Elering AS keskkonnaloa nr KL-522082 andmine ja keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmine

1 (14)

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja

esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast

ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 6¹ lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava

tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks:

• taotlus1,

• Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmed,

• Maa-ameti kaardirakenduse kaartide andmed,

• AS Maves, 2009 „Estlink2 maismaakaabli trassi keskkonnamõju hindamine„ (töö nr

8023)2 (edaspidi EstLink 2 KMH).

• Hendrikson&Ko OÜ, 2010 „EstLink 2 meretrassi keskkonnamõju eksperthinnang“

(töö nr 1274/09)3 (edaspidi EstLink 2 merekeskkonna eksperthinnang).

1.1. Kavandatav tegevus

1.1.1. tegevuse iseloom ja maht

Elering AS (registrikood 11022625, aadress Kadaka tee 42, Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju

maakond) esitas 31.05.2024 vee erikasutuse keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba) taotluse.

Taotlust täiendati 14.06.2024. Nõuetekohane taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 14.06.2024 menetluse nr M-128684 all taotlusena T-KL/1024356-2

(edaspidi taotlus). Keskkonnaamet pidas esitatud infot piisavaks keskkonnaloa menetluse

algatamiseks.

Keskkonnaluba taotletakse vee erikasutuseks EstLink 2 merekaabli remondil Paevälja

kinnistuga (Kõrkküla, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond, kü 15401:002:0062) piirneval

merealal ca 6 km pikkusel lõigul. EstLink 2 kaabli remondi vajadus tuleneb kaabli rikkest.

Taotluse kohaselt on nimetatud tegevused vajalikud vigastunud kaabli remondiks juhul kui

riket ei ole võimalik likvideerida kaldarajatiselt (keskkonnaluba nr KL-521847).

Rikke likvideerimiseks kavandatakse järgmisi töid:

1) Kaabli paigalduslaev on võtnud pardale reservkaabli ning sõitnud tööde teostamiseks

remondi alale. Teostatakse olemasoleva kaabli kohalt pinnase eemaldamine ca 3,5 km ulatuses

alas, mis asub 1-3 km rannikust. Pinnase eemaldamine toimub CAPJET masina abil. CAPJET

on Nexand Norway kõrgsurve veejoaga süvistamise masin, mida kasutati ka 2012 aastal

EstLink 2 kaabli süvistamiseks ning kätkeb endas pinnase veeldamist veejoa abil kaabli alt nii,

et see langeks merepõhja setete sisse. Masinat saab kasutada ühtlasi pinnase eemaldamisel:

imupupmade abil "puhutakse" olemasoleva kaabli pealt pinnas ära, et kaabel oleks võimalik

ülesse korjata. Ära puhutud/imetud pinnas jääb merepähja kaablitrassi lähedusse, pinnast saab

1 Dokumentidega saab tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/): menetlus nr

M-128684, taotlus nr T-KL/1024356. 2 Kättesaadav taotluse lisas 3. 3 Kättesaadav taotluse lisas 4 ja 5.

2 (14)

kaablilt eemaldada kas mõlemale poole trassi või vaid ühele poole trassi serva. Kaabli ajutiseks

merepõhjast laevale kerimiseks on vajalik kaablitrassi kohalt eemaldada ca 1400 m³ pinnast.

EstLink 2 kaabli sügavus tööde alas on 2022 aastal teostatud uuringute kohaselt keskmiselt 40

cm. Arvestades seda, et pinnas eemaldatakse kaabli kohalt ca 1m laiuselt ca 3,5 km ulatuses,

on arvutuslik teisaldatav pinnase maht 1400 m³ (3500m x 0,4m x 1m);

2) Teostatakse lõige kaablis (ca 1 km rannikust), vt joonis 1;

3) 2012 aastal paigaldatud kaabel keritakse lõike kohast avamere poole kaablipaigalduslaevale

ca 2 km ulatuses);

4) Laevale keritud kaabel (ca 3 km) paigaldatakse ajutiselt avamere poole olemasoleva kaabli

kõrvale;

5) Teostatakse olemasoleva kaabli ja reservkaabli kokku ühendamine (kestab ca 12 päeva);

6) Keritakse ajutiselt paigaldatud kaabel uuesti kaabli paigalduslaevale;

7) Paigaldatakse kaabel tema esialgsele trassile;

8) Laev jääb paigale rannikumeres selleks, et kaabli ots rannikule ujutada;

9) Ujutatakse kaabel rannikule (õhuga täidetud patjadel), kus see ühendatakse kaldale

paigaldatud vintsile;

10) Maismaale paigaldatud vintsi abil tõmmatakse kaabel maismaale kuni maa ja merekaabli

kokku ühendamise punktini;

11) Kaabli paigalduslaev lahkub ning teostab vajadusel paigaldatud kaabli süvistamistööd

CAPJET abil);

12) Teostatakse maa ja merekaablite kokku ühendamine maismaal;

13) Teostatakse maismaal heakorrastustööd.

Joonis 1. Kaabli lõikekoht rannaäärses alas ning kaabel, mis merepõhjast üles võetakse (punane

kast) ja uuega asendatakse.

Enne loetletud kaabli paigaldus ja remonditööde algust on vajadus uue kaablitrassi süvendi

rajamiseks avatud meetodil (nt parvele paigaldatud ekskavaatori abil) ca 1 km ulatuses

rannikust olemasoleva kaablitrassi kõrvale. Selle töö käigus on vajalik ca 1,5 m sügavuse kanali

välja ehitamine asendatava kaabli paigalduseks olemasolevast kaablist ca 10 m kaugusele.

Eeldatav süvendamise maht on 1000mx1mx1,5m = 1500 m³.

3 (14)

Remonditööde käigus paigaldatakse täiendavaid tahkeid aineid merre ca 1000m x 0,15m x

0,15m = 22,5 m³.

Seega, töödega vahetult mõjutatav ala 2400 m² . Häiringuala on mõnevõrra suurem, selleks on

ala, kuhu kandub heljum.

Tööde kestus hinnanguliselt kokku kuni 2 nädalat, millest tahkete ainete paigaldamiseks (uus

kaabel) on ette nähtud kuni 2-3 päeva. Soovitav tööde teostamise aeg: juuli 2024. Soovitav

tööde teostamise aeg: 01.07.2024-30.09.2024.

1.1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

EstLink 2 KMH aruande kohaselt ei ole tegevus vastuolus Aseri valla üldplaneeringuga ja Aseri

valla arengukavaga (2008-2015). Samuti ei ole tegevus vastuolus Lüganuse valla

üldplaneeringuga ning Lüganuse valla arengukavaga (2003-2013). Eesti mereala planeeringu4

ei määra olemasolevate ja perspektiivsete kaablite ruumilisi asukohti.

Planeerimisseaduse § 27 sätestab, et riigi eriplaneering tuleb koostada riigi territooriumi või

selle osa kohta kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti rajamiseks, kui ehitise asukoha

valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi ning see asub avalikus

veekogus ja majandusvööndis.

Käesoleval juhul ei kavandata uue merekaabli trassi rajamist vaid kavandatakse olemasoleva

merekaabli remonti. Ei kavandata uute rajatiste püstitamist ega laiendamist. EstLink 2

merekaabel võimaldab tagada Eesti elanikkonnale pidev energiavarustuse.

Seega on tegevus kooskõlas kehtivate planeerinutega.

1.1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Vee erikasutustööde käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega

loomastikku ja taimestikku. Vee erikasutustööde alal meres ei esine loodusvarasid kasutataval

kujul (kasutatud Maa-ameti geoportaali andmeid).

1.1.4. tegevuse energiakasutus

Energiakulud on seotud merekaabli remonttöödega. Energiakasutust viiakse miinimumini

kasutades töödeks sobivaimat tehnikat.

1.1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

4 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146. Kättesaadav: https://www.fin.ee/riik-

jaomavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering (06.06.2024)

4 (14)

Heited vette

EstLink 2 merekeskkonna eksperthinnangu kohaselt Eesti territoriaalmere piires võetud

setteproovides ei tuvastatud üheski analüüsis saasteainete sisaldust, mis ületaks Eesti

seadusandluse kohase pinnase elutsooni ega tööstustsooni piirarvu. Piirkonnas ei ole

registreeritud reostus- ja õnnetusjuhtumeid. Eesti ranniku lähedal allub merepõhi kulutusele,

põhjas paljanduvad sinisavid ja moreenid, pehmed setted sisuliselt puuduvad. Kuna pehmed

setted, mis võiksid olla potentsiaalselt reostunud, rannikulähedastes lõikudes puudusid, ei ole

eeldada setete reostumist. Vahepealsel ajal ei ole lisandunud piirkonda uusi reostusallikaid.

Seega on eelduste kohaselt setted reostumata. Uued täpsemad pinnase analüüsid ei ole vajalikud

HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhendi5 p 6.3. c kohaselt: märgatavate varasemate ja

praeguste saasteallikate puudumine ja kui süvendamine ei ületa 10 000 tonni aastas. Siiski, tuleb

tööde ajal teostada pidevalt visuaalset seiret ja reostusilmingute tekkimisel tuleb tööd peatada

(vt p 1.3.8.).

Süvendamisel tekib mõningane heljum ja vette satub mõningal määral toitaineid. Olemasoleva

teabe kohaselt satub süvendamisel vette hinnanguliselt 4 -10 % süvendatava pinnase

kogumahust. Heljumipilve levik sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on hoovuse

liikumiskiirus, tuule kiirus ja vette sattuvate pinnaseosakeste füüsilised omadused – kiiremini

settuvad raskemad osakesed, settimine on kiirem tuulevaikse ilmaga6. Pärast tööde lõppu

langeb heljumi sisaldus vees kiiresti7. Väiksemamahuliste tööde korral (ca 10 tuhat m3) on juba

kahe tunni jooksul tööde piirkonnast ca 200 m raadiuses heljumi kontsentratsioon (sisaldus ca

5 mg/l) võrreldav loodusliku fooni tingimustega (sügis-talv 8 mg/l)8,9. HELCOM on välja on

pakkunud, et heljumi leviku mõju piirkonnaks on 500 m fikseeritud raadius ümber süvendamise

punkti10. On täheldatud, et kõrgemad heljumi kontsentratsioonid esinevad valdavalt suuremate

tuulesündmuste korral, heljumi kontsentratsioon tõuseb märgatavalt, kui tuule kiirus on 10 m/s

või rohkem11.

EstLink 2 merekeskkonna eksperthinnangu kohaselt domineerivad piki kaablitrassi valdavalt

erineva suurusega osakestest koosnevad pudedad setted (savist kruusani), moreen ja kivi. Eesti

rannikupoolsel trassil domineerib peamiselt pude saviliiv (ca 0,09 m), mille katab pehme kuni

keskmise kõvadusega liivsavi (cable soil unit 2/3). Liiv ja kruus settuvad kiiresti, peene

fraktsiooniga osakesed (muda ja savi) viibivad hõljumina veesambas kauem. Seega kaasneb

töödega mõningane heljumi teke. Eksperthinnangu kohaselt sobivad töödeks nii hüdraulilise

adra või ka survelise veejoa kasutamist. Avatud kaeviku meetodil peab jälgima, et kaevik sisse

ei lange.

5HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (10.06.2024). 6 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM-aruanne.pdf

(10.06.2024). 7 Arvo Järvet, 2008. Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavad tööd. KMH aruanne. 8 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH, Töö nr E1401. 9 Laura Raag, 2014. Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire

andmetest. Tallinna Tehnikaülikool. 10Helsinki Commission, 2018. Estimating physical disturbance on seabed. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2019/08/BSEP164.pdf (10.06.2024). 11 Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne 2020. Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi-

seire-aruanne-2020.pdf) (10.06.2024).

5 (14)

Müra ja heited õhku

Merekaabli remondil kasutatakse erinevaid aluseid, mille müratase jääb vahemikku 95 kuni 125

dB12. Olemasolevalt kaablilt eemaldatakse setted CAPJET abil. Avatud kaablikraavi puhul

teostatakse süvendustöid eeldatavalt ekskavaatoriga. Ekskavaator müratase on ca 109 dB13.

Seega kaasneb tegevusega ajutine mürafooni muutus. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi, määruse nr 71) lisa 1 p 4 kohaselt päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest

tulenevale mürale normtasemeid kehtestatud ei ole.

Süvendaja mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO,

CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr,

Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-fluranteen

ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir-

või sihtväärtusi ei ületata. Vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas

antud piirkonnas.

Valgus, soojus ja kiirgus

Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasneKõik

võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga.

Vibratsiooni reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne.

1.1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole nimetatud piirkonnas ja selle läheduses toimunud olulisi

reostusi. Tulenevalt eeltoodust võib järeldada, et süvendatava pinnase saastetunnused pole

olulised või puuduvad. Seega ei näe Keskkonnaamet ette settest vabaneda võivate

saasteainetega seotud probleeme.

Pinnas on lubatud kasutada kaablikraavi tagasitäiteks.

1.1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Vee erikasutustööde käigus on teoreetilisteks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii.

Eeldus heast koostööst ja ladusast info liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning

töökorras tehnika kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat

kahjulikku mõju. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat

pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate

mehhanismide tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt.

Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva

keskkonna kahjustamine.

12 Hyrynen, Johannes; Maijala, Panu & Mellin, Velipekka: Noise evaluation of sound sources related to port

activities. Conference paper on Euronoise conference in Edinburgh, 26.-28.10.2009 ja J. Witte: Noise from

moored ships. Conference paper on Internoise 2010 in Lisbon, 13-16.06.2010 13 Tapio Lahti, 2010. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine.

6 (14)

1.1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike

andmete alusel

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

1.2.1. olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

EstLink 2 on kõrgepinge alalisvoolu ühendus Eesti ja Soome vahel nimipingega 450kV ning

ülekandevõimsusega 650MW. Ühendus koosneb konverterjaamadest Eestis (Püssi) ja Soomes

(Anttila) ning maismaakaablist Eesti maismaa osas, merekaablist Eesti ja Soome vahel ning

õhuliinist Soome maismaa oas. EstLink 2 merekaabel paigaldati 2012 aastal ning ühendus võeti

kasutusse 2014 aasta alguses.

26.01.2024 öösel lülitus EstLink 2 avariiliselt välja. Väljalülitumise põhjus on tehniline viga

merekaablis, mis on asub Eesti pool kaldarajatises. Täpne rikke põhjus ei ole teada, rikke koht

ei ole välja kaevatud. Rikke koht asub kaldarajatises ca 5-8m sügavusel, 10-kond meetrit mere

piirist maismaa pool, ca 190m kaugusel maa ja merekaabli ülemineku muhvist.

Keskkonnaamet on andnud 23.05.2024 korraldusega DM-128340-4 keskkonnaloa nr KL-

521847, et teostada kaabli remonttöid vahetult rannikul rannikule rajatavalt platvormilt (vt

joonis 2). Juhul, kui kaabli parandamine rannikule rajatavalt platvormilt osutub mitte

teostatavaks, on vajalik remont teostada kaabli paigalduslaevast Eesti madalmere alas (ca 12 m

sügavusel vees). Käesoleval ajal ei ole veel selgunud, kas rikke likvideerimiseks on remonttööd

vahetult rannikul piisavad. Seega taotletakse keskkonnaluba ka järgnevaks etapiks, mis võib

olla vajalikud rikke likvideerimiseks. Kui rike likvideeritakse remonttööde käigus vahetult

rannikul, ei ole järgnev etapp vajalik.

Joonis 2: EstLink 2 remontimine maismaaga piirnevas rannikumeres. Foto 04.07.2024

Äripäeva veebiväljaandest (Elering).

7 (14)

1.2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Merekaabli remonttöid kavandatakse veekogus Aseri rand (VEE3106000). Veekogu kuulub

Narva-Kunda lahe rannikuveekogumi (EE_1) koosseisu.

Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna

veemajanduskava (edaspidi VMK) veekogumite koondseisundiinfo 2022 kohaselt14 on Narva-

Kunda rannikuveekogumi ökoloogiline seisund hinnatud kesiseks (põhjused varasem

eutrofeerumine), ökoloogilise seisundi mittehead näitajad olid varasemast Chl a, FP_biom,

põisadru sügavuslevik, põhjataimestiku sügavuslevik, N-üld, P-üld, Secchi. Narva-Kunda

rannikuveekogumi keemiline seisund on hinnatud halvaks. Halvaks näitajateks olid Hg kalas ja

benso(g,h,i)perüleen vees (MAC). Rannikuveekogumi koondseisund on hinnatud halvaks. Ida-

Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027 kohaselt on 2027. aastaks seatud veekogumi

seisundi eesmärgiks hea/erandi leebem eesmärk (erand: ÖSE kesine, KESE halb (Hg, TBT))15.

Rannikumere seire raames on Narva-Kunda rannikuveekogumi ökoloogiline seisundit seiratud

2017 aastal.

EstLink 2 merekeskkonna eksperthinnangu kohaselt on domineerib Eesti rannikupoolsel trassil

peamiselt pude saviliiv (ca 0,09 m), mille katab pehme kuni keskmise kõvadusega liivsavi

(cable soil unit 2/3). Trassi setete survetugevus oli keskmiselt 50 kPa ja maksimaalselt 77kPa.

Nende pehmete ja keskmise tugevusega savikihtide all on aga kõva kuni väga kõva savi.

Eesti Merestrateegia16 kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks

mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia

üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi

funktsioneerimise ja struktuuri. Maa-ameti INSPIRE kaardikihil on esitatud mudeldatud

merestrateegia järgsed merepõhjaelupaigad. Mudelduste kohaselt paikneb vahetult rannaäärses

alas karide elupaik (rannast alates ca 300 m) ja infralitoraali segasete. Siiski, mudelduste

täpsusaste on pigem madal ning viitab alupaikade esinemise võimalikkust. Rakenduse

BlueBioSites17 andmetel tööde piirkonnas karide või liivamadalate elupaikasid ei esine.

EstLink 2 KMH aruandes on käsitletud ka kaablitrassi mereosa. Aruandes on välja toodud, et

piirkonna põhjataimestik on looduslikult äärmiselt liigi ja biomassivaene ning põhjataimestikus

domineerivad valdavalt üheaastased liigid siis kavandatud tegevus suure tõenäosusega

piirkonna põhjataimestikule märkimisväärset mõju ei avalda. Kirjeldatud piirkonnas

olemasolevate andmete põhjal puuduvad põhjaelustikus kaitsealused liigid. Kavandatava

tegevuse mõju põhjaelustikule on lühiajaline. EstLink 2 merekeskkonna eksperthinnangu kohaselt

kavandatav tegevus suure tõenäosusega piirkonna põhjataimestikule ja loomastikule olulist

mõju ei avalda.

Kaabli asukohast ca 2,5 km kaugusele jääb Purtse jõe suue. Tööde piirkonnas muid olulisi

kudealasid ei esine. Purtse jõest laskuvad meriforelli ja lõhe.

14 Veekogumite seisundiinfo kättesaadav:

https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (10.06.2024). 15 Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (10.06.2024). 16 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti

merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-

etapp-mereala-m (10.06.2024). 17 PlanWise4Blue Estonia. Kättesaadav: https://gis.sea.ee/pw4b/adrienne/IL_map (10.06.2024).

8 (14)

1.2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Kavandatava tegevuse asukohast umbes 1,4 km lääne pool Läänemere rannikul maismaal asub

Aseri maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000592), mis Aseri loodusala (EELIS kood

RAH0000171) koosseisus kuulub üleeuroopalisse Natura 2000 kaitsealade võrgustikku.

Kavandatava tegevuse võimalik mõju meres on (vastavalt esitatule) 1 km. Võib eeldada, et

maismaal on kavandatava tegevuse mõju väiksem.

Kuna kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 alani ei ulatu, siis on ebasoodne mõju objektiivse

teabe põhjal Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile välistatud ja Natura hindamise eelhindamine ei

ole vajalik.

Kaitstavad loodusobjektid

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda LKS § 4 tähenduses kaitstavaid loodusobjekte ei jää.

1.2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra

ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud

normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

Välisõhu ja vee kvaliteedi pöördumatut halvenemist vee erikasutuse käigus ette näha ei ole.

Merekaabli remonttööd tehakse avatud merealal, kus inimasustus puudub. Tööd on lühiajalised.

Seega puudub oluline püsiv häiring inimestele. Tööd on olulised elektri varustuskindluse

tagamiseks.

1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

1.3.1. mõju suurus

Mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõju liigist. Lisaks veel:

• tööde mahust;

• läbiviimise ajast;

• läbiviimise logistilistest lahenditest;

• kasutatud tehnoloogiast ja tehnikast;

• meteoroloogilistest tingimustest.

Mõju merepõhjaelustikule

Süvendamis- ja kaadamistöödel hävib vahetult süvendusala põhjaelustik ning merepõhja

elupaik. Lisaks, paisatakse veesambasse settematerjali osakesi, mis moodustavad heljumi.

Tööd kavandatakse olemasoleva merekaabli asukohas 3,5 km pikkusel lõigul ja 1 km pikkusel

9 (14)

lõigul 10 m kaugusel olemasolevast trassist. Merepõhjaelupaigad on seega suures osas juba

mõjutatud. Siiski, avatud kaeviku meetodil peab jälgima, et kaevik sisse ei lange, seega tuleb

tööd ellu viia võimalikult lühikese aja jooksul, et vältida tööde kordamise vajadust ja seeläbi

suuremat elupaikade häiringut ja heljumi teket. Avatud kaeviku trassi piirkonnas tuleb

teostada kaablikraavi tagasitäide sealt varasemalt eemaldatud pinnasega. Pärast täitmist

tuleb ala tasandada, merepõhja sügavus ei tohi pärast kaabli paigaldamist väheneda. 3,5

km pikkusel lõigul on kaablikraav oluliselt kitsam (ca 40 cm) ja madalam (ca 40 cm) ning

eelduslikult vajub ise kinni. Seega, ei saa tekkivat keskkonnahäiringut pidada oluliseks - ei

suurene merepõhja elupaikude kahjustatus ega elupaikade killustatus.

Teisalt, ka väga suur põhja settinud heljumi kogus võib tugevalt vaesustada põhjaelustiku

taime- ja loomakooslusi. Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele võib täheldada veel 1-3

aastat pärast teostatud töid. Seejärel taastub loomastiku liigiline koosseis, arvukus ja biomass

normaalsele tasemele18. Takistamaks heljumi levikut laiale merealale (merepõhja elustiku

elupaikadele, kui ka kalade kudemisalad ja lindude toitumisalad) tuleb veesiseseid töid

vältida tugeva tuulega (10 m/s). Vältides töid tugevate tuultega võib mõju

merepõhjaelustikule pidada pigem lokaalseks.

Mõju kalastikule

Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik süvenduseks kudeaeg ja sellele järgnev

larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas

ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja noorjärkudel

tekkida probleemid hingamisega19. Vältides töid kalade kudeajal ei kahjustata kudemisajal

tööde piirkonda sattuvaid kalasid ega kalade noorjärke ega marja.

Süvendamisel tekkiv heljum on suhteliselt „raske“ ja seetõttu heljumi leviala areaal väiksem.

Seega on heljumi mõju pigem lokaalne ja ajutine.

Taotluse kohaselt on soovitav tööde teostamise aeg: 01.07.2024-30.09.2024. Antud ajal

teostatud tööd ei tohiks piirkonna kalastikku oluliselt mõjutada, sest selleks ajaks on enamus

kalaliike kudemise lõpetanud. Kui tööd nihkuvad septembrisse, siis tuleb tööde teostamise

ajal jälgida settepilve hajumist. Kui nähtav pilv jõuab Purtse jõe suudmealale, siis tuleb

tööd katkestada. Lisaks fikseeritakse meede ettevaatuspõhimõttest, kui peaks tekkima oht

tööde viibimiseks: tegevus peab toimuma väljaspool kalade kevadist kudeaega (15.04-

01.06) ning kalade talvist kudeaega (01.10-30.11), et minimeerida võimalikku mõju

kalastikule.

Mõju linnustikule

Süvendustööde käigus vette sattunud heljum võib mõjutada veelindude toitumistingimusi

otseselt ja kaudselt. Otsese mõjuna võib käsitleda vee hägustumist ja heljumi settimist

merepõhja elustiku kooslustele. Vee hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine raskendab

sukelduvatel lindudel (sh tiirudel) toidu leidmist ning vee hägustumisel peavad nad lendama

oma pesitsusaladest väga kaugele.

18 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal. 19 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401.

10 (14)

Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude

nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel

perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele

eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud

15 mg/l20.

Lisaks võivad mõjud linnustikule toimuda müra häiringute kaudu. Katsed on näidanud, et

näiteks tiirud on koloonias seda häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra – 65-

85 dB müra juures muutusid linnud valvsaks, 90-95 dB juures juba lahkusid pesalt21. Eriti ohtlik

on pesapoegadele pidev müra22. Enamuse linnuliikide jaoks jääb mõju avaldavate häiringute

tsoon suurusjärku sadakond meetrit23. Mõnedel juhtudel on soovitatud rakendada ka 500 m

laiust puhverala24.

Looduskaitseseaduse kohasest isendikaitsest25 lähtuvalt peaks tööd ajastama väljaspoole

peamist pesitsusaega. Taotluse kohaselt on soovitav tööde teostamise aeg: 01.07.2024-

30.09.2024. Seega ei ole eeldada olulist mõju linnustikule.

Mõju vee kvaliteedile (troofsus ja ohtlikud ained)

Teadaolevalt ei ole süvenduspinnas reostunud (vt p 1.1.5). Süvendamise käigus satub vette

mõningal määral ka põhjasetetesse kogunenud toitaineid, mis võivad suurendada selle

rannikumere piirkonna troofsustaset ja võivad soodustada isegi eutrofeerumist. Siiski, sellises

mahus põhjasetete häirimisel tekkiv toitainete lahustumine veesambasse ei põhjusta täiendavat

pelaagilist primaarproduktsiooni määral, mis võiks mõjutada veekogumi seisundit26.

Põhjasetetesse kogunenud toitaineid vette paiskamaise mõju on enamasti lühiajaline ja eelnev

olukord taastub. Üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (veeseadus § 31 lg 1 p 6) ning

hajuheite minimeerimiseks (veeseadus § 119 p 6) tuleb tööd teostada võimalikult lühikese

aja jooksul. Lisaks tuleb peatada tööd, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse

reostusilmingud või oluline heljumi kandumine madalasse rannikumerre kaugemale kui

500 m tööpiirkonnast

Mõju rannale ja veerežiimile

Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise

ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34).

20 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju

hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf

(23.05.2024). 21 Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. 22 Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long-term vehicle exposure

on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S.,

Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness.

PLoS ONE 7: e39200. 23 Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019-

0067. 24 Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from

boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science.

University of Victoria. 25 LKS § 55 lg 6, lg 61 26 AS Maves, 2018. „110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina“, töö nr 18031.

11 (14)

Tööd toimuvad rannajoonest eemal. Seega ei oma tegevus olulist mõju rannale või

rannaprotsessidele ning veerežiimile.

1.3.2. mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

Süvendamise mõju võib avalduda otseselt mereelustikule (põhjataimestik ja –loomastik,

kalastik, mereimetajad) vahetult tööde alal. Lisaks on mõjutatud alal, kuhu heljum ja müra

kandub. HELCOM on välja on pakkunud, et heljumi leviku mõju piirkonnaks on 500 m

fikseeritud raadius ümber süvendamise punkti27.

Tööd inimesi ei häiri (vt p 1.2.4.). Tööd on vajalikud elektri ühenduskindluse tagamiseks.

1.3.3. mõju avaldumise tõenäosus ja aeg

Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see

tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud

erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele28.

Olemasoleva objektiivse teabe põhjal ei avalda vee erikasutustööd tõenäoselt olulist mõju

veekeskkonnale, sh ranniku elupaikadele, merepõhja elupaikadele, elustikule, kalastikule ja

linnustikule ning inimese heaolule, kui järgitakse p 1.3.8. toodud töökorralduslikke nõudeid

ning tehakse töid taotluses toodud eesmärgil ja viisil. Sellisel juhul on tööde mõju ka ajutine.

Seega tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud

tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud

Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise

korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseadus § 194 lg 2 p 4, õigus

tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. Sel juhul kõik võimalikud muutused jäävad loodusliku

muutlikkuse piiridesse ja on pöörduvad ning mõju rannikuveekogumile on lokaalne ja tegevuse

tulemusena ei halvene rannikuveekogumi seisund veepoliitika raamdirektiivi ning

merestrateegia mõttes.

1.3.4. mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ja seire vajadus

Võimalik mõju veekvaliteedile ning müra on ehitusaegsed ja mööduvad peale ehitustegevuse

lõppu. Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on

madal, arvestades, et kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele.

Samuti väheneb avariide oht, kui töid välditakse tugeva tuulega (tuulekiirus üle 10 m/s).

Rakendades keskkonnaloaga seatud nõudeid (vt p 1.3.8.) taastub olemasolev olukord tööde

järgselt ning olulisi negatiivseid häiringuid ei teki.

Ettevaatusprintsiibist lähtudes teostatakse tööde ajal pidevalt visuaalset seiret (vt p 1.3.8.), et

tuvastada võimalikud olulised häiringud/reostus ja vajadusel tööd peatada:

27Helsinki Commission, 2018. Estimating physical disturbance on seabed. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2019/08/BSEP164.pdf (10.06.2024). 28 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Kättesaadav:

https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf (10.06.2024).

12 (14)

• tööperioodil peab igapäevaselt jälgima visuaalselt vee kvaliteeti ning vajadusel

(pinnavee läbipaistvuse olulisel halvenemisel, õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne

muu reostusele viitava muutuse korral) võtma pinnavee proovid tööde teostamise

piirkonnast ja võrdlusalalt hõljuvainete ning naftasaaduste määramiseks. Proovide

võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus.

1.3.5. mõju piiriülesus

Kavandatavate töödega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.

1.3.6. mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Tööde mõjupiirkonda ei jää Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Seega on ebasoodne

mõju objektiivse teabe põhjal Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile välistatud ja Natura hindamise

eelhindamine ei ole vajalik.

1.3.7. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Keskkonnaamet on andnud 23.05.2024 korraldusega DM-128340-4 keskkonnaloa nr KL-

521847, et teostada kaabli remonttöid vahetult rannikul rannikule rajatavalt platvormilt. Juhul,

kui kaabli parandamine rannikule rajatavalt platvormilt osutub mitte teostatavaks, on vajalik

remont teostada kaabli paigalduslaevast Eesti madalmere alas (ca 12 m sügavusel vees).

Käesoleval ajal ei ole veel selgunud, kas rikke likvideerimiseks on remonttööd vahetult rannikul

piisavad. Seega taotletakse keskkonnaluba ka järgnevaks etapiks, mis võib olla vajalikud rikke

likvideerimiseks. Kui rike likvideeritakse remonttööde käigus vahetult rannikul, ei ole järgnev

etapp vajalik. Kuna tööd ei toimu samal ajal, ei ole ette näha kumuleerivaid mõjusid.

1.3.8. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Lähtudes taotlusest ja arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 8¹, veeseadus § 193 lg

1 p 6, 8, 9 ja 12 ja (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 53 lg 1 p 6, seatakse

eelhinnangus keskkonnaloale töökorralduslikud nõuded:

Tööde teostamise tingimused ja nõuded (loa tabel V16):

1) Tööd tuleb teostada võimalikult lühikese aja jooksul.

2) Tegevus peab toimuma väljaspool kalade kevadist kudeaega (15.04-01.06) ning kalade

talvist kudeaega (01.10-30.11).

3) Heljumi leviku piiramiseks ei tohi töid teha tugeva tuulega (3 h keskmine üle 10 m/s).

4) Tööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud või oluline

heljumi kandumine madalasse rannikumerre kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast. Kui tööd

nihkuvad septembrisse, siis tuleb tööde teostamise ajal jälgida settepilve hajumist. Kui nähtav

pilv jõuab Purtse jõe suudmealale, siis tuleb tööd katkestada.

5) Avatud kaeviku trassi piirkonnas tuleb teostada kaablikraavi tagasitäide sealt varasemalt

eemaldatud pinnasega. Merepõhja sügavus ei tohi pärast kaabli paigaldamist oluliselt väheneda.

13 (14)

Keskkonnaohu vältimise ja keskkonnariski vähendamise meetmed (loa tabel V16):

1) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust ega tekitada keskkonnakahju.

2) Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist

korrasolekut. Naftasaaduste, mürgiste ainete või heitveega saasteainete looduskeskkonda

sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse

peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks.

3) Avarii korral tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja

Päästeametit.

Muud asjakohased meetmed (loa tabel V16):

1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62

lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

1.4. Eelhinnangu järeldus

Elering AS taotleb keskkonnaluba vee erikasutuseks EstLink 2 merekaabli remondil Paevälja

kinnistuga (Kõrkküla, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond, kü 15401:002:0062) piirneval

merealal.

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju.

Otsustajal on piisavat teavet, et jätta KMH algatamata, mistõttu KMH ei ole vajalik

järgmistel põhjustel:

• kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega

Natura 2000 võrgustiku alasid;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti

ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Kavandatav

rajatis ei mõjuta oluliselt rannaprotsesse. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste

tegevustega;

• kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

Oluline on lähtuda järgmistest nõuetest ja tingimustest:

1) Tööd tuleb teostada võimalikult lühikese aja jooksul.

2) Tegevus peab toimuma väljaspool kalade kevadist kudeaega (15.04-01.06) ning kalade

talvist kudeaega (01.10-30.11).

3) Heljumi leviku piiramiseks ei tohi töid teha tugeva tuulega (3 h keskmine üle 10 m/s).

4) Tööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud või oluline

heljumi kandumine madalasse rannikumerre kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast. Kui tööd

nihkuvad septembrisse, siis tuleb tööde teostamise ajal jälgida settepilve hajumist. Kui nähtav

pilv jõuab Purtse jõe suudmealale, siis tuleb tööd katkestada.

5) Avatud kaeviku trassi piirkonnas tuleb teostada kaablikraavi tagasitäide sealt varasemalt

eemaldatud pinnasega. Merepõhja sügavus ei tohi pärast kaabli paigaldamist oluliselt väheneda.

14 (14)

6) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust ega tekitada keskkonnakahju.

7) Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist

korrasolekut. Naftasaaduste, mürgiste ainete või heitveega saasteainete looduskeskkonda

sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse

peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks.

8) Avarii korral tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja

Päästeametit.

9) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62

lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

10) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

Kai Ginter

vanemspetsialist

veeosakond

Lauri Saapar

spetsialist

looduskasutuse osakond

Märt Kesküla

vanemspetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-522082

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Elering AS

Registrikood / Isikukood 11022625

Tegevuskoha andmed

Nimetus EstLink 2 kõrgepinge alalisvoolu merekaabel Eesti ja Soome vahel

Aadress Paevälja, Kõrkküla, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 15401:002:0062

Territoriaalkood EHAK 3803

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Aseri rand (VEE3106000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Soome laht (VEE3100000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

31.07.2024

Lõppemise kuupäev 31.05.2025

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale ja korrale.

Analüüsinõuded Pinnavee analüüsid teha akrediteeritud laboris

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood

Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Proovi ​võtukoha nimetus Proovi ​võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad

näitajad Proovi võtmise sagedus

Proovi võtmise aeg

Aseri rand VEE3106000 reostusilmingute piirkond Pinnaveeseire Nafta (merel)

Vajadusel

2/7

Aseri rand VEE3106000 tööde piirkonnast kaugemal kui 500 m - punktis, kus pinnavee läbipaistvus on oluliselt halvenenud

Pinnaveeseire Heljum Vajadusel

Aseri rand VEE3106000 võrdlusala Pinnaveeseire Heljum Nafta (merel)

Vajadusel

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Tööperioodil peab igapäevaselt jälgima visuaalselt vee kvaliteeti ning vajadusel (pinnavee läbipaistvuse olulisel halvenemisel tööde piirkonnast kaugemal kui 500 m, õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) võtma pinnavee proovid reostusilmingute piirkonnast ja võrdlusalalt hõljuvainete ning naftasaaduste määramiseks. Proovide võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine 3/7

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Aseri rand

Veekogu kood VEE3106000

Pinnaveekogumi nimetus Narva-Kunda lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_1

Süvendamise koht Meri

Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6592483, Y: 667088

X: 6592930, Y: 667301

X: 6594671, Y: 667126

X: 6597860, Y: 665151

Süvendamise vajaduse põhjendus EstLink2 kaablitrassi remondil teostatakse olemasoleva kaabli kohalt pinnase eemaldamine ca 3,5 km ulatuses alas, mis asub 1-3 km rannikust. Pinnase eemaldamine toimub CAPJET masina abil. Teisaldatav pinnase maht 1400 m³. Lisaks toimub uue kaablitrassi süvendi rajamine avatud meetodil ca 1 km ulatuses rannikust. Uus trass paikneb ca 10 m kaugusel olemasolevast kaablist. Kaablikaevik on 1 m lai ja 1,5 m sügav. Eeldatav süvendamise maht 1500 m³. Töödega vahetult mõjutatav ala 2400 m² . Töid teostatakse vaid siis, kui kaabli remont kaldarajatiselt (keskkonnaluba nr KL-521847) ei ole võimalik.

Süvendamisviis Süvise kaevamiseks kasutatav süvistustehnika ja -tehnoloogia valitsakse vastavalt vajadusele.

Süvenduspinnase iseloomustus Pudedad setted (savist kruusani), moreen ja kivi, domineerib peamiselt pude saviliiv (ca 0,09 m), mille katab pehme kuni keskmise kõvadusega liivsavi.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³

Süvenduspinnas domineerib peamiselt pude saviliiv (ca 0,09 m), mille katab pehme kuni keskmise kõvadusega liivsavi 2 900

Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Reostumata pinnas

täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.10.c kohaselt (https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf)

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Veekogu sh mere süvendamise nõuded

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu nimetus Aseri rand

Veekogu kood VEE3106000

Pinnaveekogumi nimetus Narva-Kunda lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_1

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

4/7

Kaadamisala nimetus Kaablitrassi ala

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6593742, Y: 667224

X: 6594671, Y: 667126

X: 6597860, Y: 665151

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Süvenduspinnase kaadamine veeseadus § 187 p 11 alusel: 1) 3,5 km pikkusel lõigul kaadatakse kaablilt eemaldatud pinnas kaablikraavi kõrvale.

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis CAPJET

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

Süvenduspinnas domineerib peamiselt pude saviliiv (ca 0,09 m), mille katab pehme kuni keskmise kõvadusega liivsavi 1 400

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Reostumata pinnas

täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.10. c kohaselt (https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf)

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded

Veekogu nimetus Aseri rand

Veekogu kood VEE3106000

Pinnaveekogumi nimetus Narva-Kunda lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_1

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

Kaadamisala nimetus

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6592483, Y: 667088

X: 6592913, Y: 667294

X: 6593742, Y: 667224

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Tahkete ainete paigutamine veeseadus § 187 p 10 alusel: * Kaabelliini paigutamine

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Kaabel paigaldatakse spetsiaalse kaablipaigalduslaevaga

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

Kaabelliin 22.50

5/7

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded

Veekogu nimetus Aseri rand

Veekogu kood VEE3106000

Pinnaveekogumi nimetus Narva-Kunda lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_1

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

Kaadamisala nimetus Kaablitrassi ala

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6592483, Y: 667088

X: 6592913, Y: 667294

X: 6593742, Y: 667224

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Süvenduspinnase paigutamine veekogu põhja veeseadus § 187 p 8 ja 11 alusel: *1 km pikkusel lõigul kasutatakse pinnas kaablikraavi tagasitäiteks. Süvenduspinnasega tagasitäidekase veekaabelliinile kaevatud süvis (st süvenduspinnase kasulik kasutamine (beneficial use, veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.1.)

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis ekskavaator vm alternatiivne tehnoloogia

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

Süvenduspinnas domineerib peamiselt pude saviliiv (ca 0,09 m), mille katab pehme kuni keskmise kõvadusega liivsavi 1 500

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Reostumata pinnas

täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.10. c kohaselt (https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf)

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid 6/7

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Tööde teostamise tingimused ja nõuded

1) Tööd tuleb teostada võimalikult lühikese aja jooksul. 2) Tegevus peab toimuma väljaspool kalade kevadist kudeaega (15.04-01.06) ning kalade talvist kudeaega (01.10-30.11). 3) Heljumi leviku piiramiseks ei tohi töid teha tugeva tuulega (3 h keskmine üle 10 m/s). 4) Tööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud või oluline heljumi kandumine madalasse rannikumerre kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast. Kui tööd nihkuvad septembrisse, siis tuleb tööde teostamise ajal jälgida settepilve hajumist. Kui nähtav pilv jõuab Purtse jõe suudmealale, siis tuleb tööd katkestada. 5) Avatud kaeviku trassi piirkonnas tuleb teostada kaablikraavi tagasitäide sealt varasemalt eemaldatud pinnasega. Merepõhja sügavus ei tohi pärast kaabli paigaldamist oluliselt väheneda.

Pidev

2. Keskkonnaohu vältimise ja keskkonnariski vähendamise meetmed

1) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust ega tekitada keskkonnakahju. 2) Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Naftasaaduste, mürgiste ainete või heitveega saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. 3) Avarii korral tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit.

Pidev

3. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Seireandmed Seire analüüsi tulemused koos aruandega esitada hiljemalt 2 nädalat peale nende väljastamist laborist Vajadusel 2. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 3. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult.

2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

Vajadusel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus Tööde teostamise joonis Lisa 1: Tööde teostamise joonis.JPG

7/7