maakonnaprokuratuurides, kus valveaeg on pidev. Kui kohtueelset tegevust ei ole

tagatud rajooniprokuratuuris, teevad seda ametnikud ja muud töötajad, kes

vastavalt valveplaanile peavad viibima prokuratuuri asukohas.

Prokuratuur teavitab pädevat kohut ja politseijaoskonda ametnike ja töötajate

valveplaanist ja sellest, kust neid saab väljaspool tavapärast tööaega leida.

8. Prokuratuuri töökord (Poslovnik državnog odvjetništva, Narodne novine

nr 128/19), eelkõige §-d 64–66.

Töökorra §‑s 64 on sätestatud, et pärast prokuratuuri tavapärast tööaega,

iganädalastel puhkepäevadel, riigipühadel ja pühadel korraldatakse valveteenistus

mittekiireloomuliste tegevuste teostamiseks. Rajooni- ja maakondlikes

prokuratuurides ning eriprokuratuurides võib korraldada valvekorra pidevalt

prokuratuuris või valveaja ning tööpäevadel alates tööaja lõpust kuni järgmise

tööpäeva tööaja alguseni ning pädeva prokuröri otsuse kohaselt nädalastel

puhkepäevadel, riigipühadel ja puhkepäevadel. Valveülesannete täitmine

registreeritakse elektrooniliselt peetavasse teenistusraamatusse, kuhu kantakse

kõik asjakohased sündmused ja mida võib prokuröri äranägemisel pidada ka

paberkandjal.

Töökorra §‑s 65 (valveplaan) on sätestatud, et prokurör kehtestab ametnike ja

töötajate valveplaani vähemalt üheks kuuks. Valveplaanis määratakse kindlaks

konkreetsetel päevadel valves olevad ametnikud ja töötajad, nende valves olemise

koht ja nende kontaktandmed. Prokuratuur tagab üldjuhul valve vastavalt oma

valdkondlikule ja piirkondlikule pädevusele.

Töökorra §‑s 66 on sätestatud, et rajooni- ja maakonnaprokurörid teavitavad

pädevaid kohtuid, pädevat politseijaoskonda ja kõrgema tasandi prokuratuuri

valveplaanist.

9. Kohtunikele, prokuröridele ja aseprokuröridele valveaja eest makstava tasu

eeskirjaga (Pravilnik o naknadama za dežurstva sudaca, državnih odvjetnika i

zamjenika državnih odvjetnika, Narodne novine nr 35/2015) määratakse kindlaks

kohtunike, prokuröride ja aseprokuröride aktiivse ja passiivse valvekohustuse eest

makstava tasu suurus sõltuvalt valve tingimustest ja ajast.

10. Kohtunikele, prokuröridele ja aseprokuröridele valveaja eest makstava tasu

eeskirjaga (Pravilnik o naknadama za dežurstva sudaca, državnih odvjetnika i

RAMAVIĆ

15

Anonüümseks muudetud versioon

zamjenika državnih odvjetnika, Narodne novine nr 64/19, 106/23) (praegu kehtiv)

määratakse kindlaks kohtunike, prokuröride ja aseprokuröride aktiivse ja passiivse

valveaja eest makstava tasu suurus sõltuvalt valve tingimustest ja ajast.

11. Üldised juhised valveaja korralduse kohta (Opća uputa o radu službe

dežurstva) nr 0‑8/11‑1, 13. oktoober 2011, mille võttis vastu Horvaatia Vabariigi

riikliku prokuratuuri kolleegium ja mida on muudetud otsustega

24. augustist 2011 nr 0-8/11 ja 12. oktoobrist 2012 nr 0-8/11-2, eelkõige otsuse

nr 0-8/11, 24. august 2011, punkti A. 2 alapunktis b on sätestatud, et Osijeki,

Rijeka, Spliti, Bjelovari, Gospići, Pula, Pazini, Koprivnica, Vinkovce ja Zlatari

rajooniprokuratuurid peavad olema valveajal alalises valmisolekus kodus või

elukohas.

12. Protokoll politsei ja prokuratuuri koostöö kohta kohtueelses ja

põhimenetluses (Protokol o zajedničkom radu policije i državnog odvjetništva

tijekom prethodnog i kaznenog postupka), 1. september 2011, milles sätestatakse

politsei ja prokuratuuri koostöö viisid, täpsustades olukorrad, millest

politseiametnikud on kohustatud viivitamatult teavitama või mille kohta taotlema

meetmeid valveprokurörilt (artikkel 10, artikkel 12, artikkel 17, artikkel 18,

artikkel 20, artikkel 35, artikkel 45 jt).

V. Euroopa Liidu õiguse sätted, mida käesolevas asjas esitatud

eelotsusetaotlusega soovitakse tõlgendada.

1. Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu

ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (ELT 1989,

L 183, lk 1; ELT eriväljaanne 05/01, lk 349).

Artikkel 2 (reguleerimisala)

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse nii avaliku kui ka erasektori kõikide

tegevusvaldkondade suhtes (tööstus, põllumajandus, kaubandus, haldus,

teenindus, haridus, kultuur, vaba aeg jne).

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata juhul, kui teatava avaliku teenistuse, nagu

näiteks relvajõudude või politsei, või teatava kodanikukaitseteenistuse tegevus

oma eripära tõttu sellega vältimatult vastuollu satub.

Sellisel juhul tuleb töötajate ohutus ja tervis tagada nii hästi kui võimalik, pidades

silmas käesoleva direktiivi eesmärke.

Artikkel 3 (mõisted)

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) töötaja – isik, kelle tööandja on tööle võtnud, sealhulgas praktikandid, välja

arvatud koduabilised;

EELOTSUSETAOTLUS 3.5.2024 – KOHTUASI C-373/24

16

Anonüümseks muudetud versioon

b) tööandja – füüsiline või juriidiline isik, kes on töötajaga töösuhtes ja kes

vastutab ettevõtte ja/või asutuse eest;

2. Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu

ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (mis on

jätkuvalt täielikult kohaldatav valdkondades, mida reguleeritakse 4. novembri

2003. aasta direktiiviga 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta)

Artikkel 1

Eesmärk ja kohaldamisala

1. Käesolev direktiiv sätestab tööaja korralduse minimaalsed ohutus- ja

tervishoiunõuded.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse:

a) minimaalse igapäevase ja iganädalase puhkeaja ning põhipuhkuse,

vaheaegade ja maksimaalse nädalase tööaja suhtes; ning

b) öötöö, vahetustega töö ja töökorralduse teatavate aspektide suhtes.

3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse nii avaliku kui erasektori kõigi

tegevusalade suhtes direktiivi 89/391/EMÜ artikli 2 tähenduses, ilma et see

piiraks käesoleva direktiivi artiklite 14, 17, 18 ja 19 kohaldamist.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata direktiivis 1999/63/EÜ määratletud meremeeste

suhtes, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 8 kohaldamist.

4. Direktiivi 89/391/EMÜ sätteid kohaldatakse täielikult lõikes 2 nimetatud

küsimuste suhtes, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate

ja/või täpsemate sätete kohaldamist.

Artikkel 2 (mõisted)

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. tööaeg – iga ajavahemik, mille jooksul töötaja teeb tööd, on tööandja

käsutuses ning tegutseb või täidab oma kohustusi kooskõlas riigisiseste

õigusaktide ja/või tavadega;

2. puhkeaeg – iga ajavahemik, mis ei ole tööaeg;

3. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 31, milles on sätestatud õigus

headele ja õiglastele töötingimustele ja sellega seotud õigus vabadusele, mis on

sätestatud harta artiklis 6, ning õigus era- ja perekonnaelu austamisele, mis on

sätestatud harta artiklis 7. Lisaks sellele on harta artiklis 20 sätestatud õigus kõigi

inimeste võrdsusele seaduse ees;

RAMAVIĆ

17

Anonüümseks muudetud versioon

4. Euroopa sotsiaalharta artikkel 2 (muudetud Strasbourgis 3. mail 1996),

millega kehtestatakse õigus headele ja õiglastele töötingimustele, õigus ohututele

ja tervislikele töötingimustele (artikkel 3), õigus õiglasele töötasule (artikkel 4),

õigus väärikale kohtlemisele tööl (artikkel 26);

5. Euroopa Kohtu seisukohad, mis on väljendatud otsustes Simap (C-303/98),

Jaeger (C-151/02), Matzak (C-518/15), UX vs. Governo della Repubblica Italiana

(C-658/18), UO ja Keszenleti Rendorsega (C-211/19), XR vs. Dopravni podnik

hl.m. Prahy, akciova společnost (C-107/19), Dellas (C-14/04), Grigore

(C-258/10), Vorel (C-437/05), C-241/99, C-437/05.

VI. Liidu õiguse sätete tõlgendamise põhjendus

Kaebaja leiab, et Euroopa Kohtu kohtupraktika toetab tema väidet, et

aseprokuröride/prokuröride valveaeg tuleb lugeda tööajaks, nagu on sätestatud

liikmesriigi õiguses.

Eespool öeldut arvestades esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa

Kohtule eelotsuse küsimused, mis on esitatud käesolevas eelotsusetaotluses [teisel

ja kolmandal leheküljel].

Lisatud on toimiku koopiad […].

Pula, 3. mai 2024.

[…]