Sihtasutuse Kuressaare Teater põhikirja muudatuste kooskõlastamine

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected] 01.08.2024 nr 3-3/923-1

Sihtasutuse Kuressaare Teater põhikirja

muudatuste kooskõlastamine

Kultuuriministeerium teeb ettepaneku Sihtasutuse Kuressaare Teater põhikirja muutmiseks.

Esitame vastavasisulise sihtasutuse asutajate otsuse kavandi teile kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks.

Sihtasutuse põhikiri kinnitati 2019. aastal sihtasutuse asutamislepinguga. Vahepeal on jõustunud

riigivaraseaduse muudatused ja riigi osalusel asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostajatel on

kohustus põhikirjad seadusega kooskõlla viia. Ühtlasi viiakse põhikiri kooskõlla etendusasutuse

seaduse muudatustega seaduse § 6 osas, mis puudutab etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi

vaba ametikoha täitmist. Lisaks seadusest tulenevatelele muudatustele teeme ettepanekuid ka

muude põhikirja punktide täpsustamiseks ja ajakohastamiseks, mh lähtudes sihtasutuse nõukogu

ja juhatuse ettepanekutest.

Kirjale on lisatud asutajate otsuse eelnõu (lisa 1) ja sihtasutuse kehtiva põhikirja tekst (lisa 2).

Põhikirja tekstis on muudetavate punktide järgi välja toodud meie ettepanekud uueks sõnastuseks.

Ootame põhikirja muutmise kohta teie tagasisidet ja seisukohta esimesel võimalusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarvi Pürn

Spordi asekantsler kantsleri ülesannetes

Teadmiseks: Sihtasutus Kuressaare Teater

Erle Toiger 628 2229

[email protected]

Allkirjastatud digitaalselt

SIHTASUTUSE KURESSAARE TEATER

ASUTAJATE OTSUS

Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu, keda esindab kultuuriminister Heidy Purga, ja

Saaremaa vald Saaremaa Vallavalitsuse kaudu, keda esindab ………… alusel …………,

otsustavad sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 ning riigivaraseaduse § 108 lõike 10 alusel:

1. Muuta Sihtasutuse Kuressaare Teater põhikirja (edaspidi põhikiri) alljärgnevalt:

1.1. jätta põhikirja punktist 2.1.4 välja sõnad „tegutsemist jätkab TeatriKino“;

1.2. lisada põhikirja punkt 2.2.11 järgmises sõnastuses:

„2.2.11. korraldab laste ja noorte teatrihariduslikku tegevust;“;

1.3. muuta põhikirja punkti 2.2.2 ja sõnastada see järgnevalt;

„2.2.2. haldab ning arendab heaperemehelikult ja eesmärgipäraselt sihtasutuse

eesmärkide paremaks saavutamiseks sihtasutuse kasutuses olevat vara;“;

1.4. täiendada põhikirja punkti 2.2.6 pärast sõnu „loominguliseks arenguks“ sõnadega „ning

pakub kollektiivile nende andeid arendavat tööd“;

1.5. asendada põhikirja punktis 2.2.10 sõna „väljaspoole“ sõnadega „ja eesti kultuuri

tutvustamiseks väljaspool“;

1.6. täiendada põhikirja punkti 2.2.11 pärast sõna „saavutamiseks“ sõnadega „arvestades

sihtasutuste seaduses ning teistes seadustes ja õigusaktides sätestatud piiranguid“;

1.7. lisada põhikirja punkti 2.3 järgmises sõnastuses:

„2.3. Sihtasutuse majandustegevus ei tohi kujuneda omaette eesmärgiks ega sihtasutuse

asutajatele tulusaamise allikaks. Kõik sihtasutusele laekuvad vahendid peavad olema

suunatud põhikirjalise tegevuse arendamiseks.“;

1.8. täiendada põhikirja punkti 5.9.3 pärast sõna „kulud“ sõnaga „kõigi“;

1.9. täiendada põhikirja punkti 5.9.4 pärast sõna „kõigi“ sõnaga „teiste“;

1.10. jätta põhikirja punktist 5.10.5 välja järgmine lause: „Kõik nõukogu liikmed peavad oma

arvamuse esitama.“;

1.11. lisada põhikirja punktid 6.41 ja 6.42 järgmises sõnastuses:

„6.41. Juhatuse liige valitakse avaliku konkurssi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut

võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui

juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras

täita, määrab nõukogu sihtasutuse asutajate nõusolekul juhatuse liikme avalikku

konkurssi korraldamata.

Allkirjastatud digitaalselt

6.42. Nõukogu võib konkursi juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui

juhatuse liikme koht on vabanemas või juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu

kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Konkursi

korraldamise kord nähakse ette nõukogu töökorras.“;

1.12. täiendada põhikirja punkti 6.10 kolmandat lauset pärast sõna „kuutasu“ sõnadega: „mille

arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu.“;

1.13. lisada põhikirja punkt 6.12 järgmises sõnastuses:

„6.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme

volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu

jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal

kehtinud kuutasust.“;

1.14. muuta põhikirja punkti 7.3.4 ja sõnastada see järgnevalt:

„7.3.4. Nõukogu ja juhatuse kokkuleppel võib loomingulise juhi kehtiva töölepingu

tähtaega avaliku konkurssi korraldamata pikendada üks kord.“;

1.15. tunnistada kehtetuks põhikirja punktid 7.9 ja 7.10;

1.16. asendada põhikirja punktis 10.1 sõna „kõikide“ sõnaga „kõigi“;

1.17. muuta põhikirja punkti 10.2 ja sõnastada see järgnevalt:

„10.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud

nõuetele vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve

koostamise aluseks.“;

1.18. jätta põhikirja punktist 12.3 välja sõnad „hiljemalt nelja kuu jooksul“;

1.19. muuta põhikirja punkti 12.4 ja sõnastada see järgnevalt:

„12.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile

kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Sihtasutuse asutajatele esitatakse

ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil

planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale

nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus

eristatakse põhikirja punktis 6.10. nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.“.

2. Võttes arvesse otsuse punktis 1 nimetatud põhikirja muudatusi, kinnitada Sihtasutuse

Kuressaare Teater põhikirja uue redaktsiooni terviktekst (lisatud).

3. Sihtasutuse juhatusel esitada asutajate otsus ning põhikirja uues redaktsioonis terviktekst

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.

4. Otsus jõustub viimase digiallkirja andmise kuupäevast.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga …………

1

Kinnitatud: sihtasutuse asutamislepinguga 16.04.2019

SIHTASUTUSE KURESSAARE TEATER PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Kuressaare Teater (edaspidi sihtasutus).

1.2. Sihtasutuse asukoht on Kuressaare linn, Saaremaa vald, Eesti Vabariik.

1.3. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium,

ning Saaremaa vald, kelle nimel teostab asutajaõigusi Saaremaa Vallavalitsus.

1.4. Sihtasutus on etendusasutus etendusasutuse seaduse mõttes.

1.5. Sihtasutusel on pitsat ja logo, mille kujundus ja kasutamise kord kinnitatakse sihtasutuse nõukogu

poolt.

1.6. Sihtasutusel on pangaarve ja iseseisev eelarve.

2. EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMINE

2.1. Sihtasutuse eesmärkideks on:

2.1.1. luua ja esitada professionaalseid lavastusi;

2.1.2. koguda, hoida ja talletada kohapärimust erinevate teatritekstide kujul teatri repertuaaris;

2.1.3. tutvustada valminud lavastusi teistes teatrilinnades ja maakondades;

2.1.4. korraldada mistahes teatrikunsti ja kultuuri populariseerivaid sündmusi lisaks teatrietendustele

(näitused, festivalid, koostööprojektid, seminarid, tegutsemist jätkab TeatriKino).

Punkti 2.1.4 lõpust jäetakse vastavalt sihtasutuse nõukogu ja juhatuse ettepanekule ära sõnad

„tegutsemist jätkab TeatriKino“. Punkti uus sõnastus on:

2.1.4. korraldada mistahes teatrikunsti ja kultuuri populariseerivaid sündmusi lisaks

teatrietendustele (näitused, festivalid, koostööprojektid, seminarid).

2.2. Eesmärkide saavutamiseks sihtasutus:

2.2.1. korraldab uuslavastuste ettevalmistamist ja väljatoomist avaliku etenduse vormis;

2.2.2. kasutab heaperemehelikult ja eesmärgipäraselt sihtasutuse vara;

2.2.3. võtab vastu toetusi;

2

2.2.4. pakub koolitus-, laenutus-, majutus- ja transporditeenuseid, mis seonduvad sihtasutuse

eesmärkidega;

2.2.5. annab välja stipendiume sihtasutuse loominguliste eesmärkide saavutamiseks;

2.2.6. loob tingimused personali arenguks, sealhulgas kunstilise meeskonna loominguliseks arenguks;

2.2.7. korraldab ja vahendab õppe- ja praktikareise;

2.2.8. tutvustab teiste teatrite ja kunstiliste kollektiivide loomingut;

2.2.9. korraldab regulaarselt väljasõiduetendusi Eesti Vabariigis;

2.2.10. otsib võimalusi külalisetenduste viimiseks väljaspoole Eesti Vabariiki;

2.2.11. arendab oma majandustegevust määral, mis on vajalik põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

Punkti 2.2 alapunktide sõnastus muudetakse ja täiendatakse vastavalt sihtasutuse nõukogu ja

juhatuse esitatud ettepanekutele järgmiselt:

2.2. Eesmärkide saavutamiseks sihtasutus:

2.2.1. korraldab uuslavastuste ettevalmistamist ja väljatoomist avaliku etenduse vormis;

2.2.11. korraldab laste ja noorte teatrihariduslikku tegevust;

2.2.2. haldab ning arendab heaperemehelikult ja eesmärgipäraselt sihtasutuse eesmärkide paremaks

saavutamiseks sihtasutuse kasutuses olevat vara;

2.2.3. võtab vastu toetusi;

2.2.4. pakub koolitus-, laenutus-, majutus- ja transporditeenuseid, mis seonduvad sihtasutuse

eesmärkidega;

2.2.5. annab välja stipendiume sihtasutuse loominguliste eesmärkide saavutamiseks;

2.2.6. loob tingimused personali arenguks, sealhulgas kunstilise meeskonna loominguliseks

arenguks ning pakub kollektiivile nende andeid arendavat tööd;

2.2.7. korraldab ja vahendab õppe- ja praktikareise;

2.2.8. tutvustab teiste teatrite ja kunstiliste kollektiivide loomingut;

2.2.9. korraldab regulaarselt väljasõiduetendusi Eesti Vabariigis;

2.2.10. otsib võimalusi külalisetenduste viimiseks ja eesti kultuuri tutvustamiseks väljaspool Eesti

Vabariiki;

2.2.11. arendab oma majandustegevust määral, mis on vajalik põhikirjaliste eesmärkide

saavutamiseks, arvestades sihtasutuste seaduses ning teistes seadustes ja õigusaktides sätestatud

piiranguid.

Põhikirja lisatakse punkt 2.3 vastavalt sihtasutuse nõukogu ja juhatuse eitatud ettepanekule

järgmises sõnastuses:

2.3. Sihtasutuse majandustegevus ei tohi kujuneda omaette eesmärgiks ega sihtasutuse asutajatele

tulusaamise allikaks. Kõik sihtasutusele laekuvad vahendid peavad olema suunatud põhikirjalise

tegevuse arendamiseks.

3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED

3.1. Sihtasutusel on õigus:

3

3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus;

3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega

nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega koostöösidemeid, olla

mittetulundusühingute ning välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige nõukogu otsuse alusel;

3.1.3. omandada, võõrandada, anda ja võtta kasutusse põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku kinnis- ja

vallasvara;

3.1.4. osaleda äriühingu või teise sihtasutuse asutamises üksnes asutajate eelneva ühehäälse otsuse

alusel;

3.1.5. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke

toiminguid.

4. JUHTIMINE

4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa

kehtetuks tunnistamise;

4.2.3. kellel on ärikeeld;

4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

4.3. Põhikirja alapunktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti

väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning

põhikirja alapunktis 4.2.5. sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on

karistusregistrist kustutatud.

4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate hüvede

saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani liikme ja sihtasutuse

vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale

sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.

4

5. NÕUKOGU

5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse

tegevuse üle.

5.2. Nõukogul on viis liiget. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik

määrab kaks liiget, kellest üks määratakse kultuuriministri ja üks rahandusministri ettepanekul, ning

Saaremaa vald määrab kolm liiget. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse

eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete

efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle

järelevalve teostamisel.

5.3. Asutajad määravad nõukogu liikmed kolmeks aastaks.

5.4. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab

asutaja oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohtade jaotuse kohaselt asutajate vahel.

5.5. Asutaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.

5.6. Nõukogu liikmest tagasiastumiseks peab nõukogu liige esitama teda määranud asutajale kirjaliku

avalduse, millest on teavitatud nõukogu.

5.7. Nõukogu pädevuses on:

5.7.1. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine;

5.7.2. sihtasutuse algava aasta tegevusplaani, tegevuseesmärkide ja eelarve kinnitamine hiljemalt

majandusaasta alguseks ning nende edaspidine muutmine;

5.7.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;

5.7.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;

5.7.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine;

5.7.6. nõukogu töökorra kehtestamine;

5.7.7. asutajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi asutaja määratud nõukogu liige, kes puudub

regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide elluviimist või head nime,

on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu osalema nõukogu töös, samuti muudel

seaduses ettenähtud juhtudel;

5.7.8. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;

5.7.9. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui juhatuse liige

rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid;

5.7.10. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine;

5

5.7.11. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;

5.7.12. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute

tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

5.7.12.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega

koormamine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel;

5.7.12.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete

ühehäälse otsuse alusel;

5.7.13. muude põhikirja ja õigusaktide alusel nõukogu pädevusse kuuluvate toimingute tegemine.

5.8. Nõuded nõukogu liikmele

5.8.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks

võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

5.8.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

5.8.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui

sihtasutus;

5.8.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

5.8.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu

on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga;

5.8.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse

omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on

sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.

5.9. Nõukogu liikme tasustamine

5.9.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt.

5.9.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele

võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema

osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses.

Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu

organi tegevuses.

5.9.3. Nõukogu liikmele hüvitatakse sihtasutuse tegevusega seotud põhjendatud kulud teiste nõukogu

liikmete eelneval kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekul ning eelarve vahendite olemasolul.

Punkti 5.9.3 lisatakse täpsustav sõna. Punkti täiendatud sõnastus on:

5.9.3. Nõukogu liikmele hüvitatakse sihtasutuse tegevusega seotud põhjendatud kulud kõigi teiste

nõukogu liikmete eelneval kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekul ning eelarve vahendite

olemasolul.

6

5.9.4. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks

sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud

nõusolekut.

Punkti 5.9.3 lisatakse täpsustav sõna. Punkti täiendatud sõnastus on:

5.9.4. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks

sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud

nõusolekut.

5.9.5. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktist 5.10.9. tulenevaid kohustusi,

võivad asutajad otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või vähendada tasu

proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.

5.9.6. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

5.10. Nõukogu töökorraldus

5.10.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle tegevust

ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe asendamise kord määratakse nõukogu esimehe

otsusega.

5.10.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord

kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu liikmetele teatatakse koosolekute

toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette seaduses ettenähtud korras.

5.10.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul

nõudel. Teade erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või elektrooniliselt igale

nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumise aega.

Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord.

5.10.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt neli nõukogu liiget.

Kui nõukogu liige ei saa osaleda koosolekul kutses märgitud ajal ja kohas, siis võib ta osaleda otsuste

vastuvõtmisel esitades oma arvamuse ja hääle enne otsuse vastuvõtmist kirjalikult nõukogu esimehele

või tema asendajale. Nõukogu liikme kirjalik arvamus lisatakse protokollile.

5.10.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad

kirjalikult vähemalt neli nõukogu liiget. Kõik nõukogu liikmed peavad oma arvamuse esitama.

Nõukogu liikmete kirjalikud arvamused lisatakse protokollile.

Punktist 5.10.5 jäetakse välja teine lause, mis nõuab, et kõik nõukogu liikmed peavad oma arvamuse

esitama. Nõukogu otsuse vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata reguleerib sihtasutuste seaduse

§ 291. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kui nõukogu liige ei teata määratud tähtaja jooksul, kas ta on

otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Punkti uus sõnastus on:

5.10.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad

kirjalikult vähemalt neli nõukogu liiget. Nõukogu liikmete kirjalikud arvamused lisatakse

protokollile.

7

5.10.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt neli nõukogu liiget. Igal

nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks

jääda, välja arvatud põhikirjas või õigusaktides sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa

hääletamisest.

5.10.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse

riigivaraseaduses sätestatud nõudeid, kui need on kehtestatud. Protokoll peab sisaldama nõukogu

otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku

protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust osavõtnud nõukogu liikmed.

5.10.8. Asutajatel on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu

koosoleku protokollidega.

5.10.9. Nõukogu esimees peab asutajatele ja rahandusministrile esitama:

5.10.9.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja

protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;

5.10.9.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu

samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie

tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

5.10.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ja

kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust

õigusaktidele, käesolevale põhikirjale ja nõukogu otsustele.

6. JUHATUS

6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.

6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.

6.3. Juhatus koosneb ühest liikmest.

6.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat.

Põhikirja lisatakse punktid 6.41 ja 6.42. Aluseks on 01.11.2022 jõustunud etendusasutuse seaduse

(edaspidi EAS) § 6 muudatused, mis seavad nõuded etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba

ametikoha täitmisele. Lisatavate uute punktide sõnastus on:

6.41. Juhatuse liige valitakse avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib

avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui sihtasutuse

juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab

nõukogu sihtasutuse asutajate nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks aastaks avalikku konkurssi

korraldamata.

8

6.42. Nõukogu võib konkursi juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui juhatuse liikme

koht on vabanemas või juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu kehtivuse lõpuni on jäänud

vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Konkursi korraldamise kord nähakse ette nõukogu

töökorras.

6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused

ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.

6.6. Juhatuse pädevuses on:

6.6.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine;

6.6.2. vähemalt neli korda aastas nõukogule ülevaate esitamine sihtasutuse loomingulisest tegevusest,

majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse majandusliku seisundi

olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest

teatamine;

6.6.3. loomenõukogu kodukorra kinnitamine, milles on sätestatud loomenõukogu liikmete õigused ja

kohustused, töökord ja muud tegevusega seotud tingimused;

6.6.4. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;

6.6.5. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või muul viisil

hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise üle otsustamine piires ja korras, mis on nõukogu poolt

kehtestatud;

6.6.6. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud juhtudel ja

tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine;

6.6.7. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise tagamine.

6.7. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid, mis

väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.

Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks, mis on nimetatud põhikirja

punktis 5.7.12.

6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu poolt kehtestatud

pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse

piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise

eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas

volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.

6.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui

juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke

ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme

lepingus.

9

6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava

tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide

täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele

eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.

Punkti 6.11 viimase lause sõnastust täiendatakse, et viia see kooskõlla riigivaraseaduse (edaspidi

RVS) § 86 punktiga 2. Punkti täiendatud sõnastus on:

6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava

tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide

täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse

liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta

arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu.

6.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne

tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal

kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

Põhikirja lisatakse punkt 6.12 kooskõlas RVS § 86 punktiga 4. Lisatava uue punkti sõnastus on:

6.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste

perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu

eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.

7. LOOMINGULINE JUHT JA LOOMENÕUKOGU

7.1. Sihtasutuse loominguline juht on teatri kunstiline juht.

7.2. Loomingulise juhi ülesanded:

7.2.1. sihtasutuse repertuaarivaliku korraldamine ning repertuaariplaani koostamine, mille esitab

loomenõukogule läbivaatamiseks ja juhatusele kinnitamiseks;

7.2.2. repertuaariplaani alusel ning vajadusel seda ka operatiivselt korrigeerides etendusasutuse

igapäevase ja järjepideva loomingulise tegevuse tagamine;

7.2.3. loominguliste töötajate valiku ja rakendamise korraldamine.

7.3. Loomingulise juhi ametikoha täitmine:

7.3.1. Loominguline juht valitakse avaliku konkursi korras.

7.3.2. Loomingulise juhi valimiseks moodustab juhatus komisjoni.

7.3.3. Avalik konkurss loomingulise juhi valimiseks kuulutatakse välja vähemalt kuus kuud enne

loomingulise juhi kehtiva töölepingu tähtaja saabumist. Juhul kui loomingulise juhi kehtiv tööleping

lõpeb enne selles märgitud tähtaja saabumist, kuulutatakse avalik konkurss välja esimesel võimalusel.

10

7.3.4. Nõukogu ja juhatuse kokkuleppel võib loomingulise juhi kehtiva töölepingu tähtaega pikendada

avaliku konkurssi korraldamata.

Punkti sõnastus viiakse kooskõlla EAS § 6 lõikega 5. Punkti täpsustatud sõnastus on:

7.3.4. Nõukogu ja juhatuse kokkuleppel võib loomingulise juhi kehtiva töölepingu tähtaega avaliku

konkurssi korraldamata pikendada üks kord.

7.4. Loomingulise juhiga sõlmib töölepingu juhatus kuni viieks aastaks.

7.5. Nõukogu otsuse alusel võib loomingulise juhi ülesandeid täita juhatuse liige.

7.6. Sihtasutusel on loomenõukogu.

7.7. Loomenõukogu koosneb kuni kaheksast liikmest. Loomenõukogu liikmed määratakse juhatuse

ettepanekul nõukogu poolt igaks hooajaks eraldi.

7.8. Loomenõukogusse kuuluvad juhatuse liige, sihtasutuse loominguline juht, sihtasutuse

loominguliste töötajate esindajad ja muud asjatundjad. Loomenõukogu tööd juhib sihtasutuse

loominguline juht.

7.9. Loomenõukogu liikme tagasikutsumise otsustab nõukogu. Nõukogu võib loomenõukogu liikme

tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.

7.10. Loomenõukogu pädevus, töökord ja muud tegevusega seotud tingimused sätestatakse

loomenõukogu põhikirjas, mille kinnitab nõukogu. Loomenõukogu põhikiri kinnitatakse 3 aastaks.

Põhikirja punktid 7.9 ja 7.10 tunnistatakse sihtasutuse nõukogu ja juhatuse ettepanekul kehtetuks

ning jäetakse põhikirja tekstist välja.

8. STRUKTUUR

Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.

9. ARENGUKAVA

9.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks.

9.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav

tegevus ja vahendid.

9.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused kinnitab

nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajatele.

11

10. EELARVE

10.1. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama

sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10

esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.

Punktis 10.1 tehakse keeleline täpsustus:

10.1. Sihtasutuse kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama

sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10

esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.

10.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt

finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.

Punkti 10.2 sõnastust täpsustatakse, et viia see kooskõlla RVS § 79 lõike 2 punktiga 2. Sihtasutuse

finantsplaani peab olema nõukogu poolt kinnitatud. Punkti täiendatud sõnastus on:

10.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt

nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks.

11. VARA JA SELLE MAJANDAMINE

11.1. Sihtasutuse vara moodustab:

11.1.1. asutajate poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara;

11.1.2. riigieelarvest vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele eraldatav toetus;

11.1.3. eraldised kohaliku omavalitsuse eelarvest;

11.1.4. varalised kingitused, annetused ja pärandused;

11.1.5. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest;

11.1.6. toetused fondidest, abiprogrammidest jms;

11.1.7. tehingud vallas- ja kinnisvaraga;

11.1.9. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.

11.2. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või hindamisaktiga, mis

tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või hindamisteenuseid osutavatelt

isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust kontrollib vajadusel audiitor, kes esitab selle

kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara

üleandev isik või tema poolt volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige.

11.3. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta või

alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-

s 33 sätestatut.

12

11.4. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega õigusaktidega lubatud

piirides.

11.5. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

11.6. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete

eelneva ühehäälse otsuse alusel.

11.7. Sihtasutus osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi sihtasutusi, ühineb

teise sihtasutusega või jaguneb üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel.

11.8. Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi

saavutamisega.

12. ARUANDLUS JA KONTROLL

12.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.

12.2. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

12.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande

ning esitab heaks kiidetud majandusaasta aruande hiljemalt nelja kuu jooksul audiitori otsusega

nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande kinnitamist ära kuulama

raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori.

Punktist 12.3 jäetakse välja sõnad „hiljemalt nelja kuu jooksul“. Majandusaasta aruande

kinnitamise ja registrile esitamise tähtaeg fikseeritakse põhikirja punktis 12.4. Punkti muudetud

sõnastus on:

12.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande

ning esitab heaks kiidetud majandusaasta aruande audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks.

Nõukogu peab enne majandusaasta aruande kinnitamist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet

auditeerinud vandeaudiitori.

12.4. Sihtasutus kohustub esitama nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates

Rahandusministeeriumile, Riigikontrollile ja asutajaõiguste teostajatele auditeeritud ja kinnitatud

majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on

sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse

igale nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud tasude summa.

Punktis 12.4 täpsustatakse majandusaasta aruande kinnitamise ja esitamise tähtaega, et viia see

kooskõlla RVS 98 lõikega 11. Riigi asutatud sihtasutustel on RVS-ist tulenev kohustus kinnitada

majandusaasta aruanne hiljemalt kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates, s.o

hiljemalt 31. märtsiks. Sihtasutusel ei ole enam kohustust esitada majandusaasta aruanne eraldi

Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile (aruanne on neile kättesaadav registrist). Jätkuvalt on

aga sihtasutusel RVS § 98 lõikest 13 tulenev kohustus koostada nõukogu tegevuse ja makstud tasude

ülevaade, mis üldjuhul kinnitatakse samal koosolekul kui majandusaasta aruanne ning mis

13

esitatakse (nõukogu koosoleku protokolli lisana) sihtasutuse asutajatele. Punkti muudetud sõnastus

on:

12.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu

jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Sihtasutuse asutajatele esitatakse ülevaade selle kohta,

kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja

järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul

makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 6.10. nimetatud juhatuse liikmele makstud

täiendav tasu.

12.5. Audiitor

12.5.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kuni kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra ja

audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu.

12.6. Siseaudiitor

12.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori

ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse

bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot.

Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.

12.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse

ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane

otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajatega.

12.7. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt

juhitava asutuse struktuuriüksust.

13. PÕHIKIRJA MUUTMINE

13.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võivad asutajad põhikirja muuta üksnes muutunud

asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.

13.2. Põhikirja võivad muuta asutajad kokkuleppel.

14. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

14.1. Ühinemine ja jagunemine

14.1.1. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse

alusel. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või ühendada teise

sihtasutusega ilma riigi nõusolekuta.

14.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel

seaduses sätestatud korras.

14

14.2. Lõpetamine

14.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutajate- või kohtuotsusega.

14.2.2. Sihtasutus lõpetatakse riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada ilma riigi nõusolekuta.

Asutaja võib teha ettepaneku sihtasutuse lõpetamiseks.

14.2.3. Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusel järgmistel põhjustel:

14.2.3.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata nõukogule

saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta jooksul korduv;

14.2.3.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole reaalne;

14.2.3.3. muudel seaduses sätestatud juhtudel.

14.2.4. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist,

jaotatakse allesjäänud vara asutajate vahel proportsionaalselt, lähtudes asutajate poolt sihtasutusele

asutamisel ja sihtasutuse tegevuse jooksul eraldatud vahendite ja üle antud vara suurusest.