Tallinna Tehnikagümnaasium_soovitus

Anneli Errit

direktor

Tallinna Tehnikagümnaasium

[email protected]

Teie nr

Meie 19.02.2024 nr 7-5/231698/2401024

Õpilaste koolimajast lahkumise kord

Lugupeetud direktor

Õiguskantslerilt küsiti, kas Tallinna Tehnikagümnaasium tegutseb õiguspäraselt, nõudes

gümnaasiumiõpilastelt õppe- või vahetunni ajal koolimajast väljumiseks tõendi esitamist. Paberil

tõendi, millele on märgitud koolihoonest lahkumise põhjus, saab välja anda klassijuhataja,

direktor, õppejuht või kooliõde ning õpilane peab selle esitama garderoobitöötajale riiete

kättesaamiseks ja turvatöötajale majast väljumiseks.

Kuigi koolil on kohustus tagada õpilase turvalisus ja tervise kaitse, ei saa kool ise otsustada

õpilaste liikumisvabaduse piiramise üle. Põhiseaduse järgi tohib liikumisvabadust piirata ainult

siis, kui selleks on seaduslik alus (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 34).

Seadus lubab koolidel turvalisuse ja järelevalve eesmärgil piirata põhikooliõpilaste koolimajast ja

kooli territooriumilt lahkumist (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 44 lg 7), kuid mitte

gümnasistide koolist lahkumist. Mõistagi on koolil õigus kontrollida õpilaste, sealhulgas

gümnaasiumiõpilaste koolimajja sisenemist ja sealt lahkumist, näiteks paludes neil end tuvastada

õpilaspiletiga või muul viisil.

Tõendi esitamise kohustust sellisel viisil, nagu Tallinna Tehnikagümnaasium on kehtestanud,

tuleb pidada koolimajast lahkumise piiramiseks, mida gümnaasiumiõpilaste suhtes rakendada ei

tohi. Sisuliselt tähendab see kohustust põhjendada koolimajast lahkumist ja küsida selleks luba.

Vahetunni ajal koolimajast väljas käimist ei pea gümnaasiumiõpilased seaduse kohaselt

põhjendama. Samuti ei pea gümnasist koolilt luba küsima, kui tal on vaja koolipäeva jooksul

mõnest tunnist puududa.

Mõistetav on, et kool soovib ette teada, kas õpilane tunnist puudub või mitte. Seadusega kooskõlas

olevaks võib pidada lahendust, mille kohaselt gümnaasiumiõpilased või nende vanemad võimaluse

korral koolile puudumisest ette teatavad. Üksteisest lugupidav vastutustundlik käitumine on osa

õpilasi ja koolitöötajaid toetavast koolikeskkonnast (vt ka õiguskantsleri soovitust puudumisest

teavitamise kohta)

Kohustuslik tõendi nõudmine gümnaasiumiõpilastelt ei ole seadusega kooskõlas (vt ka

õiguskantsleri soovitust kooli kodukorra kohta). Soovitan Teil üheskoos kooliperega otsida

2

lahendus, mis arvestab kooli eripära, kuid ei piira gümnaasiumiõpilaste (nii alaealiste kui ka

täisealiste) koolist lahkumist koolipäeva jooksul. Vastavalt tuleks muuta ka kooli kodukorda.

Kinnitasite, et kooli juhtkond, õpilaskogu esindus ja hoolekogu arutavad aprillikuu koolivaheajal

kooli kodukorra muutmist.

Palun andke 31. maiks 2024 tagasisidet soovituse järgimise kohta.

Õpilaste koolimajast lahkumine

1. Tallinna Tehnikagümnaasiumi kodukorra punktis 1.4 on kirjas, et õpilane võib õppepäeva

jooksul ehk tundide ja vahetundide ajal lahkuda koolist klassijuhataja, meditsiiniõe või

direktsiooni liikme kirjalikul loal.

2. Selgitasite õiguskantsleri nõunikule, et kooli kodukord näeb koolimajast lahkumise kohta

kõigile õpilastele ette ühesugused reeglid, sest nad kõik õpivad ühes õppehoones. Märkisite, et

I kooliastme õpilased esitavad koolimajast lahkumisel üldjuhul õpilaspäevikusse kirja pandud

sooviavalduse, mille on allkirjastanud lapsevanem ja üle vaadanud klassijuhataja. II–

IV kooliastme õpilastel lubatakse koolimajast lahkuda siis, kui neil on klassijuhataja, kooli

meditsiiniõe, õppejuhi või direktori allkirjaga tõend, millel on kirjas õpilase nimi ning lahkumise

kellaaeg, kuupäev ja põhjus. Tõend peab olema paberil ning see tuleb esitada garderoobitöötajale

riiete kättesaamiseks ja kooli turvatöötajale hoonest väljumiseks.

3. Õiguskantsleri nõunike külaskäigul selgitasite veel, et ühesugused reeglid on kehtestatud laste

turvalisuse huvides, samuti aitavad need tagada korda ja tundides osalemist. Kuigi õpilased

kasutavad koolimajja sisenemiseks ja sealt väljumiseks digitaalset õpilaspiletit, on vaja kontrollida

ka seda, miks õpilane koolimajast õppetunni või vahetunni ajal lahkub. Kuna ühes majas õpivad

koos mitme kooliastme õpilased, võib erinevate reeglite kehtestamine tekitada segadust. Samuti

võib turvatöötajal olla keeruline kontrollida, kas lahkuda sooviv õpilane on gümnaasiumi- või

põhikooliõpilane. Selgitasite, et kui kõik õpilased tohiksid soovi korral vahetundide ajal õue

minna, võib see tekitada probleeme riiete ja jalanõude kättesaamisega, sest kõik garderoobid

asuvad ühel korrusel. Kui aga õpilased lubataks kooli välisjalatsitega, teeks see koolimaja

põrandad poriseks. Kinnitasite, et kehtiv kord toimib hästi ja pole seni probleeme tekitanud.

4. Koolil tuleb tagada õpilaste (nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilaste) koolis viibimise ajal

nende vaimne ja füüsiline turvalisus ning tervise kaitse (PGS § 44 lg 1). Samuti on koolil kohustus

tagada vägivalla ennetamiseks järelevalve õpilaste üle koolis kogu õppepäeva vältel. Ruumide ja

territooriumi kasutamise peab võimaluse piires korraldama selliselt, et see aitaks ennetada õpilaste

ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustava olukorra tekkimist (PGS § 44 lg 4).

5. Seadus annab koolile õiguse kontrollida õpilaste (nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilaste)

koolimajja või kooli territooriumile sisenemist ja sealt lahkumist, kui see on vajalik õpilaste ja

koolitöötajate turvalisuse tagamiseks ja piiratud teovõimega õpilaste järelevalve tagamiseks

(PGS § 44 lg 7).

6. Kontroll võib näiteks seisneda selles, et koolimajja või kooli territooriumile sisenedes ja koolist

väljudes peab õpilane end identifitseerima: näitama turvatöötajale õpilaspiletit või kasutama mõnd

automaatset süsteemi. Sel juhul on koolil ülevaade, kes on koolimajas või kooli territooriumil.

Selline ülevaade aitab ära hoida ohtlikke olukordi ja tagada nii koolis viibivate õpilaste kui ka

3

töötajate turvalisuse (nii ei saa koolimajja siseneda võõraid inimesi). Õpilaste liikumise

kontrollimine võimaldab ka piiratud teovõimega õpilaste üle valvata.

7. Vaatamata sellele, et koolil on õigus kontrollida kõigi õpilaste liikumist, ei ole koolil õigust

piirata kõigi õpilaste liikumist. Põhiseaduse järgi tohib liikumisvabadust piirata siis, kui selleks

on seaduslik alus (põhiseaduse § 34). Seega ei saa kool ise otsustada, mis klasside õpilaste

liikumist piirata, vaid ta peab järgima seadust. Seadus (PGS § 44 lg 7) annab koolile volituse piirata

õpilaste lahkumist kooli hoonest või territooriumilt, kuid piiranguid saab kehtestada ainult

statsionaarses õppes põhiharidust omandavatele piiratud teovõimega õpilastele.

8. Tõendi esitamise nõuet võib käsitada gümnaasiumiõpilaste koolimajast lahkumise piiramisena,

mitte pelgalt liikumise kontrollimisena, mida seadus lubab kõigi õpilaste puhul. Koolimajast

lahkumiseks tuleb õpilasel üles otsida kooli töötaja, kellel on õigus tõend välja anda, ning talle

koolimajast lahkumist põhjendada. Tõendi andja annab tõendi ja märgib sinna põhjuse, kui ta peab

lahkumist põhjendatuks. Nõuetekohase tõendi alusel võib õpilane võtta oma riided garderoobist

ning saada turvatöötajalt loa koolimajast väljuda. Pole välistatud, et tõendi andja ei ole õpilase

esitatud põhjusega nõus ega anna tõendit koolimajast lahkumiseks. Kohustus eelnevalt kooliga

oma puudumine kooskõlastada on sisuliselt kohustus saada koolilt puudumiseks luba. Säärasel

loal (tõendil) ei ole seaduse kohaselt õigusjõudu.

9. Teisisõnu tähendab see, et gümnaasiumiõpilasel tuleb õppetundidest puudumisest koolile teada

anda. Seadus ei ütle otsesõnu, millal gümnaasiumiõpilased enda puudumisest teatama peavad.

Seadus reguleerib vaid seda, et koolikohustuslikud õpilased peavad enda puudumisest teatama

hiljemalt õppest puudumise esimesel päeval (PGS § 36 lg 1; vt õiguskantsleri soovitust

puudumisest teavitamise kohta). Kuigi seadus lubab koolil kehtestada puudumisest teavitamise

korra (PGS § 35 lg 3), ei saa pidada põhjendatuks kooli kehtestatud nõuet, et gümnaasiumiõpilased

peavad põhjendama õppest puudumist ette. Selline nõue on kõnealusel juhul vastuolus ka kooli

enda kodukorra ühe teise nõudega (p 7.3), mille järgi on lapsevanem kohustatud teavitama

klassijuhatajat lapse puudumisest õppepäeva jooksul.

10. Kooli kodukorras on lubatud kehtestada reegel ehk n-ö viisakuskokkulepe, mille kohaselt

annab gümnaasiumiõpilane üldjuhul koolile teada, kui ta koolimajast lahkub ja seetõttu

järgnevatest õppetundidest puudub. Niisugune reegel võib olla mõistlik, sest nii austatakse ka

õpetaja tööaega. See on vajalik näiteks juhuks, kui õpetaja vajab tunni ettevalmistamiseks infot,

mitu õpilast täpselt tunnis osaleb. Õpetaja ei jää sellisel juhul puuduvat õpilast asjatult ootama.

11. Vahetunni ajal koolimajast väljas käimist ei pea gümnaasiumiõpilased seaduse kohaselt

põhjendama. Mõistagi on aga koolil õigus kontrollida õpilaste, sh gümnaasiumiõpilaste koolimajja

ja sealt välja liikumist, näiteks paludes neil end tuvastada õpilaspiletiga või muul viisil

(PGS § 44 lg 7).

12. Kuigi on mõistetav, et koolil on kergem rakendada eri vanuses õpilaste suhtes ühesuguseid

reegleid, ei anna seadus koolile õigust kohaldada gümnaasiumiõpilastele reegleid, mis lähevad

vastuollu seadusega. Seadus annab õiguse liikumisvabaduse piiramiseks õppeastme alusel (kas

laps õpib põhikoolis või gümnaasiumis), mitte õpilase vanuse järgi. Gümnaasiumis õppimine on

vabatahtlik. Järelikult peab kool kasutama muid meetmeid, kui ta soovib tagada, et gümnasistid

osaleksid tundides ega puuduks koolist mõjuva põhjuseta. Võib eeldada, et gümnaasiumiõpilased

tulevad kooli ja lahkuvad koolist iseseisvalt ning tegutsevad suurema osa päevast ilma täiskasvanu

järelevalveta.

4

13. Palun Tallinna Tehnikagümnaasiumil muuta kooli kodukorda ja praktikat nii, et see oleks

kooskõlas seadusega.

14. Küsimust tuleks arutada ka õpilaste endiga, sest otsus puudutab neid otseselt. Seadus ütleb, et

lahenduse otsimisel tuleb juhinduda sellest, mis on laste huvides parim ning enne lapsi puudutavate

otsuste tegemist tuleb ära kuulata ka laste arvamus (lastekaitseseaduse § 21). Lisaks nõuab seadus,

et kodukorra muudatuste kohta peab saama oma arvamust avaldada ka õpilasesindus

(PGS § 68 lg 2).

Vahetundide ajal liikumine ja värskes õhus viibimine

15. Avalduse lahendamisel kerkis veel küsimus, kas põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased saavad

vahetunni ajal piisavalt liikuda ja värskes õhus viibida. Aktiivne liikumine vahetunni ajal aitab

suurendada õpilaste liikumisaktiivsust ning on kasulik laste ja noorte füüsilisele ja vaimsele

tervisele (vt viiteid teadusuuringutele programmi Liikuma Kutsuv Kool veebilehelt).

16. Eesti õpilased ei liigu nii palju, kui nad peaksid. Maailma Terviseorganisatsiooni suuniste

kohaselt tuleks lastel liikuda päevas keskmiselt vähemalt 60 minutit. Viimaste andmete järgi liigub

piisavalt ehk vähemalt 60 minutit päevas üksnes 43 protsenti Eesti 1.–9. klassi õpilastest. Iga päev

käib vabal ajal õues ainult 7–11 protsenti 10–17-aastastest Eesti lastest ja noortest.

17. Seadus ei nõua, et koolid peaksid võimaldama õpilastel vahetunni ajal õue minna. Vahetundide

sisustamine ja õues käimise võimalused sõltuvad paljuski koolimajast, õpilaste arvust ja vanusest

ning mitmest muust asjaolust (nt sellest, kas koolil on piiratud õueala).

18. Uuringud näitavad, et koolil on võimalik laste liikumisaktiivsust siiski päris palju mõjutada.

Näiteks on leitud, et aktiivsed vahetunnid aitavad suurendada õpilaste liikumisaktiivsust

koolipäeva jooksul.1 Samuti on kindlaks tehtud, et õuevahetundide ajal liiguvad lapsed kaks korda

rohkem kui koolimajas sees olles.2

19. Tallinna Tehnikagümnaasium osaleb tervist edendavate koolide liikumises. Koolimajas on

võimalik mängida lauatennist ja teisipäeviti korraldatakse tantsuvahetunde. Kevaditi või sügiseti

on sooja ja kuiva ilma korral lubatud õpilastel ka vahetundide ajal õue minna. Siis käivad koos

õpilastega õues ka korrapidajaõpetajad. Õpetajad saavad korraldada oma klassi õpilastele

õuetunde. Samas ei saa Tallinna Tehnikagümnaasiumi õpilased üldjuhul vahetunni ajal kooli

õuealale minna.

20. Õpilaste aktiivsuse ja värskes õhus viibimise soodustamine eeldab pikaajalist ja läbimõeldud

eeltööd (vt nt Liikuma Kutsuv Kool programmi tutvustust ja sellega liitunud koolide kogemusi).

Soovitan Teil õpilaste, lapsevanemate ja tervist edendava kooli liikumise raames asutatud

tervisenõukoguga arutada, kuidas saaks kool innustada eri vanuses õpilasi koolipäeva jooksul

1 Liikuma Kutsuv Kool. Viited teadusuuringutele: H. E. Erwin et al. (2014). Impact of recess interventions on

children’s physical activity: A meta-analysis. A. Gastona et al. (2016). Sitting on a stability ball improves attention

span and reduces. J. N. Larson et al. (2014). Youth physical activity and enjoyment during semi-structured versus

unstructured school recess. 2 G. M. Lemberg et al. (2023). School Children’s Physical Activity and Preferred Activities during Outdoor Recess

in Estonia: Using Accelerometers, Recess Observation, and Schoolyard Mapping.

5

rohkem liikuma ja värskes õhus olema. Kinnitasite, et kooli juhtkond ja tervisenõukogu on seda

teemat juba arutanud ning plaanite kohtuda õpilaskoguga märtsikuu esimesel nädalal.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: Tallinna Haridusamet

Angelika Sarapuu 6938411

[email protected]