Vaie (11.4-18/24/704)
| Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
| Viit | 11.4-18/24/1795-1 |
| Registreeritud | 01.08.2024 |
| Sünkroonitud | 02.08.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 11.4 Toetuste rakendamine: elukestva õppe, IT arenduse ja tööelu meetmetega seotud toetused |
| Sari | 11.4-18 Telekommunikatsiooni taristu uuendamine ja uue rajamine 11.1.1 kirjavahetus 2014-2020 |
| Toimik | 11.4-18/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Advokakadibüroo LINDEBERG |
| Saabumis/saatmisviis | Advokakadibüroo LINDEBERG |
| Vastutaja | Marek Kübarsepp (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Toetuste korraldamise talitus, Õigusüksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tere Hanna,
Saadan Ć¼levaate meievahelistest tagatiste seisust, manuses.
- Est-side 13 projekt ā€“ Palun meile tagastada projekti teostustagatis summas 29 317 ā‚¬. Projekt on valmis, vastu vƵetud ning garantii aja tagatis makstud.
- Est-side 28_3 projekt ā€“ Palun meile tagastada projekti teostustagatis summas 7 316 ā‚¬. Projekt on valmis ja vastu vƵetud. Palun sellest summast maha arvata antud projekti garantii aja tagatis summas 5 487 ā‚¬ (3%).
- Est-side 12-2 projekt ā€“ palun tagastada meile panga garantii summas 26 465 ā‚¬. Arvestada teostustagatiseks 10 304 ā‚¬ (4%) ning maha arvata see est-side 13 tagastatavast teostustagatisest.
Seega, palun tagastada tƤismahus pangagarantii tƤissummas 26 465 ā‚¬ ning valminud projektide teostustagatised summas 29 317 ā‚¬ + 7 316 ā‚¬ = 36 633 ā‚¬ ning arvata sellest summast maha 5 487 ā‚¬ projekti 28_3 garantii aja tagatiseks ning 10 304 ā‚¬ projekti 12-2 teostustagatiseks. Seega palun tagastada panga garantii ning tagatiste netosumma 20 842 ā‚¬.
KĆ¼simuste korral palun teada anda.
Lugupidamisega,
Priit Uuemaa
Juhatuse
esimees/CEO
Corle OĆ
Saadan manusesse lisatud vaide.
Lugupidamisega
Keijo Lindeberg
Juhtivpartner/vandeadvokaat
|
|
|
|
|
|
|
T: |
+372 625 2000 |
|
M: |
+372 56 66 38 96 |
|
E: |
|
|
A: |
Lootsi 8/1, 10151 Tallinn |
|
|
|
|
Advokaadibüroo LINDEBERG |
|
Käesolev e-kiri ja selle manused on konfidentsiaalsed ja nende avalikustamine võib olla keelatud. Kui käesolev e-kiri ei olnud Teile
mõeldud, siis palun kustutage see koheselt koos manustega enda arvutist ja informeerige sellest e-kirja saatjat. Kui käesolev e-kiri ei olnud Teile mõeldud, siis pole Teil lubatud e-kirja või selle manuseid kopeerida või nende sisu teistele isikutele avaldada.
This message and any attachment are confidential and may be privileged or otherwise protected from disclosure. If you receive this message in error, please delete this message and any attachment from your system and immediately notify the sender. If you are
not the intended recipient you must not copy this message or attachment or disclose the contents to any other person.
Tere Hanna,
Saadan Ć¼levaate meievahelistest tagatiste seisust, manuses.
- Est-side 13 projekt ā€“ Palun meile tagastada projekti teostustagatis summas 29 317 ā‚¬. Projekt on valmis, vastu vƵetud ning garantii aja tagatis makstud.
- Est-side 28_3 projekt ā€“ Palun meile tagastada projekti teostustagatis summas 7 316 ā‚¬. Projekt on valmis ja vastu vƵetud. Palun sellest summast maha arvata antud projekti garantii aja tagatis summas 5 487 ā‚¬ (3%).
- Est-side 12-2 projekt ā€“ palun tagastada meile panga garantii summas 26 465 ā‚¬. Arvestada teostustagatiseks 10 304 ā‚¬ (4%) ning maha arvata see est-side 13 tagastatavast teostustagatisest.
Seega, palun tagastada tƤismahus pangagarantii tƤissummas 26 465 ā‚¬ ning valminud projektide teostustagatised summas 29 317 ā‚¬ + 7 316 ā‚¬ = 36 633 ā‚¬ ning arvata sellest summast maha 5 487 ā‚¬ projekti 28_3 garantii aja tagatiseks ning 10 304 ā‚¬ projekti 12-2 teostustagatiseks. Seega palun tagastada panga garantii ning tagatiste netosumma 20 842 ā‚¬.
KĆ¼simuste korral palun teada anda.
Lugupidamisega,
Priit Uuemaa
Juhatuse
esimees/CEO
Corle OĆ
Digiallkirjad
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu
31.07.2024. a
VAIE FINANTSKORREKTSIOONI OTSUSE “EST-SIDE-13” OSAS (01.07.2024 OTSUS NR
11.4-18/24/704)
ja
TAOTLUS FINANTSKORREKTSIOONI OTSUSE EST-SIDE-13 TÄITMISE PEATAMISEKS
(01.07.2024 OTSUS NR 11.4-18/24/704)
Advokaadibüroo LINDEBERG kliendiks on MTÜ Eesti Andmesidevõrk (registrikood
80361841; edaspidi ASV/klient), kelle eest ja nimel esitame käesoleva vaide
RTK on asunud oma 01.07.2024 otsuses seisukohale, et hanke “EST-SIDE_05.18” projekti
(osa) “EST-SIDE-13” läbiviimisel esinesid puudused ja rikkumine riigihangete seaduse
(RHS) § 3 tähenduses:
toetuse saaja on kehtestanud ebaproportsionaalselt piirava tingimuse
pakkumistagatise tasumise osas ning aktsepteerinud nõuetele mittevastava
pakkumistagatise
Vastavalt tuvastatud puudusele tegi RTK otsuse, millega vähendas abikõlblikke kulusid
„EST-SIDE-13“ osas 10% summas 73 280 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi
toetus kokku moodustab 62 287,98 eurot ja omafinantseering 10 992,02 eurot. RTK otsustas
nõuda ASV-ilt tagasi 62 287,98 eurot.
ASV RTK otsusega ei nõustu ja on seisukohal, et vastav RTK otsus ja järeldused rikkumiste
osas ei ole õiged ja on seisukohal, et tegelikult ei esine projekti osa elluviimisel otsuses
viidatud rikkumisi. ASV on seisukohal, et projekti osa „EST-SIDE-13“ on läbi viidud vastavalt
kohalduvates õigusaktides sätestatule ja puudub alus tagasinõudeks ning
finantskorrektsiooniks. Seejuures on ASV seisukohal, et hea haldustavaga kooskõlas olevaks
ei saa pidada ka RTK tõlgendust, et eesmärk on auditeeritavas hankes vigu leida ja iga hinna
eest tagasinõue esitada. ASV on seisukohal, et RTK-l on kohustus kasutada oma
kaalutlusõigust proportsionaalselt ja eesmärk peaks olema soodustada riigihange
korraldamist ning tõlgendusi, mis ei too kaasa tagasinõudeid. Seejuures isegi, kui
hangetes oleks puudusi (ASV sellega ei nõustu), siis jääb RTK-l ikkagi alles kaalutlusõigus ja
Lk 2 / 7
ASV on seisukohal, et RTK oleks pidanud ka sellisel juhul jõudma tulemini, et tagasinõudeid
RTK ei esita.
ASV hinnangul on oluline arvestada ka sellega, et kõik hankedokumendid kooskõlastati
toetuse andjaga Riigi Infosüsteemi Ametiga (RIA) ja sellel hetkel üheski tingimuses
probleeme ei nähtud. ASV on seisukohal, et eelnev tähendab seda, et ASV on tegutsenud
eesmärgiga koostada hankedokumendid selliselt, et need oleksid kooskõlas kõikide
asjakohaste õigusaktidega ja et hankedokumentide sisu mõistaks ühtmoodi korrektselt nii
ASV kui toetuse andja. Antud juhul on need tingimused ka täidetud. Enne
hankedokumentide kasutamist on need saanud RIA heakskiidu, mis esiteks näitab, et
arvestades konkreetse hanke sisu on võimalik ja mõistlik hanketingimusi tõlgendada
selliselt, et rikkumised puuduvad ja teiseks oleks ebaloogiline ning ASVi põhjendamatult
kahjustav kui nüüd siiski asuda seisukohale, et mõned hanketingimused ei ole korrektsed.
RTK oma täiendatud otsuste eelnõudes on asunud seisukohale, et RIA kooskõlastus ei võta
ASV-ilt ära kohustust jälgida RHS reegleid ega ka vastutust võimalike rikkumiste eest. ASV
antud käsitlusega ei nõustu, kuid isegi kui jaatada sellist käsitlust, siis on ASV seisukohal, et
sellises olukorras oleks pidanud RTK oma kaalutlusõigust kasutama teistmoodi ja jõudma
järeldusele, et tagasinõuete esitamine ei ole põhjendatud, sest ASV on käitunud vajaliku
hoolsusega ja saanud ka RIA heakskiidu. ASV soovib rõhutada, et tagasinõude esitamine
ei ole kohustus, vaid õigus ja põhjendatuks ei saa lugeda tõlgendust, et iga hinna eest tuleb
leida võimalus tagasinõude esitamiseks.
Otsuses toodud puudused ja ASVi seisukohad nende osas:
1. Toetuse saaja on kehtestanud ebaproportsionaalselt piirava tingimuse
pakkumistagatise tasumise osas ning aktsepteerinud pakkumistagatist, mis ei
vasta sätestatud nõuetele.
Hankedokumendi p 7.1. sätestas, et pakkuja peab kandma pakkumistagatisena 4%
pakkumuse ilma käibemaksuta kogumaksumusest hankija arvelduskontole.
Hankedokumendi p 7.2. lubas pakkujatel, kes on osutunud edukaks pakkujaks Eesti
Andmesidevõrk MTÜ hangetes EST-SIDE_09.17 ja EST-SIDE_01.18, tasaarveldada
käesolevas hankes nõutud tagatiste summasid nende summade osas, mis on juba hankijale
üle kantud: EST-SIDE-11, EST-SIDE-12, EST-SIDE-12_1; EST-SIDE-12_2; EST-SIDE-12_3;
EST-SIDE-13; EST-SIDE-13_1; EST-SIDE-13_2; EST-SIDE-13_3; EST-SIDE-15; EST-SIDE-
15_1; EST-SIDE-16_1; EST-SIDE-20_2; EST-SIDE-24; EST-SIDE-24_2; EST-SIDE-28_1; EST-
SIDE-28_3; EST-SIDE-29; EST-SIDE-30. Hankedokumendi p 7.3 lubas projektide EST-SIDE-
12_2, EST-SIDE-12_3, EST-SIDE-13_2, EST-SIDE-13_3 pakkumise- ja teostustagatise
asendada panga või kindlustusseltsi allkirjastatud esimese nõudmiseni garantiikirjaga (first
demand guarantee). Hankedokumendi p 7.4. sätestas mh, et tagatis realiseeritakse 50%
ulatuses, see tähendab, et mainitud ulatuses tasutud rahasummat ei tagastata, kui pakkuja
kõrvaldatakse hankelt teadlikult valeandmete edastamise eest, pakkuja põhjustab hanke
Lk 3 / 7
nurjumise, pakkuja võtab pakkumuse tagasi või pakkumise edukaks tunnistatuna keeldub
hankelepingu sõlmimisest 30 päeva jooksul arvestades pakkuja tunnistamisest parimaks
pakkujaks. Hankedokumendi p 17.4. sätestas, et edukaks tunnistatud pakkuja
pakkumistagatis arvestatakse ümber hankelepingu jõustumise hetkest teostustagatiseks.
Teostustagatis tagastataks edukaks tunnistatud pakkujale pärast tööde üleandmist vastavalt
hankelepingule.
RTK on seisukohal, et toetuse saaja ei ole esitanud kaalukaid põhjendusi, millest lähtuvalt ei
võimaldatud hanke „EST-SIDE_05.18“ osas „EST-SIDE-13“ pakkumistagatisena hankija
arvelduskontole rahasumma kandmise asemel esitada pakkujatel panga või kindlustusseltsi
garantiikirja. ASV on selgitanud, et projektide tagatised kujundatakse vastavalt projektide
mahule ja eripäradele. RTK siiski jõudis seisukohale, et tegemist on piirava tingimusega RHS
§ 3 p 1 tähenduses, sest on olemas hüpoteetiline võimalus, et raha hankija kontole kandmine
võib olla teise poole jaoks liiga koormav olukorras, kus ettevõte on võitnud mitu hanke osa
ja summeerituna peab märkimisväärse osa oma likviidsest varast kandma hankija kontole.
Lisaks ei ole rakendusüksuse hinnangul põhjendatud 4%-ne pakkumuse tagatis, kuivõrd
piirab oluliselt potentsiaalsete hankest osalevate isikute ringi, kes leebematel tingimustel
võiksid olla suutelised edukalt konkureerima. Samuti ei ole RTK hinnangul toetuse saaja
lähtunud enda kehtestatud tingimustest ning on tekitanud Corle OÜ-le teiste hankest
huvitatud ettevõtjatega võrreldes soodsama olukorra.
Seisukoht. ASV endiselt RTK käsitlusega ei nõustu ja leiab, et kogu järeldus on pigem
hüpoteetiline ja võimatu on teha ühesest järeldust, et tegemist on ebaproportsionaalselt
piirava tingimusega. Asjaolud, et teatud juhtudel tuleb raha kanda hankija arvele ja teatud
juhtudel esitada garantiikiri, on midagi sellist, mis oli pakkujatele teada ja sealt edasi oli
pakkujal kohustus hinnata enda likviidsust ja võimekust vastavad tingimused täita.
Projektide tagatised kujundatakse vastavalt projektide mahule ja eripäradele, mis toobki
kaasa pakkujate erineva kohtlemise vastavalt tööde erinevustele. ASV on seisukohal, et
sätestatud erinevad lahendused erinevate hanke osade osal ei ole keelatud ega vastuolus
üldpõhimõtetega.
ASV soovib veelkord välja tuua selle, et vaidlusalune hange viidi läbi aastal 2018 ja tänaseks
on ASV läbi viinud ka vähemalt ühe väga sarnase hanke projektile EST-SIDE-28_1_1, kus
hanketingimused valdkonna spetsiifikaga mitte arvestades olid klassikalises mõttes leebed
ja kantud ainult mõttest, et tagatud oleks võimalikult paljude huviliste huvi hanke ja
pakkumuse tegemise vastu. See hange lõppes aga sellega, et edukaks osutunud pakkuja
otsustas lepingusse mitte tulla, kui oli lepingu sõlmimise aeg. Samas hange ise oli täpselt
sama tehnoloogilise lahendusega, projekt täpselt samas rakenduskavas ning selles hankes
olid tingimused paljuski seatud selliselt nagu RTK arvates on korrektne, kuid selline hange
kukkus läbi ja ASV jäi toetusrahastusest ilma ning sideoperaatoritele ja KOV-idele
olulised punktid jäid baasvõrguga ühendamata.
Lk 4 / 7
Antud vaidluse puhul on pakkumistagatis ja selle suurus eelkõige mõeldud pakkuja
motiveerimiseks, et taganedes jääks tagatis vaide esitajale, kuid see ei kata tegelikku
kahju, mis projekti tegemata jätmisel tekiks. Tegemist on 85% ulatuses Euroopa Liidu
toetuse toel rahastatud projektiga, mistõttu ei saa vaide esitaja võtta ülemäära suuri riske
ehitajatega, kes ei ole tegelikult võimelised sellises mahus projekte ellu viima, kuna see võib
kaasa tuua toetusest ilmajäämise. RTK tõi küll välja, et riigihangete seaduse § 90 kohaselt
võib pakkujalt nõuda pakkumuse tagatist pakkuja poolt riigihanke käigus kohustuste
täitmata jätmisega tekitatud kulude täieliku või osalise hüvitamise, sealhulgas hankelepingu
sõlmimise tagamiseks, kuid mitte suuremas summas kui üks protsent hankelepingu
eeldatavast maksumusest. Pakkumuse tagatist tuleb nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses
summas. MKM kinnitas seevastu, et otsuses toodud põhjendused seoses RHS §-ga 90 ei ole
asjakohased ning ei kohaldu antud vaidluse puhul.
Tegu oli avaliku hankemenetlusega ning ükski pakkuja ega ka potentsiaalne pakkuja ei
toonud sel ajal välja, et rahas makstav tagatis on ebamõistlik võrreldes pangagarantiiga. See
on ainult RTK hüpoteetiline oletus, millel puudub igasugune tõendatus. Praktikas tähendab
pangagarantii ja rahas tagamine pakkujale üldjuhul ühte ja sama asja. Pangagarantii
saamiseks peab pakkuja võtma pangast positiivse krediidiotsuse täpselt samuti nagu laenu
puhul, seega pakkuja, kes oleks saanud pangast pangagarantii, oleks saanud ka pangast
rahalise laenu, et tagatis rahas tasuda. Seega praktikast lähtuvalt ei saanud olla kellegi
osalemine piiratud tagatisraha maksmise tõttu. Pakkuja, kes oleks saanud esitada
pangagarantii, oleks sarnase protsessi alusel saanud pangast ka laenu ning seeläbi tasuda
tagatise rahaliselt.
Vaide esitaja soovib välja tuua, et samuti korraldavad riigiasutused mitmeid enampakkumisi
(riigi kinnisvara müük jne), kus tagatisena aktsepteeritakse üksnes rahalist tagatist, mitte
garantiikirja. Turul on väga levinud praktika, et vastavalt hanke iseloomule kujundatakse ka
hanke tagamise tingimused. Need tingimused saavad ja peavad olema kujundatud ka
lähtuvalt hankijast ja tema võimalustest hanke läbiviimise ajal. Hankijal on õigus hinnata
riske konkreetsete hankes olevate projektide raames ning seeläbi kujundada hanke
tagamise tingimused. Seetõttu suuremad projektid, kus hankija ei saa võtta ülemäärast riski,
kujundatakse vastavate tingimustega. Need tingimused ei ole ega saa olla universaalsed
kõikide hangete puhul, sest suurt rolli mängib ka hankija hetkeolukord. Kuna ASV MTÜ näol
on tegemist väga väikese organisatsiooniga, siis sõltub hankija olukord suuresti käimas
olevate projektide arvust.
Kogu hanke läbiviimisel ja täitmisel on ASV enda tegevuses lähtunud turu parimatest
praktikatest, mh võtnud eeskujuks Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse poolt
kasutatavad dokumendid. Samuti on ASV aktiivselt suhelnud RIA-ga ning lähtunud RIA
halduspraktikast ja soovitustest. Seega on ASV seisukohal, et aruande projektis kajastuvad
etteheited ei ole kooskõlas turupraktika ja ka halduspraktikaga. ASV on hankedokumendid
Lk 5 / 7
koostanud lähtudes eesmärgist, et ehitustegevust oleks võimalik teostada kvaliteetselt ning
tähtaegselt, sh arvestades turu- ja halduspraktikat selliste projektide elluviimisel.
RTK peamine argument kahju hindamisel on soodustavate tingimuste loomine Corle OÜ-le
ning hüpotees, et samadel tingimustel oleks olnud ka rohkem hankes osalejaid. Kahju
tõenäosuse hindamisel ei tule arvesse võtta üksnes seda, kas mõni pakkuja võis jätta
pakkumuse esitamata, vaid hinnata tuleks ka selle võimalikku mõju riigihanke tulemusele.
Kui on tõenäoline, et riigihankel oleks osalenud rohkem pakkujaid, kuid tõenäoliselt ei oleks
see mõjutanud hankemenetluse tulemust, ei saa ka liidu eelarvele negatiivset mõju pidada
tõenäoliseks.
Vaide esitaja on seisukohal, et kuna andmesidevõrkude paigaldamise näol on tegemist on
niivõrd spetsiifilise valdkonnaga, siis ei saagi hankel osalejate arvu võrrelda näiteks
üldehituse hankel osalevate ettevõtete arvuga. Lisaks möönis MKM, et hankedokumendi
tingimus, mis nõuab töövõtjalt trassi ehitamise kogemust Põhja-Euroopa
territooriumil, on asjakohane, arvestades tööde spetsiifikat sõltuvalt
maastikuoludest ja kliimast. Sellest lähtuvalt ei saagi eeldada, et hankest oleksid huvitatud
paljud ettevõtted ka mujalt Euroopast ning hankel osalevate ettevõtete ring ongi loogiliselt
väike valdkonna spetsiifika tõttu.
Vaide esitaja leiab, et analoogia korras on võimalik tugineda ka Rõuge valla ja
rakendusüksuse vahelisele vaidlusele, kus vallale heideti ette RHS § 3 põhimõtte rikkumist
ja esitati tagasinõue, mis halduskohtu hinnangul ei olnud põhjendatud. Seejuures selles
kaasuses oli olukord, kus sooviti tingimusi muuta ja sooviti saada ka rakendusüksuse
kooskõlastus sellele, kuid vaide esitajale teadaolevalt rakendusüksus pöördumisele kuidagi
ei vastanud. Eelnev kooskõlastus dokumentidele oli aga olemas. Ringkonnakohus on
otsuses 3-22-833 toonitanud, et alusetult saadud soodustuse tagastamise eesmärk ei
ole sanktsioon, vaid alusetult saadud soodustuse tagastamine (Euroopa Kohtu
01.10.2020 otsus asjas C-743/18, p 64).
Proportsionaalseks saab ringkonnakohtu hinnangul pidada finantskorrektsiooni vaid juhul,
kui selle ulatus ei kaldu ilmselgelt kõrvale sellest summast, mida saab pidada EL eelarvele
tekitatud kahjuks. Nagu eelnevalt selgitatud, on tõenäosus, et riigihankes oleks osalenud
Corle OÜ-ga samadel tingimustel rohkem pakkujaid, küll teoreetiliselt olemas, kuid faktiliselt
on see tõenäosus väga väike, sisuliselt olematu.
Lisaks esitab vaide esitaja tõendavad dokumendid, et toetuse saaja ei ole aktsepteerinud
sätestatud nõuetele mittevastavat pakkumistagatist. Pakkumiste tagatisrahade
koondülevaatest (lisa 1; e-kirja manuses olev Excel fail) tuleneb, et 19.08.2016 maksis Corle
OÜ ASV-le projekti EST-SIDE-13 pakkumistagatise summas 58 629 eurot, millest 43 928
eurot tagastas ASV 15.09.2016. 23.12.2016 maksis Corle OÜ ASV-le teostus-
/pakkumistagatise summas 24 502 eurot, millest 9 886 eurot tagastas ASV 31.07.2018.
Lk 6 / 7
Seega kanded kokku arvestades tasus Corle OÜ EST-SIDE-13 raames ASV-le
pakkumistagatise summas 29 317 eurot. E-kirjavahetusest toetuse saaja ja Corle OÜ vahel
(lisa 1) tuleneb seega, et Corle OÜ nõuab teostustagatise tagastamist projekti EST-SIDE-13
raames summas 29 317 eurot, mis vastab HD punktis 7.1 4%-le.
Menetluslikud küsimused
Tähtaegsus. Vaide esitaja sai vaide kätte 01.07.2024. a. Vaide esitamise tähtaeg on vastavalt
HMS § 75 30 päeva. Vaie esitati 31.07.2024. Järelikult on vaie esitatud tähtaegselt.
Taotlus finantskorrektsiooni otsuse täitmise peatamiseks. ASV taotleb oma vaidega ka
finantskorrektsiooni 01.07.2024. a otsuse nr 11.4-18/24/704 täitmise peatamist kuni
vaidlustuse lahendamiseni. Tuginedes HMS § 81 taotleb ASV iseenda huvide ja õiguste
kaitseks haldusakti täitmise peatamist. ASV on seisukohal, et kuna tegemist on adressaati
oluliselt koormava haldusaktiga, siis on põhjendatud ASV õiguste kaitseks peatada
haldusakti täitmine. Finantskorrektsiooniga ettenähtud rahaline kohustus on adressaadi
jaoks koormav ja võib oluliselt kahjustada adressaadi majanduslikku seisu.
RTK otsuste jõustamine ilma lõpliku õigusselguseta (ilma jõustunud kohtuotsuseta)
kahjustavad avalikku huvi. Finantskorrektsiooni otsused sellistes summades võivad viia
MTÜ olukorda, kus tal ei ole võimalik jätkata avalikes huvides olevate sidevõrkude
valdamise ülesannet. See kahjustab tugevasti avalikku huvi, kuna kümned tuhanded
inimesed, ettevõtted ja asutused sõltuvad ASV sidevõrgu toimimisest (sh piirkonna
mobiilside). Sellise olukorra tekitamine RTK poolt ilma lõpliku õigusselguseta on täielikult
ebaproportsionaalne ja lausa pahatahtlik.
HMS § 76 lg 2 p 6 kinnitus. Vaide esitaja kinnitab, et vaidluses asjas ei ole käimas
kohtumenetlust, vaide esitaja pole kohtu poole pöördunud ega pole ka jõustunud
kohtuotsust.
Esindusõigus. Vastavalt HMS § 76 lg 3 on vaide esitaja kohustatud esitama volikirja, kui
esitab vaide lepingulise esindaja kaudu. Vaide juurde on lisatud volikiri (lisa 2).
Eelnevast tulenevalt MTÜ Eesti Andmesidevõrk oma vaidega taotleb:
1. Rahuldada peatamise taotlus ja peatada finantskorrektsiooni 01.07.2024. a
otsuse nr 11.4-18/24/704 täitmine kuni vaidlustuse lahendamiseni.
2. Rahuldada vaie ja tunnistada täies ulatuses kehtetuks (HMS § 72 lg 1 p 1) Riigi
Tugiteenuste Keskuse finantskorrektsiooni 01.07.2024. a otsus nr 11.4-
18/24/704.
Lk 7 / 7
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Keijo Lindeberg
MTÜ Eesti Andmesidevõrk lepinguline esindaja
Vandeadvokaat
Lisad:
1. Corle OÜ e-kiri koos manustega
2. Volikiri.
Digiallkirjad
03.11.2023
VOLIKIRI / POWER OF ATTORNEY
MTÜ Eesti Andmesidevõrk (registrikood
80361841), mida esindab juhatuse liige
Hanna Kaplan (isikukood 48301240215),
edaspidi nimetatud Klient, volitab
käesolevaga ennast esindama
Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ
(registrikood 14354670) vandeadvokaat
Keijo Lindeberg’i (isikukood
38606252717) ja advokaat Kirke Vaino’t
(isikukood 49808210834) seoses Kliendi ja
kolmandate isikute vahel tekkinud
vaidlustega.
Advokaadil on õigus teha kõiki toiminguid,
mis on vajalikud käesoleva volikirja andmise
aluseks olnud eesmärkide saavutamiseks,
sealhulgas esindada ja kaitsta Klienti kohtus,
kohtueelses menetluses ja teiste füüsiliste
või juriidiliste isikute ees, saada riigi- ja
kohaliku omavalitsuse asutusest
õigusabiteenuse osutamiseks vajalikke
andmeid, tutvuda dokumentidega ning saada
neist ärakirju ja väljavõtteid.
Käesolev volitus on tähtajatu ning antud
edasivolitamise õigusega.
MTÜ Eesti Andmesidevõrk (Estonian
Commercial Registry code 80361841),
represented by member of the board Hanna
Kaplan (personal ID 48301240215),
hereinafter "Client", hereby authorizes
Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ (registry
code 14354670) attorney-at-law Keijo
Lindeberg (personal ID 38606252717) and
attorney Kirke Vaino (personal ID
49808210834) to represent the Client in
relation to disputes between the Client and
third persons.
The Attorney has the right to perform all
actions necessary to achieve the purpose of
this Power of Attorney, among other to
represent and defend of the Client in court,
pre-trial proceedings and against any legal or
natural persons; receive information from
state and local government agencies
necessary for the provision of legal services;
review documents and receive copies and
extracts from such documents.
This Power of Attorney has been issued for
an indefinite period with the right of sub-
authorisation.
MTÜ Eesti Andmesidevõrk Esindaja / Represented by: Hanna Kaplan /digitaalselt allkirjastatud / digitally signed/
Digiallkirjad
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu
31.07.2024. a
VAIE FINANTSKORREKTSIOONI OTSUSE “EST-SIDE-13” OSAS (01.07.2024 OTSUS NR
11.4-18/24/704)
ja
TAOTLUS FINANTSKORREKTSIOONI OTSUSE EST-SIDE-13 TÄITMISE PEATAMISEKS
(01.07.2024 OTSUS NR 11.4-18/24/704)
Advokaadibüroo LINDEBERG kliendiks on MTÜ Eesti Andmesidevõrk (registrikood
80361841; edaspidi ASV/klient), kelle eest ja nimel esitame käesoleva vaide
RTK on asunud oma 01.07.2024 otsuses seisukohale, et hanke “EST-SIDE_05.18” projekti
(osa) “EST-SIDE-13” läbiviimisel esinesid puudused ja rikkumine riigihangete seaduse
(RHS) § 3 tähenduses:
toetuse saaja on kehtestanud ebaproportsionaalselt piirava tingimuse
pakkumistagatise tasumise osas ning aktsepteerinud nõuetele mittevastava
pakkumistagatise
Vastavalt tuvastatud puudusele tegi RTK otsuse, millega vähendas abikõlblikke kulusid
„EST-SIDE-13“ osas 10% summas 73 280 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi
toetus kokku moodustab 62 287,98 eurot ja omafinantseering 10 992,02 eurot. RTK otsustas
nõuda ASV-ilt tagasi 62 287,98 eurot.
ASV RTK otsusega ei nõustu ja on seisukohal, et vastav RTK otsus ja järeldused rikkumiste
osas ei ole õiged ja on seisukohal, et tegelikult ei esine projekti osa elluviimisel otsuses
viidatud rikkumisi. ASV on seisukohal, et projekti osa „EST-SIDE-13“ on läbi viidud vastavalt
kohalduvates õigusaktides sätestatule ja puudub alus tagasinõudeks ning
finantskorrektsiooniks. Seejuures on ASV seisukohal, et hea haldustavaga kooskõlas olevaks
ei saa pidada ka RTK tõlgendust, et eesmärk on auditeeritavas hankes vigu leida ja iga hinna
eest tagasinõue esitada. ASV on seisukohal, et RTK-l on kohustus kasutada oma
kaalutlusõigust proportsionaalselt ja eesmärk peaks olema soodustada riigihange
korraldamist ning tõlgendusi, mis ei too kaasa tagasinõudeid. Seejuures isegi, kui
hangetes oleks puudusi (ASV sellega ei nõustu), siis jääb RTK-l ikkagi alles kaalutlusõigus ja
Lk 2 / 7
ASV on seisukohal, et RTK oleks pidanud ka sellisel juhul jõudma tulemini, et tagasinõudeid
RTK ei esita.
ASV hinnangul on oluline arvestada ka sellega, et kõik hankedokumendid kooskõlastati
toetuse andjaga Riigi Infosüsteemi Ametiga (RIA) ja sellel hetkel üheski tingimuses
probleeme ei nähtud. ASV on seisukohal, et eelnev tähendab seda, et ASV on tegutsenud
eesmärgiga koostada hankedokumendid selliselt, et need oleksid kooskõlas kõikide
asjakohaste õigusaktidega ja et hankedokumentide sisu mõistaks ühtmoodi korrektselt nii
ASV kui toetuse andja. Antud juhul on need tingimused ka täidetud. Enne
hankedokumentide kasutamist on need saanud RIA heakskiidu, mis esiteks näitab, et
arvestades konkreetse hanke sisu on võimalik ja mõistlik hanketingimusi tõlgendada
selliselt, et rikkumised puuduvad ja teiseks oleks ebaloogiline ning ASVi põhjendamatult
kahjustav kui nüüd siiski asuda seisukohale, et mõned hanketingimused ei ole korrektsed.
RTK oma täiendatud otsuste eelnõudes on asunud seisukohale, et RIA kooskõlastus ei võta
ASV-ilt ära kohustust jälgida RHS reegleid ega ka vastutust võimalike rikkumiste eest. ASV
antud käsitlusega ei nõustu, kuid isegi kui jaatada sellist käsitlust, siis on ASV seisukohal, et
sellises olukorras oleks pidanud RTK oma kaalutlusõigust kasutama teistmoodi ja jõudma
järeldusele, et tagasinõuete esitamine ei ole põhjendatud, sest ASV on käitunud vajaliku
hoolsusega ja saanud ka RIA heakskiidu. ASV soovib rõhutada, et tagasinõude esitamine
ei ole kohustus, vaid õigus ja põhjendatuks ei saa lugeda tõlgendust, et iga hinna eest tuleb
leida võimalus tagasinõude esitamiseks.
Otsuses toodud puudused ja ASVi seisukohad nende osas:
1. Toetuse saaja on kehtestanud ebaproportsionaalselt piirava tingimuse
pakkumistagatise tasumise osas ning aktsepteerinud pakkumistagatist, mis ei
vasta sätestatud nõuetele.
Hankedokumendi p 7.1. sätestas, et pakkuja peab kandma pakkumistagatisena 4%
pakkumuse ilma käibemaksuta kogumaksumusest hankija arvelduskontole.
Hankedokumendi p 7.2. lubas pakkujatel, kes on osutunud edukaks pakkujaks Eesti
Andmesidevõrk MTÜ hangetes EST-SIDE_09.17 ja EST-SIDE_01.18, tasaarveldada
käesolevas hankes nõutud tagatiste summasid nende summade osas, mis on juba hankijale
üle kantud: EST-SIDE-11, EST-SIDE-12, EST-SIDE-12_1; EST-SIDE-12_2; EST-SIDE-12_3;
EST-SIDE-13; EST-SIDE-13_1; EST-SIDE-13_2; EST-SIDE-13_3; EST-SIDE-15; EST-SIDE-
15_1; EST-SIDE-16_1; EST-SIDE-20_2; EST-SIDE-24; EST-SIDE-24_2; EST-SIDE-28_1; EST-
SIDE-28_3; EST-SIDE-29; EST-SIDE-30. Hankedokumendi p 7.3 lubas projektide EST-SIDE-
12_2, EST-SIDE-12_3, EST-SIDE-13_2, EST-SIDE-13_3 pakkumise- ja teostustagatise
asendada panga või kindlustusseltsi allkirjastatud esimese nõudmiseni garantiikirjaga (first
demand guarantee). Hankedokumendi p 7.4. sätestas mh, et tagatis realiseeritakse 50%
ulatuses, see tähendab, et mainitud ulatuses tasutud rahasummat ei tagastata, kui pakkuja
kõrvaldatakse hankelt teadlikult valeandmete edastamise eest, pakkuja põhjustab hanke
Lk 3 / 7
nurjumise, pakkuja võtab pakkumuse tagasi või pakkumise edukaks tunnistatuna keeldub
hankelepingu sõlmimisest 30 päeva jooksul arvestades pakkuja tunnistamisest parimaks
pakkujaks. Hankedokumendi p 17.4. sätestas, et edukaks tunnistatud pakkuja
pakkumistagatis arvestatakse ümber hankelepingu jõustumise hetkest teostustagatiseks.
Teostustagatis tagastataks edukaks tunnistatud pakkujale pärast tööde üleandmist vastavalt
hankelepingule.
RTK on seisukohal, et toetuse saaja ei ole esitanud kaalukaid põhjendusi, millest lähtuvalt ei
võimaldatud hanke „EST-SIDE_05.18“ osas „EST-SIDE-13“ pakkumistagatisena hankija
arvelduskontole rahasumma kandmise asemel esitada pakkujatel panga või kindlustusseltsi
garantiikirja. ASV on selgitanud, et projektide tagatised kujundatakse vastavalt projektide
mahule ja eripäradele. RTK siiski jõudis seisukohale, et tegemist on piirava tingimusega RHS
§ 3 p 1 tähenduses, sest on olemas hüpoteetiline võimalus, et raha hankija kontole kandmine
võib olla teise poole jaoks liiga koormav olukorras, kus ettevõte on võitnud mitu hanke osa
ja summeerituna peab märkimisväärse osa oma likviidsest varast kandma hankija kontole.
Lisaks ei ole rakendusüksuse hinnangul põhjendatud 4%-ne pakkumuse tagatis, kuivõrd
piirab oluliselt potentsiaalsete hankest osalevate isikute ringi, kes leebematel tingimustel
võiksid olla suutelised edukalt konkureerima. Samuti ei ole RTK hinnangul toetuse saaja
lähtunud enda kehtestatud tingimustest ning on tekitanud Corle OÜ-le teiste hankest
huvitatud ettevõtjatega võrreldes soodsama olukorra.
Seisukoht. ASV endiselt RTK käsitlusega ei nõustu ja leiab, et kogu järeldus on pigem
hüpoteetiline ja võimatu on teha ühesest järeldust, et tegemist on ebaproportsionaalselt
piirava tingimusega. Asjaolud, et teatud juhtudel tuleb raha kanda hankija arvele ja teatud
juhtudel esitada garantiikiri, on midagi sellist, mis oli pakkujatele teada ja sealt edasi oli
pakkujal kohustus hinnata enda likviidsust ja võimekust vastavad tingimused täita.
Projektide tagatised kujundatakse vastavalt projektide mahule ja eripäradele, mis toobki
kaasa pakkujate erineva kohtlemise vastavalt tööde erinevustele. ASV on seisukohal, et
sätestatud erinevad lahendused erinevate hanke osade osal ei ole keelatud ega vastuolus
üldpõhimõtetega.
ASV soovib veelkord välja tuua selle, et vaidlusalune hange viidi läbi aastal 2018 ja tänaseks
on ASV läbi viinud ka vähemalt ühe väga sarnase hanke projektile EST-SIDE-28_1_1, kus
hanketingimused valdkonna spetsiifikaga mitte arvestades olid klassikalises mõttes leebed
ja kantud ainult mõttest, et tagatud oleks võimalikult paljude huviliste huvi hanke ja
pakkumuse tegemise vastu. See hange lõppes aga sellega, et edukaks osutunud pakkuja
otsustas lepingusse mitte tulla, kui oli lepingu sõlmimise aeg. Samas hange ise oli täpselt
sama tehnoloogilise lahendusega, projekt täpselt samas rakenduskavas ning selles hankes
olid tingimused paljuski seatud selliselt nagu RTK arvates on korrektne, kuid selline hange
kukkus läbi ja ASV jäi toetusrahastusest ilma ning sideoperaatoritele ja KOV-idele
olulised punktid jäid baasvõrguga ühendamata.
Lk 4 / 7
Antud vaidluse puhul on pakkumistagatis ja selle suurus eelkõige mõeldud pakkuja
motiveerimiseks, et taganedes jääks tagatis vaide esitajale, kuid see ei kata tegelikku
kahju, mis projekti tegemata jätmisel tekiks. Tegemist on 85% ulatuses Euroopa Liidu
toetuse toel rahastatud projektiga, mistõttu ei saa vaide esitaja võtta ülemäära suuri riske
ehitajatega, kes ei ole tegelikult võimelised sellises mahus projekte ellu viima, kuna see võib
kaasa tuua toetusest ilmajäämise. RTK tõi küll välja, et riigihangete seaduse § 90 kohaselt
võib pakkujalt nõuda pakkumuse tagatist pakkuja poolt riigihanke käigus kohustuste
täitmata jätmisega tekitatud kulude täieliku või osalise hüvitamise, sealhulgas hankelepingu
sõlmimise tagamiseks, kuid mitte suuremas summas kui üks protsent hankelepingu
eeldatavast maksumusest. Pakkumuse tagatist tuleb nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses
summas. MKM kinnitas seevastu, et otsuses toodud põhjendused seoses RHS §-ga 90 ei ole
asjakohased ning ei kohaldu antud vaidluse puhul.
Tegu oli avaliku hankemenetlusega ning ükski pakkuja ega ka potentsiaalne pakkuja ei
toonud sel ajal välja, et rahas makstav tagatis on ebamõistlik võrreldes pangagarantiiga. See
on ainult RTK hüpoteetiline oletus, millel puudub igasugune tõendatus. Praktikas tähendab
pangagarantii ja rahas tagamine pakkujale üldjuhul ühte ja sama asja. Pangagarantii
saamiseks peab pakkuja võtma pangast positiivse krediidiotsuse täpselt samuti nagu laenu
puhul, seega pakkuja, kes oleks saanud pangast pangagarantii, oleks saanud ka pangast
rahalise laenu, et tagatis rahas tasuda. Seega praktikast lähtuvalt ei saanud olla kellegi
osalemine piiratud tagatisraha maksmise tõttu. Pakkuja, kes oleks saanud esitada
pangagarantii, oleks sarnase protsessi alusel saanud pangast ka laenu ning seeläbi tasuda
tagatise rahaliselt.
Vaide esitaja soovib välja tuua, et samuti korraldavad riigiasutused mitmeid enampakkumisi
(riigi kinnisvara müük jne), kus tagatisena aktsepteeritakse üksnes rahalist tagatist, mitte
garantiikirja. Turul on väga levinud praktika, et vastavalt hanke iseloomule kujundatakse ka
hanke tagamise tingimused. Need tingimused saavad ja peavad olema kujundatud ka
lähtuvalt hankijast ja tema võimalustest hanke läbiviimise ajal. Hankijal on õigus hinnata
riske konkreetsete hankes olevate projektide raames ning seeläbi kujundada hanke
tagamise tingimused. Seetõttu suuremad projektid, kus hankija ei saa võtta ülemäärast riski,
kujundatakse vastavate tingimustega. Need tingimused ei ole ega saa olla universaalsed
kõikide hangete puhul, sest suurt rolli mängib ka hankija hetkeolukord. Kuna ASV MTÜ näol
on tegemist väga väikese organisatsiooniga, siis sõltub hankija olukord suuresti käimas
olevate projektide arvust.
Kogu hanke läbiviimisel ja täitmisel on ASV enda tegevuses lähtunud turu parimatest
praktikatest, mh võtnud eeskujuks Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse poolt
kasutatavad dokumendid. Samuti on ASV aktiivselt suhelnud RIA-ga ning lähtunud RIA
halduspraktikast ja soovitustest. Seega on ASV seisukohal, et aruande projektis kajastuvad
etteheited ei ole kooskõlas turupraktika ja ka halduspraktikaga. ASV on hankedokumendid
Lk 5 / 7
koostanud lähtudes eesmärgist, et ehitustegevust oleks võimalik teostada kvaliteetselt ning
tähtaegselt, sh arvestades turu- ja halduspraktikat selliste projektide elluviimisel.
RTK peamine argument kahju hindamisel on soodustavate tingimuste loomine Corle OÜ-le
ning hüpotees, et samadel tingimustel oleks olnud ka rohkem hankes osalejaid. Kahju
tõenäosuse hindamisel ei tule arvesse võtta üksnes seda, kas mõni pakkuja võis jätta
pakkumuse esitamata, vaid hinnata tuleks ka selle võimalikku mõju riigihanke tulemusele.
Kui on tõenäoline, et riigihankel oleks osalenud rohkem pakkujaid, kuid tõenäoliselt ei oleks
see mõjutanud hankemenetluse tulemust, ei saa ka liidu eelarvele negatiivset mõju pidada
tõenäoliseks.
Vaide esitaja on seisukohal, et kuna andmesidevõrkude paigaldamise näol on tegemist on
niivõrd spetsiifilise valdkonnaga, siis ei saagi hankel osalejate arvu võrrelda näiteks
üldehituse hankel osalevate ettevõtete arvuga. Lisaks möönis MKM, et hankedokumendi
tingimus, mis nõuab töövõtjalt trassi ehitamise kogemust Põhja-Euroopa
territooriumil, on asjakohane, arvestades tööde spetsiifikat sõltuvalt
maastikuoludest ja kliimast. Sellest lähtuvalt ei saagi eeldada, et hankest oleksid huvitatud
paljud ettevõtted ka mujalt Euroopast ning hankel osalevate ettevõtete ring ongi loogiliselt
väike valdkonna spetsiifika tõttu.
Vaide esitaja leiab, et analoogia korras on võimalik tugineda ka Rõuge valla ja
rakendusüksuse vahelisele vaidlusele, kus vallale heideti ette RHS § 3 põhimõtte rikkumist
ja esitati tagasinõue, mis halduskohtu hinnangul ei olnud põhjendatud. Seejuures selles
kaasuses oli olukord, kus sooviti tingimusi muuta ja sooviti saada ka rakendusüksuse
kooskõlastus sellele, kuid vaide esitajale teadaolevalt rakendusüksus pöördumisele kuidagi
ei vastanud. Eelnev kooskõlastus dokumentidele oli aga olemas. Ringkonnakohus on
otsuses 3-22-833 toonitanud, et alusetult saadud soodustuse tagastamise eesmärk ei
ole sanktsioon, vaid alusetult saadud soodustuse tagastamine (Euroopa Kohtu
01.10.2020 otsus asjas C-743/18, p 64).
Proportsionaalseks saab ringkonnakohtu hinnangul pidada finantskorrektsiooni vaid juhul,
kui selle ulatus ei kaldu ilmselgelt kõrvale sellest summast, mida saab pidada EL eelarvele
tekitatud kahjuks. Nagu eelnevalt selgitatud, on tõenäosus, et riigihankes oleks osalenud
Corle OÜ-ga samadel tingimustel rohkem pakkujaid, küll teoreetiliselt olemas, kuid faktiliselt
on see tõenäosus väga väike, sisuliselt olematu.
Lisaks esitab vaide esitaja tõendavad dokumendid, et toetuse saaja ei ole aktsepteerinud
sätestatud nõuetele mittevastavat pakkumistagatist. Pakkumiste tagatisrahade
koondülevaatest (lisa 1; e-kirja manuses olev Excel fail) tuleneb, et 19.08.2016 maksis Corle
OÜ ASV-le projekti EST-SIDE-13 pakkumistagatise summas 58 629 eurot, millest 43 928
eurot tagastas ASV 15.09.2016. 23.12.2016 maksis Corle OÜ ASV-le teostus-
/pakkumistagatise summas 24 502 eurot, millest 9 886 eurot tagastas ASV 31.07.2018.
Lk 6 / 7
Seega kanded kokku arvestades tasus Corle OÜ EST-SIDE-13 raames ASV-le
pakkumistagatise summas 29 317 eurot. E-kirjavahetusest toetuse saaja ja Corle OÜ vahel
(lisa 1) tuleneb seega, et Corle OÜ nõuab teostustagatise tagastamist projekti EST-SIDE-13
raames summas 29 317 eurot, mis vastab HD punktis 7.1 4%-le.
Menetluslikud küsimused
Tähtaegsus. Vaide esitaja sai vaide kätte 01.07.2024. a. Vaide esitamise tähtaeg on vastavalt
HMS § 75 30 päeva. Vaie esitati 31.07.2024. Järelikult on vaie esitatud tähtaegselt.
Taotlus finantskorrektsiooni otsuse täitmise peatamiseks. ASV taotleb oma vaidega ka
finantskorrektsiooni 01.07.2024. a otsuse nr 11.4-18/24/704 täitmise peatamist kuni
vaidlustuse lahendamiseni. Tuginedes HMS § 81 taotleb ASV iseenda huvide ja õiguste
kaitseks haldusakti täitmise peatamist. ASV on seisukohal, et kuna tegemist on adressaati
oluliselt koormava haldusaktiga, siis on põhjendatud ASV õiguste kaitseks peatada
haldusakti täitmine. Finantskorrektsiooniga ettenähtud rahaline kohustus on adressaadi
jaoks koormav ja võib oluliselt kahjustada adressaadi majanduslikku seisu.
RTK otsuste jõustamine ilma lõpliku õigusselguseta (ilma jõustunud kohtuotsuseta)
kahjustavad avalikku huvi. Finantskorrektsiooni otsused sellistes summades võivad viia
MTÜ olukorda, kus tal ei ole võimalik jätkata avalikes huvides olevate sidevõrkude
valdamise ülesannet. See kahjustab tugevasti avalikku huvi, kuna kümned tuhanded
inimesed, ettevõtted ja asutused sõltuvad ASV sidevõrgu toimimisest (sh piirkonna
mobiilside). Sellise olukorra tekitamine RTK poolt ilma lõpliku õigusselguseta on täielikult
ebaproportsionaalne ja lausa pahatahtlik.
HMS § 76 lg 2 p 6 kinnitus. Vaide esitaja kinnitab, et vaidluses asjas ei ole käimas
kohtumenetlust, vaide esitaja pole kohtu poole pöördunud ega pole ka jõustunud
kohtuotsust.
Esindusõigus. Vastavalt HMS § 76 lg 3 on vaide esitaja kohustatud esitama volikirja, kui
esitab vaide lepingulise esindaja kaudu. Vaide juurde on lisatud volikiri (lisa 2).
Eelnevast tulenevalt MTÜ Eesti Andmesidevõrk oma vaidega taotleb:
1. Rahuldada peatamise taotlus ja peatada finantskorrektsiooni 01.07.2024. a
otsuse nr 11.4-18/24/704 täitmine kuni vaidlustuse lahendamiseni.
2. Rahuldada vaie ja tunnistada täies ulatuses kehtetuks (HMS § 72 lg 1 p 1) Riigi
Tugiteenuste Keskuse finantskorrektsiooni 01.07.2024. a otsus nr 11.4-
18/24/704.
Lk 7 / 7
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Keijo Lindeberg
MTÜ Eesti Andmesidevõrk lepinguline esindaja
Vandeadvokaat
Lisad:
1. Corle OÜ e-kiri koos manustega
2. Volikiri.
Digiallkirjad
03.11.2023
VOLIKIRI / POWER OF ATTORNEY
MTÜ Eesti Andmesidevõrk (registrikood
80361841), mida esindab juhatuse liige
Hanna Kaplan (isikukood 48301240215),
edaspidi nimetatud Klient, volitab
käesolevaga ennast esindama
Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ
(registrikood 14354670) vandeadvokaat
Keijo Lindeberg’i (isikukood
38606252717) ja advokaat Kirke Vaino’t
(isikukood 49808210834) seoses Kliendi ja
kolmandate isikute vahel tekkinud
vaidlustega.
Advokaadil on õigus teha kõiki toiminguid,
mis on vajalikud käesoleva volikirja andmise
aluseks olnud eesmärkide saavutamiseks,
sealhulgas esindada ja kaitsta Klienti kohtus,
kohtueelses menetluses ja teiste füüsiliste
või juriidiliste isikute ees, saada riigi- ja
kohaliku omavalitsuse asutusest
õigusabiteenuse osutamiseks vajalikke
andmeid, tutvuda dokumentidega ning saada
neist ärakirju ja väljavõtteid.
Käesolev volitus on tähtajatu ning antud
edasivolitamise õigusega.
MTÜ Eesti Andmesidevõrk (Estonian
Commercial Registry code 80361841),
represented by member of the board Hanna
Kaplan (personal ID 48301240215),
hereinafter "Client", hereby authorizes
Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ (registry
code 14354670) attorney-at-law Keijo
Lindeberg (personal ID 38606252717) and
attorney Kirke Vaino (personal ID
49808210834) to represent the Client in
relation to disputes between the Client and
third persons.
The Attorney has the right to perform all
actions necessary to achieve the purpose of
this Power of Attorney, among other to
represent and defend of the Client in court,
pre-trial proceedings and against any legal or
natural persons; receive information from
state and local government agencies
necessary for the provision of legal services;
review documents and receive copies and
extracts from such documents.
This Power of Attorney has been issued for
an indefinite period with the right of sub-
authorisation.
MTÜ Eesti Andmesidevõrk Esindaja / Represented by: Hanna Kaplan /digitaalselt allkirjastatud / digitally signed/
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|