Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Viktoria Galtšenko

[email protected]

Teie 05.07.2024 nr Meie 31.07.2024 nr 2.2-9/24/1776-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon on saanud Teie pöördumise seoses Äriregistris kuvatavate andmetega

(sh isikukoodi kuvamisega avalikus vaates).

Äriregistri seaduse (ÄRS) § 2 lõike 1 kohaselt on äriregister andmekogu, mille pidamise eesmärk

on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste

isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja välismaa äriühingute filiaalide kohta.

ÄRS § 9 alusel on äriregistri andmeteks registrikaardi andmed, avaliku toimiku andmed ja

registritoimiku andmed. § 10 lg 1 omakorda ütleb, et kui seadus nõuab äriregistris avaldatavates

andmetes ja registripidajale esitatavas dokumendis isikukoodi näitamist, peab registripidajale

esitama Eesti isikukod, selle puudumise korral välismaise isikukoodi ning sünnipäeva, -kuu ja -

aasta.

ÄRS § 12 määratleb, millised andmed kantakse juriidilise isiku kohta registrikaardile. Täpsemalt

§ 12 lg 1 punkt 7 sätestab, et registrikaardile kantakse juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja

seadusega lubatavad erisused nende esindusõiguses.

ÄRS § 29 lg 3 ütleb, et registrikanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui

juriidiline isik tõendab, et kolmas isik teadis, et kanne ei ole õige.

Seega on äriregistris andmete avalikustamise eesmärk muuhulgas õiguskindluse tagamine

võimaldamaks muuhulgas kontrollida juriidilise isiku esindaja esindusõigust.

Rahvastikuregistri seaduse § 39 lg 1 ütleb aga, et isikukood on isiku soo ja sünniaja alusel

moodustatud ning Eesti Vabariigi standardile vastav isiku üheselt kindlaksmääramist võimaldav

number. Seega võimaldab isikukood eristada üksteisest ühenimelisi isikuid.

Lisaks märgime, et isikukoodid ei kuulu eriliigiliste isikuandmete alla. Isikukoodid on tavalised

isikuandmed ja nende kasutamisele ei ole seatud rohkem piiranguid kui näiteks inimese nime või

sünniaja kasutamisele. Samas peab nende isikuandmete kasutamisel andmetöötleja siiski kaaluma,

kas neid andmeid on vaja kasutada, sh kas nende andmete kasutamine täidab eesmärki.

Vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklile 21 on andmesubjektil õigus oma

konkreetsest olukorrast lähtudes esitada igal ajal vastuväiteid (juhul kui seda õigust ei ole

liikmesriigi õigusega piiratud) teda puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub

IKÜM artikkel 6 lg 1 punkti e (isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande

täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks) alusel. Sellisel juhul lõpetab vastutav

2 (2)

töötleja isikuandmete töötlemise, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et töötlemine toimub mõjuval

õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused, või

õigusnõuete koostamise, esitamise või kaitsmise eesmärgil. Täiendavalt on andmesubjekti õigus

IKÜM artikkel 18 lg 1 punktist d tulenevalt nõuda vastutavalt töötlejalt isikuandmete töötlemise

piiramist selleks ajaks kui vastutav töötleja kontrollib vastavalt IKÜM artikkel 21 lg 1 kohaselt,

kas tema õiguspärased põhjused kaaluvad üles andmesubjekti põhjendused. Juhendi isikuandmete

töötlemise suhtes vastuväite esitamiseks leiate Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt

https://www.aki.ee/isikuandmed/inimese-oigused/vastuvaideteesitamine. Andmekaitse

Inspektsiooni kodulehel on ka juhend isikuandmete töötlemise piiramise nõude esitamiseks

https://www.aki.ee/isikuandmed/inimese-oigused/isikuandmete-tootlemisepiiramine-0.

Siiski olgu öeldud, et ÄRS § 30 näeb ette äriregistri avalikkuse (igaühel on õigus tutvuda äriregistri

registrikaardi ning avaliku toimiku andmete ja dokumentidega) ning ÄRS § 25 lõike 1 kohaselt

avalikustatakse äriregistris peale registrikaardi andmete ka muud andmed ja dokumendid, mille

juriidiline isik või muu isik või asutus on seaduse kohaselt registripidajale esitanud, siis tuleb

arvestada ka sellega, et registrile edastatav teave (sh isikukood) muutub avalikuks.

Eeltoodu ei piira siiski teie õigust pöörduda registripidaja poole (muuhulgas palvega asendada

isikukood võimalusel sünnikuupäevaga) ning registripidaja saab jagada konkreetsed selgitused,

miks seda on/ei ole võimalik teha. Või pöörduda selgituste saamiseks ning ettepanekute

tegemiseks (sh isikukoodi avalikkuse kohta registris) Äriregistri vastutava töötleja (ÄRS § 5 lg 3)

Justiitsministeeriumi poole.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel