Mootorsõidukimaksu seadus
| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 5-1/3507-1 |
| Registreeritud | 01.08.2024 |
| Sünkroonitud | 02.08.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5 RIIGI MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA KAVANDAMINE JA ELLUVIIMINE (MPO, TAPO) |
| Sari | 5-1 Kirjavahetus maksu- ja tollipoliitika ning riigilõivu osas (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Liisingühingute Liit MTÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Liisingühingute Liit MTÜ |
| Vastutaja | Maret Mets (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere.
Edastan Eesti Liisingühingute Liidu poolt küsimused, mis tõusetuvad peatselt jõustuvast Mootorsõidukimaksu seadusest.
Loodame kiiretele selgitustele.
Lugupidamisega,
Reet Hääl
Tegevdirektor
+372 50 12 088
www.liisingliit.ee
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
REET HÄÄL
PNOEE-46402240219
2024-08-01 12:46:53
__________________________________________
_____________________________________________________________
Lp Jürgen Ligi Teie: MSMS: 29.07 2024/ 364 UA
Rahandusminister
Rahandusministeerium Meie: 1.08.2024 nr 9
CC:
Maret Mets ([email protected])
Lauri Lelumees ([email protected])
Teema: Mootorsõidukimaksu seadus 364 UA
Esmalt täname kaasamast eelpool nimetatud seaduseelnõu välja töötamisse.
Olles tutvunud kogu info ja dokumentidega palume siiski selgitusi seaduse jõustumisel tekkivatele küsimustele just liisinguandjate vaatenurgast. Peamised küsimused seonduvad asjaoluga, et liisingfinantseerimise puhul jääb omandiõigus kuni liisingulepingu lõppemiseni finantseerijale. See tõsiasi kajastub ka registrites, kindlustusjuhtumite lahendamisel jne. Seega soovime selgust just liisingfinantseerimist puudutavates küsimustes.
Registreerimistasuga seoses:
1. Kui sõiduki registrijärgne omanik jääb samaks, kuid muutub vastutav kasutaja – registreerimistasu ei rakendu? Nt liisingettevõttes A lõpetatakse liisinguleping ning uus liisinguleping sama sõiduki suhtes sõlmitakse samas liisingettevõttes A uue kliendiga. Liiklusregistris omanikuvahetust ei toimu, kuid muutub vastutav kasutaja.
2. Kas finantseerijate vaheline sõiduki ost-müük on alus registreerimistasu maksmiseks juhul kui vastutav kasutaja jääb samaks? Kui jah, siis tarbija vaatest on see kindlasti finantseerija valikut kitsendav ja vaba konkurentsi piirav. Näiteks juhul kui sõiduk on liisingettevõttes A, kuid liisingulepingu pikendamisel pakub parimaid tingimusi liisingettevõte B. Sõidukite ost-müük finantseerijate vahel antud asjaoludel on vägagi tavapärane praktika. Registreerimistasu muudab sellisel juhul finantseerija vahetamise kliendi jaoks ilmselgelt liiga kulukaks võrreldes saadava kasuga. Sarnane olukord on täna eluaseme laenude turul, kus nii Finantsinspektsioon kui ka Eesti Pank on planeerimas seaduse muudatusi selliselt, et tarbija vaatest oleks finantseerija vahetamisega seotud kulud minimaalsed (nt kaasnevad notari tasud ja leppetrahvid lepingu lõpetamisel).
3. Mis on registreerimistasu käibemaksu kontekstis?
a) Ei ole käive
b) Käive (maksustatav)
c) Maksuvaba käive
4. Tarbijal on õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul: kas ta saab sel juhul tagasi ka sõiduki registreerimistasu kui sõiduki esialgne omanikukanne taastatakse?
5. Kas automüüja saab registreerimistasu lisada sõiduki hinnale kui teenuse, millele rakendub käibemaks? Nii võib tekkida olukord, kus registreerimistasu on teenusest põhiosa (nt registreerimistasu 4000 eur + sõiduki ettevalmistamine üleandmiseks 300 eur). Ehk siis sellisel juhul ei ole registreerimismaks automüüja kulu, vaid pigem teenuse edasimüük.
6. Kas registreerimistasu tuleb maksta kui omanikuvahetus toimub seoses ettevõtete ümberkujundamisega (ühinemised ja jagunemised)? Näiteks ühinevad ettevõtted A ja B. Seni A-le kuulunud sõidukite omanikukanne muutub seoses õigusjärglusega.
7. Kas registreerimistasu tuleb maksta kui sõidukid vahetavad omanikku seoses ettevõtte osa müügiga? Näiteks müüb ettevõte A muuhulgas ka oma sõidukid ettevõtte osana ettevõttele B.
8. Kasutusrendilepingu üheks tunnuseks on sõiduki tagasi müümine sõiduki müüjale liisingulepingu lõppedes. Liisinguvõtja on lõpetanud sõiduki kasutamise ja selle liisinguandjale tagastanud omandamise soovita. Selleks sõlmitakse juba liisingulepingu alguses sõiduki müüjaga vastav kokkulepe koos hinnakokkuleppega. Tehingu tulemuseks on omanikuvahetus liiklusregistris. Kas sellisele olukorrale rakendub registreerimismaks? Kui jah, siis kelle kohustus on registreerimismaks tasuda arvestades, et tegemist on täna kehtivate kokkulepetega, kus ei ole vastava asjaoluga arvestatud.
Mootorsõidukimaksuga seoses:
1. Kas aastamaksu tasumata jätmine või ebakorrektne tasumine hakkab takistama või pidurdama omanikuvahetust ehk edaspidiseid toiminguid sõidukiga? Seaduse järgi on aastamaks pigem vastutava kasutaja kohane ja tema võlgnevused ei tohiks omanikuvahetust takistada ega pidurdada.
Lisaks:
1. Mootorsõidukimaksu seaduse §-id 16, 21 ja 22 sätestavad küll mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu arvutamise aluseks vajaminevad andmed ning protseduurid, kuid puudub info kas mootorsõiduki aastamaksu ja registreerimistasu maksmise kontrolli mehhanism saab olema avalik? Näiteks analoogne sõiduki liikluskindlustuse kehtivuse kontrolli võimalustele?
2. Täiskahjuga kindlustusjuhtumid: kindlustusandja maksab omanikule ehk liisinguandjale välja liisingulepingu jäägi. Sellele järgneb sõiduki omandiõiguse ümbervormistamine liisinguandjalt kindlustusandjale. Erandiks on sõiduki maha kandmine. Kas registreerimismaks rakendub ja kes peaks antud asjaoludel seda tasuma?
Eesti Liisingühingute Liit on valmis andma vajadusel täiendavaid selgitusi eeltoodule.
Arvestades hetkel teadaolevat ajakava on liisinguandjad üsna keerulises olukorras. Näiteks tuleb leida IT-tehnilised lahendused jne. Seega loodame kiiret tagasisidet.
Lugupidamisega,
Reet Hääl
Tegevdirektor
/allkirjastatud digitaalselt/
__________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Kontakt: +372 50 12 088; [email protected]; www.liisingliit.ee
__________________________________________
_____________________________________________________________
Lp Jürgen Ligi Teie: MSMS: 29.07 2024/ 364 UA
Rahandusminister
Rahandusministeerium Meie: 1.08.2024 nr 9
CC:
Maret Mets ([email protected])
Lauri Lelumees ([email protected])
Teema: Mootorsõidukimaksu seadus 364 UA
Esmalt täname kaasamast eelpool nimetatud seaduseelnõu välja töötamisse.
Olles tutvunud kogu info ja dokumentidega palume siiski selgitusi seaduse jõustumisel tekkivatele küsimustele just liisinguandjate vaatenurgast. Peamised küsimused seonduvad asjaoluga, et liisingfinantseerimise puhul jääb omandiõigus kuni liisingulepingu lõppemiseni finantseerijale. See tõsiasi kajastub ka registrites, kindlustusjuhtumite lahendamisel jne. Seega soovime selgust just liisingfinantseerimist puudutavates küsimustes.
Registreerimistasuga seoses:
1. Kui sõiduki registrijärgne omanik jääb samaks, kuid muutub vastutav kasutaja – registreerimistasu ei rakendu? Nt liisingettevõttes A lõpetatakse liisinguleping ning uus liisinguleping sama sõiduki suhtes sõlmitakse samas liisingettevõttes A uue kliendiga. Liiklusregistris omanikuvahetust ei toimu, kuid muutub vastutav kasutaja.
2. Kas finantseerijate vaheline sõiduki ost-müük on alus registreerimistasu maksmiseks juhul kui vastutav kasutaja jääb samaks? Kui jah, siis tarbija vaatest on see kindlasti finantseerija valikut kitsendav ja vaba konkurentsi piirav. Näiteks juhul kui sõiduk on liisingettevõttes A, kuid liisingulepingu pikendamisel pakub parimaid tingimusi liisingettevõte B. Sõidukite ost-müük finantseerijate vahel antud asjaoludel on vägagi tavapärane praktika. Registreerimistasu muudab sellisel juhul finantseerija vahetamise kliendi jaoks ilmselgelt liiga kulukaks võrreldes saadava kasuga. Sarnane olukord on täna eluaseme laenude turul, kus nii Finantsinspektsioon kui ka Eesti Pank on planeerimas seaduse muudatusi selliselt, et tarbija vaatest oleks finantseerija vahetamisega seotud kulud minimaalsed (nt kaasnevad notari tasud ja leppetrahvid lepingu lõpetamisel).
3. Mis on registreerimistasu käibemaksu kontekstis?
a) Ei ole käive
b) Käive (maksustatav)
c) Maksuvaba käive
4. Tarbijal on õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul: kas ta saab sel juhul tagasi ka sõiduki registreerimistasu kui sõiduki esialgne omanikukanne taastatakse?
5. Kas automüüja saab registreerimistasu lisada sõiduki hinnale kui teenuse, millele rakendub käibemaks? Nii võib tekkida olukord, kus registreerimistasu on teenusest põhiosa (nt registreerimistasu 4000 eur + sõiduki ettevalmistamine üleandmiseks 300 eur). Ehk siis sellisel juhul ei ole registreerimismaks automüüja kulu, vaid pigem teenuse edasimüük.
6. Kas registreerimistasu tuleb maksta kui omanikuvahetus toimub seoses ettevõtete ümberkujundamisega (ühinemised ja jagunemised)? Näiteks ühinevad ettevõtted A ja B. Seni A-le kuulunud sõidukite omanikukanne muutub seoses õigusjärglusega.
7. Kas registreerimistasu tuleb maksta kui sõidukid vahetavad omanikku seoses ettevõtte osa müügiga? Näiteks müüb ettevõte A muuhulgas ka oma sõidukid ettevõtte osana ettevõttele B.
8. Kasutusrendilepingu üheks tunnuseks on sõiduki tagasi müümine sõiduki müüjale liisingulepingu lõppedes. Liisinguvõtja on lõpetanud sõiduki kasutamise ja selle liisinguandjale tagastanud omandamise soovita. Selleks sõlmitakse juba liisingulepingu alguses sõiduki müüjaga vastav kokkulepe koos hinnakokkuleppega. Tehingu tulemuseks on omanikuvahetus liiklusregistris. Kas sellisele olukorrale rakendub registreerimismaks? Kui jah, siis kelle kohustus on registreerimismaks tasuda arvestades, et tegemist on täna kehtivate kokkulepetega, kus ei ole vastava asjaoluga arvestatud.
Mootorsõidukimaksuga seoses:
1. Kas aastamaksu tasumata jätmine või ebakorrektne tasumine hakkab takistama või pidurdama omanikuvahetust ehk edaspidiseid toiminguid sõidukiga? Seaduse järgi on aastamaks pigem vastutava kasutaja kohane ja tema võlgnevused ei tohiks omanikuvahetust takistada ega pidurdada.
Lisaks:
1. Mootorsõidukimaksu seaduse §-id 16, 21 ja 22 sätestavad küll mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu arvutamise aluseks vajaminevad andmed ning protseduurid, kuid puudub info kas mootorsõiduki aastamaksu ja registreerimistasu maksmise kontrolli mehhanism saab olema avalik? Näiteks analoogne sõiduki liikluskindlustuse kehtivuse kontrolli võimalustele?
2. Täiskahjuga kindlustusjuhtumid: kindlustusandja maksab omanikule ehk liisinguandjale välja liisingulepingu jäägi. Sellele järgneb sõiduki omandiõiguse ümbervormistamine liisinguandjalt kindlustusandjale. Erandiks on sõiduki maha kandmine. Kas registreerimismaks rakendub ja kes peaks antud asjaoludel seda tasuma?
Eesti Liisingühingute Liit on valmis andma vajadusel täiendavaid selgitusi eeltoodule.
Arvestades hetkel teadaolevat ajakava on liisinguandjad üsna keerulises olukorras. Näiteks tuleb leida IT-tehnilised lahendused jne. Seega loodame kiiret tagasisidet.
Lugupidamisega,
Reet Hääl
Tegevdirektor
/allkirjastatud digitaalselt/
__________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Kontakt: +372 50 12 088; [email protected]; www.liisingliit.ee
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
REET HÄÄL
PNOEE-46402240219
2024-08-01 12:46:53
__________________________________________
_____________________________________________________________
Lp Jürgen Ligi Teie: MSMS: 29.07 2024/ 364 UA
Rahandusminister
Rahandusministeerium Meie: 1.08.2024 nr 9
CC:
Maret Mets ([email protected])
Lauri Lelumees ([email protected])
Teema: Mootorsõidukimaksu seadus 364 UA
Esmalt täname kaasamast eelpool nimetatud seaduseelnõu välja töötamisse.
Olles tutvunud kogu info ja dokumentidega palume siiski selgitusi seaduse jõustumisel tekkivatele küsimustele just liisinguandjate vaatenurgast. Peamised küsimused seonduvad asjaoluga, et liisingfinantseerimise puhul jääb omandiõigus kuni liisingulepingu lõppemiseni finantseerijale. See tõsiasi kajastub ka registrites, kindlustusjuhtumite lahendamisel jne. Seega soovime selgust just liisingfinantseerimist puudutavates küsimustes.
Registreerimistasuga seoses:
1. Kui sõiduki registrijärgne omanik jääb samaks, kuid muutub vastutav kasutaja – registreerimistasu ei rakendu? Nt liisingettevõttes A lõpetatakse liisinguleping ning uus liisinguleping sama sõiduki suhtes sõlmitakse samas liisingettevõttes A uue kliendiga. Liiklusregistris omanikuvahetust ei toimu, kuid muutub vastutav kasutaja.
2. Kas finantseerijate vaheline sõiduki ost-müük on alus registreerimistasu maksmiseks juhul kui vastutav kasutaja jääb samaks? Kui jah, siis tarbija vaatest on see kindlasti finantseerija valikut kitsendav ja vaba konkurentsi piirav. Näiteks juhul kui sõiduk on liisingettevõttes A, kuid liisingulepingu pikendamisel pakub parimaid tingimusi liisingettevõte B. Sõidukite ost-müük finantseerijate vahel antud asjaoludel on vägagi tavapärane praktika. Registreerimistasu muudab sellisel juhul finantseerija vahetamise kliendi jaoks ilmselgelt liiga kulukaks võrreldes saadava kasuga. Sarnane olukord on täna eluaseme laenude turul, kus nii Finantsinspektsioon kui ka Eesti Pank on planeerimas seaduse muudatusi selliselt, et tarbija vaatest oleks finantseerija vahetamisega seotud kulud minimaalsed (nt kaasnevad notari tasud ja leppetrahvid lepingu lõpetamisel).
3. Mis on registreerimistasu käibemaksu kontekstis?
a) Ei ole käive
b) Käive (maksustatav)
c) Maksuvaba käive
4. Tarbijal on õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul: kas ta saab sel juhul tagasi ka sõiduki registreerimistasu kui sõiduki esialgne omanikukanne taastatakse?
5. Kas automüüja saab registreerimistasu lisada sõiduki hinnale kui teenuse, millele rakendub käibemaks? Nii võib tekkida olukord, kus registreerimistasu on teenusest põhiosa (nt registreerimistasu 4000 eur + sõiduki ettevalmistamine üleandmiseks 300 eur). Ehk siis sellisel juhul ei ole registreerimismaks automüüja kulu, vaid pigem teenuse edasimüük.
6. Kas registreerimistasu tuleb maksta kui omanikuvahetus toimub seoses ettevõtete ümberkujundamisega (ühinemised ja jagunemised)? Näiteks ühinevad ettevõtted A ja B. Seni A-le kuulunud sõidukite omanikukanne muutub seoses õigusjärglusega.
7. Kas registreerimistasu tuleb maksta kui sõidukid vahetavad omanikku seoses ettevõtte osa müügiga? Näiteks müüb ettevõte A muuhulgas ka oma sõidukid ettevõtte osana ettevõttele B.
8. Kasutusrendilepingu üheks tunnuseks on sõiduki tagasi müümine sõiduki müüjale liisingulepingu lõppedes. Liisinguvõtja on lõpetanud sõiduki kasutamise ja selle liisinguandjale tagastanud omandamise soovita. Selleks sõlmitakse juba liisingulepingu alguses sõiduki müüjaga vastav kokkulepe koos hinnakokkuleppega. Tehingu tulemuseks on omanikuvahetus liiklusregistris. Kas sellisele olukorrale rakendub registreerimismaks? Kui jah, siis kelle kohustus on registreerimismaks tasuda arvestades, et tegemist on täna kehtivate kokkulepetega, kus ei ole vastava asjaoluga arvestatud.
Mootorsõidukimaksuga seoses:
1. Kas aastamaksu tasumata jätmine või ebakorrektne tasumine hakkab takistama või pidurdama omanikuvahetust ehk edaspidiseid toiminguid sõidukiga? Seaduse järgi on aastamaks pigem vastutava kasutaja kohane ja tema võlgnevused ei tohiks omanikuvahetust takistada ega pidurdada.
Lisaks:
1. Mootorsõidukimaksu seaduse §-id 16, 21 ja 22 sätestavad küll mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu arvutamise aluseks vajaminevad andmed ning protseduurid, kuid puudub info kas mootorsõiduki aastamaksu ja registreerimistasu maksmise kontrolli mehhanism saab olema avalik? Näiteks analoogne sõiduki liikluskindlustuse kehtivuse kontrolli võimalustele?
2. Täiskahjuga kindlustusjuhtumid: kindlustusandja maksab omanikule ehk liisinguandjale välja liisingulepingu jäägi. Sellele järgneb sõiduki omandiõiguse ümbervormistamine liisinguandjalt kindlustusandjale. Erandiks on sõiduki maha kandmine. Kas registreerimismaks rakendub ja kes peaks antud asjaoludel seda tasuma?
Eesti Liisingühingute Liit on valmis andma vajadusel täiendavaid selgitusi eeltoodule.
Arvestades hetkel teadaolevat ajakava on liisinguandjad üsna keerulises olukorras. Näiteks tuleb leida IT-tehnilised lahendused jne. Seega loodame kiiret tagasisidet.
Lugupidamisega,
Reet Hääl
Tegevdirektor
/allkirjastatud digitaalselt/
__________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Kontakt: +372 50 12 088; [email protected]; www.liisingliit.ee
__________________________________________
_____________________________________________________________
Lp Jürgen Ligi Teie: MSMS: 29.07 2024/ 364 UA
Rahandusminister
Rahandusministeerium Meie: 1.08.2024 nr 9
CC:
Maret Mets ([email protected])
Lauri Lelumees ([email protected])
Teema: Mootorsõidukimaksu seadus 364 UA
Esmalt täname kaasamast eelpool nimetatud seaduseelnõu välja töötamisse.
Olles tutvunud kogu info ja dokumentidega palume siiski selgitusi seaduse jõustumisel tekkivatele küsimustele just liisinguandjate vaatenurgast. Peamised küsimused seonduvad asjaoluga, et liisingfinantseerimise puhul jääb omandiõigus kuni liisingulepingu lõppemiseni finantseerijale. See tõsiasi kajastub ka registrites, kindlustusjuhtumite lahendamisel jne. Seega soovime selgust just liisingfinantseerimist puudutavates küsimustes.
Registreerimistasuga seoses:
1. Kui sõiduki registrijärgne omanik jääb samaks, kuid muutub vastutav kasutaja – registreerimistasu ei rakendu? Nt liisingettevõttes A lõpetatakse liisinguleping ning uus liisinguleping sama sõiduki suhtes sõlmitakse samas liisingettevõttes A uue kliendiga. Liiklusregistris omanikuvahetust ei toimu, kuid muutub vastutav kasutaja.
2. Kas finantseerijate vaheline sõiduki ost-müük on alus registreerimistasu maksmiseks juhul kui vastutav kasutaja jääb samaks? Kui jah, siis tarbija vaatest on see kindlasti finantseerija valikut kitsendav ja vaba konkurentsi piirav. Näiteks juhul kui sõiduk on liisingettevõttes A, kuid liisingulepingu pikendamisel pakub parimaid tingimusi liisingettevõte B. Sõidukite ost-müük finantseerijate vahel antud asjaoludel on vägagi tavapärane praktika. Registreerimistasu muudab sellisel juhul finantseerija vahetamise kliendi jaoks ilmselgelt liiga kulukaks võrreldes saadava kasuga. Sarnane olukord on täna eluaseme laenude turul, kus nii Finantsinspektsioon kui ka Eesti Pank on planeerimas seaduse muudatusi selliselt, et tarbija vaatest oleks finantseerija vahetamisega seotud kulud minimaalsed (nt kaasnevad notari tasud ja leppetrahvid lepingu lõpetamisel).
3. Mis on registreerimistasu käibemaksu kontekstis?
a) Ei ole käive
b) Käive (maksustatav)
c) Maksuvaba käive
4. Tarbijal on õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul: kas ta saab sel juhul tagasi ka sõiduki registreerimistasu kui sõiduki esialgne omanikukanne taastatakse?
5. Kas automüüja saab registreerimistasu lisada sõiduki hinnale kui teenuse, millele rakendub käibemaks? Nii võib tekkida olukord, kus registreerimistasu on teenusest põhiosa (nt registreerimistasu 4000 eur + sõiduki ettevalmistamine üleandmiseks 300 eur). Ehk siis sellisel juhul ei ole registreerimismaks automüüja kulu, vaid pigem teenuse edasimüük.
6. Kas registreerimistasu tuleb maksta kui omanikuvahetus toimub seoses ettevõtete ümberkujundamisega (ühinemised ja jagunemised)? Näiteks ühinevad ettevõtted A ja B. Seni A-le kuulunud sõidukite omanikukanne muutub seoses õigusjärglusega.
7. Kas registreerimistasu tuleb maksta kui sõidukid vahetavad omanikku seoses ettevõtte osa müügiga? Näiteks müüb ettevõte A muuhulgas ka oma sõidukid ettevõtte osana ettevõttele B.
8. Kasutusrendilepingu üheks tunnuseks on sõiduki tagasi müümine sõiduki müüjale liisingulepingu lõppedes. Liisinguvõtja on lõpetanud sõiduki kasutamise ja selle liisinguandjale tagastanud omandamise soovita. Selleks sõlmitakse juba liisingulepingu alguses sõiduki müüjaga vastav kokkulepe koos hinnakokkuleppega. Tehingu tulemuseks on omanikuvahetus liiklusregistris. Kas sellisele olukorrale rakendub registreerimismaks? Kui jah, siis kelle kohustus on registreerimismaks tasuda arvestades, et tegemist on täna kehtivate kokkulepetega, kus ei ole vastava asjaoluga arvestatud.
Mootorsõidukimaksuga seoses:
1. Kas aastamaksu tasumata jätmine või ebakorrektne tasumine hakkab takistama või pidurdama omanikuvahetust ehk edaspidiseid toiminguid sõidukiga? Seaduse järgi on aastamaks pigem vastutava kasutaja kohane ja tema võlgnevused ei tohiks omanikuvahetust takistada ega pidurdada.
Lisaks:
1. Mootorsõidukimaksu seaduse §-id 16, 21 ja 22 sätestavad küll mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu arvutamise aluseks vajaminevad andmed ning protseduurid, kuid puudub info kas mootorsõiduki aastamaksu ja registreerimistasu maksmise kontrolli mehhanism saab olema avalik? Näiteks analoogne sõiduki liikluskindlustuse kehtivuse kontrolli võimalustele?
2. Täiskahjuga kindlustusjuhtumid: kindlustusandja maksab omanikule ehk liisinguandjale välja liisingulepingu jäägi. Sellele järgneb sõiduki omandiõiguse ümbervormistamine liisinguandjalt kindlustusandjale. Erandiks on sõiduki maha kandmine. Kas registreerimismaks rakendub ja kes peaks antud asjaoludel seda tasuma?
Eesti Liisingühingute Liit on valmis andma vajadusel täiendavaid selgitusi eeltoodule.
Arvestades hetkel teadaolevat ajakava on liisinguandjad üsna keerulises olukorras. Näiteks tuleb leida IT-tehnilised lahendused jne. Seega loodame kiiret tagasisidet.
Lugupidamisega,
Reet Hääl
Tegevdirektor
/allkirjastatud digitaalselt/
__________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Kontakt: +372 50 12 088; [email protected]; www.liisingliit.ee