Otsus

Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk 01.07.2024 nr 11.4-18/24/700 [email protected]

Pikk tn 15a

Võru linn

65604, Võru maakond

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise

ja toetuse taotluse rahuldamise

käskkirja muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb meetme „Uue

põlvkonna lairibavõrkude arendamise“ tegevuse „Telekommunikatsiooni taristu uuendamine ja

uue rajamine“ raames finantskorrektsiooni otsuse Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk

(edaspidi toetuse saaja) projekti „EST-SIDE-12_2 (Tartumaa)“ (nr 2014-2020.11.01.18-0046,

edaspidi projekt) osas ja muudab sellega seoses 27.09.2018 Riigi Infosüsteemi Ameti käskkirja nr

1.1-2/18-126 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus).

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude täiendaval kontrollimisel, mis tulenes

Rahandusministeeriumi poolt 06.09.2021 kuni 11.02.2022 läbi viidud projektiauditist nr ERF-

337/2021, et toetuse saaja ei ole hanke „EST-SIDE_05.2018“ osa „EST-SIDE-12_2“ täitmisel

järginud riigihangete seaduses (edaspidi ka RHS, kuni 14.07.2018 kehtinud redaktsioon) sätestatud

riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud

kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks 25 760 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

punkt 6, § 45 lg 1 punkt 3, § 46, § 48, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi

2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lõige 1 ja

majandus- ja taristuministri 30.04.2015 määruse nr 37 „Uue põlvkonna elektroonilise side

baasvõrgu toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“ (edaspidi meetme

määrus) § 24 punkt 2, § 26, taotluse rahuldamise otsuse punkt 4.2.4, Majandus- ja

1 Alates 01.06.2021. a täidab rakendusüksuse ülesandeid Riigi Infosüsteemi Ameti asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri, millega kinnitatakse meetme rakendusüksus, on kättesaadav https://rtk.ee/meetmete-nimekiri

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ka vaide lahendaja) 30.11.2023 vaideotsus nr 1.1-

6/23-025, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid ning toetuse saajaga peetud

kirjavahetus.

Rakendusüksuse 19.07.2023 finantskorrektsiooni otsusega nr 11.4-18/23/982 (edaspidi ka

esialgne finantskorrektsiooni otsus) loeti hanke EST-SIDE_05.18“ osaga „EST-SIDE-12_2“

seotud kuludest mitteabikõlblikuks 10%-i ehk 25 760 eurot ning nõuti tagasi projekti toetus

summas 21 896 eurot, kuna toetuse saaja ei ole täitnud talle meetme määruse ja STS-ga pandud

kohustust järgida riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid.

16.08.2023 esitas toetuse saaja rakendusüksuse esialgse finantskorrektsiooni otsuse peale

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile vaide, milles asus kokkuvõttes seisukohale, et ei

ole rikkunud RHS § 3 üldpõhimõtteid, mistõttu puudub alus 10%-i suuruseks

finantskorrektsiooniks.

30.11.2023 vaideotsusega nr 1.1-6/23-025 (edaspidi vaideotsus) rahuldas vaide lahendaja toetuse

saaja vaide osaliselt (esialgse finantskorrektsiooni otsuse osas, milles rakendusüksus tuvastas, et

toetuse saaja on kehtestanud hanke osa suhtes ebaproportsionaalse kvalifitseerimistingimuse,

piiravad kvalifitseerimistingimused, asjakohatu ja põhjendamatu hindamiskriteeriumi ning

ebaproportsionaalselt pika pakkumuse jõusoleku tähtaja) ning tegi rakendusüksusele ettekirjutuse

asja uueks otsustamiseks osas, milles rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja on aktsepteerinud

töövõtja poolt teostustagatise ja garantiikirja esitamata jätmise ning teinud lubamatu ettemakse.

1 Toetuse saaja on hanke „EST-SIDE_05.18“ osas „EST-SIDE-12_2“ muutnud

töövõtulepingut pakkuja kasuks, kuivõrd töövõtja ei ole esitanud töövõtulepingu punkti

14.1 kohast teostustagatist ning punkti 14.2 kohast garantiiperioodi garantiikirja, mille

tulemusel on toetuse saaja teinud töövõtjale lubamatu ettemakse

Toetuse saaja on 24.05.2018 avaldanud enda kodulehel hankekutse avalikkusele kättesaadava

fiiberoptilise baasvõrgu ning selle liinirajatiste projekteerimiseks ja ehituseks hanke „EST-

SIDE_05.18“, mis on jaotatud kuueteistkümneks geograafiliselt eraldiseisvaks projektiks ehk

osaks (edaspidi osa). Pakkuja pidi esitama hinnapakkumise, pakkumise tehnilise kirjelduse ja

projekteerimise ning ehitustööde läbiviimise väljapakutava ajakava igale osale eraldi. Pakkuja võis

esitada pakkumuse ühele, mõnele või kõikidele hankes olevatele osadele. Igale osale tehtud

pakkumust hinnati eraldi. Menetluse tulemusena sõlmis toetuse saaja osas „EST-SIDE-12_2“

edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga Corle OÜ (edaspidi ka töövõtja) 21.12.2018

projekteerimise ja ehituse peatöövõtulepingu nr EST-SIDE-12_2 (edaspidi töövõtuleping)

maksumusega 257 600 eurot käibemaksuta.

Rakendusüksus tuvastas hanke „EST-SIDE_05.18“ osa „EST-SIDE-12_2“ kontrolli raames

järgmised riigihangete seaduse § 3 rikkumised:

-toetuse saaja on muutnud töövõtulepingut pakkuja kasuks, kuivõrd töövõtja ei ole

esitanud töövõtulepingu punkti 14.1 kohast teostustagatist ning punkti 14.2 kohast

garantiiperioodi garantiikirja, mille tulemusel on toetuse saaja teinud töövõtjale

lubamatu ettemakse.

1.1 Rikkumise asjaolud

Hanke „EST-SIDE_05.18“ hankedokumendi (edaspidi ka HD) lisa 8 „Hankelepingu projekti“

(edaspidi HD lisa 8) punkti 14.1 kohaselt tuleb töövõtjal enne lepingu sõlmimist tasuda hankija

arvelduskontole teostustagatis, mille suuruseks on 4% lepingu käibemaksuta hinnast.

HD lisa 8 ja töövõtulepingu punkti 14.2 kohaselt on töövõtja kohustatud andma toetuse saajale

hiljemalt koos ehituse lõppakti üleandmisega Eesti krediidiasutuse või kindlustusseltsi

tagasivõtmatu ning tingimusteta, väljamaksekohustusega esimesel nõudmisel (on first demand)

garantiikirja garantiiperioodi kohustuste täitmise tagamiseks, mis vastab 3% lepingu käibemaksuta

hinnast. Garantiiperioodi tagatise kehtivus ei või lõppeda varem kui kaks kuud pärast

garantiiperioodi lõppu. Kirjeldatud garantiid kohustub töövõtja lepingu punkti 14.9 kohaselt

hoidma katkematus jõus.

HD lisa 8 ja töövõtulepingu punkti 6.8 kohaselt, kui töövõtja ei esita garantiiperioodi aegset

tagatist, siis tasub toetuse saaja lõpparve pärast garantiitööde nõuetekohast teostamist.

Hankija sõlmis 21.12.2018 Corle OÜ-ga töövõtulepingu, mille punkti 14.1 põhjal oli töövõtja

eelnevalt tasunud tellija arvelduskontole nõutud teostustagatise ja seda suuruses 4% lepingu

käibemaksuta hinnast ehk summas 10 304 eurot. Töövõtulepingu raames tehtud tööd anti üle ja

võeti vastu 24.08.2020 allkirjastatud ehituse lõppaktiga. Seega pidi töövõtja esitama vastavalt

punktile 14.2 tellijale hiljemalt koos ehituse lõppakti üleandmisega ehk 24.08.2020 garantiikirja

garantiiperioodi kohustuste täitmise tagamiseks.

Kuivõrd töövõtja tegelikkuses ei tasunud hankijale nõutud teostustagatist ning ei esitanud

garantiiperioodi aegset tagatist, siis ei ole HD lisa 8 ja töövõtulepingu punktides 14.1 ja 14.2

tagatistele sätestatud nõuded täidetud. Aktsepteerides teostustagatise mittetasumist ja

garantiiperioodi tagatise garantiikirja mitteesitamist, on toetuse saaja muutnud töövõtulepingu

tingimusi pakkujale soodsamaks võrreldes sellega, mis oli välja kuulutatud hankes ja sätestatud

töövõtulepingus.

Tulenevalt asjaolust, et töövõtja ei esitanud garantiiperioodi aegset tagatist, siis tuli toetuse saajal

lõpparve tasuda pärast garantiitööde nõuetekohast teostamist. Töövõtjale on lõppmakse makstud

ca 22 kuud varasemalt, kui seda nägi ette töövõtuleping.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja ei ole töövõtulepingut täites lähtunud

hankedokumentides ega töövõtulepingus kehtestatud tingimustest ning on sellega rikkunud RHS

§-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid.

1.2 Toetuse saaja seisukoht

Toetuse saaja esindajana märkis Advokaadibüroo LINDEBERG (edaspidi advokaadibüroo)

31.05.2023 esitatud seisukohas (mh ka 16.08.2023 esitatud vaides), et toetuse saaja ja Corle OÜ

leppisid hankelepingut täites kokku, et 4% teostustagatist ei tagasta toetuse saaja Corle OÜ-le ja

see raha loetakse garantiitagatiseks, mis väljendus rahasummas ja mis jäi toetuse saaja arvele

ning mida sai toetuse saaja võimalusel koheselt kasutada garantiitööde teostamiseks. Seejuures

oli rahasumma suurem, kui oleks pidanud olema garantiitagatis (3% pidi olema). Toetuse saaja

on seisukohal, et selline käitumine poolte poolt oli lubatud ja kooskõlas hankelepingu

tingimustega. Lepingu punkte 14.1 ja 14.2 ning teise sama peatüki punkte on võimalik tõlgendada

selliselt, et selline teostustagastuse ümberarvestamine garantiitagastuseks on lubatud ning sellise

lahendusega oli võimalik arvestada ka kõigil pakkujatel juba hanke korraldamise ajal. Seega on

toetuse saaja seisukohal, et garantiitagatis oli sisuliselt ikkagi tagatud ja vastavat rikkumist ei

esine.

Advokaadibüroo märkis, et toetuse saaja rakendusüksuse täiendatud otsustega ei nõustu ja on

jätkuvalt seisukohal, et tegelikult ei esine projekti elluviimisel otsuses viidatud rikkumisi. Toetuse

saaja on seisukohal, et projekti on läbi viidud vastavalt kohalduvates õigusaktides sätestatule ja

puudub alus tagasinõudeks ning finantskorrektsioonideks. Seejuures on toetuse saaja seisukohal,

et hea haldustavaga kooskõlas olevaks ei saa pidada ka rakendusüksuse tõlgendust, et eesmärk on

auditeeritavas hankes vigu leida ja iga hinna eest tagasinõue esitada. Toetuse saaja on seisukohal,

et rakendusüksusel on kohustus kasutada oma kaalutlusõigust proportsionaalselt ja eesmärk peaks

olema soodustada riigihange korraldamist ning tõlgendusi, mis ei too kaasa tagasinõudeid.

Seejuures isegi, kui hangetes oleks puudusi (toetuse saaja sellega ei nõustu), siis jääb

rakendusüksusel ikkagi alles kaalutlusõigus ja toetuse saaja on seisukohal, et rakendusüksus oleks

pidanud ka sellisel juhul jõudma tulemini, et tagasinõuet ei esita.

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

STS § 26 lõike 6 (kuni 16.12.2018 kehtinud redaktsioon) järgi peab toetuse saaja järgima

riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid, kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete

seadust ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000

euroga või sellest suurem. Meetme määruse § 24 punkti 2 ja taotluse rahuldamise otsuse punkti

4.2.4 kohaselt järgib toetuse saaja projektiga seotud hangete läbiviimisel riigihangete seadusega

kehtestatud üldpõhimõtteid, eelkõige riigihangete seaduses § 3 punkti 1 põhimõtet, et hankija peab

kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi

mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima

võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.

RHS § 3 punkti 2 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes

muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik

isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud. RHS § 3 punkti 1 järgi peab hankija tegutsema riigihanke

korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt.

RHS § 3 punktis 1 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et

riigihankest huvitatud ettevõtjad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev

ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute

võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule

pakkujale soodsamat olukorda. Eelnevast lähtuvalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja

peab hanke täitmisel lähtuma üksnes enda poolt sätestatud lepingu tingimustest. Toetuse saaja on

enda poolt kehtestatud tingimustega seotud ega saa asuda tingimusi menetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma. Eeltooduga nõustus vaideotsuses ka

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Samuti peab toetuse saaja piisava hoolsusega

jälgima, et töövõtja poolt esitatavad dokumendid vastaksid hankedokumentides ja hankelepingus

kehtestatud tingimustele.

Tuginedes esitatud andmetele on töövõtja jätnud toetuse saajale esitamata töövõtulepingu punkti

14.2 kohase garantiiperioodi tagatise garantiikirja, mis vastab kolmele protsendile lepingu

käibemaksuta hinnast. Rakendusüksuse hinnangul on garantiiperioodi tagatise nõudest loobumise

näol tegemist olulise töövõtulepingu muudatusega. Täiendavalt märgib rakendusüksus, et kuigi

hankedokumendi punkt 17.4 nägi ette, et edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja

pakkumistagatis arvestatakse ümber hankelepingu jõustumise hetkest teostustagatiseks, siis nägi

sama punkt ja töövõtulepingu punkt 14.1 omakorda ette, et teostustagatis tagastatakse edukaks

tunnistatud pakkujale pärast ehituse lõppakti aktsepteerimist või vaegtööde korral pärast

vaegtööde nõuetekohast teostamist. Teostustagatist ei tagastata või tehakse sellest vastavad

tasaarvestused, kui toetuse saajal on lepingust tulenevad nõuded töövõtja vastu. Seega ei ole

võimalik ka pakkumis- ja hilisema teostustagatise summat lugeda garantiiperioodi tagatiseks,

kuivõrd see kuulus tagastamisele töövõtjale.

Rakendusüksuse hinnangul oleks saanud hankelepingu punkti 14.1 kohaselt teostustagatist ümber

arvestada garantiitagatiseks vaid olukorras, kus hankijal olnuks töövõtja vastu ka vastav nõue.

Antud juhul selline nõue puudus, sest hankelepingu punkti 6.8 kohaselt võis töövõtja jätta ka

garantiitagatise esitamata, mille puhul kuulus lõppmakse tasumisele peale garantiitööde

teostamist. Isegi kui asuda seisukohale (millega rakendusüksus ei nõustu), et selline

ümberarvestamine oli võimalik, siis ei olnud seda käesoleval juhul võimalik rakendada. Nimelt

esitas toetuse saaja 28.03.2023, 10.04.2023 ja 02.05.2023 saadetud e-kirjadega rakendusüksusele

kliendi Corle OÜ tagatisrahade liikumiste kohta raamatupidamiskonto nr 21212 „Tagatisraha

liikumised“ väljavõtte ning raamatupidamiskonto nr 10122 „Arvelduskonto NORDEA 0180

liikumised“ väljavõtte (perioodiga 01.01.2016 kuni 31.12.2022), millede põhjal ei ole töövõtja

hankijale töövõtulepingu punkti 14.1 kohast teostustagatist tasunud.2 Seega, kuivõrd Corle OÜ ei

ole hankijale tasunud lepingu punkti 14.1 kohast teostustagatist (toetuse saaja ei ole esitanud

sellekohaseid tõendeid), siis ei ole seda saanud ümber arvestada ka garantiiperioodi tagatiseks.

Rakendusüksus on seisukohal, et tegemist on oluliste töövõtulepingu muudatustega, kuivõrd

muudatustega lisati tingimused, mis laiendanuks võimalike hankes vastavas osas osalejate või

vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka. Seda põhjusel, et kui hankija oleks

esialgsetes töövõtulepingu tingimustes loobunud teostustagatise ja garantiiperioodi aegse tagatise

nõudmisest üldse, siis oleks saanud hanke osas osaleda ka sellised pakkujad, kellel teostustagatise

ja garantiiperioodi tagatise esitamise võimalust ei olnud. Rakendusüksuse hinnangul on tegemist

olukorraga, kus hankija muutis hankelepingu tingimusi pakkujale oluliselt soodsamaks võrreldes

sellega, mis hankes välja kuulutati.

Rakendusüksus nõustub, et toetuse saaja on töövõtulepingus (punkt 20.6) sätestanud garantiide

osas leppetrahvi nõudmise võimaluse. Seda mh garantiide esitamise või nende mittekohastel

tingimustel esitamise korral või nende kehtivana hoidmise kohustuse rikkumise korral. Kuigi

toetuse saajal oli õigus eelnevalt mainitud juhtudel nõuda töövõtjalt leppetrahvi tasumist 0,1%

lepingu hinnast päevas, siis ei ole rakendusüksusele teadaolevalt toetuse saaja töövõtjalt

leppetrahvi nõudnud. Rakendusüksus selgitab, et kui hankija on hankedokumentide koosseisus

olnud lepingutingimustes näinud ette leppetrahvi nõude võimaluse, siis tuleks hankijal

hankelepingu mittenõuetekohasel täitmisel lähtuda hankelepingus sätestatust, st kohaldada

leppetrahvi. Olukorras, kus toetuse saaja ei ole täiendavaid tähtaegu sisuliselt seadnud ning

leppetrahvi nõudnud, on toetuse saaja andnud oma nõustumise lepingu muutmiseks ehituse

garantiiperioodi tagatise esitamiste osas.

Hankelepingu muutmisena on käsitletavad ka need olukorrad, kus pooled sellekohaseid ja

konkreetseid tahteavaldusi ei tee, kuid vaikimisi aktsepteerivad toimuvat ning ei reageeri enda

poolt sätestatud tingimuste täitmisele hankelepingu kehtivuse ajal, s.t hankelepingu muutmine

võib avalduda ka selle reaalses täitmises. Seega on hankelepingu muutmisega RHS-i mõttes

tegemist alati, kui hankelepingu mõni tingimus saab esialgsest erineva sisu või lisandub

hankelepingusse tingimusi, mida seal varem ei olnud, samuti juhul, kui hankelepingu mõni

esialgne tingimus kaob. Seega on käesoleval juhul tegemist sõlmitud hankelepingu muudatusega,

kuna töövõtja ei esitanud ning hankija ei nõudnud teostustagatise ja garantiiperioodi tagatise

olemasolu. Seega on töövõtulepingu muutmine toimunud selle täitmise kaudu. Hanke osas „EST-

SIDE-12_2“ vaidlusaluste tagatiste nõudmata jätmisel oleks võinud pakkujate ring olla laiem.

2 Rakendusüksus peab vajalikuks märkida, et HD punkt 7.3 võimaldab mh hanke osa „EST-SIDE-12_2“ puhul pakkumise- ja teostustagatise asendada panga või kindlustusseltsi allkirjastatud esimese nõudmiseni garantiikirjaga ning punkt 17.4 arvestada edukaks tunnistatud pakkuja pakkumistagatis ümber hankelepingu jõustumise hetkest teostustagatiseks (teostustagatis tagastatakse edukaks tunnistatud pakkujale pärast tööde üleandmist vastavalt hankelepingule). Toetuse saaja ei ole viidanud ega esitanud ühtegi tõendusmaterjali, et Corle OÜ oleks esitanud lepingu punkti 14.1 täitmiseks teostustagatise asemel garantiikirja. Töövõtja Corle OÜ esitas hanke EST-SIDE_05.18 osades EST-SIDE-12_2, EST-SIDE-13_2 ja EST-SIDE-13_3 pakkumistagatisena Luminor Bank AS garantiikirja nr. 09T2033893305 summas 16 888 eurot, kinnitamaks, et ei võta pakkumust selle jõusoleku ajal tagasi. Kuivõrd Corle OÜ asendas pakkumistagatise garantiikirjaga, siis puudus töövõtjal võimalus rakendada HD punkti 17.4 ehk pakkumistagatist ümber arvestada teostustagatiseks. Rakendusüksus on juhtinud 02.04.2022 ja 17.04.2022 e-kirjades toetuse saaja tähelepanu asjaolule, et esitatud raamatupidamisväljavõtete põhjal, ei ole Corle OÜ töövõtulepingu punkti 14.1 kohast teostustagatist tasunud ning esitamata on töövõtulepingu punktis 14.2 kirjeldatud garantiikiri garantiiperioodi kohustustuste täitmise tagamiseks.

Potentsiaalsetel pakkujatel tuli tagatistele kehtestatud nõuetega3 arvestada juba pakkumuse

esitamise hetkel ning sellest lähtuvalt hinnata, kas neil on võimalik nimetatud tingimustel hanke

vastavas osas osaleda. Lisaks on tagatiste esitamine seotud ka rahalise kohustusega, mistõttu ei

saa välistada ka nende mõju hankelepingu hinnale. Eelnevast lähtuvalt oli rakendusüksuse

hinnangul kirjeldatud töövõtulepingu muutmine lubamatu.

Ka õiguskirjanduses on leitud, et hankelepingu täitmine teistel tingimustel kui pakkumus tehti, on

vastuolus ennekõike pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega4.

Ehituse lõppakt allkirjastati toetuse saaja ja töövõtja poolt 24.08.2020, mis teeb garantiiperioodi

lõpptähtajaks 24.08.2022. Toetuse saaja on töövõtjale tasunud lõpparve nr 200077 (edaspidi

lõpparve) osaliselt (omafinantseeringu ulatuses)5 02.10.2020 ja seejärel esitanud maksetaotluse

alusel rakendusüksusele toetuse osa maksmiseks, mis tasuti lõplikult rakendusüksuse poolt toetuse

saajale 07.10.2020. Kuivõrd töövõtja ei ole toetuse saajale töövõtulepingu punkti 14.2 kohast

garantiiperioodi tagatise garantiikirja esitanud, siis lähtudes lepingu punktist 6.8 tuli toetuse saajal

tasuda lõpparve alles pärast garantiitööde nõuetekohast teostamist ehk pärast garantiiperioodi.

Seega tehti töövõtjale lõpparve alusel lõppmakse tingimustel, mida töövõtuleping ega

hankedokumendid ette ei näinud ning toetuse saaja on muutnud oma tegevusega töövõtulepingut

olenemata sellest, et lepingu muudatust ei ole sõlmitud kirjalikult nagu töövõtulepingu punkt 22.2

ette näeb. Rakendusüksus peab vajalikuks märkida, et lepingu muudatuse vorminõude rikkumine

ei mõjuta lepingus sätestamata tingimustel makse tegemist käsitlemast hankelepingu

muudatusena.

Töövõtulepingu alusel tasumisele kuuluva lõpparve maksumusega 267 120 eurot (sh abikõlblik

summa 222 600 eurot) maksmine töövõtjale ca 22 kuud ettenähtust varem muudab rakendusüksuse

hinnangul töövõtulepingust ja HD-st tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra töövõtja kasuks

töövõtulepingus sätestamata viisil.

Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et töövõtulepingu täitmine on toimunud oluliselt

teistsugustel tingimustel, kui toetuse saaja oli hankedokumentides sätestanud. Kui toetuse saaja

võimaldab edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujal hankelepingut täita

hankedokumentides kehtestatud tingimustest teistsugustel tingimustel, rikub toetuse saaja sellega

RHS § 3 punktis 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtet, sest toetuse saaja ei tegutse

läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Rakendusüksus juhib tähelepanu mh asjaolule,

et toetuse saaja ei ole töövõtulepingu tingimuste muutmist kirjalikult vormistanud.

Töövõtulepingu tingimuste olulise muutmise kirjalikult vormistamata jätmine muudab ainuüksi

seetõttu riigihanke läbipaistmatuks ja kontrollimatuks, sest töövõtulepingu tegelik täitmine ja

töövõtulepingus sätestatud tingimused ei lange omavahel kokku.

RHS § 3 punktis 1 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et hankest

huvitatud ettevõtjad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja

kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud,

et menetlus peab olema läbiviidud selgete ja ühtsete reeglite alusel, mille järgimine peab olema nii

3 St arvestada mh, et 4% lepingu käibemaksuta hinnast (s.o 10 304 eurot) ehk arvestatavas mahus likviidseid vahendeid tuleb kanda toetuse saaja arvele, kuhu see jääb ehituse lõppakti aktsepteerimiseni või vaegtööde korral vaegtööde nõuetekohase teostamiseni (käesoleval juhul oleks vastavaks perioodiks olnud 21.12.2018 kuni 24.08.2020), ning esitada tuleb tagasivõtmatu, tingimusteta ja väljamaksekohustusega esimesel nõudmisel (on first demand) garantiiperioodi (24 kuud+ 2 kuud) garantiikiri. 4 M. A. Simovart. Hankelepingute lubatud ja keelatud muudatused uute riigihankedirektiivide ülevõtmise järel. - Juridica I/2016, punkt 2.2 a. 5 Ühendmääruse § 14 lg 1 punkti 2 alusel võib toetust välja maksta, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja sellest on omafinantseeringu ulatuses makstud. Vastavalt ühendmääruse § 14 lõikele 5, kui makse tehakse sama paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel toetuse saajale, on toetuse saajal kohustus esitada rakendusüksusele nõutud maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist.

sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale

soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse

isikuid ühtemoodi. Käsitletaval juhul on potentsiaalseid pakkujaid koheldud ebavõrdselt

olukorras, kus edukalt pakkujalt ei ole nõutud teostustagatist ega ka garantiiperioodi tagatist,

millest tulenevalt on edukas pakkuja saanud lõppmakse ca 22 kuud HD-s sätestatust varem, ja, mis

ei olnud võimalusteks hankes osalemisest huvitatud isikutel pakkumuse esitamise hetkel. Antud

juhul ei ole teada, milliseks oleks võinud kujuneda pakkujate ring ja hanke tulemused, kui toetuse

saaja oleks eelnevalt kirjeldatud muudatused sätestanud juba algselt hankedokumentides.

Hankelepingu täitmise faasis ei saa aktsepteerida muudatusi lepingutingimustes, mis oleks

võimaldanud osaleda hankemenetluses ka teistel kui esialgu vastuvõetavaks tunnistatud pakkujal.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama.

Rakendusüksus selgitab täiendavalt, et RHS § 3 sissejuhatava lauseosa kohaselt tuleb riigihanke

üldpõhimõtteid järgida terve riigihanke, mitte üksnes hankemenetluse või mõne muu riigihanke

menetluse korraldamisel. Seda tuleb silmas pidada ka hankelepingu täitmisel, sh teostustagatise ja

garantiiaja tagatise kohustuse täitmise nõudmisel ning lepingu kohaste tööde tasumisel. Kuivõrd

hankija poolt pärast hankelepingu sõlmimist tehtud otsused võivad otseselt mõjutada pakkumuste

tegemist ja osalejate võrdseid võimalusi, peab hankija võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse

põhimõtetest tulenevalt olema hankemenetluses avaldatud tingimustega seotud kuni hankelepingu

täitmise lõpuni6.

Ka kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

või hankelepingu sõlmimise järgselt muutma. Hankija hoolsuskohustusest juhinduvalt on hankijal

võimalus enne hanke korraldamist põhjalikult läbi kaaluda ja otsustada, kas tagatised on

asjakohased ja vajalikud.

Vastuseks toetuse saajale rõhutab rakendusüksus, et kuigi 21.12.2018 Corle OÜ-ga sõlmitud

töövõtulepingu punkti 14.1 põhjal oli töövõtja eelnevalt tasunud tellija arvelduskontole nõutud

teostustagatise ja seda suuruses 4% lepingu käibemaksuta hinnast ehk summas 10 304 eurot, siis

tegelikkuses (tuginedes toetuse saaja poolt esitatud andmetele) ei ole töövõtja vastavat

teostustagatist toetuse saajale tasunud. Seega, kuivõrd Corle OÜ ei ole hankijale tasunud lepingu

punkti 14.1 kohast teostustagatist, siis ei ole seda saanud ümber arvestada ka garantiiperioodi

tagatiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on vaideotsuses asunud seisukohale, et toetuse

saaja on rikkunud töövõtulepingut, jättes nõudmata garantiikirja esitamist ning lubamatu

ettemakse tegemisega.7

Rakendusüksus selgitab, et toetuse saaja on ekslikult jõudnud järelduseni nagu oleks

rakendusüksusel eraldi eesmärgiks leida hankes vigu ja iga hinna eest esitada tagasinõue. Vastavalt

STS § 41 lõikele 2 teostab rakendusüksus toetuse kasutamise tingimuste üle järelevalvet. STS §

6 EK C-4996/99 Succhi di Frutta p 16 7 Lisaks selgitas vaide lahendaja, et meetme määruse § 24 punkti 3 kohaselt kooskõlastab hankelepingu projektid rakendusüksus enne allkirjastamist ja kõik hilisemad hankelepingu muudatused enne nende sõlmimist. Kuna töövõtja ei tasunud toetuse saajale teostustagatist, siis on tegemist hankelepingu muutmisega ning toetuse saaja oleks pidanud antud muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega.

26 lõike 6 ja meetme määruse § 24 punkti 2 järgi oli toetuse saajal kohustus järgida riigihangete

seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid. Kuna toetuse saaja ei ole järginud hanke „EST-SIDE_05.18“

osa „EST-SIDE-12_2“ täitmisel RHS §-s 3 sätestatut, siis esineb alus finantskorrektsiooni

tegemiseks, sest rikkumised on mõjutanud kulu abikõlblikkust ja seetõttu ei saa neid enam täies

mahus abikõlblikuks lugeda.

Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.12.2013 määruse (EL) nr 1303/20138 (edaspidi

ühissätete määrus nr 1303/2013) artikkel 85 lõike 2 punktist b tuleb finantskorrektsioon teha, kui

rikkumise laadist tulenevalt ei ole võimalik selle finantsmõju suurust hinnata, kuid esineb

põhjendatud oht, et rikkumisel oli selline mõju. Seetõttu on ka STS § 46 lõikega 1 ja ühendmääruse

§ 21 lõikega 1 kehtestatud, et toetust vähendatakse, kui esineb põhjendatud oht, et kohustuse või

nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju ehk finantskahju. Ühendmääruse seletuskirja järgi

ei pea finantskahju teke olema reaalne ehk konkreetne summa, st otsene. Riigihangete rikkumiste

korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on

potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja

konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodut arvestades on

finantskorrektsiooni otsuse tegemine põhjendatud, kui rakendusüksus leiab, et kahju tekkimine

hankereeglite rikkumise tulemusel on põhimõtteliselt võimalik ja selle tekkimist ei saa välistada.9

Lähtudes eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole järginud RHS §-st 3

tulenevaid riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning on seega rikkunud talle STS § 26 lõikes

6, meetme määruse § 24 punktis 2 ja taotluse rahuldamise otsuse punktis 4.2.4 pandud kohustust

järgida riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid, eelkõige pakkujate võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtet.

1.4 Rikkumistele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

Ühissätete määruse nr 1303/2013 art 143 lõike 2 kohaselt teevad liikmesriigid tegevustes või

rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad

finantskorrektsioonid, mis seisnevad avaliku sektori toetuse täielikus või osalises tühistamises.

Liikmesriigid võtavad arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud

rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. Eeskirjade eiramisena käsitatakse

määruse (EL) nr 1303/2013 art 2 punkti 36 kohaselt liidu õiguse või selle kohaldamisega seotud

liikmesriigi õiguse rikkumist, mis tuleneb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide

rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on mõjutanud või oleks võinud

kahjustavalt mõjutada liidu eelarvet põhjendamata kuluartikli liidu eelarvest debiteerimise tõttu.

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse

vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja

see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise

mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi

kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Ühendmääruse § 21 lõike 1 kohaselt juhul, kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt

ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja

8 Meetme määruse § 26 lõike 1 järgi tehakse finantskorrektsiooni otsus ja nõutakse toetus tagasi vastavalt STS §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. STS § 45 lõike 1 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel ja sellega kooskõlas. 9 Vt ka Tallinna Halduskohtu otsuse 3-21-339 punkte 14 ja 15. Riigikohtu 28.06.2023 otsuse kohtuasjas nr 5-32-2 punktis 87 on kolleegium mh leidnud: ebaseadusliku kvalifitseerimistingimuse kehtestamine on selline rikkumine, mille puhul tuleb eeldada kahju tekkimist EL eelarvele. Kuivõrd finantskorrektsiooni eesmärgiks on hüvitada kahju, mis on rikkumise toimepanemisega eelduslikult liidu eelarvele tekkinud, ei pea vastustaja finantskorrektsiooni otsust tehes tõendama, et piiriülene huvi ja seega võimalik kahju liidu eelarvele oli reaalne.

finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist

tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi

kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25

protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu

abikõlblikkusele, välja arvatud, kui ühendmääruse 4. peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Rakendusüksus on seisukohal, et hankija poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on

tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks

kujunenud hanke „EST-SIDE_05.18“ osas „EST-SIDE-12_2“ osalevate pakkujate ring ja hanke

tulemus, kui pakkujad ja hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et teostustagatist ei tule tasuda

ja garantiiperioodi tagatise garantiikirja ei ole vaja esitada ning sellest ei sõltu lõppmakse

tasumine.

Rakendusüksus võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et toetuse saaja ei ole elektroonilise

sidevõrgu liinirajatise projekteerimise ja ehitamise hankimisel järginud RHS-i §-s 3 sätestatud

riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, eelkõige kohustust kohelda kõiki isikuid võrdselt,

tegutseda riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning kasutada rahalisi vahendeid

säästlikult ja otstarbekalt. Rakendusüksus arvestab antud rikkumise puhul, et hanke osas „EST-

SIDE-12_2“ esitasid pakkumuse kaks pakkujat, kes mõlemad kvalifitseeriti ning kelle

pakkumused tunnistati vastavaks. Seega oli antud hanke osas tagatud konkurents ja erinevate

pakkumuste võrdlemine. Eelnevast lähtuvalt ei ole rakendusüksuse hinnangul põhjendatud kõige

rangema (25%) finantskorrektsiooni määra rakendamine. Rakendusüksus võtab arvesse, et antud

juhul on lepinguliste kohustuste vahekord oluliselt muutunud töövõtja kasuks, kuivõrd nii

teostustagatis kui ka garantiiperioodi tagatise garantiikiri on mõlemad otsene finantskulu

töövõtjale ja oluline riski maandamise meede toetuse saajale, mistõttu on rikkumise raskust

arvestades proportsionaalne 10%-line finantskorrektsioon. Sealjuures ei pea rakendusüksus

põhjendatuks kohaldada 10%-st madalamat finantskorrektsiooni määra, sest garantiiperioodi

tagatise esitamata jätmise tulemusel on töövõtjale tasutud lõppmakse lepingus sätestatust varem,

mis on samuti oluliseks eeliseks töövõtjale ning tuleb seega lugeda rikkumist raskendavaks

asjaoluks.

Rakendusüksus selgitab, et riigihanke reeglite ja üldpõhimõtete täimise puhul tulebki lähtuda just

võimalikest hüpoteetilistest situatsioonidest ehk teisisõnu peab RHS-i korralik järgimine tagama

hankes olukorra, kus isikute õigusi pole võimalik isegi oletatavasti rikkuda. Kahju eeldamisel ei

oma tähtsust, kas mõni pakkuja ka tegelikkuses loobus vaidlusaluste tingimuste tõttu pakkumuse

esitamisest või kas mõni pakkuja oleks teinud soodsama pakkumuse, kui ta oleks teadnud, et

teostustagatist ja garantiiperioodi aegset tagatist esitama ei pea. Piisab, kui kahju tekkimine on

põhimõtteliselt võimalik ja selle tekkimist ei saa välistada. Eelnevat argumentatsiooni toetab

Tallina Halduskohus haldusasjas nr 3-21-339 öeldes, et „finantskorrektsiooni tegemiseks piisab

sellest, et toetuse saaja on rikkunud seaduse nõudeid ja see sai kaasa tuua potentsiaalsete pakkujate

õiguste rikkumise ja ebavõrdse kohtlemise“ ning Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-

743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju

tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve

mõjutamise võimalus ei ole välistatud10.

1.5 Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

10 Samuti jõuti Euroopa Kohtu kohtuasjades nr C-383/06–C-385/06 järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka EL eelarvet ja siseturgu. Kahju eeldamisel ei oma tähtsust, kas mõni pakkuja loobus vaidlusaluste nõuete tõttu pakkumuse esitamisest või kas mõni pakkuja oleks teinud soodsama pakkumuse, kui ta oleks teadnud, et töövõtja täitmisaja tagatist esitama ei pea. Piisab, kui kahju tekkimine oli põhimõtteliselt võimalik ja selle tekkimist ei saa välistada

Toetuse saaja on hanke EST-SIDE_05.18“ osa „EST-SIDE-12_2“ alusel tekkinud kulusid

kajastanud kuludokumentides tunnustega 2 ja 6 projekti tegevuse nr 1 „Projekteerimine ja ehitus“

raames kokku abikõlblikus summas 257 600 eurot.

Lähtudes otsuse punktis 1 tehtud järeldustest ja võttes aluseks ühendmääruse § 21 lõige 1

loeb rakendusüksus hanke EST-SIDE_05.18“ osaga „EST-SIDE-12_2“ seotud abikõlblikest

kuludest mitteabikõlblikuks 10% ehk 25 760 eurot (10%*257 600), millest Euroopa

Regionaalarengu Fondi toetus kokku moodustab 21 896 eurot ning omafinantseering 3 864

eurot.

Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt

toetuse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti

osas 27.09.2018 taotluse rahuldamise otsust nr 1.1-2/18-126 ning vähendab mitteabikõlbliku

summa ulatuses projekti eelarvet.

2 Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 tuginedes peab rakendusüksus enne haldusakti andmist

andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis otsuse

kohta oma arvamus ja vastuväited. Sama paragrahvi lg 3 punkti 2 kohaselt võib haldusmenetluse

läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt

taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete

saamiseks.

Otsuses käsitletud rikkumise osas samasisulise finantskorrektsiooni otsuse tegemisel on

rakendusüksus arvesse võtnud toetuse saaja selgitusi, mis on esitatud esialgse finantskorrektsiooni

otsuse koostamise ja vaidemenetluse käigus. Seetõttu rakendusüksus käesolevat otsust toetuse

saajale täiendavaks ärakuulamiseks enam ei saada.

3 Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „EST-SIDE-12_2 (Tartumaa)“ raames mitteabikõlblikuks kuluks kokku

25 760 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus kokku moodustab 21 896

eurot ja omafinantseering 3 864 eurot;

2. vähendada hanke EST-SIDE_05.18“ osaga „EST-SIDE-12_2“ seotud abikõlblikke kulusid

projektis 10% võrra;

3. nõuda toetuse saajalt tagasi projekti raames välja makstud toetus summas 21 896 eurot;

4. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima

hakkamise päevast tagastatav toetus summas 21 896 eurot Rahandusministeeriumi

pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või

Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank

EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082925.

Selgituseks märkida projekti number ja otsuse number. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks

toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja vastavalt STS § 49 lõikele 1 maksma viivist 0,1

protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest;

5. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 1 „Projekteerimine ja ehitus“ summas 25 760

eurot;

6. muuta taotluse rahuldamise otsuse punkti 1.1 teist ja kolmandat lauset alljärgnevalt:

6.1. „1.1 Projekti eeldatav maksumus võib olla kuni 273 562 eurot. Projektile eraldatav

toetuse („hüvitis“ komisjoni otsuse tähenduses) suurim summa võib olla kuni 232 527,70

eurot“.

Otsuse vaidlustamine

Käesoleva otsuse peale on õigus esitada vaie rakendusüksuse kaudu Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile STS-i ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja

korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marge Kõiva

elukestva õppe ja IT-arenduse talituse juhataja

osakonna juhataja ülesannetes

Koostaja: Kersti Metsalo

663 2026

[email protected]