Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Erik Jässi

[email protected]

Teie 05.07.2024 nr Meie 31.07.2024 nr 2.2-9/24/1768-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate:

Oleme garderoobisüsteeme ja liuguksi tootev ettevõte ning oma tooteid müüme läbi edasimüüjate

üle Eesti. Mõningatel juhtudel pöörduvad erakliendid kodulehel avaldatud e-maili aadressi

kaudu otse meie poole, sooviga saada pakkumist toodetele. Üldjuhul on erakliendi poolt

saadetud meilis välja toodud nimi, kontakttelefon ja loomulikult meili aadress. Sellest lähtuvalt

minu küsimus – kas meil on õigus see päring saata edasi mõnele meie edasimüüjatest ilma, et me

sellest päringu saatnud eraklienti informeeriks? Või peab meil selleks olema erakliendi eelnev

nõusolek?

Isikuandmete kaitse nõuded Eestis on sätestatud peamiselt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruses (EL) 2016/679 (IKÜM) ning isikuandmete kaitse seaduses.

Teadmata kõiki asjaolusid, sh miks on vajalik edastada klienti teavitamata tema andmed koos

isikuandmetega kolmandatele isikutele, siis saame selgitada isikuandmete kaitse üldmääruse

(IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja

andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid töödelda (sh koguda, edastada jne) üksnes

kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt

võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Isikuandmete töötlemise õiguslike aluste loetelu on

sätestatud IKÜM artiklis 6 (lg 1 p a ehk nõusolek on üks võimalikest õiguslikest alustest). Ehk

siis vastuseks Teie küsimusele, et seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust

läbi viiakse (sh kas neid andmeid on õiguspärane edastada kolmandatele isikutele), peab

IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja ehk Teie ise, mitte

Andmekaitse Inspektsioon. Kui õiguslik alus selliste andmete töötlemiseks puudub, siis andmeid

töödelda (sh koguda, edastada vms) ei tohi.

Igal juhul tuleb Teil läbi mõelda andmetöötluse protsessid ning informeerida andmesubjekte

enne andmete töötlemist.

Oluline on, et enne andmete kogumist tuleb andmetöötlejal koostada andmekaitsetingimused või

viidata juba koostatud andmekaitsetingimustele, kus selgitatakse, milliseid andmeid, millisel

eesmärgil ning õiguslikul alusel töödeldakse. Andmekaitsetingimused on kirjeldus, mis aitab

inimesel omada ülevaadet, mida tema andmetega tehakse. Seetõttu on oluline, et

andmekaitsetingimused oleksid sõnastatud lihtsalt ja inimesele arusaadavalt ning need peavad

olema kättesaadavad tasuta ja inimesele hõlpsasti leitavad (nt võrgulehel).

2 (3)

Andmetöötleja saab andmekaitsetingimustele tuginedes paremini kontrollida oma andmetöötluse

protsesse. Mida läbipaistvam on ettevõtte või asutuse andmetöötlus, seda enam peegeldub see

andmekaitsetingimustest.

Ettevõtte või asutuse andmekaitsetingimuste dokument peaks vastama vähemalt neljale „milline

on“ küsimusele.

1. Milline on andmete kogumise õiguslik alus?

2. Milline on andmete elutsükkel ehk kui kaua andmeid erinevates andmetöötlusprotsessides

kasutatakse?

3. Milline on ettevõtte või asutuse roll erinevate andmete töötlemisel, s.t kas tegemist on

vastutava, kaasvastutava või volitatud töötlejaga?

4. Milline on inimese võimalus saada teavet enda andmete kohta?

Olulised on ka vastused kolmele „kas“ küsimusele.

1. Kas toimub andmete automaattöötlus?

2. Kas annate andmeid edasi kolmandatele osapooltele ja kui, siis millisel õiguslikul alusel?

3. Kas on esitatud andmetöötleja enda kontaktandmed?

Eelpool loetletud on baasküsimused, tegelik küsimuste arv sõltub andmetöötluse ulatuslikkusest

ning sellest, kui paljusid töötlustoiminguid ja milliseid inimeste gruppe see puudutab. Nt peaks

olema andmete säilitamine minimaalne ehk kustutatud kohe kui eesmärk on täidetud (kui osutub

vajalikuks andmeid säilitada kauem, siis tuleb seda põhjendada ja tuua välja konkreetne

põhjendatud aeg, millal andmed kustutatakse).

Märgime, et vastutav töötleja peab isikuandmete töötlemisel järgima IKÜM artiklis 5 lõikes 1

sätestatud põhimõtteid, vastutama nende põhimõtete täitmise eest ja olema võimeline nende

täitmist tõendama (IKÜM artikkel 5 lg 2). Eelviidatud põhimõtete juurde kuulub ka vastutava

töötleja kohustus töödelda isikuandmeid viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse,

sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kaotamise, hävitamise

või kahjustumise eest, kasutades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid

(„usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus“, IKÜM art 5 lg 1 p f).

Isikuandmete töötlemisel (sh kogumisel, säilitamisel, edastamisel vms) peab eelkõige jälgima

kõige tavapärasemaid turvameetmeid. Näiteks tuleb teha nii, et andmed ei jõuaks õigustamata

isikute kätte (igasugused andmelekked, mis tulenevad ebapiisava turvalisega süsteemidest,

õigustamata edastamised vms).

Andmetöötlejal on oluline teadvustada, et andmesubjektil on õigus teada, kuidas tema

isikuandmeid töödeldakse, sh kellele tema isikuandmeid edastatakse (ettevõttevälised isikud, nt

maksu- ja tolliamet, haigekassa) ning kes neid andmeid veel töötleb (ettevõttesisesed isikud ning

ettevõttega seotud isikud, nt raamatupidamisteenuse osutaja), mistõttu tasub eeskirjad kirja panna

ning töötajale tutvustada enne tema isikuandmete töötlemist. Soovi korral võib andmesubjekt

pöörduda selgituste saamiseks andmetöötleja poole ning seejärel vajadusel Andmekaitse

Inspektsiooni poole.

Soovitame kindlasti tutvuda Andmekaitse Inspektsiooni isikuandmete töötlemise üldjuhendiga,

kus on kirjas kõige olulisem, mida isikuandmete töötleja peab teadma.

Kui Teil on vaja konkreetsemat õiguslikku seisukohta lähtuvalt konkreetsetest asjaoludest ning

töödeldavatest andmetest, siis soovitame pöörduda õigusnõustajate (advokaadid, juristid jne)

poole. Samuti leiab informatsiooni andmetöötleja vastutusest ning kohustustest isikuandmete

töötlemisel siit.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

3 (3)

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel