Otsus

Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk 01.07.2024 nr 11.4-18/24/703 [email protected]

Pikk tn 15a

Võru linn

65604, Võru maakond

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise

ja toetuse taotluse rahuldamise

käskkirja muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb meetme „Uue

põlvkonna lairibavõrkude arendamine“ tegevuse „Telekommunikatsiooni taristu uuendamine ja

uue rajamine“ raames finantskorrektsiooni otsuse Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk

(edaspidi toetuse saaja) projekti „EST-SIDE-12“ (nr 2014-2020.11.01.17-0033, edaspidi projekt)

osas ja muudab sellega seoses 09.08.2017 Riigi Infosüsteemi Ameti käskkirja nr 1.1-2/17-100

(edaspidi taotluse rahuldamise otsus).

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude täiendaval kontrollimisel, mis tulenes

Rahandusministeeriumi poolt 06.09.2021 kuni 11.02.2022 läbi viidud projektiauditist nr ERF-

337/2021, et toetuse saaja ei ole hanke „EST-SIDE_05.2018“ osa „EST-SIDE-12 (Tartu - (Puhja

- Leie) - Nõo - Elva - Prangli)“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi ka RHS, kuni

14.07.2018 kehtinud redaktsioon) sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, mistõttu

kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb

mitteabikõlblikuks 169 905,20 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

punkt 6, § 45 lg 1 punkt 3, § 46, § 48, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi

2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lõige 1 ja

majandus- ja taristuministri 30.04.2015 määruse nr 37 „Uue põlvkonna elektroonilise side

1 Alates 01.06.2021. a täidab rakendusüksuse ülesandeid Riigi Infosüsteemi Ameti asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri, millega kinnitatakse meetme rakendusüksus, on kättesaadav https://rtk.ee/meetmete-nimekiri

baasvõrgu toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“ (edaspidi meetme

määrus) § 24 punkt 2, § 26, taotluse rahuldamise otsuse punkt 4.2.4, auditi aruanne nr ERF-

337/2021, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ka vaide lahendaja)

30.11.2023 vaideotsus nr 1.1-6/23-025, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid ning

toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

Rakendusüksuse 19.07.2023 finantskorrektsiooni otsusega nr 11.4-18/23/985 (edaspidi ka

esialgne finantskorrektsiooni otsus) loeti hanke EST-SIDE_05.18“ osaga „EST-SIDE-12 (Tartu -

(Puhja - Leie) - Nõo - Elva - Prangli)“ (edaspidi osa „EST-SIDE-12“) seotud kuludest

mitteabikõlblikuks 10%-i ehk 169 905,20 eurot ning nõuti tagasi projekti toetus summas

144 419,41 eurot, kuna toetuse saaja ei ole täitnud talle meetme määruse ja STS-ga pandud

kohustust järgida hankemenetluse korraldamisel ja täitmisel RHS-is sätestatud nõudeid.

16.08.2023 esitas toetuse saaja rakendusüksuse esialgse finantskorrektsiooni otsuse peale

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile vaide, milles asus kokkuvõttes seisukohale, et ei

ole rikkunud RHS § 3 üldpõhimõtteid – hanke ja valdkonna eripäradega arvestades on kõik

hankedokumendid ja neis sätestatud tingimused kooskõlas riigihangete seaduse üldpõhimõtetega,

mistõttu puudub alus 10%-i suuruseks finantskorrektsiooniks.

30.11.2023 vaideotsusega nr 1.1-6/23-025 (edaspidi vaideotsus) rahuldas vaide lahendaja toetuse

saaja vaide osaliselt (esialgse finantskorrektsiooni otsuse osas, milles rakendusüksus tuvastas, et

toetuse saaja on kehtestanud hanke osa suhtes piiravad kvalifitseerimistingimused, asjakohatu ja

põhjendamatu hindamiskriteeriumi ning ebaproportsionaalselt pika pakkumuse jõusoleku tähtaja)

ning tegi rakendusüksusele ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks osas, milles rakendusüksus

tuvastas, et toetuse saaja on kehtestanud hanke osa suhtes ebaproportsionaalselt piirava tingimuse

pakkumistagatise osas ning aktsepteerinud nõuetele mittevastava pakkumistagatise.

1 Toetuse saaja on hanke „EST-SIDE_05.18“ osas „EST-SIDE-12“ kehtestanud

ebaproportsionaalselt piirava pakkumistagatise tasumise tingimuse ning aktsepteerinud

pakkumistagatist, mis ei vasta sätestatud nõuetele

Toetuse saaja on 24.05.2018 avaldanud enda kodulehel hankekutse avalikkusele kättesaadava

fiiberoptilise baasvõrgu ning selle liinirajatiste projekteerimiseks ja ehituseks hanke „EST-

SIDE_05.18“, mis on jaotatud kuueteistkümneks geograafiliselt eraldiseisvaks projektiks ehk

osaks (edaspidi osa). Pakkuja pidi esitama hinnapakkumise, pakkumise tehnilise kirjelduse ja

projekteerimise ning ehitustööde läbiviimise väljapakutava ajakava igale osale eraldi. Igale osale

tehtud pakkumust hinnati eraldi. Pakkuja võis esitada pakkumuse ühele, mõnele või kõikidele

hankes olevatele osadele. Menetluse tulemusena sõlmis toetuse saaja osas „EST-SIDE-12“

edukaks tunnistatud pakkumuse, mis oli ühtlasi ainus pakkumus, esitanud pakkujaga Enersense

AS (kuni 03.02.2022 Empower AS, edaspidi ka töövõtja) 25.07.2018 projekteerimise ja ehituse

peatöövõtulepingu nr EST-SIDE-12 (edaspidi töövõtuleping) maksumusega 1 699 052 eurot

käibemaksuta.

Hanke „EST-SIDE_05.18“ osa „EST-SIDE-12“ läbiviimise õiguspärasuse hindamisel võttis

rakendusüksus arvesse mh projekti „EST-SIDE-28_3 (Võrumaa (Antsla))“ nr 2014-

2020.11.01.18-0044 osas rahandusministeeriumi poolt teostatud projektiauditi lõpparuannet nr

ERF-337/2021, milles auditeeriti sama hanget – „EST-SIDE_05.18“ (hanke osas „EST-SIDE-

28_3“).

Rakendusüksus tuvastas hanke „EST-SIDE_05.18“ osa „EST-SIDE-12“ kontrolli raames

järgmised riigihangete seaduse § 3 rikkumised, mis on mh välja toodud ka auditi lõpparuande

ERF-337/2021 olulise tähelepaneku nr 4.1 all:

-toetuse saaja on kehtestanud ebaproportsionaalselt piirava tingimuse pakkumistagatise

tasumise osas ning aktsepteerinud pakkumistagatist, mis ei vasta sätestatud nõuetele.

1.1 Rikkumise asjaolud

a) Ebaproportsionaalselt piirav tingimus pakkumistagatise tasumise osas

Hanke „EST-SIDE_05.18“ hankedokumendi (edaspidi ka HD) punkti 7.1 kohaselt peab pakkuja

kandma pakkumistagatisena 4% pakkumuse ilma käibemaksuta kogumaksumusest hankija

arvelduskontole. Vastavalt HD punktile 7.2 on pakkujatel, kes on osutunud edukaks pakkujaks

toetuse saaja hangetes EST-SIDE_09.17 ja EST-SIDE_01.18, õigus hanke osas „EST-SIDE-12“

tagatisteks arvestada „EST-SIDE-12_1“ projekti tagatise summa, mis on juba hankijale üle kantud.

Hankedokumendi 7.3 kohaselt võib kuueteistkümnest nelja hanke osa (EST-SIDE-12_2, EST-

SIDE-12_3, EST-SIDE-13_2, EST-SIDE-13_3) puhul pakkumise- ja teostustagatise asendada

panga või kindlustusseltsi allkirjastatud esimese nõudmiseni garantiikirjaga. HD punkt 7.4 näeb

ette, et pakkumistagatis peab olema laekunud pakkumuse avamise hetkeks ning tagatis

realiseeritakse 50% ulatuses (s.t mainitud ulatuses tasutud rahasummat ei tagastata, kui pakkuja

kõrvaldatakse hankelt teadlikult valeandmete edastamise eest, pakkuja põhjustab hanke

nurjumise, pakkuja võtab pakkumuse tagasi või pakkumuse edukaks tunnistatuna keeldub

hankelepingu sõlmimisest 30 päeva jooksul arvates pakkuja tunnistamisest parimaks pakkujaks).

HD punkti 17.4 kohaselt arvestatakse edukaks tunnistatud pakkuja pakkumistagatis ümber

hankelepingu jõustumise hetkest teostustagatiseks. Teostustagatis tagastatakse edukaks

tunnistatud pakkujale pärast tööde üleandmist vastavalt hankelepingule.

Rakendusüksuse hinnangul on tegemist piirava tingimusega, mis läheb vastuollu RHS §-ga 3,

kuivõrd hanke osas „EST-SIDE-12“ (nii nagu ka veel üheteistkümnes hanke „EST-SIDE_05.18“

osas), tuli pakkujatel pakkumistagatisena kanda 4% pakkumuse maksumusest toetuse saaja

arvelduskontole, ilma võimaluseta asendada tagatis panga või kindlustusseltsi garantiikirjaga.

b) Toetuse saaja on aktsepteerinud pakkumistagatise, mis ei vasta sätestatud nõuetele

Enersense AS, kes on edukas pakkuja hanke „EST-SIDE_05.18“ osas „EST-SIDE-12“, on

esitanud pakkumuse koosseisus pakkumistagatise tasumise tõendamiseks 18.08.2016

allkirjastatud dokumendi „EST-SIDE-12_EAS_MTÜ_PAKKUMISTAGATIS

115 000EUR_18.08.2016“. Antud dokument sisaldab maksekorraldust nr MH314831 (edaspidi ka

maksekorraldus) summas 115 000 eurot ning selgitusega „EST-SIDE_04.16 hanke

pakkumistagatis“. HD punkti 7.2 kohaselt võis hanke osa „EST-SIDE-12“ korral pakkuja, kes on

osutunud edukaks hangetes „EST-SIDE_09.17“ (hange kuulutati välja 25.10.2017) ja „EST-

SIDE_01.18“ (hange kuulutati välja 05.03.2018) arvestada tagatiseks projekti „EST-SIDE-12_1“

tagatise summa, mis on juba hankijale üle kantud. Töövõtja poolt esitatud maksekorralduse

selgituse ning tehingu kuupäeva s.o 18.08.2016 põhjal oli tegemist aga pakkumistagatise

tasumisega hanke „EST-SIDE_04.16“2 raames. Eelnevast lähtuvalt ei vasta pakkuja Enersense

AS-i esitatud pakkumistagatis hankedokumendi punktides 7.1 ja 7.2 sätestatud tingimustele.

Tulenevalt eeltoodust on toetuse saaja sõlminud hanke „EST-SIDE_05.18“ osas „EST-SIDE-12“

töövõtulepingu pakkumuse alusel, mis ei vastanud kõikidele hankedokumendis esitatud

tingimustele ja sellega rikkunud RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

1.2 Toetuse saaja seisukoht

Toetuse saaja esindajana märkis Advokaadibüroo LINDEBERG (edaspidi advokaadibüroo)

18.03.2022 esitatud seisukohas, et toetuse saaja ei nõustu audiitorite käsitlusega ja leiab, et kogu

järeldus on pigem hüpoteetiline. Võimatu on teha ühest järeldust, et tegemist on

ebaproportsionaalselt piirava tingimusega. Asjaolu, et teatud juhtudel tuleb raha kanda hankija

arvele ja teatud juhtudel esitada garantiikiri, on midagi sellist, mis oli pakkujatele teada ja sealt

edasi oli pakkujal kohustus hinnata enda likviidsust ja võimekust vastavad tingimused täita.

Advokaadibüroo märkis, et toetuse saaja on kokkuvõtvalt järgneval seisukohal: sätestatud

erinevad lahendused erinevate hanke osade osal ei ole keelatud ega vastuolud üldpõhimõtetega.

2Toetuse saaja kodulehel: https://eestiandmeside.ee/organisatsioon/hanked/ , on toodud lõppenud hangete ülevaade

Advokaadibüroo tõi välja (mh ka 31.05.2023 esitatud seisukohas), et toetuse saaja meelest on

oluline arvestada ka asjaoluga, et kõik hankedokumendid kooskõlastati toetuse andjaga ning sellel

hetkel üheski tingimuses probleeme ei nähtud. Samuti, et ükski pakkujatest pole hankedokumente

vaidlustanud, mistõttu on kõik pakkujad, kes on ühtlasi kogenud ja professionaalsed turuosalised,

pidanud hankedokumentides sisalduvad nõudeid aktsepteeritavateks ning tavapärasteks.

19.12.2022 esitatud seisukohas (mh ka 16.08.2023 esitatud vaides) märkis toetuse saaja, et

Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk on kõik hankedokumendid kooskõlastanud Riigi

Infosüsteemi Ametiga (edaspidi RIA), kes on kinnitanud toetuse oma 09.08.2017 käskkirjaga nr

1.1-2/17-100. Seega enne hanke alustamist oli RIA seisukohal, et hankedokumendid on kooskõlas

riigihangete nõuete ja üldpõhimõtetega. Toetuse saaja hinnangul on kummastav, et kuidas on

saanud tekkida olukord, kus RIA kooskõlastab hankedokumendid ja siis sisuliselt hiljem esitab

pretensiooni ja leiab, et hankedokumendid ei ole kooskõlas riigihangete üldpõhimõtetega.

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

STS § 26 lõike 6 (kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon) järgi peab toetuse saaja järgima

riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid, kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete

seadust ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000

euroga või sellest suurem. Meetme määruse § 24 punkti 2 ja taotluse rahuldamise otsuse punkti

4.2.4 kohaselt järgib toetuse saaja projektiga seotud hangete läbiviimisel riigihangete seadusega

kehtestatud üldpõhimõtteid, eelkõige riigihangete seaduses § 3 punkti 1 põhimõtet, et hankija peab

kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi

mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima

võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.

RHS § 3 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes

muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik

isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud. Samuti on hankija kohustatud tagama riigihanke läbipaistvuse ja

kontrollitavuse ning olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. Tulenevalt

RHS § 3 punktist 5 peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning

saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate

pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.

a) Ebaproportsionaalselt piirav tingimus pakkumistagatise tasumise osas

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja ei ole esitanud kaalukaid põhjendusi, millest

lähtuvalt ei võimaldatud hanke „EST-SIDE_05.18“ osas „EST-SIDE-12“ pakkumistagatisena

hankija arvelduskontole rahasumma kandmise asemel esitada pakkujatel panga või

kindlustusseltsi garantiikirja. Rakendusüksuse hinnangul ei oma toetuse saaja jaoks sisult olulist

erinevust, kas nõutud tagatis tagatakse pakkuja poolt esimese nõudmiseni garantiikirjaga (first

demand guarantee) või kantakse rahasummana toetuse saaja pangakontole. Eelnevat kinnitab ka

asjaolu, et neljas hanke „EST-SIDE_05.18“ osas aktsepteeris toetuse saaja lisaks rahasumma

kandmisele ka panga või kindlustusseltsi allkirjastatud garantiikirja. Küll aga on pakkumuse

tagatise tagamise viis oluline aspekt potentsiaalsetele pakkujatele, kes peavad sellega arvestama

pakkumuse esitamisel. Kandes likviidseid vahendeid arvestatavas mahus (4% hanke osa(de)

pakkumuse(te) käibemaksuta summast) toetuse saaja arvele, kuhu see jääb hankes edukaks

osutumise korral kuni tööde lõpetamiseni, ei pruugi hankest huvitatud isikul olla enam võimalik

hankelepingut (lepinguid) soovitud moel täita ning ta loobub hankes (või teatud osades) osalemast.

Käsitletaval juhul koosnes hange kuueteistkümnest osast, millest ainult nelja osa puhul oli lubatud

pakkumise- ja teostustagatis asendada garantiikirjaga. Seega, kui ettevõtja oleks soovinud esitada

pakkumuse kõigile osadele, siis oleks olnud vajalik likviidsete vahendite summa märkimisväärne.

Ka ainult antud hanke osa „EST-SIDE-12“ arvestades, tuli edukal pakkujal kanda

pakkumistagatisena toetuse saaja arvelduskontole 67 962,08 eurot. Samuti oli näiteks hankes

„EST-SIDE_05.2018“ erinevatele osadele pakkumuse esitanud pakkuja Corle OÜ lõplik toetuse

saajale üle kantud rahasumma üle 100 000 euro, mis on rakendusüksuse hinnangul arvestatava

suurusega. Kuna hanke osale „EST-SIDE-12“ esitati ainult üks pakkumus, siis ei ole välistatud, et

teised hankest huvitatud isikud jätsid vastavale osale pakkumuse esitamata just ebamõistliku

pakkumistagatise tasumise tingimuse tõttu. Likviidsete vahendite piiratuse korral võisid hanke

osast „EST-SIDE-12“ huvitatud ettevõtjad eelistada oma pakkumused teha hanke „EST-

SIDE_05.18“ muudele osadele või üldse osalemisest loobuda. Eelnevast lähtuvalt, arvestades

asjaolusid kogumina, on rakendusüksuse hinnangul sätestatud nõude näol tegemist

ebaproportsionaalselt piirava tingimusega, mis on vastuolus RHS §-i 3 üldpõhimõtetega.

Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande § 3 korraldamise üldpõhimõtete kommentaari 12

kohaselt on seaduses toodud riigihanke korraldamise üksikasjalikud reeglid loodud üldpõhimõtete

järgmiseks ehk on RHS § 3 üldpõhimõtete täpsustatud väljendused. Antud juhul peab

rakendusüksus vajalikuks võrdlusena välja tuua, et riigihangete seaduse § 90 kohaselt võib

pakkujalt nõuda pakkumuse tagatist pakkuja poolt riigihanke käigus kohustuste täitmata jätmisega

tekitatud kulude täieliku või osalise hüvitamise, sealhulgas hankelepingu sõlmimise tagamiseks,

kuid mitte suuremas summas kui üks protsent hankelepingu eeldatavast maksumusest. Pakkumuse

tagatist tuleb nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas. Kui hankija on jaganud riigihanke

ühe menetluse raames osadeks, võib ta nõuda pakkumuse tagatist ka üksnes mõne osa eest

proportsionaalselt osa eeldatava maksumusega. Pakkumuse tagatist osa eest tuleb nõuda kõikidelt

pakkujatelt ühesuguses summas. Pakkuja esitab hankija nõutud pakkumuse tagatise krediidi- või

finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisena hankija

arvelduskontole. Käesoleval juhul on toetuse saaja nõudnud hankes „EST-SIDE_05.18“ osas

„EST-SIDE-12“ pakkujatelt pakkumuse tagatist 4%, mitte 1%, mida on riigihangete puhul

pidanud proportsionaalseks seadusandja, ning seda pakkumuse käibemaksuta kogumaksumusest,

mitte eeldatava hankelepingu maksumusest, mistõttu ei ole ka pakkumuse tagatise summa

pakkujate lõikes ühesugune. Olgugi, et antud juhul RHS § 90 toetuse saajale ei kohaldunud, viitab

see siiski rakendusüksuse hinnangul samuti sellele, et toetuse saaja on sätestanud pakkumuse

tagatise osas ebaproportsionaalselt piirava tingimuse.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole eelkirjeldatud pakkumuse tagatisega seotud tingimus

põhjendatud, kuivõrd piirab oluliselt potentsiaalsete hankest osalevate isikute (nt väiksema

suurusega ettevõtjate) ringi, kes leebematel tingimustel võiksid olla suutelised edukalt

konkureerima.

Vaideotsuses nentis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, et potentsiaalsetel pakkujatel

oli küll teada, millistes hanke osades oli garantiikirja esitamine võimalik ning millistes mitte, kuid

toetuse saaja ei ole põhistanud pakkujate erinevat kohtlemist. Vaide lahendaja oli seisukohal, et

vaidlusalune tingimus ei ole proportsionaalne.

Rakendusüksus selgitab vastuseks toetuse saajale, hankija võib pakkujatele piiranguid seada, kuid

tingimuste kehtestamisel peab jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid

riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Asjaolu, et ükski

pakkujatest pole hankedokumente vaidlustanud, ei muuda hankes kehtestatud tingimusi

vähempiiravamaks, proportsionaalseks ja põhjendatuks, samuti ei saa sellest järeldada, et kõik

hankes osalemisest huvitatud isikud on nõudeid pidanud aktsepteeritavateks ning tavapärasteks.

Selgituste küsimine ja ettepanekute tegemine on pakkujate ja hankes osalemisest huvitatud isikute

õigus, kuid mitte kohustus. Eelnevalt tooduga nõustus vaideotsuses ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium. Samuti on vaidlustuse esitamine iga isiku vaba valik ning selle

esitamine või esitamata jätmine ei mõjuta läbiviidud hanke õiguspärasust. Hankedokumendid olid

hankes osalemisest huvitatud isikutele kättesaadavad toetuse saaja kodulehelt3 ning ei ole

3 https://eestiandmeside.ee/organisatsioon/hanked/

välistatud, et piiravaid tingimusi nähes ei pidanudki nad vajalikuks toetuse saaja poole pöördumist

(sh tingimuste vaidlustamiseks).

Sarnasel seisukohal on olnud ka Tallinna Halduskohus 08.07.2022 otsuses nr 3-19-1219:

„Kvalifitseerimistingimuse heidutavat mõju ei saa välistada väitega, et ükski välispakkuja ei ole

tingimust vaidlustanud ega selle kohta hankijalt selgitusi küsinud. /…/ Vaidlustamine on pakkuja

jaoks täiendav aja- ja ressursikulu, mille kandmisest ei pruugi pakkujad olla huvitatud. /…/

Kaebaja hankijana vastutab tema korraldatud hanke õiguspärasuse eest ja vastutust selles osas ei

ole põhjendatud lükata potentsiaalsetele pakkujatele, kes jätsid oma pakkumuse esitamata või

õigusvastasele hanketingimusele tähelepanu juhtimata või selle vaidlustamata.“.

Lisaks märgib rakendusüksus, et lõplik vastutus riigihanke õiguspäraseks läbiviimiseks lasub STS

§ 26 lõikest 6 ja meetme määruse § 24 punktist 2 tulenevalt toetuse saaja endal. Meetme määruse

§ 13 punkt 1 sätestab ka juba toetuse taotlejale, lisaks STS § 21 lõikes 2 toodule, kohustuse järgida

projektiga seotud hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud üldpõhimõtteid. Toetust

taotledes nõustus toetuse saaja mh toetuse kasutamise tingimustega, sh kohustusega järgida RHS-

i. Seega kui toetuse saaja on rikkunud RHS-ist tulenevaid riigihanke menetlusreegleid, siis peab

ta arvestama, et kui rakendusüksus või audiitorid rikkumise avastavad, järgneb sellele

finantskorrektsioon. Seda vastutust ei saa lükata rakendusüksusele olenemata sellest, kas

rakendusüksus või RIA on eelnevalt toetuse saaja hankedokumente kontrollinud või kas see

kontroll oli piisavalt põhjalik. Olenemata põhjusest, miks RIA toetuse saaja hankedokumente

kontrollides õigusvastase tingimuse olemasolu ei tuvastanud, ei muutu sellest faktiline asjaolu, et

toetuse saaja kehtestatud hanketingimus oli õigusvastane (RHS § 3 kehtis samas sõnastuses juba

hanke läbiviimisel ja hankijal oli kohustus neist põhimõtetest kinni pidada) ja rikkus

potentsiaalsete pakkujate õigusi ning nimetatud rikkumine võis mõjutada hanketulemusi. Seega

on finantskorrektsiooni tegemiseks alus olemas ning sellisel juhul rakendusüksusel

finantskorrektsiooni tegemise otsusest loobumiseks diskretsioon puudub.

Ka Tallinna Halduskohus on 29.11.2021 otsuses haldusasjas nr 3-21-339 märkinud, et olenemata

põhjusest, miks rakendusüksus hankija hankedokumente kontrollides õigusvastaste tingimuste

olemasolu ei tuvastanud, ei muutu sellest faktiline asjaolu, et hankija kehtestatud hanketingimused

olid osaliselt õigusvastased ja rikkusid potentsiaalsete pakkujate õigusi ning see rikkumine võis

mõjutada hanketulemusi. Niisamuti ei saa rakendusüksuse hankekontroll, kus ei tuvastatud

riigihangete reeglite rikkumist, luua toetuse saajale õiguslikku ootust, et ka auditeeriv asutus ei

võiks tulevikus mis tahes rikkumisi tuvastada.

Tallinna Halduskohtu 08.09.2023 otsuses haldusasjas nr 3-22-1809 kinnitas kohus, et üksnes

hankija ise vastutab hankedokumentide õiguspärasuse eest ning varasemad rakendusüksuse

kooskõlastused ei saanud tekitada õiguspärast ootust, et hankija hankedokumendid on

õiguspärased ja mingeid rikkumisi ei esine.

Euroopa Kohus on 05.03.2019 otsuses asjas nr C-349/17 (punktid 105 ja 106) märkinud, et

liikmesriigi asutus, kes on abi ebaseaduslikult andnud, ei saa tekitada abi saajas õiguspärast ootust,

et abi on õiguspärane. Õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele ei saa tugineda liidu õigusakti

konkreetse sätte vastu (viidatud otsuse punkt 104).

Vaideotsuses märkis vaide lahendaja, et kuigi antud juhul on rakendusüksus toetuse saaja

koostatud hankedokumendid meetme määruse kohaselt kooskõlastanud, siis see ei välista hiljem

tuvastatud rikkumiste korral toetuse tagasinõudmist. Vaide lahendaja lisas, et käesoleval juhul on

finantskorrektsiooni otsus tehtud läbiviidud auditi tulemuste põhjal.

Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hanke tingimustes kehtestatud pakkumuse

tagatist puudutav nõue – pakkuja peab kandma pakkumistagatisena 4% pakkumuse ilma

käibemaksuta kogumaksumusest hankija arvelduskontole – on põhjendamatult hanke osas „EST-

SIDE-12“ piiranud pakkujate ringi, eelkõige erinevatest hanke osadest huvitatud isikute osas,

mistõttu ei ole toetuse saaja hanke korraldamisel järginud RHS §-s 3 sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtteid. Põhjendamatult piirava tingimuse kehtestamisega ei kasuta hankija

ka efektiivselt ära turul olevat konkurentsi RHS § 3 punkti 3 mõistes, kuivõrd piirava tingimuse

tõttu saab hankes osaleda vähem pakkujaid, mis omakorda riivab RHS § 3 punktis 5 toodud

rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtet, kuivõrd väiksema pakkujate ringi

korral ei pruugi hankija saada parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhtega hankelepingut.

b) Toetuse saaja on aktsepteerinud pakkumistagatise, mis ei vasta sätestatud nõuetele

Rakendusüksus tuvastas, et edukaks tunnistatud pakkuja Enersense AS-i hanke „EST-

SIDE_05.18“ osale „EST-SIDE-12“ esitatud pakkumuses pakkumistagatisena olnud

maksekorraldus ei vasta HD punktides 7.1, 7.2 ja 7.4 sätestatud tingimustele. Antud

maksekorralduse alusel on Enersense AS 18.08.2016 tasunud toetuse saajale 115 000 eurot ja seda

hanke „EST-SIDE_04.16“ osas, kuid hankedokumentide kohaselt oli lubatud tasaarveldada

tagatise summa ainult projekti „EST-SIDE-12_1“ tagatise summaga, mis on hankijale üle antud ja

seda hangete „EST-SIDE_09.17“/„EST-SIDE_01.18“ raames edukaks osutunud pakkuja poolt.

Isegi4, kui hanke „EST-SIDE_01.18“ osas „EST-SIDE-12_1“ soovis Enersense AS sisuliselt

tasaarveldada nõutud tagatise summa hanke „EST-SIDE_04.16“ osa „EST-SIDE-12“

teostustagatise summaga, mis oli juba hankijale üle kantud ning, mis omakorda arvestati hanke

„EST-SIDE_05.18“ osa „EST-SIDE-12“ pakkumistagatiseks, siis ei vasta tagatise summa hanke

„EST-SIDE_05.18“ HD punktis 7.1 sätestatud tingimusele s.o 4% pakkumuse ilma käibemaksuta

kogumaksumusest.5 Rakendusüksus märgib, et toetuse saaja esitatud dokumentide ega selgituste

põhjal ei ole tõendatud, et töövõtja pakkumistagatis vastas hanke osas „EST-SIDE-12“ sätestatud

tingimustele.6

Kuivõrd toetuse saaja ei ole lähtunud enda kehtestatud tingimustest, st ei ole hanke läbiviimisel

tegutsenud läbipaistvalt ja kontrollitavalt, siis on rakendusüksuse hinnangul toetuse saaja rikkunud

RHS §-i 3.

Toetuse saaja on tekitanud Enersense AS-le teiste hankest huvitatud ettevõtjatega võrreldes

soodsama olukorra. Mõni hanke „EST-SIDE_05.18“ osast „EST-SIDE-12“ huvitatud ettevõtja

võis jätta pakkumuse esitamata, kuivõrd ta ei suutnud esitada nõutud pakkumistagatist, mis oleks

vastanud kõikidele hankedokumendis esitatud tingimustele, mistõttu on tegemist isikute ebavõrdse

kohtlemisega RHS §-i 3 mõttes.

4 Rakendusüksus peab vajalikuks märkida, et Enersense AS ei ole esitatud pakkumuses kirjeldatule viidanud. 5Rakendusüksusele 10.04.2023 esitatud MTÜ Eesti Andmesidevõrk raamatupidamiskonto nr 21212 „Tagatisraha liikumised“ väljavõtte põhjal (vahemikuga 01.01.2016-31.12.2022) kandis Enersense AS hankijale 03.10.2017 hanke „EST-SIDE-04.16“ osade EST-SIDE-11, EST-SIDE-12 ja EST-SIDE-15 teostustagatisteks 114 674 eurot. 06.12.2017 tagastas hankija Enersense AS-le hankeosa EST-SIDE-11 teostustagatise summas 62 694 eurot. Seega jäi lõikude ehk hankeosade EST-SIDE-12 ja EST-SIDE-15 teostustagatiseks 51 980 eurot (114 674-62 694). Hanke EST-SIDE_05.18 lõigu EST-SIDE-12 osas esitas Enersense AS pakkumuse maksumusega 1 699 052 eurot käibemaksuta, millest 4% on 67 962,08 eurot ning lõigu EST-SIDE-15 osas pakkumuse maksumusega 781 443 eurot käibemaksuta, millest 4% on 31 257,72 eurot. Seega pidi hanke vastavate osade/lõikude pakkumistagatis olema kogumaksumusega 99 219,80 eurot, mis on 47 239,80 euro (99219,80-51980) võrra rohkem, kui Enersense AS oli eelnevalt hankijale nimetatud osadega seoses üle kandnud. 6Järelevalvemenetluse raames 02.08.2022 saadetud e-kirjas palus rakendusüksus toetuse saajal selgitada, millist lähtuvalt leidis hankija, et pakkuja Enersense AS on täitnud HD punkti 7.1 nõude: „Pakkuja peab kandma pakkumistagatisena 4% pakkumuse ilma käibemaksuta kogumaksumusest Hankija arvelduskontole", kuivõrd pakkumuse juurde lisatud maksekorraldus nr MH314831 on kuupäevaga 18.08.2016 ja selgitusega „EST- SIDE_04.16 hanke pakkumistagatis", mis ei vasta HD-s sätestatud tingimustele. Lisaks on rakendusüksus juhtinud 02.04.2023 ja 17.04.2023 e-kirjades toetuse saaja tähelepanu asjaolule, et kui ka Enersense AS kasutas pakkumustagatise osas HD punktis 7.2 kirjeldatud tasaarvelduse võimalust, siis ei vasta tagatise summa hankes sätestatud tingimustele, mistõttu kokkuvõttes on toetuse saaja aktsepteerinud pakkumistagatise, mis ei ole kooskõlas hankes sätestatud nõuetega. Toetuse saaja täiendavaid dokumente ja selgitusi eelnevalt kirjeldatu osas ei esitanud.

Rakendusüksus selgitab, et RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtetest tulenevalt peab hankija hanke

korraldamisel tegutsema läbipaistvalt ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt, lähtudes pakkuja

kvalifitseerimisel üksnes enda poolt hankes sätestatud tingimustest ja ei saa neid pärast pakkumuse

esitamist muuta. Rakendusüksus on seisukohal, et isegi kui hankija avastab peale pakkumuste

esitamist, et hankes lisatud tingimus ei ole antud hankes asjakohane või õige, peab ta edasises

menetluses, sh pakkumuste vastavaks tunnistamisel lähtuma enda poolt hanke alusdokumentides

sätestatud nõuetest. Ka vaide lahendaja nõustus vaideotsuses rakendusüksusega, et toetuse saaja

peab lähtuma hankedokumentides sätestatud tingimustest. Samasisulist seisukohta on väljendanud

samuti Euroopa Kohus kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99, rõhutades et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest.

Kokkuvõttes on rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja on rikkunud RHS §-s 3 sätestatud

riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% ja 10%

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lõike 2 kohaselt teevad

liikmesriigid tegevustes või rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade

eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid, mis seisnevad avaliku sektori toetuse täielikus

või osalises tühistamises. Liikmesriigid võtavad arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust

ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. Eeskirjade

eiramisena käsitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 art 2 punkti 36 kohaselt liidu õiguse või selle

kohaldamisega seotud liikmesriigi õiguse rikkumist, mis tuleneb Euroopa struktuuri- ja

investeerimisfondide rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on

mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada liidu eelarvet põhjendamata kuluartikli liidu

eelarvest debiteerimise tõttu.

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse

vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja

see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise

mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi

kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Ühendmääruse § 21 lõike 1 järgi, kui STS § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud

oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole

võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse

toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile

eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui

ühendmääruse 4. peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Rakendusüksus on seisukohal, et hankija poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on

tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks

kujunenud hanke „EST-SIDE_05.18“ osa „EST-SIDE-12“ maksumus, pakkujate ring ning

esitatud pakkumused, kui toetuse saaja ei oleks sätestanud ebaproportsionaalset tingimust

pakkumistagatise osas ning potentsiaalsed pakkujad oleks teadnud, et pakkumistagatist võib

tõendada hanketingimustes sätestatust erineval viisil.

a) Ebaproportsionaalselt piirav tingimus pakkumistagatise tasumise osas (5%)

Rakendusüksus võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et toetuse saaja ei ole elektroonilise

sidevõrgu liinirajatise projekteerimise ja ehitamise hankimisel järginud RHS §-s 3 sätestatud

hanke korraldamise üldpõhimõtteid, eelkõige kohustust jälgida, et seatavad kriteeriumid oleksid

põhjendatud ja proportsionaalsed ning kohelda pakkujaid võrdselt, korraldades hange läbipaistvalt

ja kontrollitavalt. Rakendusüksuse hinnangul ei esine käesoleva rikkumise puhul asjaolusid, mis

tingiksid kõige rangema (25%) finantskorrektsiooni määra rakendamist. Rakendusüksus võtab

arvesse, et kuigi pakkumistagatise tingimus on ebaproportsionaalne ja seeläbi piirav, siis ei ole

oma olemuselt diskrimineeriv (siseriikliku, piirkondliku või kohalike eelistuste läbi), mistõttu ei

ole põhjendatud ja õigustatud rakendada 10%-list finantskorrektsiooni määra. Samas, kuna toetuse

saaja on eksinud mitme riigihanke korraldamise üldpõhimõtte vastu ning hankes puudub

konkurents, siis ei ole põhjendatud ja õigustatud rakendada väiksemat finantskorrektsiooni määra

kui 5%, mis on rakendusüksuse hinnangul proportsionaalne rikkumise raskusega.

Arvestades eeltoodud ei ole tagatud struktuuritoetuse säästlikku ja läbipaistvat kasutamist ning

Euroopa Liidu finantshuvisid on kahjustatud.

Rakendusüksus selgitab, et tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.12.2013 määruse (EL)

nr 1303/20137 artikkel 85 lõike 2 punktist b tuleb finantskorrektsioon teha, kui rikkumise laadist

tulenevalt ei ole võimalik selle finantsmõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et

rikkumisel oli selline mõju. Seetõttu on ka STS § 46 lõikega 1 ja ühendmääruse § 21 lõikega 1

kehtestatud, et, toetust vähendatakse, kui esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata

jätmine tõi kaasa rahalise mõju ehk finantskahju. Ühendmääruse seletuskirja järgi ei pea

finantskahju teke olema reaalne ehk konkreetne summa, st otsene. Riigihangete rikkumiste korral

ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse

ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude

põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades

kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse

finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi

eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Eeltoodut arvestades on finantskorrektsiooni otsuse

tegemine põhjendatud, kui rakendusüksus leiab, et kahju tekkimine hankereeglite rikkumise

tulemusel on põhimõtteliselt võimalik ja selle tekkimist ei saa välistada.8

Samuti on jõutud Euroopa Kohtu otsustes C-383/06–C-385/06 järeldusele, et kui rikutakse

hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu

osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka Euroopa

Liidu eelarvet ja siseturgu.

Rakendusüksus selgitab täiendavalt, et tagantjärgi pole võimalik tuvastada, kas piirava tingimuse

tõttu mõni potentsiaalne pakkuja hankes osalemisest loobus, mistõttu ei saa sellist võimalust

tõsikindlalt välistada. Sarnasel seisukohal on olnud ka Tallinna Halduskohus 08.07.2022 otsuses

nr 3-19-1219: „Kohus peab eluliselt usutavaks, et nimetatud tingimus sai heidutada välispakkujaid

pakkumust esitamast. Sellise võimaluse tagantjärele kontrollimine ja tõendamine ei ole võimalik.

Seetõttu saab ja tuleb lähtuda elulisest usutavusest. Finantskorrektsiooni tegemine ei eelda, et

tuleks ära näidata konkreetsed välisriigi ettevõtjad, kelle õigusi on rikutud. Konkurentsi

kahjustamist saab hanketingimuste õigusvastasuse korral eeldada, sest tõsikindlalt ei saa

välistada vastupidist.“ Eeskirjade eiramise mõju pakkujate ringile on olemuselt hüpoteetiline,

mistõttu ei ole sellist mõju võimalik objektiivsete tõenditega välistada, tulenevalt sellest, et hankest

huvitatud isikute ringi detailselt kindlaks määramine pole võimalik, sest sinna ei kuulu üksnes

hankes osalenud isikud vaid ka kõik need isikud, kes oleksid vastanud hankes osalemise nõuetele,

7 Meetme määruse § 26 lõike 1 järgi tehakse finantskorrektsiooni otsus ja nõutakse toetus tagasi vastavalt STS §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. STS § 45 lõike 1 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel ja sellega kooskõlas. 8 Vt ka Tallinna Halduskohtu otsuse 3-21-339 punkte 14 ja 15 Riigikohtu 28.06.2023 otsuse kohtuasjas nr 5-32-2 punktis 87 on kolleegium mh avaldanud arvamust: ebaseadusliku kvalifitseerimistingimuse kehtestamine on selline rikkumine, mille puhul tuleb eeldada kahju tekkimist EL eelarvele. Kuivõrd finantskorrektsiooni eesmärgiks on hüvitada kahju, mis on rikkumise toimepanemisega eelduslikult liidu eelarvele tekkinud, ei pea vastustaja finantskorrektsiooni otsust tehes tõendama, et piiriülene huvi ja seega võimalik kahju liidu eelarvele oli reaalne.

kuid kes mingil põhjusel pakkumust ei esitanud. Ka praeguse hanke puhul ei ole võimalik hankest

huvitatud isikute ringi üksikasjalikult kindlaks teha, mistõttu pole võimalik ka välistada, et mõni

hankest huvitatud ettevõte piirava tingimuse tõttu hankes osalemisest loobus. Ka Tallinna

Ringkonnakohtu 24.09.2021 otsuse nr 3-19-346 punktis 19 on kohus konstateerinud, et tingimuse

seadmine hanketingimustes pakkumuse esitamisele seatud nõudena välistab võimaluse hinnata,

kes ja millise hinnaga oleks veel saanud pakkumuse hankemenetlustes esitada, ning sellises

olukorras ei ole võimalik veenduda, et kahju ei tekkinud ja kõik ülejäänud pakkumused oleksid

vältimatult olnud kallimad kui eduka pakkuja pakkumus. Rakendusüksus märgib, et toetuse saaja

ei ole tõendanud ega usutavalt põhistanud, et finantskorrektsiooni otsuses toodud rikkumise

tulemusel on kahju tekkimise võimalus ilmselgelt välistatud.

b) Toetuse saaja on aktsepteerinud pakkumistagatise, mis ei vasta hankes sätestatud nõuetele

(10%)

Rakendusüksus võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et toetuse saaja ei ole elektroonilise

sidevõrgu liinirajatise projekteerimise ja ehitamise hankimisel järginud RHS §-s 3 sätestatud

hanke korraldamise üldpõhimõtteid, eelkõige kohustust korraldada hange läbipaistvalt ja

kontrollitavalt ning kohelda pakkujaid võrdselt. Rakendusüksuse hinnangul on üldjuhul

proportsionaalne rakendada kõrgeimat, 25-protsendilist, finantskorrektsiooni määra juhul, kui

etteheidetava rikkumise puudumise korral oleks riigihanke tulemused olnud vaieldamatult

teistsugused. Antud juhul on toetuse saaja hanke osas „EST-SIDE-12“ kvalifitseerinud pakkuja,

kes ei vastanud hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ning on sõlminud seejärel vastava

pakkujaga töövõtulepingu, seega olnuks hanke vastava osa tulemus teine, kui toetuse saaja oleks

kooskõlas riigihanke üldpõhimõtetega pakkuja nõuetekohase pakkumustagatise puudumise tõttu

kvalifitseerimata jätnud. Samas arvestab rakendusüksus ka asjaoluga, et toetuse saaja kontol oli

rohkem kui pool pakkumustagatise väärtusest olevaid pakkujale kuuluvaid rahalisi vahendeid,

millega saanuks hankelepingu sõlmimata jätmisest tekkida võinud kahju katta, mistõttu peab

põhjendatuks antud juhul kohaldada kõige rangemast finantskorrektsioonist madalamat

finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksuse hinnangul ei esine selliseid asjaolusid, mis õigustaks

10%-lisest madalama finantskorrektsiooni määra rakendamist. Arvestades eeltoodut ei ole tagatud

struktuuritoetuse säästlikku ja läbipaistvat kasutamist ning Euroopa Liidu finantshuvisid on

kahjustatud.

Rakendusüksus rõhutab, et hangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

Vaideotsuses leidis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, et rakendusüksus on teinud

esialgse finantskorrektsiooni otsuse seoses rikkumisega „toetuse saaja on aktsepteerinud

mittevastava pakkumistagatise“ õiguspäraselt.

1.5 Hanke „EST-SIDE_05.18“ osa „EST-SIDE-12“ kuludele tervikuna rakendatav

finantskorrektsiooni määr ja projekti eelarve vähendamine

Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille

mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis

sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna

hanke „EST-SIDE_05.18“ osas „EST-SIDE-12“ on tuvastatud kaks rikkumist, millest otsuse

punkti 1.1 (a) käsitletud rikkumise osas peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 5%-list

finantskorrektsiooni määra ning otsuse punktis 1.1 (b) käsitletud rikkumise osas 10%-list

finantskorrektsiooni määra, siis rakendatakse hanke „EST-SIDE_05.18“ osa „EST-SIDE-12“

puhul tervikuna finantskorrektsiooni määra 10% ulatuses.

Toetuse saaja on hanke EST-SIDE_05.18“ osa „EST-SIDE-12“ alusel tekkinud kulusid kajastanud

kuludokumentides tunnustega 2-8 projekti tegevuse nr 2 „Projekteerimine ja ehitus“ raames kokku

abikõlblikus summas 1 699 052 eurot.

Lähtudes otsuse punktis 1 tehtud järeldustest ja võttes aluseks ühendmääruse § 21 lõige 1

loeb rakendusüksus hanke EST-SIDE_05.18“ osaga „EST-SIDE-12“ seotud abikõlblikest

kuludest mitteabikõlblikuks 10% ehk 169 905,20 eurot (10%*1 699 052), millest Euroopa

Regionaalarengu Fondi toetus kokku moodustab 144 419,41 eurot ning omafinantseering

25 485,79 eurot.

Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt

toetuse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti

osas 09.08.2017 taotluse rahuldamise otsust nr 1.1-2/17-100 ning vähendab mitteabikõlbliku

summa ulatuses projekti eelarvet.

2 Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 tuginedes peab rakendusüksus enne haldusakti andmist

andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis otsuse

kohta oma arvamus ja vastuväited. Sama paragrahvi lg 3 punkti 2 kohaselt võib haldusmenetluse

läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt

taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete

saamiseks.

Otsuses käsitletud rikkumise osas samasisulise finantskorrektsiooni otsuse tegemisel on

rakendusüksus arvesse võtnud toetuse saaja selgitusi, mis on esitatud esialgse finantskorrektsiooni

otsuse koostamise ja vaidemenetluse käigus. Seetõttu rakendusüksus käesolevat otsust toetuse

saajale täiendavaks ärakuulamiseks enam ei saada.

3 Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „EST-SIDE-12“ raames mitteabikõlblikuks kuluks kokku

169 905,20 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus kokku moodustab

144 419,41 eurot ja omafinantseering 25 485,79 eurot;

2. vähendada hanke EST-SIDE_05.18“ osaga „EST-SIDE-12“ seotud abikõlblikke kulusid

projektis 10% võrra;

3. nõuda toetuse saajalt tagasi projekti raames välja makstud toetus summas 144 419,41 eurot;

4. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima

hakkamise päevast tagastatav toetus summas 144 419,41 eurot Rahandusministeeriumi

pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või

Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank

EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082925.

Selgituseks märkida projekti number ja otsuse number. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks

toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja vastavalt STS § 49 lõikele 1 maksma viivist 0,1

protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest;

5. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 2 „Projekteerimine ja ehitus“ summas 169 905,20

eurot;

6. muuta taotluse rahuldamise otsuse punkti 1.1 teist ja kolmandat lauset alljärgnevalt:

6.1. „1.1 Projekti eeldatav maksumus võib olla kuni 1 588 613,62 eurot. Projektile

eraldatav toetuse („hüvitis“ komisjoni otsuse tähenduses) suurim summa võib olla kuni

1 350 321,59 eurot“.

Otsuse vaidlustamine

Käesoleva otsuse peale on õigus esitada vaie rakendusüksuse kaudu Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile STS-i ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja

korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marge Kõiva

elukestva õppe ja IT-arenduse talituse juhataja

osakonna juhataja ülesannetes

Koostaja: Kersti Metsalo

663 2026

[email protected]