Vastus teabenõudele

Tartu mnt 85 / 10115 Tallinn / 611 3713 / [email protected]

Lp advokaat Kaspar Kaljurand Teie 31.07.2024 Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Meie 01.08.2024 nr 12.2-7/180-2 Eesti Keskkonnateenused AS-i lepinguline esindaja e-post: [email protected] Vastus teabenõudele Teabenõudega olete palunud:

1) infot, kui palju on alates 01.09.2017 kuni tänaseni Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi vaidlustuskomisjon) lahendanud hankelepingu muutmisest tulenevaid vaidlusi;

2) hinnangut, kas RHS § 185 järgi on vaidlustuskomisjonil pädevus lahendada hankelepingu muutmisest tulenevaid vaidlusi või peaks nende lahendamine kuuluma halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 266 lg-s 1 ning HKMS § 267 lg- s 1 toodu kohaselt otse halduskohtu pädevusse.

Hankelepingu muutmisest tulenevaid vaidlustusi pole vaidlustuskomisjonile esitatud. Vaidlustuskomisjonile on küll esitatud vaidlustus Kliimaministeeriumi ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni vahel 22.12.2023 sõlmitud halduslepingu muutmise lepingu „Kliimaministeeriumi ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni vahel 19.12.2018 sõlmitud halduslepingu nr 1.1-8/18-456-1 muutmise kokkulepe nr 1-6/23/69“ tühisuse tuvastamiseks, kuid see vaidlustus jäi läbi vaatama, kuna tegemist polnud hankelepinguga (file:///C:/Users/ulvi.reimets/Downloads/Autoettev%C3%B5tete%20Liit%20vs%20Kliimami nisteerium%20(202755)%20(2).pdf). Seega pole vaidlustuskomisjon lahendanud hankelepingu muutmise vaidlustusi ega pidanud ka jätma sellist vaidlustust läbi vaatamata põhjendusel, et vaidlustuskomisjonil pole riigihangete seadusest (edaspidi RHS) tulenevat pädevust selliseid vaidlustusi läbi vaadata. Vaidlustuskomisjon peab oma tegevuses lähtuma RHS-ist. RHS § 185 lg 4 p-ides 2-6 on toodud alused hankelepingu vaidlustamiseks. RHS § 197 lg-s 3 peab vaidlustuskomisjon lähtuma siis, kui rahuldab RHS § 185 lg 4 p-ide 2-6 alusel esitatud vaidlustuse. Sõlmitud hankelepingu muutmist ei ole nimetatud RHS § 185 lg 4 p-ides 2-6, RHS §-is 197 ei ole sätestatud seda, millise otsuse peaks vaidlustuskomisjon tegema siis, kui tuvastab, et hankelepingut on muudetud vastuolus RHS-iga. Seega RHS-is puudub regulatsioon hankelepingu muutmise vaidlustamiseks vaidlustuskomisjonis. Hankelepingu muutmist peab saama vaidlustada. RHS §-s 123 on toodud hankelepingu muutmise alused. Peamiseks vaidlusküsimuseks saab olla see, kas hankija sai hankelepingut muuta või pidi läbi viima uue riigihanke. Kui analoogiast lähtuvalt saaks hankelepingu vaidlusi käsitleda ka hankelepingu muutmise vaidlustena, siis näiteks RHS § 185 lg 4 p-i 3 alusel esitatud hankelepingu muutmise vaidlustuse lahendamisel saaks RHS § 121 lg 1 p-ist 1 tuletada hankelepingu lubamatu muutmise tuvastamisel hankelepingu muutmise tühisuse (hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata) ja lähtuda RHS § 197 lg-st 3. Vaidlustuskomisjon aga ei

2 (2)

saa asuda selliselt analoogiast lähtuvalt RHS-i tõlgendama ja ise laiendama oma pädevust, mistõttu tuleks hankelepingu muutmise vaidluste lahendamise pädevus anda vaidlustuskomisjonile (või ka kohtule) seaduste muutmise kaudu. Hankelepingu muutmine on hankeasi (HKMS § 266 lg 1), HKMS § 268 lg 1 kohaselt on halduskohtule kaebuse esitamise eelduseks riigihangete vaidlustuskomisjonis menetluse läbimine (va riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasi). Ei ole välistatud, et halduskohus asub hankelepingu muutmise kaebust saades seisukohale, et menetlus vaidlustuskomisjonis on läbimata. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige