Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Rasmus Kuklane

[email protected]

Teie 05.06.2024 nr Meie 31.07.2024 nr 2.2-9/24/1562-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon on sai Teie pöördumise, milles muuhulgas kirjutate:

Siinkohal ongi kerkinud aga järgmised küsimused/mõttekohad:

1) kuivõrd antud juhul on töödeldavatest andmetest tuvastatav füüsilisest isikust andmesubjekt

(veterinaararst), siis ilmselt on tegemist isikuandmete töötlemisega – kas aga võib eeldada, et

antud juhul on tegemist (a) kas isikuandmete töötlemisega, mis on vajalik vastutava töötleja

juriidilise kohustuse täitmiseks või (b) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva

ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks või (c) isikuandmete

töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud

juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid (kuid antud juhul andmesubjekti huvid

üle ei kaalu)?

2) kas teised veterinaarravimite hulgimüüjad võivad enda töödeldud andmed esitada ZVV-le

(eelkõige seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks)? ZVV ja teiste hulgimüüjate vahel sõlmitavas

raammüügilepingus on ZVV-le raporti esitamise kohustus, mis sisaldab samu andmeid, mille ZVV

on kohustatud esitama PTA-le halduslepingust tulenevalt.

3) ilmselt isikukoodi säilitamine ja töötlemine ei oleks eesmärgipärane?

Sisuliselt küsite Andmekaitse Inspektsioonilt, et millisel õiguslikul alusel toimuks viidatud

andmete andmetöötlus ning sellest tulenevalt peame vajalikuks selgitada järgnevat.

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise

ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (edaspidi MSVS). MSVS §-st 3 tulenevalt on

Andmekaitse Inspektsioonil kohustus anda õigusalaseid selgitusi inspektsiooni tegevuse aluseks

olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta.

Õigusalaste selgituste andmine ei tahenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on

tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike,

konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete

eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Inspektsioon ei osuta õigusabi. Kuna Teie kiri ei ole

selgitustaotlus, siis sellele hetkel me vastata ei saa.

Lühidalt siiski proovime anda üldised vastused Teie küsimustele, mis eelkõige juhataks Teid

soovitud vastusteni

Nimelt, mis puudutab veterinaararstide isikuandmeid, siis saame selgitada, et veterinaararst on

füüsiline isik, kellele kohalduvad samuti isikuandmete kaitse reeglid. Kuid konkreetselt nendele

andmetele võidakse kohaldada ka mitmeid erisusi, mis tulenevad siseriiklikust õigusest. Näiteks

sätestab riikliku veterinaararstide registri põhimäärus (RVAV) andmed, mida isikute kohta registris

2 (2)

kuvatakse. RVAV § 16 lg 3 alusel on registriandmetest avalikud § 6 lõike 1 punktis 1 (ees-ja

perekonnanimi) ja lõikes 5 (kontaktandmed: telefoninumber, e-posti aadress ja postiaadress) ning

§ 7 punktides 2 (kutsetegevuse loa number) ja 5 (kutsetegevuse loa kehtivuse peatamise aeg)

nimetatud andmed kutsetegevuse luba omava veterinaararsti kvalifikatsiooniga isiku kohta ning

§-s 91 nimetatud andmed väljakirjutatud ravimite ning veterinaarteenuse osutamise käigus

väljastatud ja kasutatud ravimite kohta. Volitatud veterinaararsti kohta avalikustatakse ka § 6

lõike 1 punktis 5 nimetatud andmed.

Seda, millisel kaalutlusel andmete avaldamine toimub, saate küsida asjakohaselt asutuselt, kelle

haldusalas konkreetne õigusakt on. Siinkohal olekski kõige otstarbekam antud küsimuses

pöörduda eelkõige näiteks esmalt PTA poole.

Vastuseks Teie teisele ja kolmandale küsimusele selgitame, et isikuandmete kaitse üldmääruse

(IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja

andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes kindlaksmääratud

õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe

andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust (sh andmete

edastamist, säilitamist vms) läbi viiakse, saab ja peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama iga

andmetöötleja ise, mitte Andmekaitse Inspektsioon. Kui andmetöötluseks puudub õiguslik

alus, siis andmeid töödelda (sh edastada, säilitada, avaldada vms) ei tohi. Samuti on oluline teada,

et ühel eesmärgil kogutud andmeid ei saa kasutada teisel eesmärgil (olenemata sellest, et

andmekoosseis on kattuv vms).

Märgime, et vastutav töötleja peab isikuandmete töötlemisel järgima IKÜM artiklis 5 lõikes 1

sätestatud põhimõtteid, vastutama nende põhimõtete täitmise eest ja olema võimeline nende

täitmist tõendama (IKÜM artikkel 5 lg 2).

Konkreetse õigusliku seisukoha saamiseks soovitame pöörduda eelkõige õigusnõustajate

(advokaadid, juristid jne) poole, kes siis saavad Teile koostada õigusliku analüüsi kõiki asjaolusid

arvestades ja mis lähtuks just Teie ettevõtte vajadustest.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel