Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 1.2-3/24/12001-2 |
Registreeritud | 31.07.2024 |
Sünkroonitud | 02.08.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 1.2 Õigusteenuse osutamine |
Sari | 1.2-3 Seaduste ja määruste eelnõudega seotud kirjavahetus |
Toimik | 1.2-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Vastutaja | Kristi Orumets (Users, Tugiteenuste teenistus, Õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium
Teie 05.07.2024 nr 1.4-1/787
Meie 31.07.2024 nr 1.2-3/24/12001-2
Arvamus eelnõu väljatöötamiskavatsusele
Austatud regionaalminister
Transpordiametile esitati kooskõlastamiseks „vedelkütuse erimärgistamise seaduse,
liiklusseaduse ja raskeveokimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus“.
Transpordiamet saadab mõned märkused ja täpsustused.
1. Väljatöötamiskavatsuse punktis „1. Lahendatav probleem“, lk 2, on lause: „Kui veoautol on
kõrgsurverehvid, aga tal on ainult põllumajanduses kasutatav pealisehitus, millega jagatakse
loomadele sööta või allapanu, on ka sellisel juhul see veoauto kasutusel ettevõttesiseselt ja
sellega ei tehta kaubavedusid maanteetranspordil.“
Teekasutustasuga ei maksustata ainult kaubaveoga tegelevaid sõidukeid, vaid laiemalt ka
eriotstarbelisi sõidukeid nagu kraanad, puksiirid vms sõidukid. Teekasutustasu tasumise
kohustus tekib üksnes riigimaa kasutamisel. Kui eriotstarbelise sõidukiga tehakse töid üksnes
eramaal, siis teekasutustasu tasumise kohustust ei ole. Kuid isegi kui tegemist on eriotstarbelise
veoautoga, mis on ehitatud peamiselt põllutööde teostamiseks, siis kasutavad sellised sõidukid
teatud määral riigiteed ning sellega kaasneb koormus katendile. Vaatamata madalama
rehvirõhu kasutamisele on koormus märkimisväärne.
2. Samas lõigus on: „siis saab sellist veoautot lugeda põllumajandusveokiks ning ka õiguslikult
neid käsitada sarnaselt traktorile.“
Siin tuleks arvestada sõidukile antud kategooriat, mis on sätestatud majandus- ja
kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusega nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise
tehnonõuded ning nõuded varustusele“.
3. Väljatöötamiskavatsuse punktis 1, lk 2, kolmandas lõigus on: „Kuigi põllumajandusveoki
mõistet Eesti õigusaktides kasutatud ei ole, siis liiklusregistris on veoauto registreerimisel
võimalik märkida veoauto põllumajanduslik kasutus eraldi märkusena. Selliselt on täna
liiklusregistris registreeritud söödamikserid, kus on märkuse lahtris märgitud
„põllumajanduslik söödajagaja“.
Transpordiamet märgib liiklusregistrisse sõiduki pealisehituse kirjelduse. Teatud juhtudel
viitab sõiduki pealisehitus tõesti mõnele põllumajanduses kasutatavale töövaldkonnale. Aga
paljudel juhtudel kasutatakse üldkasutatavat pealisehitust nt madel, kallur või vahetuskere.
Viimase puhul võib sõiduki kasutusotstarve muutuda teise vahetuskere kasutusele võtuga.
2 (3)
Seetõttu pealisehituse alusel sõiduki hindamine, kas seda võidakse kasutada põllumajanduses
või mitte, on meelevaldne.
4. Samas lõigus on: „Kui veoauto kasutab madalsurverehve, siis on ka see liiklusregistris
märgitud. Seega on võimalik liiklusregistris juba praegu põllumajanduslike tööde tegemiseks
kasutatavate veoautode kohta teha asjakohane märge“.
Antud väide ei ole korrektne. Transpordiamet märgib liiklusregistrisse rehvimõõdud. Rehvides
kasutatava rehvisurve kohta liiklusregistris info puudub.
5. Viimases lõigus on: „Selleks, et põllumajanduses täita kliimaeesmärke“. Soovitakse
soodustada traktorite asendamist logistikalahendustes veoautodega.
Lisame juurde, et kliimaeesmärkide täitmiseks on loodud sõltuvalt veoki heitgaasiklassist
erinevad maksumäärad. Mida säästlikum veok, seda madalam maks, millega on püütud
motiveerida vedajaid soodsama maksumääraga suunata keskkonnasäästlikumate veokite
kasutamise poole.
6. Väljatöötamiskavatsuses on välja toodud: „Probleem 1: Kehtivates õigusaktides puudub termin
"põllumajandusveok"“.
Leiame, et siin peab kaaluma ka seda, kui lihtne on eriotstarbelist põllumajandusveokit muuta
tavaliseks veoautoks. Ei tohi võimaldada madalsurverehvide väljavahetamist tavarehvide vastu
ja tee kasutamist tavapärase veoautona sel ajal, kui liiklusregistris on sõiduk kui
põllumajandusveok. Õiguslike meetmetega peab olema tagatud, et sõidukeid ei hakata
registreerima põllumajandusveokitena, et teekasutustasu maksekohustust vältida.
7. Probleemina 3 on välja toodud: „Veoauto teekasutustasu eesmärk on raskete kaubaveokite
maksustamine teatava infrastruktuuri kasutamise eest“.
Liiklusseaduse, autoveoseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskirjas on toodud, et teekasutustasuga ei maksustata ainult kaubaveokeid, vaid ka
sihtotstarbelisi N2 ja N3 kategooria sõidukeid, mis ei ole mõeldud kaubaveoks. Lähtuda tuleks
seletuskirjas toodud selgitustest (vt 5 lk 3 lõik).
8. Väljatöötamiskavatsuse punktis „2. Eesmärgid“ on kolmas lõik algusega:
„Põllumajandusveokid suurendavad kulutõhusust“.
Viidatud lõigus on kirjeldatud, kuidas saavutada kütuse kokkuhoidu, kasutades traktori asemel
põllumajanduseveokit. Soovitakse vabastada veoautod sarnaselt traktoritele teekasutustasu ja
rakseveokimaksu maksmisest. Märgime, et teekasutustasu moodustab kütuse pealt kokku
hoitavast tasust väga väikese osa, mistõttu teekasutustasule kuluv summa arvestades üldist
kokkuhoidu ei ole märkimisväärne kulu.
9. Väljatöötamiskavatsuse punktis „3. Võimalikud lahendused“ on esimeses lõigus: „Lahendus
on võimaldada põllumajandusettevõtetes põllumajanduse eritööde tegemiseks kohandatud
veoautodes, mis on varustatud madalsurverehvidega ja/või millel on põllumajanduse
eritöödeks mõeldud pealisehitus, nt söödamikser, allapanulaotur, põhuheksel ja mida
kasutatakse põllumajandusettevõtte siseselt ning mille kohta on tehtud vastav märge ka
liiklusregistris, kasutada erimärgistatud diislikütust ja vabastada need veoautod ka sarnaselt
traktoritele teekasutustasu ja rakseveokimaksu maksmisest.“
Transpordiamet saab kontrollida sõidukit ning kontrollimise hetkel eeldada, et sõidukit on
võimalik kasutada põllumajanduses, kuid ei saa tagada sõidukite hilisemat kasutamist mingil
otstarbel.
Täiendava märke „põllumajandusveok“ tegemine on siseriiklik märge, mida tuleb käsitsi
sisestada. Transpordiamet arendab oma süsteeme, et saaksime automaatselt tootjate andmete
alusel sõidukid registreerida ja loobuda käsitsi andmete sisestamisest. Seetõttu peaks
„põllumajandusveok“ märge või sõiduki eristamine toimuma automaatselt sõiduki tehniliste
3 (3)
andmete pealt. Saab kaaluda ka võimaluse lisamist sõiduki kasutajatel ise deklareerida, et
sõiduk on põllumajanduses kasutuses.
Transpordiamet palub arvestada saadetud märkusi. Kooskõlastamiseks saadetud
väljatöötamiskavatsuses pole piisavalt põhjendatud, kuidas aitaks teekasutustasu kaotamine teatud
liiki sõidukitele kaasa väljatöötamiskavatsusega eesmärgiks võetud kliimaeesmärkide
saavutamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Orumets
jurist
õigusosakond
58467507 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|