| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 13-4/117-1 |
| Registreeritud | 27.10.2014 |
| Sünkroonitud | 24.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Planeeringute korraldamine ja järelevalve |
| Sari | 13-4 Kirjavahetus planeeringute küsimustes |
| Toimik | 13-4/2014 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaministeerium |
| Vastutaja | Kati Päike (Strateegiaosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tellija: Keskkonnaministeerium Töö nr: 13082
Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne
Lisa 1 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus, keskkon-
namõju ja selle leevendamismeetmed
Tallinn, oktoober 2014
Marja 4d, 10617 Tallinn, Eesti. Tel: 6567300 , e-post [email protected]
1
KSH LISA 1 SISUKORD 1 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ja senine keskkonnamõju ............................ 3
1.1 Eesti üldine keskkonnaseisund .................................................................................... 3 1.2 Maavarad ..................................................................................................................... 3
1.2.1 Praegune olukord ................................................................................................. 3 1.2.2 Mõju kaasnevatele maavaradele ......................................................................... 4 1.2.3 Põlevkivivaru kaevandamisvõimalused kuni 2030 ja eelvaade 2050 .................. 6 1.2.4 Leevendusmeetmed ........................................................................................... 12
1.3 Maastik ja maakasutus .............................................................................................. 14 1.3.1 Praegune olukord ............................................................................................... 14 1.3.2 Mõju maastikule ja maakasutusele .................................................................... 15 1.3.3 Leevendusmeetmed ........................................................................................... 16
1.4 Muld ja pinnas ........................................................................................................... 18 1.4.1 Praegune olukord ............................................................................................... 18 1.4.2 Mõju mulla ja pinnase seisundile ...................................................................... 21 1.4.3 Leevendusmeetmed ........................................................................................... 21
1.5 Pinnavesi .................................................................................................................... 23 1.5.1 Praegune olukord ............................................................................................... 23 1.5.2 Keskkonnamõju prognoos pinnaveele ............................................................... 36
1.6 Põhjavesi .................................................................................................................... 38 1.6.1 Praegune olukord ............................................................................................... 38 1.6.2 Mõju põhjaveele................................................................................................. 48 1.6.3 Leevendusmeetmed, veekeskkond .................................................................... 50
1.7 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustik, taimestik ja loomastik, elupaigad, looduslik mitmekesisus ...................................................................................... 55
1.7.1 Praegune olukord ............................................................................................... 55 1.7.2 Natura 2000 alad ................................................................................................ 58 1.7.3 Mõju Natura 2000 aladele, kaitstavatele loodusobjektidele, taimestikule ja loomastikule, elupaikadele ja looduslikule mitmekesisusele ning rohevõrgustikule ...... 61 1.7.4 Vältimis- ja leevendusmeetmed ......................................................................... 65 1.7.5 Kurtna maastikukaitseala ja loodusala ............................................................... 67
1.8 Jäätmeteke ja –kasutus ............................................................................................. 69 1.8.1 Praegune olukord ............................................................................................... 69 1.8.2 Mõju jäätmetele ................................................................................................. 73 1.8.3 Leevendusmeetmed ........................................................................................... 74
1.9 Välisõhu kvaliteet, sh tahked osakesed ja lõhn, kliimamuutused ............................. 75 1.9.1 Olukord ............................................................................................................... 75 1.9.2 Mõju välisõhu kvaliteedile ................................................................................. 80 1.9.3 Mõju kliimamuutusele ....................................................................................... 82 1.9.4 Leevendusmeetmed ........................................................................................... 83
1.10 Müra, maavõnked, vibratsioon .............................................................................. 83 1.10.1 Praegune olukord ............................................................................................... 83 1.10.2 Mõju müra, maavõngete ja vibratsiooni tekkele ............................................... 84 1.10.3 Leevendusmeetmed ........................................................................................... 85
1.11 Asustatud alad ....................................................................................................... 85 1.11.1 Praegune olukord ............................................................................................... 85 1.11.2 Mõju asustatud aladele ...................................................................................... 86
2
1.11.3 Leevendusmeetmed ........................................................................................... 87 1.12 Inimeste tervislik seisund ja kohalike inimeste heaolu ......................................... 89
1.12.1 Olukord ............................................................................................................... 89 1.12.2 Mõju inimeste tervislikule seisundile ja kohalike inimeste heaolule ................. 91 1.12.3 Vältimis- ja leevendusmeetmed ......................................................................... 91
1.13 Sotsiaalmajanduslik keskkond (sh praegune mõju elanikkonna elukvaliteedile ja sotsiaal-demograafilisele jätkusuutlikkusele) ...................................................................... 92
1.13.1 Praegune olukord ............................................................................................... 92 1.13.2 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ......................................................... 94 1.13.3 Leevendusmeetmed ........................................................................................... 95
1.14 Kultuuriväärtused .................................................................................................. 96 1.14.1 Praegune olukord ............................................................................................... 96 1.14.2 Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................... 97
1.15 Erinevate keskkonnategurite seosed ja piiriülene keskkonnamõju ...................... 98 KSH LISA 1 JOONISED Joonis 1 Suurema energiatootlusega põlevkivivarud paiknevad Ida-Virumaal 5 Joonis 2 Fosforiidi ja põlevkivi maardlate paiknemine 7 Joonis 3 Põlevkivivaru (ilma passiivse reservvaruta) jätkuvus eri kaevandamismääradel 9 Joonis 4 Perspektiivsed kaevandamispiirkonnad viimase paari aasta kaevandamistaotluste põhjal 10 Joonis 5 Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel olev suurim 22 km2 metsaala võib sobida lauslangatamiseks 11 Joonis 6 Kaalutud keskmised boniteedid PRIA põllumassiividel valdade lõikes (Priit Penu järgi[19]) 19 Joonis 7 Keskkonnaregistri EELIS andmestikus avaldatud jääkreostusobjektid ja põlenud aheraineladestused
[17] 20 Joonis 8 Kaevandusvee heide pinnaveekogudesse põlevkivi kaevandamisel aastatel 1988-2013 24 Joonis 9 Kaevandusvee eesvooludeks olevad pinnaveekogud ja põlevkivi kasutamise olulised veevõtukohad 26 Joonis 10 PAHide sisaldus põhjasetetes [14] 32 Joonis 11 Pinnavee seisund Eesti põlevkivimaardlas 2013 aasta vahehinnangu järgi 34 Joonis 12 Ida-Virumaa geoloogilise ehituse, litoloogia, hüdrogeoloogiliste üksuste ja põhjaveekogumite
korrelatsioon 41 Joonis 13 Põhjaveekogumite paiknemine Eesti põlevkivimaardlas 42 Joonis 14 Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi keemiline seisund [45] 47 Joonis 15 I kaevandamistundlikkuse kategooria alade paiknemine Eesti põlevkivimaardlas 57 Joonis 16 Natura 2000 alad Eesti põlevkivimaardlas 59 Joonis 17 Maaparandusehitiste, madalsoode, siirdesoode ja rabade paiknemine Eesti põlevkivimaardlas ja I
kaevandustundlikkuse kategooria aladel 64 Joonis 18 Ohtlike jäätmete teke ja taaskasutus põlevkivi kasutamisel 71 Joonis 19 Põlevkivisektori kaevandamisjäätmehoidlate ja tööstusprügilate maa-alad 72 Joonis 20 Eesti põlevkivimaardla ülevaateplaan ja põlevkivi kaevandamisalad omavalitsustes 88 KSH LISA 1 TABELID Tabel 1 Ida-Virumaa ja ülejäänud eesti maakasutus (Statistikaameti andmetel, dets 2013) 14 Tabel 2 Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi ohtlike ainete seiretulemused 2009-2013 45 Tabel 3 Põlevkivi kasutamisest johtuvad olulised heited välisõhku 79 Tabel 4 Eesti kasvuhoonegaaside koguheide ja elektri ja soojuse tootmise osa selles [41] 82
3
1 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ja senine keskkonnamõju
1.1 Eesti üldine keskkonnaseisund Eesti pindala on 45227 km2. Aastal 2010 hinnati põllumaade pindalaks 10789 km2 (24% Eesti pindalast). Asustusalad võtsid enda alla 3010 km2 maad, mis on 6.6% Eesti pindalast (Eesti keskkonnanäitajad 2012, Keskkonnateabe Keskus Tallinn 2012). Põlevkivimaardla pindala on 2070 km2.
Eesti rahvaarv on 1,3 miljonit. Eesti on hõredalt asustatud, ühel ruutkilomeetril elab keskmi- selt 31 inimest, koondutakse linnade ümbrusesse.
Üldine keskkonnaseisund on valdavalt hea. See on tingitud väikesest asustustihedusest, energeetika, rasketööstuse ja põllumajanduse tootmismahtude vähenemisest eelmise sa- jandi viimasel kümnendil ning keskkonnasektoris tehtud jõupingutustest. Metsamaa moo- dustab Eesti pindalast ligi 50% [16].
Läbi ajaloo on Eestis põlevkivi kaevandatud eeskätt Ida-Virumaal. Seonduvalt põlevkivi kae- vandamise ja kasutamisega kajastab Eesti Põlevkivibasseini ala praegust keskkonnaseisundit enim Ida-Virumaa keskkond, Lääne-Virumaale jäävad vaid väike Ubja vana kaevandus ja praegu töötav Ubja karjäär.
1.2 Maavarad
1.2.1 Praegune olukord Aasta 2014 I kvartali seisuga on keskkonnaregistri maardlate nimistus põlevkivivaru1 arvel 4.7 miljardit tonni, millest suur osa paikneb looduskaitseliste ja asustusest tingitud piirangu- te vööndis. Põlevkivimaardla suurima energiatootlusega alad paiknevad Ida-Virumaal (vaata joonis 1). 2014 aasta mai seisuga on mitmed Eesti põlevkivimaardla alad kaetud kattuvate kaevandamistaotlustega (OÜ Merko Kaevandused, VKG Kaevandused OÜ ja AS Eesti Energia Kaevandused).
Ühe osa kaevandamata jäetud varust moodustab kaevanduste kunagiste tööstusplatside (Sompa, Viru, Tammiku, Kohtla) ja asustatud alade nagu Jõhvi, Kohtla-Nõmme, Kohtla-Järve Ahtme linnaosa all olev passiivne tarbevaru (kokku 46 mln t). Kaevandamatu põlevkivivaru arvelolek komplitseerib säästliku kaevandamise kavandamist. Keskkonnaministeeriumi hin- nangul on kaevandada võimalik vaid kuni 50% aktiivsest varust [13].
Kaevandamiskaod. Viie viimase aasta keskmine põlevkivivaru kaevandatud maht on 15 mln tonni (lisanduvad kaevandamiskaod olid seejuures 28.7%). Kaod jagunevad tehnoloogilisteks ja geoloogilisteks kadudeks, millest enamiku (63 % [2]) moodustab kasutatavast tehnoloo- giast tingitud kadu (näiteks kamberkaevandamisel jäetavad tulptervikud, tõkketervikud, käi- kude tervikud).
2012. aastal oli põlevkivivaru keskmine kadu allmaakaevandamisel 28.5% ja pealmaakaevan- damisel 8.8% (keskmine kokku 21.3%). 2013. aastal kaevandati põlevkivivaru 15.0277 mln tonni, millele lisandusid kaod 4.1422 mln tonni (21.6%, seejuures allmaakaevandamisel 29.2%).
1 põlevkivivaru–põlevkivi geoloogilise uuringu tulemusena saadud (maavara)varu, mis on arvel Keskkonnaregistri maardlate nimistus (arvestust peetakse Eesti Vabariigi maavaravarude koondbilansis).
4
Kaevandamata jäetud alad. Põlevkivivaru säästvaks kasutamiseks tuleb tähelepanu pöörata kaevandamise peatamisel kaevandamata jäänud varude väljamisele.
Allmaakaevandamise aladel (põlevkivi lasub sügavamal kui 30 m) pole väikeste kaevandama- ta jäänud alade taaskaevandamine tõenäoline kõrge omahinna tõttu (näiteks endiste kae- vanduste tööstusplatsid). Karjääriviisiliselt on kaevandatud ka suhteliselt väikesi alasid (näi- teks Vanaküla karjäärid).
Karjääriviisiliselt on kaevandatav Tammiku kaeveväljal suure kütteväärtusega aktiivse tarbe- varu plokk 28966 (põlevkivivaru ligi 5 mln tonni), allmaakaevanduses Kohtla ja Aidu kaeve- väljade plokid 55245, 55247 56678 (ligi 10 mln tonni aktiivset tarbevaru töötava Ojamaa kaevanduse ja lõpetatud Aidu karjääri mäeeraldiste vahel).
1.2.2 Mõju kaasnevatele maavaradele Muudest maavaradest tulenevad piirangud. Oluline on arvestada Maapõueseaduse §34 lõi- ge 1 punkt 112 sätestab et, kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotletava kaevan- damise mõjupiirkonnas esineb mõni teine Keskkonnaregistrisse kantud maavaravaru3 maardla ja puudub veendumus selle kasutuskõlblikuna säilimisest.
Ka Maapõueseaduse § 62 järgi maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korral- damisel tuleb tagada arvelevõetud maavaravaru kaevandamisväärsena säilimine ja juurde- pääs maavaravarule.
Eesti põlevkivimaardla alal paiknevatest kaasnevatest maavaravarudest on oluline Toolse ja Rakvere fosforiidimaardla kaevandamiskõlbulikuna säilimine põlevkivi kaevandamisel ja ka vastupidi (fosforiiti kaevandades4 tuleb tagada põlevkivi kaevandamiskõlblikuna säilimine põlevkivimaardlas). Fosforiidi ja põlevkivimaardla kattumine on näidatud joonistel 1 ja 2.
Põlevkivi- ja fosforiidimaardla üheaegne avakaevandamine on võimalik eeskätt Sõmeru valla territooriumil, kus praegu on antud kaevandamisluba Lääne-Virumaal Ubja põlevkivikarjääris põlevkivi (AS Kunda Nordic Tsement) kaevandamiseks fosforiidi passiivsel tarbevaruplokil (plokk 14, maardla nr 193).
Lääne-Virumaa Haljala, Rägavere, Sõmeru ja Vinni vallas paiknevad Toolse ja Rakvere fosfo- riidimaardla passiivsed varuplokid muudavad lähitulevikus põlevkivi allmaakaevandamise fosforiidimaardla levikualal võimatuks, seda johtuvalt vajadusest ühte maavara kaevandades tagada teise maavaravaru kaevandamisväärsena säilimine ning juurdepääs maavaravarule. Põlevkivi allmaakaevandamise planeerimisel tuleb seega arvestada fosforiidimaardla kae- vandamiskõlbulikuna säilitamisega või kaevandada mõlemat maavara korraga.
2 kaevandamise mõjupiirkonnas ei ole kavandatud keskkonnaregistrisse kantud teise maavaravaru kasutuskõlblikuna säilitamist; 3 Kavas on muuta prognoosvaru definitsiooni. Prognoosvaru ei ole registrisse kantud ning ei ole seega maavaravaru. Kasutada nt mõistet prognoosne ressurss. 4 Maapõueseaduse järgi loetakse maavaravaru kasutamine majanduslikult kasulikuks kui varu on hinnatud aktiivseks (tõestatult kaevandamisväärne). Maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevandamisel ja töötlemisel on tagatud maapõue ratsionaalne kasutamine, keskkonnakaitse nõuete täitmine ja majandusotstarbekus, mis on tõestatud praktikaga või asjakohaste uuringutega. Asjakohaseid kaasaegseid uuringuid fosforiidi osas tänaseks pole tehtud. Nendeta ei ole fosforiidi maavaravaru aktiivseks muutmine põlevkivi ja fosforiidi koosesinemise aladel tõenäoline
5
Joonis 1 Suurema energiatootlusega põlevkivivarud paiknevad Ida-Virumaal
6
Fosforiidi või põlevkivi allmaakaevandamisel tuleb tagada kaevandamata jääva maavaravaru kaevandamiskõlbulikuna säilimine, praeguste teadmiste järgi on see võimalik vaid tagasi- täitmise korral. Ka TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituut on 2010 aasta aruandes „Lääne- Virumaa strateegilised maavarad" teinud järelduse, et põlevkivi kaevandamise oluline laien- damine pole Lääne-Virumaal lähiperspektiivis5 [8].
Ehitusmaavarade ja turba maardlad allmaakaevandamisel lahendamatuid probleeme ei teki- ta. Põlevkivi avakaevandamisalade laienemist, mis eeldab kaasnevate maavarade koos kae- vandamist pole täna Põlevkivi arengukava perioodil ette näha, vaid Narva karjääris on jätku- valt vajadus katendis oleva energeetiliselt väärtusliku turba ärakasutamiseks enne põlevkivi karjääriviisiliselt kaevandamist.
Põlevkivi import. Aastatel 2008 ja 2009 imporditi Venemaalt vastavalt 0.031 ja 0.023 miljoni tonni kaubapõlevkivi, mis ei mõjuta märkimisväärselt Eesti maavarade kasutamist. Arvesta- des transpordi maksumust pole suurem põlevkivi import ka edaspidi tõenäoline.
1.2.3 Põlevkivivaru kaevandamisvõimalused kuni 2030 ja eelvaade 2050 Viimase viie aasta keskmine põlevkivivaru kaevandatud maht on 15 mln tonni, kaod on see- juures 28.7%. Varu jätkumise prognoosis joonisel 3 on arvestatud kaevandatud põlevkivivaru mahule lisanduvate tehnoloogiliste ja geoloogiliste kadudega kokku 30%6.
Kaevandatava põlevkivivaru jätkumisaega erinevate kaevandamise piirmäärade ja varu kate- gooriate lõikes on iseloomustatud graafikutel joonisel 3. Arvestatud on põlevkivivaruga, mis on suure tõenäosusega kaevandatav. See on põlevkivivaru I kaevandamistundlikkuse kate- gooria aladeta, elamualadeta baaskaardi M 1:50000 järgi ja kaevandamiseks vähesobiva kon- figuratsiooniga (siiludeta) maavaraplokkideta. Passiivse tarbevaru hüppeline muutus dia- grammide mäeeraldistel tekib Narva turbatootmisala alusest passiivsest tarbevarust 41 mln tonni (plokk 55288).
Olemasolevatel töötavatel mäeeraldistel jätkub kaevandatavat põlevkivivaru järgmiselt:
• lubatud aastamäära 15 mln tonni koguses kaevandades 23 aastaks,
• lubatud aastamäära 20 mln tonni koguses kaevandades 17 aastaks,
• lubatud aastamäära 25 mln tonni koguses kaevandades 14 aastaks.
5 Põlevkivi on käsitletud kui kaugema kaevandamisperspektiiviga maavara põlevkivikihindi madalama energiatootluse ja teiste kehvemate kvaliteedinäitajate tõttu võrdluses Ida-Virumaal kasutusel olevate kaeveväljadega ja reservis olevate uuringuväljade varudega ja varu suurema kauguse tõttu põlevkivi tarbijatest - elektrijaamadest ja õlitehastest. Ida-Virumaa kvaliteetsemate põlevkivide ammendumise järel, lähema 50-100 aasta jooksul, võivad kaugemat kaevandamisperspektiivi hakata omama Lääne-Virumaa põlevkivi tarbe- ja reservvarud, mis paiknevad maakonna keskosas [8]. 6 Diagrammidel see väljendatud (geoloogilise varu kulu/aastamäär on 1.3)
7
Joonis 2 Fosforiidi ja põlevkivi maardlate paiknemine
8
Joonisel 3 esitatud varu jätkumise analüüsil pole arvestatud passiivse reservvaruga. Selliste alade kasutuselevõtt vajab täiendavaid põlevkivivaru uuringuid ja ligi 45% alast on kaetud ka allmaakaevandamist piiravate looduskaitseobjektidega.
Kaevandatavate alade eelisnimekirja ettepanek
Põlevkivitööstuse varustuskindluse (20 mln tonni põlevkivivaru aastas) tagamiseks 2030 aas- tani ja eelvaatega 2050 aastani on vajalik järgmiste uute kaevanduste avamine:
• Uus-Kiviõli
• Sonda
• Oandu
• Estonia II
Neile aladele võib Põlevkivi arengukava perioodil lisanduda Ubja karjääri laiendamine ning Tammiku kaevanduse kehtiva kaevandamisoa mäeeraldise piires aktiivse tarbevaru plokk 28966 (põlevkivivaru ligi 5 mln tonni) karjääriviisil kaevandamine.
Otstarbekas on Kohtla ja Aidu kaeveväljade plokid 55245, 55247 56678 (ligi 10 mln tonni aktiivset tarbevaru töötava Ojamaa kaevanduse ja lõpetatud Aidu karjääri vahel) kaevandada tulevikus Ojamaa kaevandusest, sest viieks aastaks uut kaevandust rajada pole mõtet.
Eelpoolnimetatutele lisaks täiendavate kaevanduste rajamine pole vajalik ning keskkonna- kaitse aspektist ka soovitatav ekstensiivse kaevandamise vältimiseks. Eelpoolkäsitletud pers- pektiivsete 4 uue kaevanduste paiknemine on esitatud joonisel 4.
Lääne-Virumaale jäävad neist Ubja karjääri võimalik laiendamine ja Sonda kaevanduse lääne- servas paiknev üks põlevkivivaru plokk (56713 12.233 mln tonni). Kõik ülejäänud eelisalade maavaravaru plokid paiknevad Ida-Virumaal.
Kõigi vaadeldavate põlevkivi kaevandamise alastsenaariumite (aastase kaevandamiskoguse- ga 15, 20 ja 25 mln tonni korral) mõju maavaradele suureneb proportsionaalselt kaevanda- miskogusega.
Kui kaevandamise intensiivsus töötavates karjäärides ja kaevandustes suureneb 20 mln ton- nini, on olemasolevatel töötavatel ja uute kaevanduste rajamiseks taotletavate mäeeraldis- tel põlevkivivaru jätkuvus kajastatud diagrammil 1. Seejuures on Narva karjääri turbatoot- misala allmaakaevandamise alal tehnoloogiliste ja geoloogiliste kadude osa võetud poole väiksem, sest seal on kavandatud kasutada lauslangatamist.
9
Joonis 3 Põlevkivivaru (ilma passiivse reservvaruta) jätkuvus eri kaevandamismääradel
10
Joonis 4 Perspektiivsed kaevandamispiirkonnad viimase paari aasta kaevandamistaotluste põhjal
11
Joonis 5 Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel olev suurim 22 km2 metsaala võib sobida lauslangatamiseks
12
1.2.4 Leevendusmeetmed Põlevkivivaruga tagatuse seisukohalt on praeguste teadmiste alusel võimalik jätta kehtima kaevandamiskoguse aastamäär 20 mln tonni.
Kaevandamiskadude piiramine.
Lauslangatamise tehnoloogia kasutamine põlevkivikadude vähendamiseks on perspektiivne. Lauslangatamise edukuse korral Narva karjääri mäeeraldise lõunaosa allmaakaevandamisel, võib analüüsida selle kasutamist ka teistes uutes kaevandustes.
Näiteks Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel olev suurim metsapiirkond 22 km2 võib sobida lauslangatamiseks (vaata joonis 5). Siin on plokkidel 56747 56748 põlevkivivaru kokku 128.793 mln tonni, sellest 74 mln tonni on metsa ja põõsastiku all joonisel 5 piiritletud alal. Vähendades lauslangatamise korral kaevandamiskadu poole võrra, on juba sellelt alalt täien- davalt saadava põlevkivivaru koguseks 10 mln tonni.
Kaevandamata jäetud alad.
Muude keskkonnatingimuste võrdsuse korral tuleb eelistada suurema energiatootlusega põ- levkivivaru alasid. Põlevkivivaru säästlikuks kasutamiseks on vaadeldava Põlevkivi arenguka- va perioodil soovitatav kaevandada järgmised suure kütteväärtusega põlevkivivaru alad:
• Tammiku kaeveväljal kaevandamata jäänud aktiivse tarbevaru plokk 28966 (põlevki- vivaru ligi 5 mln tonni ja seal on Eesti Energia Kaevandused AS-l ka kehtiv kaevanda- misluba).
• Otstarbekas on Kohtla ja Aidu kaeveväljade plokid 55245, 55247 56678 (ligi 10 mln tonni aktiivset tarbevaru töötava Ojamaa kaevanduse ja lõpetatud Aidu karjääri va- hel) kaevandada tulevikus Ojamaa kaevandusest (5ks aastaks uut allmaakaevandust rajada pole mõtet).
Aktiivse põlevkivivaru energiasisalduse alampiiri korrigeerimine
Maapõueseaduse järgi on maavaravaru kasutamine majanduslikult kasulik kui varu on hinna- tud aktiivseks7 (tõestatult kaevandamisväärne). Uued põlevkivi kasutuse tehnoloogiad või- maldavad kasutada ka väiksema energiasisaldusega põlevkivi. Seetõttu on vajalik praeguse aktiivse varu tingimused energiasisalduse osas vähemalt eelisnimekirjas olevatel kaevanda- misaladel ümber hinnata.
Kogu Oandu uuringuväljal kavandatava kaevanduse alal on praegu passiivne tarbevaru ka energiasisalduse tõttu ja Estonia II kaevanduse alal on üks analoogne passiivne varuplokk. Samas tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse ja maaomanike seisukohti põlevkivivaru aktiiv- seks muutmisel.
Varu hinnatakse üldjuhul majanduslikult aktiivseks, kui varuploki keskmise energiatootluse alampiiriks on vähemalt 35 GJ/m2 (üldiselt on alla selle põlevkivivaru varu passiivne). Vajalik on kaaluda selle alampiiri kaotamist või muutmist Keskkonnaministri määruses Üldgeoloogi- lise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord. See võimaldab perspektiivse- te alade terviklikku kaevandamist ning põlevkivivaru säästvat kasutamist.
7 Maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevandamisel ja töötlemisel on tagatud maapõue ratsionaalne kasutamine, keskkonnakaitse nõuete täitmine ja majandusotstarbekus, mis on tõestatud praktikaga või asjakohaste uuringutega.
13
Kui kaevandamine suureneb 20 mln tonnini aastas, piisab lähemaks 50 aastaks diagrammil 1 ja joonisel 4 esitatud uute kaevandusalade põlevkivivarust.
Diagramm 1 Põlevkivivaru jätkuvus uute kaevanduste lisandumisel Kaeveõõnte tagasitäitmise tehnoloogia juurutamisel võib kaugemas tulevikus olla oluline osa kaevandamiskadude vähendamisel. Praeguse kaevandamistehnoloogia korral terviku hoidmiseks kasutatav põlevkivivaru jääb väljamata8. Lisaks tehnoloogiliste katsetuste puu- dumisele on tagasitäitmisel oluliseks probleemiks ka nii kaevandatud põlevkivi kõrge mak- sumus. On avaldatud seisukohti et tagasitäitmine võiks olla hinna poolest konkurentsivõime- line kui põlevkivist saadava energia hind oleks kahekordne, kuid enne tagasitäitmise tehnilis- te probleemide lahendamist, pole ka täpsemate majandusarvutuste tegemine otstarbekas.
Põlevkivi kaevandamise aastamäära piirang ja maavaravaru kadude suurenemise vältimi- ne tagavad Põlevkivi arengukava kooskõla Looduskaitse arengukavas öelduga[7], et taas- tumatuid loodusvarasid kasutatakse nii, et need ei ammendu enne, kui oleme suutelised asendama need teiste loodusvaradega. Sel viisil toimiv loodusvarade pikaajaline, säästlik ja teadmistepõhine kasutamine kindlustab nii majandusliku heaolu kui ka elurikka looduse säi- limise järeltulevatele põlvedele [7].
8 Kui suudetakse juurutada kamberkaevandamine tagasitäitmisega, siis Ojamaa kaevanduse tehnoloogiline kadu väheneks kuni poole võrra [2].
14
1.3 Maastik ja maakasutus
1.3.1 Praegune olukord Tänased maastikud, mis on ka loodusliku mitmekesisuse elupaigaüleseks tasandiks, on kuju- nenud looduse ja inimese ajalooliselt muutlikus koosmõjus, sõltudes seega tuntaval määral sotsiaal-majanduslikest muutustest. Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 [7] järgi on maastike kaitse eesmärgiks on Eestile omaste maastike väärtustamine, säilitamine ja nende ilme parandamine.
Inimtegevus kujundab maastikku eeskätt maakasutuse läbi. Aastatel 2009- 2012 on Eesti kõigis piirkondades (Põhja, Lõuna, Kesk, Lääne ja Kirde-Eesti) suurenenud kaitsealuse maa ja sotsiaalmaa osatähtsusi. Kõikjal on suurenenud ka veekogude maa. Märgatav on riigikaitse- maa sihtotstarbega alade suurenemine mitmes piirkonnas, tõenäoliselt on enamjaolt tege- mist siiski rohkem katastritoimingutega kui tegeliku maakasutuse muutusega [16].
Maakasutuses on Ida-Virumaa erinevused (katastriüksuste pindalad sihtotstarbe järgi) võr- reldes ülejäänud Eestiga jälgitavad eeskätt tööstusmaa, mäetööstusmaa ja jäätmehoidlate maa osas.
Tabel 1 Ida-Virumaa ja ülejäänud eesti maakasutus (Statistikaameti andmetel, dets 2013) Katastriüksuste pind- alad sihtotstarbe järgi
Ida-Viru maakond, katastriük- suste pindalad sihtotstarbe järgi
Muu Eesti, katastriüksuste pindalad sihtotstarbe järgi
km2 % km2 % Elamumaa 54 1.8% 759 2.0% Ärimaa 8 0.3% 68 0.2% Tootmismaa 42 1.4% 213 0.6% Mäetööstusmaa 101 3.3% 325 0.9% Sotsiaalmaa 17 0.5% 205 0.5% Veekogude maa 3 0.1% 78 0.2% Transpordimaa 41 1.3% 454 1.2% Jäätmehoidla maa 40 1.3% 18 0.05% Riigikaitsemaa 8 0.3% 190 0.5% Kaitsealune maa 224 7.3% 1574 4.1% Maatulundusmaa 2534 82.4% 34283 89.7% Sihtotstarbeta maa 4 0.1% 33 0.1% Kaevandamine. Karjääriviisiliselt või allmaaviisil kaevandustes kaevandatud ala kogupindala Ida-Virumaal oli 2013 aasta lõpuks 441 km2, Lääne-Virumaal 1 km2. Kaevandatud alast on 290 km2 allmaakaevandatud ja 151 km2 on kaevandatud karjääriviisil. Kaevandatud alade- pindala kasvas varasematel aastatel kiirusega 5-7 km2 aastas, praegu on see väiksem [32].
Põlevkivi kaevandamisel selle rikastamise järel tekkinud aheraineladestuid on 34, need hõl- mavad kokku 4.5 km2 maad. Kaevandamise veekõrvalduse vajadusteks on rajatud kümneid kraave ja settebasseine ning muutetud mitme jõe (näiteks Raudjõe ja Mustajõe) sänge.
Kaevandamisest johtuvast kuivendusest tingitult ei kannata allmaakaevandatud alad harili- kult liigniiskuse käes ja maaparandussüsteemide rajamine on seal seetõttu vähene.
Eelmise sajandi keskel rajati mitmeid kaevandusasulaid, neist pole osa leidnud hilisemat ra- kendust ja nende kasutuseta hooned vajavad lammutamist. Vastavalt omavalitsuste taotlus- tele toimub rahastamine KIK vahendite arvel. Kaevandatud alast 142 km2 pole kehtivaid
15
mäeeraldisi ja kaevandamine on seal lõpetatud. Põlevkivi kaevandamiseks täna vajalik maa on valdavalt riigile kuuluv ja antakse kasutusjärgselt korrastatult omanikule tagasi.
Allmaakaevandatud alast orienteeruvalt poole moodustab nn kvaasistabiilne maa9. Kaevan- datud maa kvaasistabiilsus on üks peamistest põlevkivikaevandamise järelnähtudest, kuid teadlikul suhtumisel talutav [2]. Kaevandatud alal jätkuvad pärast mäetööde lõpetamist pi- kaajalised geoloogilised protsessid, mis võivad mõjutada maapinna seisundit, põhjustada ki- vimite järeldeformatsioone ning maapinna vajumisi.
Järelvajumisohtlikel aladel ei saa püstitada suuremaid rajatisi ettevaatusabinõusid järgimata. Maapinna vajumised põhjustavad sulglohke ja vannikujulisi suletud reljeefi elemente, mille põhjas võivad tekkida liigniiskunud alad ja vajadus täiendavate maaparandus- ning metsa- kuivendussüsteemide rajamiseks. 1960ndatel aastatel kaevandustes kasutusele võetud kamberkaevandamise tehnoloogia aladel on toimunud maapinnadeformatsioonid eeskätt aastakümneid tagasi kaevandatud aladel (2.5 km2 [32]). Praegu jäetakse kamberkaevanda- misel nn igavesed tugitervikud, mille juures põlevkivikaod on küll suuremad, kuid keskkon- namõju oluliselt väiksem [32].
Pärandmõjuna on vaadeldavad ka vanade šurfide ja šahtide varingud milliseid on teada endi- se Kukruse, Käva ja Ubja põlevkivikaevanduste alal.
Kasutamine. Põlevkivi kasutamisel tekkivate jäätmete ladestamiseks rajatud kümme suure- mat tuha- ja poolkoksiladestut hõlmavad maad kokku 21.5 km2, siia lisandub ka maavajadus nende ladestute sademevee ja nõrgvee käitlussüsteemidele.
Põlevkivi kasutamiseks on tehnoloogilise vee vajadusteks rajatud pinnaveeveejuhtmeid. Suuremad neist on Konsu pinnaveehaare (sisaldab ka Kurtna järvestikust pinnaveevõttu) ja Balti ja Eesti elektrijaamade jahutusveevõtu süsteemid Narva jõest.
Põlevkivi kaevandamise ja kasutamisel muudetud maast on teise kasutuse saanud Kiviõli va- na poolkoksiladestu (seikluspark), aheraineladestutest Sinivoore (motorada), samuti osa Kohtla ja Estonia kaevanduste aheraineladestustest (seikluspark ja motorada). Aidu karjääri on rajatud sõudekanal, ala lõplik kujundamine pole veel lõppenud. Balti Soojuselektrijaama tuhaladestule nr 2 on ehitatud tuulepark ja tuuleparki kavandatakse ka Aidu karjääri kaevan- datud alale ja Sirgalas peale kaevandamise lõpetamist. Sirgala karjäärist kasutatakse 5 km2 sõjaliseks väljaõppeks ja see ala võib tulevikus suureneda. Ka Aidu karjääri on kavandatud Kaitseliidu lasketiiru rajamine.
1.3.2 Mõju maastikule ja maakasutusele Mõju maastikule ja maakasutusele on ulatuselt põlevkivimaardla piires regionaalne. Kõigi vaadeldavate põlevkivi kaevandamise alastsenaariumite (aastase põlevkivivaru kaevanda- miskogusega 15, 20 ja 25 mln tonni korral) mõju maastikule suureneb proportsionaalselt kaevandamiskogusega. Põlevkivi kaevandamiskogusega proportsionaalselt kasvab vajadus aheraine ladestamiseks, maavajadus pikaajalise keskmisena 0.1-0.2 km2 aastas (viimaste aastatel jäi taaskasutamisest üle ladestamiseks ca 4 mln tonni aherainet).
9 Ala kus kaevanduse lae ja maa hoidmiseks ette nähtud tervikud, täiteriidad ja toestikuelemendid ei purune kaevandamise ajal, kuid nende iga ei pruugi olla lõpmatult suur. Kvaasistabiilne maa käitub esialgu samuti nagu stabiilne, kuid hiljem esineb seal mitmesugust laadi maa liikumist, millest kõige ohtlikumad on õhukese lasumi puhul tekkivad lahtised varinguaugud [2].
16
Arvestades et põlevkivi kasutamisel tekkiva tuha ja poolkoksi kogus on kuni 3 korda suurem, on ka maavajadus ladestusaladeks vastavalt suurem. Põlevkivi arengukava perioodil (2016- 2030) on vajalik ühe-kahe kaevanduse avamine mis tähendab tööstusplatsi, kommunikat- sioonide jne rajamist.
Sõltuvalt aastasest kaevandamiskogusest lisandub kaevandatud ala 4-6 km2 aastas. Karjääri- aladel asendub looduslik maastik korrastatud tööstusmaastikuga, mille muutumine loodus- lähedaseks võtab paratamatult aega.
Kaevandatud alal jätkuvad pärast mäetööde lõpetamist pikaajalised geoloogilised protsessid, mis võivad mõjutada maapinna seisundit, põhjustada kivimite järeldeformatsioone ning maapinna vajumisi ja ehitamine allmaakaevandatud aladel kaasa toob kaasa täiendavaid ku- lutusi.
Aastakümneid tagasi lõpetatud kaevanduste alal on maa seisundi muutus vaadeldav vara- sema kaevandamise pärandmõjuna.
1.3.3 Leevendusmeetmed Olulist maakasutuse muutust Põlevkivi arengukava meetmete ja stsenaariumite rakendumi- sel ette pole näha. Taastumatute loodusvarade kasutamisel on looduskaitse üheks eesmär- giks maastikuilme taastamine peale majandustegevuse lõppemist [7].
Kaevandamise lubamise tingimuseks on, et kaevandatud alad korrastatakse kaevandamiseel- se maastikuga samaväärseks ja negatiivsete mõjude minimeerimine tuleb planeerida juba enne kaevandamisega alustamist [7].
Keskkonnalubadea sätestatud tingimuste abil tuleb korraldada avakaevandamisega rikutud alade kiire korrastamine ja suurte karjääride etapiti sulgemine. Täna töötavad Estonia kae- vandus ja Narva karjäär on projekteeritud 40-70 aastat tagasi ja olulisi parendusi kaevanduse aheraineladestute10 ja karjääri kaevandatud ala maastikuilmes läbi viia on kulukas.
Aherainet ladestatakse kaevandamisjäätmehoidlates iga aasta rohkem kui taaskasutatakse ning suured aherainemäed ja tuhaplatood jäävad aastakümneteks, kui mitte aastasadadeks alles. Aheraineladestute ja tuhaplatoode puhul on maastikuilme osas eelistatud ühe järsu nõlva asemel astmeline terrassidena kujundatud nõlv (kohati on nii tehtud Tammiku kae- vandamisjäätmete hoidlas). Terrassidena kujundatud nõlval varjab terrassiosale kasvav mets aherainepuistangu taimestikuta järsku looduslikku varikaldenõlva.
Suurte kaevandamisjäätmehoidlate (Estonia) loodussõbralikumaks kujundamine tuleb läbi viia kaevanduse töötamise ajal, sest peale ladestamise lõpetamist on aherainepuistangu maastikuilme parandamine äärmiselt kallis. VKG kaevandused on kavandanud Aidu karjääri alale Ojamaa kaevanduse aherainest püramiidide pargi rajamist (http://kta.ee/aidu-pyramid- 2030). Kaevandamisjäätmehoidla pika tööaja tõttu (20-30 aastat), pole ala senikaua avalikult kasutatav, kuid kaevandusjäätmete ladestamise lõppedes oleks maastikuilme kindlasti huvi- tavam standardsest aheraineplatoost.
Uute ja töötavate (sh suurim Estonia kaevanduse aheraineladestus) kaevandamisjäätmehoidlate loodussõbralikumaks kujundamisel võib olla otstarbekas jäät- mete ladestamise saastetasu (2014 a 1.09 €/t) muutmine või diferentseerimine.
10 Sageli pole enam vaba maad terrasside moodustamiseks
17
Altkaevandatud alade (kaevanduste) pärandmõju selgitamine. Arvestades allmaa ja maapin- nale ulatuvate kaeveõõnte pikaajalist mõju maakasutusele on vajalik allmaakaevandatud aladel kaardistada teadaolevad varingud ja vajumid, sh kasutades maapinnamuutuste avas- tamiseks ka maapinnakõrguste LIDAR andmeid.
Informatsioon maa-aluste kaeveõõnte, maapinnale ulatuvate kaeveõõnte, kaevandamisel rajatud ja suletud puuraukude, toimunud varingute alade ja laekäitlusviiside kohta peaks olema nähtav Maa-Ameti vastavas rakenduses. Seda ka allmaakaevandatud alade maakasu- tusvõimaluste täpsustamiseks ja kaevandamise pikaajalise mõju jälgimiseks ning hindami- seks.
Digitaalkujul avalikult kasutatav teave loob võimaluse varingute ja vajumislohkude juurde- tekke võrdluseks järelhooldusperioodil ja selle lõppedes, andes ühtlasi olulisust informat- siooni maa-aluste kaevanduste sulgemislahenduste kavandamiseks. Praegu kehtivate kae- vandamislubadega aladel on vastav informatsioon kaevandajal olemas.
Taastumatute maavarade ja veekeskkonna leevendusmeetmed (kaevandamiskadude piira- mine ja karjääride ning kaevanduste etapiviisiline sulgemine) leevendavad kaevandamise mõju ka maakasutusele ja maastikule.
18
1.4 Muld ja pinnas
1.4.1 Praegune olukord Muld on ökosüsteemis peamine biogeokeemilise aineringe reguleerija. Eesti muldkate on ja- heda kliimaga metsapiirkonnale vastavas maakasutuses ja võrdlemisi heas seisus, kus piir- konna parimad (kõrge loodusliku viljakusega kerge ja keskmise lõimisega parasniisked ja niis- ked) mullad on võetud põllumajanduslikule kasutusele, rakendades sealjuures piirkonna ise- ärasustest tingitud maade valikulist kuivendamist [16].
Aasta 2010 seisuga oli põllumajanduslike majapidamiste maakasutuses Eestis kasutatavat põllumajandusmaad11 9409 km2, kasutamata põllumajandusmaad 261 km2. Ida-Virumaa vas- tavad arvud olid 332 km2 ja 10 km2.
Diagramm 2 Põllumajanduslike majapidamiste põllumajandusmaa kasutuselevõtu dünaamika (Sta- tistikaameti andmetel) Ühes loodusliku rohumaaga on põllumajanduses kasutatava maa ressurss Eestis orienteeru- valt 12000 km2, sellest neljandikul on ühel või teisel põhjusel maaharimist ei toimu12.
Põllumajandusmaa ressurss ja kasutamata maa osakaal Ida Viru maakonnas on vastavalt 475 km2 ja 33%, Lääne-Virumaal 1286 km2 ja 18% [18].
Põlevkivi kaevandamisel karjääriviisiliselt kaevandatud alast on põllumaaks taastatud 1 %, ülejäänud maapinnaala on korrastatud istutatud metsa abil. Algne muldkate on hävinud kae-
11 Statistikaameti järgi arvele võetud (PRIA) toetusaluse pindalana 12 koosneb valdavalt väikese pindalaga maaüksustest, neist omakorda vaid neljandik oleks tõenäoliselt kasutusele võetav [18]
19
vandamisel aheraineladestuste 4.5 km2[17] ja põlevkivi kasutamisel tuha- ja poolkoksilades- tute all 21.5 km2.
Joonis 6 Kaalutud keskmised boniteedid PRIA põllumassiividel valdade lõikes (Priit Penu järgi[19]) Saastunud alad. 2014. a mai seisuga on Keskkonnateabe Keskuse andmebaasis keskkonna- ohtlike objektide nimistus 83 jääkreostusobjekti (JRO), mis valdavalt on riikliku tähtsusega13. Kokku 978-st teadaolevast jääkreostusobjektist 29% paikneb Harjumaal, 10% Tartumaal ja 8% Ida-Virumaal. Samas on pindalaliselt enim suuri jääkreostusobjekte Ida-Virumaal.
Põlevkivi kaevanduste ja karjääride tööstusplatsidel on keskkonnaohtlike objektide nimistus jääkreostusena vaid kolm kütusemahutit. Märksa ulatuslikuma pinnasereostuse põhjustavad põlevkivi kaevandamisel tekkinud aherainemägede põlengud14, nendega kaasneb ka pinna- sereostus mis hõlmab nii aherainemäge kui ka nende all olevat pinnast ja põhjavett.
Põlevkivi kasutamisega seonduvalt on keskkonnaohtlike objektide nimistus 12 jääkreostus- objekti. Neist suurimad on Kohtla jõe, Purtse jõe, Erra jõe, Vahtsepa peakraavi, Kiviõli pool- koksiladestuse, Kohtla-Järve poolkoksiladestuse, Balti Elektrijaama tuhaväljakute nr 1 ja 2 ning Eesti SEJ tuhaväljaku alal olevad jääkreostusobjektid (vaata joonis 7).
Põlevkivi kasutamisega seonduvatest suurtest jääkreostusobjektidest on prügilatena arvel olnud Kiviõli ja Kohtla-Järve poolkoksiladestused ja Balti Elektrijaama tuhaväljak nr 2 korras- tatud keskkonnaohutuks.
13 http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTP27nuVFncxOjrzvL1ytiJiPVBQGQiNj 14 Põlenud on Käva 2 aheraineladestuse puistang nr 1, Sompa aheraineladestuse puistangud nr 1, 2, 3 ja 4, Kukruse aheraineladestuse puistang nr 1 (korduvalt), Edise aheraineladestuse puistangud nr 1 ja 2 ning Rutiku aheraineladestuse puistang nr 1. Viimane aherainepuistangu isesüttimine toimus 1991. a Rutikul [17].
20
Joonis 7 Keskkonnaregistri EELIS andmestikus avaldatud jääkreostusobjektid ja põlenud aheraineladestused [17]
21
Töötamist jätkavad poolkoksi ja tuha ladestamise prügilad vastavad tänapäevastele kesk- konnanõuetele ja korrastatakse kasutuse lõppemisel (viimati Ahtme tuhaväljak).
Olemas on kavad Kukruse (korduvalt põlenud) aherainemäe, Kohtla, Purtse ja Erra jõgede ning Vahtsepa peakraavi reostusuuringuteks ja keskkonnaohutuks muutmiseks. Töödega alustatakse juba aastatel 2014-2015. Teada on Sompa põlenud aherainemägede juures pin- nase ja veereostuse olemasolu.
1.4.2 Mõju mulla ja pinnase seisundile Seni teadaolevalt on negatiivne mõju viljaka mullaga põllumaadele seostatav eeskätt ava- kaevandamise läbi ja allmaakaevandamisel tekkivate langatuste korral. Kaevandamise posi- tiivne mõju võib avalduda liigniiskete muldade niiskusrežiimi paranemises. Vaadeldavate põ- levkivi kaevandamise alastsenaariumite (põlevkivivaru aastase kaevandamiskogusega 15, 20 ja 25 mln tonni) korral võimalik mõju muldkattele suureneb karjäärides proportsionaalselt kaevandamiskogusega. Seda eeskätt asjaolu tõttu, et suuremas mahus kaevandades saabub varem vajadus ka uute kaevanduste ja karjääride rajamiseks.
Algne muldkate on hävinud kaevandamisel aheraineladestuste 4.5 km2[17] ja põlevkivi kasu- tamisel tuha- ja poolkoksiladestute all 21.5 km2. Aheraineladestutest 9 on aastakümneid ta- gasi põlenud, neis esineb reostatud pinnast.
Ida-Virumaa suurema energiasisaldusega põlevkivivaru ammendumise järel kaevandamise liikudes Lääne-Virumaale, on osa sealsest põlevkivivarust väljatav vaid karjääriviisil. Võrrel- des Ida-Virumaaga, on põllumajandusmaa ressurss Lääne-Virumaal enam kui kaks korda suu- rem, seejuures on ka kasutamata maa osakaal ligi kaks korda väiksem.
Põlevkivi kaevandamisel avakaevandatud ala põllumaaks taastamise kogemus on väike, seni on põllumaaks taastatud vaid 1 %, ülejäänud maapinnaala on korrastatud istutatud metsa abil. Proportsionaalne potentsiaalse negatiivse mõju kasv mullale tulenekski eeskätt võima- likkust avakaevandamise Lääne-Virumaal. Põllumaade ja viljaka mullaala vähenemine kae- vandamisperioodil pole põhjendatud, kui on kaevandamata teised põllumaadeta maa-alad kõrgema energiasisaldusega põlevkivivaru aladel. Eelispiirkonnana kaevandatavate alade määratlemisel on Põlevkivi arengukava perioodil Lääne-Virumaal arvestatud Ubja karjääri laienemisega.
Keskkonnaregistri EELIS andmestikus avaldatud pindalaliste jääkreostusobjektide ala on kok- ku 14.4 km2 (vaata joonis 7) Arvestades põlevkivi kasutavate ettevõtete suuri aastakümneid kasutuses olnud tööstusterritooriume, on võimalik sealt jääkreostusobjektide lisandumine.
Pinnase osas on mittevastavuse peamine põhjus jääkreostus, mille on põhjustanud põlevki- visektori varasem tegevus. Reostunud pinnasest kanduvad ohtlikud ained veekeskkonda ja välisõhku (Kukruse). Jääkreostus ja varasema tegevuse pärandmõju takistavad nii piirkonna sotsiaalmajanduslikku ja kaudselt ka kogu põlevkivisektori arengut. Reostunud alade kasutu- selevõtt on ettevõtjatele suureks majandusriskiks, sest vastutus varasema reostuse ohutustamise eest pole täpselt määratletud. Jääkreostuse tänase ohutustamise keskkonna- efekt ei avaldu keskkonnaseisundi hinnangutes koheselt, vaid aastate möödudes.
1.4.3 Leevendusmeetmed Geoloogilistest tingimustest johtuvalt allmaakaevandamise laienemise tõttu mõju mullale väheneb. Lääne-Virumaal võimalike suurte karjääriviisil kaevandatavate alade eelispiirkon- nana vältimine (teada on vaid suhteliselt väikese Ubja karjääri laiendamine) vähendab mõju
22
viljakatele põllumuldadele. Eelispiirkondade määramine vähendab konflikte põllumajandus- alade kasutajatega.
Taastumatute maavarade ja veekeskkonna leevendusmeetmed (kaevandamiskadude piira- mine ja karjääride ning kaevanduste etapiviisiline sulgemine) leevendavad kaevandamise mõju mullale.
Reostunud pinnase lisandumist Põlevkivi arengukava tegevuste ja alastsenaariumite elluvii- misel ette pole näha. Praegu rajatavate kaasaegsete energia ja põlevkiviõli tootmisseadmete puhul pinnasereostuse tekkeoht minimaalne.
Arvestades praegu põlevkivi kasutavate ettevõtete suuri NL aegseid tööstusterritooriume, on tõenäoline neilt aladelt väiksemate jääkreostusobjektide lisandumine, neid ohutustatakse maaomaniku ja KIK koostöös.
Jätkuv tegevus jääkreostuse ohutustamisega vähendab reostunud pinnase mõju, hüljatud vedeljäätmed koristamise tulemusena väheneb oluliselt pinnasesaaste laienemise oht. Pal- jud jääkreostusobjektid ning „põlenud“ kaevandusjäätmete hoidlad vajavad edasist korras- tamist. Jäätmekavas ja veemajanduskavas on kavandatud uuringud ja finantsvahendid Kukruse põlenud aherainemäe ja Purtse jõe valgala jääkreostusobjektide ohutustamiseks.
Teada on Sompa põlenud aherainemägede juures pinnase ja veereostuse olemasolu ning va- jalik on kontrollida pinnase ja vee seisundit ülejäänud põlenud aherainemägede juures (Käva 2 aheraineladestuse puistang nr 1, Edise aheraineladestuse puistangud nr 1 ja 2 ning Rutiku aheraineladestuse puistang nr 1), hinnata nende ohutustamise vajadust ja võimalusi.
23
1.5 Pinnavesi
1.5.1 Praegune olukord Pinnavee äravool moodustub sademete arvel. Maismaale langevatest sademetest aurub ligi- kaudu 60%. Ülejäänu voolab kas otse või põhjaveekihtide kaudu merre. Eesti jõgede äravool sõltub sademete hulgast ja jaotusest aasta lõikes ning temperatuurist, olles keskmiselt suu- rusjärgus 12 km3 aastas [16], aastakeskmisena seega 32.9 mln m3/d. Eesti jõgede äravoolust on kaevanduste kuivenduspumpasid läbiva kaevandusvee15 osa 2%, kuid kaevandusvesi moodustab kuival aastaajal enamuse kaevandusvee suublaks olevate Purtse, Rannapungerja ja Mustajõe äravoolust.
Et vältida lõpetatud või üleujutatud kaevanduste ja karjääride alal ning nende ümbruses liig- niiskust, on rajatud mitmeid isevoolseid kaevandusvee väljalaske. Rajamisel on lõpetatud Aidu karjääri ja Viru kaevanduse isevoolsed väljalasud pinnaveekogudesse. Põlevkivi- maardlaga (pindala 2070 km2) on seotud 4000 km2 suurune pinnavee valgala, mis moodus- tab 9% Eesti maismaa pindalast. Seni kaevandatud ja praegu kaevandatav ala on seotud 2500 km2 pinnavee valgalaga, mis moodustab ligi 6 % Eesti maismaa pindalast.
Veeheite maht kaevandustest ja karjääridest. Põlevkivi kaevandamisel väljapumbatav veeko- gus sõltub karjääri või kaevanduse suurusest (valgala ja alanduslehtri suurusest), aasta sa- demete hulgast ja muudest ilmastiku näitajatest, hüdrogeoloogilistest tingimustest ning põ- levkivi kaevandamise viisist (pealmaa- või allmaakaevandamine). See, et osa veeringest liigub läbi pumpade ei muuda regionaalsel tasandil oluliselt pinnavee kogust, vaid suunab veerin- get kaevanduspiirkonnas ümber.
Diagramm 3 Sademed Jõhvis ja Eesti Energia Kaevandused AS poolt väljapumbatud kaevandusvee kogused (EEK andmetel)
15 Kaevandustest ja karjääridest väljapumbatav vesi, pärast kaevanduse veega täitumist kaevanduskäikudes olev põhjavesi (sh isevoolselt kaevandustes äravoolav põhjavesi).
24
Aastal 2012 oli põlevkivi kaevandamiseks karjääridest ja kaevandustest väljapumbatud vee- kogus keskmiselt 581000 m3 ööpäevas, aastal 2013 vähenes keskmine veekogus 423500 kuupmeetrini ööpäevas. Võrreldes varasemate aastatega vähenes veeheite maht eeskätt Aidu karjääri ja Viru kaevanduse töö lõpetamise tõttu, nende veega täitumise järel suureneb mõnevõrra kaevandusvee heide töötavatest Ojamaa ja Estonia kaevandustest.
Joonis 8 Kaevandusvee heide pinnaveekogudesse põlevkivi kaevandamisel aastatel 1988-2013 Kaevanduste ja karjääride kaevandusvee maht (joonis 8) peegeldab üleujutatud kaevanduste vee lisandumist töötavate kaevanduste poolt väljapumbatava vee hulka ja Narva karjääri vee kogumispinna suurenemisega kaasnevat väljapumbatava vee koguse suurenemist.
Hüdromorfoloogia. Põlevkivi kaevandamise algusaastaist peale on kaevandusvee ära- juhtimiseks rajatud kümneid kraave ning muudetud mitmete jõgede (näiteks Raudjõe ja Mustajõe) sänge. Pinnaveekogudest on kaevandusvee suublaks neli kraavi (Kohtla-Järve, Põl- lualuse, Riiasoo, Vahtsepa), viis peakraavi (Jõuga, Konsu, Ojamaa, Putki), kaks kanalit (Raudi, Raudi-Konsu), viis oja, (Metsküla, Milloja, Ratva, Sanniku, Uuemõisa), üheksa jõge (Erra, Kohtla, Mustajõgi, Ojamaa, Purtse, Pühajõgi, Rannapungerja, Rausvere, Toolse).
25
Pärast kaevandamise lõppemist on mitmed kaevandusvee suublaks olnud pinnaveekogud16 jäänud osaliselt või täiesti kuivaks (vaata joonis 9). Purtse jõe hüdromorfoloogilist seisundit mõjutavad mitmed paisud.
Isevoolsete väljalaskude kaevandusvesi moodustab Eesti põlevkivibasseinis pidevalt kasvava osa pinnavee äravoolust. Kaevandamise lõpetamisel järelhooldusperioodi (10 aastat) lõppe- des jääb isevoolsete väljalaskude17 suublaks olevate kraavide hooldus ja võimalike veeprob- leemide lahendamine maaomaniku kohustuseks (enamasti riigi ja kohaliku omavalitsuse la- hendada). Maaomanik peab võimalikud põhjendatud nõudmised eesvoolu osas esitama kae- vanduse või karjääri keskkonnaloa kehtivuse, sulgemisprojekti koostamise või hiljemalt jä- relhooldusperioodi ajal. Põhjendatud seisukoha korral tuleb kaevandajal teha eesvoolude seisundi hinnang ja ühes maaomanikuga rakendada vastavad meetmed eesvoolude puhas- tamiseks.
Vooluveekogude ülemjooksud on olulises osas maaparanduse eesvoolud. Ida – Virumaal on maaparanduses suur osakaal kuivendatud metsamaal (vaata allolev maaparandushoiukava tabel).
Viru alamvesikonna maaparandushoiukava andmetel ei ole suurem osa eesvoole hoolda- tud18 alafinantseerimise tõttu. Kaevanduste sulgemisel tuleb tagada maaparandussüsteemi- de toimimine kaevandatud ala korrastustööde käigus.
Jõhvi linna põhja-ja idaosa piirkond19 ning Kohtla-Järve, Käva ja Kohtla-Nõmme piirkonnas on probleeme sademevee üleujutustega. Sealsetesse eesvooludesse juhitakse ka kaevandusvett isevoolsete väljalaskudega ja nende piirkondade eesvoolud tuleb hoida korras üleujutuste vältimiseks. 2011.aastal valminud üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnanguga määra- ti riskipiirkonnaks Kohtla-Järve.
Kohtla-Järve tööstuspiirkonna sademevee lahendus on lahendamata pikemat aega. See piir- kond jääb üleujutusohuga alale. Ulatuselt 2003. aastaga sarnase üleujutuse kordumise korral võib kaasneda ohtlike ainete löökkoormus (reostus) pinnavette.
16 Põlevkivi kaevandamisest johtuva veeringe muutuste tõttu on Kohtla ja Raudjõe ülemjooksud kuivanud, lõiguti ka Hirmuse jõgi miinimumperioodil. Ojadest on Kose, Ahujaani ja Uuemõisa oja (ülemjooks) valdavalt ilma veeta. 17 Joonisel 9 on esitatud 6 isevoolset kaevandusvee väljalasku, lähiajal lisanduvad neile Viru lõpetatud kaevanduse ja lõpetatud Aidu karjääri väljalasud. 18 Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonna maaparandushoiukava PMA 2012 http://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=355&sub2=424 19 Jõhvi põhjaosas on praeguseks rajatud kaevanduvee väljalaskmiseks kollektor, idaosas puhastatud ja rajatud uued teealused truubid (seoses Viru vangla ehitusega).
Eesvoolude pikkus km
Sh I järgu ees- voolud km
Kuivendatud metsamaa ha
Kuivendatud põllumajan- dusmaa ha
Kuivendatud haritava maa pind ha
Viru 1767 711 91305.1 33671 31530.9
26
Joonis 9 Kaevandusvee eesvooludeks olevad pinnaveekogud ja põlevkivi kasutamise olulised veevõtukohad
27
Kaevandatud karjäärialadel on vee väljapumpamise lõppedes (savika pinnase esinemisel ka töötavates karjäärides sademevee arvel) moodustunud mitmed piklikud kujuga tehisveeko- gud. Aidu karjääri on rajatud sõudekanali süvend, kanalit ümbritseva ala kujundamine spor- di- ja puhkekeskuseks pole lõpetatud.
Foto 1 Aidu karjääri rajatud sõudekanal mais 2014 Ka kaevandatud Narva karjäärialal jäävad kaevandamise lõpetamisel kaevandamistranšee- desse ulatuslikud tehisveekogud.
Kaevandusveest on mõjutatud 5 looduslikku järve (sealhulgas NATURA järveks olev Kurtna Nõmmejärv), neid läbib Estonia kaevandusest Raudi kanalisse juhitud vesi. Põlevkivi, liiva ja turba kaevandamine ning põhjaveevõtt on mõjutanud Kurtna järvede veerežiimi. Mitmete järvede veetase on siin oluliselt langenud. Vaata ka Lisa 1 peatükk 1.7.4, kus on käsitletud Kurtna järvestiku probleemi.
Pinnaveevõtt. Eesti kasutatakse pinnavett veevarustuse tarbeks Tallinnas ja Narvas. Tallinn kasutab veevarustuseks peamiselt pinnavett (ligi 90%), Narvas kasutatakse pinna- ja põhja- vett ligikaudu võrdses proportsioonis.
Põlevkivist energia, õli ja soojuse tootmiseks võetakse tehnilisel otstarbel suurimas koguses jahutusvett Narva jõest ja soojem vesi lastakse sinna tagasi.
Aastal 2011 kasutas Eesti elektrijaam energia tootmiseks 940 mln m3 ja Balti elektrijaam 583 mln m3 jahutusvett, aastal 2013 olid vastavad numbrid 1155 ja 318 mln m3. Jahutusvee osa Narva jõe aastakeskmisest äravoolust on olnud ajavahemikul 1990–2011 keskmiselt 13% [16]. Elektrijaamade jahutusveevõtule lisandub Narva jõest põlevkivitööstuse tehnoloogilise vee pinnaveevõtt, mis aastal 2013 oli 10 mln m3.
Põlevkivi kasutamisega on seotud Kohtla-Järve tootmisettevõtete vajadusteks pinnaveevõtt Konsu järvest 1952 aastal rajatud pinnaveehaarde abil. Veevõtt Konsu pinnaveehaardest oli 2013 aastal 4.9 mln m3.
28
Diagramm 4 Pinnaveevõtt Tallinna ja Narva jaoks aastail 2002–2011 [16]
Eelmise sajandi kuuekümnendatel aastate alguses rajati Kurtna→Niinsaare→Mustajärve kraavisüsteem20 eesmärgiga kompenseerida Konsu järvest tehnoloogilise vee võtmist, mis tollal oli tänasest 3 korda suurem.
Saasteainete heide. Kaevandusvesi juhitakse pärast settetiikides selitamist looduslikesse veekogudesse. Kaevandusvee kogus on suur, kuid reoainete (BHT, üldfosfor ja üldlämmastik) koormus on suhteliselt väike, eelnimetatud saasteainete sisaldus kaevandusvees on läheda- ne keskmise jõevee koostisele [16]. Kaevandusveega satub loodusesse suurtes kogustes sul- faate ja heljumit, mis kajastub veekogude veekvaliteedis (vaata diagramm 5). Sulfaadid21 po- le veekeskkonnale otseselt olulised saasteained. Seetõttu pole peetud vajalikuks täiendavate meetmete rakendamist sulfaatide sisalduse vähendamiseks pinnaveekogudesse juhitavas vees. Praegusel ajal puudub nende kõrvaldamiseks mõistlik puhastustehnoloogia, mida kar- jäärid ja kaevandused võiksid kasutada [16].
Aastal 2013 oli Eesti heitveelaskude järgne heljumi reostuskoormus kokku 2461 tonni, sellest andsid Ida-Virumaa kaevandused ja karjäärid 919 tonni. Võrdluseks Tallinna linna heljumi reostuskoormus samal aastal oli 417 tonni [43].
Põlevkivi kasutamise ettevõtete Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja VKG heitvesi ning korrastatud Kiviõli ja Kohtla-Järve poolkoksiprügilate nõrgvesi läbib eelpuhastuse enne selle Järve Biopu- hastusele suunamist. Eesti Energia Õlitööstus rajab tulevikus õlitootmisel tekkiva heitvee puhastamiseks eraldi puhasti. Käesoleval ajal on ebaselge, kas suudetakse tagada väljalask- mete kaudu loodusesse tagasijuhitavas õlitööstuste heitvees kõigi ohtlike ainete sisalduse vastavus keskkonnaministri määruses nr 99 toodud piirväärtustele22.
20 Kraavide kaevamise läbi langes oluliselt Niinsaare järve veetase ning järv kasvab intensiivselt kinni 21 Kaevandustes väljapumbatavas vees tõuseb sulfaatide sisaldus kuni 500 mg/l (tavaline kontsentratsioon 20 mg/l) [16]. 22 Järve Biopuhastus tegeleb eesvooluks olevas meres segunemispiirkonna määramisega. VV määrus nr 99 (29.11.2012) „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heitja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“. Probleemide jätkumisel võib reoveepuhastaja seada täiendavaid nõudeid vastuvõetavale reoveele. Rakendades vastavaid täiendavaid meetmeid tõuseb reoveepuhastamise hind. Veekogusse juhitavale heitveele on paljude ohtlike ainete osas taotletud vastavust pinnavee piirväärtustega Keskkonnaministri määrusest Keskkonnaministri määrus nr 49 (09.09.2010) „Pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtused ja nende kohaldamise meetodid ning keskkonna kvaliteedi piirväärtused vee-elustikus“.
29
Piirväärtustele mittevastavuse korral tuleb ettevõtetel määrata vee erikasutusloa taotlemisel või muutmisel Vabariigi Valitsuse määruses nr 99 toodud tingimuste kohaselt segunemispiir- kond23.
Oluline osa ohtlike ainete koormusest veekeskkonda pärineb jääkreostusobjektidest. Jõge- des paiknevad Purtse jõe (JRA0000081), Erra jõe (JRA0000082) ja Kohtla jõe (JRA0000080) jääkreostusobjektid. Ohtlike ainete sisaldus Purtse jões ei sõltu jõe äravoolust [47]. Suurvee ajal suureneb seega ohtlike ainete ärakanne mis viitab muudele ohtlike ainete allikatele kui põlevkivitööstuse ettevõtete heitvesi24.
Kuna oluliste jääkreostusobjektide likvideerimine jätkub, ei ole praegu võimalik kvantita- tiivselt hinnata ohtlike ainete koormuse allikate vahekorda.
Veekogude vee kvaliteet. Vooluveekogude seirega on sageli fikseeritud ohtlike ainete piir- väärtuse ületamisi, eelkõige fenoolide ja naftasaadustega. Võrreldes varasemate aastatega on olukord märgatavalt paranenud (vaata diagramm 6).
Aastal 2012 esines Eesti põlevkivimaardla piirkonnas vooluveekogude seire andmetel fenoo- lide ja naftasaaduste osas kvaliteedinõuetele mittevastavaid veeproove Narva jõe ja Purtse jõe lävendites. Raskmetallidest esines üksikuid kaadmiumi piirväärtuse ületamisi Narva jõe lävendis, elavhõbeda osas Pühajõe ja Narva jõe Vasknarva lävendis, vase osas Pühajõe ja Purtse jõe lävendites. Neist Narva jõgi ja Pühajõgi kuuluvad ka lõheliste ja karpkalaliste elu- paikadena kaitstavate jõgede hulka (keskkonnaministri määrus nr 58).
Aastal 2013 aasta pinnavee seire aruande [42] andmetel ületas fenoolide sisaldus piirnormi Narva jõe Vasknarva lävendis.
23 VV määrus nr 99. Segunemispiirkonna ulatuse määramisel arvestatakse, et segunemispiirkond ei seaks ohtu keskkonnaeesmärkide saavutamist vesikonna muudes veekogumites. Vee erikasutusloa omaja tagab ja tõendab regulaarsete mõõtmistega, et heit- ja sademevee juhtimise mõju ei ulatu ohtliku aine segunemispiirkonnast kaugemale. 24 Kui ohtlike ainete sisaldus Purtse jões sõltuks vaid ettevõtete veeheitest, peaks jõe suurema äravoolu korral ohtlike ainete sisaldused olema väiksemad, sest ettevõtete tootmisheitvesi ei sõltu vihmast ja suurveest. Ettevõtete ohtlike ainete veeheide peab olema sedavõrd väike et ka jõgede miinimumperioodil jõevesi vastaks piirväärtustele.
30
Diagramm 5 Sulfaadi ja heljumi sisalduse muutused pinnaveekogudes (KAUR)
31
Diagramm 6 Ohtlike ainete sisalduste muutused pinnaveekogudes (KAUR)
32
Aastatel 2012-2013 Eesti pinnaveekogudes läbi viidud ohtlike ainete detailsema uuringu [4] järgi põhjustasid vees ja settes mittevastavusi keskkonnanormidega naftasaadused, PAH ühendid25, 1-aluselised fenoolid, pentaklorofenool (VKG väljalasu suublast ja Lüganuse lävendist) ja kohati ka mõned raskmetallid. Naftasaadused ja vask olid ületatud Purtse jõe lävendis (naftasaadused aprillis 2013 40 μg/l, neli korda üle vastava piirväärtuse) [4]. Pinna- veeproovidest leiti fluoranteeni üle piirväärtuse Kohtla jõe Roodu lävendis ja Erra jõe Lüga- nuse silla lävendis. Purtse jõe vees, kuhu suubuvad nii Erra kui ka Kohtla jõgi, on PAHide si- saldus juba madalam26. Teiste Eesti jõgede lävendites on enamus PAHide sisaldusi vees väik- semad või alla määramispiiri [4].
Pinnavees naftasaaduste piirväärtusi ületavad sisaldused on mõõdetud Erra jõe Lüganuse lävendis (100 µg/l), Kohtla jõe Roodu (40 µg/l) ja VKG väljalasu suubla lävendis (290 µg/l) ning Purtse jõe suudmes (40 µg/l).
Purtse vesikonna jõgede põhjasetete PAHide sisaldus näitab setete keskkonnaohtlikust [4]. Setetest on enam naftasaadustega reostunud Erra, Kohtla ja Purtse jõed, kus on ületatud piirväärtus ja seda sadades kordades [4].
Joonis 10 PAHide sisaldus põhjasetetes [14] Pinnavee saastamise risk on Eesti Energia tuhavälja tiikide tammi murdumise korral. Vasta- valt ettevõtte keskkonnakompleksloa tingimustele seiratakse tammide seisukorda ja tuhaväl- ja tiikide veetaset. Ettevõttel on kehtiv hädaolukordade lahendamise plaan. Viimasel kümnel
25 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud 26 Erra ja Kohtla jõgede valglal on Kiviõli ja VKG põlevkivikeemia tööstused ning poolkoksi mäed oma nõrgvetega.
33
aastal pole olnud vajadust tuhavälja tiikidest liigvee ärajuhtimiseks27, varem taotleti selleks iga kord eraldi ajutine vee-erikasutusluba.
Pinnaveekogumite seisund. Põlevkivitööstuse mõju all olevad veekogumid28 on Ida-Eesti veemajanduskava järgi valdavalt kesises või halvas seisundis. Mitmed veekogud või nende osad on samas ka kaitsealused loodusobjektid, mille kaitse-eesmärkide täitmist tuleb arves- tada põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel. Soome lahte suubuvad Toolse, Pühajõgi ja Nar- va jõgi on olulised jõesilmu ja meriforelli sigimisalad. Võimalik on lõhe asurkonna taastumine Purtse jões.
Pinnaveekogude seisundi 2013 aasta vahehinnangu29 järgi oli põlevkivi kaevandamise või kasutamise veelaskude suublateks olevatest vooluveekogumitest 7 halvas seisundis (vaata joonis 11, Purtse Viru HEJ paisust suudmeni, Ojamaa Ratva ojast suudmeni, Purtse Ojamaa jõest Püssi paisuni, Purtse Püssi paisust Viru HEJ paisuni, Kohtla, Erra, Narva Narva veehoid- lani ja Rannapungerja Tudulinna paisust suudmeni). Seitsme vooluveekogumi seisund on ke- sine (Pühajõgi Rausvere jõeni, Pühajõgi Rausvere jõest suudmeni, Rausvere, Kulgu, Ranna- pungerja Millojast Tudulinna paisuni, Kiviõli kaevanduse kraav ja Hirmuse). Nelja vooluvee- kogumi seisund on hinnatud heaks (Toolse Kunda karjääri sisselasuni, Rannapungerja Millojani, Mustajõgi, Ojamaa Ratva ojani).
Kaevandamisest mõjutatud suurte (Purtse, Rannapungerja) jõgede suudmes läbiviidava hüd- roloogilise seire andmetel vooluhulgas olulisi muutusi pole toimunud. Aasta keskmised muu- tuvad vaid valgala suuruse muutudes, kuid väiksemate jõgede eri lõikudel võib miinimumpe- rioodil esineda nii inimtekkelisi veevaeseid ajuti kuivi, kui ka veerohkeid lõike. Selliste jõelõi- kude olemasolu ja teke pole siiani pinnaveekogumi seisundi hinnangus kajastunud.
Veemajanduskavas käsitletakse seisuveekogumitena Valgejärve ja Konsu järve. Pinnaveeko- gude seisundi 2013 aasta vahehinnangu järgi on mõlema järve seisund hea. Valgejärve sei- sundit on enne 2010 aastat hinnatud ka kesiseks [6].
Keskkonnaeesmärgid pinnaveele. Üldised keskkonnaeesmärgid pinnaveele on toodud Vee- seaduse peatükis „Keskkonnaeesmärgid, vee kasutamise ja kaitse kavandamine ning korral- damine“ ja keskkonnaministri pinnaveekogumite määruses30. Pinnavee kvaliteedi piirväärtu- sed on toodud keskkonnaministri määruses nr 4931. Nõuded pinnasele on esitatud keskkon- naministri määruses nr 3832, nõuded joogiveeallikana kasutatavale pinnaveele on toodud sotsiaalministri määruses nr 133.
27 Vee keemiline koostis muutub tuhaärastussüsteemis ja tuhavälja tiikides koguneb tugeva leeliselise pH 12-13 koostisega vesi, mis neutraliseeritakse enne keskkonda laskmist. 28 Pinnavee seisundit hindamise ja abinõude planeerimise ning rakendamise eesmärgil on veekogud jaotatud või ühendatud pinnaveekogumiteks 29 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/Ecological%20status_2013_ESTONIA.ods, seda 2012 aasta seisuga hinnangut KM veeosakonnas täpsustatud: vooluveekogumites muutus Kohtla kesisest→halvaks, Narva Narva veehoidlani heast→halvaks, Rannapungerja Tudulinna paisust suudmeni heast→halvaks. Narva veehoidla seisund halvast→väga halvaks ja Narva-Kunda lahe rannikuvekogumi seisund kesisest→halvaks. 30 Keskkonnaministri määrus nr 44 (28.07.2009) „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord“ 31 Keskkonnaministri määrus nr 49 (09.09.2010) „Pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtused ja nende kohaldamise meetodid ning keskkonna kvaliteedi piirväärtused vee-elustikus“ 32 Keskkonnaministri määrus nr 38 (11.08.2010) „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ 33 Sotsiaalministri määrus nr 1 (02.01.2003) „ Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“
34
Joonis 11 Pinnavee seisund Eesti põlevkivimaardlas 2013 aasta vahehinnangu järgi
35
Veekeskkonna seisundi indikaatorid, keskkonnanõuded ja keskkonnaeesmärgid on ette an- tud keskkonnaõiguse ja veemajanduskavaga. Veekaitse eesmärgid on koostatud lähtudes EL direktiividega kehtestatud või nõutud keskkonnaeesmärkidest. Iga kuue aasta järel koostata- vas veemajanduskavas esitatakse kõik keskkonnaeesmärgid veekogumite kaupa.
Keskkonnaeesmärkide saavutamiseks tuleb järgida õigusaktidega kehtestatud nõudeid ning rakendada õigusaktide alusel ettenähtud meetmeid keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Teatud juhtudel ei pea keskkonnaeesmärke saavutama, nende saavutamist võib edasi lükata või seada ka leebema keskkonnaeesmärgi. Selliste erandite kohaldamine on võimalik ainult veeseaduse §38-312 ettenähtud tingimuste alusel ja tingimuste täitmist kinnitavate põhjen- duste olemasolul. Erandite kohaldamise vajadust tuleks kaaluda juba veekeskkonda mõjuta- va tegevuse kavandamisel.
Põlevkiviõli tootmisel tekib protsessis suur kogus fenoole sisaldavat reovett, mis läbib eelpu- hastuse ja seejärel suunatakse Järve Biopuhastuse reoveepuhastile (Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja VKG) või spetsiaalselt selleks tulevikus rajatavale puhastile (Eesti Energia Õlitööstus).
Eesti sisesed keskkonnakvaliteedi piirväärtused pinnavees on kehtestanud fenoolidele (mida on Eestis loetud põlevkiviõli tootmisega kaasnevateks saasteaineteks) ja naftasaadustele.
Kui vees või põhjasetetes esineb lisaks fenoolidele naftasaadusi ja PAH ühendeid on tõe- näoliseks saaste allikaks põlevkivitööstus või põlevkiviõli lohakas kasutamine. Kuna fenoo- lide sisaldus pinnavees on langenud määramispiiri lähedusse, tuleb fenoolide foonilist si- saldust ning võimalikke allikaid täiendavalt uurida.
Pinnavee osas on kehtestatud piirväärtused ühe- ja kahealuseliste fenoolide summadele, mis on vastavalt 1 ja 10 μg/l. Täpsustada tuleb eeskätt inimtekkelised fenoolid, milliseid ühen- deid tuleb summasse arvestada. Eesti Keskkonnauuringute Keskus on teinud ettepaneku, et ühe- ja kahe-aluseliste fenoolide summa piirarv võiks olla põlevkivifenoolide summa: 1- alu- selistel o,p,m-kresoolid ja 2,3; 2,6; 3,4; 3,5-dimetüülfenoolid ning 2-aluseliste fenoolide summana 2,5- dimetüülresortiin, 5-metüülresortiin ja resortiin [33].
Keskkonnaministri määrus 09.10.2002 nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitsta- vate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad1“ sätestab kaitstavate kalade osas ühealuse- listest fenoolidest lihtfenooli (C6H5OH) osas lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitsta- vate veekogude vee kvaliteedinõudeks 5 µg/l.
Veekeskkonna kaitsel rakenduv nn „kombineeritud lähenemisviisi34“ nõue veekeskkonna sei- sundi kaitseks tuleneb veepoliitika raamdirektiivist ja on üle võetud Veeseaduse paragrahvi- ga 31. Lähtudes kehtivatest õigusaktidest sätestatakse täpsed nõuded heitvee segunemis- piirkondade ja reostusnäitajate piirväärtuste osas vee erikasutusloas. Kehtivatest keskkon- nanormidest rangemate kehtestamine, kui praegu kehtivad on täitmata, ei ole põhjendatud.
34 Saasteainete pinnavette juhtimist välditakse või piiratakse selle tekkekohas keskkonnanõuete, sealhulgas parima keskkonnapraktika, parima võimaliku tehnika ja parimate olemasolevate meetodite rakendamise, heite piirväärtuste ning keskkonna kvaliteedi piirväärtuste kehtestamise ja rakendamise teel. Kui nendest hoolimata ei ole võimalik saavutada Veeseaduses sätestatud keskkonnaeesmärke, tuleb rakendada seaduses sätestatud täiendavaid meetmeid, sealhulgas vajaduse korral rangemaid keskkonnanõudeid, heite piirväärtusi ja keskkonna kvaliteedi piirväärtusi.
36
Keskkonnakaitses rakendatavate vältimis- ja ettevaatusprintsiibi järgi ei saa suurendata keskkonnakoormust mittevastavust põhjustanud näitajate osas enne kui mittevastavus on kõrvaldatud.
1.5.2 Keskkonnamõju prognoos pinnaveele Meetmeid rakendamata suureneb põlevkivi kaevandamise alastsenaariumite (põlevkivivaru aastase kaevandamiskogusega 15, 20 ja 25 mln tonni) korral kaevandusvee veeheide pinna- vette korrelatsioonis kuivendatava ala suurusega.
Kaevandusvee suublaks olevate Kohtla, Erra ja Purtse vooluveekogumite keemilist seisundit on oluliselt mõjutanud ka põlevkiviõli tootmisest pärinev jääkreostus35, mis on nende veeko- gumite keskkonnaseisundi mittevastavuse üheks peamiseks põhjuseks.
Heljumikoormus pinnaveele ei ole otseses sõltuvuses põlevkivi kaevandamiskogusest, hel- jumikoormuse kontrollimeetmed ja suublaks olevate veekogude lubatud füüsilised muutu- sed ja seisundi parandamise meetmed ning korrastamine nõuded määratakse põlevkivi kae- vandaja vastavas keskkonnaloas.
Põlevkivi kaevandamise alastsenaariumite (põlevkivivaru aastase kaevandamiskogusega 15, 20 ja 25 mln tonni) jahutusvee vajadus sõltub muutustest põlevkivi kasutamisel. Jahutusvee vajaduse suurenemine on tõenäoline vaid juhul, kui praegused tolmpõletuse elektritootmis- seadmed jätkavad tööd ja neile lisanduks laienev põlevkiviõli tootmine. Praeguste hinnangu- te kohaselt on põlevkivi kasutamisel Eesti Elektrijaama ja uute kavandatud õlitehaste jahu- tamisel Narva jõe vette eralduval lisasoojusel36 vee ökosüsteemile väheoluline lokaalne mõju (Õlitehase maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, PÖYRY, detsember 2013).
Narva linna pinnaveehaarde paiknemisega ülesvoolu kaevandusvee ja jahutusvee väljalaske, on välditud põlevkivi kaevandamise ja kasutamise mõju linna joogiveevarustusele. Aastal 2015 valmib Narvas uus veepuhastusjaam, mis peab tagama tarbijatele puhta joogivee ka kõikuva kvaliteediga toorvee puhul.
Pinnavee kasutamisel tehnoloogiliseks veeks on esinenud probleeme vee liigse karedusega Konsu järve pinnaveehaardes. Olukord paranes kareda Viru kaevandusvee heite lõppemisega aastal 2013 Raudi kanalisse. Tehniliselt on võimalik ka edaspidi vältida kaevandusvee koguse taassuurenemist Raudi kanalis, pumbates näiteks osa töötavasse Estonia kaevandusse pea- levalguvast üleujutatud kaevanduste kaevandusveest tagasi Ahtme kaevandusse.
Põlevkivi kaevandamise alade eelisnimekiri võimaldab enne kaevandamise algust määrata veekeskkonna seisundi kaevandada kavatsetavatel aladel ning sätestada veekeskkonda säästvad keskkonnaloa tingimused.
Koostatava põlevkivi arengukava perioodil laieneb kaevandatud ala 20 mln tonnise kaevan- damismahu juures 60-80 km2. Sellel alal muudetakse oluliselt veekogude omadusi. Muude-
35 Jõgedes paiknevad Purtse jõe (JRA0000081), Erra jõe (JRA0000082) ja Kohtla jõe (JRA0000080) jääkreostusobjektid. 36 veetemperatuur tõus kuni 2-4 ºC jõe suubumisel Narva veehoidlasse
37
takse veelkord ja viimast korda Mustajõe voolusängi keskjooksul37, rajatakse eesvoolud Uus- Kiviõli kaevandusele, etappidena lõpetatavates karjääriosades tekivad uued tehisveekogud.
Tänu väiksematele maavaravaru kadudele vähendab lauslangatamise kasutussevõtt kaevan- datava ala pindala laienemise kiirust.
Põlevkivi aastane kaevandamismäär 20 mln tonni koos planeeritud veemajanduskava ja jäätmekava meetmetega peab tagama, et pinnavee seisund ei halvene. Veekeskkonna sei- sundi paranemine ohtlike ainete osas sõltub mitmete jõgede puhul jääkreostuse mõju vä- hendamisest (Purtse vesikonna reostunud setetega jõed ühes nn fenoolisooga) ja veeko- gude seisundi taastamisest.
Põlevkivisektori laiendamist üle kaevandamismäära 20 mln tonni võib kaaluda seejärel, kui on tõendatud veekogumite hea keemilise seisundi saavutamise võimalused.
Kuna pinnavee kaevandusvee koormus tekib peamiselt kaevandustest ja karjääridest välja- pumbatava vee eesvoolude juhtimisest, esitatakse leevendusmeetmed põhjavee alapeatüki lõpu alljaotuses 1.6.3 Leevendusmeetmed, veekeskkond.
37 Et põlevkivi kogu mäeeraldise piires ammendada, on kavas rajada Mustajõe „lõplikud“ veesängid Sirgala kaeveväljal väljapoole mäeeraldise piire. Vajalikuks võib osutuda praeguse tugevalt muudetud Mustajõe veekogumi jaotamine piiritledes selles tehisveekogumi osad.
38
1.6 Põhjavesi
1.6.1 Praegune olukord Hüdrogeoloogiline situatsioon. Eesti põlevkivimaardla alal levivad alt üles vanuselises järjes- tuses järgmised põhjaveekihid: Kambriumi-Vendi Gdovi ja Voronka põhjaveekihid, Ordoviit- siumi-Kambriumi, Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekihid. Sügavamad Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihid on põlevkivi kaevandamisega kaasneva veekõrvalduse ja veekeemia muutuste mõjudest reeglina kaitstud Ordoviitsiumi ja Lükati- Lontova regionaalsete veepidemetega.
Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi põhjaveekihid ületavad Ida-Virumaal riigipiiri ja on nii Eesti kui ka Venemaa veevõtu mõju all. Ida-Virumaa kaguosas on Ordoviitsiumi põh- javeekihis varasematel aastatel38 täheldatud ka Venemaa Slantsõ põlevkivikaevanduste veekõrvalduse mõningast mõju sügavamate veekihtide veetasemetele [5]. Piiriüleste põhja- veekihtide seireprogramm kinnitatakse eeldatavalt 2014 a lõpuks.
Ordoviitsiumi põhjavee detailne hüdrostratigraafiline liigestatus tuleneb vett vähemjuhtivate savikate ja mergliliste lubjakivikihtide levikust. Ordoviitsiumi lubjakivides levivas põhjavees on eristatavad suurematena Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda põhjaveeki- hid (vaata joonis 12). Detailne põlevkivimaardla põhjavee iseloomustus, veekvaliteet ja põh- javeevaru on esitatud aruandes „Eesti põlevkivimaardla põhjaveevarule hinnangu andmine”, Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2010 [5].
Põlevkivi kaevandamine mõjutab kaevandatud aladel ja nende läheduses sügaval paikne- vaid Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi põhjaveekihte eeskätt põhjaveevõtu läbi joogiveevarustuseks. Need sügaval paiknevad põhjaveekihid39 ja Kvaternaari liustiku- jõe setetes Vasavere ürgoru piiratud alal formeeruv põhjavesi on ainsaks ühisveevarustuse veeallikaks Eesti põlevkivimaardla kaevanduste ja karjääride mõjupiirkonnas.
Veevarustus. Põlevkivipiirkonnas on ühisveevärgiga varustatud 98% elanikkonnast, Eestis keskmiselt ligi 90%). Narva linn kasutab joogiveevarustuseks pinna- ja põhjavett ligikaudu võrdses proportsioonis ja 2014. aastaks on Ida-Virumaal alles jäänud vaid kaks üle 2000 tar- bijaga veevärki, kus vesi ei vastanud kõikidele nõuetele (Narva – 63 000 tarbijat, Sillamäe – 15 900 tarbijat) [35]. Aastal 2015 valmib Narvas uus veepuhastusjaam.
Kaevandatud aladel rajatakse ühisveevarustuse puurkaevud Kambriumi-Vendi ja Ordoviit- siumi-Kambriumi põhjaveekihtidesse. Väikestest alla 2000 tarbijaga veevärkidest oli 2014. aasta II kvartali andmetel Virumaal 21 veevärki ja Lääne-Virumaal 10 veevärki, mille veekvali- teet ei vastanud joogiveele kehtestatud indikaatornäitajatele, üks ei vastanud ka keemilistele näitajatele kehtestatud40 nõuetele [35].
Probleemsed veevärgid jaotuvad proportsionaalselt kõigi kasutusel olevate põhjaveekihtide vahel ning ükski probleem ei ole olnud spetsiifiline vaid kindlatele põhjaveekihtidele, välja arvatud benseeni piirnormi ületamine Kohtla-Järve Oru linnaosas, mis on selgelt seotud reostuse sattumisega üldjuhul hästi kaitstud Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekihi puur-
38 Slantsõ pikalt kuivana hoitud kaevandused võivad olla tänaseks ka juba üleujutatud. 39 Kambriumi-Vendi veekihtide kasutamine joogiveeks on limiteeritud neis sisalduvate radionukliidide (raadiumi isotoopide) ja soolsuse tõttu. 40 Terviseameti andmetel avastati 2013. aastal Kohtla-Järve Oru linnaosa veevärgis (1343 tarbijat) benseeni piirnormi ületamine ning saastunud on ka veeallikaks olev Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekihi puurkaev [35]. Probleemi uuritakse KIK finantseeritava ja KKA koordineeritava uuringuga
39
kaevu [35]. Fenoole ja naftasaadusi põlevkivipiirkonna joogivees regulaarselt ei määrata ning seetõttu võivad need jääda ka avastamata [35].
Põlevkivi kaevandamise tõttu kuivaks jäänud kaev kas asendatakse keskkonnaloa tingimuste järgi kaevandaja poolt sügavama kaevuga või rajatakse veevarustuseks veetorustikud (ena- masti). On esinenud juhtumeid kui veetorustike või asenduskaevude rajamine on jäänud hil- jaks ja inimestel tekib veega probleeme enne kui joogivesi uuest veeallikas on tagatud.
Läbi aastakümnete on kaevandamise ajal kuivaks jäänud üksiktarbijate kaevud asendatud peamiselt Ordoviitsiumi Lasnamäe-Kunda põhjaveekihi kaevudega ja kaevanduse töötamise ajal Lasnamäe-Kunda põhjaveekihi vesi säilib reeglina joogiveeallikana kasutamiskõlblikuna. Kaevandamise ajal kuivendatud Ordoviitsiumi Keila-Kukruse põhjaveekiht taastub kaevanda- tud alal kaevandamise lõppemisel, selle veekvaliteet kaevandatud alal aja jooksul küll para- neb, kuid taastunud põhjavesi osutub joogiveeallikana kasutuskõlbmatuks.
Peale kaevandamise lõppu hakkab ülalpool olevast Keila-Kukruse põhjaveekihist kare ja sul- faatiderohke vesi liikuma allapoole Ordoviitsiumi Lasnamäe-Kunda põhjaveekihti41. Protsess on aeglane, kuid peegeldub selgelt Lasnamäe-Kunda põhjaveekihi põhjavee kvaliteedi muu- tustes, mida on märganud ka selle põhjaveekihi kasutajad.
Üleujutatud kaevanduste piirkonnas ei ole Lasnamäe-Kunda põhjaveekihi põhjavee kasuta- misel perspektiivi, kuna vee kvaliteet võib aja jooksul halveneda42 [5]. Pikaajalises perspektii- vis tõenäoliselt ei piisa kaevandamise mõju leevendamiseks veevarustusele kaevude rajami- sest Ordoviitsiumi Lasnamäe-Kunda põhjaveekihti, kuna kaevanduskäikude veega täitumise järel toimuvad veekvaliteedis veekasutajatele ebasoodsad muutused.
Terviseamet teostab 2014 aastal uuringu „Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides“ Ida- ja Lääne-Virumaal. Kavas on uurida 200 erakaevu vett, millest 50 kaevu asuksid põlevkivitööstuse piirkonnas43. Virumaa joogivett ei ole uuri- tud fenoolide ja naftaproduktide suhtes ning salvkaevude joogivee ja individuaalsete puur- kaevude joogivee kvaliteet ei ole teada, kuna selle üle ei teostata riiklikku järelevalvet. Ar- vestades põhjavee seire tulemusi võib järeldada, et madalamate kaevude joogivesi võib olla samuti reostunud [35].
Põlevkivi kaevandamine ja kaevandustest karjääridest väljapumbatav vesi. Veepoliitika raamdirektiivi kohaselt on Eesti põhjaveekihid jagatud 39ks põhjaveekogumiks44. Põlevkivi- maardla põhjaveekogumite paiknemine on toodud joonisel 13, nende korrelatsioon põhja- veekihtidega joonisel 12.
41 kaevandamise tõttu väheneb põhjaveekihte eristava Uhaku lademe veepidavus, Lasnamäe-Kunda põhjaveekihi tase on madalamal kui taastuvas Keila-Kukruse veekihis 42 Kui puudub ühisveevarustus, kasutab üleujutatud kaevanduste piirkonna elanikkond enamasti Ordoviitsiumi Lasnamäe-Kunda põhjaveekihti, mille põhjavett avab 42 puurkaevu, neist SO4 > 250 mg/l on 25 puurkaevus [5]. 43 http://www.terviseamet.ee/info/uudised/u/artikkel/kutsume-virumaa-kaevuomanikke-osalema-joogivee- kvaliteedi-uuringus.html 44 Keskkonnaministri määrus nr 75 (29.12.2009) „Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord“.
40
Põlevkivi kaevandamine Ida-Virumaal toimub Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi alal (nr 7). See põhjaveekogum45 piiritleti Ordoviitsiumi põhjaveekihis töö- tavate ja lõpetatud kaevanduste, põlevkivitööstuse tööstusterritooriumite ning jäätmehoid- late kaasaegse ja pärandmõju põhjal. Eelpoolmainitud põhjaveekogumit ümbritsev ala Ordo- viitsiumi põhjaveekihis on piiritletud kui Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (nr 6).
Enam kui neljandik Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi levikualast on karjääride ja kaevanduste poolt läbi kaevatud, tekkinud on suure veejuhtivusega kaevanda- tud kiht. Põlevkivi allmaakaevandamisel lae deformatsioon ja langatamine on suurendanud kivimite lõhelisust ning muutunud on maapinna mikroreljeef. See soodustab muutusi pind- mises äravoolus ja infiltratsioonis [5]. Kaevandatud aladel on infiltratsioon põhjavette suu- rem, ulatudes pinnavee äravooluta aladel 250-300 mm aastas [23]. Eestis keskmiselt on põh- javee toitumine on 60-70 mm aastas. Seepärast jõuab laevandatud alal kiiremini ja kergemini põhjavette ka maapinnalt pärinev reostus.
Põlevkivi kaevandamisel väljapumbatav veekogus moodustub põhjavee, sademevee ja pin- navee arvel46. Väljapumbatav veekogus sõltub karjääri või kaevanduse suurusest (valgala ja alanduslehtri suurusest), aasta sademete hulgast (vaata diagramm 3) ja muudest ilmastiku näitajatest, hüdrogeoloogilistest tingimustest ning põlevkivi kaevandamise viisist (pealmaa- või allmaakaevandamine).
Kaevandustes välja pumbatavast veest osa satub korduvringlusse vee ärajuhtimiseks rajatud veejuhtmetest tagasi infiltreerudes47. Arvestades Eesti suurima Narva karjääri kaevandusvee veejuhtmete ja rajatud infiltratsioonibasseini paiknemist vahetult karjääriservas ning karjääri mäeeraldist läbivate vooluveekogude paratamatut veekadu, on ka Narva karjäärist välja- pumbatud vees oluline osa karjääri tagasiringleval veel, kuid vastavaid koondarvutusi ja mõõtmisi tehtud pole48.
Aastatel 2000-2013 põlevkivi kaevandamiseks karjääridest ja kaevandustest väljapumbatud veekogused ja kaevandatud põlevkivivaru on esitatud diagrammil 7.
Põlevkivi kasutamise põhjaveevõtt on väike ja seotud peamiselt töötajaskonnale olmevee võtuga. Tehnoloogilist vett võtab Kiviõli veega täitunud endisest kaevandusest Kiviõli Kee- miakombinaat OÜ, aastani 2013 võttis tehnoloogilist vett Ahme veega täitunud kaevan- dusest Ahtme soojuselektrijaam (suleti jaanuaris 2013).
45 Veeseadus: veekogum – vee seisundi hindamise üksus, mis võib olla pinnaveekogum, põhjaveekogum, tehisveekogum või tugevasti muudetud veekogum. Põhjaveekogum – põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass. 46Narva karjääride vee juurdevoolu bilansi moodustavad: Narva karjääriväljal sademed 80%; Sirgala karjääriväljal 84%, Viivikonna karjääriväljal 66% [22]. Ajavahemikul 1994-2009 oli Estonia kaevandusest väljapumbatavast veest 25% ulatuses pärit põhjaveest [51]. Johtuvalt karjääride sügavuse ja allmaakaevandamise osakaalu suurenemisest, on tänaseks põhjavee osa väljapumbatavas kaevandusvees suurenenud. 47 Raudi kanali veekadude kontrollmõõtmised oktoobris 2005 näitasid veekaoks 12600 m3/d [22]. Aasta 2005 Viru ja Estonia kaevanduse aastakeskmisest veekõrvaldusest moodustaks see 5%. Kokku moodustab infiltratsioon maapealsetest vooluveekogudest Estonia kaevandusse 7…15% [51]. 48Settebasseinidest karjääri infiltreeruva vee koguseks on hinnatud kuni 2 % [51].
41
Joonis 12 Ida-Virumaa geoloogilise ehituse, litoloogia, hüdrogeoloogiliste üksuste ja põhjaveeko- gumite korrelatsioon Joonise 1-4 põhjal aruandest “Eesti põlevkivimaardla põhjaveevarule hinnangu andmine”, Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2010)
42
Joonis 13 Põhjaveekogumite paiknemine Eesti põlevkivimaardlas
43
Vähendamaks mõju põhjaveetasemetele Kurtna maastikukaitsealal on Narva karjääri Sirgala kaeveväljal rajatud filtratsioonitõke (savikam tihendatud pinnasekiht rajati nn „pööratud“ suunaga kaevee kaitsealapoolsesse serva). Taolist filtratsioonitõket saab rajada vaid karjää- ride mõju piiramiseks selleks sobivates geoloogilistes tingimustes.
Kaevandamisel väljapumbatava vee kogused kaevanduste ja karjääride kaupa on detailse- malt käsitletud pinnavee peatüki alalõigus „Veeheide maht kaevandustest ja karjääridest“ ja joonisel 9 Kaevandusvee heide pinnaveekogudesse põlevkivi kaevandamisel aastatel 1988- 2013.
Diagramm 7 Kaevandatud põlevkivivaru ja põlevkivi kaevandamiseks Eesti väljapumbatud veeko- gus Põhjaveekogumite koguseline seisund. Põhjaveekogumi koguseline seisund on hea, kui on täidetud kõik keskkonnaministri määruse nr 75 koguselise seisundi näitajate tingimused. Põhjaveekogumi koguselise seisundiklassi määramiseks kasutatav koguseline näitaja on vee- tase, mis sõltub põhjaveekogumi toitumisest ning veevõtust tingitud põhjaveetaseme muu- tustest49.
Põlevkivi kaevandamiseks tehtav põhjavee taseme alandamine Ordoviitsiumi Ida-Viru põlev- kivibasseini põhjaveekogumis mõjutab veehaardeid ja üksiktarbijate kaeve. Kuivanud on mitmete jõgede ülemjooksud (vee liigvähendamine) ja mitu inimpõlve pärast kaevandamise lõppu püsivad osaliselt taastunud veetasemega, kuid kaevandamisega muudetud veekihtides ebasoodsad vee kvaliteedi muutused mis takistavad nende veekihtide kasutamist joogiveeal- likana, püsib oht Kurtna loodusalale.
49 Keskkonnaministri määrus nr 75 (29.12.2009) „Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord“.
44
Keskkonnaministeeriumi tellitud aruande „Põhjaveekogumite seisundi hindamine I etapp“ [45] järgi on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi koguselise seisundi halb50.
Kuni jätkub põlevkivi kaevandamine ei ole Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjavee- kogumi hea koguselise seisundi saavutamine võimalik. Teiste selle põhjaveekogumiga Ida- Virumaal külgnevate põhjaveekogumite (Kvaternaari Vasavere ja Ordoviitsiumi Ida-Viru ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumid) koguseline seisund on hea.
Põhjaveekogumite keemiline seisund. Kaevandatud ja kaevandataval alal kaevandusse jõu- dev hapnikurikas vesi reageerib karbonaatkivimites esineva püriidiga, mille tulemusel tekib seal sulfaatiderikas põhjavesi.
Kaevandamisest mõjutatud vee kvaliteedi muutuste indikaatoriteks on kaevandamisega kaasnev suurenenud sulfaatide sisaldus, karedus (ka kaltsiumi ja magneesiumi arvel) ning kuivjääk. Kaevandusveele on iseloomulik sulfaatide sisaldus 200-600 mg/l ja karedus 10-20 mg-ekv/l, kuivjääk võib ületada 1000 mg/l [5].
Kaevanduste üleujutamise järgsete vee keemilise koostise ajaliste muutuste dünaamika andmete analüüsi põhjal on Tammiku kaevanduse näitel (kaevud 3667, 3662) jälgitav ten- dents, et Keila-Kukruse põhjaveekihi sulfaatide sisaldus ja karedus vähenevad, Lasnamäe- Kunda põhjaveekihi suurenevad [5].
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi seirepunktide keskmine sulfaat- iooni sisaldus oli 2008 aastal 107 mg/l, 2009 aastal 117 mg/l, 2010. aastal 112 mg/l, 2011 aastal 188 mg/l, 2012 aastal 106 mg/l ja aastal 2013 97 mg/l. Samas esineb vaatluskaeve, mille vesi sisaldab üle 350 mg/l SO4-ioone51. Seire andmed ei peegelda vahetu kaevandus- piirkonna erinevate põhjaveekihtide keemilist koostist, seal on sulfaatide sisaldus ja karedus oluliselt suuremad [5].
Sulfaatidest sagedamini ületavad põhjavee piirväärtusi veekeskkonnale ohtlikud ained. Oluli- seks ohtlike ainete allikaks põhjavees on jääkreostus, reostunud pinnas. Põhjavette sattunud ohtlike ainete laialikandumist soodustab kaevandatud alal suure veejuhtivusega vööndi teke Keila-Kukruse veekihis.
Kaevandamata aladel ei ulatu naftasaadustest või põlevkiviõlist lahustunud ohtlike ainetega saastunud põhjaveega ala reeglina valdavalt kaugemale kui 0.5 km saastekoldest, olles suu- rim Pandiveres Tapal (2 km reostuskoldest). Kaevandatud aladel kandub vette sattunud reostus kiiremini laiali52 samal ajal lahjenedes suure koguse kaevanduskäikudes oleva veega.
50 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi looduslik põhjaveeressurss 300000 m³ ööpäevas, seda põhjaveekogumit Ordoviitsiumi põhjaveekihis ümbritseva Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi looduslik põhjaveeressurss on 400000 m³ ööpäevas. 51 OÜ Eesti Geoloogiakeskuse „Eesti riikliku keskkonnaseire põhjaveekogumite seire“ aasta-aruanne põhjal oli 2013 aastal sulfaatide läviväärtus 250 mg/l ületatud 20-st seirepuuraugust kolmes, aastal 2012 9-st seirepuuraugust kolmes ja aastal 2011 9-st seirepuuraugust kahes. 52 Allmaakaevandatud alal maasisene veevahetus kiireneb, mille tõttu reostus võib üsna hõlpsalt laiali valguda suurele alale ja mõjutada põhjavee kvaliteeti [32].
45
Uuringu „Jätkusuutlik põhjaveeseire süsteem Ida-Viru maakonnas53“ järgi on põlevkivi kasu- tamise piirkonnas Ordoviitsiumi põhjaveele iseloomulik orgaaniliste ohtlike ainete sisalduse suur varieeruvus sõltuvalt saasteallika kaugusest ja sisaldused muutuvad ka sesoonselt.
Ohtlike ainete reostuskolle tuleb likvideerida või ohutuks muuta, vältides või vähendades saasteainete kandumist keskkonda. Ühiskonnale maksumuselt vastuvõetamatute kulutuste korral ja arvestades läbiviidud riskianalüüsi tulemusi võib jääkreostusobjektil oleva saastu- nud põhjavee jätta järelevalve alla (Eestis reostunud põhjaveealad peale maapealse reostus- allika likvideerimist).
Varasematelt ja praegustelt põlevkivi kasutamise aladelt põhjavette ohtlike ainete sattumise vähendamiseks on korrastatud suuri tööstusprügilaid (Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstusprügilad, Balti SEJ tuhaväli nr 2), põlevkivi kasutamise ettevõtete tootmisterritooriume ning teisi tea- daolevaid jääkreostusobjekte (Ida-Virumaal Ahtme ABT ja üks Narva vana asfaltbetoonite- has). Praeguste põlevkivi kasutamisel tekkivate ohtlike jäätmete ladestuskohtade juures viiakse läbi regulaarset seiret ja vajadusel rakendatakse täiendavaid meetmeid vähendamaks reostuse kandumist veekeskkonda. Tabel 2 Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi ohtlike ainete seiretulemused 2009-2013
Aasta Katastri nr Kuupäev Naftasaadused, mg/l
Benseen, µg/l
Fenoolid mg/l
PAH sum- ma, µg/l
O rd
ov iit
siu m
i I da
-V iru
p õl
ev ki
vi ba
ss ei
ni p
õh ja
ve ek
og um
n r 7
20 09
3662 27.07.2009 <0.02 <0.2 <0.003 <0.1 4016 24.08.2009 0.56 0.27 <0.003 <0.1 4017 24.08.2009 0.91 1 <0.003 <0.1
19498 27.07.2009 0.05 3.4 <0.003 <0.1 19499 15.09.2009 0.3 <0.2 0.0041 <0.1 19532 8.09.2009 0.13 <0.2 0.004 <0.1 19560 27.07.2009 <0.02 1.1 0.0035 5.6 19606 3.08.2009 0.04 0.4 0.0034 <0.1
20 10
3662 10.08.2010 0.05 <0.2 0.0123 <0.1 4016 21.09.2010 0.06 <0.2 <0.001 <0.1 4017 21.09.2010 0.14 0.67 0.012 <0.1
19498 9.09.2010 <0.02 <0.2 <0.001 <0.1 19499 14.09.2010 0.19 <0.2 0.0028 <0.1 19522 13.09.2010 0.04 0.7 0.0062 <0.1 19532 7.09.2010 <0.02 <0.2 <0.001 <0.1 19560 9.09.2010 <0.02 <0.2 <0.001 1.29 19606 10.08.2010 0.27 <0.2 0.0026 <0.1
20 11
3662 20.07.2011 <0.02 <0.2 0.0045 <0.08 4016 31.08.2011 0.03 <0.2 0.0021 <0.08 4017 31.08.2011 0.13 <0.2 <0.001 <0.08
19498 20.07.2011 0.05 <0.2 0.0049 <0.08 19499 13.09.2011 <0.02 <0.2 0.0015 <0.08 19522 12.09.2011 0.14 <0.2 0.0286 <0.08 19532 5.09.2011 0.07 <0.2 0.0054 <0.08 19560 20.07.2011 0.02 <0.2 0.0062 16.1 19606 20.07.2011 0.13 <0.2 0.008 <0.08
20 12
3662 15.08.2012 <0.02 <0.2 0.001 0.25 4016 19.09.2012 <0.02 <0.2 <0.001 <0.04 4017 26.09.2012 <0.02 <0.2 0.0029 0.47
53 Norra finantsmehhanismi projekt 52/2006, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Geoloogiakeskus, 2011
46
Aasta Katastri nr Kuupäev Naftasaadused, mg/l
Benseen, µg/l
Fenoolid mg/l
PAH sum- ma, µg/l
19498 15.08.2012 <0.02 <0.2 0.0031 <0.04 19499 18.09.2012 <0.02 <0.2 0.0012 <0.04 19522 17.09.2012 <0.02 <0.2 0.0021 <0.04 19532 11.09.2012 <0.02 <0.2 0.0034 <0.04 19560 26.09.2012 0.02 <0.2 0.0046 12.9 19606 16.08.2012 <0.02 <0.2 0.0016 <0.04
20 13
2593 13.08.2013 <0.001 2594 13.08.2013 0.0014 2595 13.08.2013 0.0041 3008 14.08.2013 0.0046 3662 8.10.2013 0.0010 <0.04 3963 8.10.2013 0.0015 <0.04 3964 13.08.2013 0.0034 0.1 3966 13.08.2013 0.0022 <0.04 3969 14.08.2013 0.0044 4009 14.08.2013 <0.001 4010 14.08.2013 <0.001 4012 14.08.2013 <0.001 4015 14.08.2013 <0.001
19499 24.09.2013 <0.02 <0.001 19522 23.09.2013 <0.02 0.0016 19532 4.09.2013 <0.02 <0.001 19560 12.08.2013 0.085 0.0034 6.3 19606 12.08.2013 0.2 0.0019 26264 24.09.2013 <0.02 <0.1 <0.001 <0.04
Läviväärtusi ületavad sisalduse on tabelis paksu kirjaga Keskkonnaministeeriumi tellitud aruande „Põhjaveekogumite seisundi hindamine I etapp“ [45] järgi on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi keemiline seisund halb. Kokku 23-st seirekaevust 8-s põhjaveekvaliteet ei vastanud etteantud kvaliteedinõuete- le (seda eeskätt fenoolide sisalduse tõttu, vaata ka tabel 2).
Eelpoolmainitud aruande [45] järgi on halb ka Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi kee- miline seisund (vaata joonis 15) ning Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi keemiline sei- sund, samuti eeskätt fenoolide sisalduse tõttu[45].
Põhjavee seisundihinnangute tegemisel vajab täpsustamist põlevkivi kaevandamisel ja kasu- tamisel tekkivate inimmõjuna vaadeldavate fenoolide loetelu ja lubatud sisaldused veekesk- konda käsitlevates määrustes.
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi seisundi edasise halvenemise väl- timiseks ja teiste külgnevate põhjaveekogumite kaitseks vastava tegevuskava koostamise et- tepanek esitati Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas [6] ja 2014 aastal alustas Keskkonna- ministeerium selleks vajalike uuringute tegemist.
Aastal 2010 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 118 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veema- janduskava järgi on Ida-Eesti vesikonna põhjaveekogumid heas keemilises ja koguselises sei- sundis, välja arvatud Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (nr 7), selle seisund on halb [6].
Kõiki aspekte arvestav käsitlus Eesti põlevkivibasseini põhjaveekogumite seisundist esitatak- se perioodiks 2015-2021 koostatavas Ida-Eesti vesikonna uuendatavas veemajanduskavas, mis peab olema valmis hiljemalt detsembris 2015.
47
Joonis 14 Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi keemiline seisund [45]
48
1.6.2 Mõju põhjaveele Üldised keskkonnaeesmärgid põhjaveele on toodud Veeseaduse peatükis „Keskkonna- eesmärgid, vee kasutamise ja kaitse kavandamine ning korraldamine“ ja keskkonnaministri põhjaveekogumite määruses nr 75, mis esitab ka põhjaveekogumite seisundit ohustavate saasteainete sisalduse läviväärtused 54. Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused reostatuse tuvastamiseks toodud keskkonnaministri määruses nr 3955. Nõuded pinnasele on esitatud keskkonnaministri määruses nr 3856, nõuded joogiveeallikana kasutatavale põhja- veele on toodud sotsiaalministri määruses nr 157.
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum on füüsiliselt muudetud alal kus paiknevad põlevkivikarjäärid ja kaevandused. Kaevandamine, intensiivpõllumajandus, jäät- mehoidlad, linnastumine jne põhjustavad joogiveeallikana kasutamiseks sobiva kvaliteediga põhjavee ja põhjaveealade kahanemist. Enam kui neljandikul põhjaveekogumi levikualast on tekkinud suure veejuhtivusega (kaevandatud) ja halvenenud kvaliteediga põhjaveekiht.
Kõigi vaadeldavate põlevkivi kaevandamise alastsenaariumite (aastase kaevandamis- kogusega 15, 20 ja 25 mln tonni) korral suureneb joogiveeallikana kasutamiseks sobimatu (kaevandamisaegse kuivendamise tõttu, kaevandamisjärgselt ülemäärase sulfaatide ja kare- dusega) põhjaveekihi ala proportsionaalselt kaevandatud ala pindalaga.
Põlevkivi vajaduse rahuldamisel saab kaevandatud ala pindala kasvu kiirust vähendada vaid kaevandamiskadusid vähendades ja kaevandades peatatud kaevandustes allesolevad kõrge kütteväärtusega põlevkivivaru alad (Tammiku kaeveväljal aktiivse tarbevaru plokk 28966, põ- levkivivaru ligi 5 mln tonni).
Muude võrdsete inimasustuse ja keskkonnatingimuste korral tuleb eelistada suurema ener- giatootlusega põlevkivivaru alasid58, sest seal kaevandades saadakse soojuse, elektri või õli energiaühik toodetud väiksema kaevandatava alaga.
Põlevkivikaevanduste ja karjääride väljapumbatud aasta keskmine veekogus ületab Ordoviit- siumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi loodusliku põhjaveeressurssi 300000 m³ ööpäevas59 [6].
Aastal 2013 toimus töötavate põlevkivikaevanduste ja karjääride väljapumbatud veekoguse vähenemine eeskätt Aidu karjäärist ja Viru kaevandusest veekõrvalduse peatamise ja nende veega täitumise arvel. Veega täitumine võtab 2-3 aastat ja seejärel suureneb mõnevõrra töötavate Ojamaa ja Estonia kaevanduste kaevandusvee heide. Suurenemine on kordades väiksem veekogusest mis pumbati välja Aidu karjääri ja Viru kaevanduse töötamise ajal, sest
54 Keskkonnaministri määrus nr 75 (29.12.2009) „Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord“ 55 Keskkonnaministri määrus nr 49 (11.08.2010) „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ 56 Keskkonnaministri määrus nr 38 (11.08.2010) „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ 57 Sotsiaalministri määrus nr 1 (02.01.2003) „ Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ 58 Eelistada tuleb ka varusid, mis jäävad põlevkivi tarbijale (tööstusele) lähemale. 59 Aruandes „Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine“ [20] esitatud 200000 m3/d on metoodiliselt allahinnatud johtuvalt kaevandamise tagajärjel suurenenud infiltratsiooni mittearvestamisest.
49
põhiosa Aidu karjääris ja Viru kaevanduses moodustuvast veest juhitakse lõpetamise järel pinnaveekogudesse isevoolsete rajatavate veelaskude kaudu.
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi koguseline seisund ühegi põlevkivi kaevandamise alastsenaariumi (aastase kaevandamiskogusega 15, 20 ja 25 mln tonni) juures heaks ei muutu ning püsib vajadus vähendada põlevkivikaevandamise mõju. Keskkonnami- nisteeriumi tellitud aruande „Põhjaveekogumite seisundi hindamine I etapp“ [45] järgi on halb ka Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi ja Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi sei- sund.
Peale Maapõueseaduses põlevkivi kaevandamise maksimaalse aastamäära sätestamist on kaevanduste ja karjääride sulgemisel taotletud kaevandamiskoguse suurendamist töötavates kaevandustes ja karjäärides. See on kooskõlas Eesti Keskkonnastrateegiaga kuni 2030, maa- varade kaevandamisel tuleb eelistada intensiivset kaevandamistehnoloogiat, mille puhul keskkonna koormamine on lühiajaline.
Diagramm 8 Sademed ja kaevandatud põlevkivivaru tonni kohta väljapumbatud veekogus Koostatava põlevkivi arengukava perioodil laieneb kaevandatud ala 60-80 km2. Sellel alal muudetakse oluliselt Ordoviitsiumi põhjaveekihtide omadusi. Maavaravaru kadude vähen- damine (lauslangatamise kasutusevõtt) vähendab kaevandatava ala pindala laienemise kii- rust.
Põlevkivisektori varasema ja praeguse tegevuse pikaajaline või püsiv mõju põhjaveele on ulatuslikud joogiveeallikana kasutuskõlbmatud (kohati ka saastunud) põhjaveega alad ja kaevandamisega füüsiliselt tugevasti muudetud maapinnalähedane põhjaveekiht. Kaevan-
50
datud ala koos tugevasti muudetud põhjaveekihtidega laieneb jätkuvalt. Põlevkiviõli tootmismahtude suurenemisega kaasneb ka suurem keskkonnaavariide oht.
1.6.3 Leevendusmeetmed, veekeskkond Eelpool vastavates peatükkides käsitletud tegevused allmaakaevandamisel kaevandamiska- dude suurenemise piiiramiseks ja jätkuv jääkreostuse lokaliseerimine vähendab reostunud pinnase mõju veekeskkonnale. Prügilate korrastamise lõpuleviimise ja hüljatud vedeljäätmed koristamise tulemusena väheneb veekeskkonna saastamise oht.
Peamiseks probleemiks on täna pinnavee ja põhjavee kvaliteet, ohtlike ainete sisaldus veekeskkonnas. Piirkonniti mõjutab veest sõltuvaid elupaiku veerežiimi muutus.
Veekeskkonna seisundihinnangute tegemiseks vajab täpsustamist põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekkivate inimmõjuna vaadeldavate fenoolide loetelu ja lubatud sisaldused vee- keskkonda käsitlevates vastavates määrustes.
1.6.3.1. Vee kvaliteet, ohtlikud ained pinna- ja põhjavees
Lisaks jääkreostuse likvideerimisele on oluline kinni pidada ohtlike ainete käitlemise nõue- test ning hoolikalt likvideerida mittevajalikud ohtlike ainete hoidlad ja neid sisaldavad instal- latsioonid suletavatest töö lõpetanud kaevandustest ning tööstusaladelt. Põlevkivi kasutavad ettevõtted asuvad suurtel NL aegsetel tööstusterritooriumitel ja on tõenäoline, et neilt ala- delt lisandub ohtlikke jääkreostusobjekte. Seetõttu pole kaasaegsete tootmisseadmete kesk- konnaohutus keskkonnaseires sageli eristatav. Arvestades õlitootmise eelistatust suureneb fenoolsetest ühenditest puhastamist vajava reovee kogus. Keskkonnakaitses rakendatavate vältimis- ja ettevaatusprintsiibi järgi ei saa suurendata keskkonnakoormust mittevastavust põhjustanud näitajate osas enne kui mittevastavus on kõrvaldatud.
Keskkonnamõju leevendavad tegevused:
• Aastatel 2014-2015 alustatakse Kohtla, Purtse ja Erra jõgede ning Vahtsepa peakraavi ning nn fenoolisoo reostusuuringutega eesmärgiga teha kindlaks vajalikud meetmed nendega seotud või nendest lähtuva veekeskkonnale negatiivse mõju vähendami- seks.
• Kukruse korduvalt põlenud aherainemäe ohutustamine. Vajalik on ka teiste jääkreos- tusobjektidena käsitletavate põlenud aheraineladestute pinnase ja vee seisundi kont- roll vastava uuringuga.
• Veekeskkonna ohutuse tagamiseks tuleb kontrollida olemasolevate ohtlike ainete piirväärtuste kohaldatavust. Selleks on otstarbekas teostada esmalt veekeskkonnas olevate fenoolide taustasisalduste uuring (sh soodel, liigniisketel aladel) ja seejärel analüüsida põlevkivitööstusele iseloomulike veekeskkonnaspetsiifiliste ohtlike ainete piirväärtuste) ning nende määramismetoodika ajakohastamist60. Keskkonnakvaliteedi piirväärtused veele peavad olema selgelt põhjendatud ja tagama inimeste ja elusloo- duse jaoks hea keskkonnaseisundi saavutamise ja säilitamise. Praegu kehtivatest keskkonnanormidest rangemate kehtestamine, kui seni kehtivad on täitmata, pole põhjendatud. Täpsustuvad veekogumite seisundi ohtlike ainete sisalduse järgsed hin- nangud ja heite lubatavad koormused.
60 Taustasisaldusi teades saab hinnata heitveelaskudest saadud näitajaid hinnata objektiivselt, fenoolide osas täpsustada ained, millest arvutatakse ühe- ja kahealuseliste fenoolide summad, piirväärtused Keskkonnaministri eri määrustes.
51
• Praegune keskkonnainfosüsteem ei võimalda keskkonnaseisundit operatiivselt hinna- ta (vajadusel modelleerida), esimese tegevusena vajalik on põlevkivitööstuse kesk- konnaloa järgsete seireandmete digitaalselt tööeeldatavatena kättesaadavaks tege- mine ja sidumine riikliku keskkonnaseire andmekoguga.
• Soovitatav on teha peatatud või järelhooldusperioodil olevate kaevanduste territoo- riumide keskkonnaauditid. Eelkõige tuleb vältida võimalikke hüljatud ohtlike jäätme- te lekkeid veekeskkonda aga ka muid võimalikke keskkonnaohte.
1.6.3.2. Veebilanss, veekogused
Veekogude hüdromorfoloogia ning põhjaveekihtide rikkumise osas on oluline tehisveeko- gude ja tugevasti muudetud veekogude taastamine võimalikult looduslähedasse seisundis- se, joogiveevarustuse tagamine ning kaevandamise mõjuala piiramine põhjaveekihtides. Neid meetmeid rakendatakse keskkonnalubades vastavate tingimuste sätestamise teel.
Kaevandatud põlevkivivaru tonni kohta väljapumbatava vee kogust saab vähendada eeskätt olemasolevates ja kavandatud kaevandustes intensiivsema kaevandamisega ning rakendades keskkonnalubades erinevaid leevendusmeetmeid peale nende efektiivsuse põhjalikku ana- lüüsi.
Võimalikuks indikaatoriks on kaevandatud põlevkivivaru tonni kohta väljapumbatud veeko- guse (vaata diagramm 8, ca 15 m3) vähendamine tasemele 14 m3 on teostatav olemasoleva- te töötavate kaevanduste ja karjääride korral, suurendades neis kaevandamise intensiivsust. Võttes kaevandatud põlevkivivaru tonni kohta väljapumbatud veekoguse indikaatoriks, on otstarbekas see näitaja arvutada 5 aastase perioodi keskmisena, ühtlustamaks ka eri aastate sademete muutlikkust.
Põlevkivi kaevandamisel on vee väljapumpamine paratamatu, kuid kaevandamisel ja kae- vandatud alade korrastamisel tuleb järgida põhjaveevaru võimalikult säästvat tehnoloogiat [6]. Valik põhjaveele ja veevarustusele avalduva mõju leevendamise perspektiivseid meet- med on käsitletud alljärgnevalt.
Etapiviisiline kaevandamine.
Narva karjäärid. Hüdrogeoloogiliselt on Vasavere ürgorust ida poole jääv Narva karjääride ala vaid nõrgalt seotud ülejäänud Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi ala- ga. Narva karjääride põlevkivivaru ammendamise järgse lõpetamise järel ei lisandu veega täi- tunud Narva karjäärist vett töötavatesse kaevandustesse, sest need paiknevad lääne pool Vasavere ürgorgu.
Arvestades Narva karjääride suurust saab kaevandamist lõpetada siin etapiti. Näiteks endise Viivikonna karjääri alal olevate Sirgala kaevevälja kahe põlevkivivaru ploki (55276 ja 5527861) kaevandamise järel (kokku alla 4 mln tonni põlevkivivaru) on otstarbekas alustada Narva kar- jääri etapiviisilise lõpetamisega selle endise Viivikonna karjääri ala piires. See võimaldab vä- hendada Narva karjääridest väljapumbatava kaevandusvee summaarset kogust ja vähendab riske Kurtna looduskaitsealale. Aasta 2013 kaevandamiskoguse järgi peaks kaevandamine seal lõppema 5 aastaga. Vähendamaks Narva karjääridest väljapumbatava kaevandusvee ko-
61 Neid plokke on kaevandatud nn „pööratud ee“ meetodil enam kui 10 aastat vähendamaks mõju Kurtna looduskaitsealale, kuid arvestades et kaevandamisele kulub veel 5 aastat on kaevandamise aeg suur mis on vähendanud valitud kaevandamislahenduse keskkonnaefekti. Aeglaselt liikuv ee põhjustab suurema veetasemete alanemise kui kiirelt liikuv. Kasutatud tehnilise lahenduse järgi oleks ala olnud kaevandatav 10 aastaga ja tulevikus tuleb nn tundlike alade kõrval kaevandamisel keskkonnaloas sätestada ka ajalised raamid.
52
gust, saab etapiviisilist lõpetamist kasutada ka Narva karjääride kirdeosas Narva III põlevkivi- karjääri maa-alal, seal põlevkivivaru kaevandamise järgselt.
Etapiviisiline allmaakaevandamine. Allmaakaevandatud alal moodustuvad kaevanduste pii- res ühised põhjaveebasseinid (põhjaveevalgalad) milliseid eristavad kaevandustevahelised, Tallinn-Peterburi raudtee alla ja mujale jäetud tervikud. Veetasemete absoluutkõrguste eri- nevus praegustes isevoolsetes väljalaskudes on 5-8 m, see näitab võimalust allmaakaevanda- tud alal kaevanduskäikudes moodustuva põhjaveetaseme ohjeks kaevandustevaheliste ter- vikutega. Kui kogu senine veega täitunud allmaakaevandatud ala oleks üks ühendatud kae- vandus, toimuks selle ala kaevandusvee väljavool Sanniku isevoolsest väljalasust absoluut- kõrgusel ca 42.5 m.
Kaevandamise ajal väljapumbatava veekoguse vähendamiseks on otstarbekas analüüsida suure pindalaga Uus-Kiviõli, Sonda ja teiste võimalike uute kaevanduste ala etapiti kaevan- damist, jättes etappide vahele looduslikud tervikud või vettpidavast tagasitäitest tervikud.
Suurte allmaakaevanduste etapiti kaevandamine võimaldab piirata ka olemasolevate ja po- tentsiaalsete reostuskollete võimalikku mõju põhja- ja pinnaveele.
Keskkonnamõju leevendavad tegevused:
• Etapiviisiline kaevandamine suurtes karjäärides ja kaevandustes. Vähendab välja- pumbatava kaevandusvee kogust, väheneb kaevanduste veeheite sulfaadikoormus, oht ühisveevarustusele ja veekeskkonnast sõltuvatele loodusväärtustele. Etapiviisili- se kaevandamise rakendamine vajab konkreetse tegevuse tõhususe hindamist. Vastav hinnang võib käsitleda lühidalt ka teisi kaugema tuleviku potentsiaalseid meetmeid nagu tagasitäitmine vettpidava seguga ja infiltratsioonipuuraugud ja –alad. Meetme tõhususe hindamine sisaldab ka veekeskkonna modelleerimist.
• Kurtna looduskaitseala kaitse-eesmärkide, Vasavere põhjaveevaru kasutamise ja maavarade kaevandamise probleemistiku analüüs. Oluline on seejuures, et Narva karjääri etapiti lõpetamine ei jääks ajaliselt venima.
• Karjääridesse tekkivate tehisveekogude likvideerimine või kujundamine kaevandami- se käigus üldisel otstarbel kasutamiseks või looduslähedaseks (võimalikult hea öko- loogilise potentsiaali tagamine). Otstarbekaks on koostada juhis "Kaevandamisel tek- kinud tehisveekogude ja tugevasti muudetud veekogude taastamise nõuded"62.
• Kaevandusvee ärajuhtimise eesvoolude ning piirnevate maade seisundi ülevaatus, koos isevoolsete kaevandusvee äravoolude vooluhulkade mõõtmisega, eesvoolude korrastamise nõuete kehtestamine keskkonnalubadega.
Kaevandustesse valguva vee tagasisuunamise võimalused
Varasemast ajast on teada et Kohtla kaevanduse pumpade seiskamise järel lisandus märki- misväärne kogus vett Aidu karjääri, see moodustas kuni 54% Aidu karjäärist väljapumbata- vast veest [22]. Veekoguse hüppeline suurenemine hästi näha ka pinnavee peatüki alalõigus „Veeheide maht kaevandustest ja karjääridest“ esitatud joonisel 8. Ka Aidu karjääri puhul kaaluti võimalusi pealevalguva kaevandusvee tagasisuunamiseks, kuid variant jäeti ellu vii- mata arvestades alla 10 aasta jäänud karjääri tööaega, põlevkivimuuseumi ala põhjaveetaset ja keerukusi keskkonnatasudega.
62 Näiteks peale Narva karjäärides põlevkivi kaevandamise lõppu liigestavad reljeefi enam kui 20 m sügavused (sügavam lõunaosas) pikad kitsad (valdavalt laiusega 50-150m) järsunõlvalised veekogud, mille kallastel paiknevad rekultiveeritud (metsastatud) alad.
53
Estonia kaevanduse jõudes oma maksimumpiirideni suureneks kaevandusvee välja- pumpamine seal kolmandiku võrra [37]. Estonia kaevanduse lähenemisel veega täitunud Ahtme kaevandusele suureneb juurdevool Estonia kaevandusse ja veetase Ahtme kaevandu- ses langeb ja hakkab mõjutama praegu töötava Vasavere veehaarde põhjaveevaru [8000 m3/d) [36].
Kaevandusvee liikumine veega täitunud Ahtme kaevandusest Estonia kaevandusse tingib Ahtme kaevanduses veetaseme alanemise. Vasavere mattunud orus paikneva Vasavere põh- javee-kogumi kaitseks võib olla vajalik hoida Ahtme kaevanduses veetaset absoluutkõrgusel 42-43 m, pumbates sinna Estonia kaevanduse vett [5].
Ahtme kaevanduse veetaseme hoidmiseks absoluutkõrgusel 42 m on vaja kaevanduse vee- varu täiendada Estonia kaevandusest mahus 25000-35000 m3/d, mis on ligikaudu 50% prae- gusest Estonia kaevanduse pumpla 13 veekõrvaldusest (settebassein nr 3, praegu toimub sealt veeheide Raudi kanalisse).
Analüüside andmete põhjal on Estonia kaevanduse 13. pumpla vee kvaliteet parem Ahtme kaevanduses moodustunud veest, seda madalama sulfaatide sisalduse, kareduse ja kuivjäägi osas [36].
Arvestades veega täitunud Ahtme kaevanduses veemahtu (absoluutkõrgusel 42 m 81.68 mil- jonit kuupmeetrit [36]), loob see veemaht soodsad tingimused Estonia kaevandusvee helju- mi settimiseks suletud Ahtme kaevanduses ja vähendab seeläbi põlevkivikaevandamise summaarset heljumikoormust pinnaveekogudele.
Veega täitunud Ahtme kaevandusest Estonia kaevandusse pealevalguva vee Ahtmesse tagasi pumpamisel on positiivne mõju põhjaveetasemetele ja see parandab ökoloogilist olukorda Kurtna järvede piirkonnas [36]. Pinnavee osas on Pühajõe hüdroloogilise režiimi parandami- se eesmärgil soovitatud suunata sinna lisavett63 Estonia kaevandusse valguvast vee juurde- voolust [32].
Uute rajatavate kaevanduste vastavate leevendusmeetmete variantide analüüs peab olema käsitletud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlemise protsessis. Leevendades põlevki- vi kaevandamise mõju põhjaveele, väheneb ka oht veevarustusele ja veekeskkonnast sõltu- vatele loodusväärtustele.
Keskkonnamõju leevendav tegevus:
• Estonia kaevandusse valguva vee tagasipumpamine Ahtme kaevandusse. Hüdro- loogilise režiimi parandamise eesmärgil suunata Pühajõkke lisavett Estonia kaevan- dusse üleujutatud Ahtme kaevandusest pealevalguvast veest. Väheneb heljumikoor- mus ja mõju Kurtna looduskaitseala kaevandusvee läbivooluga järvedele. Kaevandusvee pumpamine suletud kaevandustesse vajab konkreetse tegevuse efektiivsuse, maksumuse ja saavutatava keskkonnaefekti hindamist. Meetme tõhu- suse hindamine sisaldab ka veekeskkonna modelleerimist. Tehniliselt on võimalik ka kogu Estonia kaevanduse idatiiva vee suunamine Ahtme kaevandusse. Sel juhul on vajalik Kurtna maastikukaitseala valitseja seisukoht kuna siis lõpeks kareda kuid vähe toiteaineid sisaldava kaevandusvee läbivool Nõmmejärvest, Kirjakjärvest, Peen- Kirjakjärvest, Ahvenjärvest, Särgjärvest ning Konsu järvest.
63 Sanniku väljalask → Sanniku oja → Rausvere jõgi → Pühajõgi.
54
Suletud Ahtme kaevandusest Estonia kaevandusse pealevalguva vee Ahtmesse tagasi pum- pamise variandi majanduslikuks võrdlemiseks peab olema selge Ahtme kaevandusse tagasi- suunatava vee osas keskkonnatasude rakendamine või nendest vabastamine.
1.6.3.3. Veevarustus
Põlevkivipiirkonnas on ühisveevärgiga varustatud 98% elanikkonnast [35]. Kaevandatud alale jäänud ühisveevärgiga ühendamata üksikmajapidamiste kuivaks jäänud kaevud on kaevan- damise ajal asendatud valdavalt Ordoviitsiumi Lasnamäe-Kunda põhjaveekihi kaevudega või rajatud veetrassid. Kaevanduse töötamise ajal säilib Lasnamäe-Kunda põhjaveekihi vesi reeg- lina joogiveeallikana kasutamiskõlblikuna.
Peale kaevandamise lõppu hakkab ülalpool olevast Keila-Kukruse põhjaveekihist kare ja sul- faatiderohke vesi liikuma allapoole Ordoviitsiumi Lasnamäe-Kunda põhjaveekihti64.
Pikaajalises perspektiivis ei piisa tõenäoliselt kaevude rajamisest vaid Lasnamäe-Kunda põh- javeekihti kuna selle põhjaveekihi vees toimuvad ebasoodsad muutused veekvaliteedis alles kaevandamise lõpetamise järel kaevanduskäikude veega täitumisel.
Ordoviitsiumi Keila-Kukruse põhjaveekihi taasutmise järel vajavad kaevandatud alal ole- vad Ordoviitsiumi Lasnamäe-Kunda põhjaveekihi kaevude veekvaliteet kontrollimist.
Et võtta vastu otsus kaevandamise ajal rajatud Lasnamäe-Kunda põhjaveekihi kaevude edas- pidise kasutamise või tamponeerimise kohta, samuti uutel kaevandamisaladel üksiktarbijate veevarustuse optimaalsemaks projekteerimiseks, tuleb läbi viia nende kaevandamisel raja- tud Lasnamäe-Kunda põhjaveekihi kaevude praeguse seisundi ülevaatus ühes vee-kvaliteedi kontrolliga (sh ohtlikud ained fenoolid, naftasaadused ja PAH ühendid). Kaevandatud ala Lasnamäe-Kunda põhjaveekihi kaevude veekvaliteedi kontrollimisel tuleb arvestada ka Tervi- seameti kaevuvee uuringu tulemustega.
Lasnamäe-Kunda põhjaveekihi joogiveeallikate nõuetele vastavus kontrollimine võimaldab rakendada ennetavaid meetmeid vähendamaks kaevanduse sulgemisest tuleneda võivat ne- gatiivset mõju individuaalkaevudel tuginevale joogiveevarustusele.
Keskkonnamõju leevendav tegevus:
• Kaevandamise ajal rajatud ja tänaseks veega täitunud kaevõõntega kaevandatud ala- le jäävate Ordoviitsiumi Lasnamäe-Kunda põhjaveekihi kaevude seisundi ülevaatus (inventuur) ühes veekvaliteedi kontrolliga (sh ohtlikud ained fenoolid, naftasaadused ja PAH ühendid). Töö planeerimisel tuleb arvestada ka Terviseameti 2014 aasta kaev- uuringu tulemustega („Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides“, 50 kaevu asuvad põlevkivitööstuse piirkonnas).
64 kaevandamise tõttu väheneb põhjaveekihte eristava Uhaku lademe veepidavus, Lasnamäe-Kunda põhjaveekihi tase on madalamal kui taastuvas Keila-Kukruse veekihis
55
1.7 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustik, taimestik ja loomastik, elupaigad, looduslik mitmekesisus
1.7.1 Praegune olukord Looduse mitmekesisuse säilitamiseks ja ohustatud liikide ning elupaikade soodsa seisundi ta- gamiseks on Eestis kaitse all 18% Eesti maismaast ja 31% veealast [7]. Kaitstava maismaa ter- ritooriumi (kaitsealad, hoiualad, kohaliku omavalitsuse objektid, püsielupaigad ja üksikobjek- tid koos piiranguvööndiga) kogupindala on 7904 ruutkilomeetrit65. Põlevkivitööstus ja maa- varavarude arvestus on välja arenenud varem kui tänapäevane looduskaitsesüsteem, mille arengu käigus on looduskaitse alla võetud oluline osa põlevkivimaardlast.
Looduskaitseseaduse järgi tuleb kaitse alla võtta kõik I kaitsekategooria kaitsealuste liikide elupaigad ning vähemalt 50 % II kaitsekategooria ja 10 % III kaitsekategooria liikide elupaika- dest. Eesti põlevkivimaardla seni kaevandamata aladel on kaitstavaid alasid enam kui kaks korda rohkem kui Eestis keskmiselt. Eesti põlevkivimaardla pindalast (2070 km2) moodusta- vad kaitstavad alad 29%, seejuures seni kaevandamata alast 38 %.
Käesoleval ajal rajatakse kaevandused, prügilad ja kaevandamisjäätmete hoidlad arvestades kaitstavate loodusobjektide olemasolu. Senini puudub põlevkivitööstuse ja looduskaitse hu- ve tasakaalustav planeering.
Elurikkust on vaja hoida ka väljaspool kaitstavaid alasid. Eestis tervikuna on metsade osakaal 20. saj alguse 21%-lt tõusnud 50%-le, liigestatud maastik loob eelduse elupaikade rohkuseks ja seeläbi ka liikide paljususeks [7].
Kaevandamine. Põlevkivimaardla kasutamisvõimaluse rajoneerimine lähtudes keskkonna- kaitse nõuetest (kaevandamistundlikkusest66) on käsitletud AS Maves 2010 aasta aruandes „Rakendusuuring kaevandamistundlikkuse kategooriate67 määramiseks ja lähtudes kaevan- damistundlikkusest põlevkivimaardla kasutamiseks“ ja TTÜ Mäeinstituudi 2005 aasta aruan- des „Eesti põlevkivimaardla tehnoloogiline, majanduslik ja keskkonnakaitseline rajoneerimi- ne“.
Ala kaevandamistundlikkuse I kategooria väljendab strateegilisele tasandile vastavas detail- susastmes integreeritult kaitsealadest, püsielupaikadest ja kaitsealustest üksikobjektidest ja Natura linnu- ja loodusaladest johtuvaid vahetuid piiranguid kaevandamisele.
Eelnimetatud 2010 aasta aruandes on I kaevandamistundlikkusega aladeks loetud:
• Natura linnu- ja loodusalad. • olemasolevad ja projekteeritavad kaitsealad (loodus- või maastikukaitsealad ja kait-
sealused pargid), püsielupaigad, • kaitsealused üksikobjektid,
I kaevandustundlikkusega alad (joonis 15) hõlmavad 460 km2 (28%) põlevkivivaru plokkide kogupindalast (1648km2).
65 http://loodus.keskkonnainfo.ee/avalik/el_fil/kaitstav_territ31122013.htm Maailmas ligi 13 % ehk 17 miljonit ruutkilomeetrit http://www.ecomedia.ee/et/node/222. Euroopas on suurim kaitsealade osatähtsus Sloveenias (31%) ja Bulgaarias (30%), väikseim Taanis ja Suurbritannias (kummaski vaid 7%). 66Kaevandamistundlikkus näitab kaevandamise võimalikkust looduskaitselistest väärtustest lähtudes (kaevandamistundlikkuse kategooriatest). 67 Kaevandamistundlikkuse kategooriad väljendavad ühetaoliste looduskaitselise mõjuga piirangute pindalalist levikut põlevkivimaardlas
56
Esimese kaevandamistundlikkuse kategooria ala välistab avakaevandamise, allmaakae- vandamise planeerimiseks peab olema kindlus, et see ei kahjusta kaitstavat loodusobjekti. Kui kaitseala ohustamine68 pole välistatud, rakendatakse enamasti ettevaatusprintsiipi. All- maakaevandamise loa saamiseks peab olema tõestatud, et saab kaevandada ilma loodus- kaitseobjekti kahjustamata69.
Praegu kaevandamisloaga mäeeraldiste alale jääb I kategooria kaevandamistundlikkusega alasid kokku ca 12 km2. Suurimad neist on Kiikla metsise ja Kurtna rohe-tilksambliku ja kolla- se virvesambliku püsielupaigad, Mäetaguse maastikukaitseala, samuti Puhatu, Muraka loo- duskaitsealade ja projekteeritava Selisoo looduskaitseala servaalad.
I kaevandamistundlikkuse kategooria loodusobjektideta aktiivse põlevkivivaru alad paikne- vad Ida-Viru maakonnas Uus-Kiviõli, Sonda, Puhatu ja Seli uuringuväljadel ning Estonia kae- veväljal, Lääne-Viru maakonnas Haljala ja Kohala uuringuäljal (Ubja karjääri tõenäoline laien- dusala).
Energiatootlikkuselt on neist suurima väärtusega Uus-Kiviõli ja Puhatu uuringuväljad ja Es- tonia kaeveväli.
Haljala uuringuvälja 4 põlevkivivaru ploki (põlevkivivaru 63 mln tonni, varuplokkide keskmi- ne energiatootlus70 25.6 GJ/m2) alal on võimalik avakaevandamine. Lääne-Virumaal koosta- tava Põlevkivi arengukava perioodil kaevandamist neil aladel ei planeerita piirkonna elanike ning põllumajandustootjate huvide arvesse võtmise tõttu.
Ülejäänud II ja III looduskaitsekategooria liikide elupaigad asuvad valdavalt kaitsealadel ja kõrgema kaitsekategooria liikide püsielupaikades. Madalama kategooria looduskaitseliste piirangutega alasid väljapoole I kaevandamistundlikkuse kategooria ala jääb kokku 83 km2 Eesti põlevkivimaardlas[1].
Kaitsealuste liikide elupaiku on tänaseks kaevandatud põlevkivialadel Keskkonnaregistris vä- he. Väljaspool olemasolevaid üksikuid kaitsealasi ja püsielupaiku on kaevandatud alal teada II kaitsekategooria kaitsealuste liikide laanerähn, põhja-nahkhiir, kuldking ning III kaitsekate- gooria liikide hiireviu, madal unilook, kahelehine käokeel, laialehine neiuvaip, pesajuur, roo- mav öövilge, suur käopõll ja künnapuu esinemine.
EL linnudirektiivi järgi moodustatud Natura linnualade võrgustikust (Natura alad kuuluvad I kaevandamistundlikkuse kategooria alade hulka) väljapoole jäävate kaitsealustest liikidest olulisem on metsis. Natura alata metsise püsielupaikadest on põlevkivimaardlas suurimad Mustjärve (286 ha), Uljaste (290 ha), Kiikla (827 ha), Kuningaküla (463 ha) metsise püsielu- paik ja 88 hektarit 604 ha suurusest Ongassaare metsise püsielupaigast. Metsis on Eestis üks väheseid kaitsealuseid liike, mille seisund ei ole paranenud, johtuvalt sobivate elupaikade vähesusest ja metsade majandamisest.
68 Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. 69 Maapõueseaduse § 34. Kaevandamisloa andmisest keeldumine. Lõige 1 punkt 19.Keskkonnamõju hindamise tulemusel selgub, et kaevandamisega kaasneb oluline keskkonnamõju ja seda ei ole võimalik ära hoida ega leevendada. 70 Seejuures tuleb muude võrdsete keskkonnatingimuste korral eelistada suurema energiatootlusega põlevkivivaru alasid.
57
Joonis 15 I kaevandamistundlikkuse kategooria alade paiknemine Eesti põlevkivimaardlas
58
Kasutamine. Põlevkivi kasutamise tööstusterritooriumid ja põlevkivi kasutamisel tekkivate jäätmete ladestamisaladel (kümme suuremat tuha- ja poolkoksiladestut hõlmavad maad kokku 21.5 km2) pole teada keskkonnaregistris arvelevõetud kaitsealuste loodusobjektide olemasolu. Aladel on teada küll mõnede kaitsealuste taimede esinemisi, kuid keskkonnare- gistris arvele neid võetud pole.
Möödanikus põlevkivi kasutamisel tekkinud jääkreostus on siiani säilinud Erra jõe lõikudel (jääkreostusobjekt JRA0000082), seejuures paikneb ca 1 kilomeetrine tahkestunud naftasaa- duste jääkidega jõelõik Uhaku maastikukaitsealal (KLO1000621) ja samas 2010 aastal moo- dustatud Uhaku loodusalal (RAH0000683).
Keskkonnaministeeriumil on kavas aastatel 2014-2015 vastav töö Purtse vesikonna reostu- nud setetega jõelõikude (sh Erra jõgi ja Uhaku kaitselal) reostuse uuringuteks ja puhastus- tööde investeerimisprojekti elluviimiseks vajalike dokumentide saamiseks. Tööde valmimis- aeg on planeeritud 2015 aasta lõppu.
1.7.2 Natura 2000 alad Natura 2000 nime kandev üle-euroopaline loodus- ja linnualade võrgustik on loodud selleks, et kaitsta Euroopa väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti.
150 Euroopas elutsevast imetajaliigist on tänaseks ohustatud pooled; 520 linnuliigist, 180 roomajate ja kahepaiksete liigist ning 150 kalaliigist on ohustatud kolmandik. 10 000 taime- liigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas. Liikide elupaikade vähenemise on tinginud põlluvilje- luse ja loomakasvatuse intensiivistumine kontsentreerumine parema viljakusega maadele , soode kuivatamine, jõgede kaevamine kanaliteks jm sarnane inimtegevus.
Õiguslikult põhineb Euroopa Liidu liikmesriike ühendava Natura-võrgustiku loomine kahel EL direktiivil – nn linnudirektiivil (direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta), mil- le eesmärk on kaitsta linde, ning nn loodusdirektiivil (direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupai- kade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta), mille ülesanne on kaitsta looma- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti.
Liigid ja elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb luua Natura 2000 alad, on kirjas loodus- ja linnu- direktiivi lisades. Oluline on kaitsta elupaigatüüpe:
• mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus;
• mille leviala on piiratud;
• mis esindavad elupaiga tüüpilisi omadusi vähemalt ühes biogeograafilises piirkonnas.
Eestis leidub ligi 60 loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning sa- dakond linnudirektiivis loetletud linnuliiki, mille kaitseks valitud loodus- ja linnualad moodus- tavadki kokku Eesti Natura 2000 võrgustiku71.
Üle-euroopalise tähtsusega elupaikade (võrgustik – Natura 2000) alad on kaitstud loodus- kaitseseaduse alusel kaitsealade, hoiualade, püsielupaikade või kaitstavate looduse üksikob- jektidena. Natura loodusalad ja linnualad paiknevad olemasolevatel ja kavandatavate kaitse- aladel ning püsielupaikadel (peale Muraka loodusala Raju hoiuala Peipsi maardlaosa passiiv- se põlevkivivaru plokil 14).
71 http://www.natura2000.envir.ee/?nodeid=41&lang=et
59
Joonis 16 Natura 2000 alad Eesti põlevkivimaardlas
60
Looduskaitsealad ja püsielupaigad moodustati sageli kuni mäeeraldiste piirini ning samale alale määrati sageli ka rahvusvahelise tähtsusega Natura alad. Nii viidi riigisisene konflikt kaevandamise ja looduskaitse vahel ka rahvusvahelisele tasandile. Konfliktpiirkonnad põlev- kivi kasutuse ja Natura alade kaitseeesmärkide vahel on eelkõige seal, kus kaevandamine jõuab Natura ala piirile või lähedusse.
Eesti põlevkivimaardla alal on kokku 17 Natura loodusala: Agusalu, Atsalama, Jõuga, Kurtna, Muraka, Mustajõe, Mäetaguse, Mõdriku-Roela, Puhatu, Selisoo, Sirtsi, Struuga, Sämi, Tudusoo, Uljaste, Viitna ja Võlumäe.
Neist Mäetaguse ja Atsalama loodusalad paiknevad allmaakaevandatud alal Viitna ja Struuga loodusalade kattuvus põlevkivimaardlaga on väike (vaata joonis 16).
Eesti põlevkivimaardla alal esineb EL loodusdirektiivi elupaikadest suurtel aladel sooelupai- ku. Soode kaitse on eelkõige vajalik loodusliku veerežiimi tagamine. Kaitsealuste soode loo- duslähedast seisundit on halvendanud maakuivendus (vaata ka joonis 17). Kaitsealustest soodest rõhuval enamusel on vähemalt kõrge looduskaitseline üldhinnang [39].
Kaevandatud aladel on soid vähe, nende looduskaitseline üldhinnang on reeglina madal. Sa- mas on allmaakaevandatud alal Kalina soo ida- ja lõunaosas säilinud ka looduslähedases sei- sundis sooalasid (soode inventuuri andmetel).
Natura alade eesmärgiks on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura loodusalad on kattuvuse tõttu kaitse- alade ja püsielupaikadega kategoorilise kaevandamiskeeluga avakaevandamisel, allmaa- kaevandamisel tuleb lähtuda eelkõige veest sõltuvate elupaikade kaitsest – eeskätt ei tohi muuta veerežiimi kaitsealuste liikide elupaikades.
Eest põlevkivimaardla alal on 6 linnuala (vaata joonis 16):
• Agusalu linnuala, kaljukotkas, sooräts, musträhn, sookurg, merikotkas, rabapüü, hall- õgija, mustsaba-vigle, väikekoovitaja, tutkas, rüüt, teder, metsis, mudatilder, heletil- der ja kiivitaja;
• Muraka linnuala: piilpart, sinikael-part, rabahani, kaljukotkas, väike-konnakotkas, tuttvart, laanepüü, kassikakk, sõtkas, öösorr, roo-loorkull, välja-loorkull, soo-loorkull, rukkirääk, laululuik, musträhn, rabapistrik, väike-kärbsenäpp, sookurg, rabapüü, pu- naselg-õgija, hallõgija, kalakajakas, mustsaba-vigle, mudanepp, suurkoovitaja, väike- koovitaja, tutkas, laanerähn e kolmvarvas-rähn, rüüt, sarvikpütt, händkakk, teder, metsis, mudatilder, heletilder, punajalg-tilder ja kiivitaja;
• Puhatu linnuala: karvasjalg-kakk, viupart, sinikael-part, nõmmekiur, kaljukotkas, soo- räts, tuttvart, laanepüü, sõtkas, välja-loorkull, soo-loorkull, laululuik, väikepistrik, jär- vekaur, merikotkas, rabapüü, punaselg-õgija, hallõgija, mustsaba-vigle, mudanepp, suurkoovitaja, väikekoovitaja, kalakotkas, tutkas, rüüt, teder, metsis, mudatilder, he- letilder ja kiivitaja;
• Sirtsi linnuala: kaljukotkas, väikekoovitaja, rüüt, teder ja mudatilder; • Struuga72 linnuala: on sooräts ja rohunepp;
72 Struuga linnuala kattuvus põlevkivimaardlaga on väike.
61
• Tudusoo linnuala, karvasjalg-kakk, kaljukotkas, väike-konnakotkas, musttoonekurg, väike-kärbsenäpp, kalakotkas ja metsis.
Natura 2000 elupaikade seisund on Eestis tervikuna viimase viie aasta jooksul paranenud. Kui 2009. aastal oli soodsas seisundis alla poole (42%) elupaikadest, siis 2013. aastal on neid juba 52%. Samuti on vähenenud selliste elupaikade osakaal, mille seisund on hinnatud hal- vaks – neid oli 2009. aastal 15%, aga 2013 on vaid 3% kõigist elupaikadest [16].
Eestis on paranenud üle-euroopalise tähtsusega liikide looduskaitseline seisund. Kui 2009. aastal oli soodsas seisundis 24% pea sajast liigist, siis 2013. aastal hinnatakse soodsas sei- sundis olevaiks juba 54% liikidest.
Jätkuvalt on probleemiks oluliste liikide populatsioonide ja nende elupaikade killustumine ja hävimine. Kaitsealuste elupaikade peamiste ohustajatena on esile toodud Eestis eelmisel sa- jandil rajatud ulatuslikud kuivendussüsteemid ja metsa uuendusraie.
1.7.3 Mõju Natura 2000 aladele, kaitstavatele loodusobjektidele, taimestikule ja loomastikule, elupaikadele ja looduslikule mitmekesisusele ning rohevõrgustikule
Põlevkivi kaevandamine mõju Natura aladele
Natura 2000 alad. EL-i looduskaitsedirektiivide eesmärk on toetada säästvat arengut. Loodu- se mitmekesisuse säilitamisel lähtutakse teaduslikest põhjendustest, kuid ei jäeta tähelepa- nuta ka majanduslikke ja kultuurilisi aspekte ning sotsiaaltingimusi. Selge on Natura loodus- alade põhjustatud piirangute arvestamise vajadus kaevandamisel.
Eesti põlevkivimaardlale paikneb 406 km2 ulatuses eelpoolkäsitletud Natura 2000 alasid, mis moodustab 88% esimese kaevandamistundlikkuse kategooria aladest mistõttu keskkonna- mõju on otstarbekas käsitleda tervikuna.
Natura aladel ei nõuta range kaitsekorra kehtestamist ega majandustegevuse täielikku keel- du. Kui inimese tegevus Natura aladel on kooskõlas kaitse eesmärkidega, siis pole välistatud ka maavarade allmaakaevandamine Natura alade all73. Põlevkivi pealmaakaevandamise kooskõlastatus Natura alade kaitse eesmärkidega on ebareaalne. Natura alade määratlemine II kategooria kaitsealuse liigi metsise püsielupaikades põhjustab allmaakaevandamisel täien- davaid toiminguid seoses mõju hindamise vajadusega Natura aladele.
Kuigi Natura alad üksinda ei tähenda kaevandamiskeeldu allmaakaevandamise korral, tule- neb peamine allmaakaevandamise takistus asjaolust, et Natura loodusalad on reeglina märgalad (siin peab säilima olemasolev niiskusrežiim), samuti loodusaladele jäävate kaitse- alade ja püsielupaikade kaitsenõuetest.
Allmaakaevandamise korral saab tõenäoliselt leida piisavad kaevandamise mõju leevendus- meetmed loomaliikide kaitseks, keerulisem on see veest sõltuvate elupaigatüüpide korral (suurtel aladel esineb sooelupaiku).
Soode kaitse on eelkõige vajalik loodusliku veerežiimi tagamine. Põlevkivi kaevandamiseks vajaliku kuivendusega kaasneb peamine oht kaitsealuste soode looduslähedasele seisundile.
Käesolevaks ajaks on põlevkivikaevandamise ja Natura konfliktialad Puhatu linnuala ja loo- dusala, Kurtna loodusala, Mustajõe loodusala, Selisoo loodusala, Muraka linnuala ja loodus- ala.
73 Kui Natura alad paiknevad olemasolevatel või kavandatud looduskaitsealadel, lisanduvad muud piirangud.
62
Neist esimest kolme käsitleb Elusloodus OÜ Natura eelhinnang (2014), mille alusel viiakse lä- bi Natura hindamine AS Eesti Energia Kaevandused Narva karjääri kaevandamislubade KMIN- 073, KMIN-046, KMIN-074 JA KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise raames.
Selisoo loodusala ja Muraka loodus- ja linnuala juures (piirnevad Estonia kaevandusega) on põhjalikult analüüsitud põlevkivi kaevandamise mõju veest sõltuvatele ökosüsteemidele Tar- tu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi poolt tehtud aruannetes „Selisoo hüdrogeo- loogilised uuringud kaevandamise mõju selgitamiseks“ ja Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine [23]. Nendes aruannetes tehtud järeldused nen- de Natura alade all kaevandamist ei võimalda.
Linnualad. Linnudirektiivi I lisas nimetatud liikide elupaikade kaitseks tuleb rakendada eri- meetmeid, et kindlustada nende liikide säilimine ja paljunemine nende levikualal. Selge on Natura linnualade põhjustatud piirangute arvestamise vajadus karjääriviisilisel kaevandami- sel, allmaakaevandamise korral saab tõenäoliselt rakendada piisavad leevendusmeetmed.
Põlevkivi arengukava perioodil 2016-2030 püütakse kaevandamise planeerimisel võimali- kult vältida uute konfliktipiirkondade teket. Kavandatava Uus-Kiviõli kaevandusel konflikt- ala Natura aladega pole, kaevandamisluba on ka väljastatud, kuid luba on Natura välistel põhjustel kohtus vaidlustatud.
Perioodi lõpul on võimalik konfliktala teke Sonda kavandatava kaevanduse lähenemisel Sirtsi loodusalale. Mõju Sirtsi loodus- ja linnualale käsitletakse kavandatava Sonda kaevanduse ra- jamise keskkonnamõju hindamise raames teostataval Natura hindamisel. Kaitstavad elupai- gatüübid Sirtsi loodusalal on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madal- sood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).
Eesti põlevkivimaardla kaugema perspektiivi kaevandamisalade (Oandu kaevandus, Estonia II kaevandus) osas täpsustuvad nõuded mida kaevandamisel tuleb järgida peale keskkonnami- nisteeriumi poolt tellitud töö „Rakendusuuringu tellimine kaevandamistundlikkuse määrami- seks“ valmimist aastal 2015.
Selle töö eesmärk on hinnata kaevandamistundlikkuse kategooriate järgi põlevkivi kaevan- damise võimalusi Eesti põlevkivimaardlas ja tuua esile need piirkonnad, kus kaevandamisega tekitatud keskkonnamõju oleks võimalikult väike. Täpsustatakse põlevkivi kaevandamise mõju kaitstavatele ja ohustatud liikidele ning nende elupaikadele. Selgitatakse välja alad, kus kaevandamine ohustab kõige vähem looduslike ökosüsteemide funktsionaalsust ja kaitset vajavate liikide elupaiku ning loodusdirektiivi elupaigatüüpe.
Põlevkivi kasutamise mõju Natura aladele
Põlevkivi kasutamisest tulenenud jääkreostuse mõjul jätkub konfliktne situatsioon Uhaku loodusalal (alvarid *6280, lamminiidud 6450 ja nõrglubja-allikad*7220). kus looduskaitseob- jektil levivad maapinnal, karstilehtrites ja jõesängis) koristamata pigiväljad (hüljatud jäät- med) ning külastajatel ka loomadel on võimalus vahetuks kokkupuuteks ohtlike ainetega74.
Kirde-Eestis on mitmed rabad (Mahu Murakasoo, Kõrgesoo, Puhatu soostiku osad jt) elektri- jaamadest pärit leeliselise õhusaaste (lendtuhk) tõttu tugevasti või täielikult degradeerunud
74 Purtse jõe põhjasetete ohtlike ainete uuring Purtse jõe majandamise kavaks. 2008 AS Maves
63
ning ainult väikeses osas säilinud rabana. Ehkki viimasel aastakümnel on tänu efektiivsema- tele õhufiltritele jm puhastusseadmetele sellise saaste hulk oluliselt vähenenud, taastuvad rikutud sood väga aeglaselt [39].
Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Kaitstavad loodusobjektid on jätkuvalt ohustatud kaevandatud alade laienemise mõjul ja keskkonnariski all tööstusheidete mõjul. Põlevkivi kasutamise mõju elupaikade hävimisele on oma ulatuselt väiksem kui kaevandamise mõju, kuid saastamise ja toitainete täiendava sisse- kande tõttu on ka töötlev tööstus muutnud elustikku toitainetevaestes ökosüsteemides [38]. Aluseline õhusaaste – põlevkivi põletamisel tekkiv lendtuhk -- on nüüdseks siiski pigem pä- randprobleem ja täheldatav on looduslikele rabadele omase taimkatte taastumine [38].
Enim avaldub kaevandamise mõju elusloodusele karjääriviisiliselt kaevandamisel, kus eripal- gelised ja paiguti väga väärtuslikud kooslused on asendunud üksluiste ja liigivaeste metsade- ga. Allmaakaevandamise mõju elusloodusele ei ole üheselt selge, sest samaaegselt toimuvad ka teised maapealsed tegevused (metsade majandamine, maaparandus jms), mille mõjust on allmaakaevandamise mõju raske eristada. Kohati võib kaevandamise tagajärjel toimuda ka elupaikade mitmekesisuse suurenemine [38].
Põlevkivimaardlas paiknevate kaitstavate loodusobjektidest enamuse moodustavad veest sõltuvad kaitstavad elupaigatüübid mis paiknevad soodes. Sood (madal- ja siirdesood ning rabad) on lisaks elurikkuse säilitamisele olulised maakera süsinikuringe reguleerijatena [7]. Madalsoode, siirdesoode ja rabade paiknemine põlevkivimaardlas ühes maaparandusehitis- tega on toodud joonisel 17.
Sajand tagasi oli Eesti soode pindala ca 1 miljon hektarit. Praegu on Eestis looduslikke soid ligikaudu 350 000 hektarit [7]. Peaaegu 90% kunagistest Eesti madalsoodest on kultuurista- tud või laiaulatusliku kuivenduse tõttu kadunud, parem on olukord rabadega, millest üle 70% on säilinud [7].
Lisaks praegustele maaparandusehitistele on madal-ja siirdesoid ning rabaservasi kuivenda- tud sada aastat vana kraavitusega millest suur osa ka praeguste maaparandusehitiste alla ei kuulu, on hooldamata aga käsitletavad pärandmõjuna. Vana kraavituse mõju vähendamiseks on ellu viidud Muraka soostiku servaalade veerežiimi ja sooelupaikade taastamine. Põlevki- vimaardlas on kaevandamise kuivenduse mõju soodele raskesti eristatav maaparandusehitis- te mõjust.
Soode kaitse seisneb loodusliku veerežiimi tagamises. Madalsoode veerežiimi määravad sa- demed, põhja-, pinna- ja tulvaveed, siirdesoodel on sademed, põhja- ja tulvaveed ning raba- del ainult sademed [39]. Rabadel on suuremad eeldused jääda veerežiimi muutustest (johtu- valt põlevkivi kaevandamise kuivendusest) mõjutamata.
64
Joonis 17 Maaparandusehitiste, madalsoode, siirdesoode ja rabade paiknemine Eesti põlevkivimaardlas ja I kaevandustundlikkuse kategooria aladel
65
Põlevkivibasseinis paikneva Selisoo näitel ulatub kuivenduskraavide mõju hinnanguliselt 100- 200 m kaugusele raba poole [23 ]. Siirdesoode puhul mõju täheldatav 300 m ja rabades 200 m kauguseni75, seejuures soodele määrav on madalaim miinimumveetase.
Põlevkivi kaevandamise kuivenduse mõju soodele on hinnatud soo veebilansi muutuste mo- delleerimise abil. Kui raba suudab piisavalt reguleerida netoinfiltratsiooni suurust76, eelkõige siis pindmise äravoolu vähenemise arvel, siis kaevandus soole olulist mõju ei avalda [23].
On avaldatud seisukohti et Eesti põlevkivimaardla rabade veebilanss on juba muutunud ja rabade all kaevandamine avaldaks väljakujunenud veebilansile vähest mõju77. Samas on ka seisukohti, et suurel määral vett siduva sfagnumturba domineerides on raba veebilanss sõl- tumatu muudest välistingimustest kui sademed78.
Seega seniste uurimiste põhjal väärtuslike rabade terviklikult looduslähedase seisundi säili- mist nende all kaevandamisel kinnitada ei saa.
Kõigi vaadeldavate põlevkivi kaevandamise alastsenaariumite (põlevkivivaru aastase kae- vandamiskogusega 15, 20 ja 25 mln tonni) korral on surve kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustikule, taimestikule ja loomastikule, elupaikadele ja looduslikule mitme- kesisusele proportsionaalne kaevandamiskogusega. Surve väljendub eeskätt kaevandatud alade, jäätmehoidlate ja tootmisterritooriumite pindalade suurenemise läbi.
Allmaakaevandamise mõju rohevõrgustikule piirdub konkreetse kaevanduse maapealsete kommunikatsioonide ja tööstusplatsiga. Põlevkivi avakaevanduste alad on kaevandamise ajal kümmekond aastat olulise taimkatteta, mis takistab rohelise võrgustiku efektiivset toimimist, kaevandamise lõppemisel võivad neist kujuneda looduslikult mitmekesised maastikud ja väärtuslikud elupaigad. Ida-Viru maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suu- navad keskkonnatingimused“ (2003) põhjal esile tuua rohelise võrgustiku koridoride jätmise vajaduse Narva karjääri alal peale kaevandamise lõpetamist. See karjääriala korrastatakse metsamaaks ja veekogudeks ning Narva karjääri etapiviisiline lõpetamine kiirendab rohevõr- gustikule sobivate rohekoridoride teket.
1.7.4 Vältimis- ja leevendusmeetmed Ideaaljuhul ei tohi maavarade kaevandamine ei tohi oluliselt mõjutada kaitstavaid väärtusi, vastasel juhul ei tohi kaevandamist lubada. Kaevandamise lubamise tingimuseks on, et kae- vandatud alad korrastatakse kaevandamiseelse maastikuga samaväärseks ja negatiivsete mõjude minimeerimine tuleb planeerida juba enne kaevandamisega alustamist [7]. Praktili- seks probleemiks jääb tasakaalu saavutamine kaitstavate loodusobjektide määramise mahu ja majandushuvide, antud juhul põlevkivi kasutamise planeerimise vahel. Põlevkivitööstuse poolt tekitatavaid keskkonnahäiringuid täielikult vältida võimalik ei ole.
75 Projekt „Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks“. Ain Kulli ettekanne „Esimesi tulemusi soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemisel“ 76 kaevandamise kuivenduse mõjul raba all olevates mõnedes aluspõhjakivimites levivate põhjaveekihtide survetaseveetase langeb ja peab olema piisavalt sademete ülejääki rabast alumistesse põhjaveekihtidesse võimaliku lekke kompenseerimiseks. 77 Simulation of the hydrogeologic effects of oil-shale mining on the neighbouring wetland water balance: case study in north-eastern Estonia. Andres Marandi & Enn Karro & Maile Polikarpus & Argo Jõeleht & Marko Kohv & Tiit Hang & Helen Hiiemaa. Hydrogeology Journal, september 2013. 78 Possibilities of oil shale mining under the Selisoo mire of the Estonia oil shale deposiit. Mall Orru, Vivika Vaizene, Juri-Rivaldo Pastarus, Ylo Systra, Ingo Valgma. Environ Earth Sci, märts 2013.
66
Soode kaitse. Võttes arvesse teadlaste seisukohtade mitmekesisust ja rabade veebilansi kee- rukust, on otstarbekas vältida veest sõltuvate kaitstavate elupaikade alt kaevandamist. Põ- levkivi kaevandamise kuivenduse mõju välistamist pole praegu kasutatava tehnoloogiaga võimalik garanteerida.
Peeri turbamaardlas Kalina turbatootmisala kuivendava mõju poolt muudetud Kalina raba ja siirdesoo ala säilimine allmaakaevandatud põlevkivialal pole ammendav tõendus looduslike soode ja rabade all põlevkivi kaevandamise võimalikkusest, sest põlevkivi kaevandati tuba- tootmisest mõjutatud raba all. Kaugemas perspektiivis võib saada väärtuslikku lisainformat- siooni Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust Rohukabja soo all kaevandamisel (kasvukohatüübi järgi on tegemist mättarabaga [39] ja ala pole looduskaitse all).
Kaevandatavate alade vahel paiknevatel mosaiiksetel kaitsealadel kaitseeesmärkide saavu- tamine ei pruugi alati õnnestuda ja seetõttu võib looduskaitse tulemuslikuks korraldamiseks kaaluda kaitsealade „massiivistamist“ koos väiksematest madalama looduskaitselise väärtu- sega kaitsealadest loobumisega ja suurematele, kõrge kaitseväärtusega kaitsealadele seni- sest ulatuslikemate puhveralade jätmist kaevandatavate alade ja kaitsealade vahele.
Põlevkivi kaevandamise ja kasutamisel mõju konkreetsele loodusväärtusele hinnatakse vas- tava keskkonnaloa protsessi käigus. Sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võib olla vajalik jät- ta puhvertsoon kaevanduse või kartjääri ja kaitsealuse veest sõltuva elupaigatüübi vahele, rakendada tõestatult efektiivseid leevendusmeetmeid olulise veetaseme languse ärahoidmi- seks.
Põlevkivi arengukava kuni 2030 aastani põhjaveest sõltuvate kaitstavate loodusobjektide alt kaevandamist ette ei näe. Soovitatav on jätta selliste elupaikade ja kaevanduse vahele puhverala vähemalt 300 m79. Väärtuslikke soodsas seisundis veest sõltuvaid elupaiku on soovitatav kaitsta suurte massiivina.
Natura linnu- ja loodusalad Eesti põlevkivimaardlas paiknevad olemasolevate ja kavandata- vate kaitsealade ning püsielupaikadel. Natura alad üksinda ei tähenda automaatset kaevan- damiskeeldu allmaakaevandamise korral, peamine allmaakaevandamise takistus tuleneb as- jaolust, et Natura loodusalad on reeglina märgalad kus peab säilima olemasolev niiskusre- žiim, samuti loodusaladele jäävate kaitsealade ja püsielupaikade kaitsenõuetest.
Olulisi negatiivse mõjuga uusi tegevusi Põlevkivi arengukava elluviimisel Natura aladel ette näha ei ole. Seega on kavandatud meetmetel neutraalne või positiivne mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku sidususele, kaitstavatele liikidele looduskesk- konna mitmekesisusele.
Keskkonnaministeerium viib aastatel 2014-2015 läbi rakendusuuringu kaevandamistundlik- kuse määramiseks Eesti põlevkivimaardlas. Töö eesmärk on hinnata kaevandamistundlikkuse kategooriate järgi põlevkivi kaevandamise võimalusi Eesti põlevkivimaardlas ja tuua esile need piirkonnad, kus kaevandamisega tekitatud keskkonnamõju oleks võimalikult väike.
Viiakse läbi kaevandatud alade loodusväärtuste inventuur ja analüüsitakse all-maa- kaevandamise mõju elupaikadele ja inventuuril leitud liikide. Täpsustatakse elupaigatüüpide-
79 Nõuded täpsustuvad mida kaevandamisel tuleb järgida peale keskkonnaministeeriumi poolt tellitud töö „Rakendusuuringu tellimine kaevandamistundlikkuse määramiseks“ valmimist aastal 2015. Objektipõhiselt hinnatakse mõju vastava keskkonnaloa protsessis.
67
le veerežiimist tulenevate nõuete kriteeriumid. See võimaldab kaevandamisloa tingimuste sätestamise abil vältida kaitstavate loodusväärtuste kahjustamist ja parendada nende taas- tumist kaevandatud aladel.
Looduskesskonnale avaldavad positiivset mõju paljud eelnevalt KSH vastavates peatükkides käsitletud maavarade ja veekeskkonna meetmed (kaevandamiskadude vähendamine, etapi- viisiline kaevandamine, kaevandustesse pealevalguva vee tagasisuunamine, jääkreostuse ohutustamine jne). Eelispiirkondade määramine vähendab võimalikku konflikti looduskaitse eesmärkidega.
1.7.5 Kurtna maastikukaitseala ja loodusala Looduskaitse osas võib eraldi esile tuua Kurtna maastikukaitseala ja loodusala probleemisti- ku mis ei johtu vaid põlevkivi kaevandamisest. Muudetud on mitme Kurtna järvestiku järve veebilanssi, neist kaevandusvett läbi juhtides ja veevõtuks Konsu järve pinnaveehaardest. Natura järvedena kaitstavad Kuradijärv, Martiska ja Ahnejärv on mõjutatud Vasavere vee- haarde tööst (põhjaveevaru 8000 m3/d). Kurtna maastikukaitsealal paiknevat Natura 2000 loodusalaks olevat Nõmmejärve läbib Raudi kanalis voolav Estonia kaevandustest väljapum- batav kare ja suure sulfaatide sisaldusega toiteainevaene hapnikurikas kaevandusvesi.
Kurtna maastikukaitseala kaitse-eesmärk on Kurtna järvederikka mõhnastiku maastikuilme, unikaalsete järveökosüsteemide ja koosluste, sealhulgas EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liiva-alade vähetoiteliste järvede (3110), vähe- kuni kesktoiteliste mõõdu- kalt kareda veega järvede (3130) ning vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140) kaitse, säilitamine ning sellega seotud puhkeväärtuste kaitse ja tutvustamine. Nõmmejärves on kaitstavaks kalaliigiks hink. Ala kaitset reguleerib Kurtna maastikukaitseala kaitse-eeskiri (RTI 2005, 30, 220). Koostatud on Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2013-2022 tööversioon, Keskkonnaamet 2013 [15]. Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava töö- projektis on kavandatud Nõmmejärve Natura seisundi määramine (Natura-elupaiga kritee- riumitest lähtuvalt) [15].
Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava tööversioonis öeldakse et kaitstavate järvede seisukohast oleks kõige eelistatum olukord, kui säiliks Raudi kanali veevooluhulk ja paraneks veekvaliteet, sest kanali kaudu järvedesse jõudev vesi kiirendab järvede veevahetusaega ja rikastab vett hapnikuga.
On selge et kaitsekorralduskava tööversioonis eelistatud olukord, et säiliks Raudi kanali vee- vooluhulk ja paraneks veekvaliteet, pole üheaegselt korraga saavutatav. Kaevandusvee ko- gus vähenes juba kolmandiku võrra peale Viru kaevanduse pumpade seiskamist 2013 aasta suvel. Arvestades Viru lõpetatud kaevanduse alal formeeruva kaevandusvee suunamist ise- voolse väljalasuga Purtse jõe vesikonda, paraneb Raudi kanali veekvaliteet.
Analüüside andmete põhjal on Raudi kanalisse vett andva Estonia kaevanduse 13. pumpla vee kvaliteet parem ka Ahtme kaevanduses moodustunud veest, seda madalama sulfaatide sisalduse, kareduse ja kuivjäägi osas [36]. Ahtme kaevandusest Estonia kaevandusse peale- valguva vee tagasisuunamist Ahtme kaevandusse on detailsemalt käsitletud KSH pinnavee ja põhjavee peatükkides.
Veega täitunud Ahtme kaevandusest Estonia kaevandusse pealevalguva vee Ahtmesse tagasi pumpamisel on positiivne mõju põhjaveetasemetele ja see parandab ökoloogilist olukorda Kurtna järvede piirkonnas [36]. Kui VKG leiab tehnoloogilise vee võtmiseks muu lahenduse
68
(perspektiivne võib olla kaevandusvesi) kui Konsu pinnaveehaare, on võimalik suurel määral taastada Kurtna järvede looduslik olukord väljaspool Vasavere veehaarde mõjupiirkonda.
Põlevkivi kaevandamise mõju vähendamise võimalikkusest Kurtna järvedele on positiivseid kogemusi. Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava tööversiooni järgi tuleb tagada kaitsealast kirdesse ja itta jäävate karjääride filtratsioonivarjete töö vastavalt kaevealade kaitseala suunas edasi liikumisele [15].
Endise Viivikonna karjääri alal olevate Sirgala kaevevälja kahe põlevkivivaru ploki (55276 ja 5527880) kaevandamise järel (kokku alla 4 mln tonni põlevkivivaru) on otstarbekas alustada Narva karjääri etapiviisilise lõpetamisega, millega kaasneb veetaseme tõus lõpetataval kar- jäärialal ja väiksem mõju ümbritsevale alale, kiireneb rohevõrgustiku taaste.
Oluline on seejuures, et Narva karjääri etapiti lõpetamine ei jääks ajaliselt venima. Elusloo- duse mitmekesisuse jaoks on sageli halvem vähem intensiivne, kuid laiaulatuslik ja krooniline mõju [38]. Eesti Keskkonnastrateegia kuni 2030 järgi tuleb maavarade puhul eelistada inten- siivset kaevandamistehnoloogiat, mille puhul keskkonna koormamine on lühiajaline.
80 Neid plokke on kaevandatud nn „pööratud ee“ meetodil enam kui 10 aastat vähendamaks mõju Kurtna looduskaitsealale, kuid arvestades et kaevandamisele kulub veel 5 aastat on kaevandamise aeg olnud pikk ja vähendanud valitud kaevandamislahenduse keskkonnaefekti. Aeglaselt liikuv ee põhjustab suurema veetasemete alanemise kui kiirelt liikuv. Kasutatud tehnilise lahenduse järgi oleks ala olnud kaevandatav 10 aastaga ja tulevikus tuleb nn tundlike alade kõrval kaevandamisel keskkonnaloas sätestada ka ajalised raamid.
69
1.8 Jäätmeteke ja –kasutus
1.8.1 Praegune olukord Valdav osa (78%) Eestis tekkivatest jäätmetest pärineb põlevkivisektorist (põlevkivi kaevan- damisest, põlevkiviõli ja -elektri tootmisest). Aastal 2013 tekkis põlevkivisektoris tekkis kokku 17.6 mln tonn tahkeid jäätmeid – aherainet 7.7 mln tonni, põlevkivituhka ja poolkoksi 9.9 mln tonni, lisaks veel pigijäätmeid (fuusse) ja fenoolset vett (kokku 0.5 mln tonni). Põlevkivi- tööstuses tekkinud ohtlike jäätmete osakaal üldisest ohtlike jäätmete tekkest on jätkuvalt ligi 95% [16].
Põlevkivi kaevandamisel sõltub kaevandamisjäätmete (aheraine) teke kaevandatud ja rikas- tamisele saadetud mäemassi kogusest. Üksikute kaevanduste ja karjääride vahel kaevanda- misjäätmete tekkes erinevusi põhjustavad geoloogilised tingimused ja kaevandamistehno- loogia.
Allmaakaevandamisel ladestatakse rikastamisel järelejäänud aheraine kaevandamisjäätmete hoidlas, osa aherainet taaskasutatakse killustiku tootmiseks81 ja maapinna planeerimiseks. Karjäärides reeglina ladestamist vajavat aherainet ei teki82.
Aastatel 2008-1011 tekkis Viru ja Estonia kaevandustes ühe tonni toodetud kaubapõlevkivi kohta vastavalt 0.6 ja 0.7 tonni aherainet. Ojamaa kaevandus avati 31. Jaanuaril 2013 ning aasta teisel poolel saavutati täisvõimsus. Avamisaastal toodeti Ojamaa kaevanduses 2.83 mln tonni kaubapõlevkivi, seejuures tekkis ca 1 mln tonni aherainet mida kavatsetakse kasu- tada püramiidipargi83 rajamiseks ja väävlipüüdurite lubja tootmiseks (VKG aastaraamat 2013).
Kaevandamisjäätmeid hoitakse kaevandamisjäätmete hoidlates, aasta 2011 seisuga oli põ- levkivi kaevandamisjäätmete hoidlaid arvel 34 (kokku pindala 4.5 km2) ja sinna on paigutatud ca 210 mln tonni aherainet.
Seoses 2013 aasta keskel Viru kaevanduses kaevandamise lõpetamisega lõppes seal ka kae- vandusjäätmete ladestamine. Suurimateks kaevandamisjäätmete hoidlateks on töötav Esto- nia kaevanduse jäätmehoidla nr 1 (ligi 100 mln tonni aherainet).
Mittetöötavatest kaevandamisjäätmete hoidlatest on suurimad Viru kaevanduse jäätme- hoidla nr 3 ja Ahtme. Põlevkivi aheraineladestustest on tänaseks läbi kaevatud kunagine Tammiku aheraineladestus nr 1, Käva aheraineladestus nr 5, Aidu, Kiviõli ja Edise (ladestu 3). Olemasolevate kaevandamisjäätmete hoidlate läbikaevamine ja materjali sortimine lubjakivi killustikuks ning põlevkiviks toimub praegu Ahtmes, Edisel ja Sompas.
Mittepõlenud aheraineladestustes on madalamargilise lubjakivikillustiku tootmiseks aherai- net ca 200 mln tonni, seda jätkuks ligi 100 aastaks praeguste läbikaevamismahtude juures.
81 Suurim on Estonia kaevanduse killustikutootmise kompleks, kuni 0.5 mln tonni killustikku aastas 82 Aherainet käsitletakse jäätmetena, kui see on välja toodud kaevandusest või karjäärist koos põlevkiviga ja eraldatud põlevkivist rikastamisel. Selektiivsel kaevandamisel eraldatud aherainet (peamiselt põlevkivikihtide vahekihtide paas), mis jääb karjääri või ka kaevandusse, ei liigitata tekkinud jäätmeks Jäätmeseaduse tähenduses ega kajastata vastavas aruandluses, nagu seda ei teha ka avakaevanduste katendi osas, mis kasutatakse kaevandamise järgselt rekultiveerimiseks. 83 Nende jäätmete taaskasutatuks pidamine on õiguslikult küsitav, kuna jäätmeseaduse järgi on jäätmeid taaskasutatud, kui nendega on asendatud materjale, mida sel otstarbel oleks muidu kasutatud [13].
70
Probleemiks on ka aherainest killustiku valmistamisel tekkiva peenpõlevkivi edasine kasuta- mine, valdavalt ladestatakse see kohapeal. Selline praktika on raiskamine ning kujutab ka keskkonnariski ladestu süttimise või süütamise korral.
Möödunud sajandi teisel poolel toimus üheksa aherainepuistangu isesüttimine (Sompas ka põlevkivilao põlengust). Põlevkivi protsentuaalne sisaldus aheraines on kõige olulisem tegur aherainepuistangute süttimisel. Põlenud on 30% kuni 20% põlevkivisisaldusega aherainela- destused. Teine oluline tegur on aheraineladestu kuju. Iseeneslikult süttisid vaid kõrged koo- nusekujulised aherainemäed, kuna nende kuju soodustab õhu juurdevoolu kuumenemiskol- letesse. Põlenud on Käva 2 aheraineladestuse puistang nr 1, Sompa aheraineladestuse puis- tangud nr 1, 2, 3 ja 4, Kukruse aheraineladestuse puistang nr 1 (korduvalt), Edise aherainela- destuse puistangud nr 1 ja 2 ning Rutiku aheraineladestuse puistang nr 1.
Süttimise vältimiseks on koonusekujulisi aherainemägesid tasandatud ja aherainet hakati la- dustama platoona. Rikastamistehnoloogia arenedes vähenes ka põlevkivi sisaldus aheraines, mis praegu on alla 4 %84 [2]. Ükski põlevkivi aheraine lamepuistang pole isesüttinud. Viimane aherainepuistangu isesüttimine toimus 1991. a Rutikul.
Kukruse aheraineladestuse puistang nr 1 on liigitatud A–kategooria ohtlikkusega kaevanda- misjäätmete hoidlaks, selle keskkonnaohutuks muutmine teostatakse Riigi jäätmekava pe- rioodil 2014-2020 [31].
Põlevkivi kaevandamisjäätmeid tekib ja jääb tekkima märgatavalt rohkem kui taaskasutatak- se. Aastatel 2008-2011 keskmine kaevandamisjäätmete taaskasutamise protsent oli 47% [31], aastal 2012 kogutekkest 9.4 mln tonni 93% ja aastal 2013 kogutekkest 7.7 mln tonni 81%.
Viimaste aastate märgatav hüpe aheraine taaskasutuse suurenemises johtus mitme soodsa asjaolu kokkulangemisest - poolkoksimägede sulgemistöödel kasutati aherainekillustikku ja poolkoksi, suurte liiklussõlmede ehitustöödel kasutati aherainet muldkeha täitematerjalina ning algasid Mäetaguse valda aherainest rajatava puhke- ja vabaajakeskuse ehitustööd [16]. Sedavõrd suurt aheraine taaskasutuse kasvu ei saa pidada püsivaks [16].
Kui aastatel 2008-2011 lisandus iga aasta kaevandamisjäätmete hoidlatesse 4 mln tonni aherainet (27 % kaevandatud põlevkivivarust), siis aastal 2012 0.5 mln tonni ja aastal 2013 1.9 mln tonni. Eelmise aastatuhande teisel poolel keskmiselt 6.3 mln tonni aastas [2].
Aherainest toodetud killustiku laiemat kasutust piirab selle madal kvaliteet ja transpordiku- lude oluline suurenemine väljaveol kaugemate tarbijateni85.
Põlevkivi kasutamisel sõltub põlevkivitööstuses tekkiv jäätmekogus põlevkiviõli nõudlusest maailmaturul ja põlevkivielektri nõudlusest nii Eesti kui ka lähiriikide elektriturgudel. Aastatel 2011-2012 tekkis põlevkivituhka ja poolkoksi 8.6 mln tonni aastas, aastal 2013 9.9 mln ton- ni, lisaks veel pigijäätmeid (fuusse) ja fenoolset vett (vaata joonis 18). Ajavahemikul 2008– 2011 suurenes ohtlike jäätmete koguteke Eestis 1.2 korda, see toimus põlevkivisektoris tek- kivate jäätmete arvelt [31].
84 Kokku on kaevandamisjäätmehoidlates ladestatud aheraines põlevkivi enam kui on praegune aastane põlevkivi kaevandamismaht. 85 Transpordi maksumus piirab ka aheraine laialdasemat kasutamist täiteks
71
Enamik Eestis tekkinud ohtlikest jäätmetest ladestati prügilatesse kuna põlevkivitööstuse jäätmete hiigelkogustele on raske taaskasutusvõimalusi leida. Kümme suuremat tuha- ja poolkoksiladestut hõlmavad maad kokku 21.5 km2 (vaata joonis 19)
Põlevkivi kasutamisel tekkivaid ohtlikke jäätmeid taaskasutati aastatel 2011, 2012 ja 2013 vastavalt 0.9 mln t, 1.5 mln t ja 1.7 mln tonni aastas, sellest suure osa moodustasid peenke- mikaalide valmistamiseks kasutatud fenoolvesi ja prügilate sulgemistöödeks kasutatud pool- koksijäätmed Kohtla-Järvel ja Kiviõlis [16].
Põlevkivituha taaskasutus aastatel 2007–2011 on olnud keskmiselt 3% (2011. aastal 2.8 % ja 2010. aastal 2.9 %) [16, 31], aastatel 2012 ja 2013 vastavalt 5.4% ja 5.1%. Taaskasutuse prot- sent on väike eeskätt jäätmete suure koguse tõttu, tuhka on kasutatud ehitusmaterjalide tootmisel (ehitusblokid), teedeehituses ja põldude lupjamisel.
Narva elektrijaamade tuhaväljade osalise sulgemise ja korrastamise (Balti soojuselektrijaama tuhaladestu nr 1) ning leeliselise vee neutraliseerimisjaamade rajamise mõjul vähenes leeli- selise liigvee koormus Narva veehoidlale ja jõele [31]. Korrastamine on lõpetatud Kiviõli poolkoksiladestutel ja Ahtme tuhaladestul, Kohtla-Järve poolkoksi ladestu korrastamine lõ- petatakse 2015. a lõpuks86. Korrastatud Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksiladestute alal kogu- tav nõrgvesi suunatakse puhastamiseks OÜ Järve Biopuhastus.
Joonis 18 Ohtlike jäätmete teke ja taaskasutus põlevkivi kasutamisel
86 Kiviõli poolkoksi prügilast kaeti 16 hektarit, ülejäänud ala kasutab Kiviõli Keemiatööstuse OÜ edasi, sest ala on Euroopa Liidu nõuetega vastavusse viidud. Kohtla-Järve poolkoksi ladestuse 172 hektarist 92 suleti, sest need ei olnud nõuetega vastavuses. Nõuetega vastavusse viidud ülejäänud ladestusala kasutab edasi põlevkivikeemiatehas VKG Oil AS [16].
72
Joonis 19 Põlevkivisektori kaevandamisjäätmehoidlate ja tööstusprügilate maa-alad
73
1.8.2 Mõju jäätmetele Summaarne põlevkivisektoris ladestatavate jäätmete kogus sõltub eeskätt kaevandatud mäemassi kogusest ja tekkinud jäätmete taaskasutusest. Kaevandatud mäemassi rikastades väheneb ohtlike jäätmete teke põlevkivist energia või õli tootmisel, ligikaudu samavõrra suu- reneb siis kaevandamisjäätmete87 teke ja vastupidi.
Mahukas jäätmeteke põlevkivi energeetilisel kasutamisel on vältimatu mineraalse osa suure sisalduse (üle 50%) tõttu põlevkivis [16]. Põlevkiviõli tootmisel on viimastel aastatel suhteline tahkete jäätmete teke toodanguühiku kohta tootmise intensiivistamise tingimustes stabili- seerunud või pigem isegi veidi suurenenud [16]. Selline suurenemise tendents pigem jätkub seoses madalama energiasisaldusega põlevkivi kasutuselevõtuga õli tootmisel.
Ladestatavate jäätmete teke ühe tonni kaevanduses kaevandatud põlevkivi kohta ei vähene oluliselt tõenäoliselt ka tulevikus või isegi suureneb allmaakavandamise mahtude kasvu tõt- tu.
Põlevkivi selektiivne allmaakaevandamine kombainiga võib pakkuda mõningaid võimalusi kaevandamisjäätmete ladestamise vähendamiseks, praegu kasutatakse seda kaevandamis- tehnoloogiat avakaevandamisel.
Jäätmetekke näitaja põlevkivi aheraine osas sõltub taaskasutuse88 ja kõrvalsaaduse89 mõiste- te rakendamisest ja mitte sedavõrd sisulistest muutustest materjali käitlemisel. Nende kahe olulise mõiste kaudu on aherainega seotud ettevõtted viimastel aastatel esitanud projekte ehitada suuri positiivseid pinnavorme (http://kta.ee/aidu-pyramid-2030, kavandatav „mater- jali“ kasutuse maht kokku 18 miljonit m3).
Kõigi vaadeldavate põlevkivi kaevandamise alastsenaariumite (aastase kaevandamiskoguse- ga 15, 20 ja 25 mln tonni korral) mõju jäätmetekkele suureneb enamasti proportsionaalselt kaevandamiskogusega. Põlevkivi kaevandamiskogusega kasvab vajadus aheraine ja tuha ning poolkoksi ladestamiseks.
Elektritootmise uute keevkihikatelde ja tahke soojuskandjaga õlitootmisseadmete nõuded kasutatava toorme kütteväärtuse osas on madalamad kui vanadel tolmpõletuskateldel ja gaasilise soojuskandjaga põlevkiviõliseadmetel. Ühes õhuheidetes väävli sidumiseks kasuta- tud meetmetega võib see viia põlevkivisektoris tekkivate ladestatavate ohtlike jäätmete ko- guse suurenemisele, mõnevõrra vähendades seejuures kaevandamisjäätmete hoidlatesse ladestatava aheraine kogust.
Keevkihtkatelde tuha omadused on madalama põletamistemperatuuri (800°C) ja väiksema kütteväärtusega põlevkivi kasutamise tõttu teistsugused kui tolmpõletusel (1200-1400°C). Samas pole senitehtud uuringutes täheldatud keevkihtkatelde tuhas ohtlike ainete suure- maid sisaldusi (14, 40]. Tõenäoliselt seondub antud asjaolu eelkõige põlemisproduktide oluli- selt pikema viibimisajaga põlemistsoonis tolmpõletusega võrreldes [40]. Võimalikuks on pee-
87 kaevandamisjäätmed on inertsed püsijäätmed, mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed kood 01 01 02, energia või õli tootmisel tekivad ohtlikud jäätmed 88 EL Jäätmedirektiivis 2008/98/EL defineeritud jäätmete taaskasutuse mõiste kohaselt on taaskasutusega tegemist vaid siis, kui jääde asendab „muid materjale mida muidu oleks samal otstarbel kasutatud“. 89 EL Jäätmedirektiivist tuleb ka mõiste ’kõrvalsaadus’, mis on juba tekkemomendil toode, st ei liigitu esmalt jäätmeks, seega pole ka selle töötlemisel tegemist ringlussevõtuga jms - kuid sellisele tootele peab ühe olulise tingimusena samuti olemas olema turg ehk nõudlus.
74
tud, et hoolimata nende madalamatest kontsentratsioonidest tuhas, on keevkihttuhas ole- vad PAH ühendid kergemini tuhast veekeskkonda leostuvad [40].
Põlevkivi kasutamise uute tehnoloogiliste seadmete töö käigus tekkivate ohtlike jäätmete omadused on seadmepõhiselt erinevad. Tekkivate jäätmete omadused90 ja ladestamistin- gimused täpsustatakse ettevõtete vastava keskkonnakompleksloa väljaandmise protsessis ja ettevõtted peavad arvestama ka uute ladestamiskohtade rajamise vajadusega. Üldtendent- sina karmistuvate keskkonnanõuete tingimustes võib probleemseks osutuda uue keskkonnataristu rajamise maksumus ja tegevuse majanduslik tasuvus91.
Põlevkivi kasutamisel tekkivate ohtlike jäätmete ladestamine toimub keskkonnanõuetele vastavates prügilates, põlevkivi kasutamise suurenemine õlitootmise vajaduseks suurendab põlevkivikoldetuha (10 01 97*) teket ja ladestamist. Tekkivate ohtlike jäätmete koguse kasv kiirendab vajadust uute kõikidele nõuetele vastavate ladestamiskohtade väljaehitamiseks.
Käivitatud on põlevkivituha teedeehituses kasutamise võimalusi demonstreeriv LIFE+ 09/ENV/EE227 pilootprojekt "Põlevkivituha rakendamise võimaluste demonstreerimine tee- de ehituses" http://www.osamat.ee/et. Projekti raames uuritakse aheraine ja põlevkivituha kasutamise võimalusi teedeehituses, aruanne valmib 2014 lõpus või 2015 aasta alguses. Po- sitiivsete tulemuste korral võib oodata põlevkivisektori jäätmete kasutamise laiendamist teedeehituses nõrkade pinnaste stabiliseerimisel ja täitematerjalina. Põlevkivisektori jäätme- te laialdasemat täitematerjalina kasutamist piiravad eeskätt veokulud.
Aastal 2013 valmis VKG Grupil tsemenditehase kontseptsiooni tasuvushinnang, tsemendite- hase rajamine on endiselt üks VKG arendustegevuse prioriteetidest, mis võetakse käsile pä- rast õlide järeltöötluskompleksi ehitust (VKG aastaraamat 2013).
Johtuvalt põlevkivi kasutamisel tekkivate jäätmete suurest kogusest on taaskasutamine ehi- tusmaterjalide, tsemendi ja lubja tootmiseks väikese osakaaluga (3-5%). Taaskasutuse suu- renemist võib oodata vaid tsemenditootmise käivitumisel ja tuha kasutamisel teedeehituses.
Samas on ebaselge, kas Kunda tehases toodetavale juurde lisanduvale tsemendile on piir- konnas piisavat nõudlust ja kui laialdaseks osutub tuha kasutamine teeehituses. Täpsemalt uurimata on ka tahke soojuskandjaga õlitootmisseadmete tuha omadused.
Praeguste teadmiste baasil eeldaks põlevkivisektori jäätmetekke vältimisel või taaskasutusel olulise edu saavutamine ulatuslikke dotatsioone aheraine ja tuha kasutamisele. Selliseid va- hendeid teadaolevalt planeeritud ei ole.
Arvestades põlevkivisektori jäätmete suurt mahtu ning ebaselgust nende kasutamistingi- muste ja võimaluste osas, ei saa nende taaskasutamise osas vastavaid sihttasemeid seada. Keskkonnamõju kriteeriumiks jääb täna põlevkivisektori ohtlike jäätmete keskkonnanõue- tele vastav ladestamine. Jäätmete tekke piiramiseks tuleb jääda praeguse kaevandamis- mahu piirangu 20 mln tonni aastas juurde.
1.8.3 Leevendusmeetmed Nõuetekohast ladestamist vajavate ohtlike jäätmete mahu kasv on piiratud eeskätt aasta- se kaevandamismääraga. Põlevkivi kasutamisel tekkivate ohtlike jäätmete ladestamine toi-
90 vastavalt Keskkonnaministri määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded” nõuetele üldiseloomustus, leostuvus, prügilakõlbulikkus 91 Ettevõtete seisukohast polevat võimalik üheaegselt investeerida tootmise keskkonnamõju vähendamisse ja tasuda kogusummana suuremaid keskkonnatasusid.
75
mub keskkonnanõuetele vastavates prügilates. Kaevandamistehnoloogia arenguga ja kasu- tamise muutusega (rikastamisvajaduse vähenedes) võib tekkiva aheraine kogus väheneda.
Varasema kaevandamise jäätmekäitluse jääkreostuse mõju leevendamise meetmed kattu- vad veekeskkonna alapeatükis tooduga (Kukruse korduvalt põlenud aherainemäe ohutustamine). Oluline on rangelt kinni pidada ohtlike ainete käitlemise nõuetest ning hooli- kalt likvideerida mittevajalikud ohtlike ainete hoidlad ja neid sisaldavad installatsioonid sule- tavatest töö lõpetanud kaevandustest ning tööstusaladelt.
Jäätmeladestute rajamisel tuleb silmas pidada nende edasisi kasutusvõimalusi. Ilmselt puu- dub vajadus kõigist ladestutest kõikvõimalikke vaba aja veetmise alasid moodustada ning osa ladestuid tuleb kujundada looduslähedasteks reljeefivormideks.
Üheks võimaluseks on aherainemägede ja tuhaplatoode rajamine terrassidena nagu seda on tehtud Tammiku kaevandamisjäätmete hoidlas. Terrassidena kujundatud nõlval varjab ter- rassiosale kasvav mets aherainepuistangu taimestikuta järsku looduslikku varikaldenõlva. Kaevandamisjäätmehoidla pika tööaja (20-30 aastat) lõppedes oleks maastikuilme kindlasti huvitavam standardsest üheastmelisest platoost. Samuti on tasasel terrassialal kasvav mets majandatav.
Uute ja töötavate (sh suurim Estonia kaevanduse aheraineladestus) kaevandamis- jäätmehoidlate loodussõbralikumaks kujundamisel võib olla otstarbekas jäätmete ladestami- se saastetasu (2014 a 1.09 €/t) muutmine või diferentseerimine.
Jätkata on vaja uuringuid põlevkivi kasutamisel tekkivate ohtlike jäätmete koostise ja ohtlik- kuse määramiseks ja põlevkivi kasutamise väärtusahela pikendamiseks ka jäätmete osas. Va- jalik on leida kasutus aheraine killustikuks töötlemisel saadavale peenpõlevkivile, teha ole- masolevas keskkonnaõiguses vajadusel vastavad täpsustused.
Ressursitõhususe ja jäätmetekke vähendamise saavutamiseks on vajalik asjakohaste teadus- uuringute tegemine. Võimalike teadusuuringute loetelu on toodud Põlevkivi arengukava teaduse ja hariduse osas.
1.9 Välisõhu kvaliteet, sh tahked osakesed ja lõhn, kliimamuutused
1.9.1 Olukord Välisõhu kvaliteet on Eestis üldiselt hea või väga hea. Keskkonnaministri määruse92 järgi on Eestis kaks tiheasustusega piirkonda (Tallinn ja Kohtla-Järve), kus on põhjendatud välisõhu kvaliteedi pideva hindamise ja kontrolli vajadus.
Peamiseks probleemiks on peente osakeste tase linnaõhus. Linnaõhu kvaliteeti mõjutab enim transport, teatud piirkondades tööstus (Ida-Virumaa) ning lokaalküte. Aastakeskmine peente osakeste sisaldus tõusis 2013 aastal mõnevõrra kõigis linnaõhu seirejaamades 2012 aastaga võrreldes. Ka ööpäevakeskmised maksimumid on enamikus välisõhu seirejaamades kõrgenenud.
Peente osakeste sisaldusele kehtib välisõhus ööpäevakeskmine piirväärtus 50 µg/m3, mida võib aasta jooksul ületada 35. korral. Peente osakeste ööpäevakeskmist piirväärtust ületati
92 Keskkonnaministri 22.09.2004 määrus nr 118 „Tiheasustusega piirkonnad, kus on põhjendatud välisõhu kvaliteedi hindamise ja kontrolli vajadus1“
76
2013. aastal Tallinna kesklinnas 4, Õismäel 1, Tartus 3 ja Kohtla-Järve seirejaamas 7 korda [28].
Süsinikoksiidi, vääveldioksiidi ja lämmastikdioksiidi tasemed on kogu Eestis suhteliselt mada- lad ning 2013. aasta mõõtmistulemused näitasid nende sisalduse jätkuvat langust enamikes seirejaamades, täheldatav oli SO2 sisalduse tõus Kohtla-Järvel ning NO2 saastetasemete tõus Tallinnas ja Tartus [28].
Võrreldes Ida-Virumaa linnade õhukvaliteeti Tallinnaga, on olukord Ida-Virumaa linnades nii- nimetatud traditsiooniliste saasteainete osas suhteliselt sarnane. Siiski on lisaks liiklusele vä- ga olulised saasteallikad Ida-Virumaal asuvad tööstusettevõtted, millede tegevus mõjutab eelkõige väävliühendite saastetasemeid välisõhus. Seda näitavad ka võrreldes Tallinnaga kõrgemad SO2 sisaldused Kirde-Eestis.
Õhukvaliteet on probleemseim Ida-Virumaal, eelkõige Kohtla-Järve linnas teatud spetsiifilis- te saasteainete93 osas, suurimateks mõjutajateks sealne põlevkivitööstus ning keemiatöös- tus [28]. Kohtla – Järvel on võimalikeks saasteallikateks VKG õlitööstus, regionaalne puhas- tusseade ja jäätmemägede sulgemistööd94. Probleemsete piirkondadena tuuakse esile ka Sil- lamäe ja Kiviõli ning probleemide võimalike põhjustajatena Kiviõli Keemiatööstus OÜ, Silla- mäe Sadam koos kütuseterminaalidega, Eesti Energia Õlitööstus [29].
Vääveldioksiidi sisaldus välisõhus ei ületanud 2013. aastal üheski välisõhu seirepunktis keh- testatud piirväärtusi (tunnikeskmine 350 μg/m3 ja ööpäevakeskmine 125 μg/m3). Siiski on vääveldioksiidi tasemed Kirde-Eestis suhteliselt kõrged.
Ööpäevakeskmiste SO2 sisalduste osas mõõdeti Kohtla-Järvel 7 alumist hindamispiiri (50 μg/m3) ületavat kontsentratsiooni95, ülemist hindamispiiri (75 μg/m3) ületati ühel korral, mil SO2 sisalduseks mõõdeti kuni 202.4 μg/m3.
Narvas olid 2013. aastal kõik SO2 ööpäevakeskmised sisaldused välisõhus madalamad alumi- sest hindamispiirist.
On oluline et tootmismahtude suurenemisel uueneks/täiustuks ka olemasolev tehnoloogia ning puhastusseadmed, et SO2 heited väheneksid [28].
Vesiniksulfiid. Hoolimata mõningasest välisõhu seisundi paranemist, registreeriti aastal 2013 Kohtla-Järvel 16 tunnikeskmist vesiniksulfiidi (H2S) piirväärtust [8 μg/m3) ületavat kontsent- ratsiooni, kõrgem neist 16.2 μg/m3. Ööpäeva lõikes vastasid vesiniksulfiidi mõõdetud 24 h keskmised kontsentratsioonid Kohtla-Järvel piirväärtusele [8 μg/m3). Aastakeskmine vesinik- sulfiidi sisaldus Kohtla-Järve linnaõhus on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 0.63 → 0.75 μg/m3. Narvas ületas vesiniksulfiidi ööpäevakeskmine saastetase piirväärtust 3-l korral [28].
Fenooli ööpäevakeskmise piirväärtuse ületamiste arv 2013. aastal vähenes märgatavalt nii Kohtla-Järvel kui ka Narvas, kuid siiski mõõdeti Kohtla-Järvel kokku 23 fenooli (C6H5OH) sisal- duste ööpäevakeskmist piirväärtuse [3 μg/m3) ületamist, maksimaalne sisaldus oli välisõhus olenevalt mõõtekohast 6.96 ja 4.86 μg/m3. Narvas oli fenooli ööpäevakeskmise piirväärtuse ületamisi 20, kusjuures maksimum oli 11.4 μg/m3 [28]. Fenooli keskmine sisaldus välisõhus 2013. aastal oli Kohtla-Järvel 1.12 μg/m3 ning Narvas 1.3 μg/m3 [28].
93 Fenool (C6H5OH), ammoniaak (NH3) ja vesiniksulfiid (H2S) 94 Aastal 2012 olid välisõhu sademete seire põhjal mitmete saasteainete kõrgenenud sisaldused Ida-Virumaal tingitud samas piirkonnas asuva poolkoksimäe põlemisest ja mäel teostatavatest töödest. 95 aastas võib alumist hindamispiiri ületada kolmel korral
77
Ammoniaagi osas näitasid automaatjaamade pidevmõõtmised Kohtla-Järve aastal 2013 (võr- reldes aastaga 2012) maksimaalse tunnikeskmise kontsentratsiooni olulist tõusu 44→137 μg/m3, vastavat piirväärtust 200 μg/m3 ei ületatud. Aastal 2013 mõõdeti 1 ööpäevakeskmist ammoniaagi piirväärtust (40 μg/m3) ületav sisaldus Kohtla-Järve välisõhus.
Lisaks automaatjaamadele andsid aastal 2013 märgkeemilise meetodiga tehtud mõõtmi- sed96 ammoniaagi maksimaalseks ööpäevakeskmiseks tulemuseks 102.5 μg/m3 ning 14 kor- ral mõõdeti piirväärtust ületav kontsentratsioon Kohtla-Järvel Järveküla teel paiknevas seire- jaamas. Ammoniaagi keskmine kontsentratsioon 2013. aastal oli Järveküla teel 12.2 μg/m3, aasta varem aga oluliselt vähem - 9 μg/m3. Narvas mõõdeti märgkeemilisel meetodil aasta jooksul 51 ööpäevakeskmise ammoniaagi piirväärtuse ületamist, maksimum oli 142.3 μg/m3 [28].
Heited välisõhku
Kaevandamisel on välisõhku heite allikateks lõhketööd, kaevandatud materjali sorteerimi- ne, rikastamine, laadimine ja purustamine ning kaevandatud toodangu transport. Lõhkamisel paiskuvad ümbritsevasse välisõhku peenosakesed ja gaasilised saasteaineid (vääveldioksiid, süsinikoksiid, lenduvad orgaanilised saasteained jne). Eestis kasutada lubatud lõhkeainete korral on tagatud, et plahvatusgaaside sisaldus alaneb töökeskkonnas lubatud piiridesse lõh- kamiskoha läheduses ning ümbritsevale keskkonnale ei tohiks plahvatusgaasid samuti ohtu põhjustada.
Ettevõtete välisõhu saastamise aruannete järgi on saasteainete kogused ühe tonni põlevkivi kaevandamisel mõnest kilogrammist (CO2) mikrogrammideni (alifaatsed ja aromaatsed süsi- vesinikud, metaan, raskmetallid). Lõhkamistöödel eralduvad gaaside heitkogused lühiajali- selt, ületatakse saasteainete SO2, NO2 ja CO heitkoguste osas künniskoguseid97 ent saasteai- nete tunnikeskmisi piirväärtusi suure tõenäosusega ei ületata.
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt 16.05.2012 läbiviidud mõõtmistel ületati Kukruse aherainepuistangul mõõtepunktides mitmekordselt SO2, H2S, CO ja LOÜ (lenduvad orgaanili- sed ühendid) saasteainete välisõhu kvaliteedi piirväärtusi. Aromaatsetest süsivesinikest esi- nes benseeni, tolueeni ja ksüleene. Kui võtta aluseks alifaatsete süsivesinike välisõhu kvali- teedi piirväärtus SPV1 (5000 μg/m3), mõõdeti ka Sompa põlenud aherainepuistangul välis- õhu kvaliteedi piirväärtuste ületamisi lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) osas [17].
Põlevkivi kasutamine. Põlevkivitööstusest pärineb märkimisväärne osa Eesti välisõhu saas- teainetest (vaata tabel 3), millest olulisemad on vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (NOx), peenosakesed (PM2.5) ning raskmetallid. Raskmetallidest tuleb Pb, Cd ja Hg osas üle 50 % heidetest välisõhku elektri- ja soojatootmisest [25].
Põlevkivi on kõrge väävlisisaldusega ja seetõttu tekib töötlemisel lisaks vääveldioksiidile ka väävelvesinikku (H2S), millel on madal lõhnalävi ning mida inimene tunneb ka sellistel kont- sentratsioonidel, mis ei ületa inimtervise kaitseks kehtestatud välisõhu kvaliteedi piirväär-
96 Lisaks täisautomaatsetele seirejaamadele Kohtla-Järvel ja Narvas, mõõdetakse kord päevas viiel päeval nädalas (tööpäeviti) märgkeemiliste meetoditega fenooli, formaldehüüdi, vesiniksulfiidi ja ammoniaagi sisaldust Kohtla-Järvel Järveküla teel asuvas jaamas, Kohtla-Järve Kalevi tänava seirejaamas mõõdetakse kord päevas fenooli (tööpäeviti) ning Narvas vesiniksulfiidi, formaldehüüdi, ammoniaagi ja fenooli sisaldust välisõhus [28]. 97 Keskkonnaministri 02.08.2004 määrus nr 101 „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba“
78
tust. Peale vesiniksulfiidi on ebameeldiva lõhnaga ka õlitööstuse poolt emiteeritud erinevad väävliühendid.
Praxise 2013 aasta uuringus [3] on küll viidatud ka merkaptaanide võimalikule esinemisele, kuid aruandes toodud viitematerjal ei toetu konkreetsele ega kontrollitavale algmaterjalile. Põlevkivitööstusega tegelevates piirkondades Ida-Virumaal esineb lõhnahäiringuid, mida on tuvastatud näiteks 2005 ja 2007 a. Kohtla-Järve ja Kiviõli välisõhu kvaliteedi uuringutes98.
2014. a. valmib Keskkonnainspektsiooni tellimusel Sillamäe piirkonna välisõhu kvaliteedi sh lõhnaainete uuring. Valdav osa Ida-Virumaa lõhnakaebustest on pärit piirkondadest, kus toimub põlevkiviõli tootmine ning erinevate vedelkütuste ja kemikaalide hoiustami- ne/pumpamine.
Raskmetallide osas on põlevkivi tööstus oluline saasteallikas. Keskkonnaagentuuri inventuu- riaruande kohaselt99 on võrreldes 2011 aasta heitkoguseid 1990 aastaga, on kõigi olulisema- te raskmetallide heide vähenenud (nt Pb 81.4%, Cd 85.1%, Hg 43.7%, As 42.3%).
Elektri- ja soojusetootmise sektorist pärines 2011. a. üle 90% Pb, Cd ja Hg heitkogustest (KAUR, 2013). Sellest tulenevalt on tegemist raskmetallide osas kindlasti võtmevaldkonnaga ning raskmetallide heitkoguste vähendamisel tuleks põhitähelepanu pöörata just antud sek- torile.
Diagramm 9 Raskmetallide heitkogused 1990-2011 (KAUR, 2013)
98 EKUK, 2005 vt http://envir.ee/sites/default/files/valisohuuuringudidavirumaal.pdf; EKUK 2007 vt http://envir.ee/sites/default/files/ida_viru_ii_etapp.pdf; EKUK, 2012 vt http://kki.ee/download/252/kivioli_aruanne_15022012.pdf 99 KAUR, 2013, vt http://www.keskkonnainfo.ee/failid/Estonian_IIR_2013.pdf
79
Tabel 3 Põlevkivi kasutamisest johtuvad olulised heited välisõhku
Aasta SO2 tonni NOx tonni PM2.5 tonni TSP tonni PM10 tonni
Eesti välisõhu heitkogused [25, CLRTAP]
2005 76280 36630 19900 37200 26900 2010 83210 35010 23300 37600 31800 2011 72730 33130 26500 49400 41800 2012 40580 33730 17100 27000 21000
Heitekogus saasteluba omavatest paiksetest saasteallikatest, KAUR 2013 2013 35817 13239 3029 12137 5200
Energiasektor osakaal heitest % (1.A.1.a, elekter+soojus) [25, CLRTAP]
2012 82.6%* 37.7% 15.4% 26.9% 23.1%
ENMAK töös kasutatud heitkogused (KAUR, 2014) Elektritootmise sektor
2012
31314 10552 6946 Kodumajapidamised 1331 2933 3816 Muu lokaalküte 1561 2064 3815 Kaugküte 5658 1300 1611 Õlitootmine 1113 215.66 409
Eesti Elektrijaama heide välisõhku, andmed tabelist 2.25 [24] Alates 2020 15808 8727 1001 2266 2059 Alates 2030 7417 4737 274 473 459
Balti Elektrijaama heide välisõhku, andmed tabelist 2.26 [24] Alates 2020 109 1091 63 109 106 Alates 2030 109 1091 63 109 106
Narva Õlitehas, andmed tabelist 2.20 [24] (2 Enefit 140 + 3xEnefit 280) Alates 2020 717 1174 474 862 836 Narva Õlitehas, andmed tabelist 2.20 [24] (2 Enefit 140 + 8xEnefit 280) Alates 2030 1551 2565 627 1140 1106
Eesti Energia heide välisõhku kokku alates aastast 2020 16634 10992 1538 3237 3001 Eesti Energia heide välisõhku kokku alates aastast 2030 9077 8393 964 1722 1671
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ heide välisõhku, andmed tabel ist 2.17 [24] Alates 2020 6543** 112** 292** 203** Kiviõli Keemiatööstuse OÜ heide välisõhku , andmed tabel ist 2.17[24] Alates 2030 7323** 149** 292** 396** VKG Grupp heide välisõhku kokku , andmed tabelist 2.2[24] 2020-2029 14385 2834 1347
sellest VKG Energia OÜ (Lõuna ja Põhja SEJ), andmed tabelistl 2.18[24] 2020-2029 9648 1432 83 *Balti Elektrijaam ja Eesti elektrijaam annavad kokku 61.5%, Eesti liitumisleppes Euroopa Liiduga olnud 25000 tonni nõue on täidetud
** Kiviõli Keemiatööstuse numbrite puhul ei ole arvestatud saasteainete vähendamise abimeetmeid, mis muudaksid heitkoguseid väiksemaks
80
1.9.2 Mõju välisõhu kvaliteedile Põlevkivi kaevandamise mõju välisõhu kvaliteedile on lokaalne. Eesti Vabariigis lubatud lõh- keainete koguste puhul on alati tagatud, et lõhkeainete plahvatusgaaside kontsentratsioon on lubatud piirides ega kujuta ohtu keskkonnale ega inimestele, kuna esmalt peab olema ta- gatud lõhketööde personali ja karjääris töötajate ohutus, kes regulaarselt viibivad lõhkamis- koha läheduses. Lõhkamistöödel eralduvad gaaside heitkogused lühiajaliselt ja allmaakae- vandamisel on mõju on minimeeritav maapeale ulatuvate ventilatsiooni šurfide sobiva pai- gutusega.
Juhul kui vastavaid meetmeid ei rakendata suureneb kõigi vaadeldavate põlevkivi kaevan- damise alastsenaariumite (aastase kaevandamiskogusega 15, 20 ja 25 mln tonni) korral heite koormus välisõhku proportsionaalselt kaevandamiskogusega.
Oluline koormus välisõhu kvaliteedile avaldub eeskätt põlevkivi kasutamisel. Põlevkivi kasu- tamise raskmetallide ja peenosakeste osa Eesti koguheite koormusest on oluline, protsen- tuaalselt on suurim koormus välisõhule SO2 osas, üle kolmandiku on energiasektori heite koormus välisõhku ka NOx osas (vaata tabel 3).
Väävli püüdmiseks ettevõtetes juba praegu rakendatud meetmed võimaldavad täita õhu- saaste kauglevi Genfi konventsiooni Göteborgi protokolliga kokku lepitud heitkogused aas- taks 2020. Eestis ei ole praegu ühtegi õhukvaliteedinõuete rikkumist seoses saasteainete riik- like heite piirkogustega. Täidetud on Eesti liitumisleppes Euroopa Liiduga olnud tingimus, et põlevkivielektrijaamade summaarne SO2-heite piirkogus ei tohi alates aastast 2012 ületada 25000 tonni [25].
Euroopa Komisjon valmistab ette direktiivide muutmist puhta õhu paketi raames100. Sellega võetakse üle 2012. aastal piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni Göteborgi proto- kolliga kokku lepitud heitkoguste vähendamise kohustused aastaks 2020 ning kehtestatakse täiendavad heitkoguste vähendamise eesmärgid aastateks 2025 ja 2030.
Alates aastast 2030 võib Eestil tekkida probleeme SO2-heite piirkoguse nõude täitmisega ja vajalik võib olla sellajal töötavate soojus- ja elektrijaamade heite edasine vähendamine (vaa- ta tabel 3). Aastast 2030 on võib tekkida Eestil probleeme ka NOx heidetega, kuid siin on põ- levkivisektori osakaal koguheites kordades väiksem ja heidete vähendamise põhiraskus paik- neb transpordisektoris.
Teada on õlitootmise osakaalu suurenemine kõigi põlevkivi kaevandamismahu variantide juures, see loob eeldused välisõhu koormuste vähendamiseks kõigi oluliste heitekomponen- tide osas.
100 Õhupaketi osad on: 1) teatis „ Euroopa puhta õhu programm“ (uuendatud programmist „Puhas õhk Euroopale“); 2) keskmise võimsusega põletusseadmete direktiiv (1-50MW, põlevkivi osa pole mainimisväärne, oluline on vaid pürolüüsgaas. Hajumisarvutused näitavad, et keskmiste põletusseadmete mõju on suurim Ida-Virumaal (Kohtla-Järve); 3) teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiiv (Eesti esialgne prognoos näitab, et ilma täiendavate meetmete rakendamiseta väheneb vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, peenosakeste ning metaani heide). 4) piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja maapinnalähedase osooni vähendamise protokolli (edaspidi Göteborgi protokoll) 2012. aasta muudatuste heakskiitmine. Eesti toetab Göteborgi protokolli muudatuste kiiret heakskiitmist Euroopa Liidu poolt.
81
Praegustes Eesti välisõhu valupunktides on tegemist eelkõige lokaalse õhureostusega palju- dest erinevatest allikatest, mis on kontsentreerunud väikesele maaalale. Eesti õhusaastes emiteerivad põlevkivi kasutavad käitised märkimisväärse koguse SO2, NOx ja peenosakesi. Kehtib põhimõte, et mida kõrgem korsten, seda kaugemale saaste hajub, st lokaalsel tasemel tagab see parema õhukvaliteedi kui madalam korsten, kuid arvestades samas saasteainete piiriülest kannet, tuleks keskenduda siiski heitkoguste vähendamisele mitte niivõrd heitealli- kate parameetrite muutmisele.
Teisest küljest vähenevad SO2 heitkogused tänu EL ja Eesti liitumislepingu tingimustele ning käitistes rakendatavatele uutele tehnoloogiatele. Sellele vaatamata tuleb antud sektoris kõi- gi olulisemate saasteainete (SO2, NOx, PM2.5, raskmetallid) heitkoguseid vähendada, kuna see on oluline Eestile kehtestatud piirkoguste täitmise seisukohast.
Põlevkivi kaevandamismahu aastapiirang 20 mln tonni aastas võimaldab tulevikus karmistu- vate heite piirmäärade kindlama järgimise. Koormus välisõhule väheneb vanade katelde sul- gemise ja väljaveetava õli mõjul (õli kasutamise koormus välisõhku tekib selle kasutuskohal). Tõenäoline on seega summaarsete heidete vähenemine Ida-Virumaal, mis omakorda peaks tähendama paremat õhukvaliteeti.
Omaette teema on lõhnaainete heitkoguste muutus seoses uute põlevkivi õli tootmisüksuste käiku andmisega. Kuni sealsed lõhnaainete heitkogused pole teada, siis on ka selle mõju vä- lisõhu kvaliteedile keeruline hinnata. Võrreldes elektri tootmisega on õli tootmisel tolmu ja NOx heide toodetava energiaühiku kohta paarkümmend korda väiksem toodetava energia- ühiku kohta.
Keskkonnaministeerium peab 2014 aasta lõpuni läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga (sh põ- levkivitööstuse 3 ettevõtte kavandatud heitkoguste osas aastani 2030) ning seetõttu ei saa ettepanekuga „teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise ning direktiivi 2003/35/EÜ muutmise kohta101“ seatud õhuheite piirkoguseid aastaks 2030 enne läbirääki- miste tulemuste selgumist arvestada. Samas on Euroopa Komisjoni poolne taotus heitkogus- te vähendamise osas püsiv. Eesti siseselt EL-i üldisest foonist karmimate nõuete ja piirangute seadmist on hinnatud vähem tõenäoliseks [1].
101 2030 18.12.2013 COM(2013) 920 final 2013/0443 (COD)
82
1.9.3 Mõju kliimamuutusele Aastal 1990 paisati Eestis õhku 40.6 miljonit tonni kasvuhoonegaase (edaspidi KHG102). Vii- mastel aastatel umbes poole vähem. Suurima panuse KHG heitkogusesse annab Eestis põ- levkivil baseeruv energeetikasektor, järgnevad transport ja põllumajandus.
Tabel 4 Eesti kasvuhoonegaaside koguheide ja elektri ja soojuse tootmise osa selles [41]
Põlevkivi kasutamine õli(diisli)tootmiseks on ka kliimapoliitika rakursi alt pikemas perspektii- vis elujõuline103, kuid õlitootmise tasuvus on sõltuvuses CO2 hinnast. 2013. aastast käivitus uutel alustel EL sisene kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteem, mis eeldatavalt toob kaasa lubatud heitkoguste kõrgema hinna [50].
Riigi eelarvestrateegia 2014-2017 [50] järgi on energeetika valdkonnas oluline kindlustada Eesti energiajulgeolek odavaima võimaliku energiahinnaga tarbijatele ja vähima võimaliku mõjuga Eesti keskkonnale. Kasvuhoonegaaside summaarne heitkoguse sihttase aastani 2020 on püsivalt 20 mln tonni [50], sellest kinnipidamisega välditakse oluline negatiivne mõju klii- mamuutustele.
Elektritootmisel tuginemisel õlitootmisega kaasneva uttegaasi kasutusele seab olulise osas Eesti elektritootmise otsesesse sõltuvusse õli maailmahinnast, kui põlevkiviõli ei toodeta po- le ka elektri tootmiseks uttegaasi.
Põlevkivielektri tootmise efektiivsuse indikaatoriks on Põlevkivi arengukavas valitud põlevkivi põletamisel tekkiva CO2 eriheite104 suurus. Seoses kavandatud nihkega põlevkiviõli tootmisel tekkiva poolkoksigaasi kasutamiseks elektritootmiseks (õli tootmiseks peab ära kasutama- tekkiva poolkoksigaasi), võib vähendada olemasolevate elektritootmise tolmpõletusseadme- te efektiivne tööaeg ja nende seadmete töövalmis hoidmine võib suureneda põlevkivi põle- tamisel tekkivat CO2 eriheidet105.
102 KHG – kasvuhoonegaas, mille puhul on võrdluse aluseks nn süsihappegaasi ekvivalent ehk üks tonn süsihappegaasi (CO2) 103 Kliimapoliitika ja põlevkivi – kas koos on võimalik? Ettekanne Meelis Münt 14.11.2013 104 CO2 heite kaaluline suhe väljastatud elektrienergia ja koostootmisrežiimis toodetud soojusenergia summaarsesse kogusesse 105 Kui tolmpõletusseadmete elektritootmise töötunnid vähenevad
Aasta Eesti koguheide
CO2 ekvivalent mln tonni
Elektri ja soojuse tootmine (1.A.1.a, % koguheitest), CO2 ek-
vivalent mln tonni,
Eesti välisõhu heitkogused [1990-2012]
1990 40.6 28.8 (71%) 2000 17.2 11.8 (69%) 2005 18.4 12.2 (66%) 2010 19.9 13.8 (69%) 2011 20.5 14.1 (69%) 2012 19.2 12.6 (66%)
Heitekogus saasteluba omavatest paiksetest saas- teallikatest, KAUR 2013
2013 16.2
83
1.9.4 Leevendusmeetmed Välisõhu heitepõhiste kohustuste täitmine tagatakse vastavate piirnormide ja keskkonnaloa tingimuste sätestamisega ning sätestatud nõuete täitmisega põlevkivisektori ettevõtete poolt. Riiklikul tasemel ja EL piiratavate välisõhu heidete vähendamine (nn kauglevi ained SO2, CO2, NOx, peenosakesed) avaldab positiivset taustamõju.
Põlevkiviõli tootmisel ja laadimisel kaasnevad probleemid lõhnahäiringute (eeskätt erinevad väävliühendid) vajavad lahendamist ettevõtete keskkonnalubade tingimustes vastavate nõuete seadmise teel.
Kindlasti vajavad lahendamist õlitootmisega kaasnevad lokaalsed õhukvaliteedi probleemid, mis on tavainimesele tajutavad eelkõige ebameeldiva lõhnana. Selleks, et antud valdkonnas konkreetseid meetmeid rakendada, tuleb esmalt identifitseerida olulisemad lõhnaainete alli- kad õlitööstuses, määrates ära lõhnaainete (mitte üksikühendid, vaid abstraktselt lõhnaai- ned olfaktomeetriliselt), võttes samas arvesse, et iga õlitööstus omab teatud eripära ning ühtset ja universaalset vähendusmeedet pole võimalik välja pakkuda.
Lähtudes iga õlitööstuse konkreetsetest lõhnaainete heitkogustest saab hakata rakendama vähendamismeetmeid neis tootmisetappides, kus lõhnaainete eriheide kõige suurem.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonnal on kavas muuta ohutuks aktiivsete põlemistun- nustega põlevkiviaherainepuistangud (praegu on teada Kukruse).
Kavas on koostada Eesti pikaajaline kliimastrateegia, selle järgi soovitakse vähendada kasvu- hoonegaaside heidet 2050. aastaks 10.3 miljoni tonnini.
Eestil ei ole küll veel riikliku kliimamuutustega kohanemise strateegiat, kuid sellise doku- mendi ettevalmistustega on alustatud. Kaudset kliimamuutuste mõju tuleb leevendada üle- ujutuste vältimisega tööstus- ja kaevandatud aladel.
Energiasektori heitkoguste prognoosarvutused on teostatud ENMAK raames ning sellest läh- tuvalt võib väita, et elektritootmisest pärinevate põhiliste saasteainete heitkogused vähene- vad, samas kui tänu õlitootmise kasvule, suurenevad heitkogused õlitööstusest.
Praeguse seisuga on mistahes ENMAK stsenaariumi rakendamisel täidetud Eesti kohustused tulenevalt saasteainete piirkoguste regulatsioonist.
1.10 Müra, maavõnked, vibratsioon
1.10.1 Praegune olukord Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning soovimatu ja kahjulik heli, mille te- kitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. Põhjendamatu müra tekitamine on keelatud. Põ- levkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekkiva müra olulisuse hindamisel lähtutakse sotsiaal- ministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ nõuetest.
Põlevkivi kasutamise peamine müraallikas on transport ja tehnoloogiliste seadmete müra, mõju piirdub reeglina ettevõtte tööstusterritooriumiga. Põlevkivi kaevandamise peamised müraallikad on lõhketööd, maapealne rööbas106- ja autotransport, karjäärimasinad, sorteerimis-laadimis-purustuskompleksid, tuulutuse ventilaatorid, tuulutusšahtid. Neist kõik peale lõhketööde, põhjustavad püsivat müra, lõhketööd põhjustavad nn impulssmüra.
106 Ojamaa põlevkivikaevanduse jaoks rajatud lintkonveieri müratase ei ületa 60 dB [2]
84
Karjäärides toimuvad mürarohkemad tööd ümbritsevast maapinnast madalamal, see aitab kaasa müra langusele väljaspool karjääri. Karjääride müra tekib Ubja, Põhja-Kiviõli ja Narva karjäärides. Eesti suurima Narva põlevkivikarjääri tööeed asuvad elanikest kaugel ja lõhke- tööde mõju elanikele puudub. Karjääriviisil kaevandamisel kasutatav põlevkivi raimamine freeskombainiga (Ubja ja Kiviõli karjäärides) vähendab lõhketööde vajadust.
Allmaakaevandamisel on kaevandamise müraallikad rohkem summutatud, maapinnal paik- nevad müraallikad on ventilatsioonišahtid, transport ja sorteerimis-laadimis- purustuskompleksid.
Lõhketööde tegemist reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 01.06.2005 nr.64 „Lõhketöö projektile esitatavad nõuded”. Nimetatud määrusega on sätestatud lõhke- tööde projektis ohuala ja ohutute laengute määramine, kehtestatud ohutud maksimaalsed lööklaine tugevused ja maapinna võnked, ohutud kaugused kildude laialipaiskumise järgi jne. Kasutatavad lõhkelaengud ja tekkivad maavõnked on allmaatöödel väiksemad kui karjäärides [32].
Allmaakaevandamisel teatatakse elanikele ette lõhketööde tegemisest nende elamute juu- res. Reegliks on kujunenud, et ehitiste seisukord vaadatakse nii enne kui ka pärast mäetöid üle ja vajadusel teostatakse ka lõhkamistööde maavõngete mõõtmised. Maavõngete mõju elamutele välditakse lõhkamiskoha piirangute arvestamisel lõhketööde projekteerimisel. Eesti Energia Kaevandused andmetel on lõhketööde passid tehtud piisava varuga, et poleks mingil juhul tegemist liigse mõjuga maavõngetega.
Kaebusi lõhketööde kohta on siiski esitatud, kui mäetööd on lähenenud elamutele ja häiri- takse kohalike elanike igapäevaelu. Kui kaevandamise tulemusena on toimunud ehitiste sei- sukorra halvenemine, siis tuleb kaevandamisloa omanikul kahju kompenseerida. Kehtivatest piirväärtustest allpool olevad mõjud on täna häiringud ja neid peab taluma. Piir millest peale rakendatakse häiringute kompenseerimist, on ühiskonnas kokkuleppeline.
Eluslooduse osas on täheldatud lindude pesitsemist ja viibimist väga mürarikastes tsoonides (nt rikastustsehhis). Samas laululindude (jt hääle abil oma territooriumit markeerivate loo- made) puhul võib pidev vali mürafoon takistada informatsiooni edastamist liigikaaslastele. Müra otsest mõju elusloodusele ei ole teada [2].
1.10.2 Mõju müra, maavõngete ja vibratsiooni tekkele Olulised müraallikad on põlevkivi kaevandamisel on puurlõhketööd ja rööbastransport [2]. Muud müraallikad on lokaalse mõjuga ja konkreetsetele probleemide korral tuleb lahendus leida häiringut põhjustava ettevõtte keskkonnalubade menetlemise käigus.
Meetmeid rakendamata suurenevad kõigi vaadeldavate põlevkivi kaevandamise alastsenaa- riumite (põlevkivivaru aastase kaevandamiskogusega 15, 20 ja 25 mln tonni) korral kaevan- damise lõhketöödest johtuvad maavõnked ja transpordimüra proportsionaalselt kaevanda- miskogusega.
Põlevkivi kasutamise peamiste müraallikate mõju piirdub reeglina ettevõtte tööstusterritoo- riumiga ja tootmisalade laienedes võib olla vajalik rakendada linnades täiendavaid meetme- teid tagamaks müra vastavus nõuetele ettevõtte kasutuses oleva territooriumi piiril.
85
1.10.3 Leevendusmeetmed Põlevkivi kaevandamise müra, maavõngete ja vibratsiooni osas sätestatakse vajadusel täien- davad leevendusmeetmed kaevandamisloas (ajalised piirangud, müratõkked, kõrghaljastus jne).
Piiratud kaevandamismahu juures allmaakaevandamise laienemine ja allmaakaevandamisel kaevandamiskadude vähendamine (lauslangatamise lankkaevandamine laavakombainiga107) vähendab müra ja maavõnkeid tekitavate lõhketööde vajadust ja maahõivet.
Rööbastranspordi müra summutamiseks tuleb vajadusel raudtee äärde rajade kõrghaljastus või müratõkked. Karjäärides saab rajada elamute poole puistangud ja raudteetranspordi asemel saab kasutada võimalusel konveiertransporti [2].
1.11 Asustatud alad
1.11.1 Praegune olukord Eesti põlevkivimaardla paikneb Ida-Virumaaja Lääne-Viru maakondades kokku 23 omavalit- susüksuse territooriumil108. Statistikaameti andmetel oli nendes omavalitsusüksustes 5.05.2014 seisuga 107203 elanikku. Väljaspool põlevkivimaardla ala põlevkivi kasutavad et- tevõtted paiknevad Narva, Sillamäe ja Kunda linnades. Kokku on põlevkivimaardlal paikneva- tes või põlevkivi kasutamisega seostud omavalitsusüksustes 183641 elanikku. Põlevkivi kasu- tamise põlevkivienergeetika ja –keemiaettevõtetel on olnud märkimisväärne osa Narva ja Kohtla-Järve elanikkonna moodustamisele.
Ida-Virumaad iseloomustab ebaühtlane asustustihedus. Valdav osa Ida-Virumaa elanikest ja ettevõtlusest on koondunud maakonna põhjaossa, kontsentreeritult Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe ja Narva piirkonda, kus elab ligikaudu 85% maakonna elanikest. Põlevkivi kae- vandamiseks Ida-Virumaale rajatud kaevandusasulatest on mitmetest kaevandamise lõppe- mise järel inimesed mujale elama asunud, kasutuseta hooned on lammutatud või ootavad lammutamist. Maa katastriüksuste sihtotstarbe järgi on elamu ja sotsiaalmaa kogupindala Ida-Virumaal 71 km2.
Põlevkivi karjääriviisilise kaevandamise tõttu toimus suurim asustatud alade muutus seoses Aidu karjääri käikuandmisega (aastal 1974), kui tuli ümber asustada Aidu küla koos oma sõ- sarkülade Aidu – Nõmme ja Aidu – Liivaga (rohkem kui 50 peret). Narva ja Kiviõli karjääride alal püsiasustust ja elanikkonna ümberasutamise vajadust polnud. Uus-Kiviõli kaevanduse alal on Eesti Energia Kaevandused AS pakkunud kohalikele elanikele võimaluse elamu müü- miseks, see on kompensatsioon kaevandamise mõjupiirkonnast teise kohta elama asumi- seks.
Allmaakaevandamisel jäetakse kaevandamisaegsete asustusalade alla reeglina tervikud, neist suurimad on Jõhvi linna ja Kohtla-Järve Ahtme linnaosa all. Väljaspool tervikuid allmaa- kaevandatud alale ehitamisel on piirangud johtuvalt maapõue stabiilsusest. Kvaasistabiilse109
107 Puudub kamberkaevandamisel koristustööde aegne lõhkamistööde mõju 108 Alajõe, Iisaku, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Lüganuse, Mäetaguse, Sonda, Toila, Tudulinna ja Vaivara vallad ning Kiviõli ja Kohtla-Järve linnad Ida-Virumaal. Haljala, Kadrina, Rakvere, Rägavere, Sõmeru, Vihula, Vinni ja Viru-Nigula vallad ja Rakvere linn Lääne-Virumaal 109 Ala käsitletakse kvaasistabiilsena kui lae ja maa hoidmiseks ette nähtud tervikud ja toestikuelemendid ei purune kaevandamise ajal, kuid nende iga ei pruugi olla lõpmatult suur (Suletud kaevanduste mõju uurimistöö, Tallinna Tehnikaülikool Mäeinstituut, Tallinn 2009).
86
maa peale ehitamine pole ehitusuuringuta lubatav ja enamasti on peale uuringut ehitusvõi- malused komplitseeritud, tuues kaasa täiendavaid kulutusi.
Põlevkivi on kaevandatud kokku 13 omavalitsuse territooriumil (Iisaku, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Lüganuse, Mäetaguse, Sonda, Sõmeru, Toila ja Vaivara vallad ning Kiviõli ja Kohtla-Järve linnad). Eelpoolloetletud omavalitsusüksuste pindalast on enim (60%) kaevan- datud Jõhvi valla territooriumist (vaata ka joonis 20), seejuures 31 % on ala, kus pole kehtivat kaevandamisluba või on järelhooldusperiood läbi. Jõhvi vallale järgnevad kaevandatud ala osas 40 %-ga Kiviõli linn ja Mäetaguse vald110. Kehtiva kaevandamisloa või järelhoolduspe- rioodita on kogu Kiviõli linna kaevandatud ala, enim on selliseid alasid veel Kohtla (31%) ja Kohtla-Nõmme (26%) valdades ja Kohtla-Järve linna (22%) alal.
Lisaks allmaakaevandatud aladele ehitamise keerukusele on kaevandamiseks väljaandmata alal põlevkivivaru maardla olemasolust planeerimispiirangud. Kõik maakonnaplaneeringud, üldplaneeringud või detailplaneeringud, mille planeeritaval maa-alal on maardla, tuleb koos- kõlastada Keskkonnaministeeriumi või keskkonnaministri volitatud isikuga (Maapõueseadus § 63 lg 4).
Maapõueseaduse § 62 sätestab maapõue kaitse põhinõuded, mille hulgas on maavaravarule juurdepääsu tagamine, kui korraldatakse maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tege- vust. Sellist tegevust võib ellu viia üksnes Keskkonnaministeeriumi loal ning üksnes juhul, kui tegevus ei ole püsiva iseloomuga, või ei halvenda varu kaevandamisväärsena säilimise või sellele juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Haldusasjas 3-3-1-15-14 leidis Riigikohus, et Maapõueseaduse § 62 võimaldab kaalumist. Vastupidine tõlgendus, nagu oleks igasugune maavarale juurdepääsu halvendamine keelatud, ei oleks mõistlik. Seega tuleb igal üksikjuh- tumil hoolikalt kaaluda erinevaid avalikke ja erahuve ning leida tasakaalustatud lahendus111.
Senise praktika kohaselt pole maavarade mittekaevandamisega seotud arendustegevused maardlatel täielikult välistatud, kuid konfliktide olemasolu maakasutuse planeerimisel püsib ning maardla ja aktiivse maavaravaru olemasolu võib vähendada maa kasutusvõimalusi. Põ- levkivi kasutamise otsene mõju asustatud aladele puudub, kaudselt avaldub see välisõhu kvaliteedi piirväärtuste kohatises ületamises ja lõhnahäiringuna.
1.11.2 Mõju asustatud aladele Kõigi vaadeldavate põlevkivi kaevandamise alastsenaariumite (põlevkivivaru aastase kae- vandamiskogusega 15, 20 ja 25 mln tonni) korral suurenevad kaevandamisest johtuvate pii- rangutega maakasutusega alad proportsionaalselt kaevandamiskogusega. Sõltuvalt aastasest kaevandamiskogusest lisandub kaevandatud ala 4-6 km2 aastas.
Kaevandatud ala mõju asustusele on ebaoluline tänaseks väljakujunenud ja olemasolevate asustatud alade ja üksikmajapidamiste puhul, nende alla jäetakse kaitsetervikud. Kaevanda- tud ala mõju on oluline kui seal kavandatakse uut arendust, ehitamine allmaakaevandatud aladel kaasa toob kaasa täiendavaid kulutusi, samuti muude tegevuste korral mida mõjutab maapinna stabiilsus. Kiviõli ja Kohtla-Järve linnade ning Jõhvi, Kohtla ning Kohtla-Nõmme omavalitsusüksustes on oluline suurte vanade kaevandatud alade (22-40 % omavalitsuse pindalast) olemasolu. Vanade kaevandatud alade (millel pole enam kaevandaja poolest jä-
110 Mäetaguse valla alast on vaid 3 % sellist kaevandatud ala kus puudub kehtiv kaevandamisluba või on järelhooldusperiood läbi. 111 SA Keskkonnaõiguse Keskus „Maardlate ruumiline planeerimine“: analüüsi vaheversioon 10.06.2014
87
relhoolduskohustust) maapinna ja veesituatsiooni alased esilekerkivad probleemid tuleb la- hendada omavalitsuste ja riigi poolt.
Orienteeruvalt 6650 inimest on Ida-Viru piirkonnas olla iga päev seotud põlevkivi töötlemise ja kaevandamisega. Põlevkivisektoriga seonduva töökohad on oluline faktor Ida-Virumaa re- gionaalses arengu tagamisel. Põlevkivisektori poolt pakutavale tööhõivele (6500 inimest) li- sandub veel mitutuhat töötajat kaevandamis ja töötlemisettevõtetele osutatavaid teenuseid pakkuvates ettevõtetes. Põlevkivi aastase kaevandamiskoguse järsk vähendamine mõjutaks negatiivselt läbi tööhõive Ida-Virumaa linnu ja asulaid112.
1.11.3 Leevendusmeetmed Koostatava põlevkivi arengukava perioodil ja eelvaatega kuni aastani 2050 perspektiivsete kaevandamisalade (eelispiirkonnad) määratlemine võimaldab põhjalikult analüüsida kaevan- damise kõiki aspekte ja lisab selgust Eesti põlevkivimaardla asustatud alade arenguperspek- tiivides.
Kaevandamiskadude piiramine ja seni kaevandamata jäänud suure kütteväärtusega põlevki- vivaru alade (Tammiku plokk 28966 ja Kohtla ja Aidu kaeveväljade plokid 55245, 55247 5667) kaevandamine võimaldab vähendada kaevandamisega muudetud maa ja põhjaveeala laienemise kiirust, see mõjutab otseselt ka asutatud alasid. Sama efekti omab ka põlevkivi kaevandamismahu piirang (põlevkivi aastane kaevandamismäär). Vältides põlevkivi aastase kaevandamiskoguse järsku vähendamist, hoitakse ära ka töökohtade oluline vähenemine Ida-Virumaa suuremates linnades.
Põlevkivivaru maardla olemasolust tulenev mõju asustatud aladele planeerimispiirangute näol täpsustatakse keskkonnaseadustiku kodifitseerimisel ja uues Maapõueseaduse eelnõus. Seejuures tuleks täpsustada ka aktiivse maavaravaru tähendus, see võiks täpsemalt väljen- dada riigi seisukohta kaevandatavate alade osas, arvestades seejuures ka kohaliku omavalit- suse ja maaomanike seisukohti.
Kaudne positiivne mõju on Kukruse ja Purtse valgala jääkreostuse ohutustamisel ja põlevkivi kasutamisel välisõhku ohtlike ainete heite ja mõju ning lõhnahäiringu uuringu tulemuste ra- kendamisel keskkonnaloa nõuetena.
KSH ettepanek: Keskkonnatasudest laekuva raha täiendav suunamine Virumaale ka kaevan- damisjärgse maapinna ja veesituatsiooni alaste pärandmõju (millel pole enam kaevandaja poolest järelhoolduskohustust) probleemide lahendamiseks. Selleks võib olla otstarbekas KIK-s Ida-Virumaa põlevkivitööstuse negatiivse keskkonnamõju kompenseerimise ja leeven- damise alaprogrammi käivitamine, kust lahendatakse piirkonna keskkonnaprobleeme soli- daarselt. Otse keskkonnatasudest kohalikele omavalitsustele laekuv keskkonnatasu sõltub keskkonnakasutusest, kuid osa keskkonnaprobleemidest jäävad alles ka pärast kaevandamist ja järelhooldusperioodi lõppemist ning mitmed neist on vallapiiride ülesed. See võib soodus- tada ka koostööd kohaliku kogukonnaga tulevikus kaevandada kavatsetavatel aladel.
112 Põlevkivitööstuse vähendamise otsene negatiivne mõju Ida-Virumaa rahvaarvule ilmnes peamiselt 1990ndatel ja uue aastatuhandevahetuse ajal, mil rahvaarv kahanes Ida-Virumaal kiiremini kui mujal Eestis.
88
Joonis 20 Eesti põlevkivimaardla ülevaateplaan ja põlevkivi kaevandamisalad omavalitsustes
89
1.12 Inimeste tervislik seisund ja kohalike inimeste heaolu
1.12.1 Olukord Allpoolesitatud Ida-Virumaa tervisenäitajate puhul tuleb korraga arvestada nii keskkonnast, töökeskkonnast ning rahvastiku kooseisust113 tuleneda võivaid erinevusi. Üks olulisemaid rahvatervise taseme näitajaid on oodatav eluiga. Viimase kümnendiga on Eesti oodatav elu- iga (keskmine eluiga) sünnimomendil pikenenud meestel viis ja naistel neli aastat. Aastal 2012 sündinud Eesti meeste oodatav keskmine eluiga oli 71 ja naistel 81 eluaastat, Ida- Virumaa elanikel vastavalt 66 ja 79 aastat, Euroopa Liidu vastavad näitajad on 82.8 ja 86.2.
Oodatava eluea kõrval on oluline tervena elatud aastate arv ehk aeg, mil inimese igapäeva- tegevus ei ole piiratud tervise tõttu. Aastal 2012 sündinud mehed elavad tervena keskmiselt 53 ja naised 57 aastat, Ida-Virumaa elanikel vastavalt 46 ja 51 aastat. Euroopa Liidu keskmine on meestel 61 ja naistel 62 aastat. Ida-Virumaa võrdluse puhul tuleb arvestada samas ka ela- nike rahvust. Rahvuse järgi oli aastal 2012 eestlastest naiste ja meeste oodatav eluiga vasta- valt 82 ja 72 aastat, mitteeestlastel vastavalt 79 ja 68 aastat.
Töökeskkonna tõttu võiks põlevkivitööstus suurendada haigestumist hingamisteede ja sü- dame-veresoonkonna haigustesse, vibratsioonitõppe, polüneuriiti ja artroosi, samuti peaks sagenema kuulmiskahjustused. Siiski ei kajasta Ida-Virumaa üldised tervisenäitajad märki- misväärseid erinevusi Eesti keskmisest, mistõttu ei saa väita, nagu esineks Ida-Virumaal üht või teist tüüpi haigusjuhtumeid rohkem [3]. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise otsese tervisemõju (müra, vibratsioon, tööõnnetused) poolest ei eristu Ida-Virumaa muust Eestist [3].
Ida-Virumaa elanike hinnang oma tervise kohta ei erine oluliselt võrreldes Eesti keskmisega. Pikaajaline (krooniline) haigus või terviseprobleemide osas küsitule vastas Ida-Virumaa elani- kest 46 %, et neil on mõni pikaajaline probleem (Eesti keskmine näitaja oli 34% [3]).
2011. aastal Tervise Arengu Instituudi poolt läbiviidud „Paikkonna tervisemõjurite uuringu“ alusel hindas Ida-Virumaal halvaks või väga halvaks oma tervist 12.5% vastajatest, mis on küll veidi enam Eesti keskmisest (11.7%), kuid tunduvalt vähem suurimast näitajast Põlvamaal (20.6%) [35].
Tartu Ülikooli ja Terviseameti koostöös valminud aruandes „Lühiülevaade tervise- ja kesk- konnaseisundist Ida-Virumaal, eelnevatest põlevkivisektoriga seotud tervise- keskkonna- uuringutest ning soovitused täpsemate terviseuuringute teostamiseks“ [35] tuuakse esile et aastatel 1998-2012 diagnoositi töökeskkonna poolt mõjutamata Ida-Virumaa 0-14 aastaste laste hulgas hingamiselundite haigusi 1.26 korda rohkem kui Tartu maakonnas elavate laste seas.
Üldine haigestumine hingamiselundite haigustesse Ida-Virumaal on Eesti keskmisest veidi kõrgem, kuid need jäävad alla Tartu- ja Harjumaale ja on võrreldaval tasemel Lääne- Virumaaga. Samuti ei erine Ida-Virumaa elanike haigestumine südame- ja veresoonkonna haigustesse teiste maakondade näitajatest [3]. Detailsemal vaatlemisel on siiski leitud et käesoleval ajal on suremus vereringeelundite haigustesse Ida-Virumaal 1.35 korda kõrgem kui Eestis keskmiselt [35].
113 Sh inimeste tervisekäitumine, sotsiaalne-majanduslik olukord jne
90
Eelpoolnimetatud Ida-Virumaa terviseuuringu lühiülevaates [35] tuuakse andmed varasema- test (1980-1990) aastate keskkonna ja terviseuuringutest. Neist järeldub põlevkivi kasutami- se välisõhu piirmäärade ületamise ja ebameeldivate lõhnade mõju tervisehäirete tekkele (unehäired, peavalu, ebasoodsa tuulesuunaga päevadel kiirabi järele pöördumiste kasv jne).
Terviseuuringu lühiülevaates [35] vaadeldud riskifaktoritest olulisemaks hinnatakse õhusaas- tet114, samas tõdetakse et õhusaaste on tänapäeval globaalselt üks peamisi haiguste ja sur- made välditavaid põhjusi [35].
Täna on Kohtla-Järvel on tegemist lokaalse õhureostusega paljudest erinevatest allikatest. On arvatud et välisõhu näitajate, näiteks SO2 poolt põhjustatud tervisemõjusid võib esineda Kohtla-Järvel115, samas nende olulisust saab selgitada vaid epidemioloogiliste uuringutega [46].
Ida-Virumaa terviseuuringu lühiülevaates [35] tuuakse esile, et oluliseks saasteallikaks on osutunud ka jääkreostus ning vigastuste ennetamise aspektist tuleb arvestada ka asjaoluga, et suletud kaevandused võivad tulevikus põhjustada õnnetusriske maapinna deformatsiooni ja vajumise tõttu.
Kokkuvõtvalt öeldakse terviseuuringu lühiülevaates [35], et keskkonna saastatus ja inimeste haigestumus on omavahel seotud. Samas seoste määr sõltub eelkõige ainete füüsikalis- keemilistest omadustest, kontsentratsioonist ja ekspositsioonist, inimese individuaalsetest omadustest ning muudest mõjuteguritest (käitumine, töötingimused, sotsiaalne-majanduslik olukord jne). Pikaajaline kontakt ohuteguriga ja ohutegurite kompleksmõjuga võib põhjusta- da olulisel määral varajasi surmasid ja terviseprobleeme Ida-Virumaa elanikel, samas vajak- sid mitmed aspektid veel põhjalikumat täpsustamist[35].
Nagu keskkonna saastatus ja inimeste haigestumus on teatud tasemelt omavahel seotud, on piirkonna keskkonnaseisundil kaudne mõju ka inimeste heaolule ja varale. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et juba üksikute keskkonnaseisundi mittevastavuste esinemine loob piirkonnast negatiivse kuvandi, mis mõjutab ka inimeste heaolu ja vara.
Otseselt mõjutab inimeste vara keskkonnalubade alusel tehtav põlevkivi kaevandamine ja kasutamine. Nende tegevuste vahetut mõju käsitletakse vastavate keskkonnalubade välja- andmise protseduuris. Põhilised häiringud on seotud lõhkamise, põlevkivi transpordi ning müraga ja veeallika ning kinnisvara116 hinna muutuse küsimustega. Uus-Kiviõli kaevanduse alal on Eesti Energia Kaevandused AS pakkunud kohalikele elanikele võimaluse elamu müü- miseks, kompensatsiooni kaevandamise mõjupiirkonnast teise kohta elama asumiseks117. Kui kaevandamise ajal ja lõpetamistööde järel hooldusperioodil (10 aastat) selgub kahju, siis kompenseeritakse see kaevandaja poolt vastavalt kehtivale seadusandlusele.
114 Saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on võrreldes varasemaga vähenenud, kuid ikkagi on seires ja läbiviidud uuringutes registreeritud piirväärtuseid ületavaid kontsentratsioone, eelkõige H₂S, SO₂, ammoniaagi, fenooli, CO, ja LOÜ, PM2,5 osas [35]. 115 juhul kui aktsepteerida WHO soovitusi SO2 piirnormi langetamise kohta 20 μg/m3 . See on oluliselt madalam Eestis ja Euroopa Liidus kehtivast seadusandlusest, kuid selliseid ületamisi on Kohtla-Järvel esinenud [46]. 116 Kinnisvara hind pole samas otseses seoses piirkonna keskkonnaseisundiga, nii on looduslähedase keskkonnaga maapiirkondades reeglina kinnisvara odavam võrreldes näiteks Tallinnaga. 117 Keskkonnaõiguse keskuse jurist Kärt Vaarmari on kirjutanud: Ida-Virumaal on kindlasti piirkondi, kus elu on muutunud nii keeruliseks, et inimesed lihtsalt lahkuvad. Ühest küljest oleks selgem, kui küla nö liigutamine toimuks konkreetse otsuse alusel, mitte sellise hiiliva surve abil. Teisalt on keeruline näha, milline võiks olla piisav põhjendus inimestelt kodu võtmiseks. Selleks peaks olema väga kaalukas avalik huvi. http://uudised.err.ee/v/eesti/61da5e67-99fb-4293-bd1b-057dac62f282
91
1.12.2 Mõju inimeste tervislikule seisundile ja kohalike inimeste heaolule Praeguste teadmiste põhjal võib negatiivne tervisemõju tekkida eeskätt välisõhu kvaliteedi kaudu. Välisõhu normide ületamisel võib olla mõju inimese tervisele. Teadaolevates välisõhu valupunktides on tegemist eelkõige lokaalse õhureostusega paljudest erinevatest allikatest. Paljud mõjutegurid pärinevad aastakümnete tagant ning on seotud sel ajal kasutatud toot- mistehnoloogia ja keskkonnakaitsemeetmetega, kuid nende mõju ulatub tänasesse päeva.
Lisaks väliskeskkonnale kätkeb ka põlevkivisektori töökeskkond mitmeid riske tervisele, mida näitavad töötajate verest leitud biomarkerid. Kaevandustöötajate endi sõnul on neil suured tervisekahjustused, mis takistavad vanemas eas töötamist [35]. Samas on töökeskkond aas- tate jooksul kindlasti paranenud ning seetõttu ka riskid tervisele vähenenud, kuid ilma uurin- guteta seda kindlalt väita ei saa.
Teada on põlevkivikasutuse muutumine elektri tootmiselt põlevkiviõli tootmise suunas mis vähendab heiteid välisõhku. Terviseriskide uurimine on oluline ka selleks, et valida tehnoloo- giaid uutes kaevandustes ja tööstusettevõtetes [35].
1.12.3 Vältimis- ja leevendusmeetmed Kõigi vaadeldavate põlevkivi kaevandamise alastsenaariumite (põlevkivivaru aastase kae- vandamiskogusega 15, 20 ja 25 mln tonni) korral oluline negatiivne oluline mõju inimeste tervisele välditakse eelkõige keskkonnakvaliteedi piirväärtustest kinnipidamisega. Ettevaa- tusprintsiibist lähtuvalt on tänased piirnormid üldreeglina sedavõrd ranged just eesmärgil hoida võimalikult madalal risk ülemäärase koosmõju tekkeks.
Varasemate aegade ja praeguste välisõhu piirväärtuste ületamise olulisust inimeste tervisele selgitatakse vastavate uuringutega, nende tegemise vajadus ja praegu teadaolev olukord esi- tatakse peale vastava terviseuuringu valmimist. KIK on eraldanud Terviseametile 163955 EUR terviseuuringu tegemiseks, selle töö esimese etapi tulemused ja soovitused täiendavate kü- simuste uurimiseks on esitatud aruandes „Lühiülevaade tervise- ja keskkonnaseisundist Ida- Virumaal, eelnevatest põlevkivisektoriga seotud tervise- keskkonnauuringutest ning soovitu- sed täpsemate terviseuuringute teostamiseks“ [35].
Täpsustavate terviseuuringute ja välisõhu alaste ohtlike ainete heite ning lõhnahäiringu uurimistöid on vaja jätkata. Mõju inimeste tervislikule seisundile ja kohalike inimeste heaolu- le leevendab mitmete eespool vastavates alapeatükkides käsitletud keskkonnameetmete ra- kendamine (vee, pinnase, õhu118, maavara kasutuse mahupiirang jne osas). Positiivne mõju sõltub kavandatud uuringute tulemuste rakendamisel keskkonnaseadusandluses ja keskkon- nalubade väljaandmisel.
Keskkonna saastumine, joogivee kvaliteet, välisõhu kvaliteet, tervise-riskid, vajadus kolida ära (häiringud) – heaolu võib piirkonniti paraneda arengukavas kavandatud tegevuste koos- mõjus. Terviseriskid vähenevad koos ohtlike ainete heidete ja emissioonide eeldatava vähe- nemisega. Positiivne mõju on ka Kukruse ja Purtse jõe valgala jääkreostuse ohutustamisel.
Piir millest peale rakendatakse negatiivse keskkonnamõju kompenseerimist inimeste heaolu- le ja varale, on ühiskonnas kokkuleppeline. Täna on kaevandatud ja kaevandatavate alade inimeste heaolu ja arengu osas oluline roll omavalitsustel, kuipalju ja milleks nad kaevanda- mise ajal neile laekuvaid keskkonnatasusid on kasutanud. Vallad ei jaga raha mitte sotsiaal-
118 Eeskätt keskkonnaload. Positiivset taustamõju avaldab riiklikul tasemel ja EL piiratavate välisõhu heidete vähendamine (nn kauglevi ained SO2, CO2, NOx, peenosakesed).
92
toetusteks, vaid pigem erinevateks tegevustoetusteks. Näiteks Mäetaguse, Illuka ja Vaivara vallas on toetuste osakaal 15-17%, kuid sotsiaaltoetuste osakaal jääb 4-7% vahemikku [49].
KSH ettepanek: oluline on suurendada Ida-Virumaale tagasisuunatavate keskkonnatasude osakaalu, kasutades neid vahendeid piirkonna elukeskkonna arendamiseks. Selleks võib olla otstarbekas KIK-s Ida-Virumaa põlevkivitööstuse negatiivse keskkonnamõju kompenseerimi- se ja leevendamise alaprogrammi käivitamine, kust lahendatakse piirkonna keskkonnaprob- leeme solidaarselt. See võib soodustada ka koostööd kohaliku kogukonnaga tulevikus kae- vandada kavatsetavatel aladel.
1.13 Sotsiaalmajanduslik keskkond (sh praegune mõju elanikkonna elukvaliteedile ja sotsiaal-demograafilisele jätkusuutlikkusele)
1.13.1 Praegune olukord Eesti rahvaarv on kogu taasiseseisvusaja vähenenud. Rahvaarvu kahanemise põhjustasid ne- gatiivne loomulik iive ja välisränne (Arve ja fakte 2014. Eesti statistika). Ida-Virumaa demo- graafilisi protsesse iseloomustab keskmisest kiirem rahvastiku kahanemine, vanemaealiste inimeste suur arv, noorte keskmisest väiksem osatähtsus rahvastikus ja Eesti madalaim sündivuskordaja [3].
Põlevkivitööstuse otsene negatiivne mõju Ida-Virumaa rahvaarvule ilmnes peamiselt 1990ndatel ja möödunud kümnendi algul, mil rahvaarv kahanes Ida-Virumaal kiiremini kui mujal Eestis. Statistikaameti andmetel vähenes aastatel 1989–2006 kogu Eesti rahvastik 14.4 % võrra, Ida-Virumaal 22.1 % võrra. Sellise Ida-Virumaa rahvastikuprotsessi üheks otseseks põhjuseks oli põlevkivitööstuse kokkutõmbumine, kaevandusmahu vähenemine ja kaevan- duste sulgemine. Valdades kus kaevandamine säilis, on rahvaarv viimasel kümnel aastal aeg- lasemalt kahanenud [3].
Ida-Virumaal oli 2000. aastal tööstussektoris hõivatud 34600 inimest, neist oli mäetööstuses hõivatud 7400. Aastaks 2012 oli piirkonna tööstussektori hõive langenud 28700 inimeseni, mäetööstuses hõivatuid oli 5200. Sarnast tendentsi oli märgata teistel põlevkivitööstusega seotud tegevusaladel [3].
Orienteeruvalt 6650 inimest võib Ida-Viru piirkonnas olla iga päev seotud põlevkivi töötlemi- se ja kaevandamisega. Piirkonna suuremad tööandjad on Eesti Energia, kes annab Ida- Virumaal tööd ligikaudu 4400 inimesele, Viru Keemia Grupp, kelle juures töötab pisut üle 1600 inimese, ja Kiviõli Keemiatööstus, kus on umbes 650 töötajat [3]. Põlevkivisektori poolt pakutavale tööhõivele lisanduvad töökohad põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisettevõtetele osutatavaid teenuseid pakkuvates ettevõtetes. Põlevkiviettevõtted ostavad piirkonna ette- võtetelt kaupu ja teenuseid mis tähendab tarneahelaga seotud ettevõtetes lisatöökohti, mil- le arv on mõne eksperdi hinnangul umbes sama suur kui sektori enda hõivatute arv [3], kuni 17000 töökohta [49].
Ida-Virumaa palgatöötajate keskmine brutotulu on aastate jooksul olnud märgatavalt väik- sem kui Eestis, see on seotud eeskätt väikse brutotuluga Narva linnas [3]. Alates 2007. aas- tast on brutotulu kasvanud Ida-Virumaal kiiremini kui Eestis keskmiselt ning 2009. aasta ma- janduskriisi ajal oli brutotulu vähenemine Eesti keskmisega võrreldes aeglasem [3]. Märki- misväärne roll on olnud põlevkiviõlitööstuse arengul, mis on piirkonda toonud uusi investee- ringuid ja loonud kõrgema palgaga töökohti. Põlevkivitööstuses on brutopalk kõrgem kui Ida- Viru maakonna keskmine [3].
93
Kui veel 2000. aastal oli Ida-Viru noorte osatähtsus tööhõives samas suurusjärgus mis üle- jäänud Eestis, st 11–12%, siis 2012. aastaks on see kahanenud 6 protsendini [3]. Eestis tervi- kuna on noorte osakaal hõives püsinud stabiilsena. Täna on Ida-Virumaa tööhõives on va- nemaealiste osakaal suurem kui Eestis keskmiselt ning ka pensioniealiste hulk on osakaalult märkimisväärsem. Viimane asjaolu võib osalt olla tingitud asjaolust, et mäetööstuses on tea- tud ametikohtadel töötamisele kehtestatud vanusepiirang ja inimesed saavad varem pensio- nile.
Enamasti nõuab põlevkivisektoris töötamine eriettevalmistust, Eestis on tööareaal eeskätt Ida-Virumaa. Põlevkivitööstus ei ole noortele piisavalt atraktiivne tööandja, et õppida nendel erialadel, kus tööd on võimalik leida vaid Eesti põlevkivipiirkonnas. Seetõttu on ka noorte väljaränne Ida-Virumaal suur [3].
Järgnevatel aastatel plaanivad nii Eesti Energia kui VKG Grupp lisainvesteeringuid põlevkiviõli tootmise laiendamisse, mis tähendab uusi töökohti nii tööstuses kui ka teenindavatel tege- vusaladel nagu logistika ja ehitus. Seega võivad töökohtade arv ja töötajate sissetulek järg- nevatel aastatel kasvada [3].
Omavalitsuste osas eristuvad põlevkivi kaevandusvallad Illuka, Mäetaguse, Sonda, Vaivara, Lüganuse, Toila. Nende sissetulekust suure osa annavad ressursitasud (maavara ja veekasu- tuse ressursitasud119). Nii oli valla eelarvest 2012. aastal kaevandusõiguse ja vee erikasutus- õiguse tasu Illuka ja Mäetaguse vallas u 80%, Vaivara vallas 53% [3].
Keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud raha sihtotstarbe sätestab seadus120, kohalikele omavalitsustele laekunud tasusid on enamasti olnud võimalik kasutada omavalitsuse äranä- gemise järgi. Seejuures on mainitud, et keskkonnatasusid osalt käsitletigi kohaliku omavalit- suse põhitegevuste katte allikana, mitte ainult lisatoetusena põlevkivi kaevandamisega tek- kinud kahjude kompenseerimiseks [3]. Seetõttu ei kasutanud KOVid keskkonnatasudest saa- davat tulu mitte ainult põlevkivi kaevandamise tõttu tekkinud otsese kahjuliku mõju kõrval- damiseks, vaid ka sotsiaalse taristu arendamiseks – elukeskkonna tingimuste parandamiseks.
Uuringutes tuuakse juhitakse tähelepanu disproportsioonile selle vahel, kust piirkonnast keskkonnatasud laekuvad ja kuhu neid KIKi keskkonnaprogrammi kaudu tagasi suunatakse [3]. Aastate 2005–2011 andmete põhjal on Ida-Virumaa põlevkivisektorist arvestuslikult pärit keskmiselt 70% keskkonnatasudest. Ettevõtete tasutud keskkonnatasudest jõuab siia piir- konda tagasi alla 10%, mis tekitab muu hulgas kohalikes elanikes arvamust, et põlevkiviette- võtted ei leevenda oma tegevusega kaasnevat keskkonnamõju piisavalt [3].
Keskkonnatasudest saadav raha, mida ei eraldata KIKi kaudu keskkonnaprojektide jaoks, lae- kub riigieelarvesse üldotstarbel kasutamiseks. Keskkonnainvesteeringute Keskusele laekunud keskkonnatasust suunati aastatel 2010–2012 riigi muude kulude katteks kokku 47 miljonit eurot ehk 21% keskkonnatasudest [13]. Tähelepanu on juhitud asjaolule, et nii pole garan- teeritud kooskõla põhimõttega, et keskkonnatasude rakendamise põhieesmärk on toetada riigi keskkonnapoliitika elluviimist [3].
119 Tasu heitvees sisalduvate saasteainete eest, õhusaaste eest ja jäätmete keskkonda viimise eest laekub kõik riigieelarvesse. KOVidele laekuv tasu peab vastama kaevandamise negatiivsest mõjust tingitud lisaressursivajadusele. 120Riigile laekuvat keskkonnatasu kasutatakse keskkonnatasude seaduse § 4 lõike 3 järgi sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Seda tehakse üle Eesti, mitte üksnes kaevandamispiirkonnas. Riigikassase laekunud keskkonnatasudest rahastatakse keskkonnakaitseprojekte sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahendusel.
94
Lisaks keskkonnatasudest saadavale rahale on riik eraldanud põlevkivisektori kahjuliku kesk- konnamõju vähendamiseks EL struktuurifondide raha. Näiteks rahastati Kohtla-Järve ja Kivi- õli põlevkivitööstuse keskkonnanõuetele mittevastavate ohtlike jäätmete prügilate sulgemist (eelarve üle 35 miljoni euro), Ahtme SEJ põlevkivituha ladestuspaiga sulgemist (eelarvega üle 2.7 miljoni euro) jne. Samuti on toetatud Narva elektrijaamade tuhaväljade sulgemist, Eesti Energia Õlitööstuse investeeringuid põlevkiviõli puhastamisse ja näiteks Kiviõli Keemiatöös- tuse tehnoloogilisi investeeringuid [3].
Sotsiaalmajanduslikult on positiivselt äramärgitavad käesoleval aastatuhandel põlevkivi kae- vandamise ja kasutamise aladel uute turismiobjektide teke ja arendamine (Kohtla Kaevan- duspark, Kiviõli Seikluskeskus, Aidu Veespordikeskus). Uutest turismiobjektidest siiski oluli- semaks võib pidada, et turismi121 seisukohalt olulised Ida-Virumaa loodusväärtused on säili- nud pikaajalisel põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel.
1.13.2 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale Põlevkivitööstus areng mõjutab tööturgu läbi otsese, kaudse ja kaasneva tööhõive muutuse. Kaevandamismahu vähenemisel ei saa vältida põlevkivi kaevandamise ja kasutamispiirkonna elanikest tühjenemist, kui sealsetele elanikele pole asemele pakkuda muid töökohti. Enneta- vaid meetmeid põlevkivi kaevandamise lõpetamisest tulenevate tagajärgede leevendamiseks riiklikul tasemel (töötajaskonnale, alltöö ettevõtjatele, ka elanikele) Eestis rakendata122. Tao- lise meetme rakendamine võib olla vajalik kui järsult piirata põlevkivi kaevandamismahtu, kuid vaadeldavate põlevkivi kaevandamise alastsenaariumite (põlevkivivaru aastase kaevan- damiskogusega 15, 20 ja 25 mln tonni) korral sellist vajadust pole.
Põlevkivi arengukava üks ülesandeid ongi säilitada ja arendada Eesti põlevkivi kasutamis- ja kaevandamistehnoloogiaid ressursi- ja keskkonnasäästlikemateks, muuta need jätkusuutli- kuks. On oluline et aastase lubatud kaevandamiskoguse vähendamine ei lõpetaks ettevõtete poolt kavandatavaid kavandatud investeeringuid põlevkivi kasutamisviisi muutusteks ja või- maldaks vastavad planeeritud arendustööd ja uuringud läbi viia. Põlevkivi sektori loodud li- sandväärtus moodustaks 2015. aastal ligikaudu 4% kogu Eesti lisandväärtusest. Osatähtsus kogu Eesti lisandväärtusest tõuseks ligi 6%-ni pikaajalises vaates, kui kavandatud investee- ringud ellu viiakse [48].
Koostatava põlevkivi arengukava üks eesmärkidest ongi teadus- ja rakendusuuringute toe- tamine põlevkivitehnoloogia arendamiseks, selle keskkonnasäästlikumaks muutmiseks. Koostatav põlevkivi arengukava edastab vastavasisulise seisukoha põlevkivisektori jätkusuut- likkuse tagamiseks ühes tänapäevaste keskkonnnõuete täitmisega.
Põlevkivisektor on keskkonnanõuete ja -maksude osas väga tundlik. Põlevkivi arengukava pe- rioodil olulist uut tehnoloogilist läbimurret põlevkivi kasutamise osas ette pole näha, toimub elektritootmisseadmete asendamine õli ja elektri koostootmisseadmetega mis tuginevad olemasolevate Petroter ja Enefit tehnoloogiate arendustel. Aastal 2025 töötavatest põlevkivi töötlemise seadmetest tuleb 75% ehitada järgneva 10 aasta jooksul. Sektori investeeringud
121 Turism täidab Eesti majandusarengus olulist rolli, moodustades koos kaudsete mõjudega ligi 7% Eesti sisemajanduse kogutoodangust (https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/turism). Soome, Rootsi, Taani vastav number on veidi alla 3%, mis võib olla tingitud arvutuste metoodilistest erinevustest ja teiste sektorite tugevusest Põhjamaade sisemajanduse koguprodukti moodustamisel. 122 Ka teistes maades rakendatakse neid meetmeid vajadusel üksikute omavalitsuste kriisiprogrammina. Meetmetes on olulised erinevused johtuvalt töökoha kaotanute arvust.
95
ulatuvad 4.9 miljardi euroni123 ja sealt edasi on investeeringud piiratud, kuna maksimaalne lubatud kaevandamismaht on saavutatud [48]. Ühe Petroter tüüpi tehase rajamine olemas- oleva infrastruktuuri juurde tähendab ca 80 miljoni euro suurust investeeringut ja ligi 100 uut töökohta [49].
Põlevkivi kasutavate ettevõtete poolt on esitatud seisukoht, et ühekorraga on teostamatu tagada normatiivsete keskkonnanõuete täitmine ja maksta aastas 16% suurenevaid kesk- konnatasusid ning investeerida uutesse põlevkivikasutamise seadmetesse. Seejuures kohali- ke omavalitsuste eelarved ei saa keskkonnatasumäärade kasvust osa, kuna neile on tulude jaotus fikseeritud 2011. aasta määradega. Seetõttu võib tekkida olukord, kus riigieelarve tu- lud küll kasvavad, kuid mõjutatud piirkondade tulud vähenevad ja sotsiaaltoetuste kulud kasvavad. Selliste kuhjuvate tööturu probleemidega ei pruugi aga kohalikud omavalitsused toime tulla [49].
Keskkonnatasude osakaal müügitulust on suurim põlevkivi kaevandamisel [13] ja ettevõtete tellitud uuringud näitavad põlevkivi kaevandamise väikest tulusust, ettevõtted pole võimeli- sed kandma teiste riikidega võrreldavaid maksukoormusi keskkonnatasude kiire tõusu kor- ral[48].
Keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ettevõtetele keskkonnanõuete sätestamine ja kesk- konnatasud124 peavad olema tasakaalustatud. Praeguse või varasema125 põlevkivi kasutami- se tehnoloogia aegse keskkonnakahju lisamine tänase põlevkivi hinna sisse võib muuta toor- aine liigkalliks ka tänasest keskkonnasäästlikemate tehnoloogiatega kasutamiseks.
Ühes teiste suurte tööstusettevõtete arenguga Ida-Virumaa linnades muutis ka põlevkivi kaevandamine ja kasutamine maakonna rahvastiku kooseisu eelmise aastatuhande teisel poolel. Praegu on Ida-Virumaa rahvastikus mitte-eestlaste osakaal 80% , põlevkivisektor on Eesti rahvusvähemustele oluline tööandja ja selle roll lõimumisprotsessis on väga tähtis [3].
Ida-Virumaa tööpuuduse probleemid erinevad mõnevõrra Eesti muude piirkondade prob- leemidest – rahvuslikust struktuurist tulenevalt on suur mitte-eestlaste osatähtsus, kelle kee- le- ja kultuuribarjäärid kitsendavad töölesaamise võimalusi. Kui Eestis oli ajavahemiku 2005- 2013 töötuse määr keskmiselt 10 %, siis Ida-Virumaal oli see 16% [49].
1.13.3 Leevendusmeetmed Mõju põlevkivipiirkonna ja riigi kui terviku sotsiaalmajanduslikule seisundile leevendatakse Eesti põlevkivi kasutamis- ja kaevandamistehnoloogiaid ressursi- ja keskkonnasäästlikemaks muutes ja keskkonnameetmete rakendamise läbi.
Oluline on paindliku keskkonnatasude süsteemi väljatöötamine, mis ühes keskkonnanõuete täitmisega toetaks põlevkivipiirkonna hea keskkonnaseisundi saavutamist ja tööstuse jätku- suutlikkust ning arengut. Täna mõjutavad ettevõtete keskkonnakasutust ja keskkonnakaitse- lisi investeeringuid eelkõige normatiivsed keskkonnanõuded [34].
123 Ühes põlevkiviõli väärtusahela pikendamisse tehtavate investeeringutega, kütuse rafineerimistehas 124 Keskkonnatasude rakendamise eesmärk muuta keskkonnakasutaja käitumist ja mõjutada keskkonnakasutuse ulatusega seotud otsuseid. 125 Paljud mõjutegurid pärinevad aastakümnete tagant ning on seotud sel ajal kasutatud tootmistehnoloogia ja keskkonnakaitsemeetmetega, kuid nende mõju ulatub tänasesse päeva.
96
Vältida tuleb olukorda kus ettevõtted lõpetavad investeeringuid innovatsiooni ning arendus- tegevusse, sest siis jääb ettevõtete peamiseks eesmärgiks olemasolevate tootmisvõimsuste maksimaalselt kasumlik ekspluateerimine.
Petroter ja Enefit tehnoloogiate arendus on pidev protsess mis nõuab vastavaid teadmisi ja oskusi. Põlevkivitehnoloogia arendamiseks, selle keskkonnasäästlikumaks muutmiseks ka- vandatud vastavate teadus- ja rakendusuuringute tegemisel on oluline nende rakendamine tootmises. Selleks jätab piisavad võimalused praeguse kaevandamismahu piirangu säilitami- ne 20 mln tonnil. See võimaldab läbi viia kavandatud arendustööd ja uuringud ning inves- teeringud põlevkivi kasutamisviisi muutuseks ressursi- ja keskkonnasäästliku, pikendada põ- levkivi väärtusahelat. Positiivne mõju sõltub kavandatud uuringute tulemuste rakendami- sest.
Järgnevatel aastatel ettevõtete poolt plaanitavad lisainvesteeringud põlevkiviõli tootmise laiendamisse tähendavad uusi töökohti ja suurendab põlevkivitööstuste atraktiivsust tööand- jana. Põlevkivi arengukavas elluviimisel tööhõive ei vähene ja võib suureneda periooditi seo- ses elektritootmiselt õli ja elektri koostootmisele üle minnes ja põlevkivisektoris rakendata- vate keskkonnameetmete elluviimisel.
Mõningal määral kasvavad ka KOVide tulud kuna põlevkivivaru kaevandamismahud kasvavad (samas need ei ületa 20 miljonit tonni). Kui põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seon- duvad keskkonnaeesmärgid on tänasest täpsemalt määratud ja saavutatud, pole aastast 2020 edasi välistatud põlevkivi kasutusmäära arvestuse paindlikumaks muutmine126. Lisan- duda võib reostamata keskkonnast kaudne positiivne mõju olemasoleva jääkreostuse puhas- tustööde järel.
Keskkonnameetmete koordineeritud rakendamine (sh Kukruse ja Purtse valgala jääkreostuse ohutustamistööd) hea keskkonnaseisundi saavutamiseks on põlevkivisektori jätkusuutlikuks arenguks olulise tähtsusega.
KSH ettepanek: Sotsiaalmajanduslikust aspektist on oluline suurendada Ida-Virumaale taga- sisuunatavate keskkonnatasude osakaalu, kasutades neid vahendeid piirkonna elukeskkonna arendamiseks.
1.14 Kultuuriväärtused
1.14.1 Praegune olukord Kultuuriväärtused on esemed ja nende kollektsioonid, aga ka vaimne pärand, mis on seotud ajaloo oluliste protsesside, sündmuste või isikutega või millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, kunstiline, teaduslik või muu kultuuriline väärtus ning mida loetakse rahvusli- kuks rikkuseks. Kultuuriväärtusi kasutatakse sageli kultuuripärandi tähenduses (ettekandest „Riik kui kultuuriväärtuste hoidja“ Silja Konsa Muinsuskaitseamet). Rikkaliku kultuuripärandi olemasolu on sümboolseks kapitaliks muu maailmaga suhtlemisel.
Kultuuripärand tekib nii möödunud kui praegust inimtegevust. Kultuuripärandi all mõiste- takse objekte, nähtusi ja mida hinnatakse neile omistatud ajaloolise, teadusliku, kunstilise, sotsiaalse, tehnoloogilise, usundilise jm väärtuse tõttu.
126 Enefit 280 seadme käikuandmisest järelduste saamiseni pole põhjust kaaluda ka kaevandamismahu piirangu paindlikumaks muutmist
97
Eestis on rikkalik kultuuripärand, millest osa on riikliku kaitse all. 2013. a lõpu seisuga on 26 575 kultuurimälestist127 (arheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestised kokku, kantud riiklikkusse kultuurimälestiste registrisse register.muinas.ee). Muinsuskaitseseaduse eesmärk on tagada mälestiste ja muinsuskaitsealade säilimine neile omases keskkonnas, et inimesed saaksid kultuuripärandit kogu selle rikkuses ja algupäras nautida nii praegusel ajal kui ka tulevikus.
Eesti on liitunud Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsiooniga, selle arheoloogiapä- randi tervikliku konserveerimise peatüki järgi tuleb kindlustada, et keskkonda mõjutavate projektide hindamisel ning neil põhinevate otsuste tegemisel võetaks täiel määral arvesse arheoloogilised leiupaigad ning nende ümbrus.
Ühtegi muinsuskaitseala põlevkivimaardlal ei paikne, lähim on Rakvere vanalinna muinsus- kaitseala (reg nr 27012). Väljapoole põlevkivimaardlat jääb Eestis UNESCO maailmapärandi nimistus paiknev Tallinna vanalinn (1997) ja Struve geodeetiline kaare säilinud kolm triangu- latsioonipunkti (kaks punkti Väike-Maarja vallas ja Tartu tähetorn).
Eesti põlevkivimaardla on potentsiaalselt arheoloogiapärandirikas piirkond, kus ei ole toi- munud põhjalikke asustusarheoloogilisi maastiku-uuringuid [Muinsuskaitseameti kiri 22.04.2014 nr 1.1-8/2664-3). Oluline on põlevkivi kaevandatavatel aladel ning põlevkivi kae- vandamise ja kasutamisel maapealsete ehitiste kavandamisel järgida muinsuskaitseseaduses sätestatud vastavat protseduuri projekteerimis- ja ehitustegevuse etappides.
Muinsuskaitseseaduse § 40 lg 5 ütleb et kinnisasjal, kus Muinsuskaitseameti andmeil võidak- se avastada seni teadmata kultuuriväärtusega leid, tuleb enne tööde alustamist teha uurin- gud. Uuringud tehakse loa taotleja kulul. Vahetult võib kultuuripärandit mõjutada keskkon- nalubade alusel tehtav põlevkivi kaevandamine ja kasutamine. Nende tegevuste mõju hinna- takse vastavate keskkonnalubade väljaandmise protseduuri läbi.
Eestis põlevkivi tööstuslik kaevandamine on ligi 100 aastase ajalooga ja EAS abiga jätkub Kohtla Kaevanduspargi väljaarendamine atraktiivseks tööstuspärandit tutvustavaks turismi- objektiks ja külastuskeskuseks. Ehitismälestisena on kaitse all Sompa kaevanduse hoone, mis ehitati ajavahemikul 1946-1948. Põlevkivi kaevandamise vaimse pärandi talletamise osas on oluline 2008 aastal ilmunud raamat „90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis : tehnoloogia ja inimesed“.
1.14.2 Mõju kultuuriväärtustele Põlevkivi arengukavas planeeritavatel meetmetel puudub negatiivne mõju kultuuriväärtuste- le. Kõigi vaadeldavate põlevkivi kaevandamise alastsenaariumite (põlevkivivaru aastase kae- vandamiskogusega 15, 20 ja 25 mln tonni) korral negatiivne oluline mõju kultuuriväärtustele välditakse Muinsuskaitseseaduses sätestatud projekteerimis- ja ehitustegevuse etappides vastava protseduuri järgimisega põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel. Arheoloogilised uuringud (kameraaltööd ja väliuuringud, vajadusel väljakaevamised) on vajalikud põlevkivi kaevandamise ja kasutamise projekteerimis- ja ehitustegevuse etappides.
127 Mälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on käesolevas seaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks.
98
Koostatava arengukava perioodil pole uute suuremahuliste põlevkivikarjääride rajamist ette näha. Kaevandatavate alade eelisnimekirja põhjal on põlevkivi arengukava perioodil Lääne- Virumaal arvestatud Ubja karjääri laienemisega. Selle karjääri laiendamise keskkonnaloa protseduuris tuleb järgida Muinsuskaitseameti vastavaid nõudeid.
1.15 Erinevate keskkonnategurite seosed ja piiriülene keskkonnamõju
Keskkonnakoormuse seos põlevkivi kasutamise mahuga. Põlevkivi kaevandamise mõju osa aspekte on täna kahjuks praktiliselt üks-üheses sõltuvuses kaevandamiskogusest. Kaevanda- des muudetakse kaevandatud territooriumide maakasutust, rikutakse põhjaveekihid, tekivad aherainemäed.
Tulenevalt põlevkivi kui tooraine eripärast, on põlevkiviõli ja elektrienergia tootmisel para- tamatu suur jäätmete ja õhu- ja veeheidete osakaal. Sealjuures on esinenud keskkonna- koormuse suunamist ühest valdkonnast teise. Nii kaasneb poolkoksi orgaanilise aine sisaldu- se vähendamisega utmistemperatuuri tõstmise või järelpõletuse kasutamisel süsihappegaasi heite suurenemine. Väävliühendite heidete vähendamiseks kasutatakse elektrijaamades lub- jakivi lisamist põlevkivile, millega suureneb ladestatava tuha kogus.
Seega on kaevandamiskoguse põhine lähenemine üldise keskkonnakoormuse hindamiseks praegu piisavalt asjakohane, see näitaja kajastab ka kaevandamisega muudetud maa suu- rust, mõju elusloodusele, rikutud põhjaveega ala laienemist, jäätmeteket ja heidete kogust. Koos keskkonnanõuete karmistumisega on keskkonnamõju tooteühiku kohta küll vähene- nud, kuid seos kaevandatud põlevkivi koguse ja keskkonnakoormuse vahel püsib.
Piiriülene keskkonnamõju. Arengukavas kavandatav tegevus ei too kaasa negatiivseid muu- tusi Soome ja Venemaa maakasutuse ega loodusvarade kasutamisele. Sealhulgas märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtu- sega alade seisundile. Selline mõju Soomele on välistatud Soome lahega, Venemaale Narva jõega.
Põlevkivitööstusest tingitud jääkreostuse ulatus on uuritud ja piirdub Eesti territooriumiga. Selle lokaliseerimiseks on rakendatud ja tehakse jätkuvalt edasi olulisi jõupingutusi. Seire tu- lemused näitavad ohtlike ainete koormuse vähenemist saastunud aladelt. Samuti piirduvad Eesti territooriumiga jäätmetekke, müra, vibratsiooni, valguse, kiirguse ja lõhnaga seotud mõjud.
Piiriülene keskkonnakoormus kaasneb heidetega välisõhku ning Peipsi järve, Narva jõe ja Soome lahe valgala veekogudesse. Põlevkivi kaevandamise ning kasutamise keskkonnakor- raldust ja tehnoloogiat on viimastel aastakümnetel parandatud ning saasteainete heitkogu- sed vee- ja õhukeskkonda on vähenenud.
Teoreetiliselt on võimalik mõningane piiriülene koosmõju põhjaveetasemetele põhjaveekih- tide veekasutuse (veevarustuse ja põlevkivikaevanduste kuivendus) osas. Varasemate uuri- miste ning koostöödokumentide alusel ei saa põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest tule- nevat piiriülest mõju põhjaveele oluliseks lugeda. Sellise mõju ulatuslikku levikut piirab Nar- va jõgi ja veehoidla. Põhjaveekihid küll ületavad riigipiire, kuid piiriüleseid põhjaveekogu- meid Ida-Eesti veemajanduskava ei käsitle. Eesti–Vene Peipsi järve vesikonna veemajandus- programmis (2006) käsitletakse piiriüleste põhjaveekihtide seire ja veevarustuses kasutamise
99
koordineerimise vajadust. Samas töös jõuti eesti ja vene ekspertide koostöös järeldusele, et olulist piiriülest negatiivset keskkonnamõju ühelegi põhjaveekihile ei ole. Piiriülese mõjuna pole vajadust käsitleda võimalikku kaevandamist Venemaal kui sealsele toodangule esineb turgu Eestis, seda võib vaadelda ka kui koostöövormi.
Piiriülese keskkonnamõju esinemisvõimalust on hinnatud viimase kolme aasta jooksul põlev- kiviõli tootmise laiendamise planeerimise KSH protsesside käigus Kiviõli Keemiatööstus (Kivi- õli linn), Viru Keemia Grupis (Kohtla-Järve linn) ja (Eesti Energia Õlitööstus AS-is) Vaivara val- las. Kiviõli ja Kohta-Järve tegevuste puhul on leitud, et piiriülene keskkonnamõju puudub. Vaivara puhul on seda hinnatud ja jõutud järeldusele, et piiriülene keskkonnamõju pole olu- line.
Eelnimetatud põlevkiviõli tootmise suurenemise plaanid hõlmavad käesoleva arengukava perioodi, elektritootmise suurenemist põlevkivi otsepõletamise baasil pole ette näha.
Arengukava elluviimisel kavandatav tegevustel ja rakendatavatel meetmetel pole negatiivset piiriülest keskkonnamõju.
100
Kasutatud dokumentide ja kirjanduse loetelu
1. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016 - 2030 koostamiseks vajalike andmete ana- lüüs, OÜ Inseneribüroo STEIGER, SA Säästva Eesti Instituut, AS Maves, OÜ Baltic Energy Partners, Tallinn 2012. http://www.envir.ee/1191247
2. Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõju prognoos 2016-2030, Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, http://mi.ttu.ee/projects/, aruanne seisuga aprill 2013
3. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine, Poliitika- uuringute Keskus Praxis, Tallinn 2013; http://www.praxis.ee/index.php?id=1073
4. Ohtlike ainete seire ja uuringud (2012-2013), EKUK, Tallinn 2013
5. Eesti põlevkivimaardla põhjaveevarule hinnangu andmine, Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2010
6. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, Keskkonnaministeerium, kinnitatud Vabariigi Va- litsuse 1. aprilli 2010. a. korraldusega nr 118
7. Looduskaitse arengukava aastani 2020, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2012
8. Lääne-Virumaa strateegilised maavarad, TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituut, Tartu 2010
9. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, heaks kiidetud Riigikogu otsusega 14.02.2007
10. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2012.–2013. aastal, Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 2013
11. Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele – peentest osakestest tuleneva mõju hinda- mine kogu Eesti lõikes, TÜ Arstiteaduskond, Tartu 2011
12. Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude kompenseerimine, SA Keskkonnaõiguse Keskus, Tartu 2011
13. Riigi tegevus põlevkivi kasutamise suunamisel, Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 2014
14. Assessment of environmental impact of oil shale fly ash from PF and CFB combustion, dissertationes chimicae Universitatis Tartuensis, Gary Urb doktoritöö, Tartu 2011
15. Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2013-2022, tööversioon, Keskkonnaamet 2013
16. Keskkonnaülevaade 2013. Keskkonnaagentuur, Tallinn 2014.
17. Suletud, sh peremeheta jäätmehoidlate inventeerimisnimestiku koostamine, I ja II etapp. AS Maves, Tallinn 2011, 2012)
18. Kasutusest väljas oleva põllumajandusmaa ressurss, struktuur ja paiknemine, Eesti Aren- gufond, Villem Vohu. Tallinn 2014.
19. Väärtuslik põllumajandusmaa Eestis-Miks? Kuidas? Milleks? Põllumajandusuuringute Keskus, Priit Penu ettekanne.
20. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontsep- tuaalsete mudelite koostamine, EGK, Tallinn 2012.
101
21. Oluliste veemajandusprobleemide ülevaade Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond, Koiva vesikond. Lisa 3 Oluliste veemajandusprobleemide ülevaade ohustatud põhjavee- kogumid, AS Infragate Eesti, eelnõu 04.07.2013, Tallinn
22. Kaevandustest väljapumbatava vee päritolu, EGK, Tallinn 2005
23. Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut, Tartu 2012
24. Põlevkiviõli tootmise erinevate stsenaariumide realiseerimisega kaasneva mõjude hin- damine, Andres Siirde, Tallinn 2014, ENMAK raames Arengufondi tellimusel tehtud aru- anne
25. Estonian informative inventory report 1990-2012, KAUR, Tallinn 2014
26. Põlevkiviõli tootmisel tekkiva uttegaasi kasutusvõimaluste uuring, Alar Konist jt, Tallinn 2014, ENMAK raames Arengufondi tellimusel tehtud aruanne
27. Välisõhu seire linnades 2012, EKUK, Tallinn 2013
28. Välisõhu seire linnades 2013, EKUK, Tallinn 2014
29. Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus, 2012 a. aruanne, EKUK, Tallinn 2012
30. Analysis of greenhouse gas emissions from Estonian oil shale based energy production processes. Life cycle energy analysis perspective. Oil Shale, 2013, Vol. 30, No. 2S, pp. 268–282 Andres Siirde, Meelis Eldermann, Priit Rohumaa, Julija Gusca.
31. Riigi jäätmekava 2014–2020, Keskkonnaministeerium. Tallinn 2014
32. Keskkond ja põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis, Tallinna Ülikool Ökoloogia Instituut, Tallinn 2005
33. Riigi eelarvestrateegia 2014-2017, Rahandusministeerium
34. Keskkonnatasude mõjuanalüüs, SEI, Tartu Ülikool RAKE, Tallinn 2013
35. Lühiülevaade tervise- ja keskkonnaseisundist Ida-Virumaal, eelnevatest põlevkivisektori- ga seotud tervise- keskkonnauuringutest ning soovitused täpsemate terviseuuringute teostamiseks, Terviseamet ja Tartu Ülikool. Tartu, Tallinn 2014
36. Ahtme kaevanduse veevaru hindamine AS Kohtla-Järve Soojus tehnilise vee vajaduse ra- huldamiseks, EGK Tallinn 2010
37. Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldata- va keskkonnamõju hindamine, AS Maves, Tallinn 2010
38. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise mõju elusloodusele, Margus Pensa TLÜ Ökoloogia Instituut, Jõhvi 2013
39. Eesti soode seisund ja kaitstus, koostanud Jaanus Paal ja Eerik Leibak, Tartu 2013
40. Keevkihtkatla keskkonnaheitmed, TTÜ Soojustehnika Instituut, Tallinn 2006.
41. Greenhouse gas emissions in Estonia 1990-2012. National inventory report. Draft. KAUR 2014
42. Eesti riikliku keskkonnaseire Eesti jõgede hüdrokeemiline seire. Aastate 2010-2013 aru- anded. TTÜ keskkonnatehnika Instituut, EKUK.
102
43. Veekasutuse aastaaruanne 2013, Kaur 2014
44. Eesti riikliku keskkonnaseire põhjaveekogumite seire. Aastate 2010-2013 aruanded. EGK
45. Põhjaveekogumite seisundi hindamine I etapp, Kersti Türk, OÜ Hartal Projekt, Kuressaare 2014.
46. ExternE ja EcoSense’i väliskulude arvestamise metoodikate rakendatavus Eesti põlevkivi- tööstuse mõjude hindamiseks Ida-Virumaal SO2 õhusaaste näitel. Tartu Ülikool, Tartu 2014
47. Purtse jõe saastetaseme seosed vooluhulga ja ilmastikunäitajatega. Tartu Ülikool, Loo- dus- ja tehnoloogiateaduskond, Ökoloogia ja Maateaduste instituut, Geograafia osakond. Liina Roosimägi magistritöö keskkonnatehnoloogias, Tartu 2014
48. Estonian oil shale mining and oil production: macroeconomic impacts study, Ernst & Young Baltic AS, Tallinn 2014 ja Lili Kirikali 19.05.2014 ettekanne Eesti põlevkivitööstus: arengustsenaariumid ja majanduslike mõjude analüüs
49. Põlevkivitööstuse mõju demograafilistele arengutele kuni aastani 2030, Poliitikauuringu- te Keskus Praxis, Tallinn 2014.
50. Riigi eelarvestrateegia 2014-2017, Rahandusministeerium
51. Estonia kaevanduse ja Narva karjääri veekõrvalduse optimiseerimine. TTÜ Mäeinstituut, Tallinn 2010.
52. Ida-Viru maakonna arengukava 2014 – 2020, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, 2012
53. Elektritootmise-, põlevkiviõli tootmise-, soojusvarustuse- ja transpordi energiakasutuse stsenaariumidega kaasnevate atmosfääri peenosakeste PM2,5 ja muude õhusaasteaine- te leviku ning kasvuhoonegaaside tõttu õhukvaliteedi muutuste prognoosimine ajava- hemikule 2012-2050, EKUK , Tallinn 2014.
54. Valdkondlike stsenaariumidega eeldatavalt kaasneva õhusaaste põhjustatud tervisemõju muutuste hindamine kasutades saasteindikaatorina ülipeente osakeste sisaldusi ENMAK 2030+ raames, Hans Orru, Tartu 2014.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
1
PÕLEVKIVI KASUTAMISE RIIKLIK ARENGUKAVA 2016-2030 (eelnõu seisuga okt 2014)
Koostaja: KESKKONNAMINISTEERIUM
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
2
Tallinn 2014
Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2
Sissejuhatus .....................................................................................................................................4
1. Seosed teiste valdkondade strateegiate ja arengukavadega.........................................................6
2. Praeguse olukorra analüüs...........................................................................................................9
2.1. Kokkuvõte Põlevkivi arengukava 2008-2015 elluviimisest...............................................10
2.2. Ülevaade põlevkivi kaevandamisest ..................................................................................12
2.2.1. Eesti põlevkivimaardla................................................................................................12
2.2.2. Varu arvestus ja kaevandamismaht aastatel 2007-2013 ..............................................12
2.2.3. Kasutatav kaevandamistehnoloogia ............................................................................15
2.3. Ülevaade põlevkivi kasutamisest .......................................................................................16
2.3.1. Elektri- ja soojusenergia tootmine...............................................................................17
2.3.2. Põlevkiviõli tootmine ..................................................................................................19
2.3.3. Tsemendi tootmine ......................................................................................................21
2.4. Haridus– ja teadustegevus ..................................................................................................22
2.5. Kokkuvõte põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnevast keskkonnamõjust.........23
3. Põlevkivisektori majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ...................................................................33
4. Riigi põlevkivi kaevandamise ja kasutamise strateegia ............................................................35
4.1. Riigi huvi ja selle realiseerimine........................................................................................35
4.2. Strateegilised eesmärgid ja meetmed .................................................................................37
4.2.1. Esimene strateegiline eesmärk. Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine ..............................................................................37
4.2.2. Teine strateegiline eesmärk. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine ...............................................................................................44
4.2.3. Kolmas strateegiline eesmärk. Põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine ............................................................................................................................51
5. Põlevkivi arengukava elluviimine.............................................................................................54
5.1. Juhtimisstruktuur................................................................................................................54
5.2. Maksumuse prognoos.........................................................................................................54
Lisa 1. Põhimõisted .......................................................................................................................55
Lisa 2. Põlevkivi arengukava 2008-2015 tähtsamad tegevused aastani 2013...............................57
Lisa 3. Õigusaktidest tulenevad nõuded põlevkivi kaevandamisele ja kasutamisele ...................59
3.1. Euroopa Liidu poliitikad, direktiivid ja muud rahvusvahelised lepped .............................59
3.2. Eesti Vabariigi õigusaktid...................................................................................................60
Lisa 4. Põlevkivi kaevandamise ja uuringu load, taotlused ning kaevandamise tehnoloogia.......64
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
3
Lisa 5. Põlevkivi kasutus valdkondade lõikes aastatel 2007-2013 ...............................................68
5.1 Põlevkivi kasutus valdkonniti .............................................................................................68
5.2 Kaubapõlevkivi kasutus elektrienergia tootmiseks .............................................................69
5.3 Kaubapõlevkivi kasutus soojusenergia tootmiseks .............................................................71
5.4 Kaubapõlevkivi kasutus põlevkiviõli tootmiseks................................................................72
5.5 Kaubapõlevkivi kasutus tsemendi tootmiseks.....................................................................73
5.6 Põlevkivi ja põlevkivitoodete eksport ning import .............................................................74
Lisa 6. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnev keskkonnamõju .................................77
6.1. Põlevkivi kaevandamisega kaasnev mõju elusloodusele ...........................................77
6.2. Põlevkivi kasutamisega kaasnev mõju elusloodusele ................................................78
6.3. Põlevkivi kaevandamisega kaasnev mõju välisõhule.................................................79
6.4. Põlevkivi kasutamisega kaasnev mõju välisõhule ja kliimale ...................................80
6.5. Veekeskkond...............................................................................................................81
6.6. Põlevkivi kaevandamisega kaasnev mõju põhjaveele...............................................84
6.7. Põlevkivi kaevandamisega kaasnev mõju pinnaveele................................................85
6.8. Põlevkivi kasutamisega kaasnev mõju põhjaveele.....................................................86
6.9. Põlevkivi kasutamisega kaasnev mõju pinnaveele.....................................................86
6.10. Jäätmed.....................................................................................................................87
6.11. Põlevkivi kaevandamisel tekkivate jäätmete keskkonnamõju .................................87
6.12. Põlevkivi kasutamisel tekkivate jäätmete keskkonnamõju ......................................89
6.13. Mõju ühiskonnale ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale ..........................................90
6.14. Mõju tervisele...........................................................................................................93
Lisa 7. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetatud põlevkivivaldkonna keskkonnaprobleemidega seotud projektid ...................................................................................95
Lisa 8. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise stsenaariumid ......................................................97
8.1. Stsenaariumite ülesehitus ...................................................................................................97
8.2. Maksimumstsenaarium.......................................................................................................99
8.3. Miinimumstsenaarium......................................................................................................101
8.4. Pidurduva õlinõudluse stsenaarium..................................................................................103
Lisa 9. Põlevkivi osa Eesti SKT-s. ..............................................................................................106
Lisa 10. Põlevkivikasutuse stsenaariumite tehnilise osa kirjeldused ..........................................124
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
4
Sissejuhatus
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030” (edaspidi Põlevkivi arengukava, Põlevkivi arengukava 2016-2030 või arengukava) on strateegiline lähtedokument, milles määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15 aastaks.
Põlevkivi arengukava koostamise ettepanek kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 2013. a korraldusega nr 138. Põlevkivi arengukavaga jätkatakse põlevkivivaldkonna strateegilist juhtimist, mida alustati “Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008-2015” (edaspidi Põlevkivi arengukava 2008-2015) järgi (kinnitatud Riigikogu otsusega 21.10.2008).
Põlevkivi arengukava koostatakse riigieelarve seaduse alusel ja arengukava vajadus tuleneb otseselt maapõueseadusest ja säästva arengu seadusest. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) paragrahvi 34 lõike 1 punkti 17 kohaselt keeldutakse põlevkivi (kukersiit) kaevandamisloa andmisest, kui puudub riiklik arengukava, kus on fikseeritud põlevkivi kasutamissuunad (sealhulgas põlevkiviõli, põlevkivi uttegaasi ning põlevkivist toodetud elektri- ja soojusenergia kasutusvõimaluste hindamiseks). Säästva arengu seaduse paragrahvi 12 järgi suunatakse riigi algatatud arengukava alusel nende majandusharude ja piirkondade arengut, kus looduskeskkonna saastamine ja loodusvarade kasutamine võib ohustada looduslikku tasakaalu või bioloogilise mitmekesisuse säilimist. Põlevkivi kasutamist tuleb suunata riigi algatatud arengukava alusel, et tagada põlevkivivaru jätkusuutlik tarbimine ning piirata keskkonnakoormust. Ülevaade õigusaktidest tulenevatest nõuetest põlevkivi kaevandamisele ja kasutamisele on esitatud arengukava lisas 3.
Vabariigi Valitsus on määranud Põlevkivi arengukava koostamise eest vastutavaks Keskkonnaministeeriumi (KKM), kes töötab arengukava välja koostöös Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM), Rahandusministeeriumi (RaM), Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumiga (SoM). Keskkonnaministeeriumi ülesanne on arengukava koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse koordineerimine. Arengukava elluviimise rakendusdokumendiks on rakendusplaan, mis on praegu koostamisel. (jagatud etappideks 2016–2019, 2020–2023 ja 2024– 2027 ja 2028-2030). Keskkonnaministeerium esitab Põlevkivi arengukava kinnitamiseks Riigikogule.
Põlevkivi arengukava koostatakse strateegiaga “Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030” (edaspidi Eesti Keskkonnastrateegia) kooskõlas. Ülevaade Põlevkivi arengukava seostest teiste strateegiliste dokumentidega on esitatud arengukavas ptk 1.
Põlevkivi arengukava üldeesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse jätkusuutliku arengu ja varustatuse põlevkivivaruga ning vähendades seejuures negatiivset keskkonnamõju. Põlevkivi arengukavas ette nähtud meetmed on vajalikud põlevkivi kasutamise suunamiseks riigi huvi elluviimisel.
Mõiste „keskkond“ all käsitletakse Põlevkivi arengukavas laiemalt nii loodus-, majandus- kui ka sotsiaalset keskkonda, mis on omavahel tihedalt seotud. Arengukava kirjeldab põlevkivi kaevandamise ja kasutamise praegust olukorda: fikseerib arendamise strateegilised eesmärgid ja prognoosib perspektiivid, arvestades looduskaitse- ja muid vajalikke piiranguid.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
5
Põlevkivi arengukava koostamisega üheaegselt toimub keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), kuna põlevkivi kaevandamine kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel olulist keskkonnamõju põhjustavate tegevuste hulka. Keskkonnaminister algatas KSH 30. mai 2013. a käskkirjaga nr 557 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvi 33 lõike 1 punkti 1 ja paragrahvi 35 lõike 2 alusel. KSH programmkiideti heaks 06.05.2014 Keskkonnaameti kirjaga nr 6-8/14/8260-31. KSH aruanne avalikustatakse 27. oktoober 2014. a – 19. november 2014. a Keskkonnaministeeriumis ning esitatakse Keskkonnaametile heakskiitmiseks2.
Põlevkivi arengukavas esitatakse strateegilised eesmärgid ja meetmed põlevkivivaldkonna arendamiseks ning selleks vajalike riigieelarveliste vahendite kavandamiseks. Arengukava strateegilised eesmärgid on järgmised:
1. Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine.
2. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine. 3. Põlevkivialase haridus-ja teadustegevuse arendamine.
Põlevkivi arengukava koostamiseks telliti 2012. a uurimistöö ””Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030" koostamiseks vajalike andmete analüüs" (edaspidi 2012. a uurimistöö). Põlevkivi arengukava koostamise lähtematerjaliks on olnud Eesti põlevkivimaardla andmed keskkonnaregistri maardlate nimistus ja Eesti Vabariigi maavaravarude koondbilansis (edaspidi koondbilanss), samuti aruanded Eesti Geoloogiafondis. Kasutatud on ka Keskkonnaagentuuri (edaspidi KAUR) ja Statistikaameti andmeid ja põlevkivi kaevandamise ning kasutamisega seotud ettevõtete ja asutuste küsitluste tulemusi. Oluliseks sisendiks on olnud ka Põlevkivi arengukava 2008-2015 rakendamisel tehtud uuringute tulemused ja arengukava täitmise aastaaruanded.
Kuigi maavarade geoloogilise uuringu ja kaevandamise nõuded ei ole Euroopa Liidu (edaspidi EL) tasandil määratletud, tuleb arvestada mitmete piirangutega (looduskaitse, jäätmete teke jne), mille õiguslik alus on EL õigusaktid ja rahvusvahelised kokkulepped. Põlevkivi töötlemine õliks, kütusteks, keemiatoodeteks ning kasutamine elektritootmiseks on reguleeritud EL dokumentidega (ülevaade arengukava lisas 1).
Põlevkivi arengukava koostamine on olnud avalik protsess, millesse on olnud kaasatud asjaomaste riigiasutuste ja ettevõtete, kohalike omavalitsuste (edaspidi ka KOV), organisatsioonide ning mittetulundusühingute esindajad jt protsessist huvitatud isikud. Ka on kaasatud eksperte parema põlevkivivaldkonnaalase teabe ja analüüsi saamiseks.
1 „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm http://www.envir.ee/sites/default/files/polevkivi_kasutamise_riikliku_arengukava_2016_2030_ksh_programm.pdf 2 „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016.2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu, edaspidi ka KSH aruanne) http://www.envir.ee/sites/default/files/polevkivi_kasutamise_riikliku_arengukava_2016_2030_ksh_aruanne_eelnou. pdf
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
6
1. Seosed teiste valdkondade strateegiate ja arengukavadega
Põlevkivi arengukava koostatakse kooskõlas põlevkivivaldkonnaga seotud arengukavade ja teiste strateegiliste dokumentidega.
1. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“3 (edaspidi SE 21) käsitleb nelja jätkusuutlikkusele orienteeritud arengueesmärki: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. SE 21 järgi tuleb loodusvarasid kasutada niisugusel viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu. Loodusressursi säästlik majandamine ei ole pelgalt selle ressursi kaitse, vaid ökoloogiliselt tasakaalustatud ressursi kasutamine. SE 21 suunab ressursside ja looduskeskkonna tasakaalustatud haldamisele ühiskonna ja kohalike kooskondade huvides Säästva tarbimise mehhanismid rakendatakse riigihangete, riiklike investeerimisprogrammide jt arengukavade kriteeriumitesse.
2. “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” 4 eesmärk on maavarade keskkonnasäästlik kaevandamine, mis säästab vett, maastikku ja õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalse kao ja minimaalsete jäätmetega. Meetmeteks on nimetatud maavarade kasutamise pikaajaliste riiklike arengukavade koostamist ja rakendamist (arengukavade aluseks on ressursi optimaalse kasutamise skeemid, mis soodustavad ressursi kasutamist riigi vajaduste järgi teaduslikel alustel) ning maavara kaevandavate ja kasutavate ettevõtjate tegevuse suunamist keskkonnasäästlikkusele regulatsioonide ja toetuste süsteemi rakendamise kaudu.
3. „Konkurentsivõime kava “Eesti 2020” 5 (edaspidi Eesti 2020) kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmiseks, seab eesmärgid aastateks 2015 ja 2020 kooskõlas EL riikide poolt kokku lepitud Euroopa 2020 strateegia eesmärkidega. Eesti 2020 järgi on Vabariigi Valitsuse üheks poliitika põhisuunaks energeetika pikaajaliste struktuursete muutuste elluviimine kooskõlas Eesti energiajulgeoleku ja energiasäästu eesmärkidega. Jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks tuleb arendada senisest ressursitõhusamat, loodussäästlikumat ja konkurentsivõimelisemat majandussüsteemi. Põlevkivi arengukava seab eesmärgiks majanduslikult efektiivse põlevkivi kaevandamise ja kasutamise, mis on kooskõlas Eesti 2020 suundadega.
4. “Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020“ 6 (koostamisel uus “Energiamajanduse arengukava aastani 2030“, edaspidi ENMAK) 7 . ENMAK on aluseks elektrimajanduse, põlevkivi, biomassi ja bioenergia valdkonna arengukavadele ning energia säästmise küsimusi käsitlevale energiasäästu sihtprogrammile. Põlevkivi arengukavas püstitatud strateegiline eesmärk tõsta põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsust tagab ENMAK eesmärgiks esitatud Eesti säästliku energiavarustuse ja -tarbimise täitmise.
3 Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 4 “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” http://www.keskkonnainfo.ee/failid/viited/strateegia30.pdf 5 „Konkurentsivõime kava “Eesti 2020” https://riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020 6 “Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020“ (ENMAK) https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/majandus-ja- kommunikatsiooniministeerium/Energiamajanduse_riiklik_arengukava_aastani_2020.pdf 7 “Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ koostamise ettepanek“ https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/arengukavade-koostamise- ettepanekud/ENMAK_koostamise_ettepanek.pdf
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
7
5. “Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018“ 8 käsitleb Eesti elektritootmise ümberkorraldamise tingimusi ja üheks vajaduseks on säästlikum põlevkiviressursi kasutamine, mis ühtib Põlevkivi arengukavas esitatud strateegilise eesmärgiga tõsta põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsust. Edasised elektrimajanduse arendamise meetmed ja tegevused esitatakse ENMAKis ning eraldi elektrimajanduse arengukava ei koostata.
6. “Looduskaitse arengukava aastani 2020”9 (edaspidi LAK) esitleb looduskeskkonna kõige olulisemaid arengusuundi: loodushariduse edendamine, looduse mitmekesisuse hoidmine ja loodusvarade kokkuhoidlikum kulutamine. Põlevkivi arengukaval on otsene seos LAK kolmanda strateegilise eesmärgiga: loodusvarade pikaajaline püsimine on tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid. Seega loodusvarasid kasutatakse säästlikult ja jätkusuutlikult viisil, mis ei sea ohtu ökosüsteemide soodsa seisundi saavutamist. Loodusvarade kasutusel tuleb omavahel lõimida looduskasutus ja -kaitse nii, et olemasolevaid varusid kasutatakse optimaalselt, loodusväärtusi märkimisväärselt kahjustamata. Need seisukohad ühtivad Põlevkivi arengukava ülesandega tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine.
7. “Riigi jäätmekava 2014-2020” 10 (edaspidi Jäätmekava) juurde kuulub ka jäätmetekke vältimise programm. Üheks lahendamist vajavaks probleemiks on Jäätmekavas nimetatud põlevkivienergia tootmisel tekkivate jäätmete ning aheraine suurt osakaalu, mille taaskasutus on madal. Kuigi viimastel aastatel on põlevkivitööstuses järjest enam hakatud rakendama parimat võimalikku tehnikat (edaspidi PVT) ja samuti on kasvanud aheraine ning põlevkivituha taaskasutus, tuleb jätkuvalt leida uusi võimalusi nii jäätmete tekke vähendamiseks kui ka taaskasutuse suurendamiseks.
8. “Keskkonnatasude raamkava 2016+“ koostatakse keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamiseks alates aastast 2016. Esitatakse arengusuunad, mille järgimisel saab muuta keskkonnatasude regulatsiooni nii, et oleks täidetud eesmärk kaitsta keskkonda.
9. “Transpordi arengukava 2014-2020”11 (edaspidi Transpordi arengukava) käsitleb läbivate teemadena keskkonnasäästlikkust ja loodushoidu, energiasäästu, ohutust ja universaalset disaini. Tähtsamaks alternatiiviks ehitusmaavaradele teedeehituses on põlevkivivaru kaevandamisega kaasnev aheraine ning Põlevkivi arengukava jaoks on selle aheraine maksimaalne kasutamisvõimalus olulise tähtsusega. Praegu saab aastas tavaolukorras kasutada kuni 30% kaevandamisega tekitatud aherainest ja seetõttu on vaja analüüsida, kus on võimalik veel kasutada alternatiivsete ehitusmaterjalidena põlevkivi kaevandamise ja töötlemise jääke (katendi lubjakivi, rikastusjäägid, aherainekillustik, põlevkivituhk).
8 “Eesti elektrimajanduse arengukavas aastani 2018“ https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/majandus-ja- kommunikatsiooniministeerium/Eesti_elektrimajanduse_arengukava.pdf 9 “Looduskaitse arengukava aastani 2020” (LAK) http://www.envir.ee/sites/default/files/lak_lop.pdf 10 “Riigi jäätmekava 2014-2020” http://www.envir.ee/sites/default/files/riigi_jaatmekava_2014-2020.pdf 11“Transpordi arengukava 2014-2020“ https://www.mkm.ee/sites/default/files/transpordi_arengukava.pdf
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
8
10. “Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020“ 12 koondab ühtseks tervikuks ja seab eesmärgid vertikaalsetele tervise valdkonna arengukavadele ning strateegiatele, ühendab juba toimivaid või loomisel olevaid strateegilisi dokumente teistest valdkondadest. Arengukavas on esile tõstetud põlevkivil põhinevat elektri ja soojuse tootmist ning keemiatööstust, mis samal ajal majandusliku olulisusega on ka terviseriskiks Kirde-Eesti piirkonnas. Ühine eesmärk Põlevkivi arengukavaga on põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest mõjutatud rahvastiku tervise jätkuv parandamine.
11. “Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020”13 (edaspidi TA&I või TA&I strateegia). Eestis on välja kujundatud funktsioneeriv ja arenev TA&I süsteem ning ettevõtlussektori tugistruktuur. Uue strateegia koostamise eesmärk on kujundada eeldusi, tingimusi ja vajadusi arvestav TA&I poliitika Eesti 2020 eesmärkide täitmisel, sh kavandada põhilised eesmärgid, väärtused ja juhtimisskeem. Põlevkivi arengukava elluviimiseks on tähtis jätkata põlevkivialase teadus- ja arendustegevuse teemade arendamist TA&I kaudu.
12. „Eesti regionaalarengu strateegia 2020“ 14 tõstab ühe eesmärgina esile riigi regionaalpoliitika elluviimise piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikuma ärakasutuse. Piirkondliku arengu edendamisel ja regionaalarengu strateegia meetmestiku elluviimisel käsitletakse erinevaid rõhuasetusi maakondadest suuremate piirkondade ehk arendusregioonidena. Ida-Virumaa on strateegias käsitletud eraldi arendusregioonina. Põlevkivi arengukava aitab määratleda Ida- ja Lääne-Virumaa piirkondlikke spetsiifilisi eeldusi regionaalseks arenguks, millega tuleks edaspidi arvestada erinevate valdkonnapoliitikate arengukavade koostamisel ja regionaalset arengut mõjutavate üksikotsuste tegemisel.
13. „Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava“ 15 tõstab esile halvas ja kesises seisundis veekogude ning halvas seisundis Ordoviitsiumi Ida-Virumaa põlevkivibasseini põhjaveekogumi seisundi parandamise tegevuskava. Hajukoormuse hinnang põlevkivi kaevandamisele Ida-Eestis on väga oluliseks pinna- ja põhjavee surveteguriks põlevkivi kaevandamine ning sellega kaasnev elektrienergia ja põlevkiviõli tootmine. Olulise negatiivse keskkonnamõjuga põhja- ja pinnaveele on Kohtla-Järvel (JRK-28), Kiviõlis (JRK-23) poolkoksi ladestused (põlevkiviõli, fenoolid, aromaatsed süsivesinikud, sh PAH-d). Poolkoksi ladestute negatiivset mõju püütakse vähendada sulgemisprojektidega, mida rahastatakse ÜF vahenditest.
Põlevkivi arengukava peab arvestama veemajanduskavas veeseaduse ja veepoliitika raam- direktiivi alusel püstitatud keskkonnaeesmärkidega. Ida-Eesti veemajanduskava uuendatakse 2015. aasta lõpuks. Põlevkivisektori ettevõtetel ja KKM maapõue osakonnal ning MKMil on oluline aktiivselt osaleda veemajanduskava keskkonnaeesmärkide täpsustamisel.
Piirkondlikud arengukavad. Põlevkivi arengukava koostamisel on arvesse võetud piirkondlikke arengukavasid. “Ida-Viru maakonna arengukava 2014–2020” (kinnitatud
12 “Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020“ https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/sotsiaalministeerium/Rahvastiku%20tervis e%20arengukava%202009-2020%20(t%C3%A4iendatud%202012).pdf 13“Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020” https://www.riigiteataja.ee/akt/329012014002 14 „Eesti regionaalarengu strateegia 2020“ https://www.siseministeerium.ee/public/Eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-2020.pdf 15 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava http://www.envir.ee/et/veemajanduskavad-2009-2015
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
9
06.11.2012)16 looduskeskkonna ja –ressursside osas on eesmärgiks seatud kaevandatud alade ja endiste tööstusalade korrastamine ning loodusressursside tõhus kasutamine. Majanduskeskkonna arendamiseks planeeritakse põlevkivivaldkonna tugevat ja rahvusvahelist arengut. Erineva tasemega hariduse andmisel on tähtsal kohal põlevkivi- ja tehnikavaldkonna populariseerimine noorte ning kogu elanikkonna hulgas. Maakonna elanike keskkonnateadlikkuse tõstmiseks on kavandatud korraldada põlevkivialaseid konverentse ja seminare. Need arengusuunad ühtivad Põlevkivi arengukavas seatud eesmärkidega.
Eraldi olulisemateks põlevkivialasteks teemaplaneeringuteks on “Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering” (kehtestatud alates 01.01.2002) ja “Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse asukohatrassi määramine (kehtestatud 2010 a.)17.
Sarnaseid põhimõtteid ja keskkonnahoiu ning arengueesmärke on seatud ka Lääne–Virumaa arengustrateegias ja maakonnaplaneeringus ning selle juurde kuuluvates teemaplaneeringutes18. Põhjalikumalt käsitletakse Ida– ja Lääne–Virumaa arengueesmärkide seost Põlevkivi arengukavaga KSH aruandes19.
Seosed rahvusvaheliste lepete ja EL dokumentidega. Rahvusvaheliste lepete alla kuuluvad nii kahepoolsed kokkulepped kui ka konventsioonid ehk mitmepoolsed kokkulepped, millega Eesti on ühinenud. Eelkõige tuleb Põlevkivi arengukava koostamisel arvestada EL kliima- ja energiapaketiga, mille direktiividega seatakse piirangud põlevkivi kasutamisele eesmärgiga vähendada tootmise ja tarbimisega kaasnevate kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. Põhjalikum ülevaade EL poliitikast, direktiividest ja rahvusvahelistest lepetest on esitatud lisas 3.
2. Praeguse olukorra analüüs
2014. aastal möödub 98 aastat põlevkivi tööstuslikust kasutuselevõtust Eestis, kui põlevkivi hakati katseliselt kasutama. Esimene põlevkivi tööstuslik suurtarbija 1920ndatel aastatel oli Kunda tsemenditehas, mille pöördahjud viidi 1921. aastal täielikult üle põlevkiviküttele 20 . Seejärel hakati põlevkivi kasutama ka kütusena elektrijaamades ning toormena õlivabrikutes põlevkiviõli tootmiseks. Need kasutusvaldkonnad on säilinud tänapäevani, kuid reeglina on enamiku ajast, eriti viimasel poolsajandil prevaleerinud põlevkivi kasutamine elektri- ja soojusenergia tootmiseks.
Välja arendatud laiaulatuslik põlevkivitööstus mitmete tuhandete töökohtadega, mis on olnud ja on ka nüüdisajal strateegilise tähtsusega Eesti majandusele koosnedes elektri- ja soojusenergia, põlevkiviõli ning tsemendi tootmisest. Põlevkivi on kohalik kütus ja tooraine nii energia-, põlevkiviõli kui ka tsemenditootmisele. Samas moodustab kõigi nende tööstusharude toodang märgatava osa Eesti ekspordist, mis avaldab positiivset mõju Eesti väliskaubanduse bilansile. Põlevkivi kui kütus elektrijaamadele on võimaldanud tagada Eesti elektri varustuskindluse ja seega tagada energiajulgeoleku.
16 “Ida-Viru maakonna arengukava 2014–2020” http://ida-viru.maavalitsus.ee/ida-viru-maakonna-arengukava-2014- 2020 17 Ida-Virumaa teemaplaneeringud http://ida-viru.maavalitsus.ee/et/teemaplaneeringud 18 Lääne-Virumaa arengustrateegia http://laane-viru.maavalitsus.ee/et/arengukavad 19 KSH aruanne http://www.envir.ee/et/polevkivi-kasutamise-riikliku-arengukava-2016-2030-koostamine 20Põlevkivi põletustehnika, Arvo Ots, Tallinn 2004
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
10
2.1. Kokkuvõte Põlevkivi arengukava 2008-2015 elluviimisest
Põlevkivi arengukavas 2008-2015 on defineeritud riigi huvi, mille elluviimiseks on esitatud kolm strateegilist eesmärki. Eesmärk 1: tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus. Eesmärk 2: põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine. Eesmärk 3: põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju vähendamine.
Arengukavas seati põlevkivi kaevandamise ülempiiriks 20 mln t aastas (ülempiir sätestati 23.11.2008 jõustunud MaaPS §s 251) ja strateegia elluviimiseks koostati rakendusplaanid aastateks 2009-2012 ja 2013-2015.
Põlevkivi arengukava 2008-2015 rakendusplaani 2009-2012 tähtsamate mõjunäitajate saavutustasemete täitmine võrreldes baastasemega 2007. aastal: 1) põlevkivivaru kaevandamise kogus mõnevõrra suurenes, ulatudes 2012. aastal
14,9 mln tonnini, kuid jäi ligi 5,1 mln t võrra väiksemaks põlevkivi aastasest kaevandamismäärast (20 mln t);
2) põlevkivi osakaal elektrienergia tootmises vähenes ligi 13% võrra; 3) töötati välja kolm mõjunäitajat põlevkivi kasutamise efektiivsuse mõõtmiseks; 4) kadu põlevkivivaru kaevandamisel suurenes ligikaudu 1% võrra; 5) suurenes poolkoksi ja koldetuha summaarne teke, samas on suurenenud jätkuvalt ka
taaskasutuse osakaal; 6) nii keskkonda paisatava süsinikdioksiidi (CO2) ekv koguheide kui ka energiatootmisel tekkiv
heide on mõnevõrra vähenenud, kuid energeetika sektori osakaal kogu kasvuhoonegaaside emissioonis on natuke suurenenud.
SO2 heited vähenesid üle kahe korra, kuna Eesti elektrijaama neljale vanemale energiaplokile paigaldati deSOx seadmed.
Seega on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise valdkonna peamiseks positiivseks tulemuseks põlevkivivaru kaevandamise mahu hoidmine alla 20 mln t ja põlevkivi osakaalu pidev vähendamine elektrienergia tootmiseks, samuti õhuheite vähenemine ja jäätmete taaskasutuse suurendamine.
Põlevkivi arengukava 2008-2015 tähtsamad tegevused aastani 2013 on esitatud arengukava lisas 9.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
11 Joonis 1. Eesti põlevkivimaardla (Maa-amet)
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
12
2.2. Ülevaade põlevkivi kaevandamisest
2.2.1. Eesti põlevkivimaardla
Põlevkivi on Eesti tähtsaim maavara ja põlevkivivaru kuulub riigile. Eesti põlevkivimaardla (pidalaga 164747,09 ha, joonis 1) asub Ida– ja Lääne–Virumaal 21 ning on jaotatud 23ks maardlaosaks: kaeve- ja uuringuväljadeks.
Kaevandused ja karjäärid paiknevad eelkõige Ida-Virumaal, Lääne-Virumaale jääb vaid Ubja vana kaevandus ja praegune Ubja karjäär. Tänaseks on põlevkivi kaevandatud 13 KOVi territooriumil (Iisaku, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Lüganuse, Mäetaguse, Sonda, Sõmeru, Toila ja Vaivara vallad ning Kiviõli ja Kohtla-Järve linnad). Loetletud KOVide pindalast on enim kaevandatud Jõhvi valla territooriumist (60%), järgnevad Kiviõli linn ja Mäetaguse vald (40%). Suurema energiatootlusega varust on oluline osa Ida-Virumaal kaevandamisel või juba kaevandatud. Tänaseks on Eesti põlevkivimaardlas kaevandamine lõpetatud 142 km2 suurusel alal.22
Suur osa maardla varust paikneb looduskaitseliste ja asustusest tingitud piirangute vööndis, kaitstavad alad moodustavad 29% Eesti põlevkivimaardla pindalast, seejuures seni kaevandamata alast 38 %.
Eesti põlevkivimaardla on kompleksmaardla, millega kattub täielikult või osaliselt 42 kaasneva maavara maardlat: 17 liiva-, 17 turba-, 4 kruusa-, 2 fosforiidi- 1 savi- ja 1 lubjakivimaardla (seisuga 20.05.2014). Ehitusmaavarade maardlad ja turbamaardlad paiknevad geoloogilises läbilõikes põlevkivikihindist kõrgemal, fosforiidimaardlad aga ligikaudu 30-35 m allpool.
Põlevkiviressursi kaevandamise pikaajaliseks planeerimiseks tuleb uurida kaevandamise võimalusi ja arendada kaevandamistehnoloogiat, lähtudes nii maardla eri piirkondade kaevandamistundlikkuse kategooriatest kui ka kaasnevatest maavaradest. Põlevkivi kaevandamisel tuleb väljata ka kaasnev maavara, kui rikutakse selle maavara looduslik lasumus nii, et seda ei ole võimalik edaspidi kaevandada. Samuti tuleb geoloogilise uuringu käigus nii põhi- kui ka kaasnevat maavara uurida võrdse detailsusega.
2.2.2. Varu arvestus ja kaevandamismaht aastatel 2007-2013
Maavaravaru arvestust peetakse keskkonnaregistri maardlate nimistus, mille vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium ja volitatud töötleja on Maa-amet. Eesti põlevkivimaardla põlevkivivaru Eesti Vabariigi maavarade koondbilansi järgi oli 4750,4 tuh tonni seisuga 31.12.2013 23 . Maavaravaru on geoloogilise uurituse taseme järgi jaotatud tarbe- ja reservvaruks ning kasutamisvõimalikkuse ja majandusliku tähtsuse alusel aktiivseks ja passiivseks varuks (joonis 2).
21 kokku 23 KOVi territooriumil: Alajõe, Iisaku, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Lüganuse, Mäetaguse, Sonda, Toila, Tudulinna ja Vaivara vallad ning Kiviõli ja Kohtla-Järve linnad Ida-Virumaal; Haljala, Kadrina, Rakvere, Rägavere, Sõmeru, Vihula, Vinni ja Viru-Nigula vallad ning Rakvere linn Lääne-Virumaal 22 KSH aruanne http://www.envir.ee/et/polevkivi-kasutamise-riikliku-arengukava-2016-2030-koostamine 23 Eesti Vabariigi maavaravarude koondbilanss http://www.envir.ee/et/eesti-vabariigi-maavaravaru-koondbilansid
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
13
Joonis 2. Eesti põlevkivimaardla varu jaotus seisuga 31.12.2013
Seisuga 31.12.2013 oli koondbilansi andmetel Eesti põlevkivimaardla põlevkivivaru 4 750,4 mln tonni, millest aktiivset tarbevaru oli 1040,0 mln t, aktiivset reservvaru 302,6 mln t, passivset tarbevaru 1683,8 mln t ja passiivset reservvaru 1724,0 mln t.
Maapõueseaduse järgi on maksimaalselt lubatud põlevkivi aastane kaevandamismäär kõigi lubade alusel kokku 20 mln t, s.o keskkonnaregistris arvel olev põlevkivivaru, mille hulka ei ole arvestatud kaevandamise kadu (k.a tervikutesse jäetud varu). Jättes praegu välja looduskaitseliste piirangutega I kaevandamistundlikkuse kategooria alad, elamute ja muude maapealsete piirangutega alad ning kaevandamiseks ebasobiva konfiguratsiooniga varualad, jätkub 20 mln t aastase kaevandamismäära korral aktiivset tarbevaru kaevandamiseks orienteeruvalt 35–38ks aastaks, ühes aktiivse reservvaruga 48ks aastaks. Prognoosis on arvestatud kaoks kokku ligikaudu 23% 24 ning varu pikemaajaliseks säästlikuks kasutamiseks tuleb vältida kao suurenemist. 2013. aastal oli põlevkivivaru keskmine kadu allmaakaevandamisel 29,2% ja pealmaakaevandamisel 6,3% (keskmine 21,6%)25. Kokkuvõetuna kao osakaal edaspidi suureneb, kuna pealmaakaevandamist võimaldavad maardlaosad järkjärgult ammenduvad ja kaevandustest väljatava varu osatähtsus suureneb.
Eristada on vaja maavarana keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat põlevkivivaru ja kaubapõlevkivi. Põlevkivivaru arvutatakse põlevkivikihtide summana, milles määrava tähtsusega on põlevkivikihindi leviku pindala, kihindi põlevkivikihtide summaarne paksus (koos kuni 5 cm paksuste lubjakiviläätsede ja -suletistega) ning põlevkivi kvaliteet, mida näitab kuiva massi kütteväärtus ja mahumass kuivas olekus. Kaubapõlevkivi on reaalse niiskusega põlevkivikaevis, mis sisaldab ka arvestatava koguse lubjakivi (olenevalt rikastamise efektiivsusest) ja vett. Ühest tonnist maavarana arvel olevast põlevkivivarust saab 1,1−1,4 tonni kaubapõlevkivi, olenevalt kaevandamisviisist ja rikastamisest tarbija soovi järgi. Ajavahemikul 2007-2013 kaevandati kokku 100 743,7 tuh t põlevkivi, kõige vähem aastal 2009 ning kõige enam aastal 2011 (joonis 3).
24 KSH aruanne http://www.envir.ee/et/polevkivi-kasutamise-riikliku-arengukava-2016-2030-koostamine 25 Eesti Vabariigi maavaravarude koondbilansi andmetel http://www.envir.ee/et/eesti-vabariigi-maavaravaru-koondbilansid
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
14
Joonis 3. Põlevkivi kaevandatud kogus ja kaevandamiskadu aastatel 2007-2013.
Lisaks üldisele 20 mln t aastasele kaevandamismäärale on Keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.08.2009. a käskkirjaga nr 131926 kehtestatud igale põlevkivi kaevandamise loa omanikule põlevkivivaru kaevandamise lubatud maksimaalne aastamäär27. Alljärgnevas tabelis 1 on esitatud praegu kõikide kaevandamisloa omanikele põlevkivi kaevandamise lubatud maksimaalne aastamäär, kaevandatud põlevkivi kogus 2012. ja 2013. aastal ning selle protsent lubatud aastasest kaevandamismäärast.
Tabel 1. Põlevkivivaru kaevandamise aastamäär kaevandamisloa omanikele
Loa omanik Kaevandamise lubatud maksimaalne aastamäär
(tuh t) (Keskkonnaministeeriumi
kantsleri 10.08.2009 käskkiri nr 1319)
Kaevandatud põlevkivi kogus 2012. ja
2013. aastal ( tuh t)
Kaevandatud põlevkivi koguse osakaal aastasest
kaevandamismäärast (%)
Eesti Energia Kaevandused AS 15 010
13 123,7 (2012) 11 830,0 (2013)
87 (2012) 79 (2013)
VKG Kaevandused OÜ
2 772 1 097,4 (2012) 2 344,4 (2013)
40 (2012) 85 (2013)
Kiviõli Keemia- tööstuse OÜ 1 980
615,2 (2012) 755,4 (2013)
31 (2012) 38 (2013)
AS Kunda Nordic Tsement 238
107,2 (2012) 97,9 (2013)
45 (2012) 41 (2013)
Eespool nimetatud käskkirjaga nr 1319 kehtestatud põlevkivi kaevandamise lubatud maksimaalset aastamäära ei ole ükski kaevandamisloa omanik siiani ära kaevandanud.
26 Põlevkivi kaevandamise lubade muutmine ja keskkonnamõju hindamise mittevajalikkus http://dh2.envir.ee/atp/public/adr_upload/KK_1319.273611.pdf 27 Maapõueseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/12894933?leiaKehtiv
2782,1 3654,9
3138 3878,8
4754,9 4042,1 4142,2
13992,2 13201,2
12604,9
15108,8 15864,5
14943,8 15027,7
0
2000
4000
6000
8000
10000
12000
14000
16000
18000
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
tu h
t
Kaevandamiskadu (tuh t) Põlevkivi kaevandamise kogus (tuh t)
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
15
2.2.3. Kasutatav kaevandamistehnoloogia
Eesti liitumine ELiga on kaasa toonud põlevkivi kaevandamisele esitatavaid uusi nõudeid ja piiranguid, eelkõige keskkonna mõjutamise osas. Selle tulemuseks on vajadus arendada kiiremini põlevkivi kaevandamise tehnoloogiat, põhiliseks arvestamist vajavaks aspektiks on kujunenud loodus- ja sotsiaalne keskkond. Konkreetse kaevandamistehnoloogia kasutamise mäeeraldisel määravad piirkonna geoloogilised, hüdrogeoloogilised ja keskkonnakaitselised tingimused ning asustus.
Pealmaakaevandamisel (karjäärides) kasutatakse põlevkivi kaevandamiseks vaal- ja transportkaevandamise tehnoloogiat. Pealmaakaevandamiseks on kehtivad kaevandamisload antud Aidu (korrastamisel), Kohtla, Narva, Sirgala kaeveväljal ning Kohala ja Põhja-Kiviõli uuringuväljal. Pealmaakaevandamisel võib kadu ulatuda kuni 12%-ni kaevandatavast varust.
Allmaakaevandamisel (kaevandustes) kaevandatakse praegu kamberkaevandamisviisil lae hoidmisega tervikutel, mille arvestuslik koormus on „igavene“. Allmaakaevandamiseks on kehtivad kaevandamisload antud Ahtme, Estonia, Sompa, Tammiku ja Viru kaeveväljal ning Uus-Kiviõli ja Ojamaa uuringuväljal.
Pikem selgitus põlevkivi kaevandamisviisidest on lisas 4 ja täpsem tehnoloogiaalane ülevaade koos joonistega põlevkivi kaevandamisest on esitatud 2012. a uurimistöös lk 162-17328.
Eesti põlevkivimaardlas toimub põlevkivi kaevandamise järk-järguline liikumine lõuna suunas, kus kasulik põlevkivikihind asub järjest sügavamal. Selle põhjuseks on põlevkivivaru ammendumine maardla põhja- ja idaosas ning keskkonnakaitselised ja asustusest tingitud piirangud. Kuna sügavusel üle 30 m on majanduslikult otstarbekam kaevandada põlevkivi kaevandustes, siis allmaakaevandamise osakaal edaspidi suureneb ja pealmaakaevandamise osatähtsus väheneb. Jaotus põlevkivivaru pealmaa- ja allmaakaevandatud väljatud koguste vahel on esitatud joonisel 4.
Joonis 4. Väljatud põlevkivivaru väljatud koguste jaotus pealmaa- ja allmaakaevandamisel 2007-2013
28 ““Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030" koostamiseks vajalike andmete analüüs” http://www.envir.ee/et/polevkivi-kasutamise-riikliku-arengukava-2016-2030-koostamine
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
4
5
6
7
8
9
10
pealmaa
allmaa
aasta
m ln
t
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
16
Allmaakaevandamisel tekkiv kadu tuleneb maapinna hoidmiseks jäetud tervikutest, mille maht võib olenevalt mäetehnilistest tingimustest ulatuda kuni 35%-ni väljatud põlevkivivarust. Kaevanduste katendi paksuse suurenemisel suureneb kaevanduse lae hoidmise tervikute maht ja seega ka kadu. Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmise üheks peamiseks eelduseks on allmaakaevandamisel tekkiva kao vähendamine. Samas kui tervikute suurust vähendada, on oht, et järgnevad maapinna langatused. Võimalusel tuleb rakendada tervikuteta kaevandamist aladel, kus maapinna langatamine on võimalik ja keskkonnakaitseliselt aktsepteeritav, kasutades näiteks allmaalaavakombaini (kadu on kaks kuni kolm korda väikem).
Uurimistöid kaeveõõnte tagasitäitmiseks tehakse, kuid kasutamiskõlblikku lahendust veel saadud ei ole. Tagasitäitmise tehnoloogia rakendamisel tuleb arvestada investeeringutega täitematerjali transpordi korraldamiseks, leida lahendused selle (tuhk, aheraine vms) toimetamiseks maa alla kaeveõõntesse. Kaevandamisviisi muutmisel tuleb võtta kasutusele uued mäemasinad. Selge ei ole ka tehistervikute püsivus ja leostumisoht põhjavees pärast kaevanduse töö lõpetamist ja kaevanduskäikude üleujutamist. Nimetatud probleemide lahendused on kulukad ja tõstavad põlevkivi kaevandamise omahinda vaatamata kao vähendamisele. Seega tuleb jätkuvalt uurida ka maapinna lauslangatamise ja kaeveõõnte tagasitäitmise tehnoloogilisi võimalusi.
Probleemid (ptk 2.2.)
1. Eesti põlevkivimaardla põlevkiviressursi kasutamisvõimalusi ei ole looduskaitse ja majandusaspektist piisavalt uuritud kaevandamise pikaajaliseks planeerimiseks 2. Maardla varu on geoloogiliste uuringute tulemusena jaotatud aktiivseks ja passiivseks tarbe- ja reservvaruks, kuid ei ole välja eraldatud eelispiirkondi kaevandamistundlikkuse järgi, kus põlevkivi kaevandamisega tekitatud keskkonnamõju oleks võimalikult väike. 3. Põlevkivi kaevandamise kadu ei ole suudetud vähendada, kuna uuringud kogu põlevkivivaru väljamiseks kaevandustest ja kaeveõõnte tagasitäitmiseks ei ole andnud kasutuskõlblikke lahendusi, eriti majanduslikust tasuvusest lähtudes. Lauslangatamise võimalusi ei ole vajalikul tasemel uuritud. 4. Siiani ei ole Eesti põlevkivimaardlat käsitletud alati kompleksmaardlana, s.t ei ole pööratud vajalikku tähelepanu kaasnevatele maavaradele põlevkivi geoloogilise uuringu loa ja kaevandamise loa andmisel. Sama kehtib põlevkivi suhtes ka kaasnevate maavarade uurimisel ning kaevandamisel.
2.3. Ülevaade põlevkivi kasutamisest
Madala kütteväärtuse ja suure mineraalosa sisalduse tõttu ei oma põlevkivi ekspordipotentsiaali energeetilise maavarana ning tema majanduslikult otstarbekas kasutamine piirdub vaid kaevanduste ja karjääride lähedusse rajatud tööstuse toormena.
Põlevkivi on spetsiifiliste omadustega, mistõttu on igaks kasutussuunaks välja arendatud oma tehnoloogia ja tehnilised seadmed. Eestis ajalooliselt väljakujunenud põlevkivi kasutusvaldkonnad on elektri- ja soojusenergia tootmine, õlitootmine ning tsemenditootmine. Neist viimastel aastakümnetel on selgelt prevaleerinud elektri- ja soojusenergia tootmine.
Ka aastatel 2007-2013 oli suurema osakaaluga kaubapõlevkivi kasutus elektrienergia tootmiseks. Samas näitab kaubapõlevkivi kasutus põlevkiviõli tootmiseks püsivat kasvutendentsi. Põlevkivi eri kasutusuundade tootmissaadused (elekter, soojus, õli, tsement) omavahel turusituatsioonis ei
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
17
konkureeri ja kasutusuuna konkurentsivõime sõltub võrreldava toote turuolukorrast. Nii konkureerivad põlevkivist toodetud vedelkütused maailmaturul võrdsetel alustel teiste vedelkütustega ja põlevkivist toodetud elekter konkureerib põhjala avatud elektriturul.
Tabel 2. Kaubapõlevkivi kasutus valdkondade lõikes aastatel 2007-2013, tuh t
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Elektrienergia 13 975 11 744 9 310 13 736 13 919 12 690 14 979
Soojusenergia 713 627 545 597 407 376 451
Põlevkiviõli 3036 3311 3643 4171 4492 4764 4962
Tsement 289 287 125 175 223 173 176
Muud 6 0 0 0 0 0 0,0
Kui kehtivas Põlevkivi arengukavas 2008-2015 on põhitähelepanu pööratud elektritootmiseks vajalikule põlevkivivarule, siis seoses elektrituru täieliku avanemisega 2013. aastal ja põlevkiviõli kasumlikuma tootmisega ekspordiks, võrreldes elektrienergiaga, prognoositakse Põlevkivi arengukava perioodiks 2016-2030 põlevkivi osatähtsuse vähenemist elektritootmiseks ning samavõrra kasvamist õlitootmiseks. Seda kinnitavad ka põlevkivitööstuse ettevõtete kavad teha põhiliselt investeeringuid põlevkiviõli tootmisesse.
Detailsem ülevaade põlevkivi kasutamise mahtude ja tarnete kohta elektri- ja soojusenergia, tsemendi ning põlevkiviõli tootmiseks, samuti analüüs põlevkivi eri kasutussuundadest tulenevatest kriteeriumitest on esitatud 2012. a uurimistöös“29 ja lisas 5.
2.3.1. Elektri- ja soojusenergia tootmine
Elektri- ja soojusenergia tootmisel Eestis on mitu põlevkivi kasutusviisi. Elektrienergiat toodetakse põlevkivi otsepõletamisel ja põlevkivi töötlemisel tekkiva uttegaasi põletamisel, nii mõlemaid eraldi kui ka koos kasutades. Samad kasutusviisid on iseloomulikud ka elektri- ja soojusenergia koostootmisel. Ainult soojusenergia tootmiseks põlevkivi otsepõletamist ei kasutata. Mõnedes, ainult soojusenergiat tootvates väikekatlamajades kasutatakse põlevkivist saadud kütteõli.
Uttegaasi kasutamise mahu elektri- ning soojusenergia tootmiseks määrab ära põlevkiviõli tootmismaht, kuna uttegaas on praegu kasutusel olevate tootmistehnoloogiate juures põlevkivi utmise kõrvalsaadus ja leiab kasutust ainult põletamise teel energia tootmiseks. Põlevkiviõli tootmistehnoloogiast sõltub tekkiva uttegaasi kütteväärtus ja kogus. Põlevkiviõli tootmisel tahke soojuskandja (edaspidi TSK) protsessil on kõrvalsaaduseks kõrge kütteväärtusega (kõrgem kui maagaasil) poolkoksgaas, aga gaasilise soojuskandjaga (edaspidi GSK) protsessil madala kütteväärtusega generaatorgaas. Seega tuleb põlevkivi vajadust elektri- ja soojusenergia tootmiseks hinnata põlevkivi otsepõletamise ja õlitootmise mahu järgi.
Põlevkivi otsepõletamiseks on kasutusel kaks põletamistehnoloogiat: tolmpõletamine ja põletamine tsirkuleerivas keevkihis. Valdav osa Eesti elektrienergiast on toodetud põlevkivi otsepõletamisel Narva Elektrijaamade energiaplokkides. Kümnel energiaplokil kaheteistkümnest
29 „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016−2030” koostamiseks vajalike andmete analüüs“ http://www.envir.ee/et/polevkivi-kasutamise-riikliku-arengukava-2016-2030-koostamine
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
18
on paigaldatud tolmpõletamise tehnoloogial töötavad kõrgrõhu aurukatlad. Nendes kateldes põletatakse kaubapõlevkivi keskmise kütteväärtusega 8,4 MJ/kg, kusjuures kütteväärtus võib kõikuda 7,8−8,9 MJ/kg piirides. Eesti Elektrijaama tolmpõletuse energiaplokkides kasutati peale põlevkivi ka naabruses töötavas Eesti Energia Õlitööstuse ASis (edaspidi EE Õlitööstus) põlevkivi utmisel tekkivat poolkoksgaasi. Energiaplokid võeti ekspluatatsiooni Balti Elektrijaamas ajavahemikus 1963−1965 ja Eesti Elektrijaamas 1969−1973.
Kahel energiaplokil, ühel Balti Elektrijaamas, teisel Eesti Elektrijaamas, on tolmpõletamise tehnoloogial töötavad aurukatlad välja vahetatud ja paigaldatud uued aurukatlad, milles kasutatakse põlevkivi tsirkuleerivas keevkihis (edaspidi CFB) põletamise tehnoloogiat. Need energiaplokid käivitati 2004. aastal ja nendes aurukateldes saab põletada kaubapõlevkivi kütteväärtusega 8,0−11,0 MJ/kg. Balti Elektrijaama rekonstrueeritud CFB plokk on ehitatud elektri- ja soojusenergia koostoomiseks. Soojust tarbitakse Narva linna kütteks.
Väiksemal määral kasutati põlevkivi otsepõletamisel energia tootmiseks veel järgmistes soojuselektrijaamades (edaspidi SEJ): Ahtme SEJ ja Kohtla-Järvel Põhja ning Lõuna SEJ (AS Viru Keemia Grupp, edaspidi VKG), Sillamäe SEJ (AS Sillamäe SEJ) ja Kiviõli SEJ (KKT OÜ). Neis elektrijaamades kasutatakse põlevkivi tolmpõletamise tehnoloogial töötavaid keskrõhu aurukatlaid. Seejuures töötasid Ahtme SEJs ja Sillamäe SEJs aurukatlad täielikult põlevkiviküttel. Ahtme SEJs lõpetati keskkonnakaitseliste piirangute tõttu põlevkivi kasutamine 2012. aastal. Kohtla-Järvel Põhja ning Lõuna SEJs ning Kiviõli SEJs põletatakse põhiliselt õlitööstuse uttegaasi ja põlevkivi kasutatakse minimaalselt.
Eespool kirjeldatust tulenevalt saab tolmpõletamisel kasutada põlevkivi kütteväärtusega 7,8−8,9 MJ/kg, mida on olnud võimalik tarnida kõigist mäeeraldistest. Tarnemahud konkreetsele elektrijaamale määrasid ära mäeeraldiste tootmismahud ja sobivaim logistiline lahendus. Tsirkuleerivas keevkihis saab põletada põlevkivi kütteväärtusega 8,0−11,0 MJ/kg, s.t nii rikastamata kui ka rikastatud või selektiivselt kaevandatud põlevkivi. Seetõttu tarniti CFB- plokkide tarbeks põlevkivi samadest mäeeraldistest nagu tolmpõletamisegi puhul ja põlevkivi tarneid ei ole olnud vaja eristada.
Tsirkuleerivas keevkihis on võimalik koos põlevkiviga põletada ka biokütust (puitu, turvast). Seda on praktikas juba edukalt realiseeritud Balti Elektrijaama ja Eesti Elektrijaama CFB- plokkides. Uues rajatavas Auvere Elektrijaamas on kavandatud biokütuse osakaalu kuni ~50%- ni. Kuna soojusenergiat toodeti põlevkivi otsepõletamisel ainult koostootmisrežiimil, siis kasutati selleks otstarbeks põlevkivi samadest mäeeraldistest, mis elektritootmisekski.
Viimastel aastatel on hakatud põlevkivikaevanduste aherainemägedest killustikku tootma, mille tulemusena saadakse lisaks ka olulisel määral põlevkivi, kuid selle omadused ei vasta kaubapõlevkivi standardile. Sellele vaatamata on aheraine töötlemisel saadud põlevkivi võimalik kasutada elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kuid seni on aheraineladestuste töötlemisel saadava põlevkivi taaskasutamine olnud vähene. Kiiresti on vaja leida lahendus selle hoidlatesse kogutud põlevkivi kasutamiseks.
Kasutusel olevad põlevkivi otsepõletamise tehnoloogiad, tolmpõletamine ja põletamine tsirkuleerivas keevkihis on põlevkivi kasutamise efektiivsuse ja keskkonnahoiu seisukohalt oluliselt erinevad. Põlevkivi tolmpõletamise tehnoloogia on üle 60 aasta kasutusel olnud, seda on põhjalikult uuritud ja täiustatud, kuid rida puudusi on jäänud. Nii on tolmpõletuskatelde suitsugaasides kõrge SO2 kontsentratsioon (~2400 mg/Nm3), energiaplokkidel madal efektiivsus (netokasutegur ~30%) ja suur remondimaht. SO2 heite vähendamiseks on Eesti Elektrijaama
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
19
nelja vana energiaploki kateldele paigaldatud SO2 heite püüdmise (edaspidi deSOx) seadmed, mis küll piiravad SO2 heite taset, kuid samas vähendavad energiaplokkide efektiivsust. Ülejäänud, deSOx seadmeteta vanadel energiaplokkidel kasutatakse SO2 heite vähendamiseks madalama kütteväärtusega kütust, s.t lubjakivi lisamist kütuse ettevalmistuse (jahvatamise) käigus. Ka see võimaldab piirata SO2 heidet, kuid seda CO2 heite kasvu ja põlevkivi kasutamise efektiivsuse vähenemise arvel. Samas on ülalloetletud meetmed võimaldanud täita EL poolt kehtestatud SO2 heite piirangut 25 tuh t aastas alates 2012.
Kütuse põletamisel tsirkuleerivas keevkihis, mis evitati 2004. aastal, ei kaasne ülaltoodud tolmpõletamise puudusi. Seda on kinnitanud üle 8 aasta kestnud seadmete ekspluatatsioon. SO2
kontsentratsioon suitsugaasides on nullilähedane, lämmastikoksiidide (NOx) kontsentratsioon on vähenenud 2-3 korda, energiaplokkide efektiivsus (netokasutegur) on kasvanud ~6% võrra. Viimase näitaja arvel on vähenenud kütuse kulu (~20%) ja seega ka CO2 eriheide. Vähenenud on katelde remondimahukus. Senine praktika on näidanud, et põletamine tsirkuleerivas keevkihis on parim lahendus põlevkivi kasutamisel elektri- ja soojusenergia tootmiseks nii efektiivsuse kui ka keskkonnahoiu seisukohalt.
Põlevkivi kasutamise efektiivsuse indikaatorite määratlus energiatootmisel ja arvväärtused on toodud peatükis 4.2.2. Teine strateegiline eesmärk. Täna puudub väljatöötatud ja kinnitatud ühtne metoodika CO2 eriheite arvväärtuste arvutamiseks ja lähteandmete kogumiseks.
Probleemid (ptk 2.3.1)
1. Valdav osa AS Narva Elektrijaamad elektrilisi võimsusi pärineb aastatest 1963-1973, nende jääkressurss on piiratud ja peatselt lõppemas. Täna puudub selgus uute võimsuste vajaduse ja investeerimise tähtaegade suhtes. 2. Vanadel energiaplokkidel SO2 heite vähendamiseks kasutuselevõetud tehnoloogiad küll aitavad piirata SO2 heidet, kuid samas suurendavad CO2 heite ja tahkete jäätmete (põlevkivituha) koguseid ning vähendavad põlevkivi kasutamise efektiivsust. 3. Puudub väljatöötatud ja kinnitatud ühtne metoodika CO2 eriheite arvväärtuste arvutamiseks ja lähteandmete kogumiseks.
2.3.2. Põlevkiviõli tootmine
Põlevkivi toorõli on erinevate küllastunud ja küllastamata alifaatsete, tsükliliste ja aromaatsete süsivesinike jt orgaaniliste ühendite segu, mis saadakse põlevkivi utmisel (pürolüüsil). Eestis toodavad põlevkiviõli kolm ettevõtet: VKG Oil AS, KKT OÜ ja EE Õlitööstus AS. GSK protsessil põhinevad seadmed töötavad praegu Kohtla-Järvel (VKG Oil AS) ja Kiviõlis (KKT OÜ).
Põlevkiviõli tootmisel tekib kõrvalproduktina ka märkimisväärne kogus uttegaasi, mille kvaliteet sõltub põlevkiviõli tootmistehnoloogiast.
Eestis on põlevkivi töötlemiseks kasutusel kaks erinevat tehnoloogilist protsessi. Need on gaasilise soojuskandjaga ehk generaatorprotsess (GSK) ja tahke soojuskandjaga (TSK) õli tootmine. Nimetatud protsessid erinevad nii tehniliselt kui ka kasutatava põlevkivi kvaliteedi ja omaduste poolest.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
20
GSK vajab kaubapõlevkivi tükisuurusega 25−125 mm ja kütteväärtusega 11−12 MJ/kg. Sellise kvaliteediga kaubapõlevkivi saab ainult mäemassi rikastamisega või selektiivsel kaevandamisel fraktsiooni 0−25 mm väljasõelumisega. Seetõttu said ülalnimetatud ettevõtted kasutada kaubapõlevkivi ainult Estonia ja Viru kaevandustest ning Aidu ja Põhja-Kiviõli karjääridest.
TSK protsessil põhinevad seadmed töötavad projekteeritud võimsusel praegu Narvas EE Õlitööstuses ja Kohtla-Järvel (VKG Oil AS). Üsna väikese võimsusega seade on Kiviõlis (KKT OÜ) katsetuste staadiumis. TSK seadmetel kasutatakse peenpõlevkivi (kaasa arvatud tolm, mis tekib põlevkivi kaevandamisel ja ümberlaadimisel) tükisuurusega 0−25 mm, aga saab kasutada ka tükipõlevkivi, mida tuleb enne kasutamist purustada eelmainitud peensusastmele. Samuti on nõuded kütteväärtusele tunduvalt leebemad. TSK seadmed kasutavad madala kütteväärtusega kaubapõlevkivi, nagu tolmpõletamiskatlad, kuid võivad töötada ka rikastatud kaubapõlevkivil. Nii on EE Õlitööstusel ja Eesti Elektrijaamal ühine kütuse vastuvõtu-etteandesüsteem ning põlevkiviladu. Samuti kasutas EE Õlitööstus kaubapõlevkivi samadest mäeeraldistest nagu Eesti Elektrijaamgi. Seega pole TSK seadmetel olnud kvaliteedinõuetest tingitud piiranguid kaubapõlevkivi tarnete suhtes Eestis paiknevatest mäeeraldistest. Määravaks on siin olnud põlevkivi kättesaadavus ja logistiline lahendus.
GSK seadmetel on viimastel aastatel kasutatud kaubapõlevkivi ligilähedaselt 2000−2100 tuh t aastas, mis tähendab, et uusi generaatorseadmeid juurde ei ehitatud, kasutati olemasolevaid. TSK seadmetel aga kasvas viimastel aastatel kaubapõlevkivi kasutus ligi 2,4 korda, ligilähedaselt 1000 tuh tonnilt 2400 tuh tonnile. Kasv on seletatav sellega, et EE Õlitööstuses suudeti olemasolevad TSK seadmed efektiivsemaks muuta ja 2010. aastal said endale TSK seadmed VKG Oil AS ja KKT OÜ.
EE Õlitööstus ASis on käivitusjärgus uus TSK seade (Enefit-280), mille ehitusega alustati 2009. aasta oktoobris. Tehase valmimine oli kavandatud 2012. aasta maikuusse, kuid praegu on veel käivitamisel. Ehitatava tehase põlevkivi tarbimine oleks 2,26 mln t aastas ning toodanguks 290 000 t ehk 1,85 mln barrelit põlevkiviõli. VKG Oil AS alustas 2012. aastal teise TSK seadme (Petroter II) ehitust, mis valmis ja saavutas projektvõimsuse 2014 aasta septembris. 2013. aastal alustati kolmanda Petroter seadme ehitust.
Nii Eesti Energia AS kui ka VKG kavandasid kumbki rajada rafineerimistehased põlevkiviõlist mootorkütuste tootmiseks, kui praeguseks on nende kavade realiseerimine peatatud.
Koostatud on Eesti põlevkiviõli tööstuse PVT-kirjeldus, mis käsitleb direktiivi 2010/75/EL Lisa 1 punkt 1.4 (b) tegevuse „muude kütuste kui kivisüsi gaasistamine ja vedeldamine käitistes summaarse nimisoojusvõimsusega 20 MW või rohkem“ raames põlevkivi utmisprotsessis toorõli tootmiseks kasutatavaid tehnoloogiaid ja määratleb PVT nende tehnoloogiate kasutamiseks. Eesti põlevkiviõli PVT-järelduste dokumendi järgi kõik Eestis kasutatavad põlevkiviõli tootmise tehnikad jäävad väljatöötatud dokumendi reguleerimisala piiridesse.
Põlevkiviõli tootmise efektiivsuse indikaatori määratlus ja arvväärtused on toodud peatükis 4.2.2. Teine strateegiline eesmärk. Täna puudub väljatöötatud ühtne metoodika põlevkivi kasutamise efektiivsuse indikaatori arvutamiseks õlitootmisel, mis arvestab põlevkivi utmise kõrvalproduktide energeetilist kasutamist.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
21
Probleemid (ptk 2.3.2)
1. Uute tehnoloogiliste seadmete evitamise kogemus põlevkiviõli tootmisel on näidanud, et selleks kavandatud aeg osutub sageli pikemaks planeeritust, mistõttu põlevkivi vajadus selleks perioodiks on ebaselge. 2. Otsused varemalt planeeritud põlevkivi toorõli nn järeltöötlemiseks diiselkütuse tootmiseks on peatatud alates 2013. aasta juulist. Seetõttu on ka kavandatud põlevkivi edasise väärtustamise võimalus ebaselge. 3. Puudub väljatöötatud ühtne metoodika põlevkivi kasutamise efektiivsuse indikaatori arvutamiseks õlitootmisel, mis arvestab põlevkivi utmise kõrvalproduktide energeetilist kasutamist.
2.3.3. Tsemendi tootmine
Tsemendi tootmiseks kasutab põlevkivi AS Kunda Nordic Tsement (edaspidi AS KNT), mille põhitoodanguks on ehitustsemendid ja ka tsemendi poolfabrikaat – klinker. Tsemendi tootmisel kasutatakse põlevkivi klinkriahjudes tehnoloogilise kütusena. Tsemendi kvaliteedi tagamiseks peab kaubapõlevkivi oma omadustelt vastama teatud tingimustele. Nii peab kütteväärtus olema vähemalt 10 MJ/kg ja MgO sisaldus mineraalosas alla 5%. Sellistele nõuetele vastav põlevkivivaru on Ubja põlevkivikarjääris, samuti võib sobida põlevkivi Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäärist. Neist Ubjas ja Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääris kaevandatakse põlevkivi selektiivsel meetodil. Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääris on kaevandamisluba antud KKT OÜle, kes toodab põlevkiviõli. Ubja põlevkivikarjääris on kaevandamisluba antud ASile KNT kehtivusega kuni aastani 2027. Põlevkivivaru jätkuvuse prognoosi kohaselt lõpeb varu Ubja põlevkivikarjääris praeguse AS KNT tarbimise juures orienteeruvalt 2022. aastal. Kodumaise tsemenditööstuse edasiseks varustamiseks vajaliku kvaliteediga põlevkivi tarbevaru paikneb Kohala uuringuväljas (külgneb Ubja põlevkivikarjääriga).
Ka on AS KNT üks olulisemaid põlevkivi põletamisel tekkivate jäätmete (põlevkivituha) taaskasutajaid ja tema aastane vajadus oleks kuni 100 tuh t aastas. Selleks on sobilik AS-i Narva Elektrijaamad tolmpõletuskatelde elektrifiltrite tuhk. Tsirkuleerivas keevkihis põletamise kasutuselevõtt, ja ka viimastel aastatel deSO2 seadmete evitamine osal tolmpõletuskateldel on muutnud aga põlevkivituha omadusi, mistõttu on küsitav sellise tuha edasine kasutamine tsemenditööstuses. Viimane asjaolu aga vähendaks niigi madalat põlevkivituha taaskasutuse osakaalu veelgi.
OÜ VKGK teeb ettevalmistusi tsemenditehase rajamiseks Kohtla-Järvele. Tsemenditootmiseks on plaanis kütusena kasutada põlevkiviõli tootmisel tekkivat uttegaasi ja poolkoksi. Tehase rajamine on kavandatud perioodi 2015-2020 ja selle käivitamine võimaldaks vähendada ohtlike jäätmete ladestamise mahtu.
Probleemid (ptk 2.3.3)
1. Põlevkivituha omadusi on muutnud uute tehnoloogiate rakendamine põlevkivi põletamisel ja suitsugaasides vääveldioksiidi (SO2) sisalduse vähendamisel. See teeb niisuguse tuha kasutamise tsemenditootmisel küsitavaks ja vähendab ka jäätmete taaskasutusse võtmist.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
22
2.4. Haridus– ja teadustegevus
Enamik põlevkivi kasutamise alaseid teadusuuringuid, mis on toetatud või rahastatud Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) sihtasutuste kaudu, lõpevad Põlevkivi arengukava 2008-2015 perioodiga aastal 2015. TA&I strateegia 2007−2013 „Teadmistepõhine Eesti” ja selle rakendusplaani alusel käivitati ETP programm ning keskkonnakaitse- ja tehnoloogia programm, mis on seotud põlevkivi kasutamisega ning selle kasutamise tagajärgede mõju vähendamisega. Need programmid aga lõpevad aastal 2015.
Aastani 2015 kestab Tallinna Tehnikaülikooli projekt, kus töötatakse välja põlevkivi säästliku kaevandamise, töötlemise ja kasutamise kriteeriumid ning tehnoloogiad, lähtudes geoloogilistest, tehnoloogilistest ja mäenduslikest tingimustest. Uuringuid tehakse sama aasta lõpuni ka diktüoneema põlevkivi orgaanilise aine vedeldamise hindamiseks superkriitiliste lahustite ja reagentidega.
Aastani 2014 kestab projekt, mille eesmärk on tugevdada olemasolevaid teoreetilisi alusteadmisi põlevkivi põletamisel hapnikurikkamas põlemiskeskkonnas (kes teeb, kes rahastab). Samal aastal peaks jõudma tulemusteni projekt, mis ühendab põlevkiviõli ja elektrienergia koostootmise ja mille kohta koostatakse mudel. Samuti lõpeb projekt mis käsitleb põlevkivi töötlemise tahkete jäätmete keskkonnasõbraliku kasutamise strateegia koostamist. Veel lõpetatakse samal aastal põlevkivi ja kütuste segude termokeemilise töötlemise uued tehnoloogiad projekt. Põlevkivi kaevandamise tagajärgede uuring, kus peamine tähelepanu oli Kirde-Eesti kaevandusvaringute tuvastamise, identifitseerimise ja põhjuste selgitamisel, lõppes ka 2014. aastal.
Haridus- ja Teadusministeeriumi sihtasutuse Eesti Teadusagentuur (edaspidi ka ETAG) kaudu erinevatel teadus- ja arendustegevuse finantseerimise konkurssidel ei eristu üldiste konkursitingimuste poolest põlevkivi teadusuuringud. Põlevkivi teadusuuringud on Eesti nišiala, ning seetõttu rahvusvaheline huvi ja vastukaja (artiklid, mis on kajastatud Thomson Reuters Web of Science andmebaasis, nende tsiteeritavus ja arv jne.), mis on ETAG konkursitingimuste tugialus, on paratamatult tagasihoidlikumad võrreldes teadusaladega, millel on maailmas lai levik (materjaliteadus, geneetika jt.)
Uues TA&I strateegias aastani 2020 on määratud täpsemalt kasvuvaldkonnad, millest üks on ressursside efektiivsem kasutamine. Siin on eraldi välja toodud keemiatööstus ning põlevkivi efektiivsem kasutamine. Kasvuvaldkonna arendamine toimub kitsaskohtade analüüsil ja seal rakendatud nutikast spetsialiseerumisest. TA&I peab looma lisandväärtust majanduses, eriti ekspordis ning lahendama ühiskonnale olulisi sotsiaalmajanduslikke küsimusi. Erinevate teadusinstrumentide võimalikult efektiivse kasutamise tagamiseks kaasatakse programmi Põlevkivi Kompetentsikeskus, kes lisaks teadus- ja arendustööle tegeleb ka vajaliku põlevkivialase õppetööga. Praegu ei ole Eesti ülikoolides ühtki õppekava, mis on koostatud otseselt põlevkivivaldkonna jaoks. Riikliku programmi rakendusuuringud on suunatud ettevõtluse toetamisele ja kompetentsi turundusele.
Probleemid (ptk 2.4)
1. Haridus- ja Teadusministeeriumi sihtasutuse Eesti Teadusagentuur (ETAG) kaudu erinevatel teadus- ja arendustegevuse finantseerimise konkurssidel ei eristu üldiste konkursitingimuste poolest põlevkivi teadusuuringud. Põlevkivi teadusuuringud on Eesti nišiala ja konkureerimisel teadusaladega olemasolevatel hindamiskriteeriumitel, millel on maailmas lai levik
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
23
(materjaliteadus, geneetika jt) ja huvi, jäädakse kindlasti nõrgemaks. Põlevkivi teadusuuringute järjepidevuse säilitamiseks on vaja põlevkivi kui riigi ressurssi efektiivsema kasutamise uuringutele 2. Eesti ülikoolides puudub õppekava, mis on koostatud otseselt põlevkivivaldkonna tehnoloogiate tundmisele ja kasutamisele. Arvestades Eesti põlevkiviteadmiste ajaloolist juhtrolli maailmas tuleb kaaluda rahvusvahelist põlevkivitehnoloogiat käsitleva õppekava (ühisõppekava) loomist Eesti ülikoolides.
2.5. Kokkuvõte põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnevast keskkonnamõjust
Põlevkivitööstus on ligi sajandi jooksul oluliselt mõjutanud Ida-Virumaa sotsiaalmajandusliku ja looduskeskkonna seisundit. Põlevkivisektor on oluline tööandja Ida-Virumaal.
Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine on olulise keskkonnamõjuga maastikule, pinnasele, elusloodusele, põhja- ja pinnaveele ning välisõhule. Palju põlevkivitööstuse põhjustatud survetegureid pärinevad aastakümnete tagant, kuid nende mõju keskkonnaseisundile ulatub tänasesse päeva.
Põlevkivi kaevandamisega (sh üleujutatud kaevandused ja karjäärid) muudetakse pöördumatult maastikku (k.a veekogud) ja põhjavee omadusi. Kaevandamisjärgsed maapinna võimaliku vajumise ning veerežiimi muutustega esilekerkivad probleemid tuleb lahendada KOVidel ja riigil, kui kaevandamine on lõppenud rohkem kui 10 aastat tagasi (kokku 142 km2). Niisuguseid kaevandatud alasid on Kiviõli linnas (kogu kaevandatud ala), Kohtla (31%), Jõhvi (31%) ja Kohtla-Nõmme (26%) valdades ning Kohtla-Järve linnas (22%).30
Põlevkivi kasutamisel tekkivate jäätmete ladestamiseks on rajatud kümme suuremat põlevkivituha- ja poolkoksiladestut, mille pindala on kokku 21.5 km2, siia lisandub ka vajadus maakasutuseks nende ladestute sademe- ja nõrgvee käitlussüsteemidele. Jäätmeladestud on praeguseks enamasti korrastatud, Kohtla-Järvel poolkoksiladestul tööd jätkuvad. Kuna põlevkivi kasutamisel tekkivate ohtlike jäätmete maht on suur, siis on oluline nende jäätmete ladestamine keskkonnanõuete järgi. Jäätmete teket piirab eelkõige põlevkivi kaevandamisele kehtestatud aastamäär. Põlevkivisektori jääkreostusobjektide uuringuteks ja keskkonnale ohutumaks muutmiseks on praegu planeeritud vahendid Kukruse aherainemäe ja Purtse jõe valgala jaoks. Märkimist väärib viimastel aastatel jäätmete taaskasutuse osakaalu suurenemine.
Kaevandatud alal on maapinnalähedane põhjaveekiht muutunud joogiveeallikana kasutuskõlbmatuks ja elanike veevarustuseks tuleb kasutada sügavamate veekihtide vett. Kaevandamise ajal kasutatud Lasnamäe-Kunda veekihi omadused muutuvad kaevandamise lõpetamise järel ja siis selgub, kas kaevandatud alal see veekiht on edaspidi joogiveeallikaks sobiv. Kaevandamise ajal on sellesse veekihti rajatud puurkaeve üksiktarbijatele.
Põlevkivitööstusest mõjutatud pinnaveeveekogumid on valdavalt kesises või halvas (saastunud) seisundis. Kaevandusvee ärajuhtimiseks on rajatud kümneid kraave ning muudetud jõgede (näiteks Raudjõe ja Mustajõe) sänge. Pärast kaevandamise lõppemist on mitmed pinnaveekogud jäänud osaliselt või täiesti kuivaks (Kohtla jõe ülemjooks, Kose oja, Hirmuse jõgi jt). Oluliseks
30 KSH aruanne http://www.envir.ee/et/polevkivi-kasutamise-riikliku-arengukava-2016-2030-koostamine
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
24
positiivseks muutuseks on kaevandustest ja karjääridest pumbatava vee koguse vähenemine. Samuti on Aidu karjääri sulgemise järel tekkinud uus veemaastik.
Välisõhu kvaliteediga on seniajani olnud probleeme Kohtla-Järvel, Sillamäel, Narvas ja Kiviõlis, kus võimalikeks saasteallikateks on VKG Õlitööstus, Eesti Energia Õlitööstus, Kiviõli Keemiatööstus OÜ, Kohtla-Järve regionaalne puhastusseade, poolkoksimägede sulgemistööd ja Sillamäe Sadama kütuseterminaalid. Põlevkivi kasutamisega kaasneb SO2, NOx ja peenosakeste (PM10 ja PM2,5) ning madala lõhnalävega ainete (näiteks divesiniksulfiidi H2S) heide. Negatiivse keskkonnamõju vähendamise seisukohast on oluline, et SO2 heited on vähenenud üle kahe korra, kuna Eesti elektrijaama neljale vanemale energiaplokile paigaldati deSOx seadmed.
Viimase 10 aasta jooksul on Ida-Virumaa keskkonnaseisund oluliselt paranenud ettevõtete ja riigi rakendatud meetmete mõjul. Pikem ülevaade keskkonnamõjust on esitatud lisas 6. Keskkonnaseisundi nõudeid veele, välisõhule ja jäätmetele on detailselt kirjeldatud KSH aruandes.31
2012. aastal laekus keskkonnatasudest Ida-Virumaale 12 mln eurot. 32
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist suunati toetusi Ida-Virumaale ligi 6% ja EL toetustest 17%. Kõik toetused kokku moodustasid keskmiselt 15%, mis seab Ida- Virumaa toetuste laekumise osas Harjumaa järel 2. kohale. Aastatel 2009-2013 on Ida-Virumaale eraldatud ligikaudu 28 mln eurot jääkreostuse likvideerimiseks, veemajanduse infrastruktuuri arendamiseks ja veekogude tervendamiseks33.
Lisas 7 on esitatud väljavõte aastatel 2007–2013 KIK rahastatud projektidest, mis käsitlevad põlevkivivaldkonna keskkonnamõju.
31 KSH aruanne http://www.envir.ee/et/polevkivi-kasutamise-riikliku-arengukava-2016-2030-koostamine 32 Rahandusministeeriumi andmed 33 Keskkonnaministeeriumi andmed
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
25
Tabel 3. Kokkuvõte keskkonnamõjust
Keskkonnamõju Kaevandamine Kasutamine Seni rakendatud ja jätkuvad
leevendusmeetmed
KSH aruandes34 pakutud leevendusmeetmed
perioodiks 2016-2030
Mõju elusloodusele
Pealmaakaevandamisel hävib olemasolev loodusmaastik, väheneb eluslooduse mitmekesisus. Kaevandamise veekõrvaldusega kaasneb veerežiimi muutus, mis mõjutab veest sõltuvat elustikku. Kaevandusvesi mõjutab eesvooluks olevaid pinnaveekogusid.
Probleemid 1. Pole piisavalt rakendatud võimalusi tingimuste loomiseks senisest mitmekesisema eluslooduse taastumiseks korrastatud aladel. 2. Allmaakaevandamise mõju avaldub pikema aja jooksul, ulatust ja mõju konkreetsetele elustikurühmadele on raske prognoosida. 3. Allmaakaevandamise mõju uurimine on kallis ja pikaajaline protsess ning nõuab keeruliste
Põlevkivitööstus mõjutab elusloodust peamiselt jäätmete ladestamise ning õhu- ja veeheite kaudu.
Probleemid 1. Töötlemiskäitise ja kommunikatsioonide rajamine ning jäätmete ladestamine hävitavad algsed elupaigad, selle mõju ulatus on piiratud. 2. Jäätmete ladestamise alad on äärmiselt vaese elustikuga ja vajavad taimestamist. 3. Taimestamiseks kasutatakse sobimatuid liike (võõrliike).
1. Põlevkivi kaevandamismahu piirang pidurdab kaevandamisest mõjutatava ala laienemise kiirust ja piirab ohtu elustikule, kuid samas pikeneb töötava ettevõtte mõju aeg. 2. Praeguse uurimistaseme juures ja Eestis praegu kasutatava kaevandamistehnoloogiaga ei kavandata põlevkivi allmaakaevandamist kaitse all olevate ja põhjaveest sõltuvate eluslooduse objektidega aladel.
1. Kurtna looduskaitseala kaitse-eesmärkide, Vasavere põhjaveevaru kasutamise ja maavarade kaevandamise probleemistiku analüüs. 2. Narva karjääri kaevandamise etapiviisiline lõpetamine vähendab põlevkivi kaevandamise mõju Kurtna maastikukaitsealale. 3. Eelispiirkondade määramine vähendab võimalikku konflikti looduskaitse eesmärkidega.
34 KSH aruanne http://www.envir.ee/et/polevkivi-kasutamise-riikliku-arengukava-2016-2030-koostamine
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
26
Keskkonnamõju Kaevandamine Kasutamine Seni rakendatud ja jätkuvad
leevendusmeetmed
KSH aruandes34 pakutud leevendusmeetmed
perioodiks 2016-2030
probleemide lahendamist.
Mõju välisõhule ja kliimale
Mõõdukas koguses eraldub peenosakesi ja tekib müra, mis levib ümbritsevasse keskkonda piiratud ulatuses.
Probleem Võrreldes allmaa- ja pealmaakaevandamist mõjutab pealmaakaevandamine välisõhku rohkem, levitades ümbruskonda tolmu ning lõhkamisega seotud saasteaineid ja müra. Samas on postitiivne, et kuna edaspidi pealmaakaevandamise osatähtsus pidevalt väheneb, siis väheneb ka pealmaakaevandamisest tingitud mõju välisõhule.
Põlevkivitööstusest pärineb märkimisväärne osa Eesti välisõhu saasteainetest, millest olulisemad on SO2, NOx, CO2 ning peenosakesed, samuti tekib ka tugeva lõhnaga ühendeid.
Probleemid 1. Põlevkivi töötlemisel võib tekkida tugeva lõhnaga ühendeid; lõhnareostus on häiring, mis põhjustab elanikkonnale stressi ning ärritust. 2. Peenosakesed kahjustavad hingamiselundkonda ning võivad olla kantserogeensed.
Põlevkivi aastasest kaevandamismäärast tulenev piirang limiteerib tootmisvõimekust ja seega ka õhusaastet.
Õlitootmise osakaalu suurenemine loob eeldused kasvuhoonegaaside koormuse vähendamiseks välisõhus.
Mõju pinnaveele Kaevandatavatel aladel asenduvad looduslikud veekogud tugevasti muudetud või tehisveekogudega, kaovad algsed vee-elupaigad. Suureneb sulfaatiooni ja heljumi sisaldus kaevandusvee eesvooludes. Põlevkivimaardla paljude
Mõju tuleneb ohtlike ainete (sh naftasaadused, fenoolid, PAH-id) koormusest (senini on jääkreostusel suur osakaal). Põlevkivitööstuse piirkonna paljude pinnaveekogumite hea seisundi või hea ökoloogilise
Pinnavee keemise seisundi halvenemise vältimine ohtlike ainetega.
1. Ohtlike ainete heite täpsustamine ning mõju uurimine veekeskkonnale, sh fenoolide koormuse allikate selgitamine. Täpsustatakse pinnaveekogumite seisundi ohtlike ainete sisaldusest tulenevaid hinnanguid ja heite
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
27
Keskkonnamõju Kaevandamine Kasutamine Seni rakendatud ja jätkuvad
leevendusmeetmed
KSH aruandes34 pakutud leevendusmeetmed
perioodiks 2016-2030
pinnaveekogumite hea seisundi või hea ökoloogilise potentsiaali saavutamine lähemal ajal on küsitav.
Probleemid 1. Puudub üldine kava kaevandatud aladele rajatud ja pumpamise lõppedes tekkivate tehisveekogude ning kaevandamisega tugevasti muudetud veekogude võimalikult looduslähedaseks kujundamiseks. 2. Kurtna loodukaitsesalal põlevkivi kaevandamisest mõjutatud pinnaveekogude soodsa veerežiimi kujundamine kaevandamise lõppjärgus ja lõppemise järel (Estonia kaevandus ja Narva karjäär) on selguseta. 3. Tõhusamat seiret vajab kaevandusvee kvaliteedi kujunemine (analoogselt põhjaveele) ning isevooluline väljavool pinnavette (sealhulgas veekogused ja ohtlike ainete heide).
potentsiaali saavutamine lähemal ajal on küsitav.
Probleemid 1. Ettevõtete ja riigi tasemel tehtud kulutused saastunud alade kontrolli alla saamiseks ning ohtlike ainete heidete piiramiseks ei pruugi olla piisavad üha rangemaks muutuvate keskkonnakvaliteedi nõuete täitmiseks. 2. Pole alustatud põlevkiviõlitööstuse poolt minevikus reostatud Purtse, Erra ja Kohtla jõgede reostunud setetega lõikude puhastamiseks. Erra jõe kaldal Uhaku kaitsealal maapinnal lebav reostunud pinnas (pigi) ohustab inimesi ja elusloodust, võimalik on ohtlike ainete jätkuv emissioon reostunud setetest pinnavette.
lubatavaid koormusi. 2. Purtse vesikonna reostunud jõgede ning nn fenoolisoo reostusuuringud eesmärgiga muuta need alad keskkonnale ohutuks. 3. Kaevandusvee ärajuhtimise eesvoolude ning sellega piirnevate alade seisundi ülevaatus koos isevooluliste kaevandusvee äravooluhulkade mõõtmisega ning eesvoolude korrastamise nõuete määramine keskkonnalubades. 4. Karjääridesse tekkivate tehisveekogude likvideerimine või kujundamine kaevandamise käigus looduslähedaseks või üldisel otstarbel kasutamiseks.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
28
Keskkonnamõju Kaevandamine Kasutamine Seni rakendatud ja jätkuvad
leevendusmeetmed
KSH aruandes34 pakutud leevendusmeetmed
perioodiks 2016-2030
Mõju põhjaveele Põhjaveetasemete alanemine, suurenenud veevahetuse intensiivsus. Suurendab vajadust sügavate veekihtide kasutamiseks veevarustuses. Joogiveeallikana kasutamiseks sobimatu põhjaveekihi ala suurenemine. Ordoviitsiumi põhjaveekihi kvaliteedi halvenemine (sulfaadid, karedus).
Probleemid 1. Väheneb ülemiste põhjaveekihtide (Ordoviitsiumi) veevaru ning halveneb vee kvaliteet. 2. Suureneb surve sügavamate põhjaveekihtide (O-Cm ja Cm-V) või ürgorgudes olevate kvaternaarisetete põhjavee kasutuseks, nende veevaru on piiratud. 3. Põhjavee taseme alanemine mõjutab kaevandusala läheduses olevaid veest sõltuvaid ökosüsteeme, mis Ida-Virumaal on reeglina märgalad. 4. Elanike veevarustuse
Peamiselt avaldab mõju tootmisaladel senini säilinud jääkreostus.
Probleemid 1. Põlevkivi kasutamise oluline mõju põhjaveele on põhjustatud jääkreostusest. 2. Tänapäeva tööstusest pärinev reostus võib tekkida vaid avariide tagajärjel, kuid keskkonnaseire seda ei kajasta, kuna õlitööstused paiknevad varem ohtlikult saastatud pinnase ja põhjaveega aladel (jääkreostus).
Põlevkivi kaevandamise aastamäärast tulenev piirang pidurdab kaevandamisest mõjutaud ala laienemise kiirust.
1. Etapiviisiline kaevandamine. 2. Praegu kaevandamisel olevatesse kaevandustesse üleujutatud kaevandustest pealevalguva vee tagasisuunamine. 3. Kaevandamise ajal rajatud ja praeguseks veega täitunud kaeveõõntega alale jäävate Ordoviitsiumi Lasnamäe-Kunda põhjaveekihi kaevude seisundi inventuur. 4. Peatatud või vähem kui 10 aastat tagasi lõpetatud kaevanduste keskkonnaaudit. 5. Ohtlike ainete heite täpsustamine ning mõju uurimine veekeskkonnale, sh fenoolide koormuse allikate selgitamine. Täpsustatakse põhjaveekogumite seisundi ohtlike ainete sisaldusest tulenevaid hinnanguid.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
29
Keskkonnamõju Kaevandamine Kasutamine Seni rakendatud ja jätkuvad
leevendusmeetmed
KSH aruandes34 pakutud leevendusmeetmed
perioodiks 2016-2030
tagamiseks tuleb kasutusele võtta uusi veehaardeid ja teha investeeringuid ühisveevärgi rajamiseks. 5. Puudub nüüdisaegne andmestik kaevandamise tõttu kuivaks jäänud üksiktarbijate kaevude asendamisel rajatud Lasnamäe–Kunda veekihi kaevude kasutamise ja veekvaliteedi kohta (sh ohtlikud ained: fenoolid, naftasaadused ja PAH ühendid).
Mõju jäätmete tekkele
Põlenud aherainemäed on jääkreostuskolleteks.
Probleemid Aheraine killustikuks töötlemisel saadava põlevkivi vähene kasutus. Samuti ei ole teada, kas selle põlevkivi pikaajaline ladestamine on ohutu.
Mõju seisneb ohtlike jäätmete tekkes (põlevkivituhk, poolkoks, fuussid) ja edasisel käitlemisel.
Probleemid 1. Tekkivate ohtlike jäätmete kogus on suur ning kasvab koos kaevandamiskogusega. Teket saaks vähendada mäemassi rikastades, kuid ligikaudu samavõrra suureneb siis kaevandamisjäätmete
1. Ohtlikud jäätmed ladestatakse nõuetekohastes prügilates. 2. Jäätmete tekke suurenemist takistab kehtestatud põlevkivi aastane kaevandamisaastamäär.
1. Korduvalt põlenud Kukruse aherainemäe muutmine ohutumaks. 2. Võtta kasutusele aheraine töötlemisel saadav põlevkivi.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
30
Keskkonnamõju Kaevandamine Kasutamine Seni rakendatud ja jätkuvad
leevendusmeetmed
KSH aruandes34 pakutud leevendusmeetmed
perioodiks 2016-2030
osakaal. 2. Jäätmed tuleb valdavalt ladestada, sest nende taaskasutus on väike.
Mõju ühiskonnale ja sotsiaalmajandus- likule olukorrale
Eelisolukorras on linnapiirkonnad, eriti Narva ja Kohtla-Järve elanikud, kust käiakse tööl ümberkaudsetes valdades paiknevates kaevandustes. Keskkonnatasude laekumise vähenemine tekitab probleeme valdadele, kus toimub põlevkivi kaevandamine.
Probleemid 1. Puudub igakülgne avalik teave suletud kaevanduste kaeveõõntest ja nende varisemisohtlikkusest. Need võivad olla ohtlikud inimeste tervisele ja varale ning muudavad keeruliseks ehitus- ja planeerimistegevuse. 2. Põlevkivimaardla olemasolust tulenevad õiguslikud piirangud maa kasutusele võivad takistada
Eelisolukorras on linnapiirkonnad, eriti Narva ja Kohtla-Järve elanikud, kust käiakse tööl linnas paiknevas põlevkivitööstustes. Kaevandusmahu vähendamine ja sellele järgnev põlevkivitööstuse kokkutõmbumine tekitab probleeme eelkõige linnadele.
Probleemid 1. Põlevkiviettevõtete hõivet mõjutavate otsuste (kaevandamismahu piiramine, keskkonnatasude suurendamine vms) tegemisel ei ole piisavalt arvestatud võimalikku mõju piirkonna tööhõivele ja sissetulekutele. Tuleb tagada,
Eraldatud toetused jääkreostuse likvideerimiseks, veemajanduse infrastruktuuri arendamiseks ja veekogude tervendamiseks.
Keskkonnatasudest laekuva raha täiendav suunamine Virumaale, kasutades neid vahendeid piirkonna elukeskkonna arendamiseks.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
31
Keskkonnamõju Kaevandamine Kasutamine Seni rakendatud ja jätkuvad
leevendusmeetmed
KSH aruandes34 pakutud leevendusmeetmed
perioodiks 2016-2030
alternatiivse ettevõtluse arengut. 3. Riik ei ole siiani määranud eelispiirkondi, kus on ette nähtud põlevkivi kaevandamine. Passiivse põlevkivivaruga piirkondades on majandustegevus liiga piiratud. 4. Ühiskonda ei ole aktiivselt teavitatud ettevõtete tegevusest keskkonnamõju leevendamisel.
et kaasnevad kahjud ei ületaks soovitavat tulu. 2. Ida-Virumaa elukeskkonna arendamisel ei ole pööratud küllaldast tähelepanu selle atraktiivsemaks muutmiseks noortele tippspetsialistidele, keda põlevkivitööstus vajab. 3. Põlevkivitööstuse jääkreostus on lõpuni likvideerimata ja takistab jääkreostusega külgnevate alade arengut.
6. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise võimalik väliskulu ei ole teada ja puudub ühtne metoodika selle arvutamiseks, mistõttu ei ole teada väliskulu rahaline väärtus.
Mõju tervisele Põlevkivi kaevandamisel tekkivad keskkonnaalased probleemid, mis mõjutavad inimeste tervist (müra, tolm, veekvaliteedi muutused).
Probleemid Puuduvad sellise tervisemõju uuringu tulemused, kus oleks inimeste tervist uuritud otseselt
Põlevkivitööstusest tekkivad keskkonnaalased probleemid, mis mõjutavad inimeste tervist (eelkõige õhuheited, jääkreostus).
Probleemid 1. Puuduvad sellise tervisemõju uuringu tulemused, kus oleks
Tervisekaitse tagatakse keskkonnanõuete täitmisega ja tabelis eespool kirjeldatud leevendusmeetmetega.
Väljaspool töökeskkonda pole põlevkivi kaevandamise ja kasutamise mõju inimeste tervisliku seisundile praegu täpselt teada, vastav põlevkivisektori tervisemõjude uuring on tegemisel.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
32
Keskkonnamõju Kaevandamine Kasutamine Seni rakendatud ja jätkuvad
leevendusmeetmed
KSH aruandes34 pakutud leevendusmeetmed
perioodiks 2016-2030
põlevkivi kaevandamise mõjuga seoses.
inimeste tervist uuritud otseselt põlevkivi töötlemise mõjuga seoses. 2. Informatsioon ei ole piisav Ida-Virumaa kompleksse saastatuse kohta.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
33
3. Põlevkivisektori majanduslik ja sotsiaalne tähtsus
Põlevkivisektori majandusliku ja sotsiaalse tähtsuse iseloomustamisel on põhjust eristada selle üleriigilist ja regionaalset rolli.
Üleriigilisel tasandil on universaalseks indikaatoriks tegevusala rahvamajandusliku olulisuse määramisel tema osatähtsus antud riigi sisemajanduse kogutoodangus (SKTs). Põlevkivisektori osatähtsuse määratlemisel tuleb eristada põlevkivi tootmise otsest mõju, kaudset mõju ja tuletatud mõju. Esimesel juhul peetakse silmas vaid kaevandamisega loodud lisandväärtust. Teisel juhul võetakse arvesse kogu põlevkivi kasutamisega seotud tarneahelas (elekter, õli, keemiatooted) tekkinud lisandväärtus. Tuletatud mõju korral, mis on mõnevõrra tinglikuma iseloomuga, lisatakse põlevkivi tarneahelas loodud lisandväärtusele selle kasutamise tulemusena loodud lisandväärtus.
Põlevkivi kaevandamine annab kitsalt käsitledes vaid vähem kui 1% Eesti SKTst (0,9%). Tema kaudne mõju panusena muude energiakandjate loomisel on aga majandusteadlase Alari Purju arvutuste alusel (lisa 9) üle kahe korra kõrgem (peaaegu 2% SKTst). Liites selliselt saadud otsese ja kaudse mõju arvutuste tulemused saame osakaaluks SKTs ligikaudu 2,9% SKTst.
Firma Ernst ja Young (lisada viide) püüdis lisada oma arvutustesse ka põlevkivisektori tuletatud mõju ja jõudis sellisel viisil peaaegu 4%ni ulatuva osatähtsusena.
Põlevkivisektori olulisus rahvamajanduses on siiski kaugelt suurem kui vaid selle osatähtsus uue väärtuse loomisel. Seni on põlevkivi olnud peamine elektri tootmise kütus Eestis ja jääb selleks ka lähiaastatel. Põlevkivil põhinev elektroenergeetika on riigi jaoks olnud elektri varustuskindluse tagaja. Rahvusvaheliste ühenduste (seni Estlink 1 ja 2) väljaehitamisega on see roll küll taandumas, kuid rahvamajanduse varustamine oma elektriga ja selle eksport tasakaalustab jätkuvalt riigi maksebilanssi. Samuti annab põlevkivi jätkuv kasutamine elektrijaamade kütusena võimaluse hoiduda ülisuurtest investeeringutest, mis oleksid paratamatud kui peaksime minema lühikesel perioodil forsseeritult üle mõnda muud tüüpi elektroenergeetikale.
Oluline pole ainult sektori praegune osatähtsus SKTs, vaid ka selle tõenäoline dünaamika. Viimase puhul tuleb arvestada nii põlevkivi kasutuses toimuvaid muudatusi kui ka Eesti majanduse kasvuprognoose. Põlevkivi osatähtsus elektri tootmisel Eestis tõenäoliselt aja jooksul küll väheneb, see aga ei tähenda ilmtingimata, et väheneks põlevkivisektori osatähtsus meie SKTs. Seda tõstvalt mõjub eelkõige põlevkiviõli tootmise ekspordi perspektiiv. Põlevkivisektori osatähtsus rahvamajanduses sõltub seetõttu oluliselt sellest, kui suur osa Eestis toodetavast põlevkivist on võimalik turustada põlevkiviõlina. Nihe põlevkivi kasutamise struktuuris tähendab riigi strateegilise ressursi majanduslikult efektiivsemat kasutamist.
Arvestades Põlevkivi arengukava lisas 8 esitatud põlevkivikasutuse stsenaariume ja Eesti majanduskasvu prognoose ning juhul, kui realiseeruvad stsenaariumis PK max toodud tingimused võib põlevkivisektori osatähtsus Eesti SKTs tõusta aastaks 2030 kuni 4,5%ni (ilma tuletatud mõjusid arvestamata) SKTst. See eeldab tingimusi, mille puhul on võimalik välja ehitada kõik seni kavandatud põlevkiviõli tootmise võimsused. Stsenaariumi eelduseks on praeguste hinnatrendide püsimine, kus raske kütteõli hind on kiiresti kasvanud ning alternatiivsete, eelkõige taastuvate energiaallikate kasutamises senise mõõduka arengu
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
34
jätkumine. Teiste stsenaariumide puhul jääks põlevkivikasutuse osatähtsus 2-2,8% piirimaile ning oleks vaatamata põlevkivi kasutamise vähenemisele elektritootmisel enam-vähem praegusega võrreldav.
Osatähtsus SKTs pole siiski ainuke indikaator, mis iseloomustab põlevkivi tähtsust rahvamajandusele. Väga oluliseks aspektiks on ka tema roll Eesti maksebilansi tasakaalustamisel, samuti võimalus hoiduda suurtest investeeringutest, mis oleksid paratamatud kui peaksime minema lühikesel perioodil forsseeritult üle põlevkivil baseeruvalt energeetikalt mõnda muud tüüpi energeetikale.
Põlevkivi pikaajalise kasutamise tulemusel on Eestis sellealane rahvusvahelisel tasemel silmapaistev kogemus ja oskusteave, mille tõttu Eesti ettevõtluse kasvustrateegias tunnistatakse põlevkivikeemiat ühe perspektiivika nutika majanduskasvu nišina (kasvustrateegia, Arengufondi kasvuniššide paber).
Regionaalsel tasandil sõltub põlevkivisektori käekäigust suurel määral riigi suuruselt teise (2013. a rahvaarv 151 909 inimest), Ida-Viru maakonna majandusareng ja sotsiaalne heaolu. Ida- Virumaa on tööstustoodangu mahu poolest teisel kohal riigis ning tugevalt ekspordile orienteeritud piirkond - 7% (2013) riigi kogu kaupade ekspordist. Põlevkivitööstus on olnud läbi ajaloo piirkonna üks suurimaid tööandjaid. Maakonnas oli tööjõu hulk 70,7 tuhat inimest, mis moodustas 10,8% kogu Eesti tööjõust. Neist hõivatuid oli 60 tuhat, töötuid pisut üle 10 tuhande. Põlevkivisektori kolmes ettevõttes hõivatuid oli umbes 6500, e rohkem kui kümnendik koguhõivest. Võrreldes kogu töötleva tööstuse hõivega maakonnas moodustas põlevkivisektori hõive praktiliselt poole.35
Eesti keskmisest oluliselt madalama keskmise palgatasemega ja kõrgema tööpuudusega maakonnas on põlevkivitööstusega seotud tegevusaladel palk suhteliselt kõrge. Mäetööstuses oli 2012. aastal keskmine brutopalk 1135 eurot ja energeetikas 1297 eurot. Sektor pakub keskmisest kvalifitseeritumat tööd. Enamik töötajatest on kõrghariduse ja spetsiifiliste kutseoskustega. Lisaks on varasemast energeetikasektori tööjõuuuringust teada (ENTU 2011), et põlevkivitööstus on stabiilne tööandja ning inimesed töötavad ühes ettevõttes pikka aega.36
Lisaks tööhõivele on põlevkivisektori olukorral märkimisväärne mõju KOVide tulubaasile. Mõnede nn põlevkivivaldade eelarvetuludes on suur osa põlevkivi kaevandamisega seotud ressursitasudel. Keskkonnatasud on kõige suurema osakaaluga Vaivara, Illuka ja Mäetaguse vallas, ulatudes 45-60%-ni tuludest. Sektori tööjõud elab siiski peamiselt Ida-Viru linnades, mistõttu linnade maksutulu on sõltuvuses põlevkivisektorist laekuvast füüsilise isiku tulumaksust. Praxise poolt läbi viidud analüüs näitas, et põlevkivitööstuse muutuste mõju läbi tööturu on tugevamad ja mõjutavad kõiki Ida-Viru piirkonna suuremaid linnasid. Linnadesse on aga koondunud 80% piirkonna rahvastikust. Põlevkivitööstuse areng mõjutab kogu Eesti tööturgu laiemalt läbi otsese, kaudse ja kaasneva tööhõive muutuse. 37
35 Praxis aruanne http://mottehommik.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/08/P6levkivi-ja-demograafia.pdf
36 Praxis aruanne http://mottehommik.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/08/P6levkivi-ja-demograafia.pdf
37 Praxis aruanne http://mottehommik.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/08/P6levkivi-ja-demograafia.pdf
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
35
4. Riigi põlevkivi kaevandamise ja kasutamise strateegia
Põlevkivisektor on riigile oluline energiasõltumatuse saavutamiseks, maksutulude saamiseks ning tööhõive tagamiseks. Suureneb põlevkiviõli tootmine ja selle ekspordi osatähtsus. Samas jätkub ka elektri tootmine põlevkivi otsepõletamisega olemasolevate keskkonnanõuetele vastavate tootmisvõimsuste baasil.
Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine on olnud olulise keskkonnamõjuga pinnasele, maastikele, elusloodusele, põhja- ja pinnaveele ning välisõhule. Tulemuseks on probleemid kujunenud tehismaastike kasutamisel, suurenev ladestatavate jäätmete kogus ja altkaevandatud alade peale jääva maa piiratud kasutamine võimalike maapinna vajumiste tõttu.
Virumaa keskkonnaseisund on ettevõtete ja riigi poolt viimase 10 aasta jooksul rakendatud meetmete mõjul oluliselt paranenud, kuid on siiski mitterahuldavaid piirkondi pinnase, välisõhu ja veekeskkonna näitajate osas.
Tuginedes siiani saadud kogemustele nõuab põlevkivitööstuse mõjutatud piirkonna hea keskkonnaseisundi saavutamine väga suuri investeeringuid, millest suurimad on olnud korrastamistööd Balti SEJ tuhaväljal nr 2 ning Kiviõli ja Kohtla-Järve poolkoksiladestutel. Samas tuleb anda ka mõjutatud aladele piisavalt aega taastumiseks. Olulise positiivse mõju saavutamine keskkonnaseisundile sõltub Põlevkivi arengukava jääkreostuse, veekaitse ja looduskaitse meetmete ning rahaliste vahendite kasutamise koosmõjust Virumaal.
Praegu jätkuks mäeeraldistel kaevandamiseks antud põlevkivivaru lubatud kaevandamise aastamäära 20 mln t koguses kaevandades 17-18ks aastaks. Seega on Põlevkivi arengukava perioodil 2016-2030 vajalik alustada vähemalt ühe või kahe uue kaevanduse rajamist.
Jättes kehtima põlevkivi kasutamise aastamäär 20 mln t on perioodil 2016-2030 põlevkivisektori eeldatav keskkonnamõju praeguse seisundiga võrreldes vähemalt neutraalne. 20 mln t aastase kaevandamismäära ületamisel on tõenäone, et suurenevad probleemid välisõhu ja vee kvaliteediga ning jäätmete ladestamisega. Seejuures ei ole kindel kaevandatava põlevkivivaru kättesaadavus pikemas perspektiivis, võrreldes põlevkivi kasutavate tehaste tööeaga. Puudub keskkonnakaitseline vajadus kuni aastani 2020 praegust põlevkivi kaevandamise piirmäära keskkonnakaalutlustel vähendada. Kui ettevõtete, KOVide ja riigi koostöös saavutatakse Virumaa keskkonnaseisundi stabiliseerumine, pole tulevikus välistatud ka põlevkivi kaevandamise piirmäära suurendamine sotsiaalmajanduslikel kaalutlustel.38
4.1. Riigi huvi ja selle realiseerimine
Riigi huvi on põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivne ja säästlik kasutamine. Riigi huvi elluviimisel tuleb arvestada keskkonnakaitselisi, majanduslikke, julgeoleku ja sotsiaalseid ning demograafilisi (sh regionaalseid) eesmärke ja riske.
Strateegiliste valikute tegemisel tuleb arvestada:
38 KSH aruanne http://www.envir.ee/et/polevkivi-kasutamise-riikliku-arengukava-2016-2030-koostamine
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
36
1) nii aastani 2030 kavandatavaid majanduslikke ja energeetilise julgeolekuga seotud taotlusi kui ka sellest pikemaajalisi eesmärke ja riske (jätkusuutlik energeetika Eestis, Virumaa areng); 2) põlevkivi kasutamist nii Eesti sisemajanduse tarbeks kui ka võimalusel toodete ekspordiks ning selle kaudu Eesti maksebilansi tasakaalustamisele kaasaaitamiseks; 3) nii põlevkivi kaevandamis- kui ka töötlemistehnoloogia arendamise võimalusi ja ressursikasutamise efektiivsuse ning lisandväärtuse suurendamist; 4) vajadust orienteeruda rangemate keskkonnanõuete järgi, tagades samaaegselt põlevkivisektorile normaalsed tingimused tööks ja arenguks.
Strateegiliste valikute langetamisel tuleb arvestada eelkõige nii sise- kui ka välisturu määramatusega ja tehnoloogia arendamisega konkurentsivõimelisemaks. Põlevkivivaldkonnale ja sellega seotud majandusharudele on omane suurte investeeringute vajadus ning investeeringute pikad tasuvusajad. Selles sektoris loodud tootmisvõimsuste muutmine on kulukas ja aeganõudev. Ka regionaalse tööhõive kohandamine muutuvate tingimustega nõuab aega. Seetõttu peab strateegia olema piisavalt paindlik ja muudetav väliskeskkonna tingimuste järgi.
Eesti põlevkivi kaevandamise ja kasutamise strateegia põhimõtted perioodiks 2016-2030 on järgmised: 1) tagada tingimused üleminekuks majanduslikult efektiivsemale ja suuremat lisandväärtust andvale ressursi komplekssemale kasutamisele ning keskkonnamõju vähendamisele, pöörates seejuures tähelepanu nii sise- kui ka välisturu vajadustele ja võimalustele; 2) tagada Eestile tarvilik energia varustuskindlus, kombineerides energia tootmist põlevkivi baasil taastuvenergia jt ressurssidega ning muutes põlevkivi kasutamise ühtlasi keskkonnasäästlikumaks. Mitmekesistada ja moderniseerida põlevkivienergeetikat, kasutades erinevaid tootmisviise; 3) suunata põlevkivi kaevandamist ja kasutamist ressursisäästlikumale tehnoloogiale, arvestades kaasnevaid maavarasid ja teisi loodusressursse ning vähendades negatiivset keskkonnamõju; 4) eespool nimetatud põhimõtete elluviimise kindlustamiseks tuleb põlevkivivaldkonna osas edendada riiklikku haridussüsteemi ning teadusuuringuid.
Strateegilised valikud realiseerib riik, kaasates KOVe ja teisi asjaosalisi järgmiste juhtimisvahendite abil: 1) põlevkivi kaevandamise piirmäärad; 2) kaevandamislubade andmine ettevõtetele, arvestades põlevkivisektori jätkusuutlikkuse tagamise vajadust (arvestatakse ka põlevkivi kasutusotstarvet, ressursikasutuse efektiivsust ja varu kasutamise logistikat); 3) majanduslike ja keskkonnakaitseliste regulaatorite rakendamine, sh põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest saadud riigi tulu kasutamise suunamine; 4) kaevandatud alade kasutamise suunamine; 5) kaevandamise eelispiirkondade kindlaksmääramine; 6) riigi kui omaniku kontroll riigiomandis oleva põlevkivisektori ettevõtete strateegilises juhtimises; 7) teadus- ja arendustegevuse suunamine.
Ehkki Ida–Virumaa keskkonnaseisund on paranemas, lähtutakse Põlevkivi arengukavas arusaamast, et riigi kehtestatud põlevkivi kaevandamise aastamäära pole lähemal ajal otstarbekas muuta. Nähakse ette säilitada kehtiv aastamäär põlevkivi kaevandamise lubatud aastasele kogusele 20 mln t vähemalt 2020. aasta lõpuni. Selline kaevandamiskogus tagab nimetatud perioodil nii elektri kui ka põlevkiviõli tootmiseks juba rajatud ja edaspidi kavandatavatele
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
37
tootmisvõimsustele põlevkivi varustuskindluse. Kehtestatud põlevkivi kaevandamise aastamäär lähtub asjaolust, et põlevkivi kaevandamise ja kasutamise tagajärjel pole siiani tagatud pinnase, väliõhu ja veekeskkonna piirväärtuste nõuete täitmine ja vastavate keskkonnaeesmärkide saavutamine. Kaevandamise aastamäära ületamisel on tõenäoline, et probleemid välisõhu ja vee kvaliteediga ning jäätmete ladestamisega suurenevad. Seetõttu, tulenevalt keskkonnakaitses rakendatavast vältimis- ja ettevaatusprintsiibist, ei ole mõistlik keskkonnakoormust suurendada normidele mittevastavate näitajate osas enne, kui loetletud probleemid on kõrvaldatud.
Põlevkivitööstus on Eesti Vabariigile strateegilise tähtsusega ja põlevkivialasel oskusteabel on potentsiaali rahvusvahelisel turul. Seetõttu sisaldab ka Põlevkivi arengukava riigi toetusel kavandatavaid prioriteetseid uuringuid põlevkivivaldkonna arendamiseks. Riik toetab nii põlevkivi kaevandamise ja kasutamise tehnoloogiaalaseid uuringuid kui ka põlevkivisektori tekitatud keskkonnamõju uurimist.
4.2. Strateegilised eesmärgid ja meetmed
Põlevkivi arengukava üldeesmärk on riigi huvist lähtudes tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse varustatuse vajaliku põlevkivivaruga ja vähendades kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid.
Põlevkivi arengukava seab kolm strateegilist eesmärki: 1. Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju
vähendamine. 2. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine. 3. Põlevkivialase haridus-ja teadustegevuse arendamine.
Strateegilised eesmärgid on vajalikud eespool formuleeritud üldeesmärgi täitmiseks.
Kahe esimese strateegilise eesmärgi täitmine tagab põlevkivitööstuse efektiivsuse tõstmise ja kaasneva negatiivse keskkonnamõju vähendamise. Kahe esimese strateegilise eesmärgi elluviimist toetab kolmas strateegiline eesmärk – põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine.
Meetmete täitmiseks vajalike tegevuste täielik loetelu koos vastutavate täitjate ja maksumuse prognoosiga esitatakse Põlevkivi arengukava juurde kuuluvas rakendusplaanis (praegu koostamisel).
4.2.1. Esimene strateegiline eesmärk. Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine
Strateegilise eesmärgi täitmise peamiseks eelduseks on põlevkivi kaevandamise kao vähendamine ja kaevandamisjäätmete maksimaalne taaskasutamine.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
38
Tabel 4. Esimese strateegilise eesmärgi täitmise mõjunäitajad
Mõjunäitaja Algtase Sihttase 2020
Sihttase 2025
Sihttase 2030
1. Allmaakaevandamise kao osakaal39 29,2% (2013)40
Ei ületa 30%
Ei ületa 30%
(täpsustus 2020. aastal)
Ei ületa 30%
(täpsustus 2025. aastal)
2. Aheraine taaskasutamine 40%41 Vähemalt 42%
Vähemalt 45%
Vähemalt 50%
Allmaakaevandamise kao osakaal praeguse kaevandamistehnoloogia kasutamisel edaspidi kasvab, kuid samas on strateegilise eesmärgiga seatud ülesandeks kaevandamise efektiivsuse tõstmine, mille eelduseks on omakorda põlevkivi kaevandamise kao vähendamine 42 . Probleemina on arengukava peatükis 2.3 esile tõstetud suutmatust seni vähendada põlevkivi kaevandamise kadu, kuna uuringud kogu põlevkivivaru väljamiseks kaevandustest ja kaeveõõnte tagasitäitmise kohta ei ole andnud kasutuskõlblikku tulemust. Allmaakaevandamise kao vähendamiseks tuleb kaevandamistehnoloogia muuta ressursisäästlikumaks nii, et väheneks kaasnev negatiivne keskkonnamõju. Seejuures peab põlevkivi kaevandamise omahind võimaldama põlevkivisektori jätkuvat arengut. Järelikult on kao vähendamiseks ka edaspidi vajalikud põlevkivi kaevandamise tehnoloogiaalased teadus- ja rakendusuuringud ning katsetööd.
Põlevkivi kaevandamisega kaasneva aheraine teket ei saa vähendada, kuna see on tingitud Eesti põlevkivimaardla geoloogilisest ehitusest, kus karbonaatsete kivimite kihid ja suletised paiknevad vaheldumisi koos põlevkivikihtidega. Aherainet käsitletakse jäätmena, kui see on väljatud kaevandusest või karjäärist koos põlevkiviga ja eraldatud põlevkivist rikastamisel. Valikkaevandamisel eraldatud aherainet (peamiselt paekivi põlevkivikihtide vahel), mis jääb karjääri või ka kaevandusse, ei liigitata tekkinud jäätmeks jäätmeseaduse tähenduses ega kajastata aruandluses (seda ei tehta ka karjääride katendi osas, mis kasutatakse kaevandamise järgselt korrastamiseks).
EL Jäätmedirektiivis 2008/98/EL defineeritud jäätmete taaskasutuse mõiste kohaselt on taaskasutusega tegemist vaid siis, kui jääde asendab „muid materjale mida muidu oleks samal otstarbel kasutatud“. Silmas on peetud laiemat majandustegevust, näiteks aherainest toodetud killustik asendab muud killustikku või kruusa mujal ehitustegevuses, mida samal otstarbel oleks kasutatud ka ilma, kui aherainest toodetud killustikku poleks alternatiivina saadaval olnud. EL Jäätmedirektiivist tuleb ka mõiste ’kõrvalsaadus’, mis on juba tekkemomendil toode, s.t ei liigitu esmalt jäätmeks, seega pole ka selle töötlemisel tegemist ringlussevõtuga jms (kuid sellisele tootele peab ühe olulise tingimusena samuti olemas olema turg ehk nõudlus).
39 Kuna praegune kamberkaevandamise tehnoloogia ei võimalda kadu vähendada, siis on vaja teha edaspidi kaevandamistehnoloogiaalaseid rakendusuuringuid, mille tulemuste põhjal määratakse mõjunäitajate sihttasemed alates aastast 2020. 40 Eesti Vabariigi maavaravarude koondbilansid. http://www.envir.ee/et/eesti-vabariigi-maavaravaru-koondbilansid 41“Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“ http://www.envir.ee/sites/default/files/ehitusmaavarade_kasutamise_riiklik_arengukava_2011-2020.pdf 42 Selgitus kaevandamise kao vajadusest tervikutena maapinna hoidmiseks ja kao suurenemise põhjustest on esitatud arengukavas ptk 2.2.3
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
39
Aheraine taaskasutuseks liigitub ka selle lisamine elektrijaama kateldesse (väävliühendite sidumiseks, kütusesegude kütteväärtuse reguleerimiseks jms), lubja tootmine, kasutamine suitsugaaside puhastamisel jms, mis on alles uued ja arenevad taaskasutusvõimalused, lisaks tuntud mineraalse ehitusmaterjalina kasutusele.
Aheraine taaskasutamise mõjunäitaja algtaseme 40% määramise aluseks on „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“, mille järgi saab üldjuhul aherainekillustikku kasutada väiksema liikluskoormusega teede teatud elementide ehitamiseks, kuid ei sobi kõrge teeklassi magistraalide ehitamiseks. Seega ei saa aherainekillustikku kasutada kvaliteetse ehituskillustiku asendajana igal pool. Samas kõlbab aherainekillustik madala klassi betooni valmistamiseks. Aastatel 2011-2013 oli aheraine taaskasutamine küll üle 50%, kuid see saavutati mitmete suuremate ehitustööde tulemusena (Estonia motomägi, Kiviõli poolkoksimäe katmine, korrastustööd Narva ja Aidu karjääris). Nii suuri ehitisi edaspidiseks praegu kavandatud ei ole.
Elektritootmise uute keevkihikatelde ja tahke soojuskandjaga õlitootmisseadmete nõuded kasutatava toorme kütteväärtuse osas on madalamad kui vanadel tolmpõletuskateldel ja gaasilise soojuskandjaga põlevkiviõliseadmetel. See võib tulevikus vähendada tavajäätmeteks liigitatavate kaevandamisjäätmete hoidlatesse ladestatava aheraine kogust, kuid samavõrra kasvab siis põlevkivi kasutamisel tekkivate ohtlike jäätmete hulk.
Põlevkivi kaevandamisega tekitatud jäätmetest on pikemalt kirjutatud arengukava lisas 6.
Meede 1.1. Põlevkivi säästliku kaevandamise edendamine
Põlevkivi arengukavas ptk 2.2 on tõstatatud probleem Eesti põlevkivimaardla ebapiisavast looduskaitse- ja majandusalasest uuritusest kaevandamise pikaajaliseks planeerimiseks aastateks 2016-2030. Seega tuleb maardlas määrata eelispiirkonnad, kus kaevandamine on majanduslikult põhjendatud ning tekitatud negatiivne mõju looduskeskkonnale on võimalikult väike.
Tabel 5. Meetme 1.1. peamine tegevus ja tulemus
Peamine tegevus Tulemus Eesti põlevkivimaardla kaevandamise eelispiirkondade määramine
Põlevkivi säästlikum kaevandamine nii looduskekkonna mõjutamise kui ka majandusliku tasuvuse seisukohast
Põlevkivi kaevandamise kao vähendamise võimaluste selgitamine
Põlevkiviressursi säästlikum kasutamine. Kao vähenemise tulemusena tõuseb põlevkivi kaevandamise ja kasutamise majanduslik efektiivsus (suureneb otseselt kasutatava põlevkivivaru koguse osakaal kaevandamiseks antud põlevkivivarust)
Eelispiirkondade nimetamise aluseks looduskeskkonnast lähtuvalt on eelkõige põlevkivi kaevandamistundlikkuse uurimistööde tulemused (2010, 2014, 2015)43, mille põhjal on võimlik
43 „Rakendusuuring kaevandamistundlikkuse kategooriate määramiseks ja lähtudes kaevandamistundlikkusest põlevkivimaardla kasutamiseks“ (2010, AS MAVES); http://www.envir.ee/sites/default/files/rakendusuuring_kaevandamistundlikkuse_kategooriate_maaramiseks_ja_lahtu des_kaevandamistundlikkusest_polevkivimaardla_kasutamiseks.pdf
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
40
teha järeldusi kaevandamise mõjust kaitset vajavatele konkreetsetele liikidele ja elupaigatüüpidele ning looduslike ökosüsteemide funktsionaalsusele.
Looduskaitseliste tingimuste alusel eraldatud eelispiirkondade põlevkivivarule tuleb anda majandusliku tasuvuse hinnang, kaaludes efektiivseima kaevandamistehnoloogia kasutamise võimalusi (lauslangatamine jt. kaevandamisviisid) ning arvestades mäetehnilisi tingimusi kaasnevate maavaradega aladel. Samuti vajavad analüüsi 2005. aastal maapõueseaduse alusel kehtestatud kriteeriumid, mille järgi on arvutatud põlevkivivaru ja määratud varu kvaliteet, juhindudes elektritootmisest kui peamisest põlevkivi kasutusviisist. Kuna praegu on energiamajanduses võetud suund suurendada põlevkivi kasutamist õlitootmiseks, siis tuleb ka kehtivatele põlevkivivaru kriteeriumitele hinnang anda ning vajadusel kriteeriume muuta.
Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmiseks tuleb leida lahendus eelkõige allmaakaevandamise kao vähendamiseks, mis praegu kasutatava kaevandamistehnoloogiaga on ligi 30%. Kamberkaevandamisel tervikute mõõtmed sõltuvad peamiselt kaevanduse sügavusest ja lae kõrgusest. Kaevandades põlevkivi edaspidi veelgi sügavamalt suureneb ka kao osakaal. Seega on Põlevkivi arengukava rakendusplaanis kavandatavate uurimistööde eesmärk uuendada põlevkivi allmaakaevandamise tehnoloogiat.
Üheks praegu teadaolevaks võimaluseks on kaevandada põlevkivi lauslangatamismeetodil, millega on varu kättesaadavus kuni 90%. Samas seavad selle tehnoloogia kasutamisulatusele piirangu maakasutuse ja keskkonnakaitselised tingimused.
Teiseks võimaluseks on jätkata kaeveõõnte tagasitäitmise tehnoloogia uuringuid, mis võib kaugemas tulevikus olla samuti perspektiivne kaevandamiskao vähendamisel. Praegu puuduvad kaeveõõnte tagasitäitmise tehnoloogilised katsetused, samuti on tagasitäitmisel oluliseks probleemiks nii kaevandatud põlevkivi kõrge omahind. Tagasitäitmise tehnoloogiaga on võimalik kaevandamiskadu vähendada ligikaudu poole võrra. Pealmaakaevandamisel saab võimalusel kasutada katendis olevat kaevist lisaks korrastustöödele ka väljaspool mäeeraldist, näiteks ehitustöödel täitepinnasena.
Ülevaate saamiseks kasutatavate kaevandamistehnoloogiate mõjust maapinnale ja edasiste kaevandamistenoloogiate arendamiseks on vaja analüüsida kamberkaevandamise tulemusena praegu ja varem jäetud tervikute püsivust pärast kaevandamise lõpetamist ning kaevanduskäikude üleujutamist (kaardistada maapinnani ulatuvate vajumitega alad). Altkaevandatud alade tekitatud mõju käsitletakse edaspidi ka meetme 1.3 kirjeldamisel.
Meede 1.2. Põlevkivi kaevandamisega kaasneva negatiivse mõju vähendamine looduskeskkonnale ja veevarustusele
Loodusvarade kasutamisega kaasnevaks negatiivseks keskkonnamõjuks on oht muuta looduslikku tasakaalu ja bioloogilist mitmekesisust. „Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030“44
on üheks põhiprobleemiks märgitud maavarade kaevandamise ja jäätmete ladustamisega maastikupildi ning maakasutuse muutumist, sh paljude looduslike elupaikade muutumist.
44„Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030” http://www.keskkonnainfo.ee/failid/viited/strateegia30.pdf
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
41
Tabel 6. Meetme 1.2. peamine tegevus ja tulemus
Peamine tegevus Tulemus Kaevandamisest mõjutatud piirkonna (koos puhveraladega) hüdrogeoloogilise mudeli koostamine
Avalikuks kasutamiseks loodud hüdrogeoloogilise mudeli abil on võimalik eelkõige analüüsida veerežiimi, prognoosida põhjaveetaset ja kvaliteeti ning võtta kasutusele leevendusmeetmed põlevkivi kaevandamisest mõjutatud piirkonna põhjavee seisundit
Kaevandamispiirkonna põhjaveetaseme muutusest tingitud negatiivse mõju leevendusmeetmete määratlemine ja nende rakendamise võimalikkuse analüüs (tõhusus ja keskkonnamõju, maksumus)
Kehtestatud leevendusmeetmed vähendavad või hoiavad ära kaevandamisest põhjustatud negatiivset keskkonnamõju, eelkõige põhjaveest sõltuvale looduskeskkonnale
Veevarustuse tagamine kaevandatud aladel Põlevkivi kaevandamisest mõjutatud piirkonna elanikud on nõuetekohase joogiveega varustatud
Korrastatud karjäärialade inventeerimine (sh seireandmete analüüs)
Inventuuri käigus selgunud korrastatud karjääride olukorra põhjal on võimalik parandada nõudeid edaspidiseks korrastamiseks, mis tõstab pärast kaevandamist muuks otstarbeks kasutusse võetavate alade kvaliteeti
Kaevandamisjäätmete PVT välja töötamine, arendamine ja rakendamine
Põlevkivi kaevandamisjäätmeid käideldakse parimal võimalikul viisil, ressurssi kasutatakse säästlikult
Hüdrogeoloogiline mudel käsitleb üldiselt nii põhja- kui ka pinnavett (hinnang antakse ka pärast kaevandamist kujunevale olukorrale). Mudeli andmete põhjal on võimalik analüüsida põhjaveetaseme alandamise leevendusmeetmeid, sh ka suurte kaevanduste etapiviisilist kaevandamist (nn etapialade vahele jäetakse tervik, tagasitäitmise korral tehistervik) ja koostada detailsemaid mudeleid põlevkivimaardla väiksemate piirkondade (näiteks mäeeraldiste) kohta.
Mudel on abiks põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest mõjutatud piirkonnas erinevatele sihtgruppidele (riigiasutused, KOVid, MTÜd, ettevõtted) keskkonda mõjutavate tegevuste kavandamisel (sh ehitustegevus, maavarade kaevandamine, maaviljelus jt). Samuti parandab avalikuks kasutamiseks loodud hüdrogeoloogiline mudel keskkonnainfo kättesaadavust ning aitab kaasa keskkonnaseire korrastamisele ja järelevalve tugevdamisele.
Põlevkivi kaevandamisega kaasneb paratamatult vee pumpamine karjäärist ja kaevandusest ning seetõttu on vaja määratleda iga karjääri ja kaevanduse jaoks eraldi leevendusmeetmed, mis maksimaalselt vähendavad põhjaveetaseme muutust. Eri meetmete kasutamisel on vaja selgitada nende tõhusus ja keskkonnamõju ning maksumus. Leevendusmeetmeteks on etapiviisiline kaevandamine suurtes kaevandustes, filtratsioonitõkked, maa-alused settebasseinid, infiltratsioonibasseinid, kaevandusvee juhtimine suletud kaevandustesse jne. Suurte kaevanduste etapiti kaevandamine võimaldab piirata ka olemasolevate ja potentsiaalsete reostuskollete
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
42
võimalikku mõju põhja- ja pinnaveele. Iga meetme tõhusust, maksumust ja otstarbekust saab hinnata konkreetse kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamise käigus.
Põlevkivi kaevandamise piirkonnas on ühisveevärgiga varustatud 98% elanikkonnast. Kaevandatud aladele jäänud ühisveevärgiga ühendamata üksikmajapidamiste kuivaks jäänud kaevud on kaevandamise ajal asendatud valdavalt Ordoviitsiumi Lasnamäe-Kunda põhjaveekihi kaevudega või on rajatud veetrassid. Ordoviitsiumi Keila-Kukruse põhjaveekihi taastumise järel tuleb kaevandatud alal Ordoviitsiumi Lasnamäe-Kunda põhjaveekihi vee kvaliteeti kaevudes kontrollida.
Kaevandamise ajal rajatud Lasnamäe-Kunda põhjaveekihi kaevude edaspidiseks kasutamiseks või tamponeerimiseks, samuti uutel kaevandamisaladel üksiktarbijate veevarustuse optimaalsemaks projekteerimiseks tuleb läbi viia nende kaevandamise ajal rajatud Lasnamäe- Kunda põhjaveekihi kaevude praeguse seisundi ülevaatus ühes vee kvaliteedi kontrolliga (sh ohtlikud ained: fenoolid, naftasaadused ja PAH ühendid). Töö planeerimisel tuleb arvestada ka Terviseameti 2014. aastal tehtud kaevude uuringu tulemustega 45 (50 kaevu asub põlevkivitööstuse piirkonnas). Lasnamäe-Kunda põhjaveekihi joogiveeallikate nõuetele vastavuse kontrollimine võimaldab rakendada ennetavaid meetmeid, et vähendada kaevanduse sulgemisest tulenevat negatiivset mõju individuaalkaevudele.
Kaevandamisega muudetud maa-ala korrastamine tähendab selle ala kasutuskõlblikuks tegemist mingiks muuks otstarbeks korrastamisprojekti alusel. Seetõttu on oluline teada, milline on konkreetse karjääriala korrastamise tulemus pärast ettenähtud nõuete ja tingimuste täitmist. Karjääri korrastamise projektis tuleb arvestada maapõueseadusest tulenevate nõuetega. Tähtsamateks nõueteks on korrastatud ala sobivus ümbritseva maastikuga (pinnavormid peavad olema looduslähedased, põhjavee režiim peab vastama maa kasutamise sihtotstarbele ning korrastatud ala ei tohi olla ohtlik inimestele. Inventuuriga tehakse kindlaks korrastatud karjääride olukord ja hinnatakse korrastamise tingimuste täitmist ning saadud tulemust, s.t maa vastavust uuele kasutamise sihtotstarbele. Vajadusel tuleb parandada ja (või) täiendada nõudeid edaspidiseks karjäärialade korrastamiseks.
2010. aastal alustati uurimistööd SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastamisel projekti „“Rakendusuuringu tellimine kaevandamistundlikkuse määramiseks“ 46 raames. 2014. aastal jätkatakse projektis ettenähtud töid, mille peamine eesmärk on selgitada põlevkivi kaevandamise mõju kaitstavatele ja ohustatud liikidele ning nende elupaikadele. Lisaks on töö eesmärk saada teavet korrastatud karjäärialadel kujunenud kaitstavatele liikidele soodsate elupaigatüüpide olemasolust, nende tekke võimalusest ning hinnata, kas on võimalik ja vajalik rakendada täiendavaid meetmeid soodsate elupaikade tekkeks karjäärialade korrastamisel. Selleks inventeeritakse ka korrastatud karjäärialadel ohustatud ja kaitset vajavate liikide elupaigad ning loodusdirektiivi elupaigatüübid.
45 Uuring „Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides“ (Terviseamet, 2014) 46 „Rakendusuuring kaevandamistundlikkuse kategooriate määramiseks ja lähtudes kaevandamistundlikkusest põlevkivimaardla kasutamiseks“ (2010, AS MAVES); http://www.envir.ee/sites/default/files/rakendusuuring_kaevandamistundlikkuse_kategooriate_maaramiseks_ja_lahtu des_kaevandamistundlikkusest_polevkivimaardla_kasutamiseks.pdf
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
43
Pärast kaevandamistundlikkuse uurimistöö valmimist 2015. aasta lõpus (käsitletakse ka veest sõltuvaid elupaigatüüpe ja kaitstavate liikide elupaiku) selgub, kas on vajalik täiendavate uuringutega täpsustada korrastatud karjäärialadel kasutatud korrastamistehnoloogiat (viljaka põllu- ja (või) metsamajandusliku maa saamiseks, kaevandamistundlikkuse seisukohast oluliste kaitsealuste loodusväärtuste (taas)tekkeks). Saadud tulemuse põhjal esitatakse ülevaade korrastatud karjäärialade edaspidisest kasutamisest ja vajadusel tehakse ettepanekuid korrastamistingimuste ning –nõuete parandamiseks.
Praegu on koostamisel kaevandamisjäätmete PVT soovituste dokument (BREF). Kaevandamisjäätmete PVT hakkab käsitlema maavarade (sh põlevkivi) kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate jäätmete keskkonnaohutut käitlemist. Soovituste dokument peab kava kohaselt valmima 2015. aasta septembris. Seejärel toimub PVT kinnitamise protsess. Eelduste kohaselt algab kaevandamisjäätmete PVT arendamine ja rakendamine mitte varem kui aastal 2017, mil tuleb Põlevkivi arengukavasse vajadusel liidendada vastavad tegevused.
Meede 1.3. Põlevkivi kaevandamisest tingitud jääkreostuse mõju ja pärandmõju leevendamine
Põlevkivi varasemast kasutamisest on tänapäevani säilinud looduses jälgitav jääkreostuse mõju: ulatuslikud saastunud pinnase ja põhjaveega alad, mille keskkonnamõju on analüüsitud KSH aruandes“47.
Jääkreostus ja varasema tegevuse pärandmõju takistavad nii põlevkivi piirkonna sotsiaalmajanduslikku kui ka kaudselt kogu põlevkivisektori arengut. Reostunud alade kasutuselevõtt on ettevõtjatele suureks majandusriskiks, sest vastutus varasema reostuse ohutumaks muutmise eest on täpsemalt määratlemata.
Tabel 7. Meetme 1.3. peamine tegevus ja tulemus
Peamine tegevus Tulemus Põlevkivi kaevandamise tulemusena tekkinud jääkreostuse vähendamine, sh põlenud aherainepuisangud
Ohtlike ainete sisaldus õhus, vees ja pinnases väheneb ning looduskeskkonna tingimused paranevad
Altkaevandatud alade pärandmõju leevendamine
Inventuuri tulemusena saadud andmete põhjal leevendusmeetmete rakendamine, mis vähendab põlevkivisektori varasemalt tekitatud pärandmõju
Suurima pindalaga jääkreostuse objektid paiknevad Ida-Virumaal. Pinnase seisundi keskkonnanõuetele mittevastavuse peamiseks põhjuseks on jääkreostus, mis on tekkinud põlevkivisektori varasema tegevuse tulemusena. Reostunud pinnasest kanduvad ohtlikud ained veekeskkonda ja välisõhku.
Jääkreostuse vähendamise eelduseks on ohtlike ainete leviku kontrolli tõhustamine. KSH aruande järgi on eesmärk varasema põlevkivi kaevandamisega tekitatud jääkreostuse likvideerimine Eesti põlevkivimaardla alal, alustades Purtse jõe valgalast ja Kukruse põlenud
47 KSH aruanne http://www.envir.ee/et/polevkivi-kasutamise-riikliku-arengukava-2016-2030-koostamine
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
44
aherainemäest. Selle tulemusena väheneb ohtlike ainete sisaldus ja paraneb pinnase, õhu ning põhjavee seisund – seega paraneb elukeskkond tervikuna.
Altkaevandatud alade pärandmõju leevendamiseks tuleb esmalt täpsustada kaevanduste kohal paikneva maapinna stabiilsus, s.t kaardistada teadaolevad varingud ja vajumid. Vajalik on uurida ka seniste kaevandamistehnoloogiate mõju maapinnale, et arendada kaevandamistehnoloogiat.
Tuleb kavandada ka altkaevandatud alade mõju analüüs edaspidiseks maakasutuseks (ehitustegevus, taristu rajamine, maaviljelus jne) ja selgitada kohaliku elanikkonna ootused kaevandatud alade korrastamiseks. Saadud tulemus annab ülevaate altkaevandatud alade kaevandamisjärgsest olukorrast ja kasutamisvõimalustest ning vajadusel on võimalik esitada ettepanekud allmaakaevandamiseks ettenähtud tingimuste muutmiseks.
Eespool kirjeldatud mõju analüüsi tulemused on abiks põlevkivi kao hindamisel, maa edasise kasutuse planeerimisel, maa stabiilsuse hindamisel, kaevandamise tagajärjel tekkinud varingute analüüsimisel ja ka varingute likvideerimisel. Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastamisel on tegemisel projekt „Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine“ (eeldatav valmimisaeg 31.12.2015). Projekti raames antakse sõltuvalt kasutatud kaevandamistehnoloogiast hinnang altkaevandatud alade stabiisusele. Töö tulemusena valmib kaardikiht, mis seotakse keskkonnaregistri maaardlate rakendusega ja on avalikult kasutatav kõigile.
4.2.2. Teine strateegiline eesmärk. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine
Eesmärgi täitmise peamiseks eelduseks on põlevkivist saadava lisandväärtuse oluline suurendamine – põlevkivi väärindamine, põlevkivi kasutamisega kaasneva õhkuheite ning veeheite piiramine ja töötlemisjäätmete suurem taaskasutamine ning seejuures põlevkivitööstuse järjepideva arengu tagamine.
Tabel 8. Teise strateegilise eesmärgi täitmise mõjunäitajad
Mõjunäitaja Algtase 2013
Sihttase 2020
Sihttase 2025
Sihttase 2030
1. Põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus, %
75,9 üle 75 üle 75 (täpsustus 2020. a)
üle 75 (täpsustus 2025. a)
2. CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes, tCO2/GWhe+th
1186 alla 1186 alla 1186 (täpsustus 2020. a)
alla 1186 (täpsustus 2025. a)
3. Taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest, %
5,2 üle 5,2 üle 5 (täpsustus 2020. a)
üle 5 (täpsustus 2025. a)
4. Majandusliku efektiivsuse indikaator elektritootmisele, €/t kaubapõlevkivi kohta
26,93 mitte vähem algtasemest
mitte vähem algtasemest (täpsustus 2020. a)
mitte vähem algtasemest (täpsustus 2025. a)
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
45
5. Majandusliku efektiivsuse indikaator õlitootmisele, €/t kaubapõlevkivi kohta
32,37 mitte vähem algtasemest
mitte vähem algtasemest (täpsustus 2020. a)
mitte vähem algtasemest (täpsustus 2025. a)
Põlevkiviõli tootmise efektiivsuse indikaatoriks on valitud toodetud põlevkiviõli, kõrvalproduktidena tekkivate gaaside ning suitsugaaside ja tuhajahutusest saadud kasuliku energia summa suhe toormena kasutatud põlevkivi kui kütuse energiasse protsentides.
Tabel 9. Põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus Eestis aastail 2011-201348
2011. a 2012. a 2013. a Kasutatud põlevkivi energiasisaldus, TJ 42 556,8 48 522,6 49 557,0
Põlevkiviõli energiasisaldus, TJ 24 627,5 26 130,8 27 302,1
Kõrvalproduktide energiasisaldus kokku, TJ 6 727,7 7 933,4 10 331,0
Põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus, % 73,7 71,0 75,9
Vajalik on välja töötada ühtne metoodika ülaltoodud põlevkivi kasutamise efektiivsuse indikaatori arvutamiseks õlitootmisel, mis arvestab põlevkivi utmise kõrvalproduktide energeetilist kasutamist.
Põlevkivielektri tootmise efektiivsuse indikaatoriks on valitud põlevkivi põletamisel tekkiva CO2
eriheite suurus, s.t CO2 heite kaaluline suhe väljastatud elektrienergia ja koostootmisrežiimis toodetud soojusenergia summaarsesse kogusesse (tCO2/GWhe+th).
Tabel 10. CO2 eriheite väärtused väljastatud summaarsele elektrienergiale ja soojusenergiale koostootmisel Eestis 2011-2013. aastatel49
Põlevkivist toodetud ja emiteeritud 2011. a 2012. a 2013. a
Väljastatud elektrienergia, GWhe 9 650 8 544 10 037 Väljastatud soojusenergia, GWhe 293 257 430 Kokku väljastatud energia, GWhe+th 9 943 8 801 10 468 Emiteeritud CO2, tonni 11 949 779 10 454 001 12 417 489 CO2/väljastatud energia, tCO2/GWhe+th 1 201 1 188 1 186
Tagamaks andmete võrreldavust ajas tuleb töötada välja ja kinnitada metoodika lähteandmete kogumiseks ja CO2 eriheite arvväärtuste arvutamiseks. Indikaatori algtase on määratud eksperhinnangu alusel.
Ressursikasutuse taseme indikaatoriks põlevkivi kasutamisel on valitud taaskasutatud põlevkivituha kaalulise koguse suhe kogutekkesse protsentides.
48 Arvutatud ettevõtete andmete alusel 49 Arvutatud ettevõtete andmete alusel
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
46
Tabel 11. Põlevkivituha tekkimine ja taaskasutus Eestis 2011-2013. aastatel50
Majandusliku efektiivsuse indikaatorid on arvutatud lisandväärtus eurodes ühe tonni kaubapõlevkivi kohta elektrienergia ja õli tootmisel (vt lisa 9 ja 10).
Meede 2.1. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine
Õlitootmise osakaalu suurendamine põlevkivi kasutuses annab suuremat lisandväärtust. Toetust väärib ettevõtete algatus arendada põlevkivi kompleksset kasutamist põlevkiviõli ja elektri- ning soojusenergia tootmiseks, kuid tuleb vältida situatsiooni, kus kogu põlevkivimaht kasutatakse õlitootmiseks ja elektrit toodetakse ainult õlitootmise kaasproduktidest. Seejuures tuleb arvestada keskkonnamõju võimalikku ülekandumist ühelt keskkonnaelemendilt teisele, näiteks ettevõtted vähendavad ühte heiteliiki (näiteks väävliühendite õhuheidet), mille arvel väheneb seadmete kasutegur ja kasvab kütuse erikulu ning samuti suureneb tööstusjäätmete hulk (näiteks tuhk) ja sellest tulenev keskkonnamõju. Tuleb eelistada keevkihttehnoloogiat. Välistada ei saa ka probleemide lisandumist jäätmekäitluses, kui töötlemisprotsessis muutuvad tuha omadused. Tabel 12. Meetme 2.1. peamine tegevus ja tulemus
Peamine tegevus Tulemus PVT arendamine ja rakendamine elektritootmisel
Saasteainete heite piiramine, ressursisäästlikkuse tõstmine, tekkivate jäätmete vähendamine ja taaskasutamise edendamine
PVT arendamine ja rakendamine õlitootmisel
Saasteainete heite piiramine, ressursisäästlikkuse tõstmine, tekkivate jäätmete vähendamine ja taaskasutamise tõstmine
Põlevkivi kasutamise väärtusahela pikendamise võimaluste analüüs (s.h. tekitatud jäätmed ja nende taaskasutus)
Põlevkiviressurssi võimalikult maksimaalne kasutamine
Põlevkiviõli tootmise kaasproduktidest kasutatakse praegu täielikult ära uttegaas nii GSK kui ka TSK seadmetega õlitootmisel. Põlevkivitööstus tekitab paratamatult rohkelt jäätmeid, milleks on põlevkivituhk energiatootmisel ja TSK seadmetega õlitootmisel ning põlevkivi poolkoks
50 Algandmed KAURist
Kood Jääde Kogus, tuh t 2011.a 2012.a. 2013.a.
Teke 10.01.97* Põlevkivikoldetuhk 3 238,4 3 224 3 791,2 10.01.98* Põlevkivilendtuhk 4 375,9 4 280 4 964,9
Koguteke 7 614,2 7 504 8 756,1 Taaskasutatud
10.01.97* Põlevkivikoldetuhk 28,1 220,9 286,6 10.01.98* Põlevkivilendtuhk 183,6 207 167,6
Taaskasutatud kokku 211,7 427,9 454,2
Taaskasutatud põlevkivituha osakaal, %
2,8 5,7 5,2
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
47
õlitootmisel GSK seadmetega. Seejuures on jäätmeteke koguseliselt proportsionaalne kasutatud põlevkivi kogusega. Viimaste aastate taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest on olnud vähene (vt tabel 11). Tuleb teha uuringuid ja kasutusele võtta süsteeme, mis võimaldaksid säilitada juba väljakujunenud taaskasutusalasid, samuti lisaks olemasolevatele evitada uusi. Eelistada tuleb püsivaid kasutusalasid, mis tagaksid järjepideva taaskasutuse.
Juhindudes suurte põletusseadmete seni kehtiva PVT-viitedokumendi51 nõuetest tuleb pöörata tähelepanu energia tõhusale kasutamisele. Energiatootmisel saavutatav tõhusus on CO2
(kasvuhoonegaasi) heite üks olulisi näitajaid. CO2 üldheite vähendamiseks energiatootmisel tuleb edasi arendada ja kasutusele võtta PVT, mille nõuded kirjutatakse ettevõtetele antavatesse keskkonnalubadesse. Nende nõuete rakendamine eeldab alljärgnevaid tegevusi:
1) uute põlevkiviplokkide rajamisel kasutada võimalikult kõrgete parameetritega auruturbiintsükliga energiaplokke;
2) piisava soojustarbimise korral kasutada elektri- ja soojusenergia koostootmist; 3) põletamistehnoloogiana kasutada tsirkuleerivas keevkihis põletamist, võimalusel
põlevkivi ning biokütuse koospõletamist; 4) viia läbi uuringud põlevkivi põletamisel hapnikuga rikastatud põlemisõhus (oxy-fuel
combustion).
Põlevkiviõli tootmise PVT-kirjelduses 52 on põlevkiviõli tootmise energeetilise efektiivsuse suurendamiseks kohaldatud alljärgnevad meetmed:
1) uttegaaside käitisesisene ja –väline kasutamine kütusena; 2) energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete ainevoogude tagasisuunamine
utmisprotsessi või nende kasutamine kütusena nii käitise siseselt kui väliselt; 3) gaasiliste, vedel- ja tahkete ainevoogude jääksoojuse kasutamine energia tootmiseks.
Tehniliste võimaluste olemasolul tuleb rakendada nii ülaloetletud kui ka täiendavaid meetmeid, kas üksikult või kombinatsioonis, utmisprotsessis vabaneva energia täielikumaks ärakasutamiseks, sh madalrõhu auru tootmiseks.
Põlevkivi kasutamise väärtusahela pikendamise võimaluste analüüsimine tähendab kaevandamisel saadud kaevise sellise kasutusviiside leidmist, millega kaasneb minimaalne kadu ja tekib minimaalne kogus ladustatud jäätmeid. Määratluse “minimaalne(-sed)” all tuleb siin mõista tegevuse tulemust, mis on tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas ning keskkonnakaitseliselt vastuvõetav, s.t vastavust PVT määratlusele. Riigi ülesandeks on kas soodustuste, keskkonnaõiguslike vahendite või siis põhjendatud maksustamise abil luua tingimused põlevkivi kasutamise väärtusahela pikendamiseks. Tegevuse raames tuleb läbi viia alljärgnevad rakendusuuringud: leida kasutus kaevandamisel tekkinud aheraine töötlemisel saadavale killustikule (või täitematerjalile) ja põlevkivile; leida laialdasem ja püsivam kasutus elektrijaamade põlevkivituhale; põlevkiviõli tootmisel leida kasutus poolkoksile (GSK seadmete puhul tsemenditootmiseks) ja põlevkivituhale (TSK seadmete puhul) ning heitsoojusele; põlevkiviõli paremaks väärtustamiseks leida lahendused mootorkütuste tootmiseks; arendada edasi põlevkivi baasil keemiatoodete tootmist; teha teadusuuringuid uute ja efektiivsemate põlevkivi töötlemise tehnoloogiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Kolmanda eesmärgi all
51 http://www.ippc.envir.ee/estonian/bat.htm 52
keskkonnaministri 17.12.2013. a käskkiri nr 1-2/13/1200 http://www.ippc.envir.ee/docs/PVT/Uuendused/Eesti_p%F5levkivi%F5li_tootmise_PVT_K%E4skkirja_lisa.pdf
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
48
käsitletud teadus- ja arendustegevuse arendamisel on teadus- ja arendustegevuse toetatavate valdkondade väljatöötamisel arvestatud eeltnimetatud uuringute tegemise vajadusega.
Meede 2.2. Põlevkivi kasutamisest tingitud negatiivse keskkonnamõju vähendamine
Põlevkivi kasutamise mahu suurendamisega kaasneb oht heidete ja jäätmete hulga suurenemiseks ning kasvab keskkonnaõnnetuste risk. Põlevkivitööstuse piirkonna hea keskkonnaseisundi saavutamist pidurdab senini ulatuslik jääkreostus, mille likvideerimine on kulukas ja aeganõudev.
Tabel 13. Meetme 2.2. peamine tegevus ja tulemus
Peamine tegevus Tulemus Veekeskkonnale ohtlike ainete allikate uurimine ja kontrolli tõhustamine, ohtlike ainete heite mõju selgitamine veekeskkonnale, keskkonnanõuete ja - meetmete täpsustamine
Uuringu tulemuste põhjal saab analüüsida reostusallikate ja -koormuste koosmõju, mille tulemusena on võimalik piirata keskkonnakoormust ja tagada keskkonnakvaliteedi piirväärtustele vastav keskkonnaseisund keskkonnalubade täpsustamisega. Väheneb oht inimeste tervisele ja elusloodusele
Lõhnahäiringu uurimine välisõhus Saadakse senisest objektiivsem teave lõhnahäiringust, mis võimaldab täpsustada välisõhu saastelubasid ja rakendada lõhnaainete vähendamismeetmeid suurima lõhnaaineheitega tootmisprotsesside etappidest. Väheneb risk inimeste tervisele ja paraneb inimeste heaolu
Põlevkivi kasutamise jääkreostuse inven- teerimine, analüüs ning negatiivse mõju vähendamine (jääkreostuskollete ohutumaks muutmine)
Jääkreostuskollete ohutumaks muutmine vähendab ohtlike ainete sattumist pinna- ja põhjavette. Seega paraneb pinnase seisund, veekvaliteet ning looduskeskkonna seisund tervikuna. Väheneb negatiivne mõju inimeste tervisele ja elusloodusele.
Ladestatavate jäätmete koostise ja ohtlikkuse määramine
Luuakse eeldused jäätmete keskkonnale ohutuks ladestamiseks ja laiemaks taaskasutamiseks.
Välisõhus on olulist keskkonnamõju võimalik vältida kehtestatud keskkonnanõuete täitmisega. Välisõhu kvaliteediga on seniajani olnud probleeme Kohtla-Järvel, Sillamäel, Narvas ja Kiviõlis, kus võimalikeks saasteallikateks on VKG Õlitööstus, regionaalne puhastusseade, pool- koksimägede sulgemistööd, Kiviõli Keemiatööstus OÜ, Sillamäe Sadam kütuseterminaalidega
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
49
ning Eesti Energia Õlitööstus. Oluline on põlevkivi kasutamisega seotud SO2, NOx ja peenosakeste ning madala lõhnalävega ainete (näiteks H2S, lõhnareostuse) heide.53
Lõhnahäiringu leviku kontrolli tõhustamine aitab parandada üldist keskkonnaseisundit ning vältida võimalikku negatiivset mõju inimeste tervisele ja heaolule.
Ohtlike ainete heite uurimine võimaldab täpsustada põlevkivitööstusega kaasnevaid reostus- allikaid ja reostuskoormust ning nende koosmõju veekeskkonnale. Uurimistulemuste alusel saab teha otsuse leevendusmeetmete väljatöötamiseks ja heitekoormuste piiramiseks. Tähelepanu tuleb pöörata eelkõige halvas seisundis olevatele pinna- ja põhjaveekogumitele, mis on põlevkivisektori mõju all. Tuleb teha detailsed uuringud fenoolide veekeskkonda sattumise allikate selgitamiseks. Ohtlike ainete allikate koormuse selgitamine võimaldab anda hinnangu veekogumite keemilise seisundi kohta.
Põhjavee kvaliteedi tagamiseks peab riik jätkama jääkreostuse likvideerimise koordineerimist. Riigi, KOVide ja ettevõtete koostöös tuleb muuta inventariseeritud jääkreostuskolded (tööstusterritooriumid, jäätmehoidlad) keskkonnale ohutunaks. Alustatakse Purtse jõe valgala jääkreostuskollete ja Kukruse põlenud aherainemäe ohutumaks muutmisega. Muud põlev- kivisektori ettevõtete saastunud territooriumid tuleb ohutuks muuta vähemalt sedavõrd, et need ei saastaks ümbritsevaid alasid. Meetme tulemusena piiratakse ohtlike ainete sattumist jääkreostuskolletest välisõhku ning põhja- ja pinnavette, paraneb pinnase seisund ja väheneb negatiivne mõju elusloodusele ning inimeste tervisele.
Põlevkivitööstuse arengu tõttu muutub ladestatavate jäätmete koostis ja omadused. Tolmpõletuse vähenemisega ja keevkihtkatelde ning tahke soojuskandjaga õlitootmisprotsessi osakaalu suurenemisega kaasneb väheuuritud omadustega põlevkivituha koguse kasv. Vajalik on nende tuhajäätmete ohutu ladestamise ja taaskasutamise võimaluste igakülgne analüüs. Uuringu tulemusel täpsustuvad eri tootmisüksustes tekkiva põlevkivituha jäätmekäitluse keskkon- nanõuded, sh jäätmete ohutu ladestamise ja seire nõuded.
Meede 2.3. Põlevkivi kasutamisest tingitud mõju leevendamine ühiskonnale (mõju tervisele ja sotsiaalne mõju)
Põlevkiviettevõtteid mõjutavate otsuste (kaevandamismahu piiramine, keskkonnatasude suurendamine vms) tegemisel tuleb arvestada nende võimaliku mõjuga piirkonna tööhõivele ja sissetulekutele ning tagada, et kaasnev kahju ei ületaks soovitavat tulu. Elanikkonda tuleb aegsasti teavitada ettevõtete tegevusest kaevandamisel ja tekitatud keskkonnakahju leevendamisel ning kaevandatud alade korrastamiskavadest.
Tabel 14. Meetme 2.3. peamine tegevus ja tulemus
Peamine tegevus Tulemus Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tingitud negatiivse sotsiaalse mõju (sh mõju tervisele) hindamine ja selle negatiivse mõju vähendamise võimaluste analüüs
1. Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tingitud negatiivse sotsiaalse mõju kaardistus. 2. Analüüsist tulenevate järelduste põhjal
53 KSH aruanne http://www.envir.ee/et/polevkivi-kasutamise-riikliku-arengukava-2016-2030-koostamine
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
50
võetakse kasutusele keskkonnaalased meetmed nii, et väheneb põlevkivitööstuse negatiivne mõju elukeskkonnale. Põlevkivipiirkonna elanike tervis ja heaolu paranevad.
Põlevkivi tööstuspiirkonna ettevõtlus- ja elukeskkonna toimimise analüüs ning selle parandmine (KOV-de tulu ettevõtlusest ja selle kasutamine, tööhõive jt uuringud, mida seni on teinud põhiliselt ettevõtted)
Ettevõtete investeeringud põlevkivienergeetikasse, eelkõige õlitootmisse toovad juurde töökohti Ida– Virumaale ja kasvab töötajate sissetulek. Ettevõtluse areng põlevkivisektoris vähendab väljarännet Ida-Virumaalt.
2013. aastal alustati põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud tervisemõju uuringuga (tellija Terviseamet, kaasatud TTÜ, SoM, KKM), milles on ühendatud haigekassa andmed põlevkivitööstuse mõjuga seotud registreeritud haigusjuhtumite kohta ning lisainfo haigestunud inimese seotuse kohta põlevkivisektoriga (nt elukoha või varasema elukoha andmed, tööalane seos ja staaž põlevkivitööstuses). Uuringu lõplikud tulemused laekuvad 2015. aastaks ja nende kohta saab järeldusi teha Põlevkivi arengukava elluviimisel.
Kehtivate keskkonna- ja tervisekaitse normide ning rakendatud keskkonnaalaste meetmete mõju hinnatakse vajadusel 10 aasta tagant, et täpsustada tervisenäitajaid (aluseks eespool nimetatud 2015. aastaks laekuva esimese suurema terviseuuringu tulemused). Uuring peab andma vastuse, kas praegused keskkonna- ja tervisekaitse normid on piisavad ja täidavad seatud eesmärki või on neid vaja muuta.
Põlevkivitööstus vajab noori spetsialiste. Negatiivsete rahvastikusuundumuste leevendamiseks tuleb kindlasti pöörata tähelepanu Virumaa elukeskkonna arendamisele sellisel viisil, et see muutuks noortele tippspetsialistidele atraktiivsemaks. Selleks on vaja luua võimalused pere- ja tööelu ühildamiseks, luua uusi elamuarenduspiirkondi, arendada kohalikke avalikke teenuseid, sh vaba aja veetmise võimalusi, parandada teede kvaliteeti ja kindlasti pöörata tähelepanu piirkonna maine kujundamisele. Tuleb luua lasteaia- ja hoiukohad. Seda toetab vähemusrahvustest inimeste töö- ja pereelu ühitamise võimaluste analüüsi raport (2013) 54, mis on välja toonud, et vähemusrahvuste esindajad on häiritud lasteaiakohtade puudumisest. Analüüs toob välja, et kuna vähemusrahvuste esindajad töötavad enam sektorites, kus on keerulisem rakendada paindlikku tööaega (näiteks tootmine või teenindus), siis ei pruugi praegune formaalne lastehoid vastata vähemusrahvuste vajadustele lastehoiu kellaaegade paindlikkuse, keele vm osas.
Vajalik on analüüsida põlevkivi kaevandamispiirkonna ettevõtlus- ja elukeskkonna toimimist (KOVde tulu ettevõtlusest ja selle kasutamine, tööhõive jne) ning vajadusel võtta kasutusele meetmed selle paradamiseks.
54Vähemusrahvustest inimeste töö- ja pereelu ühitamise võimaluste analüüsi raport (2013) http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/vahemusrahvuste_raport_loplik.pdf
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
51
4.2.3. Kolmas strateegiline eesmärk. Põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine
Põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamise peamine eesmärk on toetada põlevkivi efektiivsema ja keskkonnahoidlikuma kasutamise tehnoloogia arendamist, tõhustada erasektori, valitsusasutuste ning ülikoolide koostööd ja tagada valdkonna asjatundjate pealekasv. Lisaks on oluline tagada Eestile ajalooliselt omane põlevkivi teadus- ja arendustegevuse järjepidevus ning kindlustada Eesti põlevkivialaste teadmiste juhtrolli säilimine maailmas.
Tabel 15. Kolmanda strateegilise eesmärgi täitmise mõjunäitajad
Mõjunäitaja Algtase 2013
Sihttase 2020
Sihttase 2025
Sihttase 2030
1. Doktorikraadide arv aastas, kui töö on seotud põlevkivi kasutamise või kaevandamisega või nendega seotud keskkonnamõju uuringutega
3 Mitte vähem
algtasemest
Mitte vähem
algtasemest (täpsustatak
se 2020)
Mitte vähem
algtasemest (täpsustatak
se 2025)
2. Põlevkivialaste rakendusuuringute kulu kõigi põlevkivialaste teadus- ja arendusuuringute maksumuse suhtes
41% (521 721 €)
41% 41% 41%
Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise haridus- ja teadustegevuse arendamisel lähtutakse „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ eesmärkidest ja nende saavutamiseks kavandatud meetmetest ning tegevustest, arvestades seejuures Põlevkivi arengukava meetmeid.
Meede 3.1. Põlevkivi alane teadus- ja arendustöö
Tabel 16. Meetme 3.1. peamine tegevus ja tulemus
Peamine tegevus Tulemus
Põlevkivivaldkonna sisuline programmi koostamine, mis on integreeritud eri TA programmidesse kooskõlas ülaltoodud nelja temaatilise fookusega
Põlevkivi uuringud on kajastatud vähemalt järgmistes programmides ja arengukavades: ENMAK, KKM ressursitõhususe programm, nutika spetsialiseerumise riiklik programm ja neil uuringutel on rahaline kate
Väliskulu arvestamise metoodika väljatöötamine ja analüüs
Väljatöötatud metoodika on rakendatud
Eestile ajalooliselt omase põlevkivi teadus- ja arendustegevuse järjepidevuse tagamiseks ning põlevkivialaste teadmiste rahvusvahelise juhtrolli kindlustamiseks viiakse põlevkivivaldkonna teadus- ja arendustegevus programmilisele alusele.
Põlevkivi riikliku teadus- ja arendustööde programmi eesmärk on toetada põlevkivi kui riigile kuuluva ressurssi efektiivsema ja keskkonnahoidlikuma kasutamise tehnoloogia arendamist. Uurimisteemad käsitlevad põlevkivi kaevandamist ja kogu põlevkivikasutuse ahelat kõikides
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
52
kasutusvaldkondades (energiatootmine, õlitootmine, tsemenditootmine, põlevkivikeemia), samuti põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõju uuringuid.
Uurimisteemades tuleb tähelepanu pöörata järgmistele valdkondadele. 1. Põlevkivitehnoloogiate arendus, alus- ja rakendusuuringud keskkonnasäästlikus energeetikas,
keemia- ja ehitusmaterjalitööstuses. Saasteheite, sh kasvuhoonegaaside heite vähendamise alased tööd: põletustehnoloogiate arendus põlevkivi keevkihis ja hapnikus põletamise ning põlevkivi ja teiste kütuste (biomass, põlevkivigaasid, söed jm) koospõletamise alal. Ressursisäästu saavutamise alased tööd muutuvate omadustega tahkete jäätmete taaskasutuse laiendamine kasutamiseks toorainena, tarduvate segudena kaevandamisalade tagasitäiteks, stabilisaatorina teedeehituses, ehituskeraamika ja tsemendi tootmises, mulla modifikaatoritena, uute sorbentidena.
2. Ressursi- ja keskkonnasäästlike põlevkivi termokeemilise töötlemise meetodite arendus ja väärindatud produktide saamine. Orgaanilise süsiniku vedelprodukti maksimaalse transformeerimise alased tööd: olemasolevate tahke ja gaasilise soojuskandjaga pürolüüsprotsesside arendused, keevkiht- ja kiirpürolüüsi meetoditega; põlevkivi, biomassi ja polümeersete jäätmete koospürolüüsimine. Uute, maailmas arendatavate kõrge ressursiefektiivsusega ja keskkonnasäästlike tahkekütuste töötlemise tehnoloogiate (otsene ja kaudne vedeldamine jm) rakendusvõimaluste uurimine ning arendamine põlevkivi töötlemisel, samuti töötlemisel saadudvedelprodukti ja gaasi väärindamine modifitseeritud õlide, fenoolide, bituumeni, vedelkütuste ja kemikaalide saamiseks. Põlevkivi töötlemise saaduste omaduste uuringud seoses praktiliste tootmistehnoloogiliste ja keskkonnatehniliste aspektidega.
3. Põlevkivi kaevandamistehnoloogiate arendamine. Põlevkivi kaevandamise tuleviku tehnoloogiad ja kaevandatud alade ühiskonnale tagastamine parimal võimalikul viisil. (Selektiivväljamine, kombineeritud paljandamine, karjäärioherdamine jne. Kaevandamise kao vähendamise, sh esmase rikastamise efektiivsuse tõstmise alased uurimistööd: märgalade all kaevandamise, laavakaevandamise, lühikese eega kombainkaevandamise, kiirläbindamise selektiivväljamise ja kombineeritud paljandamise tehnoloogiate arendused. Saagise suurendamine kuivrikastamise, peenrikastamise protsessis. Ressursisäästu alased uurimistööd: vee käitlemine või kasutamine kaevandamisel ja pärast kaevandamist. Kaevise ja masinate digitaaljuhtimise arendused. Kaevandatud alade otstarbeka kasutamise alased uurimistööd.
4. Esimese ülaltoodud kolme uurimisvaldkonnaga seonduvad keskkonnaseisundi ja inimtervise alased uuringud ning keskkonnamõju avaldumise uuringud.
Väliskulu arvestamise vajadus on teadvustatud juba aastast 2006. Väliskulu arvutamiseks kaardistatakse ja lepitakse kokku oluline keskkonna- ja sotsiaalne mõju, mille rahalise väärtuse määramiseks töötatakse välja väliskulu hindamise metoodika. Iga mõjuvaldkonna jaoks töötatakse koostöös riigi, KOVide, teadusasutuste ja tööstusega välja metoodika, mille järgi hinnatakse selle valdkonnaga seonduv väliskulu. Kui väliskulu on arvutatud, töötatakse välja meetmed väliskulu sisestamiseks toodete hindadesse keskkonnatasude poliitika kaudu või kompenseerimiseks muude rahaliste meetmete kaudu. Tegevuse eesmärk on täidetud, kui väliskulu on välja selgitatud ja nende põhjal on rakendatud kompenseerimismeetmed, arvestades
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
53
nii keskkonnapoliitilisi kui ka majanduslikke mõjusid.
Uurimisteemade täitmist koordineerib Keskkonnaministeerium koostöös HTMi, SoMi ja MKMga. Uurimisteemasid rahastatakse peamiselt 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide, KIK keskkonnaprogrammi vahenditest ja riigieelarvest ning ettevõtete omaosalusest.
Meede 3.2. Põlevkivialane õppetöö
Tabel 17. Meetme 3.2. peamine tegevus ja tulemus
Peamine tegevus Tulemus
Ülikoolide ja kõrgkoolide õppekavade täiendamine ning uuendamine
Igal aastal läbivaadatud ja vajadusel põlevkivi temaatikaga täiendatud ja (või) uuendatud õppekavad.
Spetsiaalse põlevkivi õppemooduli loomine, k.a tasemeõpe
Koostatud ja kinnitatud on ülikoolidevaheline valikaine moodul, mis käsitleb spetsiifiliselt põlevkiviga seonduvaid magistri õppeaineid
Koostöö tõhustamine ülikoolide, kõrgkoolide, valitsusasutuste, KOVide ja erasektori vahel
Toimiv koostöö koostöömemorandumite järgi, tulemus – korraldatud ühisseminarid, kus ülikoolid tutvustavad oma teadustöö tulemusi ning valitsusasutused ning erasektor tutvustavad oma vajadusi, praktikavõimalusi jne.
Eesti on väheseid riike, kus praegu on olemas nii põlevkivi kaevandamine, töötlemine kui ka valdkonna õpet andvad ülikoolid ja kogemustega insenerid. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise valdkonnas tegutsevad ettevõtted on tänaseks teinud ja lähiajaks planeerinud mahukaid investeeringuid, mille alusel jätkub tegevus järgnevatel aastakümnetel. Töökeskkond ja kasutatavad tehnoloogiad Eestis on muutunud rahvusvaheliseks ning see trend kasvab ilmselgelt. Põlevkivi ratsionaalse ja säästliku kaevandamise ning kasutamise tagamiseks tuleb pidevalt ette valmistada omal alal pädevaid spetsialiste ja tippspetsialiste.
Selleks tuleb täiendada ja uuendada järk-järgult ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppekavasid spetsiifiliste põlevkivi kaevandamise ja kasutamise ning nende keskkonnamõju käsitlevate õppeainetega. Siinkohal on silmas peetud õppekavasid, milles õpe käsitleb suuremal või vähemal määral põlevkivi temaatikat. Õppekavade täiendused ja uuendused jälgiksid ülanimetatud töökeskkonna ja tehnoloogiamuutuste muutuste trendi. Õppekavade täiendamine ja uuendamine eeldab koostööd/koostöö edendamist ülikoolide ja ettevõtete ning valitsusasutuste vahel.
Samuti on oluline spetsiaalse põlevkivi õppemooduli loomine, mis sisaldaks põlevkivi kaevandamise ja kasutamise ning nende keskkonnamõjuga seotud õppeaineid, ja oleksid
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
54
kasutatavad asjakohaste õppekavade koosseisus. Mooduli õppeainete läbimine annab mooduliõppe läbijatele täiendava ettevalmistuse tööks põlevkivitehnoloogia kvalifikatsiooni nõudval tegevusalal, sh süsteemse ülevaate ja laiapõhjalised teadmised kütustest, sh põlevkivitehnoloogia mõistetest, teooriatest ja uurimismeetoditest, teadmised põlevkivitehnoloogia teoreetilistest arengusuundadest, aktuaalsetest probleemidest ja rakendusvõimalustest. Mooduli läbijad on võimelised jätkama õpinguid või osalema uurimistegevuses, tegutsema põlevkivitehnoloogia spetsialisti ja arendajana, sealhulgas rahvusvaheliselt.
5. Põlevkivi arengukava elluviimine
5.1. Juhtimisstruktuur
(täiendamisel)
Vabariigi Valitsus on määranud Põlevkivi arengukava koostamise eest vastutavaks Keskkonnaministeeriumi (KKM), kes töötab arengukava välja koostöös Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM), Rahandusministeeriumi (RaM), Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumiga (SoM). Keskkonnaministeeriumi ülesanne on arengukava koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse koordineerimine. Arengukava elluviimise rakendusdokumendiks on rakendusplaan, mis on praegu koostamisel (jagatud etappideks 2016–2019, 2020–2023 ja 2024– 2027 ja 2028-2030). Keskkonnaministeerium esitab Põlevkivi arengukava kinnitamiseks Riigikogule.
5.2. Maksumuse prognoos
(väljatöötamisel)
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
55
Lisa 1. Põhimõisted Põlevkivi arengukavas on kasutatud järgmisi põhimõisteid: aheraine – põlevkivi allmaa- või pealmaakaevandamisel saadud tootsast kihindist eraldatud jääk või jääde (katendit aheraine hulka ei arvestata); aktiivne varu – maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise ja keskkonnanõuete täitmise ning maavara kasutamine on majanduslikult kasulik; allmaakaevandamine – põlevkivi kaevandamine kaevandusest (maapõuest katendit eemaldamata, põlevkivi lasumissügavus on enamasti üle 30 m); esi (om k ee) – koht (kaeveõõne element), kus väljatakse maavara, eemaldatakse katendit või läbindatakse käiku;55
energiaplokk – seadmete kompleks, mis soojuselektrijaamades koosneb ühest või kahest aurukatlast, turbiinist, generaatorist ja plokitrafost; fuuss – ohtlik poolvedeljääde, mis sisaldab polütsüklilisi aromaatseid ühendeid (PAHe), süsivesinikke, fenoole, õli jt; gaasilise soojuskandjaga (GSK) utmisprotsess – utmisprotsess, kus soojuskandjaks on põlevkivi utmisel tekkiva generaatorgaasi tagasisuunatava osa põletamisel saadav kuum utte- ja suitsugaasi segu; generaatorgaas – gaasilise soojuskandjaga utmisel tekkiv uttegaas; jääkreostus – minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinna- või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust (RTL 2009, 19, 235); jäätmehoidla – jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks:
–määramata ajaks A-kategooria jäätmehoidlates ja kaevandamisjäätmekavas kirjeldatud ohtlike jäätmete hoidlates; –rohkem kui kuueks kuuks ootamatult tekkinud ohtlike jäätmete hoidlates; –rohkem kui aastaks tavajäätmete, mis ei ole püsijäätmed, hoidlates; –rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase, uuringute käigus tekkivate tavajäätmete, turba kaevandamisel, rikastamisel ja ladustamisel tekkivate jäätmete ning püsijäätmete hoidlates;
jäätmetekke vältimine – on asja jäätmeteks muutmisele eelnevate meetmete rakendamine tekkivate jäätmete koguse ja jäätmete keskkonna- ning terviseohtlikkuse vähendamiseks; kaevandamisjäätmed – jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladestamise tulemusena; kaevandamistundlikkus näitab kaevandamise võimalikkust looduskaitselistest väärtustest lähtudes (kaevandamistundlikkuse kategooriatest); kaevandus – koht, kus toimub põlevkivi allmaakaevandamine; kaevis (kaevandamisel ka mäemass) – looduslikust olekust eemaldatud mistahes kivimi või setendi tahke osis; karjäär – koht, kus toimub põlevkivi pealmaakaevandamine; katend – maavaravaru katvad setendid (eemaldamine on vajalik pealmaakaevandamisel); kaubapõlevkivi – kaevandatud põlevkivi kui kaup, mida kasutatakse kütuse ja õli toormena (Eesti standard EVS 670:1998); keskkond – loodus-, majandus- ja sotsiaalse keskkonna koostoimimine; kompleksmaardla – maardla, kus esineb kaks või enam eri maavara (põhi- ja kaasnev maavara), mis on koos kaevandatavad või ühe maavara kaevandamise korral säilitatakse teised looduslikus lasuvuses;
55 Mäendusõpik http://maeopik.blogspot.com/2008/12/kaevente-elemendid.html
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
56
koostootmine – soojus- ja elektrienergia koostootmine on protsess, mille puhul ühest ja samast seadmest väljastatakse kahte liiki energiat, nii soojust kui ka elektrit; mäeeraldis – kaevandamise loaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa; otsepõletamine – põlevkivi vahetu põletamine aurukatla küttekoldes; parim võimalik tehnika (PVT) tehnilise arendustegevuse ning selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja kõige paremini välja arendatud tase; passiivne varu – maavaravaru on passiivne, kui selle kasutamine ei ole keskkonnakaitseliselt võimalik või puudub vastav tehnoloogia, kuid mis võib tulevikus osutuda kasutuskõlblikuks; pealmaakaevandamine – põlevkivi kaevandamine avatud maapõues ehk karjääris (põlevkivi lasumissügavus on reeglina alla 30 m); poolkoks - tahke jääk, mis saadakse põlevkivi utmisel ehk poolkoksistamisel (põlevkivi kuumutamisel kuni 500 °C); poolkoksgaas – tahke soojuskandjaga utmisel tekkiv uttegaas; põletamine tsirkuleerivas keevkihis – põletamine keevkihis on põletamistehnoloogia, mille puhul kütust enne küttekoldesse andmist ei jahvatata, vaid ainult peenestatakse. Keevkiht on tahkeosakeste hõljum küttekolde gaasivooluses. Tsirkuleerivas keevkihis tahked osakesed, mis kanduvad kolderuumist välja, läbivad tsükloni ja suunatakse osaliselt koldesse tagasi, moodustades nii tsirkulatsiooni. Põlemistemperatuurid tsirkuleerivas keevkihis on võrreldes tolmpõletusega tunduvalt madalamad; põlevkivi kaevandamine – põlevkivi looduslikust seisundist eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö, väljamine maapõuest, tehnoloogiline vedu kaevandamise kohas ja esmane töötlemine; põlevkivi kasutamine – põlevkivist elektri ja soojuse tootmine; põlevkivi kasutamine kütusena tsemendi tootmisel; põlevkivi töötlemine õli, kütuste ja keemiatoodete saamiseks ning tarbimiseks; põlevkivi utmine ehk poolkoksistamine – protsess, mille käigus põlevkivi kuumutatakse kuni 500 °C-ni õhku juurde andmata, põlevkiviõli ja kaasnevate kõrvalproduktide saamiseks; põlevkivivaru – põlevkivi geoloogilise uuringu tulemusena saadud (maavara)varu, mis on arvel Keskkonnaregistri maardlate nimistus (arvestust peetakse Eesti Vabariigi maavaravarude koondbilansis); pärandmõju – põlevkivi kaevandamise tulemusena tekkinud mõju keskkonnale: langatused (maapinna stabiilsus), lammutamata hooned, tehisveekogud, joogiveealikana mittesobivaks muudetud põhjavesi üleujutatud kaevandustes (kare sulfaatne põhjavesi) ja sellise kaevandusvee koormus eesvooludele jms (mõju pärast 10 aastast kaevandamise lõpetamise järgset hooldeperioodi, mis jääb jääkreostuse definitsioonist välja); reservvaru – on maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks. Reservvaru kvalifitseeritakse üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu alusel. Keskkonnaminister võib tunnistada reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks maavaravaruks, kui reservvaru piirneb vahetult tarbevaruga või paikneb tarbevaru lamamis või lasumis; tahke soojuskandjaga (TSK) utmisprotsess – utmisprotsess, kus soojuskandjaks on põlevkivi utmisel tekkiva poolkoksi põletamisel saadav ja osaliselt reaktorisse tagastatav kuum tuhk; tarbevaru – on maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks. Tarbevaru kvalifitseeritakse geoloogilise uuringu alusel; tervik – kaevandustes maapinna hoidmiseks jäetud väljamata maavara või muu materjal (tehistervik); tolmpõletamine – põletamistehnoloogia, mille puhul kütus enne küttekoldesse andmist jahvatatakse ehk tolmustatakse; uttegaas – põlevkivi utmisprotsessil tekkiv põletamiseks piisava kütteväärtusega gaas.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
57
Lisa 2. Põlevkivi arengukava 2008-2015 tähtsamad tegevused aastani 2013
1) 2010¨aastal tehtud TTÜ mäeinstituudi uurimustöö "Põlevkivikasutuse jätkusuutlikkuse tagamiseks põlevkivi kasutamissuundade määramine ja varu hindamine uute kriteeriumite alusel“ eesmärk oli kaaluda põlevkivivaru kaevandamisväärsuse (aktiivsuse) alampiiri muutmist ja seada sisse senise energiatootluse 35 GJ/m2 asemel 30 GJ/m2, mille tulemusena suureneb põlevkivi aktiivse varu hulk (põhjuseks muutunud majandusolukord ja põlevkivi tarbimisel kasutatavate seadmete efektiivsuse kasv). Töös esitatud põlevkivivaru aktiivseks tunnistamise alampiiri muutmist kaalutakse edaspidi maapõueseaduse muutmisel;
2) põlevkivialaseid uuringuid rahastati ETP raames (Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TA&I) strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2007–2013” rakendusplaan), edukalt jätkus ETP rakendamine HTM, KKM, MKM ja Põllumajandusministeeriumi koostööna;
3) TTÜ projekt (2011-2013): „Ümber TERRA CUCERSITA (Põlevkivimaa)“. Projekti tulemus: äratatakse noorte seas huvi loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia, teadus- ja arendustegevuse vastu nende kompleksse populariseerimisprogrammi kaudu;
4) TTÜ Virumaa Kolledži projekt (2010-2015): „Kütuste keemia ja tehnoloogia magistriõppekava väljaarendamine“. Projekti tulemusena tagatakse kütuste tehnoloogia ja sellega seotud erialade õpetamise ja arendamise jätkumine Eestis;
5) 2010. aastal OÜ Eesti Geoloogiakeskus tehtud uurimistöö “Eesti põlevkivimaardla põhjaveevarule hinnangu andmine” põhjal modelleeriti Ida-Virumaa põhjaveevaru ja põhjavee liikumine Eesti põlevkivimaardla piirkonnas;
6) 2010. aastal AS MAVES tehtud töö „Rakendusuuring kaevandamistundlikkuse kategooriate määramiseks ja lähtudes kaevandamistundlikkusest põlevkivimaardla kasutamiseks“ eesmärk oli määrata Eesti põlevkivimaardla kasutamisvõimaluse rajoneerimine keskkonnakaitse nõuetest (kaevandamistundlikkusest) lähtudes. Uurimistöö jätkub, et hinnata põlevkivi geoloogilise uuringu ja kaevandamise võimalikkust kaevandamistundlikkuse alusel rajoneeritud aladel;
7) KKM ja MKM koostööna valminud lähteülesande põhjal telliti uurimistöö Põlevkivi arengukava 2016-2030 koostamiseks, riigihanke tulemusena tegid vajalike andmete analüüsi koostöös OÜ Inseneribüroo STEIGER, SA Säästva Eesti Instituut, AS MAVES ja OÜ Baltic Energy Partners 2012. aastal (vt meede 2.1);
8) 2012. aastal moodustas keskkonnaminister Põlevkivi arengukava töörühma ja komisjoni „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ koostamiseks,
9) Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži baasil loodi Põlevkivi Kompetentsikeskus, mille peamine ülesanne on aidata kaasa kohalikul tasandil põlevkiviga seotud valdkondade arengule Ida-Virumaal, arendades regiooni spetsialiste ning kaasates nii neid kui ka kompetentseid inimesi mujalt koostöövõrgustike ja partnerlussuhete kaudu. Põlevkivi Kompetentsikeskuse tegevusvaldkondadeks on põlevkivi kaevandamine, töötlemine, põlevkivikeemia ja –energeetika, milles peamiseks ülesandeks on tehnilise kõrgharidusega järelkasvu koolitamine põlevkivivaldkonnaga seotud ettevõtetele ning täienduskoolituse pakkumine spetsialistidele;
10) keskkonnakaitse erimeetmete rakendamiseks toimub aastatel 2012-2015 Terviseameti juhtimisel põlevkivi kaevandmise ja kasutamisega kaasnevate keskkonnast tingitud negatiivse tervisemõju kaardistamine ning mõju vähendamiseks esitatakse ettepanekud leevendusmeetmete rakendamiseks;
11) igal aastal toimuvad keskkonna- ja põlevkivipäevad, kus tutvustatakse põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seotud sotsiaalseid, majandus- ja looduskaitsealaseid keskkonnaküsimusi;
12) perioodil 2009-2012 keskenduti põlevkivialases teadus- ja arendustöös peamiselt
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
58
põlevkivi töötlemise tehnoloogia arendusele, jäätmekorraldusele, CO₂ heitele ning vähemal määral uuringutele väljaspool Eestit (Jordaania, Maroko). Sellel perioodil oli käigus 62 projekti, millest tehnoloogiaalal olid kaalukamateks: – „Põlevkivielektrijaamade käiduga seotud soojustehniliste ja keskkonnaalaste probleemide lahendamine“; – „Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate sulgemine Kohtla-Järvel ja Kiviõlis. Projektijuhtimisüksus“; – „Põlevkivi põletamisega kaasnevate tahkjäätmete uute kasutusalade alused“.
Tähtsamad looduskaitset käsitlevad uurimistööd (analüüsitakse kaevandamisele seatud piiranguid): – „Selisoo ja teiste märgalade alt põlevkivi kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste väljatöötamine“; – „Ratva raba hüdrogeoloogiline uuring ja Selisoo seiresüsteemi rajamine“.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
59
Lisa 3. Õigusaktidest tulenevad nõuded põlevkivi kaevandamisele ja kasutamisele
3.1. Euroopa Liidu poliitikad, direktiivid ja muud rahvusvahelised lepped
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/80/EÜ, teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta (kaotab kehtivuse 01.01.2016).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.10.2001 direktiiviga 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta on kehtestatud siseriiklikud aastas tekkiva heitkoguse piirkogused põlevkivi kasutamisel eralduvatele järgmistele saasteainetele: SO2, NOx, peenosakesed (PM2,5). Hetkel on kehtestatud piirkogused aastaks 2010 ja edaspidi.
2013. aastal esitas Euroopa Komisjon õhupaketi 56 , mille üheks osaks on teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiiv, millega võetakse EL õigusesse üle 2020. aastaks piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni Göteborgi protokolliga kehtestatud eesmärgid ning püstitatakse õhusaasteainete heitkoguste vähendamise eesmärgid aastaks 2030. Eestil tuleb piirata kõigist saasteallikatest kokku eralduvaid SO2 ja NOx heitkoguseid aastaks 2020 vastavalt 32% ja 18% võrreldes baasaasta (2005) tasemega. See eesmärk vastab indikatiivselt järgmistele piirkogustele: SO2 51,9 tuhat tonni, NOx 29,4 tuhat tonni. Need eesmärgid hakkavad kehtima pärast seda, kui Eesti ratifitseerib Göteborgi protokolli muudatused või piirkogused võetakse üle direktiivi 2001/81/EÜ muutmisega.
Uute piirkoguste püstitamisel 2030ndaks aastaks lähtutakse väga ambitsioonikast üldeesmärgist vähendada õhusaastega seotud tervisemõju 70% võrreldes sellise stsenaariumiga, mis hõlmab kõiki juba kehtivaid keskkonnanõudeid. Seega vajab selliste piirkoguste saavutamine ulatuslikult uusi meetmeid, mis ei ole otseselt nõutud teiste kehtivate õigusaktidega.
2020 kliima ja energiapakett57 ja praegu läbiräägitav 2030 kliima ja energiapakett58 otseselt põlevkivi kasutamisele piiranguid ei sea. CO2 kauplemisühiku hinna kaudu võib seda piirata EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemissüsteem. Samas rakendatakse põlevkiviõli tootmisele kuni 2020. aastani süsinikulekke vältimise meetmeid (ettevõtted saavad tootmise eest tasuta kauplemisühikuid), mis arvatavasti jätkuvad ka pärast 2020. aastat (viimane seis pole selge, kuna läbirääkimised 2030 paketi osas on pooleli). CO2 kauplemisühiku hinda mõjutab kauplemissüsteemi reformimise ettepanek59 (arutelud pooleli, lõplik otsus arvatavasti järgmise aasta esimeses pooles). Põlevkivist elektri tootmisel on ettevõtetel võimalik tasuta kauplemisühikuid saada elekritootmise kaasajastamise investeeringute toetuseks, aga sel juhul sõltub põlevkivi kasutamine rohkem CO2 kauplemisühiku hinna ja elektrihinna tasemest.
Pikaajalisete eesmärkide osas on Euroopa Ülemkogu oma seisukohtades toetanud 2050. a EL eesmärki vähemalt 80% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist võrreldes 1990. a tasemega
56 Euroopa komisjoni õhupakett http://ec.europa.eu/environment/air/clean_air_policy.htm 57 Euroopa komisjoni 2020 kliima ja energiapakett http://ec.europa.eu/clima/policies/package/index_en.htm 58 Euroopa komisjoni 2030 kliima ja energiapakett http://ec.europa.eu/clima/policies/2030/index_en.htm 59 Kauplemissüsteemi muutmise ettepaneku eelnõu http://ec.europa.eu/clima/policies/ets/reform/docs/com_2014_20_en.pdf
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
60
(EK on pannud kokku ka 2050 Low Carbon Roadmapi60). Juhul kui CCSi osas ei leita lahendust selleks ajaks, võib see eesmärk seada piiranguid põlevkivi kasutamisele. Viimases IPCC raportis kliimamuutuste kohta märgitakse, et globaalse CO2 kontsentratsioonide tõusu peamiseks põhjuseks on fossiilsete kütuste kasutamine ja maakasutuse muutused. CO2 on kõige olulisem antropogeene kasvuhoonegaas. CO2 moodustas 2012. aastal lõviosa ehk 89,01% kõigist Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest.
2010/75/EL direktiiv tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, uuesti sõnastatud) – (ELT L 334 17.12.2010, lk 17–119, edaspidi ka THD) koondab endasse kuus varasemat seda probleemi käsitlevat EL direktiivi, et kehtestada ühtne tööstusheidete regulatsioon, mitte tegeleda üksnes eri valdkondade või ainult välisõhu, vee või pinnase saastamise vältimise seisukohalt. THD kohaldub suure saastepotentsiaaliga tööstuslikule tegevusele, mis on määratud kui keskkonnakompleksloa kohustusega tegevus suurte põletusseadmete, jäätmepõletus- ja koospõletustehaste, orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste ning titaandioksiidi tootvates käitiste kohta. Tööstustegevusvaldkondade ühtse reguleerimise eesmärk on tagada õhku, vette ja pinnasesse juhitava heite vältimise ja kontrollimise, jäätmekäitluse, energia tõhusa kasutamise ja õnnetuste vältimise kompleksne käsitlus ning kõrgetasemeline keskkonna kui terviku kaitse.
Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (nn KSH direktiiv) - eesmärk on tagada keskkonnakaitse kõrge tase ja aidata kaasa keskkonnakaalutluste integreerimisele kavade ja programmide koostamisse ja vastuvõtmisse, eesmärgiga edendada säästvat arengut, tagades teatavate tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga kavade ja programmide keskkonnamõju hindamine. KSH direktiiv sätestab KSH läbiviimise nõuded.
Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon (nn Espoo konventsioon): eesmärk kavandatava tegevusega kaasneva olulise kahjuliku piiriülese keskkonnamõju ennetamine, vähendamine ja ohjamine.
Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni KSH protokoll: eesmärk on tagada keskkonnakaitse, sealhulgas tervisekaitse kõrge. Protokoll sätestab muuhulgas piiriülese KSH nõuded.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (nn KMH direktiiv) – eesmärk on kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju hindamine keskkonnale ning KMH tulemustega arvestamine tegevusloa andmise menetluses.
3.2. Eesti Vabariigi õigusaktid
Looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused on sätestatud säästva arengu seaduses. Põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel on tähtsamateks õigusaktideks maapõueseadus ja kaevandamisseadus.
60 http://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:5db26ecc-ba4e-4de2-ae08- dba649109d18.0002.03/DOC_1&format=PDF
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
61
Säästva arengu seadus (SäAS)61 . Põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, säilitades seejuures loodusliku mitmekesise. Säästva arengu seadus, mida täpsustavad mitmed teised seadused, annab üldraamistiku loodusressursside säästlikuks kasutamiseks.
Maapõueseadus (MaaPS) 62 sätestab maapõue uurimise, kaitsmise ja kasutamise korra ning põhimõtted eesmärgiga tagada majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik maapõue kasutamine. MaaPS reguleerib üldgeoloogilist uurimistööd, geoloogilist uuringut, maavara kaevandamist (välja arvatud osas, mis on reguleeritud kaevandamisseadusega), kinnisasja omaniku õigusi tema kinnisasja piirides asuva maavara kasutamisel, üldgeoloogilise uurimistöö, geoloogilise uuringu ja kaevandamisega muudetud maastiku korrastamist, maapõue kasutamist (välja arvatud osas, mis on reguleeritud kaevandamisseaduse ja veeseadusega) ning maapõue kaitset. Kaevandamisseadus (KaevS) 63 sätestab nõuded inimese, vara ja keskkonna ohutuse ning maardlate säästliku kasutamise tagamiseks kaevandamisel ja kaeveõõne teisesel kasutamisel.
Looduskaitseseadus (LKS) 64 sätestab looduse kaitse, sh loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtted. Piirangud maavarade kaevandamisele on sätestatud kaitstavatel loodusobjektidel. Kaitsealade ja püsielupaikade sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvaruks. Piiranguvööndis on maavara kaevandamine keelatud, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja peab loodusliku kivimi või pinnase teisaldamise kavandamisel esitama hoiuala valitsejale teatise.
Keskkonnatasude seadus (KeTS)65 sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe. Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga (põlevkivi kaevandamise loaga) või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata. Maavara kaevandamisõiguse tasu on loodusvara kasutusõiguse tasu, mida makstakse riigile kuuluva maavaravaru (põlevkivi) kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest. Põlevkivivaru kaevandamisõiguse tasu alammäär on 0,92 ja ülemmäär 6,39 eurot tonni kohta. 2014. aastal tuleb põlevkivivaru tonni eest maksta 2,00 eurot ja 2015. aastal 2,40 eurot.
Jäätmeseadus (JäätS) 66 määratleb jäätmekäitluses olulised mõisted (jäätmed, jäätmetekke vältimine, taaskasutamine, kõrvaldamine), sätestab jäätmehoolduse üldpõhimõtted (kohustuse käidelda jäätmeid viisil, mis ei sea ohtu inimeste tervist ja ei ohusta keskkonda, jäätmehierarhia arvestamise, nõude tegutseda kooskõlas põhimõttega "saastaja maksab"), kehtestab olulisemad jäätmekäitlusnõuded (nt loa- või registreerimiskohustuse). Sealhulgas kehtestab jäätmeseadus
61 Säästva arengu seadus (vastu võetud 22.02.1995, RT I 1995, 31, 384, jõustumine 01.04.1995) https://www.riigiteataja.ee/akt/874359?leiaKehtiv 62 Maapõueseadus (vastu võetud 23.11.2004, RT I 2004, 84, 572, jõustumine 01.04.2005) https://www.riigiteataja.ee/akt/12894933?leiaKehtiv 63 Kaevandamisseadus (vastu võetud 29.01.2003, RT I 2003, 20, 118, jõustumine vastavalt §-le 40) https://www.riigiteataja.ee/akt/12894801?leiaKehtiv 64 Looduskaitseseadus (vastu võetud 21.04.2004, RT I 2004, 38, 258, jõustumine 10.05.2004) https://www.riigiteataja.ee/akt/12889994?leiaKehtiv 65 Keskkonnatasude seadus (vastu võetud 07.12.2005, RT I 2005, 67, 512, jõustumine 01.01.2006) https://www.riigiteataja.ee/akt/12803308?leiaKehtiv 66 Jäätmeseadus (vastu võetud 28.01.2004, RT I 2004, 9, 52, jõustumine 01.05.2004) https://www.riigiteataja.ee/akt/12894710?leiaKehtiv
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
62
nõuded kaevandustööstuse jäätmete käitlemisele, nagu näiteks rikastamisjäätmed (st tahked või vedelad jäätmed, mis jäävad järele pärast maavara töötlemist erinevate tehnoloogiate abil), aheraine ja katend (st materjal, mis eemaldatakse kaevandamise käigus maavarani jõudmiseks, sealhulgas kaevandamise ettevalmistamise käigus eemaldatud materjal) ja mulla pealiskiht (st pinnase ülemine kiht), tingimusel et need materjalid on jäätmed.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) 67 sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse seaduse nõuete rikkumise korral. Pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamine või turba mehhaniseeritud kaevandamine, samuti nende tegevuste lõpetamine ning põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem on olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille loa saamiseks tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Samuti võivad teatud juhtudel olla olulise mõjuga tegevused maavaravaru kaevandamine või kaevise rikastamine, geoloogiline uuring, üldgeoloogiline uurimistöö.
Tööstusheite seadus (THS) sätestab nõuded, mis esitatakse peamistes tööstusvaldkondades tegutsemiseks, et vähendada ja vältida tööstusest pärinevat saastet. THS eesmärk on saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, minimeerides saasteainete heite õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmetekke, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale. Seadus rakendub keskkonna kompleksloaga seotud tegevustele nagu näiteks põlevkivist elektri ja õli tootmine.
Veeseadus (VeeS)68 reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid ning avalike veekogude ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogude kasutamist. VeeS ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Põlevkivi kaevandamise loa omanikul tuleb taotleda vee erikasutuseks tähtajaline luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek, kui on vaja juhtida geoloogiliste setendite kihtidesse või põhjavette kaevandustest ja karjääridest väljapumbatud vett. Veehaarde sanitaarkaitsealal on maavara kaevandamine keelatud.
Välisõhu kaitse seadus (VÕKS)69 reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine. VÕKSi põhieesmärk on välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea, ja välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta sätestatud nõuetele. Välisõhu saasteluba (edaspidi saasteluba) ja erisaasteluba on dokumendid, mis annavad õiguse viia saasteaineid paiksest saasteallikast välisõhku ning määravad selle õiguse kasutamise tingimused. Saasteallika käitajal, kes on kohustatud omama keskkonnakompleksluba, ei ole vaja saasteluba ega erisaasteluba keskkonnakompleksloaga hõlmatud käitise kohta. Heitkoguse luba peavad omama kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemissüsteemis olevad käitised. Hetkel kauplemissüsteemi kuuluvad põlevkivi kasutavad käitised tegelevad elektri ja tsemendi tootmisega, tulevikus lisanduvad ka põlevkiviõli tootvad käitised.
67 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (vastu võetud 22.02.2005, RT I 2005, 15, 87, jõustumine 03.04.2005, osaliselt vastavalt §-le 71); https://www.riigiteataja.ee/akt/867983?leiaKehtiv 68 Veeseadus (vastu võetud 11.05.1994, RT I 1994, 40, 655, jõustumine 16.06.1994) https://www.riigiteataja.ee/akt/12895223?leiaKehtiv 69 Välisõhu kaitse seadus (vastu võetud 05.05.2004, RT I 2004, 43, 298, jõustumine 30.09.2004, osaliselt 27.11.2004); https://www.riigiteataja.ee/akt/13202035?leiaKehtiv
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
63
VÕKSi alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 299 "Paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest eralduvate SO2, NOx, lenduvate orgaaniliste ühendite ja ammoniaagi heidete summaarsed piirkogused ja nende saavutamise tähtajad", mille järgi alates aastast 2010 kehtivad SO2le ja NOxle järgmised summaarsed piirkogused: SO2 — 100 000 t kalendriaastas ja NOx — 60 000 t kalendriaastas. Kehtestatud on ka SO2 aastane piirkogus põlevkiviküttel suurtele põletusseadmetele, mis alates seisuga 01.01.2012 on 25 000 tonni kalendriaastas.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
64
Lisa 4. Põlevkivi kaevandamise ja uuringu load, taotlused ning kaevandamise tehnoloogia
Keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel oleva Eesti põlevkivimaardla põlevkivivaru oli koondbilansi70 andmetel 4 868,7 mln t seisuga 31.12.2007, mis vähenes 4 750,4 mln tonnini seisuga 31.12.2013.
Seisuga 17.09.2014 oli antud 17 põlevkivi kaevandamise luba (tabel 1), mis kuuluvad neljale ettevõttele: Eesti Energia Kaevandused AS (edaspidi EEK AS, 15 luba), OÜ VKG Kaevandused (edaspidi OÜ VKGK, 2 luba), Kiviõli Keemiatööstuse Varad OÜ (2 luba) ja AS Kunda Nordic Tsement (AS KNT, 1 luba).
Tabel 1. Põlevkivi kaevandamise load seisuga 17.09.2014
Maardlaosa nimetus
Registri -kaardi nr
Mäeeraldise nimetus
Loa omanik
Loa nr Kehtivuse algus
Kehtivuse lõpp
Ahtme kaeveväli
0007 Ahtme II kaevandus
EEK AS KMIN-119 28.11.2011 28.11.2026
Aidu kaeveväli
0003 Aidu karjäär EEK AS KMIN-075 11.07.2005 03.05.2019
Estonia kaeveväli
0036 Estonia kaevandus
EEK AS KMIN-054 04.09.2004 10.08.2019*
Kohtla kaeveväli
0032 Vanaküla karjääriväljad IV
EEK AS KMIN-052 04.09.2004 21.07.2024
Vanaküla karjääriväljad
EEK AS KMIN-017 19.09.1999 11.07.2024
Narva kaeveväli**
0010 Narva karjäär EEK AS KMIN-073 01.07.2005 10.08.2019* /***
Narva põlevkivi- karjäär II
EEK AS KMIN-046 22.09.2003 15.08.2028* /***
Ojamaa uuringuväli
0002 Ojamaa põlevkivi- kaevandus
OÜ VKGK
KMIN-055 28.10.2004 27.09.2029
Põhja-Kiviõli uuringuväli
0030 Põhja-Kiviõli II põlevkivi- karjäär
Kiviõli Keemia- tööstuse
KMIN-105 27.01.2011 27.01.2036
70 Eesti Vabariigi maavaravarude koondbilanss http://www.envir.ee/et/eesti-vabariigi-maavaravaru-koondbilansid
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
65
Varad OÜ
Põhja-Kiviõli põlevkivi- karjäär
Kiviõli Keemia- tööstuse Varad OÜ
KMIN-045 06.09.2003 18.07.2028
Sirgala kaeveväli**
0034 Sirgala II põlevkivi- karjäär
EEK AS KMIN-087 19.05.2006 13.04.2031
Sirgala karjäär EEK AS KMIN-074 11.07.2005 03.05.2019* /***
Sompa kaeveväli
0012 Sompa kaevandus
OÜ VKGK
KMIN-066 10.05.2005 31.12.2024
Tammiku kaeveväli
0006 Tammiku kaevandus
EEK AS KMIN-067 10.05.2005 10.08.2019
Uus-Kiviõli uuringuväli
0011 Uus-Kiviõli kaevandus
EEK AS KMIN-117 07.10.2011 07.10.2036
Viru kaeveväli
0014 Viru kaevandus
EEK AS KMIN-053 04.09.2004 10.08.2019*
Kohala uuringuväli
0035 Ubja põlevkivi- karjäär
AS KNT KMIN-037 15.09.2002 24.06.2027
Märkused: *Taotlus kaevandamise loa pikendamiseks 10 a võrra. **Taotlus kaevevälja karjääride mahtude ühendamiseks ***Taotlus allmaakaevandamise tehnoloogia osaliseks lisamiseks.
Seisuga 17.09.2014 oli 11 põlevkivi kaevandamise loa taotlust esitatud kuuele maardlaosale (tabel 2) ning 2 geoloogilise uuringu loa taotlust (tabel 3). Kaevandamisloa taotlused on esitatud enamasti ajavahemikus 2004-2005. Taotlusi pole rahuldatud, sest siis saaks põlevkivi aastane kaevandamismäär 20 mln t ületatud. Keskkonnaministeerium jätkab taotluste menetlemist.
Tabel 2. Põlevkivi kaevandamise loa taotlused seisuga 17.09.2014
Maardlaosa nimetus
Registri- kaardi nr
Mäeeraldise nimetus Loa taotleja Taotluse esitamise kuupäev
Sonda / Põhja- Kiviõli uuringuväli
0009/0030 Sonda II põlevkivikaevandus
Kiviõli Keemia- tööstuse Varad OÜ
04.11.2011/ 02.04.2013
Sonda uuringuväli
0009 Sonda põlevkivikaevandus
TLA Invest OÜ 31.03.2005
Sonda uuringuväli
0009 Sonda põlevkivikaevandus
OÜ VKGK 06.05.2005/ 08.05.2013
Seli uuringuväli 0015 Seli OÜ VKGK 06.06.2005
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
66
põlevkivikaevandus
Aidu uuringuväli 0003 Maidla põlevkivikaevandus
TLA Invest OÜ 08.03.2005
Aidu uuringuväli 0003 Aidu-Maidla põlevkivikaevandus
OÜ VKGK 26.08.2005
Aidu uuringuväli 0003 Aidu-Maidla põlevkivikaevandus
Priit Piilmann 10.11.2005
Aidu uuringuväli 0003 Aidu II põlevkivikarjäär
EEK AS 13.07.2005
Oandu uuringuväli
0008 Oandu põlevkivikaevandus
OÜ VKGK 06.06.2005
Oandu uuringuväli
0008 Oandu põlevkivikaevandus
TLA Invest OÜ 16.11.2005
Oandu uuringuväli
0008 Oandu põlevkivikaevandus*
EEK AS 13.05.2014
Puhatu uuringuväli
0005 Puhatu põlevkivi- kaevandus
TLA Invest OÜ 07.12.2004
Estonia kaeveväli / Puhatu / Permisküla uuringuväli
0036, 0005, 0001
Estonia II põlevkivikaevandus*
EEK AS 22.04.2014
Permisküla uuringuväli
0001 Permisküla põlevkivikaevandus*
OÜ Cellland 22.11.2013
* Taotlused on esitatud, kuid avatud menetlust pole algatatud.
Põlevkivi geoloogilise uuringu lubasid antud ei ole. Keskkonnaministeeriumil on menetluses kaks taotlust põlevkivi geoloogiliseks uuringuks (tabel 3).
Tabel 3. Põlevkivi geoloogilise uuringu loa taotlused seisuga 17.09.2014.
Maardlaosa nimetus
Registri- kaardi nr
Mäeeraldise nimetus
Loa taotleja Taotluse esitamise kuupäev
Peipsi uuringuväli
0037 Peipsi uuringuruum EEK AS 28.08.2014
Uljaste uuringuala
0031 Uljaste uuringuala TLA Invest OÜ 28.02.2005
2013. aasta lõpuks oli karjääriviisiliselt või allmaaviisil kaevandatud ala pindala Ida-Virumaal 441 km2 (sellest 290 km2 altkaevandatud) ja Lääne-Virumaal üks km2.71
71 KSH aruanne http://www.envir.ee/et/polevkivi-kasutamise-riikliku-arengukava-2016-2030-koostamine
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
67
Pealmaakaevandamisel kasutatakse karjäärides põlevkivi kaevandamiseks vaal- ja transportkaevandamise tehnoloogiat. Esmalt eemaldatakse katend puur-lõhketöödega, draglainiga või ekskavaatoriga. Kasuliku põlevkivikihindi raimamiseks on kasutusel kaks tehnoloogiat. Enam levinud on põlevkivikihindi kobestamine puurlõhketöödega. Sel viisil kobestatud mäemass laetakse kopplaadurite, ekskavaatorite või mehaaniliste labidatega kalluritele ja transporditakse purustus-sortimissõlme ning sealt vajadusel edasi rikastusvabrikusse. Teiseks, järjest enam kasutatavaks tehnoloogiaks on maavara selektiivne kaevandamine, kus põlevkivikihindist väljatakse eraldi kvaliteetsemad põlevkivikihid. Selektiivne väljamiseks kasutatakse buldooseri taha kinnitatud ripperkonksu või freeskombaini. Viimast moodust nimetatakse ka kõrgselektiivseks väljamiseks, kuna väljatava kihi paksus on eriti hästi kontrollitav. Kobestatud või lahtifreesitud kaevis laetakse puisturi või kopplaaduritega kalluritele. Laadimisel saab abimasinatena kasutada ka buldoosereid või ekskavaatoreid. Kaevis transporditakse seejärel purustus-sortimiskompleksi. Purustatud ja sordiitud materjal reeglina enam täiendavat rikastamist ei vaja.
Allmaakaevandamisel kaevandatakse praegu kamberkaevandamisviisi. Põlevkivikihindit raimatakse puur-lõhketöödega, mille tulemusena tekivad 7−8 m laiused piki- ja põikikambrid. Seejuures on ühe lõhkamise samm ehk kaeveõõne ettenihe 1,8 või 4 m. Lõhatava kihi paksus ehk kaeveõõne lae kõrgus sõltub vahetu lae ehk lasuva kihindi püsivusest ja kaeveõõne kapitaalsusest ehk kasutusajast. Kasutatakse nii madalat ehk ~2,8 m lage kui ka kõrget ehk ~3,8 m lage. Viimast kasutatakse kapitaalkaeveõõntes, kus tuleb tagada lagede pikaajaline stabiilsus. Sageli võib esineda kamberkaevandamisel laekivmite varinguid, mille põhjuseks on kivimikihtide vaheline nõrk kontakt.
Kambrite vahele jäävad ruudustikuna tervikud (nimetatakse ka tulptervikud), mille küljepikkused on vahemikus 6−7 m ja garanteeritud püsivus viis aastat. Kapitaalkaeveõõsi nagu paneelstrekke, piiravad linttervikud, mille püsivus on arvutuslikult igavene. Kambrite ja tervikute täpsed mõõtmed sõltuvad kaevanduse sügavusest, lae kõrgusest ja puur-lõhketöödel kasutatavast ettenihke pikkusest.
Puur-lõhketöödega kobestatud mäemass laetakse kopplaaduritega kambriplokis olevale kraapkonveierile, mille järel toimub materjali esmane purustamine. Purustatud materjal suunatakse edasi lintkonveierile, mida mööda toimub transport šahtiõues olevasse kogumispunkrisse. Kogumispunkrist transporditakse kaevist kaldkonveieriga maapinnale, kust materjal vajadusel suunatakse edasisele rikastamisele.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
68
Lisa 5. Põlevkivi kasutus valdkondade lõikes aastatel 2007-2013
Lisas 5 on koondatud põlevkivi kasutavate ettevõtete poolt esitatud andmed kaubapõlevkivi kasutamise kohta aastatel 2007-2013. Andmed on esitatud valdkondade ja ka mäeeraldiste kaupa. Valdkondadena on toodud põlevkivi kasutamine elektri- ja soojusenergia, põlevkiviõli ning tsemendi tootmiseks. Mäeeraldised on grupeeritud kaevanduste ja karjääride kaupa.
Kaubapõlevkivi kasutamine on viimastel aastatel jõudnud taas majandusliku surutise (masu) eelsele tasemele või isegi üle selle, püsides viimase nelja aasta jooksul 18-20,5 mln t piires aastas. Valdkondade vahelises jaotuses on selge ülekaal kaubapõlevkivi kasutusel elektrienergia tootmiseks, kogu vaadeldava perioodi peale kokku 73%. Järgneb kaubapõlevkivi kasutus põlevkiviõli (23%), soojusenergia (3%) ja tsemendi tootmiseks (1%). Muudeks otstarveteks põlevkivi praktiliselt ei kasutatud. Samas kasutatakse põlevkivi ümbertöötlemise kaasprodukte ja taaskasutatakse ümbertöötlemisel tekkivaid jäätmeid.
Kaubapõlevkivi kasutamine elektrienergia tootmiseks on samuti saavutanud masu-eelse taseme. Samas järjepidevalt on kasvanud kaubapõlevkivi kasutus põlevkiviõli tootmiseks. Seda tänu TSK protsessi kasutavate seadmete lisandumisele ja olemasolevate töö parandamisele.
Põlevkivi kasutamine elektri- ja soojusenergia tootmiseks erinevatest mäeeraldistest oli põhiliselt sõltuv kaevanduste ja karjääride tootmismahtudest ja sobivamast logistilisest lahendusest. Piiranguid seoses põlevkivi kvaliteediga ei olnud.
Põlevkiviõli tootmiseks TSK seadmetel ei olnud samuti põlevkivi kvaliteedist sõltuvaid piiranguid. Samas GSK seadmete tarvis sai kasutada ainult kas rikastatud või selektiivselt kaevandatud kõrgema kütteväärtusega tükipõlevkivi. Seda sai tarnida Estonia ja Viru kaevandustest ning Aidu ja Põhja-Kiviõli karjääridest. Viimastel aastatel lisandus ka Ojamaa kaevandus. Tsemenditootmiseks sobivat põlevkivi oli võimalik tarnida ainult Aidu, Ubja ja Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääridest. Kaubapõlevkivi kasutamise mahud valdkondade ja mäeeraldiste kaupa on toodud alljärgnevates lisades 3.1- 3.5. Lisas 5.6 on toodud põlevkivi töötlemisel saadud toodete ekspordi ja põlevkivi impordi andmed.
5.1 Põlevkivi kasutus valdkonniti
Joonis 1. Kaubapõlevkivi kasutus valdkonniti aastail 2007-2013
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
69
Joonis 2. Kaubapõlevkivi kasutus aastatel 2007-2013
5.2 Kaubapõlevkivi kasutus elektrienergia tootmiseks
Tabel 1. Kaubapõlevkivi kasutus elektrienergia tootmiseks mäeeraldiste kaupa 2007-2013, tuh t
Mäeeraldis 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Aidu karjäär (* 2275 1849 1231 2403 2369 1672 0
Estonia kaevandus 4550 4047 3418 4596 5261 4978 7108
Narva karjäär (** 5691 4624 3828 5726 4773 5018 6798 Ojamaa põlevkivikaevandus (*** 0 0 0 0 0 0 11 Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäär 0 0 0 0 0 37 420
Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär 106 211 44 37 238 0 0
Viru kaevandus 1352 1012 789 974 1169 985 601
Kokku: 13975 11743 9309 13735 13810 12690 14938 Floccosa (vanadest aherainemägedest) 0 1 1 1 1 0 0
Määratlemata 0 0 0 0 107 0 0
Ahtme killustik 0 0 0 0 0 0 41
Üldse kokku 13975 11744 9310 13736 13919 12690 14979
Sama Statistikaameti andmetel: 12828 11451 9306 12980 13923 12057 14979
Märkused:
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
70
(* tarniti koos Vanaküla karjääriväljade põlevkiviga (** tarniti koos Narva põlevkivikarjäär II, Viivikonna põlevkivikarjääri, Sirgala karjääri ja Sirgala II põlevkivikarjääri põlevkiviga
(*** tarniti koos Sompa kaevanduse põlevkiviga
Joonis 3. Kaubapõlevkivi kasutus elektrienergia tootmiseks mäeeraldiste kaupa
Joonis 4. Kaubapõlevkivi kasutus elektrienergia tootmiseks 2007-2013
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
71
5.3 Kaubapõlevkivi kasutus soojusenergia tootmiseks
Tabel 2. Kaubapõlevkivi kasutus soojusenergia tootmiseks mäeeraldiste kaupa 2007-2013, tuh t
Mäeeraldis 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Aidu karjäär (* 226 260 260 210 109 35 0 Estonia kaevandus 72 33 24 83 103 162 208 Narva karjäär (** 30 29 27 32 28 30 29 Ojamaa põlevkivikaevandus (***
0 0 0 0 0 0 14
Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäär 0 0 0 0 0 129 160 Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär 348 285 163 98 107 0 0
Viru kaevandus 35 16 65 167 53 20 36
Kokku: 711 622 539 591 400 376 447 Floccosa (vanadest aherainemägedest) 1 6 6 6 7 0 0
Ahtme killustik 0 0 0 0 0 0 4
Üldse kokku: 713 627 545 597 407 376 451 Sama Statistikaameti
andmetel: 688 624 553 570 485 493 451
Märkused:
(* tarniti koos Vanaküla karjääriväljade põlevkiviga (** tarniti koos Narva põlevkivikarjäär II, Viivikonna põlevkivikarjääri, Sirgala karjääri ja Sirgala II põlevkivikarjääri põlevkiviga
(*** tarniti koos Sompa kaevanduse põlevkiviga
Joonis 5. Kaubapõlevkivi kasutus soojusenergia tootmiseks mäeeraldiste kaupa
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
72
Joonis 6. Kaubapõlevkivi kasutus soojusenergia tootmiseks 2007-2013
5.4 Kaubapõlevkivi kasutus põlevkiviõli tootmiseks
Tabel 3. Kaubapõlevkivi kasutus põlevkiviõli tootmiseks mäeeraldiste kaupa 2007-2013, tuh t
Mäeeraldis 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Aidu karjäär (* 136 269 219 171 145 0 0
Estonia kaevandus 1 232 1 228 1 406 1 571 1 586 1 141 1340
Narva karjäär (** 333 417 589 821 871 965 1231 Ojamaa põlevkivikaevandus (*** 0 0 0 36 442 1106 1561 Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär 436 445 448 633 276 0 0 Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäär 0 0 0 0 257 476 463
Viru kaevandus 899 921 958 940 915 1 075 367
Kokku Eesti maardla: 3036 3280 3620 4171 4492 4764 4962 Sama Statistikaameti andmetel: 2994 3335 3696 4121 4460 4708 4386
Leningradslanets (import) 0 31 23 0 0 0 0
Üldse kokku: 3036 3311 3643 4171 4492 4764 4962
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
73
Joonis 7. Kaubapõlevkivi kasutus põlevkiviõli tootmiseks mäeeraldiste kaupa
Joonis 8. Kaubapõlevkivi kasutus põlevkiviõli tootmiseks 2007-2013
5.5 Kaubapõlevkivi kasutus tsemendi tootmiseks
Tabel 4. Kaubapõlevkivi kasutus tsemendi tootmiseks mäeeraldiste kaupa 2007-2013
Mäeeraldis Kaubapõlevkivi, tuh t
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Ubja põlevkivikarjäär 151 148 60 87 99 96 91
Aidu karjäär 138 139 65 88 124 78 42
Põhja-Kiviõli II 0 0 0 0 0 0 43
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
74
põlevkivikarjäär
Kokku: 289 287 125 175 223 173 176
Joonis 9. Kaubapõlevkivi kasutus tsemendi tootmiseks mäeeraldiste kaupa
5.6 Põlevkivi ja põlevkivitoodete eksport ning import
Tabel 5. Põlevkivitoodete eksport
Kogus
Tooted 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Elektrienergia, GWh (* 2475 1129 Põlevkiviõli, tuhat tonni 207 271 335 359 452 442 476
Keemiatooted, tonni 600 500 900 500 500 400 1137
Elektroodkoks, tuh t 43 31 28 27 30 13 13
Tsement, tuh t 274 358 118 134 181 207 456
Klinker, tuh t 311 324 314 222 381 344 691
Põlevkivituhk, tuh t 26 40 7 14 22 36 37
Killustik, tonni 3000 (* Põlevkivist toodetud elektrienergia ekspordi mahud ei ole avatud elektriturul (aastast 2009) määratletavad.
Tabel 6. Põlevkivitoodete import
Kogus
Tooted 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Põlevkivi, tuh t 0 31 23 0 0 0 0
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
75
Joonis 10. Tsemendi ja klinkri eksport 2007-2013
(* - Tegelik eksport võib olla suurem, kuna KKT realiseerib oma toodangu vahendusfirmadele ja seetõttu
Joonis 11. Põlevkiviõli eksport 2007-2013
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
76
Joonis 12. Elektroodkoksi eksport 2007-2013
Joonis 13. Põlevkivituha eksport 2007-2013
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
77
Lisa 6. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnev keskkonnamõju
6.1. Põlevkivi kaevandamisega kaasnev mõju elusloodusele
Põlevkivi kaevandamise mõju elusloodusele sõltub kõige enam sellest, kas tegemist on pealmaa- või allmaakaevandamisega. Pealmaakaevandamine muudab loodusmaastiku täielikult, allmaakaevandamise mõju loodusväärtustele pole nii üheselt määratletav.
Pealmaakaevandamisel kaovad olemasolevad maastikud, mullad ja taimestik ning pinnavetevõrk. Alal kasvanud taimeliigid hävivad, sealsed loomad peavad leidma endale uued elupaigad. Uuringud on näidanud, et põlevkivi pealmaakaevandamine on vähendanud kaevandatava ala piires eluslooduse mitmekesisust. Suurulukite osas on mõju väike – suurulukid kasutavad korrastatud karjääripuistanguid elupaiga või toitumisalana. Kuid näiteks linnuliikide mitmekesisus on karjäärialal palju väiksem kui enne kaevandamist. Laululindude liigiline mitmekesisus on väike, puuduvad nn vana metsa liigid. Taimeliikide mitmekesisus on karjäärialal palju väiksem kui enne kaevandamist. Esineb küll arvukalt käpaliste liike, ent nende liikide puhul on tegemist ajutiste elupaikadega, mis kaovad koosluste suktsessiooni käigus. EL loodus- ja linnudirektiivi lisades olevaid liike esineb ka karjäärialadel (nt suurkiskjad), kuid nende liikide arv on esialgsega võrreldes väiksem (puuduvad rähnid, röövlinnud, metsis, väike on soolindude liikide esindatus). Seega võib tõdeda, et Eesti põlevkivikarjäärides kaovad endised stabiilsetele (kliimaks) kooslustele omased metsa- ja sooliigid. Liigirikkuse taastumist ei ole korrastamisel seatud omaette eesmärgiks, seetõttu on suur osa endisi liigirikkaid kooslusi asendatud väga liigivaeste männikutega.
Allmaakaevandamine ei kahjusta elusloodust otsekohe ja silmanähtavalt, elupaikade hävimine on piiratud ulatusega, maastikul toimuvad muutused on väiksemad kui pealmaakaevandamisel ja mõju ilmneb pikema aja jooksul. Elupaigad hävivad otseselt vaid kaevanduse maapealsete rajatiste (hooned, teed või aherainepuistangud) alal. Kaevandusega kaasnevad langatused, veerežiimi muutus ja elupaikade killustamine põhjustavad elupaigatingimuste muutusi.
Kaevandustest vee ärajuhtimine põhjustab ümbruskonnas laialdasel alal põhjavee taseme alanemise, mis ohustab eelkõige niiskeid tingimusi vajavaid elupaiku ja liike. Arvestada tuleb ka kuivenduse kaudse mõjuga. Kuivendamine toob kaasa puittaimede parema kasvu, mis halvendab nende liikide elupaigatingimusi, kellele on oluline hõre puhma- või puurinne: näiteks metsise noorlindudele on alusmetsa tihedus kriitilise tähtsusega. Kuna põhjavee alanduslehter taandub mõnevõrra peale kaevanduse sulgemist, tuleb keskkonnamõju hindamisel kaaluda, kas paarikümneaastane kuivendav mõju on aktsepteeritav või mitte.
Maapinna vajumine hävitab algse koosluse, kui langatusalale kujuneb veekogu. Sellistes madalaveelistes veekogudes on kujunenud liigivaestele madalsoodele omased kooslused, kuid nende levik ja mõju lokaalsele elurikkusele ei ole selge ja vajab edasisi uuringuid.
Kaevandusvesi sisaldab suures koguses sulfaate ja heljumit. Settebasseinide läbimise järel eraldub veest heljumiga koos ka osa sulfaatidest, kuid vesi jääb endiselt sulfaatiderikkaks72. Hapnikuvaeses keskkonnas võib sulfaatide kõrge kontsentratsiooni korral tekkida vee-elustikule
72 Ott, R. Laugaste, A. Mäemets, A. Mäemets, E. Kaup, K. Künnis, A. Heinsalu, A. Toom, S. Lokk ja T. Põder, „Kurtna järvestiku limnoloogiline ekspertiis,“ Tallinn, 1995
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
78
toksiline H2S, mida võib Kurtna järvedes juba täheldada73. Veekogudes, kuhu kaevandustest pumbatav vesi suunatakse, võib muutunud hüdroloogiline režiim kaasa tuua elupaigatingimuste teisenemise74.
Kaevandamisega kaasneb maapealsete kommunikatsioonide (nt õhutussurfid ja nende hooldamiseks teedevõrgustik) rajamine. Maapealse infrastruktuuri ja kommunikatsioonide rajamine soosib inimkaaslejaid, kuid on potentsiaalselt häiriv tegur inimpelglike liikide jaoks.
Allmaakaevandamise mõju elusloodusele ei ole üheselt selge, sest samaaegselt toimuvad ka teised maapealsed tegevused (metsade majandamine, maaparandus jms), mille mõjust on allmaakaevandamise mõju raske eristada. Seepärast tuleb allmaakaevandamise mõju hindamisel analüüsida elupaigatingimusi ka väljaspool mäeeraldise piire, et hinnata, kas kaevandamine lisab täiendavaid survetegureid. Tegurite koostoimimise tõttu on mõju elustikurühmade kaupa raske välja tuua.
Kokkuvõttes muudab põlevkivi kaevandamine (nii peal- kui ka allmaa) loodusmaastikku sellisel määral, mida kaitsealuste loodusobjektide puhul ei saa reeglina aktsepteerida, kui see ohustab kaitstavat loodusobjekti. Natura 2000 võrgustiku puhul tuleb teha eelhinnang kaevandamise võimaliku mõju kohta.
6.2. Põlevkivi kasutamisega kaasnev mõju elusloodusele
Põlevkivi töötlemisest põhjustatud elupaikade hävimise ja elupaigatingimuste halvenemise põhjused on osaliselt samad kui põlevkivi kaevandamisel. Töötlemiskäitise rajamine koos kommunikatsioonidega ning jäätmete ladestamine toob kaasa algse elupaiga hävimise. Lisandub saaste otsene ja kaudne mõju.
Põlevkivi kasutamisel tekib jäätmeid rohkem kui neid ära kasutatakse. Jäätmete ladustamise alad on äärmiselt vaese elustikuga. Sulgemise järgselt on vaja need taimestada kasutades kodumaiseid liike ja vältida võõrliikide kasutamist.
Põlevkivitööstusest pärinev saaste on multikomponentne sisaldades nii anorgaanilisi kui ka orgaanilisi ühendeid. Ulatuslikumalt on elusloodusele mõju avaldanud aluseline saaste, kaevandusvees olevad sulfaadid ning vette sattunud fenoolid. Põlevkivi põletamisel eraldub atmosfääri SO2, kuid varem on selle mõju neutraliseerinud aluseline saaste ja seetõttu ei ole SO2
mõju elusloodusele olnud täheldatav.
Aluseline saaste on seotud eelkõige põlevkivi põletamisel tekkiva lendtuhaga, lahtisel kaevandamisel tekkiva tolmuga, paekivikillustikust tehtud teede tolmamisega. Aluselise saaste mõju on täheldatav aladel, kus taimestik vajab happelist keskkonda, näiteks rabades, kus muutuvad taimede konkurentsisuhted. Suurem osa aluselisest saastest on rabadesse sissekandunud õhusaastena.
NOx õhukaudne sissekanne on ökosüsteemides täiendavaks toitainetevooks, mis muudab elustiku koosseisu eelkõige toitainetevaestes elupaikades. Enim on lämmastiku sissekandest ohustatud raba- ja nõmmekooslused, kus täiendavad toitained soodustavad tugevamate konkurenttaimede
73 Keskkonnaamet, „Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2013-2022 eelnõu“, Tallinn, 2013 74 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava http://www.envir.ee/et/veemajanduskavad-2009-2015
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
79
kasvu ning põhjustavad seeläbi taimestiku liigilise koosseisu muutumist 75 . Tänapäeval on õhusaaste mõju valdavalt jääkreostuse probleem, täheldatav on algse elustiku taastuminei7677.
Veereostuse mõju elusloodusele on negatiivne. Seda tuleb iga hinna eest vältida ning riskid viia miinimumini. Põlevkivitööstuse mõju all olevad pinnaveeveekogumid on valdavalt kesises või halvas (saastunud) seisundis, mistõttu tuleks rakendada meetmeid nende jõgede seisundi parandamiseks.
6.3. Põlevkivi kaevandamisega kaasnev mõju välisõhule
Välisõhu saasteallikateks on põlevkivi pealmaakaevandamisel lõhketööd, kaevandamine, kaevandatud materjali sortimine, rikastamine, laadimine ja purustamine ning kaevandatud toodangu transport.
Katendi ja põlevkivikihi lõhkamisel paiskuvad ümbritsevasse välisõhku peenosakesed ja väike kogus gaasilisi saasteaineid (SO2, süsinikoksiid, lenduvad orgaanilised saasteained ja veel ligi 200 erinevat ohtlikku kemikaali). Tekkivate saasteainete heitkogus oleneb kasutatavate lõhkeainete kogusest. Eestis kasutada lubatud lõhkeainete korral on tagatud, et plahvatusgaaside sisaldus alaneb töökeskkonnas lubatud piiridesse lõhkamiskoha läheduses ning ümbritsevale keskkonnale ei tohiks plahvatusgaasid samuti ohtu põhjustada.
Tolmu ja heitgaase põhjustavad ka kaevandatud materjali transpordiks kasutatavad transpordivahendid. Üldjuhul jäävad nende mõjupiirkonnad mäeeraldise piiresse. Laadimispurustus-kompleksid ei põhjusta tavapärasel töörežiimil välisõhu saastatuse taseme piirväärtuste ületamist.
Põlevkivi allmaakaevandamisel on mõju välisõhule väiksem kui pealmaakaevandamisel. Allmaakaevandamisel satuvad saasteained välisõhku läbi ventilatsiooniavade ehk šurfide.
Ettevõtete välisõhu saastamise aruannete järgi on saasteainete kogused ühe tonni põlevkivi kaevandamisel mõnest kilogrammist (CO2) mikrogrammideni (alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud, metaan, raskmetallid). Ida-Virumaal asuvate välisõhu seirejaamade alusel on erinevatest allikatest pärinevate peenosakeste piirnormide ületamisi aastas mõnel korral.
Põlevkivi kaevandamisel on müraallikateks puurimistööd, lõhkamine, karjäärimasinate töö, põlevkivi transport ning sortimis-laadimis-purustuskompleksid. Neist kõik peale lõhketööde, põhjustavad pidevat müra, kuid lõhketööd põhjustavad nn impulssmüra. Karjäärides kasutatavate erinevate seadmete müratasemed on piirides 75-105 dB. Impulssmüra võib ulatuda 120-140 dB-ni. Mitme seadme üheaegse töö korral seadmete müratasemed liituvad. Seega võib karjääris ulatuda summaarne müratase 110-120 dB-ni. Kuna aga karjääris toimub töö üldjuhul ümbritseva pinnase tasapinnast madalamal, aitavad vallid kaasa müra taseme kiirele langusele. Allmaakaevandamisel on peamisteks välisõhku kaudu leviva müra allikateks kaevanduste ventilaatorid.
75 L. Bragazza jt, „Atmospheric nitrogen deposition promotes carbon loss from peat bogs,“ PNAS, kd. 103, nr 51, p. 19386–19389, 2001 76 V. Liblik, „Multikomponentse õhusaaste mõju ökosüsteemidele põlevkivi tootmise ja töötlemise piirkonnas. ETF grandi nr 2038 lõpparuanne,“ TPÜ Ökoloogia Instituut, Jõhvi, 1999 77 J. Paal, K. Vellak, J. Liira ja E. Karofeld, „Bog recovery in Northeastern Estonia after the reduction of atmospheric input,“ Restoration Ecology, kd. 18, nr S2, pp. 387-400, 2010
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
80
6.4. Põlevkivi kasutamisega kaasnev mõju välisõhule ja kliimale
Põlevkivitööstusest pärineb märkimisväärne osa Eesti välisõhu saasteainetest, sh SO2, NOx, peenosakesed (PM10 ja PM2,5), CO2 ning raskmetallid. Peenosakesed koosnevad paljudest komponentidest, sisaldades muuhulgas orgaanilisi saasteaineid, sh püsivaid orgaanilisi aineid, metalle ning tolmu osakesi, mis võivad olla kantserogeensed. Mida peenemad on osakesed, seda enam kahjustavad nad hingamisteedesse sattudes inimese tervist. Välisõhku paisatavad raskmetallid akumuleeruvad mullas, taimedes ja toiduahelas ning nende kahjulik mõju organismidele võib avalduda alles pika aja pärast.
Joonis 1. NOx heitkogus põlevkivitööstusest, tsemenditööstusest ja muudest sektoritest *põlevkivitööstuse heitkogus hõlmab heitkogust põlevkivi põletusest, põlevkivgaaside põletusest ja õlitööstusest **andmed muude sektorite heitkoguse kohta 2013. aastal ei ole veel kättesaadavad.
Joonis 2. SO2 heitkogus põlevkivitööstusest, tsemenditööstusest ja muudest sektoritest
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
81
*põlevkivitööstuse heitkogus hõlmab heitkogust põlevkivi põletusest, põlevkivgaaside põletusest ja õlitööstusest **andmed muude sektorite heitkoguse kohta 2013. aastal ei ole veel kättesaadavad
Põlevkivi on kõrge väävlisisaldusega ja seetõttu tekib töötlemisel lisaks SO2le ka H2S, millel on madal lõhnalävi ning mida inimene tunneb ka sellistel kontsentratsioonidel, mis ei ületa inimtervise kaitseks kehtestatud välisõhu kvaliteedi piirväärtust. Seetõttu on Eestis põlevkivitööstusega tegelevates piirkondades tekkinud lõhnareostus.
Saasteained, mis välisõhku satuvad, võivad laguneda 1-3 päevaga või olla püsivad mitmeid kuid või isegi aastaid. Püsivamad saasteained levivad tuulte mõjul tuhandete kilomeetrite kaugusele oma esialgsest tekkeallikast. Piiriülese õhusaaste piiramisega tegeletakse piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni ja selle protokollide ning erinevate EL direktiivide abil.
Joonis 3. CO2 heitkogus põlevkivitööstusest, tsemenditööstusest ja muudest sektoritest *põlevkivitööstuse heitkogus hõlmab heitkogust põlevkivi põletusest, põlevkivigaaside põletusest ja õlitööstusest
Kiire kliimasoojenemine tekitab väga laiaulatuslikke majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme. Näiteks otsene varaline kahju ekstreemsete imastikunähtuste tõttu, aga ka haiguste levimine ja inimeste ränne enim mõjutatud piirkondadest.
6.5. Veekeskkond
Maavarade kaevandamine mõjutab pinna- ja põhjaveevaru kogust ja kvaliteeti. Kõige otsesem mõju tuleneb kaevandustesse ja karjääridesse koguneva vee väljapumpamisest ning ärajuhtimisest.
Põlevkivi kaevandamisel väljapumbatav veekogus moodustub põhjavee, sademevee ja pinnavee arvel ning sõltub karjääri või kaevanduse suurusest (valgala ja alanduslehtri suurusest), aasta
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
82
sademete hulgast ja muudest ilmastiku näitajatest, hüdrogeoloogilistest tingimustest ning põlevkivi kaevandamise viisist (pealmaa- või allmaakaevandamine). Aastal 2012 oli põlevkivi kaevandamiseks karjääridest ja kaevandustest pumbatud vee kogus keskmiselt 581 000 m3
ööpäevas, aastal 2013 vähenes veekogus 423 500 kuupmeetrini ööpäevas. Võrreldes varasemate aastatega vähenes veeheite maht eeskätt seetõttu, et lõpetati põlevkivi kaevandamine Aidu karjääris ja Viru kaevanduses ning nende veega täitumise järel suureneb mõnevõrra kaevandusvee heide Ojamaa ja Estonia kaevandustest. Karjääridest pumbatavast veest moodustab enamuse sademete vesi, kaevandustes põhjavesi.
Põlevkivitööstuse mõju all olevad veekogumid78 on Ida-Eesti veemajanduskava järgi valdavalt kesises või halvas seisundis. Mitmed veekogud või nende osad on samas ka kaitsealused loodusobjektid (Kurtna maastikukaitseala, Uhaku karstiala, Puhatu looduskaitseala, Struuga loodusala), mille kaitse-eesmärkide täitmist tuleb arvestada põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel.
Soome lahte suubuvad Toolse, Pühajõgi ja Narva jõgi on olulised jõesilmu ja meriforelli sigimisalad. Võimalikuks on peetud lõhe loodusliku asurkonna taastumine Purtse jões. Põlevkivikaevandamise ja kasutamisega ühel või teisel moel seotud pinnaveekogude ja - kogumite paiknemine on toodud joonisel 4.
78 Pinnavee seisundit hindamise ja abinõude planeerimise ning rakendamise eesmärgil on veekogud jaotatud või ühendatud pinnaveekogumiteks
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
83
Joonis 4. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise mõju all olevad pinnaveekogud (KSH)
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
84
6.6. Põlevkivi kaevandamisega kaasnev mõju põhjaveele
EL veepoliitika raamdirektiivi kohaselt on Eesti põhjaveekihid jagatud 39ks põhjaveekogumiks. Kõige otsesemalt mõjutab põlevkivi kaevandamine Ordoviitsiumi Ida–Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumit.
Kaevandatud aladel on põhjavee toitumine intensiivsem, osa üleujutatud kaevandustesse kogunevast põhjaveest suundub nendesse kaevandustesse, kus praegu põlevkivi kaevandatakse. Ammendatud karjääride (Aidu 2012) ning kaevanduste (Viru 2013) sulgemine on võrreldes 2008. aastaga (727000 m3/d) vähendanud põlevkivi kaevandamiseks väljapumbatavat veekogust 40% (2013.a).
Põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest tulenevalt ei ole Ida–Eesti vesikonna veemajanduskava79 järgi Ordoviitsiumi Ida–Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi hea seisundi saavutamine lähema paarikümne aasta jooksul võimalik. Halvas seisundis Ordoviitsiumi Ida– Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi ala võib laieneda koos põlevkivi kaevandamisala suurenemisega. Kaevandustest ja karjääridest vee väljapumpamise tulemusena kujunevad kaevandamispiirkonnas ulatuslikud põhjaveetasemete alandused ning kaevandustegevusest mõjutatud põhjaveekihtides muutub veevahetuse intensiivsus.
Põhjaveekihtide veevahetuse intensiivistumine toob lisaks veevaru muutusele kaasa kivimites oleva püriidi oksüdeerumise, mille tulemusena tekib põhjaveekihtides kõrgenenud sulfaatioonide sisaldus. Lubjakivides olevat põhjavett kasutavad puurkaevud muutuvad kaevandamisaladel kuivaks või siis kasutuskõlbmatuks põhjavee kvaliteedi muutuse tõttu. Kaevandamise ajal kasutatud Lasnamäe-Kunda veekihi omadused muutuvad kaevandamise lõpetamise järel ja pole kindlust kaevandatud alal selle veekihi edasisest sobivusest joogiveeallikana. Kaevandamise ajal on sellesse veekihti rajatud puurkaeve üksiktarbijatele.
Seega suureneb surve sügavamate põhjaveekihtide kasutamiseks, kus toimub veevaru taastumine oluliselt aeglasemalt kui ülemistes kihtides. Põlevkivi kaevandamise ee liikumisega lõunapoole suureneb ka sügavate põhjaveekihtide (V2vr ja V2gd) lasuvussügavus ning soolsus, mistõttu jääb ainukeseks veevarustusallikaks O-Cm veekihi põhjavesi või kvaternaarisetete põhjavesi. Veekasutuse muutus näitab, et Ida-Virumaa olmeveevaru probleeme lahendatakse hetkel peamiselt Vasavere veehaarde arvelt, kuid see veehaare asub ökoloogiliselt väga tundlikus kohas – Natura 2000 järvede naabruses. Et vähendada kaevandamise mõju Kurtna järvedele, kasutati Narva karjääri Viivikonna jaoskonnas filtratsioonitõket (25 m laiune savikam tihendatud kiht karjääri servas), mis vähendas põhjavee voolu karjääri ja nii sai kontrollida põhjaveetasemete alanemist selles piikonnas. Looduslikus režiimis on pinnaveekogumid ning muud maismaaökosüsteemid põhjaveega nõrgalt seotud, kuid veeärastusest tingitud põhjaveetaseme alanemine mõjutab ka pinnaveekogumite ning ökosüsteemide seisundit.
Põlevkivi kaevandamise mõju põhjaveele on paratamatus, mida saab vaid leevendada. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi seisundi edasise halvenemise vältimiseks ja teiste külgnevate põhjaveekogumite kaitseks vastava tegevuskava koostamise ettepanek esitati Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas [6] ja 2014. aastal alustas Keskkonnaministeerium selleks vajalike uuringute tegemist.
79 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava http://www.envir.ee/et/veemajanduskavad-2009-2015.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
85
Eesti põlevkivimaardlas vesi otsa ei saa, kuna sademeid tuleb pidevalt, aga kaevandatud alal suureneb põhjavee saastumise oht ja väheneb joogiveena kasutatava põhjavee kogus. Varem kaevandatud ja praegu kaevandatavatel aladel toimib tehislik või tugevasti muudetud veeringe mille muutustest tulenevad probleemid keskkonnale ja elanikkonnale võivad ilmneda ka aastaid hiljem (liigniiskus, veekogude kuivamine, muutub vee ja maismaa ökosüsteemide seisund, muutused veekvaliteedis). Näiteks hakkab kaevandamise lõppedes suletud või üleujutatud kaevanduste põhjaveetase taastuma, see võib põhjustada liigniiskust seni kaevanduste kuivendava mõju all olnud aladel.
6.7. Põlevkivi kaevandamisega kaasnev mõju pinnaveele
Põlevkivi kaevandamine mõjutab eelkõige veekogude hüdromorfoloogilisi tingimusi (veerežiim ja morfoloogiline seisund). Kaevandatud alal on mitmed looduslikud jõed ja ojad püsivalt või ajutiselt kuivad, mõned on asendatud kanalitega (joonis 2). Seega on looduslikud veekogud asendunud tehisveekogude või tugevasti muudetud veekogudega. Koos selle protsessiga on kadunud ka algsed vee-elupaigad.
Pinnaveekogudest on kaevandusvee eesvooluks neli kraavi (Kohtla-Järve, Põllualuse, Riiasoo, Vahtsepa), viis peakraavi (Jõuga, Konsu, Ojamaa, Putki), kaks kanalit (Raudi, Raudi-Konsu), viis oja, (Metsküla, Milloja, Ratva, Sanniku, Uuemõisa), üheksa jõge (Erra, Kohtla, Mustajõgi, Ojamaa, Purtse, Pühajõgi, Rannapungerja, Rausvere, Toolse). Raudi kanali kaevandusvesi voolab läbi kuue loodusliku järve (Kirjakjärv, Konsu, Kurtna Ahvenjärv, Nõmme järv, Peen- Kirjakjärv, Särg-järv), neist Nõmme järv ja Kirjakjärv paiknevad Kurtna loodusalal. Põlevkivi kaevandamisest johtuva veeringe muutuste tõttu on Kohtla ja Raudjõe ülemjooksud kuivanud, lõiguti ka Hirmuse jõgi miinimumperioodil. Ojadest on Kose, Ahujaani ja Uuemõisa oja (ülemjooks) valdavalt ilma veeta.
Töötava kaevanduse või karjääri veelasus aja jooksul ärajuhitavad veekogused reeglina kasvavad johtuvalt veekogumisala ja sademete suurenemisest, lisandub vett ka üleujutatud kaevandustest. Seetõttu tekib kohati vajadus eesvoolude puhastamiseks ka kilomeetreid allpool kaevandusveelaske. Välistada ei saa Kurtna looduskaitseala mõnede järvede seisundi ohustamist põlevkivikaevandamise veekõrvalduse ja veeheite tõttu.
Positiivse mõju osas võib nimetada kaevandusveega vooluveekogude äravoolu väiksemat kõikumist (tõenäolisemalt suuremat miinimumäravoolu) ja kaevandusvee väikesest toitainete sisaldusest tingitud veekogude eutrofeerumise pidurdumist. Kaevandamise mõju vee kvaliteedile väljendub eelkõige heljumikoormusega (vooluveekogu põhja kattumine settega, mis katab looduslikud elupaigad). Heljumi osas on võimalik tagada pinnaveekogudesse juhitava kaevandusveee vastavuse nõutavatele keskkonnanäitajatele.
Kaevandusvees on kõrgenenud sulfaatiooni sisaldus, mis võib olla probleemiks eelkõige mõnede kaevandusvee eesvooluks olevate seisuveekogude elustikule.
Ohtlike ainete koormuse allikad on tekkinud kaevanduste tulekahjude tagajärjel, välistada ei saa mõningast koormust kütustest ja selle põlemisproduktidest, määrdeainete ning lõhkeainete kasutamisest ning jäätmekäitlusest. Ka põlenud aherainemägede jääkreostus ja Kiviõli kaevanduses läbiviidud põlevkivi maa-aluse gaasistamise tagajärjel tekkinud jääkreostusena käsitletavad ohtlikud ained hajuvad kaevandusvees ja saavad liikuda nii üleujutatud kaevanduste isevoolsete kui ka töötavate väljalaskudega pinnavette. Seda näitab ohtlike ainete leidumine
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
86
kaevandusvees. . Vajalik on kaevandusvee eesvooludeks oleva pinnavee kvaliteedi vastavuse saavutamine keskkonnakvaliteedi piirväärtustega (eeskätt naftasaadused ja fenoolid).
6.8. Põlevkivi kasutamisega kaasnev mõju põhjaveele
Põlevkivikasutus on seotud peamiselt elektrienergia, soojusenergia, põlevkiviõli ja tsemendi tootmisega. Veetarve on kõikides tootmisprotsessides suur, kuid tehnoloogiliseks veeks kasutatakse peamiselt pinnaveehaardeid. Põhjavett tarbitakse vaid olmevee vajaduste rahuldamiseks. Seetõttu on ka põlevkivitööstuse veekasutuse mõju põhjavee hulgale väheoluline. Praegune põlevkivitööstus ei oma muust kütuse- ja keemiavaldkonna tööstustegevusest suuremat riski põhjaveele. Tegevuse eelduseks on keskkonnakomplekslubade olemasolu, mille alusel määratakse keskkonnakaitselised tingimused ning keskkonnaseirekavad.
Peamist ohtu nüüdisaegse tööstuse puhul võivad kujutada tekkivad jäätmed, millest suurima mahuga on põlevkivituhk ja poolkoks. Põlevkivi kasutamise oluline mõju põhjaveele on kõige rohkem põhjustatud jääkreostusest. Sealhulgas mõjutavad põhjavee kvaliteeti nii põlevkivi kaevandamise kui ka töötlemise piirkonnas reostunud pinnas, vanad põlenud aherainemäed, tuhaväljad ning poolkoksimäed.
Ajalooliselt on Kohtla-Järvele kuhjatud üle 100 m kõrgustesse kuhilatesse 2,2 km2 alal üle 90 mln t poolkoksi, millega külgneb ka elektrijaama tuhaladestu. Kiviõlis on poolkoksimägede pindala ligikaudu 1 km2. 2004. aastal tehtud Eesti jääkreostuse inventuuri andmetel olid kümne kõige ohtlikuma jääkreostuskolde nimistus Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksiladestud. Peamisteks põhja- ja pinnavett reostavateks aineteks on põlevkiviõli ja selles sisalduvad PAHid, BTEXid ja fenoolid.
Põlevkivienergeetika jäätmehoidlate (tuhaväljade) sulgemine ja tuhaärastussüsteemi uuendamine on ära märgitud ka Eesti elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suundadena. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) abil on nii Kiviõli kui ka Kohtla-Järve ohtlike jäätmete hoidlate sulgemisele eraldatud ca 40 mln eurot. Eesti Keskkonnategevuskava monitooringuaruanne märgib Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksi prügilate sulgemis- ja korrastustööde taotluste rahuldamise tähtust, kuna tegemist on kõige suurema mahu ja kuludega keskkonnanõuetele mittevastavate ohtlike jäätmete prügilatega, mille rahastamine toimub Ühtekuuluvusfondi vahenditest.
Põlevkivi tootmisega kaasneb risk põhjavee reostamiseks avariide tagajärjel. Tänapäeva tööstusest pärineva võimaliku saastekoormuse avastamine on raskendatud, kuna õlitööstused paiknevad varasemalt ohtlikult saastatud pinnase ja põhjaveega aladel, kust toimub jätkuvalt põlevkiviõlist pärinevate ohtlike ainete väljakanne ümbritsevasse keskkonda. Arvestades põlevkivi töötlemisel tekkivate ohtlike jäätmete suurt kogust on vajalik uurida nende jäätmete ohtlikkuse vähendamist ja tekkivate jäätmete taaskasutusvõimalusi (tsement, ehitusmaterjalid).
6.9. Põlevkivi kasutamisega kaasnev mõju pinnaveele
Põlevkivi kasutamise negatiivne mõju tuleneb eelkõige tööstusest lähtuvast ohtlike ainete (sh naftasaadused, fenoolid, PAH-id) koormusest. Suure osa sellest koormusest moodustab veel tänapäevani jääkreostusega saastunud alade mõju. Soojuselektrijaamade pinnaveevõtust ja
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
87
heitest jahutusveena tulenevad nõuded Narva veehoidla veetasemele, jahutusvee heitest põhjustatud vee temperatuuritõus võib avalduda muutustena mõjupiirkonna pinnavee-elustikus.
Narva Elektrijaamade piirkonnas on kujundatud täiesti uus maastik koos tuhaväljade ja tehisveekogudega (sh jahutusvee kanalid). Narva veehoidla on rajatud soojuselektrijaamade jahutusvee ja HEJ tarvis. Kulgu jõe algne säng on alamjooksul asendunud tuhaväljadega (sealhulgas tänaseks suletud Balti SEJ tuhaväli nr 2). Ka põlevkiviõli tootmisüksused saavad vajaliku vee elektrijaamadega ühisest pinnaveehaardest Narva jões või Konsu järve pinnaveehaardest. Veevõtt Konsu järve pinnaveehaardest on tinginud Kurtna järvesiku loodusliku pinnaveesüsteemi ümberkujundamise ja vajaduse kaevandusvee juhtimiseks Konsu veehaardesüsteemi.
Ohtlike ainete koormus põlevkivi kasutamisest on viimastel aastakümnetel vähenenud tänu tööstusprügilate osalisele sulgemisele ja korrastamisele ning ettevõtete pingutustele oma saastunud territooriumite heidete ja emissioonide kontrolli alla saamiseks. Sellest hoolimata on põlevkivimaardla pinnaveekogumite hea seisundi või hea ökoloogilise potentsiaali saavutamine lähematel aastakümnetel küsitav.
Praeguseni paiknevad jõgedes Purtse jõe (JRA0000081), Erra jõe (JRA0000082) ja Kohtla jõe (JRA0000080) jääkreostusobjektid. Pole välistatud, et ohtlike ainete põhjalikuma seire tulemusena pikeneb senine saastunud (keemiliselt halvas seisundi olevad Erra ja Kohtla jõgi) veekogude nimekiri.
Aastatel 2012-2013 Eesti pinnaveekogudes läbi viidud ohtlike ainete detailsema uuringu80 järgi põhjustasid vees ja settes mittevastavusi keskkonnanormidega naftasaadused, PAH ühendid81, 1- aluselised fenoolid, pentaklorofenool (VKG väljalasu suublast ja Lüganuse lävendist) ja kohati ka mõned raskmetallid. Naftasaadused ja vask olid ületatud Purtse jõe lävendis (naftasaadused aprillis 2013 40 μg/l, neli korda üle vastava piirväärtuse). Pinnaveeproovidest leiti fluoranteeni üle piirväärtuse Kohtla jõe Roodu lävendis ja Erra jõe Lüganuse silla lävendis.
6.10. Jäätmed
Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine mõjutab väga oluliselt riigis tekkivate jäätmete üldkogust ja käitlustoimingute (taaskasutamine, kõrvaldamine ehk ladestamine) osakaalu. Ligikaudu 80% Eestis tekkivatest jäätmetest tuleneb põlevkivitööstuse sektorist.
6.11. Põlevkivi kaevandamisel tekkivate jäätmete keskkonnamõju
Põlevkivi kaevandamisel väljatud mäemassi töötlemisel tekib kaks põhilist materjalivoogu – põlevkivi ja aheraine. Aheraine on materjal, mis tekib mäemassi rikastamisel. Selles on valdavaks lubjakivi, kuid aheraines on teatud osa ka põlevkivi. Varasematel perioodidel on põlevkivi sisaldus aheraines ületanud isegi 30%. Praegu on põlevkivi sisaldus aheraines alla 5%.
80 Ohtlike ainete seire ja uuringud (2012-2013), EKUK, Tallinn 2013 81 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
88
Joonis 5. Põlevkivi kaevandamisel tekkiv aheraine ja selle taaskasutamime aastatel 2007- 2013 (KAUR).
Aheraine on kaevandamisjääde, millest valdavale osale puudub taaskasutusvõimalus ning seetõttu see kõrvaldatakse ehk ladestatakse kaevandamisjäätmete hoidlas. Aheraine ladestamine on toimunud alates 1920ndatest aastatest.
Kaevandamisjäätmed tekivad põlevkivi, dolo- ja lubjakivi, savi ning liiva kaevandamisel ja töötlemisel. Eelnimetatud jäätmeid tekkis 2013. a 7,794 mln tonni, millest valdav oli põlevkivi kaevandamisel tekkiv aheraine – 7,723 mln tonni.
Sõltuvalt põlevkivi kaevanduste (ka karjääride) avamisest erinevatel perioodidel on nende lähedusse tekkinud ka aheraineladestud ehk kaevandamisjäätmete hoidlad. Kokku on põlevkivi kaevandamisjäätmete hoidlaid 34 82 ja sinna on paigutatud 2013. a seisuga ligikaudu 212mln tonni aherainet.
Jäätmehoidlates ladestatud aheraine kogus väheneb järk-järgult, sest on alustatud ladestute sortimist ehk taaskasutamist. Olemasolevate kaevandamisjäätmete hoidlate sortimine lubjakivi killustikuks ning põlevkiviks toimub praegu Ahtmes, Edisel ja Sompas. Aheraineladestute läbitöötamisel tekkiva põlevkivi taaskasutamine on seni olnud vähene. Nimetatud jäätmeliigi taaskasutusvõimalused vajavad veel täpsemaid uuringuid ning koostööd töötlejate (käitlejate), õigusloome esindajate ning teadusuuringuid tegevate asutuste vahel, et töötada välja kriteeriumid aheraine rikastamisjäätmetele, mis annaks võimaluse eristada jäätmetest toodet.
Praegu on suuremateks aheraine hoidlateks Estonia kaevanduse töötav jäätmehoidla nr 1, kuhu on ladestatud ca 100 mln tonni aherainet, Viru kaevanduse jäätmehoidla (nr 3) ca 35 mln tonni ja Ahtme mittekasutatav ladestu 27-28 mln tonniga.
Põlevkivi kaevandamisjäätmete teke sõltub kaevandatud mäemassi mahust. Mida suurem on väljatud mäemass, seda suurem on tekkiv kaevandamisjäätmete kogus. Keskmiselt tekib
82 Suletud, sh peremeheta jäätmehoidlate inventeerimisnimestiku koostamine. I etapp, 2011. AS Maves
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
m ln
t
aasta
Jäätmete teke Jäätmete taaskasutus
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
89
aherainet 0,5 tonni ühe kaevandatud põlevkivi tonni kohta. Mäemassi rikastamisel tekkiva aheraine (kaevandamisjäätmed) mass sõltub mitte ainult mäemassi kogusest, vaid ka rikastamise efektiivsust. Rikastamise efektiivsuse suurendamisel on aga tehnoloogilised ja majanduslikud piirid.
Hoolimata sellest, et mäemassis põlevkivi sisaldus ja kvaliteet väheneb, võib tulevikus kaevandamisjäätmete kogus jääda samaks, sest uus tehnoloogia võimaldab osa aherainest käsitleda kõrvalsaadusena. See tähendab, et aherainet ei pea vahepeal ladestama jäätmena, vaid saab põlevkivi tootmise käigus töödelda koheselt ehitusmaterjali tingimustele vastavaks ehituskillustikuks.
6.12. Põlevkivi kasutamisel tekkivate jäätmete keskkonnamõju
Põlevkivi kasutamisega kaasneb järgmine negatiivne mõju: –sõltuvalt põlevkiviõli tootmise mahust ja keskkonnanõuete rangusest võivad hakata suurenema ohtlike ainete heited õhku ja ka vette (Kohtla-Järvel ületavad saastatuse piir- väärtusi ammoniaak, fenool ja H2S); –kaasnevad suured jäätmekogused: põlevkivituhk, poolkoks ja pigijäätmed (fuussid), samas on aheraine (põlevkivi rikastamisjäägi) kasutamine vähene.
Eelkõige on negatiivne keskkonnamõju seotud põlevkiviõli tootmise jäätmetega - peamisteks põhja- ja pinnavett saastavateks aineteks on õli ja selles sisalduvad PAH-id, benseen, tolueen, ksüleen ja fenoolid. Õhku saastab H2S.
Joonis 6. Põlevkivi koldetuha ja lendtuha teke ning taaskasutus aastatel 2007-2013 (KAUR).
Põlevkivi koldetuha ja lendtuha teke on võrreldes 2008 ja 2009.aastaga viimastel aastatel kasvanud (joonis 6). Mõnevõrra on kasvanud ka põlevkivi jäätmete taaskasutus, kuid võrreldes tekkekogusega on taaskasutusse võetavad kogused siiski minimaalsed. Näiteks 2008. a tekitati põlevkivi koldetuhka 2,386 mln tonni ja lendtuhka 3,484 mln tonni, millest taaskasutati vastavalt
0
1
2
3
4
5
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
m ln
t
aasta
Põlevkivi koldetuhk Põlevkivi koldetuhk Põlevkivi lendtuhk Põlevkivi lendtuhk
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
90
0, 015 ja 0,259 mln tonni, samas 2013. a olid samade jäätmete kogused vastavalt 3,791 ja 4,964 ning 0,286 ja 0,167. Suuremateks põlevkivituha tekitajateks on Eesti Elektrijaam ja Balti Elektrijaam.
Poolkoksi tekkis 2013. a 1,181 mln tonni ja taaskasutati 0,775 mln tonni. 2008. a olid need näitajad vastavalt 0,958 ja taaskasutamine 0,189 mln tonni. Suurim kogus poolkoksi tekib ettevõttes VKG Oil AS – ligikaudu 0,8 mln tonni aastas. Viimastel aastatel on kasvanud poolkoksi taaskasutamine seoses Kohtla-Järve ja Kiviõli ladestute osalise sulgemisega - materjalikasutusena ladestute katmisel.
Lisaks tekkis veel pigijäätmeid (fuusse) 2008. a 20 tuh tonni ja 2013. a 200 tonni ning fenoolset vett 2008. a 372 tuh tonni ja 2013. a 455 tuh tonni.
6.13. Mõju ühiskonnale ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale
Kaevandamine mõjutab ja muudab maastikku, eriti põlevkivi pealmaakaevandamisel, mille puhul ka maa kasutusotstarve pärast korrastamist sageli muutub. Paljud kaevandatud alad pole endisel moel taastatavad ja kasutatavad. Näiteks on põllumaa taastamine äärmiselt kulukas ja põllumajanduslik väärtus ei küüni tihti endisele tasemele. Tavapärane pealmaakaevandamisele järgneva korrastamise suund on metsastamine. Kuid varu ammendumise tõttu suletud Aidu karjääri näitel võib öelda, et karjääride korrastamisega saab maastikku muuta ka mitmekesisemaks ning arendada piirkonna puhke- ja turimisvõimalusi.
Kaevandustes jätkuvad pärast mäetööde lõpetamist pikaajalised geoloogilised protsessid, mis võivad mõjutada maapinna seisundit, põhjustada kivimite järeldeformatsioone ning maapinna vajumisi. Järelvajumisohtlikel aladel ei saa püstitada suuremaid rajatisi ettevaatusabinõusid järgimata. Maapinna vajumised põhjustavad sulglohke ja vannikujulisi suletud reljeefi elemente, mille põhjas võivad tekkida liigniiskunud alad ja vajadus täiendavate maaparandus- ning metsakuivendussüsteemide rajamiseks. Seega kaasneb kaevandamisega mõju maakasutusele, mida tuleb arvestada planeerimisel. Praegu jäetakse kamberkaevandamisel piisavalt suured tervikud, et ära hoida maapinna langatused. Samas on kaevandustes alasid, kus geoloogiliste tingimuste tõttu (näiteks karst) maavara ei ole kaevandatud – see on ka sobiv ala suuremateks ehitusteks.
Kui põlevkivikihti rajatud horisontaalsed kaeveõõned avaldavad mõju eeskätt maapinna seisundile ja põhja- ning pinnaveerežiimile, siis eriotstarbelised vertikaalsed šurfid ja šahtid võivad kujutada otsest ohtu inimestele ja varale, kui nende suudmed ei ole korralikult suletud ja täidetud. Pärandmõjuna on vanade šurfide ja šahtide varinguid toimunud endise Kukruse, Käva ja Ubja põlevkivikaevanduste alal. Tänaste kaevanduste sulgemisel jätkub seire ja vajadusel järeltööd 10 aastat, mis tagab suletud kaeveõõnte alal ohutuse.
Oluliseks elukeskkonda mõjutavaks häiringuks põlevkivi kaevandamisel on lõhketööd, mis põhjustavad maavõnkeid ning võivad mõjutada ehitiste seisundit. Kaebusi lõhketööde kohta on esitatud, kui mäetööd on lähenenud elamutele ja häiritakse kohalike elanike igapäevaelu. Reegliks on kujunenud, et ehitiste seisukord vaadatakse nii enne kui ka pärast mäetöid üle. Kui kaevandamise tulemusena on toimunud ehitiste seisukorra halvenemine, siis tuleb kaevandamisloa omanikul kahju kompenseerida.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
91
Põlevkivitööstuse ja kaevandamise käsitlemisel on oluline analüüsida keskkonnale kaasnevat kahju, mille kohta on tehtud mitmeid erineva kvaliteediga uuringuid. Kuigi keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) ülesandeks on ka sotsiaal-majandusliku mõju analüüs, jääb see sageli pealiskaudseks ja hinnanguliseks.
2013. aastal esitatud Poliitikauuringute Keskuse Praxis uuringus ““Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine”83 analüüsitakse põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega kaasnevat mõju põlevkiviettevõtete peamises tegevuspiirkonnas Ida-Virumaal ja kolmes Lääne-Virumaa omavalitsuses (Sõmeru ja Rägavere vallas ning Kunda linnas).
Ida-Virumaa demograafilisi protsesse iseloomustab keskmiselt kiirem rahvastiku kahanemine, vanemaealiste inimeste suur arv, noorte keskmisest väiksem osatähtsus rahvastikus ja Eesti madalaim sündimuskordaja. Samuti erineb Ida-Virumaa rahvuslik koosseis märkimisväärselt Eesti keskmisest – venekeelsed inimesed on enamasti koondunud linnadesse, eestikeelsed eelistavad elada maapiirkondades. Piirkonnale on iseloomulik suur rändesaldo, mis näitab, et sageli käiakse tööl teises omavalitsuses. See suundumus kajastub selgelt ka põlevkivitööstuse hõives, kus töötajad pärinevad pigem mõjupiirkonna suurematest linnadest ja maapiirkondades pakutavatest töökohtadest tulu ei saada.
Eespool nimetatud tegevuspiirkonnas on pikka aega püsinud väga suur töötus, mis ületab Eesti keskmist kaks, kohati isegi kolm korda. Samuti on Ida-Virumaal madalam tööjõus osalemise määr, võrreldes Eesti keskmisega, mis võib märku anda suurest heitunute arvust. Ka piirkonna elanike endi hinnangul on tööpuudus esmane probleem, millega tuleks mõjupiirkonnas tegeleda. Selles kontekstis on põlevkivitööstusel väga oluline roll ennekõike piirkonna linnade elanike tööandjana. Tööhõive kaudu loob põlevkivitööstus ka kõige suuremat tulu. Põlevkivitööstusel on märkimisväärne osa noortele spetsialistidele töökohtade pakkumisel, mis võiks aidata kaasa noorte väljarände pidurdumisele. Tööjõunõudlust mõjutavad järgnevatel aastatel peamiselt kaks tegurit: esiteks põlevkivi tulevane tootmismaht ja teiseks see, kui palju töötajatest siirdub pensionile ehk milliseks kujuneb töötajate nn asendusnõudlus. Kui tootmismaht kasvab suurel määral, tekib vajadus lisatööjõu järele peamiselt oskustööliste ja inseneride hulgas, kui aga tootmismaht ei muutu, pole ka uut tööjõuvajadust. Põlevkivitööstusega seotud kaevandamise, rikastamise, elektrotehnika ja energeetika erialadel on vaja aastatel 2010–2020 asendada üle 1000 pensionile suunduva spetsialisti. Arvestades, et neist võiks Ida-Virumaal olla hõivatud umbes kolm neljandikku, tähendaks see piirkonnale 750 uut töökohta. Noorte meelitamisel piirkonda tuleb siiski arvestada, et lisaks väljakutseid pakkuvatele töökohtadele tuleb arendada ka elukeskkonda selliselt, et see muutuks noortele atraktiivseks. Kohalike elanike hinnangul on see töökohtade kõrval teine oluline tegur, mille puudumine sunnib noori piirkonnast lahkuma.
Ida-Virumaa palgatöötajate keskmine brutotulu on läbi aastate olnud Eesti keskmisest märgatavalt väiksem, kuid selle kasv on olnud kiirem kui mujal. Põlevkivisektori palgad on piirkonna keskmisega võrreldes palju kõrgemad, mis tähendab, et sektori töökohad on üsna atraktiivsed. Seda iseloomustab ka töösuhte stabiilsus sektoris. Sissetulekute erisusest tulenev mõju on jällegi ebaühtlaselt jaotunud: tööstusest võidavad pigem linnapiirkonnad, eriti Narva ja Kohtla-Järve elanikud, kust käiakse tööl nii linnas paiknevas põlevkivitööstustes kui ka ümberkaudsetes valdades paiknevates kaevandustes. Suuremast tööhõivest tulenev võit linnalistes piirkondades jääb kindlasti alla tulule, mis kaasneb kaevandamispiirkondades saadava
83 “Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine” http://www.praxis.ee/index.php?id=1073
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
92
ressursitasuga. Seetõttu toob kaevandusmahu piiramine ja sellele järgnev põlevkivitööstuse kokkutõmbumine probleeme linnalistele piirkondadele ja valdadele, kus toimub põlevkivi kaevandamine.
Palgatulu kõrval annab põlevkivitööstus ka omanikutulu – hinnanguliselt keskmiselt 100-130 mln eurot aastas. Eriti oluline on see riigi kui maavara (põlevkivi) omaniku seisukohalt, sest riik kasutab teenitud tulu üldjuhul kogu ühiskonna tarbeks. Majandussektoreid vaadeldes eristub Ida-Virumaa selgelt: esmassektori osakaal on Eesti keskmisest väiksem, tööstussektor aga ületab seda märkimisväärselt (see osakaal on Eesti suurim). Kui lisada sellele veel suurettevõtete ülekaal tööstussektoris, siis kõik need ilmingud kokku kinnitavad Ida-Virumaa kui tööstuspiirkonna eripära. Kuid seda ei ole suudetud piirkonna arengueelisena piisavalt ära kasutada. Sageli on probleemiks ka põlevkivimaardla kohal paikneva maa kasutusega seotud piirangud, mis võivad takistada alternatiivse ettevõtluse arengut. Samuti torkab silma Ida- Virumaa elanike kesine ettevõtlusaktiivsus.
Põlevkivitööstuse suur roll tööhõives on samal ajal ka ohtlik, sest see tekitab monostruktuurseid asulaid ja piirkondi, mis muudab teatud linnad ja vallad põlevkivitööstuse konjunktuurimuutustest väga sõltuvaks. Ettevõtluse ja kohaliku arengu seisukohast on oluline mõjutegur alternatiivsele maakasutusele seatud piirangud, mille võib jagada kaheks: ühelt poolt keskkonnamuutusest tulenevad ja teisalt õiguslikud piirangud. Keskkonnamuutusest tulenevad mõjutegurid jagunevad omakorda ebaühtlaselt: kahju kannavad piirkonnad, kus on viljakas põllumaa, ent kus põlevkivi kaevandamine eeldab pealmaatöid (tingituna kihi paksusest või lähedusest maapinnale) või kus on arenenud ettevõtlusstruktuur ja elamuarendus. Piirkondades, kus alternatiivsele maakasutusele seavad piiranguid looduslikud tingimused (nt sood ja rabad, võsastunud piirkonnad), on kaotus palju väiksem. Mõnel juhul võib liigniisketel aladel kaevandamine isegi veerežiimi parandada ja suurendada maa väärtust näiteks metsamaana.
Piirkondliku arengu seisukohast on märkimisväärne tähtsus omavalitsustele laekuvatel keskkonnatasudel. Seejuures ei kuluta omavalitsused saadud tulu mitte üksnes keskkonnaseisundi parandamisele, vaid ka elukeskkonna arendamisele. Nagu elanike küsitlusest ilmnes, on elukeskkonna, sh taristu kvaliteet korras. Ometi jõuab ettevõtete tasutud keskkonnatasudest piirkonda tagasi vaid alla 10%, mis tekitab muu hulgas kohalikes elanikes arvamust, et põlevkiviettevõtted ei leevenda oma tegevusega kaasnevat keskkonnamõju piisavalt.
Mitme mõjuliigi, eriti pärandmõju (nt hoonete kahjustused, langatused, liigveealad) ulatust ja põhjuslikku seost ei ole võimalik sageli kindlaks teha. Kuigi õigusaktide kohaselt peab sellise mõju, mis on tekkinud enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, kompenseerima riik, jääb sellega sageli tegelema omavalitsus või maaomanik, kellel ei ole piisavalt vahendeid. Taotlusi vahendite saamiseks põhjendatud projektide korral saab finantseerimiseks esitada KIKile. Kohalikud elanikud näevad süüdlasena pigem tegutsevaid põlevkiviettevõtteid, kuigi juriidilist seost nendel ettevõtetel tekkinud mõjuga ei ole.
Soolise statistika andmed põlevkivitööstusega seotud tegevusaladel on esitatud alljärgnevas tabelis 1.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
93
Tabel 1. Ida-Viru maakonna töötajate sooline jaotus põlevkivitööstusega seotud tegevusaladel84
Mehed Naised Kokku Naiste osakaal
Põlevkivi, toornafta ja maagaasi tootmine 2668 449 3117 14%
Koksi ja puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine
924 492 1416 35%
Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 698 496 1194 42%
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
1783 549 2332 24%
Ida-Viru maakonda iseloomustab kogu Eestiga võrreldes tunduvalt suurem suhtelise ja absoluutse vaesuse määr. 2012. aastal elas Ida-Virumaal absoluutses vaesuses 11,4% elanikkonnast (kogu Eestis vastavalt 7,3%) ja suhtelises vaesuses 30,5% elanikkonnast (kogu Eestis vastavalt 18,7%)85. Võib eeldada, et Põlevkivi arengukava rakendamine mõjutab erinevate Ida-Virumaa elanikkonnarühmade sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust, tõrjutust ja vaesust erinevalt. Majanduslik toimetulek Ida-Virumaal võib paraneda teatud ametite ja sugude esindajate puhul (inimesed, kes on seotud põlevkivitööstusega ja sellega kaasnevad teenindusalad nagu logistika ja ehitus).
6.14. Mõju tervisele
Põlevkivi kaevandamine ja selle kasutamine õli- ja keemiatööstuse toorainena ning elektri tootmiseks on põhjustanud keskkonnamuutusi Kirde-Eestis kogu põlevkivitööstuse ajaloo jooksul. Praegu pööratakse suurt tähelepanu keskkonnareostuse probleemidele nii põlevkivi kaevandamisel kui ka selle edasisel kasutamisel.
Üks olulisemaid saastatuse allikaid on välisõhu saastatus. Peale põhiliste saasteainete (SO2, NOx, CO, PM) jälgitakse Ida-Virumaal suurte tööstusettevõtete tugeva mõjuga piirkonnas teatud spetsiifilisi saasteaineid, mida teistes õhuseirejaamades pidevalt ei jälgita, sh H2S, ammoniaak, formaldehüüd, fenool86. Pistelisi mõõtmisi tehakse lisaks Ida-Virumaal Jõhvis, Kiviõlis, Kohtla- Järvel, Püssis, Sillamäel. Hoolimata sellest, et Kohtla-Järve linnas on püsiseirejaam ning VKG territooriumil on omaseirejaam, annab see ikkagi võrdlemisi vähe informatsiooni piirkonna kompleksse saastatuse kohta. Tehakse ka pistelisi mõõtmisi, aga need on olnud lühiajalised ning vaid vähestes kohtades. Põlevkivisektori õhusaaste probleemide tõestuseks on olnud suur hulk kaebusi elanikelt piirkonna õhukvaliteedi kohta. Üks osa kaebusi on tingitud ebameeldivast haisust. Selleks, et paremini hinnata emissioone põlevkivi töötlemise mõjupiirkonnas, tuleks muuhulgas paremini analüüsida olemasolevaid andmeid (sh ka Eesti Keskkonnauuringute Keskuse mobiilsete mõõtejaamadega saadud andmeid) ning viia läbi õhusaaste modelleerimisi kohtades, kus seirejaamad puuduvad. Suurimad õhusaastajad SO2 ja peenosakeste osas on elektrit ja soojust tootvad ettevõtted Ida-Virumaal. Vähenenud on SO2, peenosakeste ja lenduvate orgaaniliste saasteainete heitkogused. Heitkoguste kahanemine pärast Eesti taasiseseisvumist on põhjustatud töötlevas tööstuses ning energeetikas toimunud muutustest, mis tulenevad põlevkivi koguste vähenemisest, puiduhakke kasutuselevõtust elektrijaamades ning terminalidest pärineva
84 Statistikaamet, REL 2011 85 Statistikaamet 2012 86 www.keskkonnainfo.ee/failid/yld/Valisohuseire.pdf
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
94
heitkoguste vähenemisest. Suurenenud on aga NOx ja süsinikoksiidi (CO) heitkogused, mis on seletatav põletatud puidukoguste ja õlitoodangu suurenemisega87.
Profülaktilise Meditsiini Instituut uuris Narvas, Sillamäel, Kohtla- Järvel ja Tartus 1989/1990. a laste tervist88. Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut on aastatel 1994-2004 uurinud diiselheitgaasidega kokkupuutuvate põlevkivikaevurite biomarkereid, biokeemilisi näitajaid ning raskmetallide sisaldust veres. Pärast 1990. aastat pole muid terviseuuringuid Ida-Virumaal tehtud Muutunud on nii saasteallikad kui ka paiksetest saasteallikatest välisõhku eralduvad saasteainete heitkogused. Kuna Kohtla-Järve ja Kiviõli linna ning Kohtla-Nõmme piirkonnas võivad inimese tervisele koos mõjuda mitmed saasteallikad (välisõhk, töötingimused, saastatud pinnas jmt), on oluline eelkõige võimalike kahjustavate tegurite kaardistamine, analüüsimine ja nende kompleksne mõju uurimine.
Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise oluliseks teguriks peetakse keskkonnamuutusi, mis avaldavad mõju inimese tervisele. Eeldatavalt võiks põlevkivitööstus suurendada haigestumist hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigustesse, vibratsioonitõppe, polüneuriiti ja artroosi, samuti peaksid sagenema kuulmiskahjustused. Siiski ei kajasta Ida-Virumaa üldised tervisenäitajad märkimisväärseid erinevusi Eesti keskmisest, mistõttu ei saa väita, nagu esineks Ida-Virumaal üht või teist tüüpi haigusjuhtumeid rohkem. Et põlevkivitööstuse mõju inimeste tervisele välja selgitada, tuleks haigusjuhtumite andmeid üksikasjalikumalt analüüsida ning lisada neile patsiendi sotsiaal-majanduslik taust ja seotus põlevkivisektoriga (nt kui pikka aega on töötanud kaevanduses, kui lähedal kaevandusele/tööstusele on elanud jm).89
Põlevkivi arengukavas 2008-2015 on ette nähtud uuring põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasneva negatiivse mõju kaardistamiseks. Terviseamet koostöös Tartu Ülikooli Tervishoiuinstituudiga esitasid projekti „Põlevkivisektori tervisemõjude uuring“ taotluse KIK maapõue alamprogrammi raames. Projekti maksumus on 163 955 eurot. Projekt sai KIK-i heakskiidu 19.06.2013. Põlevkivisektori tervisemõju uuringu projekti käigus toimub nii põlevkivisektorist tuleneva saasteainete analüüs kui nende sidumine terviseandmetega.
87 KAUR www.keskkonnainfo.ee/
88 Eesti keskkonnatervise riiklik tegevusplaan, Tallinn 1999 89 ““Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine” http://www.ivol.ee/download/uuringu_lopparuanne_27062013.pdf
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
95
Lisa 7. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetatud põlevkivivaldkonna keskkonnaprobleemidega seotud projektid90
Põlevkivitööstusest laekub keskmiselt 70% Eesti ettevõtete makstavatest keskkonnatasudest. KIK ülesandeks on keskkonnaprojektide finantseerimine ja 90% tulust tuleb põlevkivivaldkonnast. Kuid KIK poolt rahastatud projektid, mis käsitlevad põlevkivipiirkonna keskkonnaprobleeme, moodustavad vaid 8% KIK rahastatud projektide üldarvust. Tingituna sellisest disproportsioonist on kerged tekkima ka väited, et põlevkivitööstuse poolt makstavad keskkonnatasud ületavad mitmekordselt põlevkivitööstuse poolt tekitatud keskkonnakahjude rahalist väärtust.
Perioodil 2007-2013 SA Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt toetatud põlevkivi valdkonna keskkonnaprobleemidega seotud projektid.
90 Põlevkivi uudiskiri NR 2 • 03.06.2014: http://pkk.ee/et/component/content/article/80-uudiskiri/183-2014-05-28- 11-12-22
Projekti nimi KIK toetus, eurot
Eesti põlevkivimaardla põhjaveevarule hinnangu andmine 31948,00
Kirde-Eesti tööstuspiirkondade pinnase (muldade) keskkonnaseisundi uurimine 77991,00
Ratva raba hüdrogeoloogiline uuring ja Selisoo seiresüsteemi rajamine 102316,48
Koolitus- ja teabeprojekt “Kirde-Eesti kaevanduspärandi ja karjääride kasutusvõimalused
25137,38
Biokütuse ja põlevkivi koospõletamine välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste vähendamiseks
34289,90
Põlevkivi termilise töötlemise koondviitedokumendi koostamine 31284,35
Looduslike õlide ja põlevkivi orgaanilise aine hüdrogeenimise laboratoorsed uuringud
232520,90
XVI Aprilli-konverentsi “Põlevkivimaa probleemid ja tulevik” korraldamine 3194,89
Raamatu “90 aastat põlevkivi kaevandamisest Eestis” kirjastamine 13941,66
ELKS Kohtla Loodushariduskeskuse maavarade ekspositsioon 10885,62
Kohtla-Järve seirejaama rajamine 163878,47
Välisõhu kvaliteedi uuringute läbiviimine Kiviõli linnas 59513,23
Raamatu "90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis" vene keeles kirjastamine 18146,96
AS VKG Energia väävlipüüdmissüsteem 500000
Sillamäe soojuselektrijaama puhastussüsteemi (elektrifiltri) renoveerimine 42 711,25
Põlevkivi altkaevandatud alade plansettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine
43 386,80
Kontrollmarkšeidermõõdistamine põlevkivi kaevanduses 59760,00
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
96
Suurim rahastus põlevkivivaldkonna keskkonnamõju leevendamiseks on tulnud viimastel aastatel EL struktuurfondidest 28,9 mln eurot Kohtla-Järve poolkoksi ladestu sulgemiseks ja 6,4 mln eurot Kiviõli poolkoksi ladestu sulgemiseks.
Põlevkivisektori tervisemõjude uuring 163 955,00
Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine 36 090,00
Keskkooli õpilaste teadlikkuse tõstmine mäendusest ja kaevandamisest 14 907,39
Põlevkivitööstuse jäätmete kasutamine lämmastiku ja fosfori ärastamiseks reoveest 14 278,32
Kaevandamise jääkmaterjalide kasutusvõimaluste uuring 153 536,38
Uurimustöö "Eesti Põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika kirjelduse eelnõu 52 545,60
Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila järelseire 12 470,00
Sillamäe SEJ elektrifiltrite tuhaärastuse süsteemi renoveerimine 51 059,50
Rakendusuuringu tellimine kaevandamistundlikkuse määramiseks 144 000,00
Kiviõli vana poolkoksimäe sulgemine seiklusturismi keskuse rajamiseks 791405,75
Põlevkivituha jäätmevaba käitlussüsteemi laiendamine 638977,64
Purtse jõe põhjasetete ohtlike ainete uuring Purtse veemajanduskavaks 47923,32
Kohtla-Järve tööstuspiirkonna liigveeprojekti projekteerimistööd 14664,54
Kohtla-Järve riigivastutuses oleva poolkoksi prügilast pinna- ja nõrgvee kogumine 557255,91
Põlevkiviõli reostuse likvideerimine Kohtla vallas 126515,53
Jääkreostuse likvideerimine Kohtla jõel 8870,03
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
97
Lisa 8. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise stsenaariumid
Stsenaariumide kasutamise olulisus põlevkivisektori võimalike tulevikuarengute analüüsimiseks tuleneb uuest olukorrast, kus põlevkivi baasil nii elektri kui ka õli tootmine sõltub varasemast palju enam turgudest ja keskkonnakaitselistest piirangutest, kusjuures mõlema teguri muutumine ajas on raskelt prognoositav.
Stsenaariumide koostamisel arvestatakse kahe muutusega põlevkivi kasutamisel: õlitootmise osatähtsuse kasv ja põlevkivi otsepõletamise osatähtsuse kahanemine, võrreldes praeguse olukorraga. Põlevkivi otsepõletamisest täielikku loobumist enne aastat 2030 ei peeta mitmel põhjusel realistlikuks, küll saab seda käsitleda alternatiivina kaugemas tulevikus.
Praegu ei ole kindlalt teada, kuidas lahendatakse kasvava õlitootmisega paratamatult kaasnevad mitmed tehnoloogilised probleemid. Ettevõtete kavandatud õlitootmise maksimumplaani elluviimisel pole kogu õlitootmise paratamatu kaasproduktina tekkivat uttegaasi võimalik täielikult ära põletada olemasolevates elektrijaamades, isegi siis, kui jätta elektrijaamad praegustel tingimustel tööle. Seda teravam on uttegaaside kasutamise probleem juhul, kui põlevkivi otsepõletamisest täielikult loobuda. Sellisel juhul tuleb uttegaasi põletamiseks ehitada selleks spetsiaalselt projekteeritud aurukatlad. Põlevkivi otsepõletamisest loobumine tähendaks Eesti elektri varustuskindluse sõltuvusse seadmist õlituru kõikumistest, mis pole majanduspoliitiliselt vastuvõetav.
Eelnevale lisaks on ette nähtavad võimalikud probleemid kasvava õlitootmise jäätmete ja heidete käitlemisel. Põlevkivi kasutavate ettevõtete jäätmekäitluse infrastruktuur tugineb olulisel määral aastakümneid tagasi tehtud lahendustele, mis rajati tollal prevaleerinud põlevkivi kasutamise tehnoloogiate jaoks. Praegu kasutatavatest infrastruktuuri objektidest on olulisemad põlevkivi otsepõletamise tuhakäitlus Narva elektrijaamades, poolkoksi jäätmehoidlad Kiviõlis ja Kohtla- Järvel. Aastakümnete kogemuste põhjal on saadud teadmised tolmpõletuse tuha omadustest ja poolkoksist, nende keskkonnaohtlikkusest ja kasutamisvõimalustest. Uute tahke soojuskandja (TSK) õlitootmisseadmete töö käigus tekkivad ohtlikud jäätmed on seadmepõhiselt erinevad ning nende omadused pole praegu täpselt teada. On võimalik, et rajada tuleb uus jäätmekäitluse infrastruktuur, mis mõjutab muuhulgas õlitootmise tasuvust. Õlitootmisel tekkiva tuha taaskasutus traditsioonilistel kasutusaladel ehituses, ehitusmaterjalide tootmisel ja põldude lupjamisel on samuti ebaselge.
Eelnevast tulenevalt on aastatel 2016-2030 tõenäoliselt otstarbekas (olenevalt ENEFIT 280 seadmete käivitumise edust) sulgeda elektritootmise tolmpõletuskatlaid (või vajadusel asendades neid keevkihtkateldega), jätkates põlevkivi otsepõletamist olemasolevates keevkihtkateldes ja samaaegselt töötada välja sobivad seadmed õlitootmisel tekkivast uttegaasist elektri tootmiseks.
8.1. Stsenaariumite ülesehitus
Stsenaariumites vaadeldav süsteem on põlevkivi kaevandamine ja kasutus Eestis aastatel 2016- 2030. Süsteemi käitumist kujundavad erinevad tingimused tekivad Eesti sisemajanduse ja meist sõltumatute väliskeskkonnaolekute kombinatsioonidena. Pikema ajavahemiku puhul on otstarbekas lugeda primaarseks väliskeskkonna võimalikke muutusi, millega tuleb tahes-tahtmata
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
98
kohanduda.
Arvestada tuleb vähemalt nelja tüüpi osaliselt omavahel seotud oluliste määramatustega: 1) põlevkiviõli hind ja turg tulevikus;
2) keskkonnakaitselised piirangud ja motiivid (CO2 kvoodi hind, välisõhku suunatava heite
piirkogused, keskkonnatasud, tootmiskulusid suurendavad täiendavad
keskkonnakaitselised nõuded jt);
3) mitmesugused tehnoloogilised määramatused ja riskid nii rahvusvahelisel kui ka Eesti
tasandil (kuigi praegu olulist tehnoloogilist läbimurret põlevkivist õli ja elektri tootmisel
Põlevkivi arengukava perioodil ette näha pole, võivad mõju avaldada näiteks
konkureerivad nn. läbimurdetehnoloogiad energeetikas ja kütusetööstuses (mingite
tootmisvõimsuste käivitamise venimine);
4) elektri börsihinna dünaamika meie regiooni rahvusvahelisel turul.
Eespool nimetatutest kaks esimest on valitud stsenaariumite konstrueerimise põhitelgedeks, s.t mõlema osas on vaadeldud kahte alternatiivset olekut. Tehnoloogilised riskid on osaliselt kajastatud kaudselt läbi põlevkiviõli turu olukorra. Elektri hinna osas on eeldatud, et perspektiivis uttegaasist toodetav elekter on igal juhul regionaalsel börsil konkurentsivõimeline ja üldjuhul on seda ka põlevkivi otsepõletamisel saadav energia.
Allpool esitatud jooniste “väljadel” on edasi antud eri stsenaariumide energeetikaalane sisu, sellest tulenevad ökoloogilised, regionaalse arengu jm järelmid on esitatud tabelite järel. Stsenaariumi kirjeldustes esitatud põlevkivivajaduse kvantitatiivsed hinnangud põhinevad ettevõtete investeerimiskavatsustel, mida on täiendatud eksperthinnangutega. Põlevkivivajaduse kalkulatsioonide tehnilist tagapõhja on selgitatud eraldi dokumendis (vt lisa 10).
Stsenaariumiväljal kujutatud neljast loogiliselt tuletatud stsenaariumist omavad Põlevkivi arengukava jaoks kõige suuremat tähtsust kaks, nn põlevkivimaksimumi ja põlevkivimiinimumi (lüh PKmax ja PKmin) stsenaariumid. Ka ülejäänud kaks tuletatud stsenaariumi – keskkonnaalaste piirangute suurenemine põlevkiviõli laieneva turu tingimustes (see on põhimõtteliselt võimalik, arvestades õliprodukti erinevaid kasutamisvaldkondi ja seda, et keskkonnaalased piirangud suurenevad Euroopas tõenäoliselt kiiremini kui mujal) ning keskkonnaalaste piirangute suhteliselt aeglane kasv koos põlevkiviõli turu väljavaadete halvenemisega – on põhimõtteliselt võimalikud, aga Põlevkivi arengukava koostamisel siiski sekundaarse tähtsusega. Küll aga pakub suurt huvi ja arvestamist hüpoteetiline PKmax ja PKmin elemente ühendav stsenaarium, mis tekiks juhul, kui vaadeldava perioodi esimesel poolel on põlevkiviõli rahvusvahelise turu seisund soodne, seejärel aga hakkab mingil põhjusel kiiresti halvenema. Nimetame selle stsenaariumi pidurduva õlinõudluse (lüh PKpuls) stsenaariumiks.
Tabel 1. Stsenaariumite omavaheline seotus.
Põlevkiviõli turg
Keskkonnapoliitiline surve põlevkiviõli tootmisele ja põlevkivi otsepõletamisele
Soodus Ebasoodus
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
99
Mõõdukas Stsenaarium PKmax
Tugev Stsenaarium PKmin
8.2. Maksimumstsenaarium
Tabel 2. Stsenaariumi PKmax kirjeldus
Põlevkiviõli turg
Keskkonnapoliitiline surve põlevkiviõli tootmisele ja põlevkivi otsepõletamisele
Soodus Ebasoodus
Mõõdukas
1. Õlitootmisvõimsused ehitatakse välja vähemalt praegu ettevõtete poolt planeeritavas mahus.
2. Rajatakse uued energiaplokid õlitööstuse uttegaaside kasutamiseks elektri tootmisel. Uttegaasid saavad peamiseks kütuseks elektritootmisel.
3. Kui elektri börsihind tugevalt ei lange, võivad elektrit tootvad kolm keevkihtplokki töötada kuni 2030. aasta lõpuni. Uusi tõenäoliselt ei rajata.
Tugev
Stsenaarium PKpuls
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
100
Joonis 1. Põlevkivitarve keskmiselt aastas: stsenaarium PKmax.
Järelmid (aluseks põlevkivivaru) PKmax stsenaariumist. 1) Põlevkivi nõudlus kasvaks aastase kaevandamismäära puudumise korral kiiresti ja
hakkaks lähenema 30 mln tonnini. Tugevneb surve kaevandamiseks lubatud aastamäära
tõstmiseks või selle piirangu muutmiseks perioodi keskmiseks aastamääraks. Kui lubatud
kaevandamise aastamäära ei suurendata, pidurdub põlevkiviettevõtete investeerimine
õlitootmise laiendamisse, sest toorainet ei jätku ja PKmax stsenaarium ei saa realiseeruda
täies mahus.
2) Tugevnev konflikt firmade vahel kaevandamislubade taotlemisel. See võib pidurdada ka uute kaevanduste õigeaegset avamist.
3) Suureneb kasutatav põlevkivi kogus, mis toob kaasa tõenäolise keskkonnasurve
tugevnemise mitmes aspektis:
a) vee ja õhu keskkonnakvaliteedi piirväärtustest kinnipidamine, mis on probleemiks
juba täna, muutub veel suuremaks probleemiks kasvava tootmise juures;
b) kaevandatav põlevkivivaru ammendatakse kiiremini, kasvab surve kaitsealade alt
kaevandamiseks maardla lõunaservas;
c) teravnevad tootmisjäätmete kasutamise ja ohutu ladestamise probleemid.
Õlitootmise uut tüüpi seadmete põlevkivituha ja poolkoksi ladestamise
tehnoloogia vajab väljatöötamist ja ladestamise täiendav infrastruktuur
väljaehitamist. Aheraine ja õlitootmise põlevkivituha ning poolkoksi taaskasutuse
osakaal alaneb, sest nende kasvavatele kogustele ei leita kiiresti uusi
kasutamisvõimalusi.
4) Suuremate kaevandamismahtude juures, millega kaasnevad nii ettevõtete kasvavad tulud
kui ka suurem surve keskkonnale, võidakse karmistada kaevandamisloaga kaasnevaid
2016-2020 2021-2025 2025-2030
Tsement 0,2 0,3 0,3
Põlevkiviõli 10,4 17,6 21,6
Soojusenergia 0,3 0,3 0,3
Elektrienergia 9,7 7,0 5,8
0,0
5,0
10,0
15,0
20,0
25,0
30,0 M
ln t
p õl
ev k
iv iv
ar u
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
101
keskkonnakaitselisi nõudeid ja oodata suuremat panust kaevandatud alade korrastamisse
(alade läbitavus, teedevõrk, kuivendus, metsastamine, tehiskultuurmaastiku loomine).
5) Kaevandamismahtude kasvuga seotud investeeringud infrastruktuuri ja keskkonda
hakkavad tõstma põlevkivi omahinda, millega kahaneb ka põlevkiviõli
konkurentsivõime.
6) Kutse- ja kõrgharidus peavad kindlustama vajaliku lisatööjõu, sh spetsialistide
ettevalmistamise.
7) Kaevandamise üha tõenäolisem laienemine asustatud aladele ja põllumajandusmaadele
kohtab tugevat ühiskondlikku vastuseisu.
Probleem pikemas perspektiivis: perioodi lõpuks kujuneb suurel määral uttegaaside keskne elektritootmise süsteem, mis paneb elektritootmise sõltuvusse õlitootmisest, mitte aga elektrituru nõudlusest ja on ümberhäälestamiseks (näiteks põlevkiviõli turu kokkutõmbumisel) väga jäik.
8.3. Miinimumstsenaarium
Tabel 3. Stsenaariumi PKmin kirjeldus
Põlevkiviõli turg
Keskkonnapoliitiline surve põlevkiviõli tootmisele ja põlevkivi otsepõletamisele
Soodus Ebasoodus
Mõõdukas
Tugev
1. Täiendavaid õlitootmisvõimsusi
märkimisväärses mahus juurde ei ehitata,
uttegaaside kasutamine elektritootmises ei
kujune keskseks küsimuseks.
2. Kolm otsepõletuse teel elektrit tootvat
keevkihtplokki jätkavad tööd, uusi plokke
ei rajata. Vanad tolmpõletusplokid
suletakse kiirendatult (enne nende füüsilise
ressurssi ammendumist). Aktualiseerub
biokütuste lisamine elektrijaamades
põletatavale põlevkivile maksimaalsel
võimalikul määral.
3. Elektritootmine Eestis jätkub ka taastuvate
ressursside ja sisseveetava gaasi baasil,
suureneb elektriimport.
Allpool on esitatud põlevkivivajaduse prognoos antud stsenaariumi kahe allvariandi jaoks. Variandi (a) puhul töötavad elektrit tootvad otsepõletusseadmed ainult põlevkivi ja uttegaasi baasil, variandi (b) puhul keevkihtkateldes põlevkivi osakaal ploki soojuslikust võimsusest moodustab 50% ja lisaks põletatakse uttegaasi ning biokütust.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
102
Joonis 2. Põlevkivitarve keskmiselt aastas: stsenaarium PKmin (a)
Joonis 3. Põlevkivitarve keskmiselt aastas: stsenaarium PKmin (b).
2016-2020 2021-2025 2025-2030
Tsement 0,2 0,3 0,3
Põlevkiviõli 7,9 7,9 7,9
Soojusenergia 0,2 0,2 0,2
Elektrienergia 6,7 5,7 4,0
0,0
2,0
4,0
6,0
8,0
10,0
12,0
14,0
16,0 M
ln t
p õ
le v
k iv
iv a
ru
2016-2020 2021-2025 2025-2030
Tsement 0,2 0,3 0,3
Põlevkiviõli 7,9 7,9 7,9
Soojusenergia 0,2 0,2 0,2
Elektrienergia 5,5 4,5 3,0
0,0
2,0
4,0
6,0
8,0
10,0
12,0
14,0
16,0
M ln
t p
õ le
v k
iv iv
a ru
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
103
Järelmid (aluseks põlevkivivaru) Pmin stsenaariumist. 1) Põlevkivitarve langeb järk-järgult 11-12 mln tonnini ja investeeringud lõpetatakse..
2) Keskkonnasurve alaneb nii tänu kaevandamismahtude kahanemisele kui ka
otsepõletamise kiiremale üleminekule keevkihttehnoloogiale ning põlevkivi osalisele
biokütusega asendamisele elektrijaamades. Uute mäeeraldiste avamine nihkub kaugemale
tulevikku.
3) Väheneva kaevandamise mahu puhul tõuseb ettevõtete jäävate püsikulude (nt vee
väljapumpamine) tõttu kaubapõlevkivi omahind. Elektrijaamades on vaja teatud
keskkonnainvesteeringuid tuha ladestamise tehnoloogia kohandamiseks lisanduva tuha
vähenevatele kogustele.
4) Teravnevad regionaalse arengu probleemid. Eelkõige kahaneb mitmete KOVide
maksutulu – kaevandamisõiguse tasu ja kahanenud tööhõivega seotud tulumaksuosa
arvel. Tähtsateks teemadeks saavad tööjõu ümberõpe, uue ettevõtluse (nii
energeetikaalane kui ka muu) soodustamine, kohalike infrastruktuuride doteerimine,
sotsiaalse toimetuleku tagamine jne.
5) Kaevandamise vähenemise korral võib põlevkivisektori ettevõtete tulude kahanemise ja
riigi ressursikasutusega seotud tulude vähenemise tõttu aeglustuda
keskkonnainvesteeringute tempo rikutud alade korrastamiseks ja jääkreostuse
likvideerimiseks. Riik peab võtma kasutusele meetmed selle probleemi ennetamiseks.
6) Kahaneva ning eksisteerivate keskkonnapiirangutega suhteliselt hästi kohanenud tööstuse
tingimustes kaob ettevõtjate huvi ja vajadus investeerida tootmise efektiivsemaks ja
keskkonnasäästlikumaks kujundamisse ning tehnoloogia arendusse. Olemasolevatest
tootmisvõimsustest ning infrastruktuuridest soovitakse saada veel maksimaalne kasum
minimaalsete kuludega. Sama kehtib ka põlevkivi kaevandamise kohta, kus tekib
suhteline ressursi küllus ning komplitseerub olemasolevate mäeeraldiste ammendamise
võimalikkus ettenähtud kaevandamisperioodi kestel.
8.4. Pidurduva õlinõudluse stsenaarium
Stsenaariumi tekke tingimuste kombinatsioon on järgmine. Perioodi esimesel poolel võetakse kurss õli tootmise laiendamisele ja elektri tootmisele valdavalt uttegaaside baasil, vähendatakse järk-järgult elektritootmist põlevkivi otsepõletamise abil. Perioodi teisel poolel selgub, et rahvusvahelisel turul nõudlus Eesti põlevkiviõli järele väheneb, ka keskkonnaalased piirangud muutuvad rangemaks. Uute õlitehaste rajamine peatatakse. Kui tootmisseadmete väljaehitamine on toimunud kiiresti, siis tekib majanduslik surve tehaseid seisata. Selles olukorras tekib vajadus teha "ärapööre" uttegaaside kasutamiselt kui elektritootmise põhilahendilt. Edasi on kaks võimalikku allstsenaariumit:
1) tagasipööre ulatuslikumale põlevkivi kasutamisele elektrijaamades vähemalt ajutise
elektritootmise põhivariandina (kui jaamade tootmisvõimsused olid konserveeritud),
tõenäoliselt siiski mitte varasemas mahus (ka keskkonnakaitselistel põhjustel). Võib
eeldada, et imporditava elektri osatähtsus kasvab.
2) tagasipööret põlevkivi kasutamisele elektrijaamades ei tule. Alternatiivsete
tootmisvõimsuste arendamiseks vajalikke suuri investeeringuid ei saa kiiresti ette võtta ja
seetõttu on vähemalt ajutiselt vaja elektri importi suurendada.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
104
Allpool joonisel 4 on kujutatud ühe PKpuls versioonile vastav põlevkivitarve, kus on eeldatud, et viimase osaperioodi alguses (2025) saabub veendumus, et järgneva kümnekonna aasta jooksul pole õlitootmine olemasolevate tehnoloogiatega enam kasumlik ja see lõpetatakse aastaks 2030. Põlevkivivajadus otsepõletamise teel elektri tootmiseks on võetud algul langevana, kuid langus peatub, kui ollakse üsna kiirelt jõutud PKmin stsenaariumi tasemele.
Joonis 4. Põlevkivitarve keskmiselt aastas: stsenaarium PKpuls.
Järelmid (aluseks põlevkivivaru) PKpuls stsenaariumist: 1) Põlevkivi aastane vajadus võib üsna kiiresti langeda alla 10 mln tonni.
2) Põlevkiviõli nõudluse pulseerumine vähendab järsult nii kaevandamise kui ka õlitootmise
sektori tõhusust, sest tootmise ja infrastruktuuri ülalpidamine vajab püsikulusid ka siis,
kui toodangut ei saa realiseerida.
3) Surve keskkonnale on samuti muutlik. Seni, kui õlituru väljavaated on head,
keskkonnasurve kasvab analoogiliselt PKmax stsenaariumiga.
4) Kaevandatav põlevkivivaru ammendatakse kiiremini. Kasvab surve kaitsealade alt
kaevandamiseks maardla lõunaservas.
5) Teravnevad tootmisjäätmete kasutamise ja ohutu ladestamise probleemid. Aheraine ja
õlitootmise põlevkivituha ning poolkoksi taaskasutus väheneb.
6) Õlitootmise uut tüüpi seadmete põlevkivituha ja poolkoksi ladestamise tehnoloogia vajab
välja töötamist ja ladestamise täiendav infrastruktuur väljaehitamist.
7) Õlituru tingimuste võimaliku muutumisega ebasoodsaks kaasnevad uued
keskkonnaprobleemid. Tuleb otsustada, mida teha kasutusest väljalangevate
tööstusehitistega (sh kaevandustega) ja teha vastavad investeeringud nende
2016-2020 2021-2025 2025-2030
Tsement 0,2 0,3 0,3
Põlevkiviõli 10,4 14,5 4,5
Soojusenergia 0,3 0,2 0,2
Elektrienergia 9,7 5,2 4,0
0,0
5,0
10,0
15,0
20,0
25,0
M ln
t p
õ le
v k
iv iv
a ru
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
105
konserveerimiseks, ohutumaks muutmiseks või likvideerimiseks. Kuna on oht vähemalt
osa põlevkivisektori ettevõtete pankrotiks, võib suur osa vältimatuid keskkonnakaitselisi
kulutusi jääda riigi kanda. Püsima jäävatel ettevõtetel võib tekkida raskusi keskkonnaloas
ette nähtud tingimuste täitmiseks.
8) Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise mahtude kiire vähenemise korral tekivad eriti
rasked kohaliku tööhõive ja regionaalse arengu probleemid.
9) Uttegaaside põhise elektrienergia tootmise hääbumisel tuleb riigil kiirendatud korras
leida lahendus kompenseerivate tootmisvõimsuste rajamiseks ja (või) taastamiseks, et
tagada energiajulgeolekuks vajalik varustuskindlus ja elada üle väliskaubanduse bilansi
halvenemine.
Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise stsenaariumide analüüsi peamine järeldus on see, et vajaliku põlevkivivaru koguse määrab põlevkiviõli tootmise areng. See aga sõltub raskesti prognoositavatest teguritest, mis hakkavad kujundama selle tootmissuuna majanduslikku ja õiguslikku keskkonda. Siit tulenevalt on olemas võimalused nii potentsiaalse põlevkivitarbe ligi kahekordistumiseks kui ka selle oluliseks langemiseks Põlevkivi arengukava perioodil, samuti ka oluliselt erineva iseloomuga sotsiaalsete, majanduslike ja keskkondlike järelmite tekkimiseks. Seetõttu peab arengukava olema piisavalt paindlik,et võimaldada selle seisukohtade perioodilist ülevaatamist ja vastavusse viimist tegelike arengutega, et realiseerida põlevkivi kui rahvusliku rikkuse kasutamisega seotud riigi huvi mõistlikul viisil.
Stsenaariumitel põhinev majanduslik hinnang aastani 2030 on esitatud allolevas lisas 9.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
106
Lisa 9. Põlevkivi osa Eesti SKT-s.
Stsenaariumidel (vt lisa 8 ja 10) põhinev majanduslik hinnang aastani 2030. (A. Purju)
Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Põlevkivi kasutamine 3. Kütuste hinnad 4. Põlevkivi osakaalu hindamine SKT-s
4.1.Otsese, kaudse ja tuletatud panuse majanduslik tõlgendamine 4.2.Põlevkivi tootmise mõju SKT-le
5. Stsenaariumid 6. SKT ja põlevkivi osakaalu prognoos
6.1.Põlevkiviõli tootmise mõju SKT-s prognoosiperioodil arvestades kasutusviiside erinevusega
7. Mõned võrdlused teiste riikidega 8. Kokkuvõte 9. Kirjandus Lisa 1 SKT prognoos
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
107
Sissejuhatus
Analüüsi eesmärk on toetada Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 (edaspidi PÕK 2030) koostamist ülevaate andmisega põlevkivi osast Eesti SKT-s analüüsi koostamise ajal ning perioodil kuni 2030.a. Ülevaade lähtub Eesti energeetika ja rahvamajanduse arengut iseloomustavatest koondnäitajatest, mitmesuguseid seoseid majanduse mahu ja energiamahukuse vahel iseloomustavatest parameetritest ning energiamajanduse ja majanduse kui terviku tulevasi arenguid iseloomustatavtest prognoosidest. Töös on kasutatud ka mitmeid teisi energiasektori kohta tehtud uuringuid, milles on hinnatud põlevkivikompleksi osatähtsust majanduses (Ernst&Young 2014, Kralik jt. 2012, PWC 2011).
Tulevikku puudutavate hinnangute puhul lähtutakse üheltpoolt Eesti majanduskasvu pikaajalistest prognoosidest ning teiselt poolt hinnangutest erinevate põlevkivi kasutamise tehnoloogiliste viiside kohta, mida suured Eesti vastavas valdkonnas tegutsevad ettevõtted (eelkõige Eesti Energia AS, AS Viru Keemia Grupp) rakendavad. Tehnoloogiline lähteinformatsioon ja sellest tulenev põlevkivitööstuse maht koos majanduskeskkonna arengute mõju hinnangutega pärineb Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi (ETI) poolt koostatud stsenaariumidest. Töös on antud ülevaade ka teiste Eestile sarnaselt madala energeetilise sisaldusega esmaseid energiaallikaid kasutavate riikide energeetikasektori osakaalu ja rolli kohta (Soome, Saksamaa, Poola).
1. Põlevkivi kasutamine
Põlevkivi on olnud peale II MS Eesti domineeriv primaarenergia allikas, mille kasutamist on viimase 15 aasta jooksul vähendanud eelkõige taastuvate energiaallikate laialdasem kasutusele võtmine. See on toonud kaasa põlevkivi kasutamise vähenemise elektrienergia tootmisel 91%-lt 2000.a. 85%-ni 2012.a. kõigist allikatest. Põlevkivi kasutatakse lisaks elektritootmisele ka põlevkiviõli tootmiseks ning põlevkivi kaevandamise kasvule on mõju avaldanud just kiiresti suurenenud põlevkiviõli tootmine.
Põlevkivi sisemaine tarbimine on kasvanud perioodil 2000-2012 13,3 miljonilt tonnilt 17,5 miljoni tonnini, ulatudes vahepeal 2011.a ka 18,7 miljoni tonnini. Samal ajal suurenes põlevkivi tarbimine elektrienergia tootmiseks 9,8 miljonilt tonnilt 12,1 miljoni tonnini (2011.a 13,5 miljonit tonni), soojuse tootmiseks vähenes tarbimine peaaegu kaks korda, ca 1 miljonilt tonnilt 493 tuhande tonnini. Kõige rohkem kasvas põlevkivi tarbimine muundamiseks teisteks kütuseliikideks (põlevkiviõli tootmiseks) – 2 miljonilt tonnilt 4,7 miljoni tonnini. Allpool joonis 1 kirjeldab põlevkivi kasutamise põhiliste viiside dünaamikat.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
108
Allikas: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp.
Eesti Energiamajanduse eelmises arengukavas oli soovitatavaks piirmääraks kehtestatud 20 miljonit tonni, mis lähtus põlevkivi kasutamise riiklikust arengukavast ning energiamajanduse riiklikust arengukavast (Põlevkivi kasutamise…,2007, lk. 46-47, Energiamajanduse riiklik…, 2009).91
2. Kütuste hinnad
Erinevate energialiikide hindasid mõjutavad nõudlus ja pakkumine, aga ka konkurentsitingimused antud turul. Kui primaarenergia allikale ei ole üldse alternatiivseid kasutusalasid või on neid napilt, siis halvendab see antud kütuseliigi konkurentsitingimusi. Kui mingit ressursi kasutab sisendina vertikaalselt integreeritud monopol, siis võib hinnastamine sõltuda selle firma valikutest. Mõnedes riikides kasutatakse reguleeritud (enamasti rahvusvahelisest turuhinnast madalamaid) hindasid sotsiaalsetel või kodumaise energia ulatuslikuma kasutamise soodustamise ning sellega varustuskindluse suurendamise põhjustel. Järgnevas käsitluses ei analüüsita üksikasjaliselt erinevate kütuseliikide hindade kujunemist, kuid nende dünaamika ja eriti selle arvesse võtmine, et ühed energiaallikad võivad olla teistele sisendiks, võimaldab iseloomustada mõningaid konkurentsitingimuste kujunemise asjaolusid.
Tabel 1. Ettevõtetes tarbitud kütuse ja energia keskmine maksumus ning selle muutumine perioodil 2001-2012. Kütus ja energia Keskmine
maksumus aastal 2000
Keskmine maksumus aastal 2012
Hinnatõus perioodil 2001-2012, kordades, 2000.a.=1,0
Aastakeskmine hinnatõus, kordades
Kivisüsi, eurot/tonn 38,28 84,77 2,214 1,068 Põlevkivi, 8,37 13,04 1,558 1,038
91 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava sätestas maksimaalselt Eestis kaevandatava aastase põlevkivi mahus 20 miljonit tonni eesmärgiga vähendada seda 15 miljon tonnile.
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Joonis 1. Põlevkivi sisemaine tarbimine, 2000-2012, miljonit tonni
Põlevkivi tarbimine kokku Elektrienergia tootmiseks
Soojuse tootmiseks Muundamine teisteks kütuseliikideks
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
109
eurot/tonn Tükkturvas, eurot/tonn
15,53 37,64 2,424 1,077
Turbabrikett, eurot/tonn
38,03 101,07 2,658 1,085
Küttepuud, eurot/tm 6,39 25,57 4,000 1,122 Puiduhake, eurot/tm 4,15* 15,84 3,817* 1,160 Puidujäätmed, eurot/tm
2,94* 14,98 5,095* 1,198
Maagaas, eurot/tuhat m3
68,90 369,70 5,366 1,150
Raske kütteõli, eurot/tonn
138,75 565,44 4,075 1,124
Põlevkiviõli (raske fraktsioon), eurot/tonn
107,56 484,64 4,506 1,134
Kerge kütteõli, eurot/tonn
312,66 693,93 2,219 1,069
Diislikütus, eurot/tonn
409,03 1137,25 2,780 1,089
Autobensiin, eurot/tonn
581,40 1363,00 2,344 1,074
Elektrienergia, eurot/Mwh
40,65 77,36 1,903 1,055
Soojus, eurot/Mwh 19,49 52,69 2,703 1,086 Tarbijahinnaindeks 1,0 1,642 1,642 1,042 Tööstustoodangu tootjahinnaindeks
1,0 1,470 1,470 1,033
Puiduhake ja puidujäätmed aastal 2003.a. ning hinnatõus perioodil 2004-2012.
Allikas: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp (uuendatud 05.09.2014).
Tabelis 1 esitatud andmed peegeldavad kokkuvõtlikult perioodi kütuse- ja energiahindade trende. Kuigi perioodi sisse jäävad majanduskriisi aastad, on siin kirjeldatud hindadele olnud tõusutendents praktiliselt kogu perioodi jooksul. Erandiks oli kivisöe hind, mis aastal 2005 oli 60,01, aastal 2006 49,53, aastal 2007 54,58, aastal 2008 80,27 ja on olnud jätkuvalt perioodi erinevatel aastatel kõikuv. Üksikud kõige järsemad hinnatõusud on seotud maagaasi hinna tõstmisega 109,93 eurolt 2006.a. 145,4 euroni 2007.a (hinnatõus 33,3% ühe aasta jooksul) (http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp.)
Põlevkivi hind tõusis samal ajal kõige vähem ning võrreldes sellega tõusis põlevkiviõli hind 2,892 korda rohkem (4,506:1,558). Seda saab käsitleda väga järsu muutusena suhtelistes hindades, kus väljundihind muutub 14 aasta jooksul peaaegu kolm korda kallimaks sisendihinnast, mis kajastub ka vastavate tegevusalade erinevas kasumlikkuses. Põlevkivi hind tõusis järsult 2011.a. (296,61-lt eurolt aastal 2010 407,33 euroni tonn aastal 2011), kasv aasta jooksul 37,3%. See hinnatõus peegeldas konkurentsitingimusi kütuseturul, sest suhteliselt järsult tõusid raske kütteõli hind (66,9%), kerge kütteõlihind (46,6%), aga ka diislikütus (25,9%) ja autobensiin (18%). Põlevkivi hind kasvas sel aastal 1,4%.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
110
Võrreldes üldiste hinnataseme tõusudega oli põlevkivi hinnatõus 1,558 korda perioodil 2001- 2012 suhteliselt lähedal tööstuse tootjahinnatõusule 1,470 korda ning jäi veidi alla tarbijahinnatõusule, mis oli samal perioodil 1,642 korda. Raske kütteõli hind tõusis samal perioodil 4,075 korda ning põlevkiviõli 4,506 korda.
Stsenaariumide ja PÕK2030 seisukohast on oluline küsimus hindade edasine liikumine. EL-s üritatakse rahandus- ja panganduspoliitiliste meetmetega majandust aktiviseerida ning vältida selle libisemist deflatsiooni. Hinnatõus praktiliselt puudub. Prognoosimise seisukohast on küsimus sellise majanduskeskkonna püsimise kestvuses. Kütuse ja energia hinnad on mõjustatud majandustsükli faasidest ühes või teises maailma majanduspiirkonnas, aga ka poliitilistest pingetest ja olukorrast erinevates maailma piirkondades ja eriti naftat ning maagaasi tootvates riikides, uutest tehnoloogilistest lahendustest (mille üheks näiteks on kildagaasi kasutusele võtmine). Ernst&Youngi uuringus on stsenaariumide puhul eeldatud nafta hinnatase vastavalt 120 ja 90 USD barreli kohta, mis tähendab vastavalt ca 10% hinnatõusu ning 20% hinnalangust analüüsi tegemise ajal 2014.a. mais püsinud hinnatasemelt 110 USD barreli kohta.92
3. Põlevkivi osakaalu hindamine SKT-s
Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise osakaalu hindamisel SKT-s eristatakse kolmel tasemel mõjusid (Estonian oil shale…, 2014):
1) otsene mõju, mis väljendub kaevandussektori poolt toodetud lisandväärtuses, 2) kaudne mõju, mis võtab arvesse kogu põlevkivi kasutamisega seotud tarneahelas loodud
lisandväärtuse, 3) tuletatud mõju, mis lisab põlevkivi tarneahelas loodud lisandväärtusele selle kasutamise
tulemusena loodud lisandväärtuse.
Otsese ja kaudse mõju hindamiseks on võimalik kasutada SKT tootmismeetodil saadud arvutusi. Otsese mõju annab detailsema EMTAK jaotuse kasutamine kui on üldiselt agregeeritud SKT puhul antav kaevandamise number. Põlevkivi kaevandamise LV oli 2012.a. 139,5 miljonit eurot (jooksvates hindades) ning see moodustas 0,9% vastava aasta LV-st9394 (http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/Saveshow.asp). Põlevkivi kaevandamise osakaal LV-s oli aastatel 2000-2008 0,5-0,6%, kuid suurenes aastal 2009 0,9%-ni ning on sellel tasemel püsinud kuni 2012. a-ni. Kui 2009-2010 aastal oli üheks põhjuseks SKT ja LV järsk langus ning põlevkivi tootmise ja energeetika sektori suhteline stabiilsus majanduskriisi ajal võrreldes teiste tegevusaladega, siis viimastel aastatel on majanduskasvu tingimustes suurenenud kaevandamise maht ning kaevandatud põlevkivi väärtus. Seda põlevkivi kaevandamise hinnangut käsitleme otsese mõjuna LV-le.
Kaudse mõju hindamisel võtame arvesse põlevkivi kasutamist valdkondades, kus see on primaarenergiana sisendiks mingit teist tüüpi energiakandja loomisel. Põlevkivi kasutatakse koos teiste primaarenergia allikatega elektri- ja soojuse tootmiseks. Agregeeritud tegevusalana kajastub see SKT-s ning LV-s elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning selle tegevusala poolt loodud LV oli 2012.a. jooksvates hindades 535,6 miljonit eurot ehk 3,5% LV-st (http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp). Ka selle tegevusala puhul on osatähtsus SKT-s püsinud aastatel 2000-2008 vahemikus 2,4-3,0% ning tõusnud aastal 2009 3,5%-ni eelkõige seoses majanduslanguse ning selle tegevusala suhtelise stabiilsusega võrreldes muu majandusega. Perioodil 2009-2013 on tegevusala osatähtsus olnud vahemikus 3,2-3,9%
92 Töö kirjutamise ajal 3.10.2014 oli naftahind BRENT 92,51 dollarit barrel. 93 EMTAK 06101 94 SKT turuhindades erineb lisandväärtusest netotootemaksude võrra.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
111
SKT-st ning tegevusala mahud on kasvanud koos SKT-ga.
Põlevkivi mõju tõttu SKT-le on oluline leida põlevkivi osa selles. Esitame arvutused 2012.a. kohta. Lähtume põlevkivi osakaalu leidmisel elektri- ja soojusenergiabilanssidest ning elektri- ja soojuse tootmise osakaalust eeldades, et need kaks tegevust annavad põhilise osa vastava tegevusala SKT-st (Eesti Statistika aastaraamat 2014, lk. 309-314). Elektrienergia netotootmine oli 2012.a. 10526 gigavatt-tundi, millest 85% toodeti põlevkivist. Soojuse tootmine oli 2012.a. 9580 gigavatt-tundi, millest elektrijaamad tootsid 3752 ja katlamajad 5828 gigavatt tundi. Ka soojuse puhul kasutame netonäitajat, 8598 gigavatt-tundi, mille saamiseks arvestame maha kao soojusvõrgus. Eeldame, et soojusvõrgu kadu 982 gigavatt-tundi jaguneb elektrijaamade ja katlamajade vahel vastavalt nende tootmise osakaalule. s.t. kadu toodetud ühiku kohta on sama. Põlevkivi osakaalu leidmisel kasutame kaudset hinnangut, mis on saadud koostootmisjaamades kasutatud kütuse struktuuri kohta. Põlevkivi ja sellest saadud kütused (põlevkiviõli ja –gaas) moodustasid koostootmisjaamades 2012.a 37% kõigist kütustest (http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/Saveshow.asp) ning seda proportsiooni kasutame elektrijaamades toodetud soojuse puhul. Katlamajades moodustas põlevkiviõli 10% kasutatud kütustest (Eesti Statistika aastaraamat 2014, lk. 309). Kasutame seda proportsiooni katlamajade poolt toodetud soojuse puhul. Põlevkivi kaudse mõju leidmisel SKT-s lähtume seega selle energeetilisest positsioonist elektri- ja soojuse tootmisel.
Tabel 2. Põlevkivi osakaalu arvutamine elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamisel elektri- ja soojuse bilansi põhjal, GVt, 2012.a.
Elektrienergia- bilanss
Soojuse bilanss, Kokku energia
Põlevkivi kasutades toodetud energia
Tootmine 11966 Elektrijaamad 3752 (39% soojusest) Katlamajad 5828 (61% soojusest), kokku 9580
Neto- tootmine
10526 Netosoojusenergia 8598 Elektrijaamad 8598*0,39=3353 Katlamajad 8598*0,61=5245
19124 0,85*10526+0,37*3353+ 0,1*5245=10712
Põlevkivi kasutades toodetud energia osakaal
0,85 Elektrijaamad 0,37 Katlamajad 0,10
0,56
Allikas: (http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp).
Kasutades tabelis 2 saadud osakaalu 0,56 leiame, et põlevkivi osakaal elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamisel andis täiendavalt LV-sse kaudselt 0,56*0,035= 0,0196 ehk 1,96%. Liites otsese ja kaudse põlevkivi panuse saame osakaalu 0,90+1,96=2,86% LV-st aasta 2012 andmete põhjal. Kui netotootemaksude proportsioon on tegevusalade lõikes sama, siis
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
112
kehtib see protsent ka osakaalu kohta SKT-s.
Ernst&Youngi uuringus on hinnatud ka tuletatud mõju, mis loodakse põlevkiviga seotud tegevusaladel teenitud tulu kasutamisega teistes majandusvaldkondades ning on järeldatud, et kokku moodustab põlevkivi otsese, kaudse ja tuletatud kasutamisega seotud panus 4% SKT-st aastal 2015 (Estonian oil shale…, 2014, lk. 15).
4.1 Otsese, kaudse ja tuletatud panuse majanduslik tõlgendamine
Põlevkivi otsene panus on sõltuv kaevandamise mahust, mida omakorda suunab nõudlust põlevkivi järele. Kuna põlevkivi kasutatakse erineval viisil elektrienergia tootmiseks (otsene põletamine, põlevkiviõli ja selle valmistamisel saadud uttegaaside kasutamine elektri tootmiseks) ning põlevkiviõli kui ka muudel otstarvetel kasutatava teisese energiaallika tootmiseks (mille kasutuses suure osa moodustab eksport), siis on moodustab see täiendava panuse SKT-sse. Põhimõtteliselt on võimalik põlevkivist toodetud elektrit asendada teistest primaarenergia allikatest toodetud elektriga ning osaliselt see ka toimub, mida näeme taastuvatest allikates toodetud elektrienergia osakaalu osa suurenemisena põlevkivist toodetud elektri arvel. Samas eeldab selline asendamine suuri investeeringuid ning alternatiivkulu olemasolevatele tootmisvõimsustele on arvestatav. Töös peetakse ka põlevkivi kasutamise kaudset panust SKT- sse põlevkivi kui loodusressursi hõlmamisega seotuks ning arvestatakse seda erinevate stsenaariumide puhul.
Tuletatud mõju pakub huvi analüütilises mõttes antud tootmisstruktuuri mõjuulatuse väljaselgitamise teoreetilise võimalusena piiratud ajalises raamistikus, kuid nende puhul tuleb arvesse võtta, et üldiselt on vastavate tegevusalade kliendibaas asendatav ning juhul kui antud tegevusala kaob, ei too see kaasa enamasti sidusalade käivete märkimisväärset vähenemist. Probleemsem võib see olla piirkondlikult tasemel, kuid ka seal on tegevuste asendatavus võimalik. Isegi nö ühe tehase asulate puhul ei peaks see asjaolu mõistlikele majanduslikele otsustele takistuseks olema, kuigi tuluallikaks oleva tegevusala kadumine toob täiendavaid kulusid, mis on seotud vastavate sotsiaalsete tagatiste rahastamisega. Üheks probleemiks tuletatud mõjuga seoses on asjaolu, et need võimendavad antud tegevusala mõjukust ning seda saab kasutada argumendina poliitilises väitluses. Tuletatud mõjule liiga suure kaalu andmine majanduslike otsuste langetamisel tegelikult soodustab olemasoleva majandusstruktuuri (ja tehnoloogiliste lahenduste) konserveerimist. Pikka ajalist perioodi hõlmavate stsenaariumide puhul on ka tegelikult raske arvesse võtta erinevate tegevusalade sidususes toimuvaid muutuseid (mida väljendavad sisend-väljund tabelite vastavad koefitsiendid).
Põlevkivi kasutamise (ja sellest põlevkiviõli tootmise) tuletatud majanduslikku mõju hindavad uuringud on tehtud olukorras, kus raske kütteõli hind maailmaturul (mida põlevkiviõli hind peegeldab) on kasvanud perioodil 2000-2012 4-4,5 korda, sisendi hind (Eesti puhul põlevkivi) aga ainult 50%. Majanduslik tasuvus ja mõju jäävad tulevikus samale tasemele ainult juhul kui see suhteliste hindade tase jääb püsima. See juhtub aga ainult siis kui alternatiivsed primaarenergia allikad (kildagaas) ei avalda märkimisväärset mõju teiste kütuste hindadele (sealhulgas raske kütteõli) või ei võeta laialdaselt kasutusele uusi tehnoloogiaid (sh. neid, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid). Need asjaolud määravad kütteõli senise hinnaeelise püsimise tõenäosuse.
4.2 Põlevkiviõli tootmise mõju SKT-le
Põlevkiviõli mõju väljatoomiseks SKT-st tuleks leida põlevkiviõli toomiseks kasutatud põlevkivi
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
113
lisandväärtus (LV). Selle probleemi lahendamiseks kasutame kaudset lähenemist, mille puhul lähtume AS Eesti Energia kui kõige avatuma andmestikuga ettevõtte näitajatest ning laiendame tulemusi kogu valdkonnale.
SKT puhul kasutame sissetulekute meetodit, mille kohaselt LV võrdub palga ja tööandja poolt makstud sotsiaalmaksu, tootmisvahendite kulumi ja tegevuse ülejäägi (kasumi) summaga. SKT- le üleminekuks liidetakse neto-tootmismaksud. Kuna Eestis põlevkivi sellest õli tootmiseks kasutavad ettevõtted on kõik vertikaalselt integreeritud kontsernid, siis on selle tegevusega seotud mitmed olulised näitajad kajastatud kontserni tasemel ning õlitootmisega seostamiseks kasutame kaudseid hinnanguid (näiteks töötajate arvu kohta).
Eesti Energia AS (EE AS) kontserni müügitulu oli 2012.a 822 miljonit eurot (2013.a. aruandes esialgsega võrreldes parandatud number), vedelkütuste kontserniväline müük andis 78 miljonit eurot tulu, müüdi 189 tuhat tonni ning toodetud õlist läks väljapoole kontserni 97%, ettevõttes töötas 2012.a. keskmiselt 7573 töötajat, kelle arvestatud töötasu oli kokku 169,9 miljonit eurot (Eesti Energia aastaaruanne 2013).
Aastaaruandluses on LV arvutamiseks kõige olulisemad andmed ärikasumis enne kulumit ja makse (EBITDA), mida EE AS on esitanud nii kontserni kohta tervikuna, aga ka üksikute tegevusalade kohta. Astal 2012 oli EBITDA kontserni kohta tervikuna 278 miljonit eurot ning vedelkütuste kohta 32,1 miljonit eurot (Eesti Energia aastaaruanne 2013…). Teades EBITDA näitajat ning toodetud põlevkiviõli tonnide arvu leiame EBITDA ühe tonni põlevkiviõli kohta, mis on 168,5 miljonit eurot (sama tulemus on esitatud ka EE AS Aastaaruandes lk. 138). Üleminekuks LV-le tuleb lisada tööjõukulud koos sotsiaalmaksuga, sest EBITDA-s on need kuludena maha arvatud. Kasutame selleks kütuste ja kogutoodangu proportsiooni ning eeldame, et tööjõukulud õlitootmiseks vastavad sellele. Saame (78:822)*168,5=16 miljonit eurot. Põlevkiviõli tootmise LV on seega 32,1+16=48,1 miljonit eurot.
Viime selle tulemuse põlevkivitonni poolt loodud LV-le, milleks kasutame teadmist, et Statistikaameti andmetel toodeti 2012.a 598,9 tuhat tonni põlevkiviõli ning selleks kasutati 4,707 miljonit tonni põlevkivi (http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp). Siit saame, et ühe tonni põlevkiviõli tootmiseks kulus keskmiselt 7,86 tonni põlevkivi.
Kasutame EE AS andmeid leiame põlevkivitonni väärtuse õli tootmisel loodud LV-na. Tootes 189 tuhat tonni õli kasutas EE AS 1,486 miljonit tonni põlevkivi. Teades, et selle LV on 48,1 miljonit eurot, leiame ühe tonni põlevkivi poolt õli tootmise kaudu loodud LV: 48,1:1,486= 32,37 eurot. Kuna EBITDA sisaldas ka makse, siis võime seda näitajat kasutada ligikaudse hinnanguna SKT-le ning edasistes arvutustes põlevkivi erinevate tootmisviiside mõju hindamisel.
Edasisteks arvutusteks jagame põlevkivi tootmise kaheks: põlevkiviõli ja kõik muu (eelkõige otsepõletamisega elektri tootmine). Leiame kaudselt ja eraldi mõlemal otstarbel kasutatava põlevkivitonni hinnad. Tähistame õlitootmiseks kasutatava põlevkivitonni väärtust õ-ga ja muuks otstarbeks m-ga. Teame varasematest arvutustest keskmist põlevkivitonni väärtust p ning õlitootmiseks kasutatava tonni väärtust õ. Leiame m-i, sealjuures asendame erinevateks otstarveteks toodetud põlevkivi kogused vastavate osakaaludega: põlevkiviõliks tootmiseks kasutati 4708:17258=0,273 ja vastavalt muuks otstarbeks 0,727 kogu tarbimisest õ*0,273+m*0,727=26,75, 32,37*0,273+m*0,727=26,75, m = (26,75-8,84):0,727=24,63
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
114
Kontroll: 24,63*0,727+32,37*0,273=26,75 Seega õ=32,37 ja m=24,63. Kasutame neid tulemusi stsenaariumidel põhinevates prognoosides.
5. Stsenaariumid
Stsenaariumide puhul lähtutakse Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi poolt koostatud stsenaariumidest, milles on kombineeritud tehnoloogiliste lahenduste ja väliskeskkonna muutuste mõjusid (Lisa2). Põlevkivi tootmise kogused on seotud konkreetsetes tehastes rakendatavate tehnoloogiliste lahendustega, mille tulemused esitame agregeeritult ja seostuvalt põlevkivi vajadusega. Esitame eeldused lühidalt, detailsem käsitlus on Põlevkivi arengukava lisas 10 ja teiste ETI materjalides. Tabel 2 on tuletatud ETI stsenaariumide kirjeldustest (Põlevkivi arengukava lisas 10).
Stsenaarium Max Eeldused on järgmised: tehnoloogilise poole pealt eeldused kavandatud mahus õlitehaste käivitamiseks, majanduskeskkonna poolt soodsa nafta ja raskeõli hinnataseme püsimine (suurusjärk 120 USD barrel).
Stsenaarium MinA Eeldused on järgmised: tehnoloogilise poole pealt põlevkivi kasutamine ainult nendes seadmetes, mis on juba käigus või ehitusjärgus. Põlevkivi kasutatakse elektri tootmiseks otsepõletamisega koos uttegaasiga. Võib eeldada ebasoodsamat raske kütteõli hinnatrendi (nafta hind 90 USD barrel)
Stsenaarium MinB Eeldused on järgmised: tehnoloogilise poole pealt põlevkivi kasutamine ainult nendes seadmetes, mis on juba käigus või ehitusjärgus. Põlevkivi kasutatakse elektri tootmiseks keevkihtkateldega plokkides koos biokütuse ja uttegaasiga (põlevkivi osakaal on 50% ploki soojuslikust võimsusest). Võib eeldada ebasoodsamat raske kütteõli hinnatrendi (nafta hind 90 USD barrel).
Tabel 3. Põlevkivi vajadus erinevate stsenaariumide korral perioodil 2016-2030. Periood Stsenaarium
Max, keskmiselt aastas, milj.t.
Stsenaarium Min A, keskmiselt aastas, milj.t.
Stsenaarium Min B, Keskmiselt aastas, milj.t.
2016- 2020
Kaubapõlevkivi otsepõletamisel elektritootmiseks
Firma 1 Firma 2 Firma 3
Kaubapõlevkivi soojusenergia koostootmiseks
Firma 1 Firma 2 Firma 3
Kaubapõlevkivi vajadus
11,60 0,02
0
0,28 0,02 0,02
8,00 0 0
0,28 0 0
6,60 0 0
0,28 0 0
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
115
põlevkiviõli tootmiseks
Firma 1 Firma 2 Firma 3
Põlevkivi vajadus tsemendi tootmiseks
Firma 4 KOKKU
6,00 4,80 1,70
0,20 24,64
4,00 4,80 0,70
0,20 17,98
4,00 4,80 0,70
0,20 16,58
2021- 2025
Kaubapõlevkivi otsepõletamisel elektritootmiseks
Firma 1 Firma 2 Firma 3
Kaubapõlevkivi soojusenergia koostootmiseks
Firma 1 Firma 2 Firma 3
Kaubapõlevkivi vajadus põlevkiviõli tootmiseks
Firma 1 Firma 2 Firma 3
Põlevkivi vajadus tsemendi tootmiseks Firma 4 KOKKU
8,40 0,02
0
0,28 0,02 0,02
12,40 6,76 1,94
0,30 30,14
6,80 0 0
0,28 0 0
4,00 4,80 0,70
0,30 16,88
5,40 0 0
0,28 0 0
4,00 4,80 0,70
0,30 15,48
2026- 2030
Kaubapõlevkivi otsepõletamisel elektritootmiseks
Firma 1 Firma 2 Firma 3
Kaubapõlevkivi soojusenergia koostootmiseks
Firma 1 Firma 2 Firma 3
Kaubapõlevkivi vajadus põlevkiviõli tootmiseks
7,00 0,02
0
0,28 0,02 0,02
6,80 0 0
0,28 0 0
5,40 0 0
0,28 0 0
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
116
Firma 1 Firma 2 Firma 3
Põlevkivi vajadus tsemendi tootmiseks Firma 4 KOKKU
17,20 6,76 1,94
0,30 33,54
4,00 4,80 0,70
0,30 16,88
4,00 4,80 0,70
0,30 15,48
Andmed: autori (A. Purju) arvutused ETI stsenaariumide põhjal.
6. SKT ja põlevkivi osakaalu prognoos
SKT prognoos on suure tinglikkusega näitaja, mis iseloomustab majanduse suurusjärku. Esialgses variandis oleme kasutanud ekstrapoleerimist mudeliga ARIMA (vt. Lisa 1). Saadud tulemustest kasutame eelkõige keskväärtuseid. Prognoosi statistiline usaldusväärsus on madal ja tulemuste hajusus (mida kirjeldab standardhälve ja teised statistilised näitajad ) on suur. Prognoos on tehtud jooksvates hindades ja annab nominaalse kasvu perioodil 2016-2020 keskmiselt 4% aastas (reaalkasv 2% ja inflatsioon 2%), 2012-2015 keskmiselt 3,5% (reaalkasv 1,5% ja inflatsioon 2%) ning 2026-2030 3% (reaalkasv 1% ja inflatsioon 2%).
Esimene prognoosimise viis lähtub tegelikust põlevkivitonni maksumusest SKT eurona 2012.a. Selle leidmiseks kasutame põlevkivi kasutamisega loodud SKT väärtust, mis oli 468,8 miljonit eurot, ning jagame selle tarbitud põlevkivi mahuga, mis oli 17,526 miljonit tonni: SKT(põlevkivi)=(0,032*0,56+0,09)*17415=468,8 miljonit eurot, SKT/tonni põlevkivi=468,8*106 :17,526*106 = 26,75 eurot/tonn.
Tegemist on üldistatud näitajaga, mis kirjeldab antud põlevkivi kasutamise proportsiooni juures keskmiselt loodud SKT-d ühe tonni põlevkivi kohta. Kasutame seda näitajat esimeses lähenduses stsenaariumide võrdlemiseks. Eeldame, et nii SKP deflaator kui põlevkivihind kasvavad 2% aastas. Sel juhul mõjutab SKT suurust ainult reaalkasv ning põlevkivi kasutamist stsenaariumides tuletatud kaevandamise mahud.
Tabel 4. SKT ja kasutatud põlevkivi väärtuse hinnang
Aast a
Hinnainde ksi väärtus, 2012=1,0
SKT, jooksvate s hindades, milj eurot
SKT 2012.a. hindade s, miljon eurot
Kaevandatu d põlevkivi väärtus, milj eurot, p*q Sts Max
Kaevandat ud põlevkivi väärtus, miljon eurot, p*q, Sts Min A
Kaevandatu d põlevkivi väärtus, miljon eurot, p*q, sts Min B
2016 1,0824 20894 19303 26,75*24,64 =659,12
26,75*17, 98=480,96
26,75*16,5 8=443,5
2020 1,1716 24468 20884 26,75*24,64 =659,12
26,75*17, 98=480,96
26,75*16,5 8=443,5
2025 1,2936 28818 22277 26,75*30,14 =806,24
26,75*16, 88=415,5
26,75*15,4 8=414,09
2030 1,4282 33163 23220 26,75*33,54 =897,2
26,75*16, 88=415,5
26,75*15,4 8=414,09
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
117
Allikas: autori (A. Purju) arvutused ETI stsenaariumide põhjal.
Tabel 5. Põlevkivi kasutamise erinevate stsenaariumidega kaasnev osakaal SKT-s, 2015- 2030.
Aasta SKT 2012.a. hindades
Põlevkivi kaevandamise osa SKT-s, Sts Max
Põlevkivi kaevandamise osa SKT-s, Sts Min A
Põlevkivi kaevandamise osa SKT-s, Sts Min B
2016 19303 659,12/19303=0,034 480,96/19303=0,025 443,5/19303=0,023 2020 20884 659,12/20884=0,032 480,96/20884=0,023 443,5/20884=0,021 2025 22277 806,24/22277=0,036 415,5/22277=0,019 414,09/22277=0,019 2030 23220 897,2/23220=0,039 415,5/23220=0,018 414,09/23220=0,018 Allikas: autori (A. Purju) arvutused ETI stsenaariumide põhjal.
6.1 Põlevkiviõli tootmise mõju SKT-s prognoosiperioodil arvestades kasutusviiside erinevusega
Kujundame tabeli 3 ümber seda agregeerides ning jagades kahe kasutusviisi vahel.
Tabel 6. Põlevkivi vajadus erinevate stsenaariumide korral perioodil 2016-2030 arvestades kahe kasutusviisiga.
Periood Stsenaarium Max, keskmiselt aastas, milj.t.
Stsenaarium Min A, keskmiselt aastas, milj.t.
Stsenaarium Min B, Keskmiselt aastas, milj.t.
2016- 2020
Kaubapõlevkivi vajadus põlevkiviõli tootmiseks Põlevkivi vajadus muuks otstarbeks KOKKU
12,50
12,14 24,64
9,50
8,48 17,98
9,50
7,08 16,58
2021- 2025
Kaubapõlevkivi vajadus põlevkiviõli tootmiseks Põlevkivi vajadus muuks otstarbeks KOKKU
21,10
9,04 30,14
9,50
7,38 16,88
9,50
5,98 15,48
2026- 2030
Kaubapõlevkivi vajadus põlevkiviõli tootmiseks Põlevkivi vajadus muuks otstarbeks KOKKU
25,90
7,64 33,54
9,50
7,38 16,88
9,50
5,98 15,48
Allikas: autori (A. Purju) arvutused ETI stsenaariumide põhjal.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
118
Edasi arvutame toodetud SKT kasutades selleks erinevate kasutusviisidega kaasnevat põlevkivitonni poolt loodud väärtust ning stsenaariumidest tuletatud kaevandatava põlevkivi koguseid, mida kasutatakse kas põlevkiviõli tootmiseks või muuks otstarbeks. Tulemused on esitatud tabelis 7.
Tabel 7. SKT ja kasutatud põlevkivi väärtuse hinnang arvestades erinevaid kasutusviise.
Aast a
Hinnainde ksi väärtus, 2012=1,0
SKT, jooksvate s hindades, milj eurot
SKT 2012.a. hindade s, miljon eurot
Kaevandatu d põlevkivi väärtus, milj eurot, Sts Max
Kaevandat ud põlevkivi väärtus, miljon eurot, Sts Min A
Kaevandatu d põlevkivi väärtus, miljon eurot, sts Min B
2016 1,0824 20894 19303 32,37*12,5 +24,63*12, 14=704
32,37*9,5 +24,63*8, 48=516
32,37*9,5+ 24,63*7,08 =482
2020 1,1716 24468 20884 32,37*12,5 +24,63*12, 14=704
32,37*9,5 +24,63*8, 48=516
32,37*9,5+ 24,63*7,08 = 482
2025 1,2936 28818 22277 32,37*21,1 +24,63*9,0 43=906
32,37*9,5 +24,63*7, 38=489
32,37*9,5+ 24,63*5,98 = 454
2030 1,4282 33163 23220 32,37*25,9 +24,63*7,6 4=1027
32,37*9,5 +24,63*7, 38=489
32,37*9,5+ 24,63*5,98 =454
Allikas: autori (A. Purju) arvutused ETI stsenaariumide põhjal.
Tabel 8. Põlevkivi kasutamise erinevate stsenaariumidega kaasnev osakaal SKT-s, 2015- 2030 arvestades erinevaid kasutusalasid.
Aasta SKT 2012.a. hindades
Põlevkivi kasutamise osa SKT-s, Sts Max
Põlevkivi kasutamise osa SKT-s, Sts Min A
Põlevkivi kasutamise osa SKT-s, Sts Min B
2016 19303 704/19303=0,036 516/19303=0,027 482/19303=0,025 2020 20884 704/20884=0,034 516/20884=0,025 482/20884=0,023 2025 22277 906/22277=0,041 489/22277=0,022 454/22277=0,020 2030 23220 1027/23220=0,044 489/23220=0,021 454/23220=0,019
Allikas: autori (A. Purju) arvutused ETI stsenaariumide põhjal.
Tabelis 8 esitatud põlevkivi erineva kasutamisviisidega kaasnev osakaal SKt-s suureneb sel juhul kui kasvab põlevkiviõli tootmiseks kasutatava põlevkivi maht ja suhteline osakaal. Põlevkivi poolt loodud SKT ulatub Sts Max puhul kuni 4,4%-ni 2030 aastal juhul kui peavad paika stsenaariumi nii tehnilised kui majanduslikud eeldused. See tähendab põlevkiviõli (ja teiste
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
119
kütteõlide püsimist suhteliselt samal kõrgel tasemel võrreldes teiste energiaallikatega kui see oli 2014.a. Tehnilisel poolel eeldab see kõigi üksikute firmade poolt kavandatud uute tootmisvõimsuste kasutusele võtmist just põlevkiviõli tootmisel. Ka ulatub põlevkivi tootmise maht sel juhul peale 2020.a 30 miljoni tonnini aastas ja rohkemgi, mis tähendab madalama energiapanusega tooraine kasutamist, mis omakorda vähendab selle energiaallika konkurentsivõimet võrreldes teiste liikidega. Ka ei ole antud töös analüüsitud sellises mahus kaevandmisega kaasnevaid keskkonnaprobleeme.
Teiste stsenaariumide puhul on põlevkivi kasutamise panus SKT-s 1,9-2,7%, mis on võrreldav tänase osakaaluga või isegi alla selle.
6. Mõned võrdlused teiste riikidega
SKT statistikas kajastub energia tootmise ja kasutamisega seonduv eelkõige jaotuse mäetööstus ja elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine. Eestis oli vastavate tegevusalade osakaal 2012.a SKT-s 1,3% ja 3,5% ning põlevkivi kasutamisega seonduv vastavalt 0,9% ja 1,96, mis kokku andis 2,86% SKT-st. EL-i riikides oli vastavate tegevusalade osakaal SKT-s näiteks Soomes 0,4% 2,3%, Poolas samal ajal 1,9% ja 3,6%, mis kokku andis nende tegevusalade osakaaluks 5,5%. Nende riikide SKT osakaalud kuuluvadki erinevatesse servadesse, üheltpoolt teenusmajandus ning teiselt poolt traditsioonilise struktuuriga keskmise elatustasemega riik, kus mineraalide kaevandmisel ja energiatootmisel on suhteliselt suur osakaal majanduses. Teenusmajandused tähtsustavad energia kasutamise efektiivsust ja taastuvate energiaallikate osakaalu.
Samal ajal on kohalike kütuste kaevandamine ja kasutamine ka EL-s jätkuvalt oluline. EL-i riikidest kasutavad madala kütteväärtusega kütusena ligniiti (pruunsüsi või põlevkivi), mille kütteväärtus on 10-20 MJ/kg kohta üksteist riiki (Säästva arengu näitajad,2011). Kõige rohkem, 185,4 miljonit tonni tootis 2012.a Saksamaa, järgnesid Poola 64,3 miljoni tonniga ja Kreeka 62,4 miljoni tonni. Elaniku kohta tootis sarnast kütust Eesti, kelle toodang oli suurem kui Kreekal, vastavalt 9,4 ja 5,5 tonni elaniku kohta. Perioodil 2008-2012 ei ilmutanud seda tüüpi energiaallika kaevandamine kahanemise märke üheski riigis. Saksamaal näiteks suurenes ligniidi kaevandamine võrreldes eelmise aastaga 2011.a 4,2% ja 2012.a. 5,1% (European Mineral Statistics 2008-12). See peegeldab nii probleeme sõltuvusega energiakandjate impordist (gaasiimport Venemaalt) kui kodumaiseid poliitilisi valikuid (Saksamaal tuumajaamade sulgemine), mis lühiperspektiivis suunab madala kütteväärtusega kodumaiste energiaallikate kasutamisele. Samal ajal on energiaühenduste kiire arendamine vähendanud energiasõltuvusmäära, mis peaks kohalike kütuste tähtust vähendama.
7. Kokkuvõte
Tulemused on saadud põlevkivi ühiku SKT tootlikkuse näitajat kasutades ning seda sidudes SKT kasvu ja põlevkivikaevandmise prognoosidega. Andmed on esitatud esimese viie aasta pikkuse prognoosi perioodi osas nii selle esimese kui viimase aasta kohta, et demonstreerid planeeritud mahtude erineva käiku mineku aja mõju osakaalu näitajale (see on siis aastate 2016 ja 2020 võrdlus). Teistel juhtudel on eeldatud kavandatud mahu saavutamine perioodi viimasel aastal.
Näitajad sisaldavad põlevkivi kaevandamise otsese ja kaudse mõju hinnangut, arvesse ei ole võetud tuletatud mõju. Kõige suurema osakaaluga on põlevkivi kaevandamine antud eeldustel SKT-s Maxi stsenaariumi korral, kui eeldatakse kõigi kavandatud projektide realiseerumist. Sel juhul on põlevkivi kaevandamise panus kuni 4,4% SKT-st, kusjuures tulemust mõjutab ka see kui kiiresti kavandatud tööstused käivitatakse. Teiste stsenaariumide puhul jääb põlevkivi
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
120
osakaal 1,9-2,8% piiresse, mis on võrreldav tänase kasutuse suurusjärguga.
Stsenaariumid eeldavad seniste kütuste domineerivat osa energiabilansis, mis tähendab niisuguse tehnoloogilise murrangu mitte realiseerumist vaadeldaval ajavahemikul, mis tooks kaasa täiesti teistlaadsete energiakandjate kasutusele võtmise mahus, mis tõrjuks kiiresti traditsioonilised mittetaastuvad energiaallikad kasutusest. Töös on esitatud otse ja kaudse mõju hinnanguid, mis fikseerivad kujunenud olukorra energeetikas, sh. põlevkivi kasutuses. Prognoosid peegeldavad eelkõige teatud ettevõtete kavandatud tehnoloogiliste lahenduste realiseerumise mõju SKT-le eeldusel, et tehakse investeeringud, mis kavandatud projektid ellu viivad.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
121
8. Kirjandus
Eesti Energia AS aastaaruanne 2013, https://www.energia.ee/-/doc/10187/pdf/concern. Eesti Statistika aastaraamat 2014, 2014, Tallinn. Erinevad andmetabelid: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ koostamise ettepanek, 2012, Tallinn. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, 2009, Tallinn. Estonian oil shale mining and oil production: macroeconomic impacts study, 2014, Ernst&Young Baltic AS, Tallinn. European Mineral Statistics 2008-12. A product of the World Mineral Statistics database, 2014, British Geological Survey, Keyworth, Nottingham Kralik, S., Kaarna, R., Rell, M., 2012, Keskkonnakulutuste analüüs, Tallinn, Poliitikauuringute keskus Praxis. Lahtvee, V., Nõmmann, T., Runnel, A., Sammul, M., Espenberg, S., Karlõševa, A., Urbel- Piirsalu, E., Jüssi, M., Poltimäe, H., Moora, H., 2013, Keskkonnatasude mõjuanalüüs, SEI Tallinn ja Tartu ülikool, RAKE. Tellija Riigikantselei. Koostööpartner Euroopa Sotsiaalfond. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015, 2008, Tallinn. Põlevkivi arengukavas seatud eesmärgid on täitmata, 2014, http://www.riigikontroll.ee/suhted avalikkusega/pressiteated/tabid/168/ItemId/705/ami PWC, 2011, Põlevkiviõli tootmise väärtusahela majandusliku mõju analüüs, Tallinn, 2011. Statistical Yearbook of the Republic of Poland 2013, Statistical Publishing Establishment, Warszawa 2013.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
122
Lisa 1 SKT prognoos
ARIMA (2,1,0) mudel Üldkujul yt-yt-1=μ+φ1(yt-1-yt-2)+φ2(yt-2-yt-3)+ut, kus yt on SKT turuhindades perioodil t, μ on mudeli vabaliige (konstant), ut on mudeli viga perioodil t, φ1 ja φ2 on mudeli parameetrid. Hinnatud parameetritega kujul yt-yt-1=868,817+0,501(yt-1-yt-2)+-0,552(yt-2-yt-3)+ut,
Model: ARIMA, using observations 1996-2013 (T = 18) Dependent variable: (1-L) SKT_turuhindades
Standard errors based on Hessian Coefficient Std. Error z p-value
const 868,817 170,387 5,0991 <0,00001 *** ΔSKT turuhindades_1
0,50072 0,18541 2,7006 0,00692 ***
ΔSKT turuhindades_2
-0,552438 0,17381 -3,1784 0,00148 ***
Mean dependent var 880,3367 S.D. dependent var 1004,623 Mean of innovations -0,773915 S.D. of innovations 735,3905 Log-likelihood -144,7672 Akaike criterion 297,5343 Schwarz criterion 301,0958 Hannan-Quinn 298,0254
Real Imaginary Modulus Frequency AR
Root 1 0,4532 -1,2668 1,3454 -0,1953 Root 2 0,4532 1,2668 1,3454 0,1953
Prognoosid: For 95% confidence intervals, z(0,025) = 1,96
Obs SKT_turuhin dades
prediction std. error 95% interval
2014 undefined 19407,2 735,390 (17965,8, 20848,5) 2015 undefined 20081,2 1326,18 (17481,9, 22680,5) 2016 undefined 20894,0 1592,55 (17772,6, 24015,3) 2017 undefined 21842,3 1690,55 (18528,9, 25155,7) 2018 undefined 22781,9 1772,37 (19308,1, 26255,7) 2019 undefined 23642,3 1901,43 (19915,5, 27369,0) 2020 undefined 24467,7 2057,52 (20435,0, 28500,4) 2021 undefined 25319,5 2189,48 (21028,2, 29610,8) 2022 undefined 26203,8 2291,45 (21712,6, 30694,9) 2023 undefined 27089,7 2384,69 (22415,8, 31763,6) 2024 undefined 27958,6 2483,23 (23091,5, 32825,6) 2025 undefined 28818,0 2584,78 (23751,9, 33884,0) 2026 undefined 29682,0 2681,05 (24427,2, 34936,8) 2027 undefined 30553,7 2769,81 (25124,9, 35982,4)
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
123
2028 undefined 31426,5 2854,55 (25831,7, 37021,3) 2029 undefined 32295,8 2938,36 (26536,7, 38054,9) 2030 undefined 33162,6 3021,27 (27241,0, 39084,2) 2031 undefined 34030,2 3101,85 (27950,7, 40109,7) 2032 undefined 34899,5 3179,59 (28667,6, 41131,3) 2033 undefined 35769,2 3255,14 (29389,3, 42149,2) 2034 undefined 36638,2 3329,23 (30113,1, 43163,4) 2035 undefined 37506,6 3402,02 (30838,8, 44174,5) 2036 undefined 38375,1 3473,29 (31567,6, 45182,7)
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
124
Lisa 10. Põlevkivikasutuse stsenaariumite tehnilise osa kirjeldused
Stsenaariumite arvuliste väärtuste määratlemine toimus kas siis ettevõtete esitatud andmete alusel või siis eksperthinnangutel (põhiliselt min-stsenaariumis). Ettevõtete esitatud andmeid analüüsiti põlevkivi kasutuse tehniliste võimaluste seisukohalt, vajadusel teostati kontrollarvutusi ja koostati eksperthinnang. Andmed küsiti ja ka esitati kaubapõlevkivi kohta, põlevkivivaru arvväärtuse leidmiseks jagati kaubapõlevkivi kogus koefitsiendiga 1,2. Andmeid küsiti ja esitasid Eesti Energia (EE), Viru Keemia Grupp (VKG), Kiviõli Keemiatööstus (KKT), Kunda Nordic Tsement (KNC) ja Sillamäe SEJ. Kuna viimase osakaal põlevkivi kasutuses on marginaalne, siis seda eraldi ei arvestatud. 1. Max stsenaariumil on võetud aluseks põhiliselt ettevõtete poolt esitatud andmed, mis laekusid jaan-veebr. 2014. Andmed on esitatud ajaperioodide 2016-2020, 2021-2025 ja 2026- 2030 kohta summaarselt igas ajaperioodis. Kaubapõlevkivi otsepõletamisel elektritootmiseks. EE kavandab kasutada olemasolevaid energiaplokke, neist suitsugaaside puhastusseadmetega varustatud 4 plokki aastani 2030, ilma puhastusseadmeteta 4 plokki aga piiratud kasutusajaga kuni aastani 2023. Olemasolevaid keevkihtkateldega 2 plokki ja aastal 2015 töösse viidavat Auvere keevkihtkatlaga plokki kasutatakse samuti kogu vaadeldava ajaperioodi jooksul. EE põlevkivi vajadust arvestati ajaperioodil 2016-2020 EE andmetega, ülejäänud ajaperioodidel aga eksperthinnangu alusel. Vastavad põlevkivikogused: 2016-2020.a.a. – 58 mln t, EE andmed; 2021-2025.a.a. – 42 mln t, eksperthinnang, 2026-2030.a.a. – 35 mln t, eksperthinnang, VKG põlevkivi kasutus otsepõletamisel elektritootmiseks on marginaalne ja moodustab 0,1 mln t 5 aasta kohta igal vaadeldaval ajaperioodil. KKT ei kavanda põlevkivi kasutust elektritootmiseks otsepõletamisel. Kaubapõlevkivi soojusenergia tootmiseks koostootmisel. Soojusenergia tootmiseks kavandavad nii EE, VKG kui ka KKT kasutada olemasolevaid koostootmisseadmeid või vajadusel neid asendades uutega. Põlevkivi vajadust kavandavad: EE kõigil viieaastastel perioodidel igaühes 1,4 mln t; VKG samadel ajaperioodidel igaühes 0,1 mln t; KKT samadel ajaperioodidel igaühes 0,1 mln t. Kaubapõlevkivi vajadus põlevkiviõli tootmiseks. EE kavandab lisaks kahele olemasolevale Enefit-140 seadmele ja käivitamisel olevale ühele Enefit-280 ehitada veel 7 uut Enefit-280 seadet. EE põlevkivi vajadus ja seadmed õlitootmiseks (EE andmed): 2016-2020.a.a. – 30 mln t, 2 Enefit-140 ja 2 Enefit-280 seadet; 2021-2025.a.a. – 62 mln t, 2 Enefit-140 ja 5 Enefit-280 seadet; 2026-2030.a.a. – 86 mln t , 2 Enefit-140 ja 8 Enefit-280 seadet.
VKG kavandab kasutada nii GSK e. Kiviter kui ka TSK e. Petroter seadmeid. VKG põlevkivi vajadus ja seadmed õlitootmiseks (VKG andmed): 2016-2020.a.a. – 24 mln t, 4 Petroter ja Kiviter seadmed; 2021-2025.a.a. – 33,8 mln t, 5 Petroter ja Kiviter seadmed; 2026-2030.a.a. – 33,8 mln t, 5 Petroter ja Kiviter seadmed. KKT kavandab samuti kasutada nii GSK kui ka TSK seadmeid. KKT põlevkivi vajadus ja seadmed õlitootmiseks (KKT andmed): 2016-2020.a.a. – 8,5 mln t, 10 Kiviter ja 5 TSK-500 seadet; 2021-2025.a.a. – 9,9 mln t, 12 Kiviter ja 8 TSK-500 seadet; 2026-2030.a.a. – 9,9 mln t, 12 Kiviter ja 8 TSK-500 seadet.
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
125
Kaubapõlevkivi vajadus tsemendi tootmiseks. KNC põlevkivi vajadus ja seadmed tsemendi tootmiseks (KNC andmed): 2016-2020.a.a. – 1,0 mln t, 2 ahju; 2021-2025.a.a. – 1,5 mln t, 3 ahju; 2026-2030.a.a. - 1,5 mln t, 3 ahju.
2. Minimaalse stsenaariumi puhul põlevkivi tarbimise mahud baseeruvad eksperthinnangutel. Eeldati, et põlevkivi kasutatakse ainult olemasolevate ja juba ehitusjärgus olevate seadmetega. Uute seadmete ehitusega ei alustata. Stsenaarium koostati kahes variandis, kus esimeses kasutati elektritootmiseks põlevkivi otsepõletamisega koos uttegaasiga ja teises keevkihtkateldega plokkides põlevkivi koos biokütusega ning uttegaasiga (põlevkivi osakaal 50% ploki soojuslikust võimsusest). Põlevkivi otsepõletamisel uttegaasi kogused on arvestatud ainult EE Õlitööstuses olemasolevatest kahest Enefit-140 ja ühest Enefit-280 seadmetest saadavat uttegaasi. 2.1 Minimaalne stsenaarium_A Kaubapõlevkivi otsepõletamisel elektritootmiseks. Siin on eeldatud, et ajaperioodil 2016-2020 saavad koormust kõik EE NEJ energiaplokid, määravaks on uttegaasi ärapõletamise vajadus. Ilma puhastusseadmeteta energiaplokkide lubatud kasutustunnid on ammendatud aastaks 2020 ja puhastusseadmetega energiaplokid osaliselt tööst välja viidud aastaks 2024. (vt. Elering_varustuskindluse aruanne 2014, ptk 3.1.1). Teised põlevkivi kasutavad ettevõtted elektritootmiseks põlevkivi otsepõletamisel ei kasuta. EE põlevkivi vajadus ja seadmed: 2016-2020.a.a. – 40, mln t, kõik olemasolevad energiaplokid ja 2015.a. valmiv Auvere energiaplokk; 2021-2025.a.a. – 34 mln t, kõik keevkihtkateldega ja puhastusseadmetega energiaplokid; 2026-2030.a.a – 24 mln t, kõik keevkihtkateldega ja 2 puhastusseadmetega energiaplokki. Kaubapõlevkivi soojusenergia tootmiseks koostootmisel. Siin on arvestatud ainult EE poolt põlevkivi kasutust Balti EJ koostootmisplokis, mille soojatoodang läheb Narva linna kütteks ja ettevõtete soojusvarustuseks. Põlevkivi vajadus on analoogne max stsenaariumile, s.o. 1,4 mln t igal viieaastasel perioodil kokku. Teiste põlevkivi kasutavate ettevõtete puhul on põlevkivi vajadus soojusenergia tootmiseks võetud 0.
Kaubapõlevkivi vajadus põlevkiviõli tootmiseks. Eeldatakse, et EE uusi seadmeid ei evita ja töösse jäävad olemasolevad 2 Enefit-140 ja 1 Enefit- 280 seadet. EE põlevkivi vajadus ja tootmisseadmed: 2016-2020.a.a. – 20 mln t, 2 Enefit-140 ja 1 Enefit-280 seadet; 2021-2025.a.a. – 20 mln t, seadmed samad; 2026-2030.a.a. – 20 mln t, seadmed samad.
VKG jätkab õlitootmist olemasolevate Kiviter ja 2 Petroter seadmetega. Käivitatakse ka kolmas Petroter seade. VKG põlevkivi vajadus ja tootmisseadmed: 2016-2020.a.a. – 24 mln t, 3 Petroter ja Kiviter seadmed; 2021-2025.a.a. – 24 mln t, samad seadmed; 2026-2030.a.a. – 24 mln t, samad seadmed.
KKT jätkab õlitootmist olemasolevate seadmetega, uusi juurde ei rajata. KKT põlevkivi vajadus ja tootmisseadmed: 2016-2020.a.a. – 3,5 mln t, 8 Kiviter ja 2 TSK-500 seadet; 2021-2025.a.a. - 3,5 mln t, 8 Kiviter ja 2 TSK-500 seadet; 2026-2030.a.a. - 3,5 mln t, 8 Kiviter ja 2 TSK-500 seadet;
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”
126
Kaubapõlevkivi vajadus tsemendi tootmiseks. KNC põlevkivi vajadus ja seadmed tsemendi tootmiseks on sama, mis max stsenaariumi puhul: 2016-2020.a.a. – 1,0 mln t, 2 ahju; 2021-2025.a.a. – 1,5 mln t, 3 ahju; 2026-2030.a.a. - 1,5 mln t, 3 ahju.
2.2 Minimaalne stsenaarium_B Kaubapõlevkivi otsepõletamisel elektritootmiseks. Erinevus variandist A on seotud ainult EE NEJ põlevkivi kasutuse osas, kus keevkihtkateldes põlevkivi osakaal ploki soojuslikust võimsusest moodustab 50% ja lisaks põletatakse uttegaasi ning biokütust. Tolmpõletusplokkides kasutatakse ainult põlevkivi ja uttegaasi. Seadmete koosseis on analoogne stsenaarium_A omaga. EE põlevkivi vajadus: 2016-2020.a.a. – 33 mln t; 2021-2025.a.a. – 27 mln t; 2026-2030.a.a. – 18 mln t. Kaubapõlevkivi vajadused soojusenergia, põlevkiviõli ja tsemendi tootmiseks on analoogsed minimaalse stsenaariumiga_A.
Tellija: Keskkonnaministeerium Töö nr: 13082
Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne
Käesolev KSH aruanne on koostatud Põlevkivi arengukava 20.10.2014 eelnõu kohta
Vastutav täitja: Madis Metsur
Indrek Tamm
Tallinn, oktoober 2014
Marja 4d, 10617 Tallinn, Eesti. Tel: 6567300 , e-post [email protected]
2
Sisukord
1 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 ........................................................... 9 1.1 Põlevkivi arengukava sisu ............................................................................................ 9 1.2 Põlevkivi arengukava strateegilised eesmärgid ........................................................ 11 1.3 Stsenaariumid ja alternatiivid .................................................................................... 12 1.4 Kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium ............................................... 13 1.5 Põlevkivi arengukava meetmed ................................................................................ 13 1.6 Põlevkivi arengukava 2030 seos asjakohaste strateegiliste dokumentidega ........... 14
2 KSH ulatus ja metoodika .................................................................................................. 18 3 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus, keskkonnamõju ja leevendamismeetmed19
3.1 Senise keskkonnamõju kokkuvõte ja olulised keskkonnaprobleemid ...................... 19 3.2 Põlevkivi kasutamise arengukava planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju kokkuvõte................................................................................... 23
4 Vastavusanalüüs ............................................................................................................... 30 4.1 Keskkonnaõigus ......................................................................................................... 30 4.2 Üldistatud strateegilised keskkonnaeesmärgid ........................................................ 30 4.3 Põlevkivi arengukava meetmete vastavus strateegilistele keskkonnaeesmärkidele 31
5 Olulise negatiivse keskkonnamõju leevendamise ja kompenseerimise meetmed, järelevalve ja seire .................................................................................................................... 33
5.1 Negatiivse keskkonnamõju vältimine ........................................................................ 33 5.2 Negatiivse keskkonnamõju kompenseerimine ja leevendamine .............................. 34
5.2.1 Kavandatud meetmed ja tegevused .................................................................. 34 5.2.2 Uuringud leevendusmeetmete täpsustamiseks ................................................ 35
5.3 Järelevalve ja seire ..................................................................................................... 36 5.4 Kriteeriumid ja indikaatorid ....................................................................................... 38
6 KSH korraldus ................................................................................................................... 39 6.1 Eksperdi ja strateegilise planeerimisdokumendi koostaja andmed .......................... 39 6.2 Avalikkuse kaasamine ................................................................................................ 39 6.3 Raskused KSH aruande koostamisel .......................................................................... 41
7 Kasutatud dokumentide ja kirjanduse loetelu ................................................................. 42
KSH LISA 1 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ja senine keskkonnamõju, leeven- dusmeetmed (99 lehekülge) Sisukord 1.1 Eesti üldine keskkonnaseisund 1.2 Maavarad 1.2.1 Praegune olukord 1.2.2 Mõju kaasnevatele maavaradele 1.2.3 Põlevkivivaru kaevandamisvõimalused kuni 2030 ja eelvaade 2050 1.2.4 Leevendusmeetmed 1.3 Maastik ja maakasutus 1.3.1 Praegune olukord 1.3.2 Mõju maastikule ja maakasutusele 1.3.3 Leevendusmeetmed 1.4 Muld ja pinnas 1.4.1 Praegune olukord
3
1.4.2 Mõju mulla ja pinnase seisundile 1.4.3 Leevendusmeetmed 1.5 Pinnavesi 1.5.1 Praegune olukord 1.5.2 Keskkonnamõju prognoos pinnaveele 1.6 Põhjavesi 1.6.1 Praegune olukord 1.6.2 Mõju põhjaveele 1.6.3 Võimalikud leevendusmeetmed, veekeskkond 1.7 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustik, taimestik ja loomastik, elupaigad, looduslik mitmekesisus 1.7.1 Praegune olukord 1.7.2 Natura 2000 alad 1.7.3 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustikule, taimestikule ja loo- mastikule, elupaikadele ja looduslikule mitmekesisusele ning rohevõrgustikule 1.7.4 Vältimis- ja leevendusmeetmed 1.7.5 Kurtna maastikukaitseala ja loodusala 1.8 Jäätmeteke ja –kasutus 1.8.1 Praegune olukord 1.8.2 Mõju jäätmetele 1.8.3 Leevendusmeetmed 1.9 Välisõhu kvaliteet, sh tahked osakesed ja lõhn, kliimamuutused 1.9.1 Praegune olukord 1.9.2 Mõju välisõhu kvaliteedile 1.9.3 Mõju kliimamuutusele 1.9.4 Leevendusmeetmed 1.10 Müra, maavõnked, vibratsioon 1.10.1 Praegune olukord 1.10.2 Mõju müra, maavõngete ja vibratsiooni tekkele 1.10.3 Leevendusmeetmed 1.11 Asustatud alad 1.11.1 Praegune olukord 1.11.2 Mõju asustatud aladele 1.11.3 Leevendusmeetmed 1.12 Inimeste tervislik seisund ja kohalike inimeste heaolu 1.12.1 Praegune olukord 1.12.2 Mõju inimeste tervislikule seisundile ja kohalike inimeste heaolule 1.12.3 Leevendusmeetmed 1.13 Sotsiaalmajanduslik keskkond (sh praegune mõju elanikkonna elukvaliteedile ja sot- siaal-demograafilisele jätkusuutlikkusele) 1.13.1 Praegune olukord 1.13.2 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale 1.13.3 Leevendusmeetmed 1.14 Kultuuriväärtused 1.14.1 Praegune olukord 1.14.2 Mõju kultuuriväärtustele 1.15 Erinevate keskkonnategurite seosed ja piiriülene keskkonnamõju
4
LISA 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ja KSH programmi avalikustamise- ga seotud materjalid
LISA 3 KSH aruande avalikustamisega seotud materjalid …… Lisatakse hiljem
Vajadusel Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande täiendav informatsioon
LISA 4 Põlevkivi arengukava koostajatele KSH käigus jooksvalt esitatud ettepanekud Lisatakse hiljem
5
SISUKOKKUVÕTE
Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine on ligi sajandipikkuse ajalooga tegevus, mis on oluli- selt mõjutanud Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikku ja keskkonnaseisundit. Sektor on oluline tööandja Ida-Virumaal.
Põlevkivitööstuse arengu määravad peamiselt majanduslikud tingimused nagu elektrituru avanemine ning õli hind maailmaturul, samuti keskkonnanõuete jätkuv karmistumine.
Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine on olulise negatiivse keskkonnamõjuga maastikule, pinnasele, elusloodusele, põhja- ja pinnaveele ning välisõhule.
Paljud põlevkivitööstusega seotud survetegurid pärinevad aastakümnete tagant, kuid nende mõju keskkonnaseisundile ulatub tänasesse päeva. Põlevkivisektori ettevõtete tasutud kesk- konnatasudest jõuab kohalike omavalitsuste arusaama järgi Ida-Virumaale tagasi alla 10%, mis tekitab muu hulgas kohalikes elanikes arvamuse, et põlevkivitööstuse keskkonnamõju ei leevendata piisavalt.
Põlevkivi kaevandamisega (sh lõpetatud ja üleujutatud kaevandused, karjäärid) muudetakse maastiku ja veekogude ning põhjavee omadusi püsivalt. Karjääriviisiliselt või allmaaviisil kae- vandatud ala kogupindala Ida-Virumaal on 441 km2 (sellest 290 km2 allmaakaevandatud) ja Lääne-Virumaal 1 km2. Jõhvi valla territooriumist on kaevandatud on 60%, järgnevad Kiviõli linn ja Mäetaguse vald 40 %-ga.
Kaevandatud alast 142 km2 on kaevandamine lõpetatud (möödunud on ka järelhoolduspe- riood) ja kaevandamisjärgsed maapinna võimaliku vajumise ja veerežiimi muutustega seoses esilekerkivad probleemid tuleb lahendada omavalitsuste ja riigi poolt. Kaevandamisloa või järelhooldusperioodita on kogu Kiviõli linna kaevandatud ala, enim on selliseid alasid veel Kohtla (31%), Jõhvi (31%) ja Kohtla-Nõmme (26%) valdades ja Kohtla-Järve linnas (22%).
Olemasolevatel töötavatel mäeeraldistel jätkub kaevandatavat põlevkivivaru1 lubatud aas- tamäära2 20 mln tonni koguses kaevandades 17 aastaks ja põlevkivi arengukava perioodil on vajalik 1-2 uue kaevanduse rajamine.
Põlevkivi kasutamisel tekkivate jäätmete ladestamiseks on rajatud kümme suuremat tuha- ja poolkoksiladestut hõlmavad kokku 21.5 km2 maad, siia lisandub ka maavajadus nende lades- tute sademevee ja nõrgvee käitlussüsteemidele. Jäätmeladestud on tänaseks enamasti kor- rastatud, Kohtla-Järvel poolkoksiladestul tööd jätkuvad. Arvestades põlevkivi kasutamisel tekkivate ohtlike jäätmete suurt mahtu on oluline nende keskkonnanõuetele vastav lades- tamine, jäätmete teket piirab eelkõige põlevkivi kaevandamismahu piirang.
Vett, pinnast ja õhku saastavatest põlevkivisektori jääkreostusobjektide osas on planeeritud vahendid Kukruse aherainemäe ja Purtse jõe valgala jääkreostusobjektide uuringuteks ja keskkonnaohutuks muutmiseks.
1 põlevkivi geoloogilise uuringu tulemusena saadud (maavara)varu, mis on arvel Keskkonnaregistri maardlate nimistus (arvestust peetakse Eesti Vabariigi maavaravarude koondbilansis); 2 Maapõueseadus § 251. Põlevkivi aastane kaevandamismäär. Põlevkivi aastane kaevandamismäär on kalendriaastas kõigi lubade alusel kokku maksimaalselt kaevandada lubatud põlevkivi kogus. Põlevkivi aastane kaevandamismäär on 20 miljonit tonni.
6
Ida-Virumaa keskkonnaseisund on ettevõtete ja riigi poolt viimase 10 aasta jooksul rakenda- tud meetmete mõjul oluliselt paranenud, kuid senini esineb keskkonnakvaliteedi piirväärtus- te ületamist:
Tööstuspiirkondades ja jäätmeladestuskohtade ümbruses on pinnas ja maapinnalä- hedane põhjaveekiht saastunud. Kaevandaval alal on maapinnalähedane põhjavee- kiht kuivendatud ja ebapüsiva vee kvaliteedi tõttu joogiveeallikana kasutuskõlbmatu. Elanike veevarustuseks tuleb kasutada sügavamate veekihtide vett. Sealjuures pole ka kindlust põlevkivikihi all lasuva Lasnamäe-Kunda veekihi edasise sobivuse osas joogiveeallikana pärast kaevandamise lõpetamist.
Põlevkivitööstuse mõju all olevad pinnaveeveekogumid on valdavalt kesises või hal- vas (saastunud) seisundis. Kaevandusvee ärajuhtimiseks on rajatud kümneid kraave ning muudetud jõgede (n Raudjõe ja Mustajõe) sänge. Pärast kaevandamise lõppe- mist on mitmed pinnaveekogud jäänud osaliselt või täiesti kuivaks (Kohtla jõe ülem- jooks, Kose oja, Hirmuse jõgi jt).
Käesoleval ajal on ebaselge, kas suudetakse tagada väljalaskmete kaudu loodusesse tagasijuhitavas õlitööstuste heitvees kõigi ohtlike ainete sisalduse vastavus keskkon- naministri määruses nr 99 toodud piirväärtustele3. Järve Biopuhastus tegeleb eesvoo- luks olevas meres segunemispiirkonna määramisega. Reoveepuhastaja võib seada täiendavaid nõudeid vastuvõetavale reoveele.
Kaitstavad loodusobjektid on ohustatud kaevandatud alade laienemise mõjul ja kesk- konnariski all tööstusheidete mõjul. Seniste uurimiste põhjal väärtuslike rabade ter- viklikult looduslähedase seisundi säilimist nende all kaevandamisel kinnitada ei saa.
Välisõhu kvaliteediga on seniajani olnud probleeme Kohtla-Järvel, Sillamäel, Narvas ja Kiviõlis, kus võimalikeks saasteallikateks on VKG Õlitööstus, regionaalne puhastus- seade, poolkoksimägede sulgemistööd, Kiviõli Keemiatööstus OÜ, Sillamäe Sadama kütuseterminaalid ning Eesti Energia Õlitööstus. Olulised on olnud põlevkivi kasuta- misega seotud vääveldioksiidi ja peenosakeste ning madala lõhnalävi ainete (vesinik- sulfiid, lõhnareostus) heited.
Põlevkivi arengukava seab kolm strateegilist eesmärki:
1. Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähen- damine.
2. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendami- ne.
3. Põlevkivialase haridus-ja teadustegevuse arendamine.
3 VV määrus nr 99 (29.11.2012) „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heitja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“. Veekogusse juhitavale heitveele on paljude ohtlike ainete osas taotletud vastavust pinnavee piirväärtustega Keskkonnaministri määrusest Keskkonnaministri määrus nr 49 (09.09.2010) „Pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtused ja nende kohaldamise meetodid ning keskkonna kvaliteedi piirväärtused vee-elustikus“.
7
Vältimis- ja ettevaatuspõhimõtte järgi ei saa suurendata keskkonnakoormust mittevastavust põhjustanud näitajate osas enne kui mittevastavus on kõrvaldatud. Põlevkivi kaevandamise piiramine aastamääraga 20 mln tonniga aastas tagab, et keskkonnaseisund ei lähe halve- maks.
Põlevkivi arengukava eeldatavasti toetab keskkonnaõiguse ja muude asjakohaste planeeri- misdokumentidega määratud keskkonnaeesmärkide saavutamist.
Põlevkivi arengukava rakendamise keskkonnamõju ja sotsiaalmajanduslik mõju on kokkuvõt- tes eeldatavalt positiivsed. Olulise positiivne mõju saavutamine keskkonnaseisundile sõltub Põlevkivi arengukava, veemajanduskava ja jäätmekava ressursside kasutamise koosmõjust Ida-Virumaal.
Oluline piiriülene negatiivne keskkonnamõju ei ole tõenäone, sest heidete suurenemist vä- lisõhku ja veekeskkonda ette ei ole näha.
Olulise negatiivse keskkonna mõju vältimiseks ja leevendamiseks on keskkonnaeksperdi ar- vates olulised järgmised Põlevkivi arengukava seisukohad ja meetmed:
• kaevandatav põlevkivi aastamäär on 20 mln tonni aastas;
• esitada kaevandatavate alade eelisnimekiri ja kaart praeguste teadmiste põhjal (vaa- ta LISA 1 peatükis 1.2 toodud keskkonnaeksperdi ettepanek);
• ohtlike ainete leviku kontrolli tõhustamine, sh jääkreostuse likvideerimise lõpulevii- mine põlevkivimaardla alal, alustades Purtse jõe valgalast, Kukruse põlenud aherai- nemäest;
• põlevkiviõli tootmise eelisarendamine;
• lauslangatamise rakendamisvõimaluste selgitamine kaevandustes, kadude vähenda- miseks allmaakaevandamisel;
• karjääride ja kaevanduste etapiviisilise sulgemine alustades Kurtna maastikukaitse- alaga piirneva Narva karjääri (endine Viivikonna karjäär) osaga;
• KIKi Ida-Virumaa põlevkivitööstuse negatiivse keskkonnamõju leevendamise alaprog- rammi käivitamine kohtadel vajalike tegevuste elluviimiseks, kusjuures programmi si- su ja tingimused arutatakse läbi Eesti põlevkivimaardla kohalike omavalitsustega.
Parim arengustsenaarium saadi arendaja, keskkonnaeksperdi ja huvitatud osapoolte koos- töös Põlevkivi arengukava ja KSH samaaegsel tegemisel ning eri tasemel aruteludele, konsul- tatsioonidele ning uurimistöödele tuginedes.
Põlevkivi arengukava eelnõus on arvestatud keskkonnaeksperdi soovitusega, et eelistatud arengustsenaarium on jätkusuutlik stsenaarium põlevkivi kaevandamismahu piiramisega ku- ni 20 mln tonni aastas kuni aastani 2020. Kui ettevõtete, KOVide ja riigi koostöös saavutatak- se Virumaa keskkonnaseisundi stabiliseerumine, pole tulevikus välistatud ka põlevkivi kae- vandamise piirmäära suurendamine või paindlikumaks muutmine sotsiaalmajanduslikel kaa- lutlustel.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus olulisi KSH aruande koostamist takistavaid raskusi ei olnud.
8
Põlevkivi arengukava keskkonnatulemuslikkuse üldiseks kriteeriumiks on põlevkivitööstuse poolt tekitatud oluliste keskkonnahäiringute ulatuse vähenemine. Indikaatoritena tuleb ka- sutada:
• Keskkonna eri valdkondadele kehtestatud keskkonnakvaliteedi piirväärtusi, mida põ- levkivisektor mõjutab;
• Heite piirväärtusi tööstusharule ja käitistele.
9
1 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030
1.1 Põlevkivi arengukava sisu Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on strateegiline arengukava “Põlevkivi ka- sutamise riiklik arengukava 2016-2030” (edaspidi Põlevkivi arengukava).
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 “Strateegiliste arenguka- vade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” esitas keskkonnaminister Põlevkivi arengukava koostamise ettepaneku, mis kiideti heaks Va- litsuse korraldusega 04.04.2013 nr 138.
Arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks on Keskkonnaministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sot- siaalministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministee- rium ning Riigikantselei.
Vajadus Põlevkivi arengukava koostamiseks tuleneb maapõueseadusest ja säästva arengu seadusest. Maapõueseaduse paragrahvi 34 lõike 1 punkti 17 kohaselt keeldutakse kaevan- damisloa andmisest põlevkivi kaevandamiseks, kui puudub põlevkivi kasutamissuundade kindlaks määramiseks (sealhulgas põlevkiviõli, põlevkivi uttegaasi ning põlevkivist toodetud elektri- ja soojusenergia kasutusvõimaluste hindamiseks) koostatud riiklik arengukava. Säästva arengu seaduse paragrahvi 12 järgi suunatakse riigi algatatud arengukava alusel nende majandusharude ja piirkondade arengut, kus looduskeskkonna saastamine ja loodus- varade kasutamine võib ohustada looduslikku tasakaalu või bioloogilise mitmekesisuse säili- mist. Põlevkivi arengukava koostamisel järgitakse “Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärke.
Põlevkivi arengukavas määratakse põlevkivi kasutamise strateegilised eesmärgid ja kirjelda- takse nende eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid.
Põlevkivi arengukava ja selle KSH algatamise dokumendid ning vastav temaatiline uurimistöö “Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016−2030 koostamiseks vajalike andmete ana- lüüs“ on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 koostamine“4. Põlevkivimaardla senisest kasutamisest ning uuritud põlevkivivarust annab ülevaate joonis 1.
Koostatav Põlevkivi kasutamise arengukava on seotud Majandus- ja Kommunikatsiooniminis- teeriumis koostamisel oleva „Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030“ (ENMAK)5.
Põlevkivi arengukava loeb põlevkivi jätkusuutlikuks tarbimiseks kuni 20 mln põlevkivivaru aastas. Põlevkivi kasutamisel nähakse ette õlitootmise osatähtsuse suurenemine koos tekki- va gaasi kasutamisega elektri ja soojuse tootmiseks. Õlitootmise laiendamisega samaaegselt peab olema välja arendatud õlitootmisel tekkiva gaasi kasutamine.
4 http://www.envir.ee/1191247 5 Valitsuse korraldus nr 371, 8.08.2013
10
Joonis 1 Eesti põlevkivimaardla ülevaateplaan ja põlevkivi kaevandamisalad omavalitsustes
11
1.2 Põlevkivi arengukava strateegilised eesmärgid Riigi huvi on põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivne ja säästlik kasutamine. Riigi huvi ellu- viimisel tuleb arvestada keskkonnakaitselisi, majanduslikke, julgeoleku ja sotsiaalseid ning demograafilisi (sh regionaalseid) eesmärke ja riske.
Põlevkivi arengukava üldeesmärk on riigi huvist lähtudes tagada põlevkivi võimalikult kesk- konnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põ- levkivitööstuse varustatuse vajaliku põlevkivivaruga ja vähendades kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid.
Põlevkivi arengukava strateegilised eesmärgid on järgmised:
1. põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähen- damine;
2. põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendami- ne;
3. põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine. Eesti põlevkivi kaevandamise ja kasutamise strateegia põhimõtted perioodiks 2016-2030 on järgmised:
1) tagada tingimused üleminekuks majanduslikult efektiivsemale ja suuremat lisand- väärtust andvale ressursi komplekssemale kasutamisele ning keskkonnamõju vähen- damisele, pöörates seejuures tähelepanu nii sise- kui ka välisturu vajadustele ja või- malustele; 2) tagada Eestile tarvilik energia varustuskindlus, kombineerides energia tootmist põ- levkivi baasil taastuvenergia jt ressurssidega ning muutes põlevkivi kasutamise ühtlasi keskkonnasäästlikumaks. Mitmekesistada ja moderniseerida põlevkivienergeetikat, kasutades erinevaid tootmisviise; 3) suunata põlevkivi kaevandamist ja kasutamist ressursisäästlikumale tehnoloogiale, arvestades kaasnevaid maavarasid ja teisi loodusressursse ning vähendades negatiiv- set keskkonnamõju; 4) eespool nimetatud põhimõtete elluviimise kindlustamiseks tuleb põlevkivivaldkon- na osas edendada riiklikku haridussüsteemi ning teadusuuringuid.
Strateegilised valikud realiseerib riik, kaasates KOVe ja teisi asjaosalisi järgmiste juhtimisva- hendite abil:
1) põlevkivi kaevandamise piirmäärad; 2) kaevandamislubade andmine ettevõtetele, arvestades põlevkivisektori jätkusuut- likkuse tagamise vajadust (arvestatakse ka põlevkivi kasutusotstarvet, ressursikasutu- se efektiivsust ja varu kasutamise logistikat); 3) majanduslike ja keskkonnakaitseliste regulaatorite rakendamine, sh põlevkivi kae- vandamisest ja kasutamisest saadud riigi tulu kasutamise suunamine; 4) kaevandatud alade kasutamise suunamine; 5) kaevandamise eelispiirkondade kindlaksmääramine; 6) riigi kui omaniku kontroll riigiomandis oleva põlevkivisektori ettevõtete strateegili- ses juhtimises; 7) teadus- ja arendustegevuse suunamine.
12
1.3 Stsenaariumid ja alternatiivid KSH programm nägi ette, et võrreldakse Põlevkivi arengukavaga (põhistsenaarium) ette näh- tud tegevusi nn 0-stsenaariumiga, mille puhul jätkub senine põlevkivikasutus ja arengukava tegevusi ellu ei viida. KSH käigus tuli KSH programmi alusel vaadelda alastsenaariume, kasu- tades põlevkivi aastase kaevandamismäära suurusi mida on käsitletud aruandes „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016 - 2030 koostamiseks vajalike andmete analüüs“, aastase põlevkivi kaevandamismahuga 15; 20; 25 mln tonni.
Arengukava ei saa ette määrata konkreetseid arengu stsenaariume. Ettevõtjatel on soov põ- levkivi kaevandamise mahu piirangust üldse loobuda või vähemalt garanteerida aastamäära mahus põlevkivivaru kättesaadavus. Taastuvenergia eelistajad soovitavad põlevkivi kasutust piirata ja sellest võimalikult kiiresti loobuda.
Võimalikud mõistlikes piirides tulevikuarengustsenaariumid on kirjeldatud Põlevkivi arengu- kava ptk 3. Sealjuures jääb põlevkivi vajadus kuni aastani 2020 eri stsenaariumide puhul va- hemikku 14 kuni 21 mln tonni põlevkivivaru aastas, ajavahemikus 2021…2025 vastavalt 13– 25 mln tonni ja ajavahemikus 2025…2030 vastavalt 11 – 28 mln tonni.
Põlevkivi kasutatakse eri stsenaariumide puhul on elektritootmiseks aastani 2020 vahemikus 6 kuni 10 mln tonni põlevkivivaru, ajavahemikus 2021…2025 vastavalt 5–7 mln tonni ja aja- vahemikus 2025…2030 vastavalt 3 – 6 mln tonni.
Stsenaariumide analüüsi järgi saab määravaks põlevkiviõli tootmise areng sõltuvalt seda mõ- jutava majandusliku ja õigusliku keskkonna kujunemisest.
KSH ekspertrühma arvates on kõige tõenäosem põlevkivivaru kasutamine kuni 2020 aastani senisele lähedases mahus 15 - 20 mln tonni. Sealjuures suureneb põlevkivi kasutamine õli tootmiseks, seda koos õli kõrvalproduktina saadava gaasi energeetilise kasutamisega [24].
KSH aruandes võrreldakse 0 ja põhistsenaariumi põlevkivivaru kasutamisega kuni 20 mln tonni aastani 2020 (Edaspidi ka „jätkusuutlik stsenaarium“). Pikemaajalise detailse prognoosi esitamine ei ole praegu mõistlik. Pärast 2020 aastat ei ole välistatud põlevkivi kasutusmäära tõstmine või paindlikumaks muutmine, kui põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seondu- vad keskkonnaeesmärgid on täpsemalt määratud ja asjakohased keskkonnaeesmärgid saa- vutatud vee, pinnase, välisõhu kvaliteedi ja eluslooduse soodsa seisundi osas. Eeldatavalt ei suurendata põlevkivi kasutamist tulevikus keskkonnaseisundi halvenemise arvel, pigem pa- raneb Virumaa keskkonnaseisund jätkuvalt keskkonnanõuete karmistamise ja rakendatavate keskkonnameetmete mõjul.
Põlevkivi arengukava uuendamisest loobumine ei ole kehtiva maapõueseaduse ja säästva arengu seadusega kooskõlas. Põlevkivi arengukava koostamisest ja rakendamisest loobumi- ne ei ole kehtiva Maapõueseaduse alusel võimalik. Kui seaduse vastav nõue tühistada ja Põ- levkivi arengukava rakendamisest järgmiseks perioodiks loobuda, on teoreetiliselt võimalik põlevkivisektorit juhtida ka õigusaktide nõuetest ning baasstrateegiate eesmärkidest lähtu- des. Tõenäoliselt ei aita see kuidagi kaasa Põlevkivi arengukava 2016-2030 eelnõus välja toodud probleemide lahendamisele, pigem soodustab põlevkivisektori hääbumise stsenaa- riumide täitumist ühes lisanduva koormusega riigieelarvele.
13
1.4 Kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium Parim arengustsenaarium saadi arendaja, keskkonnaeksperdi ja huvitatud osapoolte koos- töös Põlevkivi arengukava ja KSH samaaegsel koostamisel ning eri tasemel konsultatsiooni- dele, aruteludele ning uurimistöödele tuginedes.
Põlevkivi arengukava eelnõu on kooskõlas keskkonnaeksperdi soovitusega, et eelistatud arengustsenaarium on jätkusuutlik stsenaarium kaevandatava põlevkivi aastamääraga 20 mln tonni.
Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise mahu suurendamisega kaasneb oht keskkonnakoor- muse suurenemiseks ning suureneb keskkonnaõnnetuste risk. Kuni me ei ole lõpule viinud jääkreostuse ja muu pärandmõju alade korrastamist ega saavutanud piirkonna läbivalt head õhu- ja veekeskkonna seisundit, on raske vaidlustada kaevandamise aastamäära praegust piirangut.
Lähiperioodiks ei ole planeeritud ka ressursse Ida-Virumaa keskkonnaseisundi kiirkorras heasse seisundisse viimiseks, mis oleks vastavuses koormuse suurenemisega kaasnevate keskkonnainvesteeringutega.
1.5 Põlevkivi arengukava meetmed Põlevkivi arengukava meetmed on grupeeritud vastavalt strateegilistele eesmärkidele.
Eelnõu (05.09.2014) puuduseks on probleemide ja meetmete ning tegevuste esitamise eba- järjekindlus, kuid vajalik käsitlus on dokumendi erinevates osades valdavalt olemas.
Keskkonnaeksperdi arusaam huvitatud osapoolte olulisematest ootustest Põlevkivi arengu- kavale on:
• selgus kasutatava põlevkivivaru ja selle tagatuse osas arengukava perioodil ja eelvaa- tena kuni 2050;
• kus toimub eeldatavalt kaevandamine kuni aastani 2030 ja aastani 2050 – nn „eelis- nimekiri“;
• võimaldada õlitootmise eelisareng koos elektri tootmisega õlitootmisel tekkivast gaa- sist;
• maavarade säästev kasutamine ning karjääride ja kaevanduste etapiviisiline sulgemi- ne;
• tervisele ohutu ja võimalikult heaolu tagav ning olulisi väärtuslikke elupaiku säästev keskkonnaseisund Virumaal.
Olulises osas on Põlevkivi arengukava meetmed suunatud eelnimetatud ootuste täitmisele.
Keskkonnaeksperdi ettepanek on Põlevkivi arengukavas julgemalt välja tuua Põlevkivi aren- gukava töögrupi ja komisjoni töö tulemusena enamuse heakskiidu leidnud seisukohad. Põ- levkivi arengukava eelnõust jääb kohati mulje, et me peame enamusi küsimusi enne seisu- koha võtmist veelkord uurima. Sellega ei saa päriselt nõustuda. Senise praktika alusel ei ole alati alust oodata, et uuringu tulemus väljendab enamat kui ühe uurija või uurijate rühma seisukohta ning otsusetegija peab ikkagi lähtuma oma pädevusest. Sageli on ekspertide rühma arutelude põhjal kujunenud seisukoht kaalutletum või siis vähemalt laiema kandepin- naga.
14
Keskkonnaeksperdi ettepanek oli Põlevkivi arengukavas välja tuua järgmised seisukohad ja tegevused:
• kaevandatav põlevkivi aastamäär on 20 mln tonni;
• esitada kaevandatavate alade eelisnimekiri ja kaart praeguste teadmiste põhjal (vaa- ta ka keskkonnaülevaates LISA 1 peatükis 1.2 toodud keskkonnaeksperdi ettepanek, seda ala võib suure tõenäosusega käsitleda kaevandatavana);
• ohtlike ainete leviku kontrolli tõhustamine, sh jääkreostuse likvideerimise lõpulevii- mine põlevkivimaardla alal, alustades Purtse jõe valgalast, Kukruse põlenud aherai- nemäest;
• majanduslikku otstarbekust arvestades nähakse ette õlitootmise osatähtsuse suure- nemist koos õlitootmise tekkiva gaasi kasutamisega elektri- ja soojusenergia tootmi- seks, ilma keskkonnaseisundit halvendamata;
• Narva karjääri katseline üleminek allmaakaevandamisele, lauslangatamise rakenda- misvõimaluste selgitamine teistes;
• karjääride ja kaevanduste etapiviisilise sulgemine alustades Kurtna maastikukaitse- alaga piirneva Narva karjääri (endine Viivikonna karjäär) osaga;
• KIKi Ida-Virumaa põlevkivitööstuse negatiivse keskkonnamõju leevendamise alaprog- rammi käivitamine kohtadel vajalike tegevuste elluviimiseks, kusjuures programmi si- su ja tingimused arutatakse läbi Eesti põlevkivimaardla kohalike omavalitsustega.
Sellest lähtudes kavandada edasised tegevused ning uuringud.
Põlevkivi arengukava on olulises osas eelnevate punktidega kooskõlas. Seni on ebaselge KIK alaprogrammi käivitamine või leitakse selle asemel mingi muu mehhanism piirkonna kesk- konnaprobleemide senisest operatiivsemaks lahendamiseks.
1.6 Põlevkivi arengukava 2030 seos asjakohaste strateegiliste dokumentidega Üldine ülevaade seostest teiste asjakohaste riigi arengukavadega on toodud Põlevkivi kasu- tamise riiklikus arengukavas 2016-2030.
Siinkohal toome välja oluliste keskkonnaaspektidega seonduva.
Üldised keskkonnaeesmärgid on määratletud riiklikes strateegiates „Säästev Eesti 21“6 (SE21) ja “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030”7 (KS2030). Neis 2005 aastal vastuvõetud strateegiates toodud üldised keskkonnaeesmärgid ja arengusoovitused on enamuses kehti- vad tänaseni.
SE21: Jätkusuutlik on Eesti, kus on kindlustatud eestiliku kultuuriruumi püsimine, inimeste heaolu kasv, ühiskonna terviklikkus ja tasakaal loodusega. Kõik väljapakutud eesmärgid on olulised, ühtegi ei saa teisega asendada. Seetõttu tuleb neid nelja arengueesmärki käsitleda ühtse süsteemina, mille terviklik silmaspidamine ja arvestamise on meie jätkusuutlikkuse alus.
Tuleb siiski silmas pidada, et koos keskkonnaõiguse täpsustumisega on mõnevõrra muutu- nud terminoloogia, perioodiliselt täpsustamata on jäänud mitmed KS2030 keskkonnaindi-
6 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 7 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/viited/strateegia30.pdf
15
kaatorid, sealhulgas maavarade kaevandamise mahu vähendamise eesmärgid lähtusid kesk- konnastrateegia koostamise aegsetest arusaamadest põlevkivi kasutamise vähendamise va- jaduse osas (langus tolleaegsest baastasemest 11.3 mln tonni). Samas vääveldioksiidi heitko- guse vähendamisega energiatootmisest on väga hästi hakkama saadud.
Majandusaspektide silmas pidamine on vältimatu. SE21: 3. Eesti inimeste vajadused ja soovid on oluliselt kõrgemad, kui meie tänane tegelikkus pakkuda suudab. See käib nii majanduslike võimaluste, turvalise elukeskkonna kui sujuva riigivalitsemise kohta. Pikaajaline viibimine EL viimaste hulgas on Eesti jaoks selgelt destruktiivne.
“Looduskaitse arengukava aastani 2020”8 Põlevkivi arengukaval on otsene seos Looduskait- se arengukava teise peatüki Looduskaitse korraldamine liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamiseks ja kolmanda peatükiga Loodusvarade kasutamine ja muu keskkonda mõjutav inimtegevus.
Sealhulgas on olulised järgmise põhimõtted:
Loodusvarade kasutamise ja ka muu keskkonda mõjutava inimtegevuse juures tuleb otsese majandusliku kasu kõrval arvestada ka looduse poolt pakutavate hüvedega - nn ökosüsteemi teenustega (näiteks puhas vesi, toit, puhkus). Keskkonda oluliselt mõjutavate tegevuste pla- neerimisel, nagu kaevandamine, ehitustegevus või infrastruktuuride rajamine, peab arves- tama elupaikade ja nende vahelise sidususe säilitamise vajadust. Looduse mitmekesisuse säi- litamise põhimõtetega tuleb arvestada kõikjal, nii kaitstavatel aladel kui ka väljaspool.
Esmajärjekorras tuleb ammendada juba avatud kaevandused. Kaevandamise lubamise tin- gimuseks on, et kaevandatud alad korrastatakse kaevandamiseelse maastikuga samaväär- seks. Kaevandusega kaasnevate negatiivsete mõjude minimeerimine tuleb planeerida juba enne kaevandamisega alustamist; vajalik on nii kaevandusalade hilisem korrastamine kui ka lähedalasuvate alade loodusväärtuste kaitse ja negatiivsete mõjude kompenseerimine kae- vandamise ajal. Maavarade kaevandamine ei tohi mõjutada kaitstavaid väärtusi, mõju peab olema välistatud, vastasel juhul ei tohi kaevandamist lubada.
„Riigieelarve strateegia 2015-2018“9 rõhutab: Puhta ja looduslikult mitmekesise elukesk- konna säilitamiseks on üks olulisemaid tegevusi ressursitõhususe suurendamine. Keskkonna infrastruktuuri (eelkõige puhta joogiveega varustamine, reoveetöötlus ning olme- ja tööstus- jäätmete käitlus) kõrval on juba üha enam hakatud rõhku panema taastuvenergiale, roheli- sele transpordile ja rohelisele majandusele. Edusamme neis valdkondades iseloomustav kas- vuhoonegaaside summaarne heitkogus oli 2012. aastal küll 19.2 mln tonni CO2 ekvivalenti ehk vähem seatud sihist (20 mln CO2 ekv), kuid majanduse ressursitõhusus on madal ning majandusarenguga suurenevad jätkuvalt selgelt loodusressursside (sh põlevkivi ja ehitus- maavarad) kasutus, jäätmeteke ja negatiivsed keskkonnamõjud.
2012. aastast jõustunud piirangu kohaselt ei tohi põlevkiviküttel põletusseadmetest välisõh- ku väljutada enam kui 25 000 tonni vääveldioksiidi. Selle nõue on täidetud ja Eesti vääveldi- oksiidi aastane heitkogus vähenes enam kui 40% võrreldes seniste tasemetega.
Strateegia näeb ette vanade A-kategooria kaevandamisjäätmete hoidlate, saastunud alade ja veekogude ning turbaalade korrastamise.
8https://valitsus.ee/sites/default/files/contentditors/arengukavad/looduskaitse_arengukava_aastani_2020.pdf 9 http://www.fin.ee/riigi-eelarvestrateegia
16
“Riigi jäätmekava 2014-2020”10
Kaevandamisjäätmed, põlevkivituhk ja poolkoks moodustasid 2011. a jäätmete kogutekkest üle 80%. Põlevkivisektoris tekkis kokku 17.6 mln tonni jäätmeid – aherainet ligi 9 mln tonni, põlevkivituhka ja poolkoksi 8.3 mln tonni, lisaks veel pigijäätmeid (fuusse) ja fenoolset vett. Aastatel 2008–2011 suurenes ohtlike jäätmete koguteke 1.2 korda, see toimus põlevkivisek- toris tekkivate jäätmete arvelt.
Jäätmekava rakendusplaanis kuni 2017 on Kukruse A kategooria kaevandamisjäätmete hoid- la korrastamiseks ette nähtud 945 000 eurot.
Riigi jäätmekava 2014-2020 koostamise KSH aruandes soovitati Jäätmekava tegevused suu- res mahus suunata põlevkivisektori jäätmete vältimisele ja taaskasutamisele. See ettepanek jäi jäätmekava lõppversioonis realiseerimata. Ka Põlevkivi arengukavas selleks olulisi vahen- deid planeeritud ei ole.
Põlevkivitööstuses tekkiv jäätmekogus sõltub põlevkiviõli nõudlusest maailmaturul ja põlev- kivielektrijaamade toodangu nõudlusest nii Eesti kui ka lähiriikide elektriturgudel ning jäät- mekoguse mõjutamise võimalused on piiratud.
„Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava“11
Tõstab esile halvas ja kesises seisundis veekogude ning halvas seisundis Ordoviitsiumi Ida- Virumaa põlevkivibasseini põhjaveekogumi seisundi parandamise tegevuskava koostamise vajaduse (tänaseks alustatud). Ida-Eestis on olnud väga oluliseks pinna- ja põhjavee survete- guriks põlevkivi kaevandamine ning elektrienergia ja põlevkiviõli tootmine. Väga olulise ne- gatiivse keskkonnamõjuga põhja- ja pinnaveele on Kohtla-Järvel ja Kiviõli poolkoksi ladestu- sed (põlevkiviõli, fenoolid, aromaatsed süsivesinikud, PAH-d). Poolkoksi ladestute negatiivset mõju püütakse vähendada sulgemisprojektidega, mida rahastatakse ÜF vahenditest, need projektid on tänaseks lõpetamisel või lõpetatud.
Veemajanduskava uuendatakse 2015 aasta lõpuks. Põlevkivi arengukava koostamise ja KSH käigus ilmnenud tegevuste ettepanekud on Keskkonnaministeeriumi veeosakonnale esita- tud.
„Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030“ (ENMAK). Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 371, 8.08.2013 kinnitatud „Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030“ seletuskirjale annab koostatav arengukava (ENMAK) sisendi põlevkivi kasutamise riiklikusse arengukavasse energia ja põlevkiviõlitööstuse tooraine vajaduste osas. Arengukava on koos- tamisel, september 2014 a seisuga on mistahes ENMAK stsenaariumi rakendamisel täidetud Eesti kohustused tulenevalt välisõhu saasteainete piirkoguste regulatsioonist.
Piirkondlikud arengukavad
Põlevkivi arengukava koostamisel on arvesse võetud piirkondlikke arengukavasid. “Ida-Viru maakonna arengukava 2014–2020”12 (kinnitatud 06.11.2012) looduskeskkonna ja – ressursside osas on eesmärgiks seatud kaevandatud alade ja endiste tööstusalade taaskasu- tamine ning loodusressursside tõhus kasutamine. Majanduskeskkonna arendamisel nähakse põlevkivivaldkonna tugevat ja rahvusvahelist arengut. Erineva tasemega hariduse andmisel on tähtsal kohal põlevkivi- ja tehnikavaldkonna populariseerimine noorte ning kogu elanik-
10 http://www.envir.ee/sites/default/files/riigi_jaatmekava_2014-2020.pdf 11 http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/2010.04.07kinnitatudida-eestivesikonnaveemajanduskava.pdf 12http://ida-viru.maavalitsus.ee/ida-viru-maakonna-arengukava-2014-2020
17
konna hulgas. Maakonna elanike keskkonnateadlikkuse tõstmiseks on kavandatud korralda- da põlevkivialaseid konverentse ja seminare. Need arengusuunad ühtivad Põlevkivi arengu- kavas seatud eesmärkidega.
Sarnaseid põhimõtteid ja keskkonnahoiu ning arengueesmärke on seatud ka Lääne–Virumaa arengustrateegias ja maakonnaplaneeringus ning selle juurde kuuluvates teemaplaneeringu- tes mis saavad tugineda TÜ uuringul Lääne-Virumaa strateegilised maavarad13 [8].
Kitsama käsitlusalaga teemaplaneeringuteks on näiteks “Ida-Virumaa põlevkivikaevandamis- alade piirkonna ruumiline planeering” (kehtestatud alates 01.01.2002) 14 ja “Ojamaa kaevan- duse konveieri paigutuse asukohatrassi määramine (kehtestatud 2010 a).
KSH hinnang. Põlevkivi arengukava ei ole vastuolus Euroopa Liidu ja Eesti asjakohaste stra- teegiliste planeerimisdokumentidega. Asjassepuutuvaid strateegilisi dokumente ja planee- ringuid ning nendega määratud keskkonnapoliitika eesmärke on põlevkivi arengukava koos- tamisel silmas peetud. Põlevkivi arengukava strateegilised eesmärgid on suunatud loodusva- rade tõhusamale kasutamisele ning sektori negatiivse keskkonnamõju vähendamisele.
Vaata ka peatükk 4 Vastavusanalüüs.
13https://laane-viru.maavalitsus.ee/documents/905628/3041669/L%C3%A4%C3%A4ne-Virumaa+strateegilised+maavarad.pdf 14http://axis.ivmv.ee/mv_kodulehe_failid/failid/203996/Planeering.pdf
18
2 KSH ulatus ja metoodika KSH käsitlusala on määratud Põlevkivi arengukava käsitlusalaga. Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) on KSH eesmärk:
• arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel;
• tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
• edendada säästvat arengut.
KSH-s käsitletakse arengukava eesmärkide ja meetmete vastavust ja kooskõla asjakohaste riiklike ja rahvusvaheliste keskkonna alaste kohustuse ja eesmärkidega ning meetmete ellu- viimisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju.
Põlevkivi arengukava ja KSH protsessid toimusid tihedas koostöös. KSH käigus tehti ettepa- nekuid arengukava täiendamiseks arvestades tõenäolist keskkonnamõju.
Põlevkiviga seonduvalt on avalikkuse huvi olnud suunatud eelkõige põlevkivi kaevandamise- le, see tingis vajaduse kirjeldada KSH aruandes põhjalikult kaevandamisega seotud mõju (veeressursi suurim kasutamine Eestis, kaevandamispiirkonna maastiku pöördumatu muut- mine, rahvastikuprobleemidest eelkõige sotsiaal-demograafiline jätkusuutlikkus ja inimeste heaolu).
Samas kaasneb põlevkivi kasutamisega (elektri ja soojuse tootmine, põlevkiviõli ja keemia- saaduste tootmine, tsemendi tootmine) oluline keskkonnamõju, suured ohtlike jäätmete tööstusprügilad, heited välisõhku ja veekeskkonda ning tõenäoline on mõju inimese tervise- le. Põlevkivi varasemast kasutamisest on tänini jälgitav jääkreostuse mõju, ulatuslikud saas- tunud pinnase ja põhjaveega alad. Seetõttu analüüsiti KSH aruandes nii põlevkivi kaevanda- mise kui ka kasutamise keskkonnamõju.
Ruumiline ulatus. Põlevkivi arengukava hõlmab territoriaalselt Eesti põlevkivimaardla, mis asub Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal. KSH ulatus on Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa.
Arengukava käsitleb põlevkivi kaevandamist ja kasutamist perioodil 2016-2030.
Oluline piiriülene negatiivne keskkonnamõju ei ole tõenäone, sest heidete suurenemist vä- lisõhku ja veekeskkonda ei ole ette näha. Arengukava läbivaks eesmärgiks on põlevkivi kae- vandamise ja kasutamise negatiivse keskkonnamõju vähendamine Eestis.
KeHJS §46 (Piiriülese keskkonnamõju hindamise erisus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ Artikkel 7 (Piiriülesed konsultatsioonid) tähenduses olulist mõju teise riigi keskkonnale ei eeldata.
Ajaline ulatus. Põlevkivi arengukava koostatakse perioodiks 2016-2030. KSH-s käsitletakse keskkonnamõju, mis võib avalduda Põlevkivi arengukavas käsitletud perioodiks kavandatud tegevuste tulemusena ka pärast seda perioodi.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise metoodilised küsimused on pikemalt kirjeldatud KSH programmi peatükkides 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja 3 Keskkonnamõju strateegilise hindamise metoodika.
19
3 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus, keskkonnamõju ja leevendamismeetmed
Seoses teksti ja jooniste suure mahuga on KSH parema loetavuse eesmärgil keskkonnaüle- vaate põhitekst viidud KSH lisasse 1. Seda lisa võib käsitleda KSH tehnilise aruandena.
3.1 Senise keskkonnamõju kokkuvõte ja olulised keskkonnaprobleemid Üldist. Paljud põlevkivisektoriga seotud mõjutegurid pärinevad aastakümnete tagant, kuid nende mõju keskkonnaseisundile ulatub tänasesse päeva. Põlevkivi kaevandamine algas maardla põhjaosas, kus põlevkivi lasub maapinna lähedal. Suurimad põlevkivikaevandused ja karjäärid ning põlevkivikasutuse tootmisüksused on töös olnud aastakümneid (Estonia kae- vandus üle 40 aasta, Narva karjäär üle 70 aasta, põlevkivitööstuse ajalugu algas 1916 aastal). Mineviku arusaam keskkonnatingimuste arvessevõtmisest oli paratamatult teistsugune.
Põlevkivi kaevandamine liigub tänapäeval lõuna suunas, kus tootev kiht lasub sügavamal. Seetõttu suureneb allmaakaevandamise osatähtsus.
Kaasaegsed tahke soojuskandjaga õlitootmisseadmed ja elektritootmise keevkihtkatlad on varasemast keskkonnasäästlikumad. Samas jätkavad tööd ka gaasilise soojuskandjaga põlev- kiviõliseadmed ja tolmpõletuskatlad elektri tootmiseks. Põlevkiviettevõtted paiknevad suur- tel NL aegsetel osaliselt saastunud tööstusterritooriumitel või nende vahetus läheduses ning kaasaegsete tootmisseadmete keskkonnakoormus või selle puudumine pole johtuvalt jääk- reostusest tulenevast koormusest sageli keskkonnaseirega eristatav.
Arvestades kogu põlevkivisektori toodangu sõltuvust maailmaturust ja tulevikunõudluse võimalikku ebaühtlust, pole sektori areng pikaajaliselt täpselt prognoositav. Seetõttu on õige sektorisiseste muudatuste järk-järguline läbiviimine, asendades tehniliselt kõlbmatuks muu- tunud seadmed uute ja keskkonnasäästlikematega. Tänaste teadmiste põhjal on selleks ees- kätt põlevkiviõli ja elektri kombineeritud tootmisseadmete kasutuselevõtt, säilitades ka pii- sava elektritootmise kohalikust kütusest.
Põlevkivi kasutamise keskkonnanõuete rangemaks muutumine on pidev protsess ja sellises situatsioonis põlevkivikasutuse hüppeline suurendamine võib olla riskantne. Ettevõtetel on märkimisväärne finantskoormus keskkonnanõuete täitmiseks ning keskkonnatasude maks- miseks. Varasema põlevkivi kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia ajast pärineva kesk- konnakahju lisamine praeguse põlevkivi hinna sisse võib muuta tooraine liigkalliks ka täna- sest keskkonnasäästlikemate õli- või energiatootmistehnoloogiate rakendamiseks.
Põlevkivi kaevandamise pikaajaline mõju tuleneb suurel määral asjaolust, et kaevandamise- ga (sh lõpetatud ja üleujutatud kaevandused, karjäärid) muudetakse maa ja kaevandatud alal oleva vee omadusi püsivalt. Põlevkivi kaevandamine ilma maa ja vee omadusi muutmata po- le võimalik ja oluline on selliste muutuste mõju leevendamine15.
15 NB! Maavaravaru olemasolust tingitud piiranguid asustusele ja selle maakasutusele võib vaadelda analoogselt kaitstavate loodusobjektide olemasolule. Kui neid on, siis tuleb neid kaitsta ja üldistatult on kaitstavad asjad hüve, mitte õnnetus. Kaks sellist hüve korraga (looduskaitse ja maavarad) pole 1+1 = 2, vaid kasutusele jääb vaid üks hüve. Põlevkivi arengukava veest sõltuvate kaitstavate loodusobjektide alt kaevandamist ette ei näe. Eesti põlevkivimaardla pindalast moodustavad kaitstavad alad 29%, seejuures seni kaevandamata alast 38 %.
20
Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine on olulise negatiivse keskkonnamõjuga maastikule, pinnasele, elusloodusele, põhja- ja pinnaveele ning välisõhule. 15-20 mln tonni põlevkivivaru kaevandamisel kasvab kaevandatud ala pindala 4-6 km2 aastas.
Maavarade kasutamine. Keskkonnaregistri maardlate nimistus arvelolevast põlevkivivarust (4.7 miljardit tonni) on suur osa erinevatel põhjustel kaevandamatu. Seda eeskätt loodus- kaitseliste ja asustusest tingitud piirangute ja muu konkureeriva maakasutuse tõttu.
Põlevkivi kaevandamise aastamäära piirang ja maavaravaru kadude suurenemise vältimine tagavad Põlevkivi arengukava kooskõla Looduskaitse arengukavas [7] öelduga, et taastuma- tuid loodusvarasid kasutatakse nii, et need ei ammendu enne, kui oleme suutelised asenda- ma need teiste loodusvaradega. Praeguse kaevandamismäära jõusolekuaja praktika järgi taotletakse kaevanduste ja karjääride sulgemisel kaevandamiskoguse suurendamist töötava- tes kaevandustes ja karjäärides. See on kooskõlas Eesti Keskkonnastrateegiaga kuni 2030 soovitusega kasutada intensiivset kaevandamistehnoloogiat. Sel juhul on keskkonna koor- mamine lühemaajaline ja kaevandatud ala korrastatakse kiiremini.
Eesti põlevkivivaru säästvaks kasutamiseks tuleb piirata allmaakaevandamise tehnoloogilise kao suurenemist ja ära kasutada suurema energiasisaldusega põlevkivialadel kaevandamise peatamisel väljamata jäänud põlevkivivarud.
Põlevkivitööstuse varustuskindluse (20 mln tonni põlevkivivaru aastas) tagamiseks aastani 2030 ja eelvaatega 2050 aastani on vajalik järgmiste uute kaevanduste avamine: Uus-Kiviõli; Sonda; Oandu; Estonia II. Eelisnimekirja ettepanek on toodud KSH aruande LISA 1 peatükis 1.2
Maastik ja maakasutus. Kaevandusvee ärajuhtimiseks veejuhtmete rajamisel, karjääriala- del, kaevandamisjäätmehoidlate, põlevkivituha- ja poolkoksiladestutega muudetakse maas- tikuilmet püsivalt. Karjääriviisiliselt või allmaaviisil kaevandustes kaevandatud ala kogupind- ala Ida-Virumaal oli 2013 aasta lõpuks 441 km2, Lääne-Virumaal 1 km2. Kaevandatud alast on 290 km2 allmaakaevandatud ja 151 km2 on kaevandatud karjääriviisil.
Maakasutuses on oluline territooriumi vajadus kaevandamisjäätmehoidlate ja prügilate ra- jamiseks või laiendamiseks ning maapinna omaduste muutmine pealmaa ja allmaakaevan- damisel (kvaasistabiilse maa teke). Allmaakaevandatud alast orienteeruvalt poole moodus- tab nn kvaasistabiilne maa. Põlevkivi kaevandamisel selle rikastamise järel tekkinud aherai- neladestuid on 34, need hõlmavad kokku 4.5 km2 maad. Põlevkivi kasutamisel tekkivate jäätmete ladestamiseks rajatud kümme suuremat tuha- ja poolkoksiladestut hõlmavad maad kokku 21.5 km2, siia lisandub ka maavajadus nende ladestute sademevee ja nõrgvee käitlus- süsteemidele.
Kaevandatud alast 142 km2 on kaevandamine lõpetatud (ka järelhooldusperiood) ja kaevan- damisjärgse maapinna (kvaasistabiilse maa) ja veesituatsiooni alased esilekerkivad problee- mid tuleb lahendada omavalitsuste ja riigi poolt.
Eelmise sajandi keskel rajati mitmeid kaevandusasulaid, neist osa pole leidnud hilisemat ra- kendust ja nende kasutuseta hooned vajavad lammutamist. Põlevkivi kaevandamise ja kasu- tamisel rikutud maast on teisese kasutuse saanud Kiviõli vana poolkoksiladestu (seikluspark), Sinivoore aheraineladestu (motorada), osa Kohtla ja Estonia kaevanduste aheraineladestus- test (seikluspark ja motorada). Aidu karjääri on rajatud sõudekanali süvend. Balti Soojus- elektrijaama tuhaladestule nr 2 on ehitatud tuulepark. Sirgala karjäärist kasutatakse 5 km2 sõjaliseks väljaõppeks ja kaitseväe polügooni on kavas tulevikus suurendada.
21
Muld ja pinnas. Karjääride, aheraineladestuste ning tuha- ja poolkoksiladestute alal algne muldkate hävib. Põlevkivi karjääriviisiliselt kaevandatud maa on seni valdavalt riigile kuuluv ja antakse kasutusjärgselt korrastatult metsamaana omanikule (RMK kasutusse) tagasi. Põl- lumaaks on taastatud 1 % karjääriviisiliselt kaevandatud alast.
Saastunud alad. Pinnase saastumise peamine põhjus jääkreostus, mille on põhjustanud põ- levkivisektori varasem tegevus. Saastunud pinnasega alade korrastamiseks on tehtud suuri kulutusi (tuha- ja poolkoksiprügilate korrastamine) kuid paljud jääkreostusobjektid ning „põ- lenud“ kaevandusjäätmete hoidlad vajavad edasist korrastamist.
Jäätmeladestud on tänaseks enamasti korrastatud, Kohtla-Järvel poolkoksiladestul tööd jät- kuvad. Olemas on kavad ja rahaline kate Kukruse aherainemäe, Kohtla, Purtse ja Erra jõgede ning Vahtsepa peakraavi reostusuuringuteks ja keskkonnaohutuks muutmiseks.
Veekeskkond. Põlevkivi kaevandamise algusaastaist peale on kaevandusvee ärajuhtimiseks rajatud kümneid kraave ning muudetud mitmete jõgede (Raudjõe ja Mustajõe) sänge. Pärast kaevandamise lõppemist on mitmed pinnaveekogud jäänud osaliselt või täiesti kuivaks (Kohtla jõe ülemjooks, Kose oja). Viru alamvesikonna maaparandushoiukava andmetel on suurem osa eesvoole hooldamata alafinantseerimise tõttu. Kohtla-Järve tööstuspiirkonna sademevee lahendus on lahendamata pikemat aega, see piirkond jääb üleujutusohuga alale.
Põlevkivitööstuse mõju all olevad pinnaveeveekogumid on valdavalt kesises või halvas (saas- tunud) seisundis. Halva seisundi põhjuseks on ka ohtlike ainete sisaldus pinnavees. Kuna olu- liste jääkreostusobjektide likvideerimine jätkub, ei ole praegu võimalik kvantitatiivselt hinna- ta ohtlike ainete koormuse allikate vahekorda.
Kaevandatud aladel kandub reostus põhjavees kiiremini laiali. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevki- vibasseini põhjaveekogumi keemiline seisund on halb, põhjaveekogumi koguseline seisund heaks ei muutu. Selle veekogumi Lasnamäe-Kunda veekihi omadused muutuvad kaevanda- mise lõpetamise järel ja pole kindlust selle veekihi edasisest sobivusest joogiveeallikana kae- vandatud alale kaevandamise ajal üksiktarbijatele rajatud kaevudes.
Kaitstavad loodusobjektid on jätkuvalt ohustatud kaevandatud alade laienemise mõjul ja keskkonnariski all tööstusheidete mõjul. I kaevandustundlikkusega alad hõlmavad 460 km2 põlevkivivaru plokkide kogupindalast (1648km2). Esimese kaevandamistundlikkuse kategoo- ria ala välistab avakaevandamise, allmaakaevandamise planeerimiseks peab olema kindlus, et see ei kahjusta kaitstavat loodusobjekti. Seniste uurimiste põhjal väärtuslike rabade ter- viklikult looduslähedase seisundi säilimist nende all kaevandamisel kinnitada ei saa. Prob- leemne piirkond on Kurtna maastikukaitseala, kus veest sõltuvaid elupaiku mõjutab lisaks lii- va, turba ja põlevkivikaevandamisele ka Vasavere veehaare.
Jäätmed. Praeguse kaevandamiskoguse (15-16 mln tonni aastas põlevkivivaru) juures lisan- dub kaevandamisjäätmete hoidlatesse kuni 4 mln tonni aherainet. Tehnoloogiliselt on või- malik aherainekogust vähendada, sest praegused uued elektri ja õlitootmistehnoloogia- seadmed suudavad kasutada ka väiksema energiasisaldusega toorainet (rikastamata põlevki- vi). Selle tulemusel suureneb ohtlike jäätmete kogus.
Suurema energiasisaldusega või rikastatud mäemassi kasutades väheneb ohtlike jäätmete teke põlevkivist ühikulise koguse energia või õli tootmisel, ligikaudu samavõrra suureneb siis kaevandamisjäätmete (aheraine) teke ja vastupidi.
22
Arvestades põlevkivi kasutamisel tekkivate ohtlike jäätmete suurt mahtu on oluline nende keskkonnanõuetele vastav ladestamine ja jäätmete teket piirab eelkõige põlevkivi kaevan- damise aastamäär.
Välisõhu kvaliteet on probleemseim Kohtla-Järve linnas, võimalikeks saasteallikateks on VKG õlitööstus, regionaalne puhastusseade ja jäätmemägede sulgemistööd; Sillamäel ja Kiviõlis ning probleemide võimalike põhjustajatena Kiviõli Keemiatööstus OÜ, Sillamäe Sadam koos kütuseterminaalidega, Eesti Energia Õlitööstus. Olulised on olnud põlevkivi kasutamisega seotud vääveldioksiidi ja peenosakeste ning madala lõhnalävi ainete (vesiniksulfiid, lõhna- reostus) heited.
Vältida pole õnnestunud kaevandatavatel alade elanike kaebusi müra ja maavõngete osas, kuigi väidetavalt vastavaid norme ületatud ei ole.
Asustatud alad. Allmaakaevandatud alale ehitamisel on piirangud johtuvalt maapõue stabiil- susest. Mitmete omavalitsusüksuste pindalast on oluline osa kaevandatud, Jõhvi valla terri- tooriumist 60%, Kiviõli linnas ja Mäetaguse vallas 40%.
Kehtiva kaevandamisloa või järelhooldusperioodita on kogu Kiviõli linna kaevandatud ala (40%), samuti Kohtla (31%) ja Kohtla-Nõmme (26%) valdades ja Kohtla-Järve linna (22%) alast. Kaevandamisjärgse maapinna ja liigniiskuse probleemid lahendatakse omavalitsuste ja riigi poolt.
Põlevkivivaru maardla alal on maavaravaru olemasolust tingitud ehitiste rajamise piirangud. Põlevkivi kasutamise kaudne mõju asustatud aladele avaldub välisõhu ka piirväärtuste koha- tises ületamises ja lõhnahäiringuna.
Tervis ja heaolu. Väljaspool töökeskkonda pole põlevkivi kaevandamise ja kasutamise mõju inimeste tervisliku seisundile praegu täpselt teada, vastav põlevkivisektori tervisemõjude uuring on tegemisel. Oluliseks tervise mõjutajaks on hinnatud välisõhusaastet.
Põlevkivisektor on Eesti rahvusvähemustele oluline tööandja ja selle roll lõimumisprotsessis on tähtis.
Sotsiaalmajandus. Põlevkivisektori tööhõive on ligi 7000 inimest, teist samapalju lisandub teenuseid pakkuvatest töökohtadest. Noorte väljaränne Ida-Virumaal on suur põlevkivisek- toris hõivatute arvu vähenemise tõttu ja et põlevkivitööstus ei ole noortele piisavalt atrak- tiivne tööandja (õppimaks erialadel, kus tööd on võimalik leida vaid Eesti põlevkivipiirkon- nas).
Kaevandatud ja kaevandatavate alade inimeste heaolu ja arengu osas oluline roll omavalit- sustel, kuipalju ja milleks nad kaevandamise keskkonnatasusid on kasutanud. Vallad ei jaga raha mitte sotsiaaltoetusteks, vaid pigem erinevateks tegevustoetusteks.
Samas jõuab põlevkivisektori ettevõtete tasutud keskkonnatasudest kohalike omavalitsuste arusaama järgi Ida-Virumaale tagasi alla 10%, mis tekitab muu hulgas kohalikes elanikes ar- vamuse, et põlevkiviettevõtted ei leevenda oma tegevusega kaasnevat keskkonnamõju pii- savalt.
Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise aladel on säilitanud turismi seisukohalt olulised loo- dusväärtused, uute inimloodud turismiobjektide teke ja arendamine on suurendanud piir- konna atraktiivsust ja Ida-Virumaa kuvand paraneb.
23
Praegu kehtiva põlevkivi kaevandamise aastamäära vähendamine on ebasoovitatav, see võib lõpetada ettevõtete poolt kavandatud investeeringud põlevkivitööstuse arengusse ning vä- hendaks tööhõivet.
Kultuuriväärtused. Ühtegi muinsuskaitseala põlevkivimaardlal ei paikne. Kaitsealuste arheo- loogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestiste osas järgitakse Muinsuskaitseseaduses sätestatud protseduuri projekteerimis- ja ehitustegevuse vastavates etappides.
Eestis põlevkivi tööstuslik kaevandamine on ligi 100 aastase ajalooga ja EAS abiga jätkub Kohtla Kaevanduspargi väljaarendamine atraktiivseks tööstuspärandit tutvustavaks turismi- objektiks ja külastuskeskuseks. Ehitismälestisena on kaitse all Sompa kaevanduse hoone, mis ehitati ajavahemikul 1946-1948.
Ida-Virumaa keskkonnaseisund on ettevõtete ja riigi poolt viimase 10 aasta jooksul raken- datud meetmete mõjul oluliselt paranenud kuid paiguti endiselt mitterahuldav. Keskkon- nakaitses rakendatavate vältimis- ja ettevaatusprintsiibi järgi ei saa suurendata keskkon- nakoormust mittevastavust põhjustanud näitajate osas enne kui mittevastavus on kõrval- datud.
3.2 Põlevkivi kasutamise arengukava planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju kokkuvõte
Põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega elektri- ja soojusenergia, õli, keemiatoodete ja tsemendi tootmisega kaasnev keskkonnamõju on esitatud eelnevas peatükis ja KSH Lisas 1.
Põlevkivi arengukavas aastani 2030 planeeritud meetmed on eeldatavalt positiivse keskkon- namõjuga. Kavas planeeritud tegevustega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju prae- guse olukorraga võrreldes.
Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju on kestvuselt ajas püsiv (enam kui paarsada aastat) taastumatute loodusvarade kasutusele, maastikuilme muutusele, põhja- veekihtide omadustele ja jäätmeladestute tekkele.
Pikaajalisena (ajalise kestvusega 3-4 inimpõlve) saab käsitleda keskkonnamõju maakasutuse- le, mulla, pinnase ja pinnavee seisundile, kaitstavatele loodusobjektidele ja asustatud alade- le. Valdavalt tootmisaegse kestvusega on mõju välisõhu seisundile ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale.
Mõju taastumatute loodusvarade kasutusele, maastikumuutusele, veekeskkonnale, jäätme- ladestute tekkele, maakasutusele, mullale ja asustatud aladele on vältimatu ja olulist mõju saab vaid leevendada ja kompenseerida (vaata peatükk 5).
Vältida tuleb olulist negatiivset keskkonnamõju kaitstavatele loodusobjektidele ja inimes- te tervisele, välisõhu, veekeskkonna ja pinnase saastamist.
Välisõhu osas välditakse olulist keskkonnamõju kehtivate keskkonnanõuete järgimisega. Li- saks on Põlevkivi arengukavas kavandatud uuringud põlevkivitööstuse mõju täpsustamiseks väliõhule.
Jääkreostus. Vee, pinnase ning välisõhu saastamise osas on Põlevkivi arengukavas esile too- dud Keskkonnaministeeriumi vee- ja jäätmeosakonna tegevused16 jääkreostuse likvideerimi- sel: „Põlevkivi kasutamise jääkreostuse inventeerimine ja analüüs ning negatiivse mõju vä-
16 Olemas on rahaline kate vastavatest programmides
24
hendamine“ ja „Põlevkivi kaevandamise tulemusena tekkinud jääkreostuse vähendamine, sh põlenud aherainepuistangud“. Kavandatud jääkreostuse alaste tegevuste tulemusel reostu- nud pinnas ohutustatakse, väheneb või lõpeb ohtlike ainete sattumine põhja- ja pinnavette ning välisõhku ning seega väheneb ka negatiivne mõju looduskeskkonnale ning inimeste ter- visele ja heaolule.
Oluline negatiivne mõju kaitstavatele loodusobjektidele välditakse eeskätt keskkonnaloa protseduuride rakendamise teel ja Põlevkivi arengukavas kavandatud tegevusega „Eesti põ- levkivimaardla kaevandamise eelispiirkondade määramine“. Eelispiirkondade määratlemine võimaldab enne kaevandamise algust hinnata ja seirata loodusväärtuste seisundit (eeskätt veekeskkonnast sõltuvate) ja sätestada vastavad keskkonnaloa tingimused. Põlevkivi aren- gukava kuni 2030 aastani veest sõltuvate kaitstavate loodusobjektide alt kaevandamist ette ei näe, arengukava meetmete elluviimisel ei ole ette näha Natura 2000 alade seisundi halve- nemist.
Looduskaitse arengukava aastani 2020 järgi maavarade kaevandamine ei tohi mõjutada kaitstavaid väärtusi, mõju peab olema välistatud, vastasel juhul ei tohi kaevandamist lubada. Kaevandamise lubamise tingimuseks on, et kaevandatud alad korrastatakse kaevandamiseel- se maastikuga samaväärseks ja negatiivsete mõjude minimeerimine tuleb planeerida juba enne kaevandamisega alustamist.
Tuleb silmas pidada, et hoolimata kavandatud või juba alustatud meetmetest (nagu eelispiir- kondade määramine, elupaikade uuringud põlevkivimaardla alal) konflikti looduskaitse huvi- de ning maavarade kaevandamise, põlevkivi kasutamise ja põhjavee kasutamise vahel täieli- kult kõrvaldada pole võimalik. Ökosüsteemsele lähenemisele tuginedes pole tulevikus välis- tatud ka looduskaitse eesmärkide täpsustumine põlevkivimaardla alal. Üheks lahendamist vajavaks küsimuseks on erinevate kaitse- ja hoiualade ning võimalike kaevandatavate alade mosaiiksus.
Olulist negatiivset mõju inimeste tervisele välditakse kehtivatest keskkonnanõuete järgimi- sega. Mõju heaolule täielikult vältida võimalik ei ole ning seda leevendatakse niipalju kui võimalik.
Sotsiaalmajanduslikult on põlevkivisektor oluline tööhõive tagamisel, riigi energiasõltumatu- se ja maksutulude seisukohalt. Inimeste heaolu aluseks on piisav sissetulek toimetulemiseks. Põlevkivi arengukavas on lisaks asustatud alade ning inimeste tervisele ja heaolu meetmete rakendamisele oluline, et lubatud kaevandamismaht võimaldaks läbi viia kavandatud inves- teeringuid põlevkivi kasutamisviisi muutmiseks ressursi- ja keskkonnasäästlikumaks ja töö- hõive oluliselt ei väheneks. Praegune lubatud aastamäär 20 mln tonni seda võimaldab, ette- võtete poolt plaanitavad lisainvesteeringuid põlevkiviõli tootmise moderniseerimisse ja laiendamisse tähendavad uusi töökohti, suureneb põlevkivitööstuste atraktiivsus tööandja- na. Praegu on Ida-Virumaa rahvastikus mitte-eestlaste osakaal 80% ja põlevkivisektor on Eesti rahvusvähemustele oluline tööandja [3].
Arvestades uuringute suurt osakaalu Põlevkivi arengukava meetmekavas sõltub positiivne keskkonnamõju nende uuringute tulemuste rakendamisest keskkonnaseadusandluses ja keskkonnalubade väljaandmisel.
Meetmete elluviimise tulemuslikkus oleneb tegevuse järjepidevusest ja eri osapoolte koos- tööst, keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtete rakendamisest seire ja järelevalve kavanda-
25
misel ning keskkonnalubade väljaandmisel. Täna mõjutavad ettevõtete keskkonnakasutust ja keskkonnakaitselisi investeeringuid eelkõige normatiivsed keskkonnanõuded [34].
Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 perioodil on põlevkivisektori eeldatav keskkonnamõju praeguse seisundiga võrreldes vähemalt neutraalne. Põlevkivi arengukavas kavandatud meetmed vähendavad keskkonnariski ja -mõju proportsionaalset sõltuvust kae- vandamiskogusest.
Põlevkivivaru kaevandamise piiramine 20 mln tonniga aastas tagab, et keskkonnaseisund ei lähe halvemaks. Olulise positiivne mõju saavutamine keskkonnaseisundile sõltub Põlevkivi arengukava, veemajanduskava ja jäätmekava ressursside kasutamise koosmõjust Ida- Virumaal.
Keskkonnaseisundi mõõdetavat parenemist (olulist positiivset keskkonnamõju) võib oodata vahetu sekkumise piirkondades. Nendeks on jääkreostusega alad ja prügilate ümbrus, millis- te korrastamine viiakse lõpuni lähematel aastatel. Arengukava perioodil võib oodata Purtse jõe valgala saastunud vooluveekogumite vee kvaliteedi stabiliseerumist. Põhjavee osas väldi- takse saastunud põhjaveega alade laienemist.
Kavandatud põlevkiviõli ja elektri kombineeritud tootmisseadmete kasv ja selleks uute toot- misüksuste rajamisel väheneb saastunud pinnasega alade suurenemine oht. Kaasaegsed töö- tavad tahke soojuskandjaga õlitootmisseadmed ja elektritootmise keevkihtkatlad on vara- semast keskkonnasäästlikumad ja ohutumad.
Põlevkivi kasutamise keskkonnajärelevalvel tuleb silmas pidada ainebilanssi – näiteks orgaa- nilise aine vähendamine ladestatavates jäätmetes võib kaasa tuua õhuheitmete suurenemi- se. Põlevkivi kasutamise ohtlikud jäätmed moodustavad rõhuva osa Eestis tekkivatest ohtli- kest jäätmetest.
Keskkonnaoht pole välistatud olemasolevate ohtlike jäätmete hoidlate kasutamisel, seda tu- leb ohjata asjakohase järelevalve ja seirega. Oluline negatiivne keskkonnamõju võib kaasne- da uute kaevanduste, poolkoksi- ja põlevkivituha prügilate rajamisel. Kui selline vajadus ker- kib, tuleb nende võimalikku mõju selgitada juhtumipõhiselt.
Koondhinnang Põlevkivi arengukava meetmete eeldatavast olulisest vahetust, kaudsest, ku- mulatiivsest, sünergilisest, lühi- ja pikaajalisest, positiivsest ja negatiivsest mõjust keskkonna- le, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mit- mekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele on esitatud järgnevas tabelis 1.
Paljudel meetmetel on otsene või kaudne positiivne mõju mitmele keskkonnaelemendile. Positiivne mõju sõltub samas kavandatud uuringute tulemuste rakendamisest. Taastumatute maavarade ja veekeskkonna leevendusmeetmed (kaevandamiskadude piiramine ja karjääri- de ning kaevanduste etapiviisiline sulgemine, kaevandustesse pealevalguva vee tagasisuu- namine, jääkreostuse ohutustamine) leevendavad mõju, maakasutusele ja maastikule, mul- lale, looduskeskkonnale, inimasustusele ja tervisele.
Põlevkivi arengukava rakendamise keskkonnamõju ja sotsiaalmajanduslik mõju on kokku- võttes eeldatavalt positiivne.
26
Tabel 1 Põlevkivi arengukava põhialternatiivi meetmete keskkonnamõju prognoos Põlevkivi arengukava meetmete koondhinnang – Tingmärgid: 0 mõju eeldatavalt puudub; 0(+) eeldatav positiivne mõju uuringute tulemuste rakendamise korral; + eeldatav positiivne mõju; ++ eeldatav oluline positiivne mõju; JK – jäätmekava, VMK – veemajanduskava
Kriteerium
Kaevandamise aastamäära 15, 20, 25 mln tonni
mõju
1.1.Põlevkivi säästliku
kaevandami- se edenda-
mine
1.2.Põlevkivi kae- vandamise mõju
vähendamine loo- duskeskkonnale ja
veevarustusele
1.3.Põlevkivi kae- vandamisest tingi- tud jääkreostuse ja
pärandmõju lee- vendamine
2.1.Põlevkivi kasutamise efektiivsuse
tõstmine
2.2.Põlevkivi ka- sutamise nega- tiivse keskkon- namõju vähen-
damine
2.3. Põlevkivi kasuta- misest tingitud mõju leevendamine ühis-
konnale (mõju tervisele ja sotsiaalne mõju)
3.1.Põlevkivi alane tea-
dus- ja aren- dustöö
3.2 Põ- levkiviala ne õppe-
töö
Mõju ajaline kestvus
Koond- hinnang
Tulem
Taastumatu- te loodusva- rade kasutus
Proportsionaalne
++ 0 0(+) 0 0 0(+) 0 Püsiv + Kaevandamise aastamäära piirang ja kaevandamiskadude suurenemise pidurdamine ühes õlitootmise osakaalu suurenemisega tõstab taastu- matu loodusvara kasutamise tõhusust. Võimaldades taastumatu loo- dusvara kasutamise nii et need ei ammendu enne, kui oleme suuteli- sed neid asendama teiste loodusvaradega. Eelispiirkondade määramine vähendab konflikti maavarade kasutami- sel looduskaitse eesmärkidega. Taastumatute loodusvarade kasutus tooteühiku (energia) kohta võib väheneda.
Maastiku- muutus
Proportsionaalne
+ ++
+Kukruse (JK)
0 0 0 0(+) 0 Püsiv Pika-
ajaline
+ Aastamäära piirang ja allmaa kaevandamiskadude suurenemise pidur- damine ning etapiviisiline kaevandamine ja karjääride korrastamise parendamine ühes Kukruse mäe korrastamisega võimaldavad põlevkivi kaevandamisala maastiku kiirema looduslähedase olukorra saavutami- se.
Maakasutus Proportsionaalne
++
0(+) 0(+) 0 0 0 0 Pika- ajaline
+ Aastamäära piirang ja allmaa kaevandamiskadude suurenemise pidur- damine ning etapiviisiline kaevandamine ja karjääride korrastamise parendamine võimaldavad pidurdada maaomaduste muutust johtuvalt põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest. Korrastatud prügilate alasid võetakse taaskasutusse, põlevkivitööstuses jäätmehoidlateks kasutav ala ei suurene, kui korrastamine korvab uute alade kasutuselevõtu. Eelispiirkondade määramine vähendab konflikte maakasutuses.
Mulla ja pin- nase seisund
Karjäärides pro- portsionaalne
+
0 +Kukruse (JK)
0 +Purtse (VMK)
0 0(+) 0 Pika- ajaline
+ Arvestades allmaakaevandamise laienemist ja eelispiirkonnana Lääne- Virumaa karjäärialade vältimist mõju mullale väheneb. Jätkuv tegevus jääkreostuse ohutustamisega vähendab ka reostunud pinnase mõju vee ja õhukeskkonnale. Saastunud alade ulatus - hülja- tud vedeljäätmed koristamise tulemusena väheneb oluliselt pinnase- saaste laienemise oht. Eelispiirkondade määramine vähendab konflikte põllumajandusalade kasutajatega.
Pinnavee seisund
Korrelatsioonis kuivendatava ala
suurusega
0 + +
0 +Purtse (VMK)
0 0 0 Toot- misaeg
ne Pika-
ajaline
+ Põlevkivisektori poolt mõjutatava pinnavee seisund ei halvene. Väheneb ohtlike ainete koormus (sh jääkreostus) pinnaveekogumitele, veekeskkonna seisundi paranemine ohtlike ainete osas sõltub eeskätt jääkreostuse mõju vähendamisest ja veekogude seisundi taastamisest. KSH ettepanek: Ohtlike ainete heite täpsustamine ning mõju uurimine veekeskkonnale, sh fenoolide koormuse allikate selgitamine. Täpsustu- vad pinnaveekogumite seisundi OA sisalduse järgsed hinnangud ja hei- te lubatavad koormused. KSH ettepanek: Kaevandusvee ärajuhtimise eesvoolude ning piirnevate maade seisundi ülevaatus, koos isevoolsete kaevandusvee äravoolude vooluhulkade mõõtmisega, eesvoolude korrastamise nõuete kehtesta- mine keskkonnalubadega. KSH ettepanek: koostada juhis "Kaevandamisel tekkinud tehisveekogu- de ja tugevasti muudetud veekogude taastamise nõuded“
27
Kriteerium
Kaevandamise aastamäära 15, 20, 25 mln tonni
mõju
1.1.Põlevkivi säästliku
kaevandami- se edenda-
mine
1.2.Põlevkivi kae- vandamise mõju
vähendamine loo- duskeskkonnale ja
veevarustusele
1.3.Põlevkivi kae- vandamisest tingi- tud jääkreostuse ja
pärandmõju lee- vendamine
2.1.Põlevkivi kasutamise efektiivsuse
tõstmine
2.2.Põlevkivi ka- sutamise nega- tiivse keskkon- namõju vähen-
damine
2.3. Põlevkivi kasuta- misest tingitud mõju leevendamine ühis-
konnale (mõju tervisele ja sotsiaalne mõju)
3.1.Põlevkivi alane tea-
dus- ja aren- dustöö
3.2 Põ- levkiviala ne õppe-
töö
Mõju ajaline kestvus
Koond- hinnang
Tulem
Põhjavee seisund
Proportsionaalne joogiveeallikana kasutamiseks so- bimatu põhjavee- kihi ala laienemise
osas. Korrelatsioonis
kuivendatava ala suurusega
0(+) 0(+) +Kukruse (JK)
+Purtse (VMK)
0 0 0 Pika- ajaline, Toot-
misaeg ne
Püsiv
0(+) Joogiveeallikana kõlbmatu ala ei laiene endise kiirusega, kavandamine ei mõjuta olulisi veekeskkonnast sõltuvaid ökosüsteeme. Prügilate korrastamise lõpuleviimise ja hüljatud vedeljäätmed korista- mise tulemusena väheneb oluliselt põhjavee saastamise oht, saastatud alad ei laiene. Põhjavee seisund ei parane kuid ka ei halvene, väheneda võib mõju põhjaveest sõltuvale elusloodusele ja põhjavee veekasutajatele. KSH ettepanek: Ohtlike ainete heite täpsustamine ning mõju uurimine veekeskkonnale, sh fenoolide koormuse allikate selgitamine. Täpsustu- vad põhjaveekogumite seisundi OA sisalduse järgsed hinnangud.
Jäätmete te- ke (sh lades- tamine ja kasutus)
Enamasti pro- portsionaalne
jäätmete tekkele ja ladestamisele
+* 0 0(+) 0(+) 0 (+) 0 0 (+) 0 Toot- misaeg
ne Pika-
ajaline Püsiv
0(+) Nõuetekohast ladestamist vajavate ohtlike jäätmete mahu kasv on pii- ratud. Paraneb ka muude ohtlike jäätmete käitlemine ning selle mõjul vähe- neb eeldatavalt ohtlike jäätmete hajumine keskkonda. Põlevkivi kae- vandamisjäätmeid käideldakse parimal võimalikul viisil, ressurssi kasu- tatakse säästlikult. *Kaevandamistehnoloogia arenguga võib väheneda aheraine kogus.
Väliõhu kva- liteet, mõju kliima- le
Arvestades elekt- ritootmiselt põ-
levkivi kompleks- sele kasutamisele üleminekuga õli ja
elektrienergia tootmiseks – osa- liselt proportsio-
naalne
0 +Kukruse (JK)
0(+) 0(+) 0(+) 0(+) 0 Toot- misaeg
ne
+ Väheneb või jääb samasse suurusjärku saasteainete õhku eraldamine (sh kasvuhoonegaasid). Põlevkivitööstuse alal sõltub koguheite suurus tootmismahust ja kasutatavast tehnoloogiast heidete piiramisel. Põlevkivi kasutuspiirkonna probleemsetel välisõhu kvaliteediga aladel täpsustuvad reostusallikad ja võimalused välisõhu leevendusmeetme- te väljatöötamiseks ja heitekoormuste piiramiseks ja võimalike välis- õhust põhjustatud tervisemõjude vältimiseks.
Kaitstavad loodusobjek- tid ja Natura 2000 võrgus- tik, taimestik ja loomastik, elupaigad, looduslik mitmekesi- sus
Pole proportsio- naalne
+ + 0 0 +Purtse (VMK) 0 0(+) 0 Pika- ajaline
+ Kaitstavate alade, elupaikade ja liikide ning Natura 2000 alade füüsilise ja funktsionaalse toimimise jätkumine. Eeldada võib ohustatuse vähe- nemist ja looduslähedasema seisundi kiirem saavutamist. Kaudne posi- tiivne mõju on ohtlike ainete heite ja emissioonide vähenemise tõttu. Eelispiirkondade määramine vähendab konflikti looduskaitse eesmär- kidega. KSH ettepanek: Kurtna looduskaitseala kaitse-eesmärkide, Vasavere põhjaveevaru kasutamise ja maavarade kaevandamise probleemistiku analüüs.
Mõju asusta- tud aladele
Proportsionaalne piirangute läbi
kaevandatud ala maakasutusele
+ + 0 (+)
0 0(+) 0(+)
0(+) 0(+) Toot- misaeg
ne Pika-
ajaline
+ Loodud on eeldused asustatud alade arendamise ja planeerimisprot- sessi parendamiseks (eelispiirkonnad). Täpsustatakse võimalused põ- levkivi kaevandamisest ja kasutamisest johtuvate sotsiaalsete mõjude leevendamiseks ja tervisemõjude vältimiseks. Kaudne positiivne mõju on Kukruse ja Purtse valgala jääkreostuse ohutustamisel. KSH ettepanek: Keskkonnatasudest laekuva raha täiendav suunamine Virumaale kasutades neid vahendeid piirkonna elukeskkonna arenda- miseks
Müra, maa- võnked, vib- ratsioon
Kohati proport- sionaalne
0(+) 0 0 0 0 0(+) 0(+) 0 Toot- misaeg
ne
Neut- raalne
või 0(+)
Võimalik on mõju vähenemine kui kaevandamiskadude vähendami- seks juurutatakse lank-kaevandamine laavakombainiga, mis aitab kaa- sa ka maahõive pidurdumisele. Ohje toimub konkreetse keskkonnaloa menetlemise käigus.
28
Kriteerium
Kaevandamise aastamäära 15, 20, 25 mln tonni
mõju
1.1.Põlevkivi säästliku
kaevandami- se edenda-
mine
1.2.Põlevkivi kae- vandamise mõju
vähendamine loo- duskeskkonnale ja
veevarustusele
1.3.Põlevkivi kae- vandamisest tingi- tud jääkreostuse ja
pärandmõju lee- vendamine
2.1.Põlevkivi kasutamise efektiivsuse
tõstmine
2.2.Põlevkivi ka- sutamise nega- tiivse keskkon- namõju vähen-
damine
2.3. Põlevkivi kasuta- misest tingitud mõju leevendamine ühis-
konnale (mõju tervisele ja sotsiaalne mõju)
3.1.Põlevkivi alane tea-
dus- ja aren- dustöö
3.2 Põ- levkiviala ne õppe-
töö
Mõju ajaline kestvus
Koond- hinnang
Tulem
Kultuuriväär- tused
Pole proportsio- naalne
+ 0 0 0 0 0 0 0 0 Neut- raalne või 0(+)
Ühtegi muinsuskaitseala põlevkivimaardlal ei paikne. Kaitsealuste aheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestiste osas välditak- se negatiivne oluline mõju Muinsuskaitseseaduses sätestatud projekteerimis- ja ehitustegevuse etappides vastava protseduuri jär- gimisega põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel. Eelispiirkondade määramine võimaldab Muinsuskaitseametil võtta asjakohase seisukoha arheoloogiliste uuringute (kameraaltööd ja väli- uuringud, vajadusel väljakaevamised) vajalikkuse osas kui on tegemist potentsiaalselt arheoloogiapärandirikka piirkonnaga, kus ei ole toimu- nud põhjalikke asustusarheoloogilisi maastikuuuringuid. Koostatava arengukava perioodil pole ja uute suuremahuliste põlevki- vikarjääride rajamist ette näha. Kaevandatavate alade eelisnimekirja põhjal on põlevkivi arengukava perioodil Lääne-Virumaal arvestatud Ubja karjääri laienemisega. Selle karjääri laiendamise keskkonnaloa protseduuris järgitakse Muinsuskaitseameti vastavaid nõudeid.
Tingmärgid: 0 mõju eeldatavalt puudub; 0(+) eeldatav positiivne mõju uuringute tulemuste rakendamise korral; + eeldatav positiivne mõju; ++ eeldatav oluline positiivne mõju; JK – jäätmekava, VMK – veemajanduskava
29
Tabel 2 Põlevkivi arengukava põhialternatiivi meetmete mõju sotsiaalmajanduslikule arengule Põlevkivi arengukava meetmete koondhinnang – Tingmärgid: 0 mõju eeldatavalt puudub; 0(+) eeldatav positiivne mõju uuringute tulemuste rakendamise korral; + eeldatav positiivne mõju; ++ eeldatav oluline positiivne mõju; JK – jäätmekava, VMK – veemajanduskava.
Kriteerium
Kaevandamise aastamäära 15, 20, 25 mln tonni
mõju
1.1.Säästliku kaevandami- se edenda-
mine
1.2.Kaevandamise mõju vähendamine looduskeskkonnale ja veevarustusele
1.3.Kaevandamisest tingitud jääkreostu-
se ja pärandmõju leevendamine
2.1.Põlevkivi kasutamise efektiivsuse
tõstmine
2.2.Kasutamise negatiivse kesk- konnamõju vä-
hendamine
2.3. Kasutamisest tingi- tud mõju leevendami- ne ühiskonnale (mõju
tervisele ja sotsiaalne mõju)
3.1.Põlevkivi alane tea-
dus- ja aren- dustöö
3.2 Põ- levkiviala ne õppe-
töö
Mõju ajaline kestvus
Koond- hinnang
Tulem
Inimeste ter- vislik seisund ja kohalike inimeste heaolu
Pole proportsio- naalne
0 0(+) 0 0(+) 0(+)
0(+)
0(+) 0 Toot- misaeg
ne
Neut- raalne
või 0(+)
Keskkonna saastumine, joogivee kvaliteet, välisõhu kvaliteet, tervise- riskid, vajadus kolida ära (häiringud) – heaolu võib piirkonniti paraneda tegevuste koosmõjus, terviseriskid vähenevad koos ohtlike ainete hei- te ja emissioonide eeldatava vähenemisega. Positiivne mõju sõltub kavandatud uuringute tulemuste rakendami- sest, eeskätt meetme 2.3 tegevuste elluviimisest. Mõningane positiivne mõju on Kukruse ja Purtse valgala jääkreostuse ohutustamisel. KSH ettepanek: Keskkonnatasudest laekuva raha täiendav suunamine Virumaale kasutades neid vahendeid piirkonna elukeskkonna arenda- miseks
Tööhõive Positiivselt pro- portsionaalne
0 0 0 0(+) 0 0(+) 0 0 Toot- misaeg
ne
0(+) Tööhõive ei vähene, võib suureneda periooditi seoses elektritootmiselt õli ja elektri koostootmisele üle minnes ja põlevkivisektoris rakendata- vate keskkonnameetmete elluviimisel. Mõningane positiivne mõju on Kukruse ja Purtse valgala jääkreostuse ohutustamistööde perioodil, lisanduda võib reostamata keskkonnast kaudne positiivne mõju puhastustööde järel. KSH ettepanek: Keskkonnatasudest laekuva raha täiendav suunamine Virumaale kasutades neid vahendeid piirkonna elukeskkonna arenda- miseks
Majanduse konkurentsi- võime (põ- levkivisektori s)
Positiivselt pro- portsionaalne
+** +** +** 0(+) +** 0(+) 0(+) 0(+) Toot- misaeg
ne
+ Põlevkivi kaevandamise aastamäära piirang 20 mln tonni tagab sektori jätkusuutliku arengu. Enefit 280 seadme käikuandmisest järelduste saamiseni pole põhjen- dust kaaluda ka kaevandamismahu piirangu paindlikumaks muutmist. ** Piirkonna keskkonnaseisundi parandamine võimaldab kaaluda tootmismahtude suurendamist. Seega keskkonnameetmete koordi- neeritud rakendamine (sh Kukruse ja Purtse valgala jääkreostuse ohutustamistööd) hea keskkonnaseisundi saavutamiseks on põlevkivi- sektori jätkusuutlikuks arenguks olulise tähtsusega.
Varustus- kindlus energeetilise toormega
0(+) 0 0(+) 0(+) 0 0 0 0 0 +
30
4 Vastavusanalüüs
4.1 Keskkonnaõigus Euroopa Liidul ei ole eraldi ühist keskkonnaõigust maavarade kasutamise osas. EL üldised keskkonnanõuded on integreeritud Eesti keskkonnaõigusesse.
Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016 – 2030 mõjud haakuvad järgmiste õigusakti- dega: jäätmeseadus, veeseadus, välisõhu kaitse seadus, tööstusheite seadus ja looduskaitse- seadus, milledega on kehtestatud nõuded jäätmetele, heidete piirmäärad, keskkonnakvali- teedi standardid ja piirväärtused ning looduskaitsenõuded.
Eesti keskkonnaõiguse eesmärgid on lühidalt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 1-es, eesmärk on tagada:
1) keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit;
2) säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele;
3) loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse;
4) keskkonna hea seisund;
5) keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine.
Põlevkivi arengukava arvestab läbivalt eeltoodud eesmärkidega.
Probleemiks on huvitatud osapoolte (kaevandajad, elektri ja õlitootjad, keskkonnakaitsjad ning elanikkond) keskkonnaeesmärkide sisu ja ranguse erinev mõistmine.
Seda kitsaskohta aitavad leevendada Põlevkivi arengukavas kavandatud rakendus-, teadus- uuringud, keskkonnaalase teabe parem kättesaadavus ning keskkonnahariduse integreeri- mine mäetehnilisse ja põlevkivikeemia õppesse.
Keskkonnaõigusega määratud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks on eelistatud jätku- suutlik stsenaarium, põlevkivivaru kaevandamise aastamäära kuni 20 mln tonni järgimisega.
4.2 Üldistatud strateegilised keskkonnaeesmärgid Säästva arengu seaduse järgi on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Säästva arengu seadus annab üldraamistiku loodusressursside säästlikuks kasutamiseks.
Looduskaitse arengukava sätestab, et taastumatuid loodusvarasid tuleb kasutada selliselt, et need ei ammendu enne, kui oleme suutelised asendama need teiste loodusvaradega.
Asjakohaste strateegiliste dokumentide (vaata alapeatükk 1.6) alusel valiti kuus üldistatud keskkonnaeesmärki, mis on olulises osas koos meetmete ja mõõdikutega kirjeldatud Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030.
1. Loodusvarade säästlik kasutamine
2. Tagada tervist säästev ja heaolu toetav keskkond
3. Ohtlike jäätmete negatiivse keskkonnamõju piiramine
31
4. Kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramine
5. Looduse mitmekesisuse säilitamine
6. Vähendada seost majanduskasvu ja keskkonnakoormuse vahel
4.3 Põlevkivi arengukava meetmete vastavus strateegilistele keskkonna- eesmärkidele
Arengukava koostamise käigus vaadeldi alternatiivseid stsenaariume (vaata Põlevkivi aren- gukava ptk 3). Põlevkivitööstuse kiire hääbumise stsenaariumi rakendumine on ebasoovitav sotsiaalmajanduslikel põhjustel nagu kiire tööhõive vähenemine Ida-Virumaal ning oluliste kulutuste vajadus riigieelarvest pankrotistuvate tootmisüksuste ohutuks sulgemiseks.
Põlevkivitööstuse mahu kiire suurenemine pole soovitatav sellega seotud keskkonnaohu ja keskkonnariskide tõttu. Raskeks võib osutuda heidete piirmääradest ja keskkonnakvaliteedi piirväärtustest kinnipidamine.
Kuna arengukavas on alternatiivseid stsenaariume käsitletud hoiatuspõhiselt, ei saa neid ka siinkohal võrrelda. Arengukavaga kavandatut ja 0 stsenaariumi (senise praktika jätkumist) vastavust üldistatud keskkonnaeesmärkidega on võrreldud tabelis 3. Illustreerimiseks on ka- sutatud on järgmisi värvikoode:
roheline Stsenaarium eeldatavalt toetab antud keskkonnaeesmärki
kollane Stsenaarium pigem ei toeta antud keskkonnaeesmärki
valge Stsenaariumil puudub selge mõju keskkonnaeesmärgi saavutamisele
Seejuures on positiivse hinnangu andmisel eeldatud, et Põlevkivi arengukava lõppvariandis arvestatakse KSH aruande kokkuvõttes toodud peamiste ettepanekutega ning vähemalt kuni 2020 aastani ei ületata põlevkivivaru kaevandamise aastamäära 20 mln tonni.
Põlevkivi arengukava uuendamata jätmine ei pea kaasa tooma põlevkivisektorist lähtuvat olulist negatiivset keskkonnamõju praegusega võrreldes. Õigusaktidega kehtestatud kesk- konnaeesmärke ja nõudeid peab järgima sõltumata arengukavast. Põlevkivisektori arengut korraldava dokumendil on eeldatavasti positiivne mõju praeguse olukorra jätkumisega võr- reldes. Positiivse mõju realiseerumine sõltub keskkonnakaitseliste tegevuste rakendamise edukusest.
Põlevkivi arengukava eeldatavasti toetab üldiste keskkonnaeesmärkide saavutamist.
Üldiste keskkonnaeesmärkide saavutamine sõltub suurel määral erinevate ametkondade (sh eri valdkondade eest vastutavate osakondade ja allasutuste), kohalike omavalitsuste ja ette- võtete koostööst.
Tabel 3 Arengukava vastavus üldistatud keskkonnaeesmärkidele Üldistatud keskkonna-
eesmärk 0 stsenaarium koos muude
arengukavade mõjuga Arengukavas kavandatud üldistatud keskkonna-
eesmärki toetav meede 1. Loodusvarade säästlik kasutamine
Põlevkivivaru kaevandamise keskmine maht 15 mln tonni. Piirmäär 20 mln tonni.
Põlevkivivaru kaevandamise keskmine maht 15 – 20 mln tonni. Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade mää- ramine. Lauslangatamise kasutuselevõtt põlevkivi kadude piiramiseks allmaakaevandamisel. Kaevandama- ta jäänud suure energiasisaldusega varude kasu- tamine.
32
Üldistatud keskkonna- eesmärk
0 stsenaarium koos muude arengukavade mõjuga
Arengukavas kavandatud üldistatud keskkonna- eesmärki toetav meede
Aherainemägede taaskasutamisel tekkiva peen- põlevkivi kasutuselevõtt.
2. Tagada tervist säästev ja heaolu toetav keskkond
Eelmise arengukava perioodil vähenesid SO2 heited üle kahe korra. Veevarustuslahenduste taga- mine toimub kaevandaja ku- lul.
Keskkonnaseire ja järelevalve tõhustamine, ning keskkonnainfo mõistetavuse ning kättesaadavu- se parandamine: sh hüdrogeoloogiline mudel, ettevõtete loapõhiste ja riigi andmebaaside sidu- mine, altkaevandatud alade pärandmõju inven- tuur ja kaardirakendus, välisõhu (lõhnahäiring) uuring. Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tingi- tud negatiivse sotsiaalse mõju (sh mõju tervisele) vähendamise võimaluste analüüs. Elektri varustuskindluse tagamine.
3. Ohtlike jäätmete nega- tiivse keskkonnamõju pii- ramine
Jääkreostuse likvideerimise lõpuleviimine põlevkivi- maardla alal, alustades Purtse jõe valgalast. Kukruse aherainemäe ohutuks muutmine.
Veekeskkonnale ohtlike ainete allikate uurimine ja kontrolli tõhustamine, sh jääkreostuse inven- tariseerimine. Ladestavate jäätmete koostise ja ohtlikkuse määramine. Põlevkivisektori erinevate PVT-de arendamine ja rakendamine.
4. Kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramine
Põlevkivi osakaal elektriener- gia tootmises vähenes 2012 aastaks ligi 13% võrra.
Kaevandatava põlevkivivaru (seega ka kasutatava põlevkivi) aastamääraga piiramine koos ekspor- ditava põlevkiviõli tootmise eelisarendamisega.
5. Looduse mitmekesisuse säilitamine
Ei kaevandatud veest sõltuva- te elupaikade alt. Tehti kae- vandamistundlikkuse uuringud keskkonnakaitse nõuetest läh- tuvalt.
Karjääride ja kaevanduste etapiviisilise sulgemi- ne, alustades Kurtna maastikukaitsealaga piirne- va Narva karjääri osaga. Ei kavandata kaevanda- mist veest sõltuvate elupaikade alt. Kaevandami- se eelispiirkondade määramine.
6. Vähendada seost ma- janduskasvu ja keskkon- nakoormuse vahel
Selget tulemit ei olnud. Põlevkiviõli tootmise eelisarendamine koos õli- tootmisel tekkiva gaasi kasutamisega energia ja soojuse tootmiseks võimaldab saada summaar- selt oluliselt rohkem energiat kulutatud põlevki- vitonni kohta. Keevkiht tehnoloogia eelistamine põlevkivist elektri tootmisel suurendab elektritootmise tõ- husust.
33
5 Olulise negatiivse keskkonnamõju leevendamise ja kompen- seerimise meetmed, järelevalve ja seire
Põlevkivitööstuse negatiivse keskkonnamõju vältimise ja leevendavaid meetmeid ning konk- reetseid tegevusi on korduvalt arutatud Põlevkivi arengukava koostamise käigus. Need on detailsemalt käsitletud KSH peatükis 3 (keskkonnakirjeldus ja senine keskkonnamõju) ja olu- line osa neist on jõudnud ka arengukavas planeeritud tegevusteks.
Keskkonnameetmed ja tegevused on KSH vormistamise ajal (september-oktoober 2014) Põ- levkivi arengukavas erineval tasemel läbi töötatud. Olulised keskkonnaeesmärke toetavad meetmed on toodud ka vastavusanalüüsi peatükis 4.3 tabelis 3.
Alljärgnevalt kordame üle olulisema.
5.1 Negatiivse keskkonnamõju vältimine Inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ei tohi ületada keskkonnakvaliteedi piir- väärtusi.
Meetmed ja tegevused selle nõude täitmiseks:
Põlevkivi aastane kaevandamismäär 20 mln tonni (ettevaatuspõhimõte, välisõhu ja veekeskkonna ja pinnase piirväärtused on kohati ületatud);
Jääkreostuse likvideerimise lõpuleviimine põlevkivimaardla alal (veemajanduskava tegevus);
Kukruse aherainemäe ohutuks muutmine (jäätmekava tegevus);
Aherainemägede taaskasutamisel tekkiva peenpõlevkivi kasutuselevõtt (keskkonna- ohuks on peenpõlevkivi võimalikust süttimisest tulenev saastus);
Erandiks on põhjavee jääkreostus mida ei saa tagantjärgi vältida ja saastunud põhjavett ei ole võimalik ka joogivee kõlblikuks puhastada. Reostuse jõudmisel veehaaretesse on vajalik veehaarete asendamine.
Arengukavas elluviimisel tuleb vältida ebasoodsat mõju Natura võrgustiku alale.
Meede selle nõude täitmiseks:
Ei kavandata kaevandamist põhjaveest sõltuvate elupaikade alt. Vajadusel jäetakse keskkonnaloa Natura hindamisel vastavad puhvertsoonid. Seda peab arvestama ka Põlevkivi arengukavas kavandatud tegevus „Eesti põlevkivimaardla kaevandamise eelispiirkondade määramine“.
Negatiivse keskkonnamõju vältimisel on oluline roll asjakohasel järelevalvel ja seirel (vaata allpool peatükk 5.3).
34
5.2 Negatiivse keskkonnamõju kompenseerimine ja leevendamine
5.2.1 Kavandatud meetmed ja tegevused Põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel ei ole võimalik vältida olulist negatiivset kesk- konnamõju taastumatute loodusvarade kasutusele, maastikele, maakasutusele, mullale, põhjaveekihtidele ning veekogudele ning asustatud aladele. Siinkohal käsitleme keskkonna kvantitatiivsete näitajate olulist muutmist, nagu taastumatute loodusvarade jätkuvus, geo- loogiliste kihtide segipööramine, looduslike põhjaveekihtide läbikaevamine, pinnamoe ja veekogude morfoloogia muutus, mõju maastikumuutusele, maakasutusele, veekeskkonnale ja asustatud aladele.
Kompenseerimisvajadused on jätkuvalt järgmised:
Joogiveevarustuseks kõlbmatuks muutunud põhjaveekihtide tõttu tekivad täiendavad veevarustuse kulud. Seda teeb kaevandaja.
Määratlemata on kaevandatud alast tulenevate muutuse kompenseerimine ja kae- vandamisest ja põlevkivi kasutamisest tingitud keskkonnahäiringute ja elanike heaolu halvenemise kompenseerimine. Kiviõli ja Kohtla-Järve linnade ning Jõhvi, Kohtla ning Kohtla-Nõmme omavalitsusüksustes on suured vanad kaevandatud alad (22-40 % omavalitsuse pindalast) ja kaevandamisjärgse maapinna ja veesituatsiooni alased pä- randmõju probleemid tuleb lahendada omavalitsuste ja riigi poolt.
KSH ekspertrühma arvates on soovitatav keskkonnatasudest laekuva raha täiendav suunamine Ida-Virumaale. Selleks võib olla otstarbekas KIKi-s Ida-Virumaa põlevkivi- tööstuse negatiivse keskkonnamõju kompenseerimise ja leevendamise alaprogrammi käivitamine. Neist vahenditest lahendataks operatiivselt kaevandamisest jäänud pä- randprobleeme ka valdades, kuhu enam maavarade kaevandamistasu ei laeku, samu- ti rahastaks vallaüleseid projekte. Keskkonnatasudest laekuva raha täiendav suuna- mine põlevkivisektori pärandmõjuga kaevandamispiirkonda kaasab kohalikud omava- litsused keskkonnaprobleemide lahendamisel ja võib soodustada ka koostööd kohali- ku kogukonnaga tulevikus kaevandada kavatsetavatel aladel.
Keskkonnamõju leevendamiseks on vaja piirata keskkonnakoormust (kus ei saa absoluut- väärtuses, seal tooteühiku kohta), keskkonnahäiringuid (inimeste heaolu), eluslooduse taas- tamine (taastumisele kaasaaitamine):
Mõju taastumatute loodusvarade kasutusele ja veekeskkonnale leevendab ja aitab kaasa ka looduse mitmekesisuse säilitamisele põlevkivi kaevandamise eelispiirkonda- de määramine (muude võrdsete keskkonnatingimuste korral eelistada suurema ener- giatootlusega põlevkivivaru alasid).
Jäätmete osas on peamine jäätmete keskkonnaohutu ladestamine.
Põlevkivi aastase kaevandamismäära sätestamine ja allmaa kaevandamiskadude kas- vu pidurdamine (lauslangatamise kasutuselevõtt allmaakaevandamisel).
Looduvarade säästlikumale kasutamisele ning keskkonnakoormuse vähendamisele aitavad kaasa järgnevas peatükis 5.2.2 kirjeldatud uuringud. Seejuures on uuringud olulised ka asja- kohase seire ja järelevalve tagamisel (vaata 5.3.).
35
5.2.2 Uuringud leevendusmeetmete täpsustamiseks Maastiku ja maakasutuse osas on eeldatavalt positiivne keskkonnamõju kui Põlevkivi aren- gukava uuringu „Korrastatud karjäärialade inventeerimine“ tulemusel vajalikuks peetud kor- rastamistingimused rakendatakse keskkonnalubades.
Kaevandamisega kaasnevat olulist mõju asutatud aladele leevendatakse Põlevkivi arenguka- vas kavandatud tegevusega „Eesti põlevkivimaardla kaevandamise eelispiirkondade määra- mine“. Eelispiirkondade määramine võimaldab parendada põlevkivimaardla omavalitsuste planeerimis- ja arendustegevusi ja läbi viia põhjalikud uurimis- ja ettevalmistööd kaevanda- miseks kavandatud aladel.
Põlevkivi arengukavas kavandatud tegevus „Altkaevandatud alade pärandmõju leevendami- ne“ võimaldab parendada põlevkivimaardla omavalitsuste planeerimis- ja arendustegevusi ning hinnata allmaakaevandamise tehnoloogiate pikaajalist mõju maapinnale.
Põlevkivi arengukavas kavandatud tegevus „Veevarustuse tagamine kaevandatud aladel“ täiendab keskkonnalubade aluselt kaevandajate poolt rakendatavaid veevarustusmeetmeid uuringuga Lasnamäe-Kunda põhjaveekihi kasutatavusest kaevandatud alal üksik- majapidamiste joogiveeallikana peale kaevandamise lõpetamist ja järelhooldusperioodi lõp- pu.
Välisõhu osas analüüsitakse leevendamisvõimalusi Põlevkivi arengukava uuringu „Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tingitud negatiivse sotsiaalse mõju (sh mõju tervisele) vä- hendamise võimaluste analüüs“ abil, mis 2013. aastal alustatud põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud tervisemõju uuringu jätkutööna võib viia keskkonna- ja tervisekaitse rangemate normide kehtestamisele ja heitekoormuste vähenemisele välisõhku.
Uuring „Lõhnahäiringu uurimine välisõhus“ võimaldab täpsustada reostusallikad ja rakenda- da lõhnaainete vähendamismeetmeid suurima lõhnaaineheitega tootmisprotsessides, sh võimalike tervisemõjude vältimiseks keskkonnalubade nõuete täpsustamise kaudu. Väheneb risk inimeste tervisele ja paraneb inimeste heaolu.
Jäätmed. Põlevkivi kasutusel tekkivate jäätmete kogus on suur ja uuring „Põlevkivi kasutami- se väärtusahela pikendamise võimaluste analüüs“ võib luua eelduse jäätmete taaskasutami- se suurendamiseks. Põlevkivi arengukava tegevusega „Kaevandamisjäätmete PVT arendami- ne ja rakendamine“ elluviimisel leiab eeldatavalt kasutust vanades põlevkivi kaevandamis- jäätmete hoidlates olev põlevkivi.
Olulist mõju osas inimeste tervisele ja heaolule analüüsitakse leevendamisvõimalusi Põlevki- vi arengukava uuringutega „Lõhnahäiringu uurimine välisõhus“ ja „Veevarustuse tagamine kaevandatud aladel“. Samuti on positiivse mõjuga Põlevkivi arengukavas esile toodud Kesk- konnaministeeriumi vee- ja jäätmeosakonna tegevused jääkreostuse likvideerimisel: „Põlev- kivi kasutamise jääkreostuse inventeerimine ja analüüs ning ohutustamine“ ning „Põlevkivi kaevandamise tulemusena tekkinud jääkreostuse vähendamine, sh põlenud aherainepuis- tangud“.
Põlevkivi arengukava tegevus „Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tingitud negatiivse sotsiaalse mõju (sh mõju tervisele) vähendamise võimaluste analüüs“ võib 2013. aastal alus- tatud põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud tervisemõju uuringu jätkutööna viia keskkonna- ja tervisekaitse rangemate normide kehtestamisele ja heitekoormuste vähene- misele välisõhku.
36
Põlevkivi arengukava tegevus „Põlevkivi kaevandamispiirkonna ettevõtlus- ja elukeskkonna toimimise analüüs ja selle parandamine“ võib omada positiivset mõju inimeste heaolule kui selle uuringu tulemusena rakendatakse kaevandamisjärgse pärandmõju leevendamiseks meetmeid.
Sotsiaalmajanduslikust aspektist on oluline suurendada Ida-Virumaale tagasisuunatavate keskkonnatasude osakaalu, kasutades neid vahendeid piirkonna elukeskkonna arendamiseks (vaata ka eespool kompenseerimine). Põlevkivi arengukava tegevus „Põlevkivi kaevandamis- piirkonna ettevõtlus- ja elukeskkonna toimimise analüüs ja selle parandamine (KOV-de tulu ettevõtlusest ja selle kasutamine, töö-hõive jne uuring, mida seni on teinud ettevõtted)“ võib omada positiivset mõju inimeste heaolule kui selle uuringu tulemusena rakendatakse kaevandamisjärgse pärandmõju leevendamiseks meetmeid.
Arvestades Põlevkivi arengukava meetmetes uuringute suurt osakaalu, sõltub positiivne keskkonnamõju nende uuringute tulemuste rakendamisest keskkonnaseadusandluses ja keskkonnalubade väljaandmisel.
Teadus
Koostatava põlevkivi arengukava üks eesmärkidest teadusuuringute ning hariduse toetamine tootmise ressursitõhususe suurendamiseks ja jäätmetekke vähendamiseks põlevkivitehno- loogia arendamisel, selle keskkonnasäästlikumaks muutmiseks. Põlevkivi arengukava meet- med on suures osas suunatud maavarade tõhusa kasutuse eesmärgi saavutamisele.
Pikemas perspektiivis toetavad põlevkivi alane teadus- ja arendustöö ning õppetöö käesole- vas peatükis eelpoolmainitud keskkonnamõju leevendamise ja vältimise meetmeid.
Põlevkivitehnoloogia arendamiseks, selle keskkonnasäästlikumaks muutmiseks kavandatud vastavate teadus- ja rakendusuuringute tegemisel on oluline nende rakendamine tootmises, selleks on jätab piisavad võimalused ka põlevkivi aastase säilitamine 20 mln tonnil.
Vajalik on tagada Eestile ajalooliselt omane põlevkivi teadus- ja arendustegevuse järjepide- vus. Põlevkivi arengukava järgsel põlevkiviõli ja elektri koostootmise kasvu korral on vajalik pidev tehnoloogiate arendus mis nõuab vastavaid teadmisi ja oskusi.
5.3 Järelevalve ja seire KSH käigus tekkis osapoolte vahel mitmeid vaidlusi põlevkiivitööstuse keskkonnamõju ja keskkonnakahjude hindamise ning keskkonnanõuete ning keskkonnatasude kehtestamise osas. Praegused teadmised ei võimalda keskkonnaprotsesse ja ökosüsteemide toimimist täp- selt mudelleerida, samuti oleks kõikehaarav järelevalve ja seire äärmiselt kallis.
Seetõttu tuleb paratamatult lähtuda keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtetest ning kesken- duda eelkõige olulise negatiivse keskkonnamõju vältimisele ja leevendamisele.
Põlevkivi arengukavas on ette nähtud rida korralduslikke tegevusi, mis peavad toetama keskkonnalubade väljaandmist, sealhulgas:
„Keskkonnalubade alusel tehtud keskkonnaseire andmete sidumine riikliku keskkon- naseire andmekoguga“,
„Kaevandamispiirkonna põhjaveetaseme muutusest tingitud negatiivse mõju leeven- dusmeetmete määratlemine ja nende rakendamise võimalikkuse analüüs“, seda eta- piviisilise kaevandamise ja suletud kaevandustest pealevalguva vee tagasisuunamise jne uuringujärgsel elluviimisel,
37
„Põlevkivi kaevandamisest mõjutatud piirkonna (koos puhveraladega) hüdrogeoloogi- lise mudeli koostamine“ võimaldab eri sihtgruppidel hinnata piirkonna põhjavee re- žiimi muutust seda mõjutavate tegevuste kavandamisel.
„Uuring „Ladestatavate jäätmete koostise ja ohtlikkuse määramine“ täpsustab kesk- konnanõuded tootmisseadmetes tekkivate jäätmete keskkonnale ohutuks ladestami- seks, samuti laiemaks taaskasutamiseks.
„Veekeskkonnale ohtlike ainete allikate uurimine ja kontrolli tõhustamine, ohtlike ai- nete heite mõju selgitamine veekeskkonnale, keskkonnanõuete ja -meetmete täpsus- tamine“. Probleemid veeseisundi osas võivad takistada põlevkivisektori edasist aren- gut
KSH ekspertrühma arvates on asjakohase järelevalve tagamiseks vaja teha järgmised uuringud:
Kurtna looduskaitseala kaitseeesmärkide, Vasavere põhjaveevaru kasutamise ja maa- varade kaevandamise probleemistiku analüüs ning piirkonna kasutuseesmärkide täp- sustamine.
Koostada juhis "Kaevandamisel tekkinud tehisveekogude ja tugevasti muudetud vee- kogude taastamise nõuded“.
KSH ekspertrühm soovitab kaaluda:
Vanade kaevanduste tööstusplatside keskkonnaauditite tegemist ning kaevanduse või karjääri sulgemisprojekti koosseisu lähtekohana teha selle keskkonnaaudit. See on vajalik ka sulgemisprojekti asjakohase KMH tegemiseks.
Põlevkivielektrijaamade ja õlitööstuste perioodiliste keskkonnaauditite läbiviimise taastamist.
Kaevandusvee ärajuhtimise eesvoolude ning piirnevate maade seisundi ülevaatus, koos isevoolsete kaevandusvee äravoolude vooluhulkade mõõtmisega, eesvoolude korrastamise nõuete kehtestamine keskkonnalubadega.
Osa Põlevkivi arengukavas esile toodud uurimistöid väljuvad Põlevkivi arengukava otsestest raamidest ning need tehakse teiste huvitatud osapoolte eestvedamisel. Kuid neid on soovita- tav siiski Põlevkivi arengukavas käsitleda, sest asjakohase, usaldusväärse ja lihtsalt kättesaa- dava ning üheselt mõistetava keskkonnateabe puudumine hakkab takistama põlevkivisektori arengu kavandamist.
Vajaliku meetmed ja tegevused ning nende vajaduse põhjendused on (KSH töömahu piires) kirjeldatud peatükis 3 ja LISAS 1.
38
5.4 Kriteeriumid ja indikaatorid Põlevkivi arengukava keskkonnatulemuslikkuse üldiseks kriteeriumiks on oluliste keskkonna- häiringute ulatuse vähenemine.
Indikaatoritena tuleb kasutada:
Keskkonna eri valdkondadele kehtestatud keskkonnakvaliteedi piirväärtusi, mida põ- levkivisektor mõjutab;
Heite piirväärtusi tööstusharule ja käitajale;
Kui eelnevad piirväärtused on täidetud, siis saab kasutada heite väärtusi toodangu- ühiku kohta (Põlevkivi arengukavas eriheide, osakaal).
Põlevkivi arengukavas on kavas välja töötada terve rida põlevkivi kasutamise tõhusust kirjel- davaid spetsiifilisi indikaatoreid (mõjunäitajaid). Nende näitajate kasutamist keskkonna- koormuse kirjeldamiseks raskendab põlevkivitööstuse tooraine iseloomust tingitud keskkon- namõju võimalik ülekandumine ühelt keskkonnaelemendilt teisele.
Näiteks on Põlevkivi arengukavas probleemina välja toodud: Vanadel energiaplokkidel SO2 heite vähendamiseks kasutuselevõetud tehnoloogiad küll aitavad piirata SO2 heidet, kuid samas suurendavad CO2 heite ja tahkete jäätmete (põlevkivituha) koguseid ning vähendavad põlevkivi kasutamise efektiivsust.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 8. Keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põ- himõte:
Keskkonnakaitse meetmed peavad tagama kõrgetasemelise kaitse, seejuures tuleb tagada keskkonna terviklik kaitse ja arvestada keskkonnamõju võimalikku üle- kandumist ühelt keskkonnaelemendilt teisele.
Eriheite ja osakaalu indikaatorite määramise metoodika ei ole praegu selge, sellega kavatse- takse arengukava elluviimisel tegeleda.
Kaevandamiskadude vähendamise ja jäätmete näitajad on arengukavas olulised, kuid saavu- tustaset on väga raske prognoosida. See sõltub allmaakaevandamisel lauslangatamise tehno- loogia rakendamise edukusest ja jäätmete osas sõltub taaskasutuse maht turunõudlusest, mida omakorda mõjutab transpordi maksumus. Põlevkivitööstuses tekkiv jäätmekogus sõl- tub põlevkivi kaevandamise mahust ning jäätmetekke mõjutamise võimalused on piiratud. Põlevkivitööstuse jäätmete hiigelkogust arvestades eeldaks jäätmetekke vältimisel ja taaska- sutusel olulise edu saavutamine ulatuslikke dotatsioone aheraine ja tuha kasutamisele. Selli- seid vahendeid planeeritud ei ole.
39
6 KSH korraldus
6.1 Eksperdi ja strateegilise planeerimisdokumendi koostaja andmed Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 koostamise algatas Vabariigi Valitsus ning selle kinnitab Riigikogu.
Arengukava koostamise eest on vastutavaks: Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, Eesti, tel: 6262802; faks: 6262801, e-post: [email protected].
Arengukava koostamist korraldab ja arengukava koostab: Keskkonnaministeeriumi maapõue osakond, kontaktisik Janne Tamm, tel 626 2980, e-posti aadress [email protected].
Arengukava väljatöötamises osalevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sot- siaalministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministee- rium ning Riigikantselei. Arengukava koostamiseks on moodustatud vastav töörühm ja ko- misjon (vaata http://www.envir.ee/1191247 ).
KSH programmi koostanud ja KSH teostavaks Eksperdiks on: AS Maves, juhtekspert Madis Metsur tel: 6514927, e-post [email protected]; ekspert Karl Kupits, tel: 6567301, e-post [email protected]; KSH kontaktiisik ja põhjavee ekspert Indrek Tamm, tel 6565428, e-post [email protected].
Oma valdkonna ekspertidena on KSH koostamisse kaasatud välisõhu osas Marek Maasikmets Eesti Keskkonnauuringute Keskusest, Peeter Ennet pinnavee osas Keskkonnaagentuurist ja kaevandamise ja põlevkivitehnoloogia valdkonnas Arvo Käärd.
6.2 Avalikkuse kaasamine Keskkonnaministri Põlevkivi arengukava koostamise ettepanek kiideti heaks Valitsuse korral- dusega 04.04.2013 nr 138. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonna- mõju strateegiline hindamine on algatati keskkonnaministri 30. mai 2013. a käskkirjaga nr 557, sellega on võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebeilehel aadressil http://www.envir.ee/1191247.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teade avaldati Ametlikes Teadannetes 06.06.2013 ja ajalehes Postimees 11.06.2013.
Tulenevalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §36 lõikest 3 tuleb KSH programmi sisu osas seisukohta küsida Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutus- telt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkon- namõju tõenäoliselt puudutab. Arvestades Põlevkivi arengukava küsiti seisukohti KSH prog- rammi sisu osas järgmistelt osapooltelt: Keskkonnaamet, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium ja Põlluma- jandusministeerium. KSH programm saadeti Põlevkivi arengukava koostamiseks moodusta- tud töörühmale ja komisjonile meili teel 06.112013 ja Põlevkivi arengukava ja selle KSH prog- rammi tutvustaval koosolekul 19.11.2013.
KSH programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikul 20.12.2013-15.01.2014 Keskkonna- ministeeriumis, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn ja kodulehel http://www.envir.ee/1191247.
KSH programmi avaliku väljapaneku ja arutelu teade avaldati Ametlikes Teadannetes 20.12.2013 ja ajalehes Postimees 20.12.2013.
40
Arendaja saatis teate KSH programmi avaliku väljapaneku ja arutelu kohta järgmistele huvi- tatud osapooltele: Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa maavalitsused, kohalikud omavalitsused kes paiknevad Eesti põlevkivimaardla alal, Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit (LVOL), Ida- Virumaa Omavalitsuste Liit (IVOL), Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministee- rium, Haridus- ja Teadusministeerium, Põllumajandusministeerium, Riigikantselei, Keskkon- naamet, Maa-amet, Terviseamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainspektsioon, Konkurentsi- amet, Teaduste Akadeemia Energeetikanõukogu, TTÜ Mäeinstituut, TTÜ Soojustehnika insti- tuut, TTÜ Geoloogia instituut, TTÜ Virumaa Kolledž, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut, TLÜ ökoloogia instituut, Säästva Eesti Instituut, Eesti Energia AS, AS Viru Keemia Grupp, Kivi- õli Keemiatööstuse OÜ, AS Kunda Nordic Tsement, AS Sillamäe SEJ, Põlevkivi Kompetentsi- keskus, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Jäätmekäitlejate Liit, Eesti Õliühing, Eesti Mäeselts, Eesti Geoloogia Selts, Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Kesk- konnaühenduste Koda, Eesti Maavarade Ühing, Keskkonnaõiguse keskus; SA Poliitikauurin- gute Keskus Praxis, Inseneribüroo Steiger, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, MTÜ Lilleküla Selts, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud.
KSH programmi sisu osas esitati kirjalikke seisukohti kokku 28-s kirjas, kokku 133 ettepane- kut. KSH programmi Lisas 2.1 on toodud avalikustamise käigus laekunud kirjalike küsimuste ja ettepanekute ning vastuste koondtabel, ettepanekud on esitatud Lisas 2.2 ja vastused Li- sas 2.3.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik arutelu toimus Keskkonnaminis- teeriumis 15. jaanuaril 2014. a algusega kell 16.00. Enamik arutelul sõna võtnud osapooli olid oma ettepanekud eelnevalt kirjalikult esitanud ning konkreetseid täiendavaid ettepanekuid otseselt KSH programmi sisu osas ei esitatud.
KSH programmi avaliku arutelu koosolekul pikendati autelu käigus ettepanekute esitamise tähtaega kuni 22.01.2014 kaasa arvatud), Lüganuse vallavalitsuse palvel võimaldati neil ette- panekuid esitada kuu aega hiljem.
KSH programmi avaliku arutelu protokoll ja ettekanded on esitatud lisas 2.4.
Avaliku väljapaneku ja arutelu ajal esitatud ettepanekud analüüsiti strateegilise planeerimis- dokumendi koostaja ja eksperdi poolt ning nende alusel täiendati keskkonnamõju strateegili- se hindamise programmi.
Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programm kiideti heaks Keskkonnaameti poolt kirjaga 06.05.2014 nr 6-8/14/8260-3.
KSH käigus arengukava koostajatele esitatud ettepanekute nimekiri on esitatud Lisas …. lisa- takse hiljem
41
6.3 Raskused KSH aruande koostamisel Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus olulisi KSH aruande koostamist takistavaid raskusi ei olnud.
Strateegiliste dokumentide ja arengukavade koostamise ja elluviimise üldised (paratamatud) probleemid:
• Ebaselgus strateegiliste dokumentide hierarhias ja käsitlusalas, mistõttu peaks iga arengukava justkui analüüsima kõiki riigi ja kohaliku elu aspekte ning ootused konk- reetse arengukava ja KSH koostajatele on liiga suured. Sealjuures on baasstrateegiad, näiteks KS 2030 ajakohastamata mõõdikutega.
• Keskkonnaõiguse erinev mõistmine – kas lähtuda õiguse üldisest loogikast või üksik- sätete täitmisest.
• Tervikliku keskkonnakasutuse planeerimise keerukus ja eri valdkondade lahknevad ambitsioonid.
• Piiratud ressursid ja töömaht arengukava koostamiseks ja elluviimiseks.
42
7 Kasutatud dokumentide ja kirjanduse loetelu 1. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016 - 2030 koostamiseks vajalike andmete ana-
lüüs, OÜ Inseneribüroo STEIGER, SA Säästva Eesti Instituut, AS Maves, OÜ Baltic Energy Partners, Tallinn 2012. http://www.envir.ee/1191247
2. Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõju prognoos 2016-2030, Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, http://mi.ttu.ee/projects/, aruanne seisuga aprill 2013
3. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine, Poliitika- uuringute Keskus Praxis, Tallinn 2013; http://www.praxis.ee/index.php?id=1073
4. Ohtlike ainete seire ja uuringud (2012-2013), EKUK, Tallinn 2013
5. Eesti põlevkivimaardla põhjaveevarule hinnangu andmine, Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2010
6. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, Keskkonnaministeerium, kinnitatud Vabariigi Va- litsuse 1. aprilli 2010. a. korraldusega nr 118
7. Looduskaitse arengukava aastani 2020, KKM, Tallinn 2012
8. Lääne-Virumaa strateegilised maavarad, TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituut, Tartu 2010
9. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, heaks kiidetud Riigikogu otsusega 14.02.2007
10. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2012.–2013. aastal, Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 2013
11. Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele – peentest osakestest tuleneva mõju hinda- mine kogu Eesti lõikes, TÜ Arstiteaduskond, Tartu 2011
12. Põlevkivialade elanikele ja kohalikele omavalitsustele kahjude kompenseerimine, SA Keskkonnaõiguse Keskus, Tartu 2011
13. Riigi tegevus põlevkivi kasutamise suunamisel, Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 2014
14. Assessment of environmental impact of oil shale fly ash from PF and CFB combustion, dissertationes chimicae Universitatis Tartuensis, Gary Urb doktoritöö, Tartu 2011
15. Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2013-2022, tööversioon, Keskkonnaamet 2013
16. Keskkonnaülevaade 2013. Keskkonnaagentuur, Tallinn 2014.
17. Suletud, sh peremeheta jäätmehoidlate inventeerimisnimestiku koostamine, I ja II etapp. AS Maves, Tallinn 2011, 2012)
18. Kasutusest väljas oleva põllumajandusmaa ressurss, struktuur ja paiknemine, Eesti Aren- gufond, Villem Vohu. Tallinn 2014.
19. Väärtuslik põllumajandusmaa Eestis-Miks? Kuidas? Milleks? Põllumajandusuuringute Keskus, Priit Penu ettekanne.
20. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontsep- tuaalsete mudelite koostamine, EGK, Tallinn 2012.
43
21. Oluliste veemajandusprobleemide ülevaade Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond, Koiva vesikond. Lisa 3 Oluliste veemajandusprobleemide ülevaade ohustatud põhjavee- kogumid, AS Infragate Eesti, eelnõu 04.07.2013, Tallinn
22. Kaevandustest väljapumbatava vee päritolu, EGK, Tallinn 2005
23. Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut, Taru 2012
24. Põlevkiviõli tootmise erinevate stsenaariumide realiseerimisega kaasneva mõjude hin- damine, Andres Siirde, Tallinn 2014, ENMAK raames Arengufondi tellimusel tehtud aru- anne
25. Estonian informative inventory report 1990-2012, KAUR, Tallinn 2014
26. Põlevkiviõli tootmisel tekkiva uttegaasi kasutusvõimaluste uuring, Alar Konist jt, Tallinn 2014, ENMAK raames Arengufondi tellimusel tehtud aruanne
27. Välisõhu seire linnades 2012, EKUK, Tallinn 2013
28. Välisõhu seire linnades 2013, EKUK, Tallinn 2014
29. Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus, 2012 a. aruanne, EKUK, Tallinn 2012
30. Analysis of greenhouse gas emissions from Estonian oil shale based energy production processes. Life cycle energy analysis perspective. Oil Shale, 2013, Vol. 30, No. 2S, pp. 268–282 Andres Siirde, Meelis Eldermann, Priit Rohumaa, Julija Gusca.
31. Riigi jäätmekava 2014–2020, Keskkonnaministeerium. Tallinn 2014
32. Keskkond ja põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis, Tallinna Ülikool Ökoloogia Instituut, Tallinn 2005
33. Riigi eelarvestrateegia 2014-2017, Rahandusministeerium
34. Keskkonnatasude mõjuanalüüs, SEI, Tartu Ülikool RAKE, Tallinn 2013
35. Lühiülevaade tervise- ja keskkonnaseisundist Ida-Virumaal, eelnevatest põlevkivisektori- ga seotud tervise- keskkonnauuringutest ning soovitused täpsemate terviseuuringute teostamiseks, Terviseamet ja Tartu Ülikool. Tartu, Tallinn 2014
36. Ahtme kaevanduse veevaru hindamine AS Kohtla-Järve Soojus tehnilise vee vajaduse ra- huldamiseks, EGK Tallinn 2010
37. Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldata- va keskkonnamõju hindamine, AS Maves, Tallinn 2010
38. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise mõju elusloodusele, Margus Pensa TLÜ Ökoloogia Instituut, Jõhvi 2013
39. Eesti soode seisund ja kaitstus, koostanud Jaanus Paal ja Eerik Leibak, Tartu 2013
40. Keevkihtkatla keskkonnaheitmed, TTÜ Soojustehnika Instituut, Tallinn 2006.
41. Greenhouse gas emissions in Estonia 1990-2012. National inventory report. Draft. KAUR 2014
42. Eesti riikliku keskkonnaseire Eesti jõgede hüdrokeemiline seire. Aastate 2010-2013 aru- anded. TTÜ keskkonnatehnika Instituut, EKUK.
44
43. Veekasutuse aastaaruanne 2013, Kaur 2014
44. Eesti riikliku keskkonnaseire põhjaveekogumite seire. Aastate 2010-2013 aruanded. EGK
45. Põhjaveekogumite seisundi hindamine I etapp (11.08.2014). Kersti Türk, OÜ Hartal Pro- jekt, Kuressaare 2014.
46. ExternE ja EcoSense’i väliskulude arvestamise metoodikate rakendatavus Eesti põlevkivi- tööstuse mõjude hindamiseks Ida-Virumaal SO2 õhusaaste näitel. Tartu Ülikool, Tartu 2014
47. Purtse jõe saastetaseme seosed vooluhulga ja ilmastikunäitajatega. Tartu Ülikool, Loo- dus- ja tehnoloogiateaduskond, Ökoloogia ja Maateaduste instituut, Geograafia osakond. Liina Roosimägi magistritöö keskkonnatehnoloogias, Tartu 2014
48. Estonian oil shale mining and oil production: macroeconomic impacts study, Ernst & Young Baltic AS, Tallinn 2014 ja Lili Kirikali 19.05.2014 ettekanne Eesti põlevkivitööstus: arengustsenaariumid ja majanduslike mõjude analüüs
49. Põlevkivitööstuse mõju demograafilistele arengutele kuni aastani 2030, Poliitikauuringu- te Keskus Praxis, Tallinn 2014.
50. Riigi eelarvestrateegia 2014-2017, Rahandusministeerium
51. Estonia kaevanduse ja Narva karjääri veekõrvalduse optimiseerimine. TTÜ Mäeinstituut, Tallinn 2010.
52. Ida-Viru maakonna arengukava 2014 – 2020, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, 2012
53. Elektritootmise-, põlevkiviõli tootmise-, soojusvarustuse- ja transpordi energiakasutuse stsenaariumidega kaasnevate atmosfääri peenosakeste PM2,5 ja muude õhusaasteaine- te leviku ning kasvuhoonegaaside tõttu õhukvaliteedi muutuste prognoosimine ajava- hemikule 2012-2050, EKUK , Tallinn 2014.
54. Valdkondlike stsenaariumidega eeldatavalt kaasneva õhusaaste põhjustatud tervisemõju muutuste hindamine kasutades saasteindikaatorina ülipeente osakeste sisaldusi ENMAK 2030+ raames, Hans Orru, Tartu 2014.