Päästeteenistuse seaduse § 20 muutmise seadus

EELNÕU 15.07.2024

Päästeteenistuse seaduse § 20 muutmise seadus

Päästeteenistuse seaduse §-s 20 tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi täiendatakse lõigetega 31–34 järgmises sõnastuses: „(31) Päästeteenistujal on seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 37 tundi järjestikust

puhkeaega.

(32) Summeeritud tööaja arvestuse korral on päästeteenistujal seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 25 tundi järjestikust puhkeaega.

(33) Käesoleva paragrahvi lõikes 32 sätestatud puhkeaja andmisel ei kohaldata päästeametnikule avaliku teenistuse seaduse § 41 lõikes 4 ja päästetöötajale töölepingu seaduse § 51 lõikes 5

sätestatud täiendava vaba aja andmise nõuet tingimusel, et töötamine ei kahjusta päästeametniku ja päästetöötaja tervist ja ohutust.

(34) Päästeametnikule ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõigetes 2 ja 3 ning päästetöötajale töölepingu seaduse § 52 lõigetes 1 ja 2 sätestatud puhkeaja miinimumkes tuse nõudeid tingimusel, et töötamine ei kahjusta päästeametniku ja päästetöötaja tervist ja

ohutust.“;

2) lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Päästeametnikule ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõikes 1 ja päästetöötajale

töölepingu seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud 24-tunnise ajavahemiku jooksul puhkeaja andmise nõuet tingimusel, et töötamine ei kahjusta päästeametniku ja päästetöötaja tervist ja ohutust.

Puhkeaeg antakse vahetult pärast tööaja lõppu.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees Tallinn ………………… 2024 ___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2024

1

Päästeteenistuse seaduse § 20 muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa

Kooskõlastustabel

Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

1. Üldkommentaar

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeer ium plaanib samuti muuta töölepingu seaduse (TLS)

§-i 52 seoses Euroopa Kohtu otsusega, milles t on ajendatud päästeteenistuse seaduse

(PäästeTS) muutmise eelnõu. Selleks, et ära hoida võimalikke tõlgendusküsimusi palume eelnõu koostajatel kaaluda, kas oodata ära TLS

eelnõuga edasi liikumine ja seejärel jätkata PäästeTS eelnõu menetlust. Näiteks juhul, kui

TLS §-i 52 täiendatakse uute lõigetega või kui kehtivaid lõikeid muudetakse, siis võib see mõjutada ka PäästeTS eelnõuga taotletavat

eesmärki ja PäästeTS muudatuste tõlgendamist.

Teadmiseks võetud

Siseministeerium on teadlik hetkel menetluses olevast TLS §-i 52 muutmisest seoses Euroopa

Kohtu otsusega. Selgitame, et päästeteenistuja te teenistussuhet reguleerib päästeteenistuse

seadus (PäästeTS), mille kohaselt päästeteenistuses töötavad nii päästetöötajad kui ka päästeametnikud. Sellest tulenevalt ainuüks i

TLS-i muutmisest ei piisa ning antud küsimus tuleb lahendada PäästeTS-is.

Päästeasutuse tegevuse eesmärk ja seadusejärgne kohustus on operatiivne abistamine, kus tegevus on suunatud inimes te

elu, tervist ja vara ning keskkonda ohustavate päästesündmuste ennetamisele, ohu

väljaselgitamisele, ohu tõrjumisele ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisele. Pääste- ja demineerimistööd teevad

meeskonnatööna nii töölepingulised kui ka ametnikud, kellele kohaldatakse vastavalt TLS-

i ja avaliku teenistuse seadust (ATS), mistõttu ühtsete reeglite kehtestamine on vajalik päästeteenistuse seaduses. 2024. aasta eelse

praktika taastamine (kooskõlastusringile saadetud TLS-e eelnõus toodu seda ei taotle)

võimalikult kiiresti on oluline, kuna seaduse muutmise edasilükkamine võib tekitada probleeme Päästeameti seadusejärgsete

kohustuste täitmisel ja päästemeeskonna liikmete turvalisuse ohtu seadmisega

alamehitatuse tõttu.

2. PäästeTS § 20 lõige 33

PäästeTS § 20 lõikega 33 soovitakse sätestada erand, millega välistatakse iganädalase

järjestikkuse puhkeaja andmisel TLS § 51 lg 5 põhimõtte kohaldamine. See tähendab, et

töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemik u jooksul rohkem kui 13 tundi, ei anta vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega

võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Näide: töötaja töövahetuse pikkus on 24 tundi,

pärast mida antakse talle iganädalane puhkeaeg

Selgitus

PäästeTS § 20 lõige 33 on kooskõlas tööaja direktiiviga 2003/88/EÜ.

PäästeTS § 20 lõikega 33 soovitakse sätestada

erand, millega välistatakse iganädalase järjestikkuse puhkeaja andmisel TLS § 51 lg 5 ja ATS § 41 lg 4 põhimõtte kohaldamine. Eelnõu

tagasisides on välja toodud vaid TLS. Päästemeeskonnas töötatavad päästjatega

(töölepingulised) kõrvuti ametnikud, kes on

2

(millele lisandub igapäevane puhkeaeg). Eelnõu

kohaselt saab töötaja järjestikkust puhkeaega 25 h (iganädalane puhkeaeg) + 11 h (igapäevane puhkeaeg) = 36 h. Kui töötajale antaks ka TLS §

51 lg-s 5 toodud täiendavat puhkeaega, saaks töötaja järjestikust puhkeaega 25 h (iganäda lane

puhkeaeg) + 11 h (igapäevane puhkeaeg) + 13 h ületavad 11 tundi (täiendav vaba aeg) = 47 h. See tähendab, et eelnõu kohaselt olukorras, mil

graafiku alusel töötavale päästjale antakse iganädalast puhkeaega ja ta on just teinud

pikema kui 13-tunnise töövahetuse (nt 24 h vahetus), siis saab ta olenemata pikast töövahetusest järjestikust puhkeaega üksnes 36

h. Töötaja ei saa täiendavat vaba aega kompenseerimaks pikka töövahetust. Eelnõu

seletuskirjas selgitatakse, et muudatuse näol on tegemist erisusega tööaja direktiivis t 2003/88/EÜ. Direktiivi artikkel 17 lõige 2 lubab

erandeid kehtestada tingimusel, et töötajale antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega

puhkeaeg (s.o antud juhul TLS § 51 lg 5) või kui seda ei ole erandjuhul objektiivsel põhjusel võimalik teha, võimaldatakse töötajale

asjakohane kaitse. Seega võimaldab direktiiv üldpõhimõtetest erandeid väga konkreetsetel tingimustel ja asjaoludel. Antud juhul, kui

eelnõuga soovitakse TLS § 51 lg 5 kohaldamine välistada, siis on erandi kehtestamise

eeltingimuseks: 1) mõjusad objektiivsed põhjused ja 2) see, et töötajale tagatakse alternatiivne

asjakohane kaitse. Praegusel juhul ei selgu eelnõust see, milliste l

objektiivsetel põhjustel on PäästeTS § 20 lg 33 erand vajalik. Samuti ei taga eelnõu töötajale muud asjakohast kaitset, kuigi direktiiv selleks

kohustab. Seejuures on Euroopa Komisjon direktiivi tõlgendavas teatises selgitanud

Euroopa Kohtu praktikat: „vaid täiesti erandlike olukordade puhul lubab artikkel 17 anda töötajale muud asjakohast kaitset, kui

võrdväärse pikkusega hüvitisena mõeldud puhkeaegade andmine ei ole objektiivsete l

põhjustel võimalik.“ Seega peavad erandi loomiseks esinema väga kaalukad asjaolud. Samuti on teatises selgitatud, et kui tööaja

direktiiv annab liikmesriikidele „teatava kaalutlusõiguse luua erandjuhtudel asjaomastele

töötajatele asjakohane kaitse, on selle kaitse

päästemeeskonna juhid ja juhivad sündmuse l

töid. Demineerimistöid teevad vaid ametnikud. Erandi rakendamisel saavutaksime endise

olukorra, kus enne 2024. aasta tõlgenduse

muutmist oli reageerivatel töötajatel üks kord seitsmepäevase ajavahemiku jooksul

järjestikune puhkeaeg 36 tundi, mida loeti piisavaks puhkeajaks ja taastumiseks. Arvestades, et tegemist on endise olukorra

taastamisega, siis ei kaasne PäästeTS-is tehtavate muudatustega mingeid uusi riske ega

ohte. Direktiivi artikkel 17 lõige 2 lubab erandeid kehtestada tingimusel, et töötajale antakse

hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeaeg või kui seda ei ole erandjuhul objektiivsel põhjusel

võimalik teha, võimaldatakse töötajale asjakohane kaitse.

Objektiivne põhjus – ajakriitiline abistamise ja ohu ennetamise vajadus. Pääste- ja

demineerimistöö on erakorralistest asjaolude

tõttu ajakriitiline, mille viibimisel ja täiendavate ressursside kaasamise võimalus te

vähesuse (meeskonnad on väikesed ja üle 36 tunnine järjestikune puhkeaja nõue piirab oluliselt täiendavalt töötajate kaasamise

võimalused nende praegusest 58-tunnisest puhkeajast) tõttu kahjud suurenevad ja

sündmused eskaleeruvad. Lähiaja üksikud näited: ulatuslikud Ida-Virumaa metsa- ja maastikutulekahjud, Uikala prügia la

suurpõleng, erakorraliselt demineerijate ja pommikoerte juhtide väljakutsumised

riigivisiitide turvamiseks, ohu ennetamiseks (näiteks Ukraina presidendi visiit) vahetult eelnevaks pommitehniliseks kontrolliks.

Sellistel juhtudel aga ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel puhkeaega tagada.

Suursündmused ja ressursi vajadus ei ole

tööajakava koostamisel teada ja

etteplaneeritav.

Asjakohane kaitse – päästeasutused

võimaldavad ja on alati võimaldanud oma teenistujatele asjakohase kaitse puhkeaja erandi kasutamisel. Selliselt on ka eelnõus sätestatud,

et puhkeaja erandid on võimalikud vaid juhul, kui töötamine ei kahjusta päästeteenistuja tervist

ega ohutust. Seega on eelnõu direktiiviga

3

eesmärk, mis hõlmab nende töötajate turvalisus t

ja tervist, siiski sama, mis direktiivi artiklis 3 ette nähtud igapäevasel minimaalsel puhkeajal või direktiivi artikli 17 lõikes 2 hüvitisena ette

nähtud võrdväärse pikkusega puhkeajal, milleks on võimaldada nendel töötajatel lõõgastuda ja

üle saada nende töökohustuste täitmisega vältimatult kaasnevast väsimusest“. Töötajatel peab olema võimalus saada piisavat puhkeaega,

et tööst taastuda, oma tervist hoida ja puhata.

Eelnevast tulenevalt oleme seisukohal, et PäästeTS § 20 lõige 33 on vastuolus tööaja direktiiviga 2003/88/EÜ. Eelnõu seletuskirjas t

ei selgu milliste objektiivsete asjaolude tõttu ei ole kirjeldatud olukorras võimalik

päästeteenistujale tagada hüvitiseks võrdväärse pikkusega puhkeaega. Samuti ei võimalda eelnõu töötajale asjakohast kaitset, mis lühemat

puhkeaega kompenseeriks. Seetõttu ei ole täidetud tööaja direktiivi eeldused kõnealuse

erandi tegemiseks.

kooskõlas. Päästeteenistujate tervist ja ka

rahulolu kontrollitakse regulaarselt ning edastatakse ohutussõnumeid nt vigastus te vältimiseks ja oma tervise hoidmiseks. Lisaks

on Päästeamet loonud 24h valvevahetustes t olevatele päästeteenistujatele teenistuses olles

puhkamise võimalused (puhkeruum koos köögiga, magamisruum, saun, jõusaal ja muud lõõgastumise võimalused), mis samuti säästavad

teenistujate tervist. Samuti on eriteenistujate l lisapuhkus kuni kümme kalendripäeva aastas

taastumiseks (PäästeTS § 202 lg 3) ja operatiivtöötajate tööaja paindlikkus (töötaja soovil pikemad järjestikused puhkeaja perioodid

ehk vabad vahetused summeeritud perioodi jooksul), mis on pärast puhkeaja nõuete

muutmist sisuliselt võimatu ja mille osas on töötajad ka juba oma rahulolematus t väljendanud PÄA rahulolu uuringus.

Lisaks ei saa tähelepanu jätta, et ka direktiivis on antud õigus teha artiklite 3 ja 5 puhkeaja

nõuetest erandeid tegevuse puhul, mis nõuab teenuse või tootmise pidevat jätkumis t, sealhulgas tuletõrje ja kodanikukaitse - teenuse

puhul (art 17 lg 3 p c alapunkt iii), ning õnnetusjuhtumi või ähvardava õnnetusohu korral (p g). Päästeteenuse osutamine

(päästesündmuse lahendamine nt tulekahju kustutamise näitel) on kahtlemata teenus, mis

nõuab pidevat jätkumist, kuna vastasel korral ei ole võimalik tagada elu, tervise ja vara kaitset.

Soovi taastada 2024. aasta eelne olukord on Siseministeeriumile edastanud

päästeteenistujaid esindav ametiühing. Oleme nende ettepanekut arutanud Siseministeer iumi ja Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate

Ametiühingu (ROTAL) kohtumistel, mis toimuvad regulaarselt kord kvartalis, kuid

vajadusel ka sagedamini. Muudatustes on arvestatud ametiühingu poolt esitatud ettepanekuga, Päästeameti rahulolu-uuringu ja

päästeasutuste vajadustega. Muuhulgas oleme muudatust ette valmistades kohtunud ja

konsulteerinud Tööinspektsiooniga, kes on samuti tehtavaid muudatusi õigeks ja vajalikuks pidanud.

3. PäästeTS § 20 lõige 34

PäästeTS § 20 lõikega 34 sätestatakse, et päästeteenistujale ei kohaldata avaliku

Selgitus

Muudatuse sisu selgitus on toodud seletuskir jas. Paragrahvi liigendus on kooskõlas hea

4

teenistuse seaduse (edaspidi ATS) ja TLS

iganädalase puhkeaja nõudeid tingimusel, et töötamine ei kahjusta teenistuja tervist ja ohutust.

Seletuskirja kohaselt on PäästeTS § 20 lõike 34

eesmärk kehtestada erisus ATS ja TLS

iganädalase puhkeaja põhimõtetest. Samal ajal näib, et ka PäästeTS § 20 lõigete 31 ja 32 eesmärk on sätestada erisus ATS ja TLS

iganädalase puhkeaja põhimõtetest. Lõikeid 31 ja 32 lugedes võib jääda mulje, et

päästeteenistuja iganädalane puhkeaeg on alati 37 või 25 tundi (millele lisandub igapäevane puhkeaeg). Samal ajal võib lõiget 33 lugedes

jääda mulje, et iganädalane puhkeaeg on ATS-is ja TLS-is sätestatust lühem üksnes juhul, kui see

ei kahjusta päästeteenistuja tervist ja ohutust. Viidatud lõiked oma koosmõjus muudavad seaduse teksti keeruliseks ja raskesti

mõistetavaks. Palume eelnõu koostajatel eelnõu sõnastusi

lihtsustada ja/või seletuskirja täiendada selgitustega lõigete eesmärgi kohta.

õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE)

§-i 24 lõigetega 3 ja 4, mille kohaselt paragrahvi esimene lõige sisaldab üldreeglit ning järgmis tes lõigetes sätestatakse selle üldreegli täpsustused

ja erandid. Mahukaid lõikeid välditakse.

4. Erisuste kohaldamine tingimusel, et

erisused ei kahjusta töötajate tervist ja

ohutust Eelnõu sõnastuses on mitmete erisuste

kohaldamine võimalik „tingimusel, et töötamine ei kahjusta päästeametniku ja päästetöötaja tervist ja ohutust“ (vt PäästeTS § 20 lõiked 33,

34 ja 8). Samas ei selgu eelnõu materjalides t, kuidas veendutakse, kas konkreetse erisuse

kohaldamine kahjustab või ei kahjusta päästeteenistuja tervist ja ohutust (nt kes seda kuidas hindab, mis tingimustel ja kui tihti).

Palume seletuskirja täiendada.

Selgitus

Teenistujate tervise ja ohutuse prioriteetsust on

rõhutatud ka eelnõu seletuskirjas. Nii on toodud seletuskirja punktis 2.4: „Kindlasti peavad

olema täidetud erinõuded, mis on sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. Näiteks peab tööandja korraldama öötöötajale

tervisekontrolli nii enne öötöötajana alustamist kui ka perioodiliselt öötöötajana töötamise ajal

(§ 131 lg-d 7 ja 8). Järelevalvet selliste nõuete täitmise üle teeb Tööinspektsioon.“. Nagu ka kooskõlastustabeli punktis 2 juba

nimetatud, siis päästeteenistujate tervist ja ka rahulolu kontrollitakse regulaarselt ning

edastatakse ohutussõnumeid nt vigastus te vältimiseks ja oma tervise hoidmiseks. Lisaks on Päästeamet loonud 24h valvevahetustes t

olevatele päästeteenistujatele teenistuses olles puhkamise võimalused (puhkeruum koos

köögiga, magamisruum, saun, jõusaal ja muud lõõgastumise võimalused), mis samuti säästavad teenistujate tervist. Samuti on eriteenistujate l

lisapuhkus kuni kümme kalendripäeva aastas taastumiseks (PäästeTS § 202 lg 3) ja

operatiivtöötajate tööaja paindlikkus (töötaja soovil pikemad järjestikused puhkeaja perioodid ehk vabad vahetused summeeritud perioodi

5

jooksul). Paindlikkus on pärast puhkeaja nõuete

muutmist sisuliselt võimatu ja selle osas on töötajad ka juba oma rahulolematus t väljendanud PÄA rahulolu uuringus.

Arvestades, et tegemist on endise olukorra taastamisega, siis ei kaasne PäästeTS-is

tehtavate muudatustega mingeid uusi riske ega ohte.

5. Järelevalve PäästeTS üle

PäästeTS lugedes ei selgu, kes ja millis te

PäästeTS-s sätestatud tingimuste üle teeb järelevalvet (nt kes teostab järelevalve t

päästeteenistuja töö- ja puhkeaja nõuete üle). Palume vajadusel eelnõu materjale täiendada, sätestades PäästeTS-sse selge järelevalve õigust

käsitleva paragrahvi.

Selgitus

Vastavalt PäästeTS § 1 lõikele 2 laieneb

päästeametnikele ATS PäästeTS-st tuleneva te erisustega ning vastavalt PäästeTS § 1 lõikele 3

laienevad päästetöötajatele TLS ja teised töösuhteid reguleerivad seadused PäästeTS-ist tulenevate erisustega.

Järelevalve erisusi ei ole PäästeTS-s toodud kuna selles osas ei ole erisuste loomine teistest

tööõiguse valdkonda reguleerivates t õigusaktidest vajalik ega otstarbekas.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiitsministeerium

29.07.2024 nr 1-6/2982-4

Päästeteenistuse seaduse § 20 muutmise seaduse

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Siseministeerium esitab Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks päästeteenistuse seaduse §

20 muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Sikkut

terviseminister siseministri ülesannetes

Lisa: 1) päästeteenistuse seaduse § 20 muutmise seaduse eelnõu (1 lehel);

2) päästeteenistuse seaduse § 20 muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (8-l lehel); 3) päästeteenistuse seaduse § 20 muutmise seaduse eelnõu seletuskir ja lisa (5-l lehel).

Ingrid Puurvee 6125067

[email protected]

1

Päästeteenistuse seaduse § 20 muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on tagada, et päästeasutustel oleks piisavalt päästeteenistujaid pääste- ja

demineerimissündmuste õigeaegseks ja kiireks lahendamiseks . Selleks on vaja ennistada päästeteenistuja puhkeaja arvestuse 2024. aasta eelne praktika. 2. märtsil 2023 otsustas Euroopa Kohus kohtuasjas C-477/211 (edaspidi EK otsus) direktiivi 2003/88/EÜ2 tõlgendades, et:

 iga 24 tunni kohta ettenähtud vähemalt 11 puhketundi (edaspidi 11-tunnine igapäevane puhkeaeg) ei ole osa iga seitsme päeva kohta ettenähtud puhkeajast (edaspidi iganädalane

puhkeaeg), vaid lisandub sellele, ja

 kui riigisiseses õiguses on nähtud ette üle 35-tunnine iganädalane puhkeaeg, tuleb enne seda

anda ka 11-tunnine igapäevane puhkeaeg.

Sellest lähtudes hakkas Tööinspektsioon 2024. aastast arvestama päästeteenistuja ühe nädala järjestikust puhkeaega nii, et senisele vähemalt 48 tunnile või summeeritud tööaja arvestuse korral 36 tunnile iganädalasele puhkeajale lisandub 11-tunnine igapäevane puhkeaeg. Kui

järjestikune tööaeg on üle 13 tunni, lisandub iga järgmise töötunni kohta veel üks tund puhke- aega (edaspidi lisapuhkeaeg). Seega pikenes praktikas päästeteenistuja ühe nädala järjestikune

puhkeaeg 48 tunnilt 59 tunnile (48 + 11) ja summeeritud tööaja arvestuse korral 24-tunnises vahetuses 36 tunnilt 58 tunnile (36 + 11 + 11). See on märgatavalt rohkem, kui on nõutud direktiivi 2003/88/EÜ artiklis 5, mille kohaselt peab ühe nädala järjestikune puhkeaeg olema

vähemalt 35 tundi (24 + 11).

Et taastada 2024. aasta eelne praktika, kehtestatakse eelnõuga, et:

 päästeteenistuja iganädalane puhkeaeg on vähemalt 36 tundi või summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 25 tundi, ning

 kui päästeteenistuja järjestikune tööaeg ületab summeeritud tööaja arvestuse korral 13 tundi ning ta kasutab järjest 11-tunnist igapäevast ja 25-tunnist iganädalast puhkeaega, ei arvesta-

ta lisapuhkeaega.

Selle tulemusel on päästeteenistuja ühe nädala järjestikune puhkeaeg vähemalt 48 tundi (37 + 11) ja summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi (25 + 11) nagu enne 2024. aastat. See on kooskõlas nii EK otsusega kui ka direktiiviga 2003/88/EÜ.

Eelnõu võimaldab päästeasutustel paremini tagada pääste- ja demineerimissündmuste õige-

aegse ja kiire lahendamise ning avaldab seega positiivset mõju siseturvalisusele .

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud:

 Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik Ingrid Puurvee (tel 612 5067,

[email protected]) ja

 Päästeameti õigusosakonna juhataja Eneken Kost (tel 524 7593, [email protected]).

1 ECLI:EU:C:2023:140. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate

aspektide kohta. – ELT L 299, 18.11.2003, lk 9–19.

2

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keele-

toimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse päästeteenistuse seaduse (edaspidi PäästeTS) redaktsiooni avaldamis- märkega RT I, 06.07.2023, 69.

Eelnõu on seotud direktiiviga 2003/88/EÜ. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta Eesti

Vabariigi põhiseaduse §-s 104 nimetatud seadust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Kehtiv õigus ja hetkeolukord

EK otsusest lähtudes muudeti 2024. aastast Eestis puhkeaja arvestuse praktikat. EK otsuse järgi

on 11-tunnine igapäevane ja iganädalane puhkeaeg eraldi õigused, millel on erinevad ees- märgid. Teenistujat ei tohi jätta ilma võimalusest kasutada nii 11-tunnist igapäevast kui ka

iganädalast puhkeaega ja need ei tohi kattuda. Seega ei tohi käsitada 11-tunnist igapäevast

puhkeaega osana iganädalasest puhkeajast, vaid see peab sellele eelnema. Seda ka olu- korras, kus Euroopa Liidu liikmesriik on sätestanud direktiivi 2003/88/EÜ miinimumnõudest

pikema iganädalase puhkeaja, nagu on teinud Eesti.

Eesti tööõiguses on reguleeritud puhkeaja miinimumnõudeid avaliku teenistuse seaduses (edaspidi ATS) ja töölepingu seaduses (edaspidi TLS), mille järgi peab teenistujale võimaldama: 1) iganädalase puhkeaja vähemalt 48 tundi (ATS-i § 41 lg 2 ja TLS-i § 52 lg 1) või

summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi (ATS-i § 41 lg 3 ja TLS-i § 52 lg 2); 2) 11-tunnise igapäevase puhkeaja (ATS-i § 41 lg 1 ja TLS-i § 51 lg 1) ning

3) lisapuhkeaja tundide eest, mis ületavad 13 töötundi (ATS-i § 41 lg 4 ja TLS § 51 lg 5).

Enne 2024. aastat ei käsitatud Eestis 11-tunnist igapäevast ja iganädalast puhkeaega

eraldi õigustena, st need võisid kattuda. Kuna alates 2024. aastast rakendatakse EK otsust, on tekkinud olukord, kus päästeteenistuja ühe nädala järjestikune puhkeaeg on pikenenud

48 tunnilt 59 tunnile (48 + 11) ja summeeritud tööaja arvestuse korral 24-tunnises vahetuses 36 tunnilt 58 tunnile (36 + 11 + 11). See on oluliselt pikem 35 tunnist (24 + 11), mida on nõutud direktiivis 2003/88/EÜ.

EK otsus ja seega vajadus ennistada päästeteenistuja puhkeaja arvestuse 2024. aasta eelne

praktika puudutab nii Päästeametit kui ka Häirekeskust, mis on samuti päästeasutus (pääste- seaduse § 4 lg 1 p 2). 24-tunnised vahetused on siiski vaid Päästeametis.

3

2.2. Eelnõu vajalikkus

Ühe nädala järjestikuse puhkeaja oluliselt pikem miinimumnõue raskendab pääste- ja

demineerimissündmuste kiiret ja tõhusat lahendamist, s.o inimeste elu, tervise ja vara

kaitset.

Raskendatud on päästeteenistujate valvegraafikute planeerimine ja vajadusel era-

korralise ületunnitöö tegemine. Et päästeasutuste teenused ei katkeks, on vaja pidevalt piisavalt pädevaid päästeteenistujaid. Kui mõni päästeteenistuja on puudu, näiteks õppetööl

Väike-Maarjas, puhkusel, haige või Kaitseväes, või mõni teenistuskoht on päästekomandos või pommigrupis täitmata, avaldab see mõju nii reageerimisvalmidusele kui ka -võimekusele. Nii

näiteks ei saa tulekahjule reageerida, kui on puudu sobiva kategooria juhtimise õigusega päästeteenistuja või ei ole piisavalt keemia- või suitsusukeldumise väljaõppega pääste- teenistujaid. Lisaks on ootused päästeasutustele oluliselt kasvanud, kuid koosseis mitte.

EK otsus ja direktiiv 2003/88/EÜ suunavad Euroopa Liidu liikmesriike senisest tõhusamalt

kaitsma teenistuja tervist. Teenistuja füüsilise ja vaimse tervise hoidmiseks ning ohutuse tagamiseks on tööaja piiramine ja puhkeaja nõuete järgimine ilmtingimata vajalik, kuid ühe nädala järjestikuse puhkeaja oluliselt pikem miinimumnõue tekitab probleeme pääste-

teenistujate väljaõppesse kaasamisel ja nende kohustuste täitmisel, samuti ebamõistlikke lisakulusid. Lisaks mõjutab teenistussuhte paindlikkus märgatavalt:

 päästeteenistuja teenistuses hoidmist ja rahulolu;

 uute päästeteenistujate värbamist ning

 päästeasutuste kestlikku arengut ja tegevust tervikuna.

Päästeasutused järgivad riigi üldisi suuniseid töö- ja pereelu tasakaalu kohta, sealhulgas arvestavad enda kui tööandja vajaduste kõrval päästeteenistujate vajadusi, mis on hea sisekliima, rahulolu ja tööjõu väikse voolavuse eeldus. Tööjõu väikse voolavuse säilitamine

on päästeasutustele eriti oluline, kuna uue päästeteenistuja väljaõpe nõuab riigilt suuri kulutus i ja kestab ligikaudu kaheksa kuud, alles pärast mida võib ja saab teenistuja päästetööd teha. Enne

2024. aastat said päästeasutused arvestada töö- ja puhkeaja planeerimisel ka päästeteenistuja soovidega, kuid nüüd on see sageli võimatu.

Et tagada 1) pääste- ja demineerimissündmustele reageerimiseks, s.o inimeste elu, tervise ja vara kaitseks, piisavalt päästeteenistujaid ning 2) päästeteenistujatele teenistussuhte paindlik-

kus, on vaja seega ennistada päästeteenistuja puhkeaja arvestuse 2024. aasta eelne praktika.

2.3. Eelnõu eesmärk ja kavandatud lahendus

Eelnõu eesmärk on võimaldada päästeasutustel täita oma seadusjärgset pääste- ja demi-

neerimissündmuste lahendamise kohustust kiiresti ja tõhusalt, samuti täita ohutusjäre le- valve, ennetustöö ja kriisireguleerimise valdkonna seadusjärgseid kohustusi, mille täitmisse

päästeteenistujaid üha rohkem kaasatakse.

Selleks ennistatakse päästeteenistuja puhkeaja arvestuse 2024. aasta eelne praktika nii, et päästeteenistuja ühe nädala järjestikune puhkeaeg on vähemalt 48 tundi või summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi nagu enne 2024. aastat (vt lähemalt seletuskirja p 3).

2024. aasta eelne praktika oli piisav ja võimaldas nii päästeasutustele kui ka päästeteenistuja le paindlikku töökorraldust. Samuti oli võimalik rakendada päästeteenistujat vajadusel erakorra-

lises ületunnitöös, rikkumata seadust ja kahjustamata päästeteenistuja tervist või ohutust.

4

2.4. Eelnõu põhiseaduspärasus

Eelnõu seostub Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 28, milles on sätestatud igaühe õigus tervise

kaitsele. Puhkeaja miinimumnõuded on sätestatud direktiivis 2003/88/EÜ, millest ei kalduta

kõrvale ka eelnõuga. Riigil on kohustus rakendada meetmeid, et inimeste elukeskkond oleks tervislik ja ohutu. Eelnõu kohaselt on puhkeaja erandid võimalikud vaid juhul, kui töötamine ei

kahjusta päästeteenistuja tervist ega ohutust. See hõlmab kohustust tagada, et päästeteenistuja töö- ja puhkeaeg oleksid tasakaalus ning seadusega kehtestatud piires. Seetõttu teeb riik ka pidevat järelevalvet töötingimuste järgimise üle. Nagu on selgitatud Eesti Vabariigi põhiseaduse

kommenteeritud väljaandes:

Pidev seire kohustuslike töötingimuste üle on põhjendatud, sest töötamisega elatist teeniv isik on sagedasti sõltuv saadavast sissetulekust ning võib seetõttu kergesti leppida ebamõistlike ja kahjustavate tingimustega, mis võib aga ohtu seada inimese võime teenida elatist ja realiseerida teisi põhiõigusi (nt tervisepõhiõigust).3

Kindlasti peavad olema täidetud erinõuded, mis on sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse

seaduses. Näiteks peab tööandja korraldama öötöötajale tervisekontrolli nii enne öötöötajana alustamist kui ka perioodiliselt öötöötajana töötamise ajal (§ 131 lg-d 7 ja 8). Järelevalvet

selliste nõuete täitmise üle teeb Tööinspektsioon. Seega on tagatud igaühe õigus tervise kaitsele ja eelnõu on Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlas.

2.5. Eelnõu väljatöötamise kavatsus

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktist 1 ei koostatud enne eelnõu väljatöötamiskavatsust,

kuna eelnõu on kiireloomuline: et oleks võimalik kaitsta inimeste elu, tervist ja vara, ei saa lubada olukorda, kus päästesündmustele ei saa kiiret abi saata. Praegu ei saa Päästeameti

71 päästekomandot ja pommigrupid olla oma tavapärases valmisolekus, kuna päästeteenistuja ühe nädala järjestikune miinimumpuhkeaeg ei võimalda neid piisavalt mehitada ja osa neist ei saa töötada. Päästesündmusele reageerib lähim piisavalt mehitatud päästekomando, ja kuna see

võib olla varasemast kaugemal, ei ole abi osutamine nii kiire kui seni.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest punktist, millega muudetakse PäästeTS-i § 20. Punktiga 1 täiendatakse PäästeTS-i § 20 lõigetega 31–34.

Lõike 31 kohaselt on päästeteenistujal vähemalt 37 tundi või summeeritud tööaja arvestuse

korral lõike 32 kohaselt vähemalt 25 tundi iganädalast puhkeaega. Sellega taastatakse EK otsuse eelne olukord.

Kui päästeteenistuja töötab 24-tunnises vahetuses, peab talle lisaks iganädalasele puhkeajale võimaldama pärast vahetuse lõppu:

 11-tunnise igapäevase puhkeaja;

 11 tundi lisapuhkeaega iga töötunni eest, mis ületab 13-tunnist tööaega (ATS-i § 41 lg 4 või

TLS-i § 51 lg 5).

3 Henberg, Ave, Kärt Muller 2020. Paragrahv 29. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Viies ,

parandatud ja täiendatud väljaanne. Tartu: Iuridicum, p 27.

5

Näiteks, kui päästeteenistuja vahetus algab 3. märtsil kell 8 ja lõppeb 4. märtsil kell 8, võib tema järgmine vahetus olla kõige varem 5. märtsil kell 6. Praktikas on vahetuste vahel 24 tundi.

Lõikes 33 sätestatakse erand, et kui päästeteenistuja kasutab summeeritud tööaja arvestuse korral 11-tunnist igapäevast ja iganädalast puhkeaega järjest, ei kohaldata lisapuhkeaja andmise

nõuet (ATS-i § 41 lg 4 ja TLS-i § 51 lg 5) tingimusel, et töötamine ei kahjusta päästeteenistuja tervist ega ohutust. See tähendab, et kui päästeteenistuja töötab 24-tunnises vahetuses, antakse talle pärast vahetuse lõppu üksnes 11-tunnine igapäevane puhkeaeg ja sellele ei lisandu lisa-

puhkeaega töötundide eest, mis ületavad 13 töötundi. Ühe nädala järjestikune puhkeaeg on seega kokku vähemalt 36 tundi (25 + 11), mitte vähemalt 58 tundi (36 + 11 + 11) nagu praegu.

Erandit ei lisata PäästeTS-i § 20 lõikesse 8, sest ATS-i § 41 lõikes 4 ja TLS-i § 51 lõikes 5 sätestatud lisapuhkeaja andmise nõue on muudel juhtudel jätkuvalt vajalik. Eelnõuga ei soovita

välistada täielikult lisapuhkeaja andmist, vaid see on vajalik üksnes summeeritud tööaja

arvestuse korral kord nädalas, st kui 11-tunnisele igapäevasele puhkeajale järgneb iga-

nädalane puhkeaeg. Seetõttu tuleb siduda erand 11-tunnise igapäevase ja iganädalase puhkeaja järjest kasutamisega. Erand on kooskõlas direktiiviga 2003/88/EÜ, mille järgi peab võtma vajalikke meetmeid, et tagada iga teenistuja õigus:

 11-tunnisele igapäevasele puhkeajale (art 3);

 vähemalt 24-tunnisele iganädalasele puhkeajale, mis lisandub 11-tunnisele igapäevase le

puhkeajale (art 5).

Direktiivis 2003/88/EÜ on antud õigus teha artiklite 3 ja 5 puhkeaja nõuetest erandeid tegevuse puhul, mis nõuab teenuse või tootmise pidevat jätkumist, sealhulgas tuletõrje ja kodanikukaitse - teenuse puhul (art 17 lg 3 p c alapunkt iii), ning õnnetusjuhtumi või ähvardava õnnetusohu

korral (p g). Erandeid võib kehtestada tingimusel, et teenistujale antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeaeg, või kui seda ei ole erandjuhul objektiivsel põhjusel võimalik teha,

võimaldatakse talle asjakohane kaitse (art 17 lg 2). Erandeid võib kehtestada muu hulgas eriseadusega (art 17 lg 2), nagu on PäästeTS. Direktiivi 2003/88/EÜ kohaldatakse nii avaliku kui ka erasektori kõigil tegevusaladel (art 1 p 3). Seega on eelnõu kooskõlas direktiiviga

2003/88/EÜ.

Lõikes 34 kehtestatakse erand ATS-i § 41 lõigetest 2 ja 3 ning TLS-i § 52 lõigetest 1 ja 2, mille kohaselt on teenistuja iganädalane puhkeaeg vähemalt 48 tundi või summeeritud tööaja arves- tuse korral vähemalt 36 tundi. Muudatus on vajalik, sest lõigetega 31–33 sätestatakse pääste-

teenistujale PäästeTS-is lühem iganädalane puhkeaeg kooskõlas direktiiviga 2003/88/EÜ.

Punktiga 2 muudetakse PäästeTS-i § 20 lõiget 8, et tagada õigusselgus, sealhulgas vastavus normitehnika käsiraamatu4 põhimõttele, et tõlgendusvigade vältimiseks tuleb viide sõnastada selliselt, et viidatava sätte keskne sisu oleks teada.

PäästeTS-i § 20 lõike 8 kohaselt ei kohaldata päästeametnikule ATS-i § 41 lõikes 1 ja pääste-

töötajale TLS-i § 51 lõikes 1 sätestatud nõuet anda 24-tunnise ajavahemiku jooksul 11-tunnine igapäevane puhkeaeg. Erand lõi päästeasutusele võimaluse rakendada vajadusel 24-tunnise id vahetusi, aga lõike sõnastusest võib jääda mulje, et 11-tunnist igapäevast puhkeaega ei pea üldse

andma. 11-tunnise igapäevase puhkeaja kasutamist ei ole soovitud välistada ja seetõttu täpsusta- takse, et juhul, kui 24-tunnise vahetuse tõttu pole võimalik anda 11-tunnist igapäevast puhke-

aega 24-tunnise ajavahemiku jooksul, tuleb see anda vahetult pärast vahetuse lõppu. EK otsuse punktis 56 on selgitatud:

4 Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 28

kommentaar 2.

6

Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt peab töötajal selleks, et end korralikult välja puhata, olema võimalus viibida väljaspool oma töökeskkonda määratud arvu tundide jooksul, mis peavad olema nii järjestikused kui ka vahetult järgnema tööajale, et võimaldada asjaomasel isikul lõõgastuda ja üle saada tema töökohustuste täitmisega vältimatult kaasnevast väsimusest

Seega antakse 11-tunnine igapäevane puhkeaeg alati vahetult pärast tööaega koos lisapuhke - ajaga5. Muudatus ei mõjuta praktikat, sest ka praegu antakse päästeteenistujale 24-tunnise

vahetuse korral 11-tunnine igapäevane puhkeaeg vahetult pärast vahetuse lõppu. Samuti peab ka edaspidi erandit rakendades arvestama, et ei kannataks päästeteenistuja tervis ja ohutus ning tööaeg ei ületaks koos ületunnitööga keskmiselt 48 tundi seitsme päeva kohta kuni kuuekuulise l

arvestusperioodil (PäästeTS-i § 20 lg-d 2, 3 ja 8).

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu õigust.

Eelnõu on kooskõlas direktiiviga 2003/88/EÜ, milles on sätestatud tööaja korralduse mini- maalsed ohutus- ja tervishoiunõuded. Euroopa Liidu liikmesriigid peavad tagama iga teenistuja

õiguse nii 11-tunnisele igapäevasele puhkeajale (art 3) kui ka vähemalt 24-tunnisele iga- nädalasele puhkeajale (art 5).

6. Seaduse mõjud

6.1. Mõju siseturvalisusele

Sihtrühm: Eesti elanikud. Statistikaameti andmetel on Eesti rahvaarv 2024. aasta seisuga 1 374 687.6 Seega on sihtrühm suur, kuid suurim mõju avaldub elanikele, kes vajavad vahetult päästeasutuste abi, st kes on sattunud õnnetusse ning kelle elu, tervise või vara kaitse sõltub

otseselt päästeasutuste kiirest reageerimisest. 2023. aastal reageeris Päästeamet 30 674 sündmusele, millest 15 668 olid päästesündmused. 2024. aastal on ainuüksi nelja ja poole kuuga

puhkenud 217 metsa- ja maastikutulekahju, mille tõttu on olnud ohustatud nii inimeste elu ja tervis kui ka vara.

2024. aastast rakendatud puhkeaja nõuded on otseselt mõjutanud päästeasutuste, eelkõige Päästeameti töökorraldust ja reageerimisvalmidust, sest sama koosseisuga ei ole enam võimalik

päästekomandosid ja pommigruppe vajaliku hulga päästeteenistujatega mehitada. Seeläbi on tekkinud olukorrad, kus sündmusele lähim päästemeeskond ei saa alakoosseisu tõttu reageerida ja reageerib kaugem päästemeeskond. See mõjutab otseselt elanikele abi osutamist, sest

Päästeameti parem reageerimisvalmidus loob eeldused maandada oht kiiremini ja hoida ära selle eskaleerumine. Riigil peab olema suutlikkus kiirelt pääste- ja demineerimissündmuste le

reageerida ja neid lahendada ning seeläbi päästa elusid. Eelnõu suurendab riigi ja ühiskonna võimet ohu korral tegutseda, vähendades seeläbi negatiivset mõju elanikele. Abi muutub

5 Lisapuhkeaega ei anta eelnõu järgi vaid juhul, kui päästeteenistuja kasutab 11-tunnist igapäevast ja iganädalast

puhkeaega järjest. 6 Statistikaamet 2024. Rahvaarv.

7

elanikele kättesaadavamaks ja kiiremaks ning seeläbi on nende elu, tervis ja vara tõhusamalt kaitstud.

 Mõju ulatus on väike, arvestades, et ennistatakse päästeteenistuja puhkeaja arvestuse

2024. aasta eelne praktika ja praegune praktika on kehtinud lühikest aega. Eelnõu ei nõua seega elanikelt kohanemist.

 Mõju esinemise sagedus on väike, kuna pääste- ja demineerimissündmused on elanike le ebaregulaarsed.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest eelnõu suurendab elanike turvalisust ja turvatunnet ning avaldab seega nii elanikele kui ka siseturvalisusele tervikuna positiivset

mõju, tagades Päästeameti parema reageerimisvalmiduse.

Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes võib mõju siseturvalisusele pidada vähe-

oluliseks.

6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: Päästeamet. Sihtrühm on väike, sest eelnõu avaldab riigiasutustest mõju vaid Pääste-

ametile – vaid Päästeametis rakendatakse 24-tunniseid vahetusi. Päästeametis on umbes 2100 päästeteenistujat. Nendest 1650 on valveteenistujad, kes teevad üldjuhul 24-tunniseid vahetusi

ja töötavad seega summeeritud tööaja arvestuse alusel. Eelnõuga ei muutu Päästeameti töökorraldus märkimisväärselt. Arvestades, et Päästeamet

rakendas kuni 2024. aastani päästeteenistuja puhkeaja arvestuses sama praktikat, mida kavan- datakse eelnõuga, ei ole jõudnud Päästeameti töökorraldus veel suuresti muutuda. Seega on

mõju ulatus ja esinemise sagedus väikesed. Ebasoovitavat mõju ei kaasne, kuna pääste- teenistujatele tagatakse direktiivis 2003/88/EÜ sätestatud miinimumnõudest pikem ühe nädala järjestikune puhkeaeg. Samuti on Päästeamet loonud tingimused lisapuhkepausideks ja puhka-

miseks, et töötamine ei kahjustaks päästeteenistujate tervist ega ohutust. Mõju on positiivne, kuna eelnõu suurendab Päästeameti suutlikkust olla valmis ja lahendada kiirelt pääste- ja

demineerimissündmusi nii nagu enne 2024. aastat. Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes võib mõju riigiasutuste töökorraldusele pidada

väheoluliseks.

6.3. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: Päästeameti päästeteenistujad. Sihtrühm on väike, sest eelnõu avaldab mõju vaid

Päästeameti päästeteenistujatele, eeskätt valveteenistujatele, kes teevad üldjuhul 24-tunnise id vahetusi ja töötavad seega summeeritud tööaja arvestuse alusel. Päästeametis on umbes 2100

päästeteenistujat, kellest 1650 on valveteenistujad. Päästeamet on töökeskkonna riskianalüüsis hinnanud töö- ja puhkeaja nõuete täitmist enne ja

pärast 2024. aastat. Töökeskkonna ohutegurite hindamisel on muu hulgas arvestatud töö raskus- astmega, olenevalt millest võimaldatakse päästeteenistujale seadusjärgse puhkeaja kõrval lisa-

puhkepause. Kuna eelnõuga on tagatud endises mahus puhkamise võimalused, ei kaasne lisa- riski päästeteenistujate tervisele ja heaolule ega tööhõivele ning ebasoovitavat mõju ei ole. Eelnõu avaldab positiivset mõju eelkõige valveteenistujatele, kelle puhkeaega hakatakse

arvestama samamoodi nagu enne 2024. aastat. Valveteenistujad saavad töötada 24-tunnistes vahetustes, ilma et rikutaks puhkeaja miinimumnõudeid. Ühtlasi tagatakse sellega

päästeteenistujatele teenistussuhte paindlikkus. Kuna ennistatakse 2024. aasta eelne praktika, ei nõua see päästeteenistujatelt kohanemist ja mõju ulatus on seega väike. Mõju esinemise sagedus on samuti väike, kuna pääste- ja demineerimissündmused on ebaregulaarsed.

8

Järeldus mõju olulisuse kohta: ehkki eelnõu mõjutab päästeteenistuja puhkeaega, võib, arvestades, et eelnõu on kooskõlas direktiiviga 2003/88/EÜ ja ennistatakse 2024. aasta eelne

praktika, öelda, et sotsiaalne mõju on väheoluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, kulusid ega tulusid, kuivõrd ennistatakse 2024. aasta eelne praktika.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta või tunnistada kehtetuks olemas- olevaid rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, kuna ennistatakse 2024. aasta eelne praktika ja kohanemiseks ei ole seega vaja lisaaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik

konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Häirekeskusele, Päästeametile, Sisekaitseakadeemiale ja Riigi- ja Omavalitsusasutus te

Töötajate Ametiühingute Liidule.

Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Häirekeskus ning Riigi- ja Oma- valitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit vastasid, et neil ei ole märkusi. Päästeamet ja Sisekaitseakadeemia arvamust ei avaldanud.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi märkustele on vastatud (vt seletuskirja lisa).

___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ................. 2024