Kliimaministeerium_vastus

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Ülle Madise

Õiguskantsleri Kantselei

Teie 08.07.2024 nr 7-4/240513/2404044

Meie 01.08.2024 nr 8-2/24/3356-2

Püsielupaiga moodustamisest

Austatud Ülle Madise

Soovitasite oma kirjas looduskaitseliste omandipiirangute kehtestamisel koguda ja esitada

loodusväärtuse kohta tõendid, mis on taasesitatavas vormis ning kontrollitavad. Palusite teada

anda, kuidas kavatseme soovitust täita.

Nõustusime juba oma 21.06.2024 kirjas nr 8-2/24/1990-3, et võimalike vastuolude vähendamiseks

ja läbipaistvuse loomiseks on asjakohane seiremeetodeid täiendada. Andsime samas kirjas ka

teada, et selleks alustasime koostöös Keskkonnaagentuuriga erinevate meetmete rakenduste

analüüsi ja testimist, millega plaanime lõpule jõuda 2024. aasta jooksul. Kuulmisandmetele

tuginemine on antud juhul rahvusvaheliselt tunnustatud ja rakendatav metoodika elupaiga

tuvastamiseks ning selle sobivuse hindamiseks, kuid erinevaid täpsustavaid lähenemisi

tõhusamaks seireks on mõistlik edasi arendada ja sobivuse korral kasutusele võtta. Uued

võimalikud meetmed hõlmavad näiteks DNA analüüse alalt kogutud materjalile, asukohta

määravaid salvestustehnoloogiaid jm, mille saame tehnoloogilise ja metoodilise valmisoleku

korral käiku võtta 2025. aastal toimuvatel seiretel. Kui uued meetmed on töökindlad ja õigustavad

ennast hästi, siis täiendame ka I kaitsekategooria kakuliste seiremetoodikat, et edaspidi koguda

soovitustele vastavalt tõendusandmeid kassikaku esinemisest alal. Seega oleme juba asunud

nimetatud soovitust täitma. Kuid ka praegu, kuigi seiremetoodika kohaselt ei ole helisalvestis

nõutav, on salvestisi tehtud ja neid säilitatakse tõendina. Näiteks on konkreetse Kildemaa juhtumi

puhul kassikaku elupaigast helisalvestis olemas. Kuna hetkel puuduvad konkreetsed nõuded heli

salvestavate seadmete kasutamise asukoha tõendamise kohta, siis ei vasta tõendid alati Teie kirjas

toodule, nt võivad puududa koordinaadid.

Lisaks tõite oma kirjas välja, et püsielupaiga moodustamisel tuleb esmajärjekorras teha kindlaks,

kas püsielupaiga moodustamise esmane eeldus ja ala kaitsmise eesmärk – kaitsealune liik –

konkreetsel alal üldse elab ja tegutseb. Kui kaitsealune liik puudub, siis ei ole alust püsielupaika

moodustada.

Kliimaministeerium selle seisukohaga nõustuda ei saa, kuna see ei ole vastavuses liikide ja

elupaikade kaitseks ning soodsa seisundi tagamiseks vajalike teadmiste, tulemuslikkust näidanud

praktikate ja kogemustega. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) laiem eesmärk on tagada liikidele

nende arvukuse paranemise eesmärgil ka võimalus sobivaid elupaikasid taasasustada, kuid selleks

on vajalik tagada sobiliku elupaiga säilimine, sh vajadusel ala kaitse alla võtmisega (§ 1 p 1, § 2,

§ 3 lg 2). Kohtupraktikas1 on korduvalt kinnitamist leidnud, et LKS § 4 lõike 5 punkti 1 ei ole õige

tõlgendada viisil, et püsielupaigaga saab tegemist olla üksnes siis ja senikaua, kui kaitsealune liik

ala reaalselt kasutab, vaid püsielupaiga määratlemisel on oluline arvestada ka elupaigaga seotud

kaitsealuse liigi eripära, nt kas liik kasutab vaheldumisi mitut elupaika ja taasasustab ka vanemaid

elupaiku jne, mille puhul saab lähtuda asjaomase liigi kaitse tegevuskavast. Paljude liikide

populatsioonidünaamika toimibki metapopulatsioonide tasandil – üheaegselt on liigi toimimiseks

vajalikud nii asustatud kui asustamata sobivad elupaigad, mida peab olema piisavalt ja mille vahel

peab saama toimida isendite levi ja alade asustamine/taasasustamine. Lisaks, kui kaitstava liigi

arvukus on languses, siis ei olegi võimalik liigi esindajatel asustada kõiki elupaiku, kuid ajutine

mitteasustamine ei vähenda elupaiga kvaliteeti. Kaitsealused liigid on enamasti väga spetsiifiliste

elupaiganõudlustega ehk nad vajavad elutsükli edukaks läbimiseks ja asurkondade heaks

käekäiguks spetsiifilisi abiootilisi ja biootilisi tingimusi. Kuidas oleks võimalik liigi arvukuse

taastumine (soodsa seisundi saavutamine), kui ei ole säilinud talle kohaseid elupaiku?

Seireandmed kinnitavad, et ka pikalt asustamata olnud elupaigad on näiteks lendorava poolt

taasasustatud või taasasustatud on pesapaigad, mis on olnud üle 10 aasta must-toonekure poolt

eelnevalt asustamata. Seetõttu on oluline säilitada ja vajalik kaitse tagada ka sobivate tingimustega

elupaikadele/pesapaikadele kui sihtliiki hetkel alal ei esine, kuid liigi taasasustamise potentsiaal

on suur. See loob kriitilises seisundis liikidele võimaluse nende seisundi paranemiseks. Sellistel

tingimustel püsielupaikade moodustamine ei toimu kergekäeliselt, vaid kaalutletult, arvesse võttes

ka liigi eripära, säilinud sobilike elupaikade osakaalu looduses ning liigi kaitse tegevuskavas

toodud suuniseid looduslike piiridega püsielupaikade moodustamise kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Teadmiseks: Keskkonnaamet

Džein Aunre, 626 0738

1 Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2018 otsus nr 3-17-131, p 12; 11.10.2018 otsus nr 3-15-2771, p 12; 05.04.2018 otsus

nr 3-15-2818, p 13.

[email protected]

Mariliis Paal, 626 2875

[email protected]