Sihtasutuse Saaremaa Muuseum põhikirja muudatuste kooskõlastamine

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected] 01.08.2024 nr 3-3/924-1

Sihtasutuse Saaremaa Muuseum põhikirja

muudatuste kooskõlastamine

Kultuuriministeerium teeb ettepaneku Sihtasutuse Saaremaa Muuseum põhikirja muutmiseks.

Esitame vastavasisulise sihtasutuse asutajate otsuse kavandi teile kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks.

Sihtasutuse põhikiri kinnitati 2017. aastal sihtasutuse asutamislepinguga. Vahepeal on jõustunud

riigivaraseaduse muudatused ja riigi osalusel asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostajatel on

kohustus põhikirjad seadusega kooskõlla viia. Ühtlasi viiakse põhikiri kooskõlla

muuseumiseaduse muudatustega. Lisaks seadusest tulenevatelele muudatustele teeme

ettepanekuid ka muude põhikirja punktide täpsustamiseks ja ajakohastamiseks.

Kirjale on lisatud asutajate otsuse eelnõu (lisa 1) ja sihtasutuse kehtiva põhikirja tekst (lisa 2).

Põhikirja tekstis on muudetavate punktide järgi välja toodud meie ettepanekud uueks sõnastuseks.

Ootame põhikirja muutmise kohta teie tagasisidet ja seisukohta esimesel võimalusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarvi Pürn

Spordi asekantsler kantsleri ülesannetes

Teadmiseks: Sihtasutus Saaremaa Muuseum

Erle Toiger 628 2229

[email protected]

Allkirjastatud digitaalselt

SIHTASUTUSE SAAREMAA MUUSEUM

ASUTAJATE OTSUS

Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu, keda esindab kultuuriminister Heidy Purga, ja

Saaremaa vald Saaremaa Vallavalitsuse kaudu, keda esindab ………… alusel …………,

otsustavad sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 ning riigivaraseaduse § 108 lõike 10 alusel:

1. Muuta Sihtasutuse Saaremaa Muuseum põhikirja (edaspidi põhikiri) alljärgnevalt:

1.1. muuta põhikirja punkti 1.3 ja sõnastada see järgmiselt:

„1.3. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi

Kultuuriministeerium ning Kuressaare linn, kelle asutajaõigused on haldusterritoriaalse

korralduse muutmise tulemusena üle läinud Saaremaa vallale, kelle nimel teostab

asutajaõigusi Saaremaa Vallavalitsus.“;

1.2. muuta põhikirja punkt 2.3 ja sõnastada see järgmiselt:

„2.3. Sihtasutus arvestab teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende

elukaare ulatuses.“;

1.3. muuta põhikirja punkti 5.2 ja sõnastada see järgnevalt:

„5.2. Nõukogul on kuni 6 liiget. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et

Eesti Vabariik määrab kuni kolm liiget, kellest kuni kaks määratakse kultuuriministri ning

üks rahandusministri ettepanekul, ning Saaremaa vald määrab kuni kolm liiget. Nõukogu

liikmete arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja

majanduslikust olukorrast nii, et oleks tagatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine

sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve

teostamisel.“;

1.4. täiendada põhikirja punki 5.8.3 enne sõna „teiste“ sõnaga „kõigi“;

1.5. täiendada põhikirja punkti 5.8.4 pärast sõna „kõigi“ sõnaga „teiste“;

1.6. muuta põhikirja punkti 5.9.5 ja sõnastada see järgnevalt:

„5.9.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata.“;

1.7. lisada põhikirja punktid 6.51 ja 6.52 järgmises sõnastuses:

„6.51. Juhatuse liige valitakse avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut

võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui

juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras

täita, määrab nõukogu sihtasutuse asutajate nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks

aastaks avalikku konkurssi korraldamata.

6.52. Nõukogu võib konkursi juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui

juhatuse liikme koht on vabanemas või juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu

kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Konkursi

korraldamise kord nähakse ette nõukogu töökorras.“;

Allkirjastatud digitaalselt

1.8. täiendada põhikirja punkti 6.10 kolmandat lauset pärast sõna „kuutasu“ sõnadega „mille

arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu“;

1.9. lisada põhikirja punkt 6.12 järgmises sõnastuses:

„6.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme

volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu

jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal

kehtinud kuutasust.“;

1.10. asendada põhikirja punktis 9.1 sõna „kõikide“ sõnaga „kõigi“;

1.11. muuta põhikirja punkti 9.2 ja sõnastada see järgnevalt:

„9.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud

nõuetele vastava nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise

aluseks.“;

1.12. asendada põhikirja punktis 10.1 sõna „moodustab“ sõnaga „moodustavad“;

1.13. asendada põhikirja punktis 10.1.6 sõna „tehingud“ sõnadega „tulu tehingutest“;

1.14. tunnistada kehtetuks põhikirja punkt 10.1.7;

1.15. jätta põhikirja punktist 11.3 välja sõnad „hiljemalt nelja kuu jooksul“;

1.16. muuta põhikirja punkti 11.4 ning sõnastada see järgnevalt:

„11.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile

kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Sihtasutuse asutajatele esitatakse

ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil

planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale

nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus

eristatakse põhikirja punktis 6.10 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.“;

1.17. täiendada põhikirja punkti 13.1.2 pärast sõna „sihtasutuseks“ sõnadega „või ühineda teise

sihtasutusega“.

2. Võttes arvesse otsuse punktis 1 nimetatud põhikirja muudatusi, kinnitada Sihtasutuse

Saaremaa Muuseum põhikirja uue redaktsiooni terviktekst (lisatud).

3. Sihtasutuse juhatusel esitada asutajate otsus ning põhikirja uues redaktsioonis terviktekst

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.

4. Otsus jõustub viimase digiallkirja andmise kuupäevast.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga …………

1/8

Kinnitatud: sihtasutuse asutamislepinguga 07.08.2017. a

SIHTASUTUSE SAAREMAA MUUSEUM PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Saaremaa Muuseum (edaspidi sihtasutus).

1.2. Sihtasutuse asukoht on Kuressaare linn, Eesti Vabariik.

1.3. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi

Kultuuriministeerium ning Kuressaare linn, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kuressaare

Linnavalitsus.

Punkti sõnastust muudetakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõikega

41. Punkti uus sõnastus on:

1.3. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi

Kultuuriministeerium ning Kuressaare linn, kelle asutajaõigused on haldusterritoriaalse

korralduse muutmise tulemusena üle läinud Saaremaa vallale, kelle nimel teostab asutajaõigusi

Saaremaa Vallavalitsus.

1.4. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes.

1.5. Sihtasutusel on pitsat ja logo, mille kujundus ja kasutamise kord kinnitatakse sihtasutuse

nõukogu poolt.

1.6. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste

vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või

finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.

2. EESMÄRK JA SELLE SAAVUTAMINE

2.1. Sihtasutuse eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida

ja vahendada Saare maakonna kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel

eesmärkidel ning tugevdada Saare maakonna kultuuri-, haridus- ja turismialast

konkurentsivõimet.

2.2. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:

2.2.1. majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab

välja ja pakub sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid;

2.2.2. hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud muuseumikogu, tagab

selle läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajadusel konserveerimise ja

restaureerimise;

2.2.3. teenindab asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu korralduse

põhimõtetele ja teenuste hinnakirjale;

2.2.4. esitab ja vahendab kultuuripärandit avalikkusele näituste, haridusprogrammide,

trükiste, meedia ning avalike ürituste kaudu;

2.2.5. teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab

artikleid, aastaraamatuid, katalooge ning muid väljaandeid;

2.2.6. viib läbi koolitusi, annab konsultatsioone ja teostab ekspertiise;

2/8

2.2.7. osaleb vastavalt võimalustele vastavalt võimalustele miljööväärtuslike alade ja

kultuurmaastike seires, Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu koostamises ja

kultuuripärandi inventeerimisel ning teeb Muinsuskaitseametile ettepanekuid

kultuuriväärtusega asjade mälestisteks tunnistamiseks;

2.2.8. koostab uuringute, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavasid,

konserveerimise ja restaureerimise projekte, teeb uuringuid ja ekspertiise,

konserveerib ja restaureerib;

2.2.9. nõustab muuseumeid Saare maakonnaga seotud kogude hoidmise ja säilitamisega

seotud küsimustes ning on vajadusel eriala praktikabaasiks;

2.2.10. teeb koostööd teiste muuseumide ning muude institutsioonidega Eestis ja välismaal;

2.2.11. tegeleb sihtasutuse turundamisega ja avaldab reklaamtrükiseid;

2.2.12. loob tingimused sihtasutuse personali arenguks.

2.3. Sihtasutus arvestab oma eesmärkide saavutamisel muu hulgas laste ja puuetega inimeste

vajadusi.

Punkti 2.3 muudetakse kooskõlas muuseumiseaduse (edaspidi MuuS) § 1 lõike 2 punktiga 7.

Punkti uus sõnastus on:

2.3. Sihtasutus arvestab teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare

ulatuses.

3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED

3.1. Sihtasutusel on õigus:

3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks

kohtus;

3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja

füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada

nendega koostöösidemeid, olla mittetulundusühingute ning välis- ja rahvusvaheliste

organisatsioonide liige nõukogu otsuse alusel;

3.1.3. omandada, rentida ja võõrandada nõukogu otsusel põhikirjaliseks tegevuseks

vajalikku kinnis- ja vallasvara;

3.1.4. korraldada täiendõppe-, vabaharidus-, heategevus- ja koolitusüritusi;

3.1.5. korraldada oksjoneid, näitusmüüke, heategevus- ja tuluüritusi ning rahakogumise

algatusi;

3.1.6. pakkuda majutus-, toitlustus-, kaubandus-, parkimis-, transpordi-, ruumide ja

inventari rendi-ning turismiteenuseid;

3.1.7. pakkuda kultuurimälestiste projekteerimis-, ehitus-, restaureerimis- ja

konserveerimisteenust;

3.1.8. anda välja stipendiume sihtasutuse eesmärkide täitmiseks;

3.1.9. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutajate eelneva

ühehäälse otsuse alusel;

3.1.10. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks

vajalikke toiminguid.

3/8

3.2. Sihtasutus ei või asutada äriühingut ega omandada selles osalust.

4. JUHTIMINE

4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

4.2.3. kellel on ärikeeld;

4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

4.3. Põhikirja alapunktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti

väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju

hüvitamist ning põhikirja alapunktis 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle

karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate

hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani

liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise

või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse

otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.

5. NÕUKOGU

5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet

sihtasutuse tegevuse üle.

5.2. Nõukogul on 6 liiget. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti

Vabariik määrab kolm liiget, kellest kaks määratakse kultuuriministri ning üks

rahandusministri ettepanekul, ning Kuressaare linn määrab kolm liiget.

Punktis 5.2 asendatakse Kuressaarel linn Saaremaa vallaga kooskõlas põhikirja punktiga 1.3.

Nõukogu liikmete arvude ette lisatakse sõna „kuni“, et anda asutajatele rohkem paindlikust

nõukogu liikmete määramisel. Lisatakse juurde ka teine lause kooskõlas riigivaraseaduse

(edaspidi RVS) § 89 lõike 1 punktiga 1. Punkti uus sõnatus on:

5.2. Nõukogul on kuni 6 liiget. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti

Vabariik määrab kuni kolm liiget, kellest kuni kaks määratakse kultuuriministri ning üks

rahandusministri ettepanekul, ning Saaremaa vald määrab kuni kolm liiget. Nõukogu liikmete

arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust

olukorrast nii, et oleks tagatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse

kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel.

5.3. Asutajad määravad nõukogu liikmed neljaks aastaks.

5.4. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise

otsustab asutaja oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohtade jaotuse

kohaselt asutajate vahel.

5.5. Asutaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.

4/8

5.6. Nõukogu pädevuses on:

5.6.1. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine;

5.6.2. sihtasutuse aasta tegevusplaani, tegevuseesmärkide ning eelarve kinnitamine

hiljemalt majandusaasta alguseks ning nende edaspidine muutmine;

5.6.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;

5.6.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;

5.6.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine;

5.6.6. nõukogu töökorra kehtestamine;

5.6.7. asutajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi asutaja määratud nõukogu liige, kes

puudub regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide

elluviimist või head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on

võimetu osalema nõukogu töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel.

5.6.8. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;

5.6.9. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui

juhatuse liige rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid;

5.6.10. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine;

5.6.11. juhatuse liikmele tulemustasu ja selle suuruse määramine;

5.6.12. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;

5.6.13. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate

tehingute tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

5.6.13.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või

asjaõigusega koormamine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse

alusel. Nõukogu otsus riigi poolt sihtasutusele mitterahalise sissemaksena üle antud

kinnisasja võõrandamiseks või hoonestusõigusega koormamiseks tuleb eelnevalt

kooskõlastada Vabariigi Valitsuse ja asutajatega;

5.6.13.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi

nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel.

5.7. Nõuded nõukogu liikmele

5.7.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt,

mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

5.7.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui

sihtasutus;

5.7.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui sihtasutus;

5.7.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui

sihtasutus;

5.7.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja

arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse

kontserni kuuluva äriühinguga;

5.7.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise

osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku

5/8

juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või

tellija.

5.8. Nõukogu liikme tasustamine

5.8.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt.

5.8.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu

esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata

täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi

komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel

arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.

5.8.3. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude

hüvitamisele, kui see on teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikul taasesitatavas

vormis kooskõlastatud.

Punkti 5.8.3 lisatakse täpsustav sõna. Punkti täiendatud sõnastus on:

5.8.3. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude

hüvitamisele, kui see on kõigi teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikul taasesitatavas

vormis kooskõlastatud.

5.8.4. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks

on vajalik eelnevalt kõigi nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud

nõusolekut.

Punkti 5.8.4 lisatakse täpsustav sõna. Punkti täiendatud sõnastus on:

5.8.4. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks

on vajalik eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud

nõusolekut.

5.8.5. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktis 5.9.9. tulenevaid

kohustusi, võivad asutajad otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või

tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei

täidetud.

5.8.6. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

5.9. Nõukogu töökorraldus

5.9.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle

tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe asendamise kord

määratakse nõukogu esimehe otsusega.

5.9.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem

kui üks kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu

liikmetele teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette

seaduses näidatud korras.

5.9.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse

kirjalikul nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või

elektrooniliselt igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse

päeva enne koosoleku toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku

toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord.

5.9.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt neli nõukogu

liiget. Kui nõukogu liige ei saa osaleda koosolekul kutses märgitud ajal ja kohas, siis

6/8

võib ta osaleda otsuste vastuvõtmisel esitades oma arvamuse ja hääle enne otsuse

vastuvõtmist kirjalikult nõukogu esimehele või tema asendajale. Nõukogu liikme

kirjalik arvamus lisatakse protokollile.

5.9.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad

kirjalikult vähemalt neli nõukogu liiget. Kõik nõukogu liikmed peavad oma arvamuse

esitama. Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud kirjalikud arvamused lisatakse

protokollile.

Punktist 5.9.5 jäetakse välja ebavajalikud lauseosad. Nõukogu otsuse vastuvõtmine

koosolekut kokku kutsumata ja sellega seotud nõuded on reguleeritud sihtasutuste seaduse §-

s 291. Punkti uus sõnastus on:

5.9.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata.

5.9.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt neli nõukogu liiget.

Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest

keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses sätestatud

juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.

5.9.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse

riigivaraseaduses sätestatud nõudeid, kui need on kehtestatud. Protokoll peab

sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile

nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud

nõukogu liikmed.

5.9.8. Asutajatel on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda

nõukogu koosoleku protokollidega.

5.9.9. Nõukogu esimees peab asutajatele ja rahandusministrile esitama:

5.9.9.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku

toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast

nõukogu koosoleku toimumist;

5.9.9.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse

eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või

hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

5.9.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse

dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti

sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele.

6. JUHATUS

6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.

6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.

6.3. Juhatus koosneb ühest liikmest.

6.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat.

6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme

õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.

Põhikirja lisatakse punktid 6.51 ja 6.52. Aluseks on 01.05.2023 jõustunud MuuS § 18

muudatused, mis mh seavad nõuded riigi sihtasutuse muuseumi juhi vaba ametikoha täitmisele.

Lisatavate uute punktide sõnastus on:

7/8

6.51. Juhatuse liige valitakse valida avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut

võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui

juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita,

määrab nõukogu sihtasutuse asutajate nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks aastaks avalikku

konkurssi korraldamata.

6.52. Nõukogu võib konkursi juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui juhatuse

liikme koht on vabanemas või juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu kehtivuse lõpuni

on jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Konkursi korraldamise kord nähakse

ette nõukogu töökorras.

6.6. Juhatuse pädevuses on:

6.6.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine;

6.6.2. vähemalt neli korda aastas ülevaate esitamine sihtasutuse tegevusest,

majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse

majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse

majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest teatamine;

6.6.3. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;

6.6.4. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või

muul viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise piirides ja korras, mis on

nõukogu poolt kehtestatud;

6.6.5. sihtasutuse poolt osutatavate teenuste hindade kinnitamine;

6.6.6. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud

juhtudel ja tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine;

6.6.7. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise

tagamine.

6.7. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid,

mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu

nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks, mis on

nimetatud põhikirja punktis 5.6.13.

6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu poolt

kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu

otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on

õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja

alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see

kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.

6.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel.

Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele

vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette

nähtud juhatuse liikme lepingus.

6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele

seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku

ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud kolmekordset keskmist

kuutasu.

Punkti 6.10 viimast lauset täiendatakse, et viia see kooskõlla RVS § 86 punktiga 2. Punkti

täiendatud sõnastus on:

8/8

6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud

eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada

juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud kolmekordset keskmist kuutasu, mille

arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu.

6.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel

enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme

tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

Põhikirja lisatakse punkt 6.12 kooskõlas RVS § 86 punktiga 4. Lisatava uue punkti sõnastus on:

6.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste

perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures

kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.

7. STRUKTUUR

Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.

8. ARENGUKAVA

8.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks.

8.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks

kavandatav tegevus ja vahendid.

8.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused

kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajatele.

9. EELARVE

9.1. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab

vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni

reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud

piirangutele.

Punktis 9.1 tehakse keeleline täpsustus:

9.1. Sihtasutuse kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama

sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s

10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.

9.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.

Punkti 9.2 sõnastust täpsustatakse, et viia see kooskõlla RVS § 79 lõike 2 punktiga 2.

Sihtasutuse finantsplaani peab olema nõukogu poolt kinnitatud. Punkti täiendatud sõnastus on:

9.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks.

10. VARA JA SELLE MAJANDAMINE

10.1. Sihtasutuse vara moodustab:

9/8

Punktis 10.1 tehakse keeleline täpsustus. Punkti muudetud sõnastus on:

10.1. Sihtasutuse vara moodustavad:

10.1.1. asutajate poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara;

10.1.2. riigieelarvest vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele eraldatav toetus;

10.1.3. varalised kingitused, annetused ja pärandused;

10.1.4. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest;

10.1.5. toetused fondidest, abiprogrammidest jms;

10.1.6. tehingud vallas- ja kinnisvaraga;

Punktis 10.1.6 tehakse sõnastuslik täpsustus. Punkti muudetud sõnastus on:

10.1.6. tulu tehingutest vallas- ja kinnisvaraga;

10.1.7. oma sümboolikaga toodete müük;

Punkt 10.1.7 tunnistatakse kehtetuks, kuna sihtasutus müüb ka oma sümboolikata tooteid ning

toodete müügi katab ära põhikirja punkt 10.1.4.

10.1.8. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.

10.2. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või

hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või

hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust

kontrollib vajadusel audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse

sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või tema poolt

volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige.

10.3. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks

tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele

kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.

10.4. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi

seadustega lubatud piirides.

10.5. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus ei või

anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või

finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid

finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.

11. ARUANDLUS JA KONTROLL

11.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.

11.2. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

11.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande ning esitab heaks kiidetud majandusaasta aruande hiljemalt nelja kuu

jooksul audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta

aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud

vandeaudiitori.

Punkti 11.3 sõnastusest jäetakse välja majandusaasta aruande nõukogule esitamise tähtaeg.

Aruande kinnitamise ja registrile esitamise tähtaeg fikseeritakse järgmises punktis. Punkti

muudetud sõnastus on:

10/8

11.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande ning esitab heaks kiidetud majandusaasta aruande audiitori otsusega nõukogule

kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama

raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori.

11.4. Sihtasutus kohustub esitama nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates

Rahandusministeeriumile, Riigikontrollile ning asutajatele auditeeritud ja kinnitatud

majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas

nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet

teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud

tasude summa.

Punktis 11.4 täpsustatakse majandusaasta aruande kinnitamise ja esitamise tähtaega, et viia see

kooskõlla RVS 98 lõikega 11. Riigi asutatud sihtasutustel on RVS-ist tulenev kohustus kinnitada

majandusaasta aruanne hiljemalt kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates, s.o

hiljemalt 31. märtsiks. Sihtasutusel ei ole enam kohustust esitada majandusaasta aruanne eraldi

Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile (aruanne on neile kättesaadav registrist). Jätkuvalt

on aga sihtasutusel RVS § 98 lõikest 13 tulenev kohustus koostada nõukogu tegevuse ja makstud

tasude ülevaade, mis üldjuhul kinnitatakse samal koosolekul kui majandusaasta aruanne ning

mis esitatakse (nõukogu koosoleku protokolli lisana) sihtasutuse asutajatele. Punkti muudetud

sõnastus on:

11.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme

kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Sihtasutuse asutajatele esitatakse ülevaade selle

kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist

korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmetele

majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 6.10 nimetatud

juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.

11.5. Audiitor

11.5.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra

ja audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu.

11.5.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks

enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

11.6. Siseaudiitor

11.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama

siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva

seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta

tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu

esimees.

11.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori

teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult

otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajatega.

12. PÕHIKIRJA MUUTMINE

12.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võivad asutajad põhikirja muuta üksnes muutunud

asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.

12.2. Põhikirja võivad muuta asutajad kokkuleppel.

11/8

13. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

13.1. Ühinemine ja jagunemine

13.1.1. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või

ühendada teise sihtasutusega ilma riigi nõusolekuta.

13.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse

otsuse alusel seaduses sätestatud korras.

Punkti 13.1.2 täiendatakse kooskõlas RVS § 79 lõike 1 punktiga 2 selliselt, et ka sihtasutuse

ühinemine teise sihtasutusega toimub kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel. Punkti

täiendatud sõnastus on:

13.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks või ühineda teise sihtasutusega üksnes kõigi

asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud korras.

13.2. Lõpetamine

13.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutajate- või kohtuotsusega.

13.2.2. Sihtasutus lõpetatakse riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada ilma riigi

nõusolekuta. Asutaja võib teha ettepaneku sihtasutuse lõpetamiseks.

13.2.3. Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusel järgmistel põhjustel:

13.2.3.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata

nõukogule saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta

jooksul korduv;

13.2.3.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole

reaalne;

13.2.3.3. riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise lepingus sätestatud kohustuste

täitmiseks sihtasutusele eraldatud riigieelarveline tegevustoetus ei võimalda

sihtasutuse lepingulisi kohustusi täita;

13.2.3.4. muudel seaduses sätestatud juhtudel.

13.2.4. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha

deponeerimist, jaotatakse allesjäänud vara asutajate vahel proportsionaalselt, lähtudes

asutajate poolt sihtasutusele asutamisel ja sihtasutuse tegevuse jooksul eraldatud

vahendite ja üle antud vara suurusest.