Juhendi "Täiendavad nõuded topo-geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel" kinnitamine

KÄSKKIRI

31.07.2024 nr 1.1-1/24/117

Juhendi "Täiendavad nõuded topo-geodeetilisele

uuringule teede projekteerimisel" kinnitamine

Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6 punktide

1 ja 5 alusel:

1. Kinnitan juhendi „Täiendavad nõuded topo-geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“.

2. Kinnitan juhendi „Täiendavad nõuded topo-geodeetilisele uuringule teede

projekteerimisel“ Lisa 1 „Uuringu seletuskirja vorm“.

3. Tunnistan kehtetuks Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirja nr 102 „Täiendavad

nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor

Juhend

Täiendavad nõuded topo-geodeetilisele

uuringule teede projekteerimisel

TRANSPORDIAMET 2024

TÄIENDAVAD NÕUDED TOPO-GEODEETILISELE UURINGULE TEEDE PROJEKTEERIMISEL

KT_025_J23_r1 Kinnitamine: 31.07.2024 nr 1.1-1/24/117 Koostaja: Kaie

Kruusmaa, Priit Veeroja 1/10

SISUKORD

1. EESMÄRK JA KÄSITLUSALA ................................................................................................. 1

2. NÕUDED TÖÖVÕTJALE .......................................................................................................... 1

3. SEOTUD DOKUMENDID.......................................................................................................... 1

4. MÕISTED .................................................................................................................................... 1

5. KONTROLLI NÕUDED ............................................................................................................. 2

6. TOPO-GEODEETILISTE TÖÖDE KAVA ................................................................................ 2

7. NÕUDED MÕÕDISTAMISVÕRGULE ..................................................................................... 3

8. TEHNOVÕRKUDE NÕUDED ................................................................................................... 4

9. RISTPROFIILI MÕÕDISTAMINE ............................................................................................ 4

10. RAJATISTE JA OBJEKTIDE NÕUDED ................................................................................... 5

11. MUUD NÕUDED ........................................................................................................................ 5

12. UURINGU VORMISTAMINE JA ESITAMINE ....................................................................... 6

LISAD .................................................................................................................................................. 7

1. EESMÄRK JA KÄSITLUSALA

Juhendi eesmärk on kirjeldada kehtivaid nõuded topo-geodeetilistele uuringutele teede

projekteerimisel. Juhendis toodud nõudeid tuleb rakendada topo-geodeetilistel uurimistöödel, mis on

aluseks tee ehitusprojekti koostamisel, st tee ja tee toimimiseks vajalike rajatiste projekteerimisel.

Juhendi sihtrühm on kõik osapoooled, kes teostavad, tellivad, uurivad ning koostavad geodeetilisi

töid teede projekteerimiseks.

2. NÕUDED TÖÖVÕTJALE

Geodeetiliste tööde eest vastutaval spetsialistil peab olema vähemalt geodeet tase 6 kutse töö sisule

vastava valitava kompetentsiga.

3. SEOTUD DOKUMENDID

Topo-geodeetilised uuringud tuleb teostada vastavalt:

 Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“

https://www.riigiteataja.ee/akt/119042016003?leiaKehtiv

 Tellija poolt antud lähteülesanne ehk projekteerimise tehniline kirjeldus.

KT_025_J23_Lisa 1_Seletuskirja vorm

4. MÕISTED

4.1. Tellija – tee ehitusprojekti tellija.

4.2. Töövõtja – topo-geodeetilise uuringu koostaja.

4.3. Tahhümeetriline mõõdistus – geodeetilise mõõdistamise meetod, kus mõõtmisinstrumendina

kasutatakse mõõtmise ajal paigal seisvat ja geodeetilise täpsusega elektrontahhümeetrit.

TÄIENDAVAD NÕUDED TOPO-GEODEETILISELE UURINGULE TEEDE PROJEKTEERIMISEL

KT_025_J23_r1 Kinnitamine: 31.07.2024 nr 1.1-1/24/117 Koostaja: Kaie

Kruusmaa, Priit Veeroja 2/10

Mõõdistatavate punktide koordinaatide (asukoha ja kõrguse) määramine toimub

instrumentaalselt mõõdetavate horisontaal- ja vertikaalnurga ning joonepikkuse kaudu.

4.4. Fotogramm-meetria – geodeetilise mõõdistamise meetod, mille puhul toimub maastiku

situatsioonielemendi asendi, mõõtmete ja kuju määramine erinevatelt platvormidelt (nt droon)

tehtud fotode ja järgneva andmetöötluse tulemusena.

4.5. Laserskaneerimine – geodeetilise mõõdistamise meetod, kus mõõtmisinstrumendina

kasutatakse laserskannerit. Maastiku situatsioonielementide asend, mõõtmed ja kuju

määratakse üheaegselt mõõdetavate horisontaal- ja vertikaalnurga ning laserkiirega tahke

takistuseni mõõdetava joonepikkuse kaudu.

4.6. RTK-GNSS mõõdistus – geodeetilise mõõdistamise meetod, kus positsioneerimisel

kasutatakse globaalset satelliitnavigatsioonisüsteemi. Lubatud kasutada vaid avatud

horisondiga looduslikel aladel, mis annavad projekteerimise mõistes taustinformatsiooni

mõõdistusala maapinna kõrguslikust olukorrast. Teede ja rajatiste projekteerimiseks (nt

pikiprofiili koostamiseks, teega piirnevate alade vete ärajuhtimissüsteemide projekteerimiseks

jms) kasutatavaid andmeid ei ole lubatud mõõdistada RTK-GNSS tehnoloogiaga.

4.7. Suhteline staatiline GNSS - mõõtmismeetod, millega mõõdetakse mõõdistamisvõrgu punktide

koordinaate ja kõrgusi kasutades täpseid GNSS antenne ja vastuvõtjaid staatiliste

mõõtmissessioonidega, pikkusega vähemalt 90 minutit. Mõõtmine toimub Maa-ameti GPA-s

registreeritud GNSS-baasjaamade või vähemalt riikliku geodeetilise võrgu II klassi punktide

suhtes.

4.8. Ajutine reeper – kohtkindel mõõdistamisvõrgu geodeetiline kõrgusmärk, mis on paigaldatud

või tähistatud tulevase ehitise kõrgusliku sidumise aluspunktina. Kohtkindlaks märgiks

loetakse looduses olemasolevale ehitisele, rajatisele või maapinna külmumispiirist sügavamale

rajatud punkti, mille kõrguslik asukoht on ajas püsiv.

4.9. Mõõdistamisvõrgu punkt – mõõdistamisvõrgu sidumise käigus rajatud punkt, mille tehnilise

lahenduse määrab Töövõtja.

5. KONTROLLI NÕUDED

Varasemate teostusmõõdistuste, topo-geodeetiliste uuringute ja Maa-ameti kõrgusandmete

kasutamine on lubatud juhul, kui on teostatud andmete kontroll sobivas mahus ja asjakohase

meetodiga. Kontrolli meetodid määrab vastutav spetsialist ja vastavad põhimõtted tuleb esitada topo-

geodeetiliste tööde kavas.

6. TOPO-GEODEETILISTE TÖÖDE KAVA

6.1. Enne tööde algust peab Töövõtja koostama ja kooskõlastama Tellijaga topo-geodeetiliste

tööde kava.

6.2. Mõõdistamisel kasutatav mõõdistamisviis, seadmed ja metoodika peavad tagama käesolevas

juhendis ja määruses nr 34 nõutud täpsuse.

6.3. Kava tuleb esitada lisas 1 toodud vormi töölehel „Uuringu kava“ ning kava peab sisaldama ja

arvestama järgnevat:

6.3.1. Uuringu koostamise ajakava.

6.3.2. Mõõdistusala ulatus (eraldi failina .dwg või .dgn formaadis).

6.3.3. Mõõdistamisel kasutatavad mõõdistamisviisid, mõõdistusseadmed (sh nende täpsus ja

seadmete täpsuse kontrollimiseks kasutatavate töövõtete kirjeldus) ja töö teostamise

lühikirjeldus.

6.3.4. Fotogramm-meetria ja laserskaneerimise kasutamise korral määrata topo-geodeetiliste tööde

kavas kontrollpunktide rajamise põhimõtted. Kontrollpunktidena on mõeldud mõõdistusalale

määratud/ paigaldatud punkte, mille alusel teostatakse mõõdistatud andmete sidumine kehtiva

geodeetilise süsteemiga ning nende kontroll ja/või korrigeerimine.

TÄIENDAVAD NÕUDED TOPO-GEODEETILISELE UURINGULE TEEDE PROJEKTEERIMISEL

KT_025_J23_r1 Kinnitamine: 31.07.2024 nr 1.1-1/24/117 Koostaja: Kaie

Kruusmaa, Priit Veeroja 3/10

6.3.5. Kui mõõdistamise tulemusel koostatakse punktipilv, siis tuleb maa-ala plaani koostamisel

kasutada korrastatud punktipilve ning maa-ala plaanil on lubatud kajastada andmeid, mille

täpsus vastab käesolevas juhendis ja määruses nr 34 toodud täpsuse nõuetele.

6.3.6. Kirjeldada põhimõtted, mil moel seotakse mõõdistamisvõrk riikliku geodeetilise süsteemiga.

6.3.7. Kirjeldada ja selgitada mõõdistamisvõrgu punktide ja/või ajutiste reeperite rajamise

põhimõtted ja erisused (nt staatilise GNSS kasutamise vajadus).

6.3.8. Tuua välja töö teostamiseks vajalikud eriload.

6.3.9. Kirjeldada varasemate teostusmõõdistuste, topo-geodeetiliste uuringute ja Maa-ameti

kõrgusandmete kasutamisel andmete kontrolli meetodid ja põhimõtted.

6.4. Juhul kui mõõdistustööde teostamisel selgub vajadus muuta kavas kokkulepitud põhimõtteid,

tuleb Tellijat sellest esimesel võimalusel teavitada.

7. NÕUDED MÕÕDISTAMISVÕRGULE

7.1. Kui mõõdistuseks ei piisa olemasolevatest lähtepunktidest, tuleb mõõdistusalale rajada

mõõdistamisvõrk.

7.2. Mõõdistamisvõrgu punktide ja ajutiste reeperite osas lähtuda järgnevast:

7.2.1. Mõõdistamisvõrgu punkt ja ajutine reeper võivad olla rajatud ühise punktina.

7.2.2. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb siduda riikliku geodeetilise süsteemiga vastavalt topo-

geodeetiliste tööde kavas kirjeldatud põhimõtetele. Töövõtjal tuleb aruande seletuskirjas

kirjeldada riikliku geodeetilise süsteemiga sidumist.

7.2.3. Ajutised reeperid tuleb riikliku kõrgussüsteemiga siduda nivelleerimise teel või erandjuhul

meetodil, mis tagab juhendis ja määruses nr 34 nõutud täpsuse. Nivelleerimiskäigu skeemil

peavad olema kujutatud käigud, käigu suund, lähtepunktid, mõõdistamisvõrgu punktid koos

numbri ja absoluutkõrgusega ning ajutised reeperid koos numbri, lühikirjelduse ja

absoluutkõrgusega. Seletuskirja lisada mõõdistamisvõrgu punktide omavahelise ja riikliku

kõrgussüsteemiga sidumise meetodid ja viisid.

7.2.4. Mõõdistamisvõrgu punktid ja ajutised reeperid kanda maa-ala plaanile vastavalt määrusele nr

34.

7.2.5. Mõõdistusalal tuleb tagada kohtkindlate märkidega kindlustatud ajutised reeperid, mis

säilitavad oma asukoha minimaalselt 5 aastat või ehitustööde alguseni. Mõõdistataval

teelõigul peab asuma minimaalselt 2 kohtkindlat ajutist reeperit. Pikema teelõigu puhul võib

kahe kohtkindla ajutise reeperi vahe olla kuni 4 km ning mõõdistamisvõrk peab järgima

mõõdistatava ala geomeetriat.

7.2.6. Täiendavate ajutiste mõõdistamisvõrgu punktide/ reeperite rajamise vajaduse, viisi ja tiheduse

otsustab geodeet.

7.2.7. Kohtkindel märk on Töövõtjal võimalus rajada vastavalt Lisas 2 toodud näidislahendustele.

Tellijaga kokkuleppel on Töövõtjal lubatud rakendada ka muud lahendust, kui on tagatud

punkti püsivus.

7.2.8. Kohtkindla märgiga kindlustatud ajutise reeperi paigaldamise asukoht tuleb topo-geodeetiliste

tööde kavas või enne tööde teostamist täpsustada Tellijaga. Eelistatult tuleks punkt rajada

alale, mis jääb väljaspoole eeldatavat tee-ehitustööde ala. Kui punkt rajatakse väljaspoole

Transpordiameti katastriüksust, tuleb esitada maaomaniku kirjalik nõusolek (Lisa 3).

7.2.9. Kohtkindla märgina võib kasutada geodeetiliste punktide andmekogu punkte juhul, kui need

on projekteeritavalt teelt/ objektilt otse nähtavad ja mõõdistatavad. Juhul kui

mõõdistamisvõrgu rajamise käigus selgub, et punktide registriandmetes esineb vastuolusid

või ebatäpsusi, tuleb nendele punktidele määrata kõrgus ja koordinaadid mõõdistamisvõrgu

rajamisel ning esitada andmed uuringu aruandes.

TÄIENDAVAD NÕUDED TOPO-GEODEETILISELE UURINGULE TEEDE PROJEKTEERIMISEL

KT_025_J23_r1 Kinnitamine: 31.07.2024 nr 1.1-1/24/117 Koostaja: Kaie

Kruusmaa, Priit Veeroja 4/10

7.2.10. Mõõdistamisvõrgu punktide ja ajutiste reeperite kohta tuleb uuringu koosseisus esitada

koordinaatidega varustatud fotod. Fotol peab olema piisavalt näha punkti ümber asuvat

taustinformatsiooni asukoha tuvastamiseks.

7.2.11. Nivelleerimiskäikude ja suletud polügoonide lubatav sulgemisviga arvutatakse valemiga:

kus L on käigu pikkus kilomeetrites.

Maastikul, kus nivelleerimiskäigu punktide arv 1 km käigu kohta on üle 25, arvutatakse

lubatav sulgemisviga valemiga:

kus n on käigupunktide (statiivide) arv käigus (polügoonis).

7.3. Mõõdistamisvõrgu punktide ja ajutiste reeperite rajamisega seotud erisused tuleb

kooskõlastada Tellijaga topo-geodeetiliste tööde kavas.

7.4. Punktis 7.2 toodud nõuded ei kehti eskiisi jaoks koostatava uuringu koostamisel, v.a Tellija

lähteülesandes määratud juhul.

8. TEHNOVÕRKUDE NÕUDED

8.1. Uurida maa-aluste ja maapealsete tehnovõrkude paiknemist mõõdistusalal ja tehnovõrkude

sügavust/kõrgust. Mõõdistusalal paiknevate tehnovõrkude asukohad ja sügavus/kõrgus kanda

joonisele. Andmete olemasolul märkida maa-ala plaanile tehnovõrgu juurde omaniku nimi.

8.2. Maa-alused tehnovõrgud kanda maa-ala plaanile, eelistades andmeallikaid järgmiselt:

8.2.1. maapealsed osad välimõõdistamise alusel,

8.2.2. tehnovõrgud teostusjoonise alusel,

8.2.3. tehnovõrgud valdaja poolt väljastatud andmete alusel,

8.2.4. tehnovõrgud valdaja poolt kätte näidatud andmete alusel,

8.2.5. maa-alused osad väliuuringute alusel.

8.3. Kontuurina kujutatavate tehnovõrkude rajatiste juurde lisada vastav selgitav tekst (nt õli-,

rasva- , liivapüüdur, jne).

8.4. Projektlahendusega seotud kaevude uurimisel tuleb arvestada järgnevaga:

8.4.1. Kaevude tehnilised andmed esitada lisa 1 töölehel „Kaevud“.

8.4.2. Pildistada kõik uuritud kaevud avatud kaevuluugiga lähi- ja kaugelt vaates, et oleks võimalik

tuvastada kaevu asukoht looduses. Vajadusel tuleb kaevude avamine teha tehnovõrgu

omaniku või valdaja juuresolekul. Esitada koordinaatidega varustatud fotod ja märkida faili

nimetusse kaevu number, mis ühtib maa-ala plaanil näidatud numbriga. Soovitavalt teha

kaevu sisepilt põhja-lõuna suunaliselt.

8.5. Mõõdistatavate teedega ristuvatel õhuliinidel mõõdistada õhuliinide madalaima rippe

absoluutkõrgus projekteeritava tee kohal ning kanda maa-ala plaanile liini pinge (0,4 kV, 30

kV jne), ripete kõrgusmärgid, õhuliinide mõõdistamise kuupäev ja temperatuur mõõdistamise

ajal.

8.6. Kontrollida Maa-ameti kitsenduste kaardile kantud puurkaevude olemasolu Tellija

lähteülesandes määratud ulatuses, kanda leitud puurkaevud maa-ala plaanile ja esitada

puurkaevude andmed lisa 1 töölehel „Puurkaevud“.

8.7. Topo-geodeetiline uuring esitada arvamuse avaldamiseks tehnovõrkude omanikele või

valdajatele ja maaparandussüsteemide olemasolu korral kooskõlastada aruanne

Põllumajandus- ja Toiduametiga. Aruande koosseisus tuleb esitada saabunud vastused.

9. RISTPROFIILI MÕÕDISTAMINE

9.1. Tee ristprofiilid mõõdistatakse nii, et need iseloomustaksid tee geomeetriat ja ümbritsevat

maapinda. Maksimaalne ristprofiilide mõõdistamise samm vastavalt määrusele nr 34 lähtudes

Tellija lähteülesandes määratud mõõtkavast.

TÄIENDAVAD NÕUDED TOPO-GEODEETILISELE UURINGULE TEEDE PROJEKTEERIMISEL

KT_025_J23_r1 Kinnitamine: 31.07.2024 nr 1.1-1/24/117 Koostaja: Kaie

Kruusmaa, Priit Veeroja 5/10

9.2. Minimaalselt mõõdistada projekteerimiseks vajaminevad tee ristprofiili iseloomulikud

punktid, mis on kujutatud joonisel 1.

Joonis 1. Tee ristprofiilis mõõdistatavad punktid

10. RAJATISTE JA OBJEKTIDE NÕUDED

10.1. Mõõdistada kõik truubid ja määrata neile number. Esitada maa-ala plaanil truubi number,

sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja materjal. Topo-geodeetilises uuringus

esitatud andmed peavad võimaldama veeviimarite terviklahenduse projekteerimist.

10.2. Kõikidel mõõdistusalasse jäävatel kraavidel ja vooluveekogudel mõõdistada nõlvad ja põhi,

vee olemasolul näidata plaanil voolusuund ja veetase.

10.3. Ristuvatel suurematel vooluveekogudel, millel on olemas EELIS registrikood teha

mõõdistused üles- ja allavoolu vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks)

projekteerimiseks vajalikus mahus Tellija lähteülesandes määratud ulatuses.

10.4. Kraavid mõõdistada mõõdistusala ulatuses.

10.5. Sildadel ja viaduktidel mõõdistada ja kanda maa-ala plaanile:

10.5.1. silla/ viadukti gabariidid;

10.5.2. vuugid (tee profiil);

10.5.3. äärekivid, betoonrinnatised ja põrkepiirded;

10.5.4. projekti koostamiseks (lammutusprojekt, eskiis, eel-, ja põhiprojekt) vajaminev info (kõik

silla elemendid ja mahud, nt tekiplaat, talad, tugiosad, riiglid, sambad, vundamendi

elemendid).

11. MUUD NÕUDED

11.1. Teelõigul olevate liiklusmärkide kohta esitada info lisa 1 töölehel „Liiklusmärgid“.

Liiklusmärkide kohta esitada järjekorra number, märgitähis, nimetus ja lisainfo. Tabelis

toodud järjekorra number peab ühtima maa-ala plaanil kajastatava numbriga.

11.2. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid. Kanda maa-ala plaanile katastriüksuste

piirid. Piiriandmete info esitada lisa 1 töölehel „Piiriandmed“. Tabelis esitada mõõdistusalale

TÄIENDAVAD NÕUDED TOPO-GEODEETILISELE UURINGULE TEEDE PROJEKTEERIMISEL

KT_025_J23_r1 Kinnitamine: 31.07.2024 nr 1.1-1/24/117 Koostaja: Kaie

Kruusmaa, Priit Veeroja 6/10

jäävate katastriüksuste (kinnistu registriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse

lähiaadress) nimekiri ja looduses olevate piiripunktide tähistuse info.

12. UURINGU VORMISTAMINE JA ESITAMINE

12.1. Topo-geodeetilise uuringu seletuskiri esitada juhendi lisas 1 toodud vormil.

12.2. Seletuskirjas peab kirjeldama, milliste töövõtetega on juhendis ja määruses nr 34 nõutud

täpsus tagatud.

12.3. Aruande koosseisus esitada mõõdistamisvõrgu rajamise ja arvutamisega seotud raportid, kuhu

on muuhulgas salvestatud mõõdistatud punktide koordinaadid, kõrgus ja mõõdistamise aeg.

12.4. Jooniste vormistusnõuded:

12.4.1. Topo-geodeetilise uuringu käigus kogutud ja töödeldud andmed esitada maa-ala plaanil (.dwg

või .dgn ja .pdf).

12.4.2. Kui mõõdistamisel on kasutatud rohkem kui ühte mõõdistamisviisi, tuleb aruande

seletuskirjas tuua kirjeldus, mis annab ülevaate, et millise mõõdistamisviisiga on milliseid

alasid ja objekte mõõdistatud.

12.5. Mudelite vormistusnõuded:

12.5.1. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli Tellija lähteülesandes

määratud formaadis.

12.5.2. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides näidatud ala kohta.

12.5.3. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud murdejooned (katte

serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv, kraavide ülemine ja alumine serv).

12.5.4. Olemasolev olukord modelleerida vastavalt Tellija lähteülesandele.

12.5.5. Tehnovõrkude elemendid, mille diameeter on ≥ 10 cm, kujutada reaalse suurusega ruumiliste

kehadena. Alla 10 cm diameetriga elemendid kujutada 3D joonena, kusjuures joone asukoht

määrata trassi tsentrisse.

12.5.6. Maa-aluste tehnovõrkude ja rajatiste andmete puudumisel (nt sügavusandmed), tuleb mudelis

kajastada eeldatavaid asukohti ning täpsusklass kirjeldada mudeli atribuutides.

TÄIENDAVAD NÕUDED TOPO-GEODEETILISELE UURINGULE TEEDE PROJEKTEERIMISEL

KT_025_J23_r1 Kinnitamine: 31.07.2024 nr 1.1-1/24/117 Koostaja: Kaie

Kruusmaa, Priit Veeroja 7/10

LISAD

Lisa 1. Seletuskirja vorm – eraldi failina

Lisa 2. Kohtkindla mõõdistusvõrgu punkti näidis

Lisa 3. Maaomaniku nõusolek

TÄIENDAVAD NÕUDED TOPO-GEODEETILISELE UURINGULE TEEDE PROJEKTEERIMISEL

KT_025_J23_r1 Kinnitamine: 31.07.2024 nr 1.1-1/24/117 Koostaja: Kaie

Kruusmaa, Priit Veeroja 8/10

Lisa 2. Kohtkindla mõõdistusvõrgu punkti näidislahendused

Joonis 1. Näidislahendus 1* (Reaalprojekt OÜ)

* Tunnusposti lahendus tuleb esitada Töövõtjal.

TÄIENDAVAD NÕUDED TOPO-GEODEETILISELE UURINGULE TEEDE PROJEKTEERIMISEL

KT_025_J23_r1 Kinnitamine: 31.07.2024 nr 1.1-1/24/117 Koostaja: Kaie

Kruusmaa, Priit Veeroja 9/10

Joonis 2. Näidislahendus 2* (Tinter-Projekt OÜ)

* Tunnusposti lahendus tuleb esitada Töövõtjal.

TÄIENDAVAD NÕUDED TOPO-GEODEETILISELE UURINGULE TEEDE PROJEKTEERIMISEL

KT_025_J23_r1 Kinnitamine: 31.07.2024 nr 1.1-1/24/117 Koostaja: Kaie

Kruusmaa, Priit Veeroja 10/10

Lisa 3. Maaomaniku nõusoleku näidis

NÕUSOLEK AJUTISE REEPERI PAIGALDAMISEKS

Märgi nimetus: Pinnasereeper (PR)

Asukoha kirjeldus:

… maakond, … vald, … küla, … katastriüksus (tunnus …:…:…)

Punkti ligikaudsed koordinaadid x= …; y= …

Punkt asub …(tuua tekstina asukoha kirjeldus)…

Ehitise või maaüksuse omanik/ valdaja: …

Käesoleva nõusoleku lisas (skeem ortofoto alusel) kujutatud asukohta paigaldatakse 20... aastal

Teiega kooskõlastatult ajutine reeper.

Ajutine reeper on vajalik Transpordiameti tellimusel koostatava tee ehitusprojekti topo-geodeetilise

uuringu ja tee ehitustööde läbiviimiseks. Paigaldatud punktile ei rakendu keskkonnaministri

määrusega nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise

märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ sätestatud

geodeetilise märgi kaitsevöönd. Geodeetiliseks märgiks nimetatakse maapinnal või ehitises

kindlustatud ja tähistatud rajatist, millele on määratud koordinaadid, kõrgused ja/või raskuskiirenduse

väärtused.

Ajutisest reeperist 3 meetri raadiuses ei ole lubatud ehitiste püstitamine, puude või põõsaste

istutamine, kaevetööd, materjalide ja jäätmete ladustamine ning igasugune muu tegevus, mis võib

märki kahjustada. Ehitisse paigaldatud märki on keelatud katta (nt soojustusega vms).

Ajutise reeperi rikkumisest või teiepoolsest teisaldamissoovist palume teavitada Transpordiametit

(Valge 4, 11413 Tallinn, [email protected]).

Käesolev nõusolek on koostatud 2 (kahes) eksemplaris.

Esimene säilitatakse omaniku/ valdaja käes.

Teine säilitatakse Transpordiametis.

Lisa: reeperi ligikaudse asukoha skeem

Reeperi paigaldaja: Maaüksuse omanik/ valdaja:

Ettevõtte nimi Nimi

Töötaja nimi Kontaktandmed (e-post, telefon)

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/