Haridus- ja teadusministri 6. juuli 2023. a määruse nr 24 „Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse üliõpilaste stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord“ muutmine

EELNÕU 01.08.2024

MÄÄRUS

nr

Haridus- ja teadusministri 6. juuli 2023. a

määruse nr 24 „Õpetajakoolituse ja

tugispetsialistide koolituse üliõpilaste stipendiumi

suurus, maksmise tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 4 alusel.

§ 1. Haridus- ja teadusministri 6. juuli 2023. a määruse nr 24 „Õpetajakoolituse ja

tugispetsialistide koolituse üliõpilaste stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord“

muutmine

Haridus- ja teadusministri 6. juuli 2023. a määruses nr 24 „Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide

koolituse üliõpilaste stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Üliõpilane, kes viibis immatrikuleerimise semestril akadeemilisel puhkusel ja kellel puuduvad õppetööle naasmisel õppetulemused, loetakse paremusjärjestuse moodustamisel esimese aasta esimese semestri üliõpilaseks.“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Esimese aasta esimese semestri üliõpilaste võrdse vastuvõtu tulemuse korral arvestatakse paremusjärjestuse moodustamisel järgmisi kriteeriume:

1) õpetajana töötamine; 2) seejärel õpingutele vastaval erialal õpetajana töötamine; 3) seejärel õpetamise töökoormus (eelistatud suurema koormusega õpetavad üliõpilased);

4) seejärel eelneva haridustaseme või -astme lõputunnistuse keskmine hinne.“;

3) paragrahvi 3 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Võrdse õppekava täitmise mahu korral arvestatakse paremusjärjestuse koostamisel

järgmisi kriteeriume: 1) viimase õpitud semestri kaalutud keskmine hinne;

2) seejärel kogu õppeaja kaalutud keskmine hinne; 3) seejärel kõrgemate positiivsete hinnete hulk õpingute jooksul; 4) seejärel väiksem negatiivsete hinnete hulk õpingute jooksul;

5) seejärel taotlemise hetkel aktiivne töötamine õpetajana; 6) seejärel eriala silmapaistvad tulemused .“;

2

4) paragrahvi 3 lõikes 9 asendatakse sõna „kalendrikuust“ sõnaga „kalendripäevast“;

5) paragrahv 4 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Stipendiumi suurus täiskoormusega õppekaval täiskoormusega õppimisel on 400 eurot

kuus.

(2) Stipendiumi suurus täiskoormusega õppekaval osakoormusega õppides on 250 eurot kuus. (3) Stipendiumi suurus osakoormusega õppekaval õppides on 250 eurot kuus.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. septembril 2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts

kantsler

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Üliõpilaskondade Liit Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Tallinna Ülikool Tartu Ülikool

1.08.2024 nr 8-2/24/3352

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

esitamine

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse

„Haridus- ja teadusministri 6. juuli 2023. a määruse nr 24 „Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse üliõpilaste stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust 9. augustiks 2024. a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister haridus- ja teadusministri ülesannetes

Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri

Sigrid Vaher 735 0263

[email protected]

Maarja-Liisa Vahi 735 0297 [email protected]

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse

„Haridus- ja teadusministri 6. juuli 2023. a määruse nr 24 „Õpetajakoolituse ja

tugispetsialistide koolituse üliõpilaste stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja

kord“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 4 alusel.

Määrusega täpsustatakse stipendiumi andmise tingimusi eelkõige esimese aasta üliõpilaste osas, lisaks paremusjärjestuse koostamise järjekorda, stipendiumi maksmise lõpetamise aega

ning stipendiumi suurust osakoormusega õppekaval õppides.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi

kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna kõrghariduse valdkonna nõunik Sigrid Vaher (tel 735 0263; [email protected]) ja peaekspert Kai Treier (tel 735 0742; [email protected])

ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusloome valdkonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi (tel 735 0297; [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest muudatusettepanekust ja kahest paragrahvist. Punktiga 1 täpsustatakse määruse § 3 lõiget 3 ja täiendatakse teise lausega, et esimesel aastal

akadeemilisele puhkusele minejad on võrdsustatud esimese semestri üliõpilastega. Üliõpilane, kes peale immatrikuleerimist otsustab kohe suunduda akadeemilisele puhkusele ja tal puuduvad

õppetulemused, siis stipendiumi taotlemisel loetakse ta võrdsustatuks esimese aasta esimese semestri üliõpilastega, kuna sisuliselt ei ole tal õppetulemusi, mille alusel kandideerida pingereas. Seega tagamaks võrdsus stipendiumile kandideerimisel, loetaksegi kohe

akadeemilisele puhkusele minejad õppesse tagasi tulles võrdseks esimese aasta esimese semetri üliõpilastega, sest õppetulemuste poolest nad seda ongi.

Punktiga 2 täpsustatakse olukorda, kui esimese aasta esimese semestri üliõpilased on võrdsete vastuvõtu tulemustega, mistõttu on vajalik tekitada täiendavad valikukriteeriumid, mis

võimaldavad võrdsete vastuvõtupunktidega üliõpilaste osas moodustada paremusjärjestus. Selleks võetakse esimese aasta esimese semestri paremusjärjestuse koostamisel arvesse, kui

kandidaatidel on võrdsed tulemused, kas töötatakse õpetajana, kui selle alusel ei ole võimalik panna pingeritta, siis mis erialal õpetajana töötatakse, sellele järgnevalt töökoormust sh enam punkte annab õpitava eriala õpetajana töötamise koormus. Viimasena, kui kõigi eelnevate

punktide alusel ei ole võimalik siiski lõpliku pingerida moodustada, vaadatakse eelneva haridustaseme või -astme lõputunnistuse keskmist hinnet. Seega magistriõppe puhul vaadatakse

bakalaureuse tunnistuse ning bakalaureuse või integreeritud õppe puhul vaadatakse keskhariduse lõputunnistuse keskmist hinnet.

Punktiga 3 muudetakse sisuliselt paremusjärjestuse koostamise kriteeriumide järjekorda. Kuna praktikas on selgunud, et paremusjärjestuse koostamisel oleks otstarbekam ja mõstlikum võtta

arvesse nimetatud kriteeriume veidi teises järjekorras, siis kõrgkoolide ettepanekul muudetakse olemasoleva loetelu järjekorda. Esmalt moodustatakse pingerida õpingute hinnete alusel. Kui sellele järgnevalt on võrdsete tulemustega üliõpilasi, siis võetakse arvesse töötamine õpetajana.

Töötamise tõendi saab üliõpilane Eesti hariduse infosüsteemist, kus saab enda kohta vaadata

õpetajana töötamise andmeid ning kuvatavaid andmeid e-tõendina alla laadida. Viimasena vaadatakse eriala silmapaistavaid tulemusi.

Punkti 4 asendab senise mõiste kalendrikuust täpsema määratlusega ehk arvestusega kalendripäevast. Muudatus tuleneb sellest, et stipendiumide väljamaksmine toimub kindlal

kuupäeval. Seega võib tekkida olukord, kus üliõpilane on juba eksmatrikuleeritud, kuid stipendiumi oleks tal justkui veel õigus saada ühe kuu. Kuna stipendium on ettenähtud siiski üliõpilasele, siis puudub alus eksmatrikuleeritud isikule väljamakseks. Seega peab olema

selgem sõnastus, mis sätestab, et peale eksmatrikuleerimist järgmisest päevast alates ei ole enam õigus saada ka stipendiumi.

Punktiga 5 täpsustatakse stipendiumi suuruse sõnastust ja tuuakse sisse, et maksmine toimub vastavalt õppekava õppekoormusele, kus ja kuidas õpitakse. Välja arvatud osakoormusega

õppekavad, millel maksmine toimub üksnes osakoormuse määra järgi. Määrad ise ei muutu. Jääb endiselt kehtima põhimõte, et täiskoormusega õppimisel on üliõpilase stipendiumi suurus

400 eurot kuus. Kui õpitakse aga osakoormusega õppekaval, siis sõltumata reaalsest üliõpilase õppekava täitmise mahust (kas see on täis- või osakoormus), on igal juhul maksimaalselt võimalik saada 250 eurot kuus.

Paragrahvi 2 kohaselt jõustub määrus uuest õppeaastast, kui algab uus stipendiumide taotlemise

periood ehk 1. septembrist 2024. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse mõjuks on selgem paremusjärjestuse koostamise alus ning võimalus võrdsete tulemuste korral, eelkõige esimese aasta esimese semestri üliõpilaste puhul, võtta arvesse

kindlad hindamiskriteeriumid. Teiseks suuremaks mõjuks on õppekavapõhine stipendiumi maksmine, mille tulemusena vaadatakse konkreetse üliõpilase õppekava ja õppekava täitmist stipendiumi taotlemisel. Kolmandaks võib nimetada selgus stipendiumi maksmise lõpetamisel ,

kui üliõpilane suundub akadeemilisele puhkusele või eksmatrikuleeritakse. Sellisel juhul ei pea kool järgmisel kuul enam üliõpilasele stipendiumi maksma, vaid võib selle lõpetada peale

vastava otsuse tegemist.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid, kuna muudatusega tuuakse määrusesse täpsustavad tingimused, mis on stipendiumide maksmisel vajalikud. Sihtgrupp ei laiene ning õppekavasid või stipendiumite suurust ei muudeta.

6. Määruse jõustumine

Määruse jõustub uuest õppeaastast ehk 1. septembrist 2024. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Tartu Ülikoolile, Tallinna Ülikoolile ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale.

Kristel Möller

õigusnõunik õigus- ja personalipoliitika osakonna juhataja ülesannetes