Politsei- ja Piirivalveamet_kiri

Peadirektor Egert Belitšev

Politsei- ja Piirivalveamet

[email protected]

Meie 02.08.2024 nr 7-7/230300/2404433

Surmajuhtumid Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskohtades 2020.-2023. aastal

Austatud härra peadirektor

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kinnipidamiskohtades suri ajavahemikul

01.01.2020−31.12.2023 viisteist inimest. Nendest viis inimest surid politseisõidukis ja kümme

PPA kinnipidamishoones. Neljateistkümnel juhul oli kinni peetud inimese surma põhjuseks

alkoholi- või narkojoove. Üks inimene sooritas enesetapu.

PPA on surmajuhtumeid analüüsinud ja võtnud tarvitusele meetmed kambrite turvalisuse

suurendamiseks ja järelevalve tõhustamiseks. PPA sisedokumentidega on sätestatud

kinnipidamiskoha toimkondade täpsem töökorraldus, mis kehtestab, et kinni peetud inimesi

jälgitakse vahetult ja ka videovalve abil. Joobes inimese kainenemisele toimetamise juhises on

öeldud, millal peab küsima tervishoiutöötaja arvamust ning mitut inimest korraga on lubatud

politseisõiduki kinnipidamisruumis transportida. Juhis näeb ette, et enne inimese sõidukisse

paigutamist tuleb politseiametnikel teha tema suhtes turvakontroll. Väärib kiitust, et PPA otsustas

alates 2023. aasta oktoobrist suurendada Tallinna kainestusmaja isikkoosseisu, et oleks võimalik

kainenema toimetatud inimesi tõhusamalt valvata.

Surmajuhtumite analüüs viitab sellele, et teenistujate nappus halvendab järelevalvet kinni peetud

inimeste üle. Tuleks jätkata pingutusi, et muuta politsei kinnipidamiskohtades inimeste üle tehtav

järelevalve (mh videovalve) veelgi tõhusamaks. Kui vähegi võimalik, peaks tervishoiutöötaja

kinni peetud inimese üle vaatama.

Inimeste kinnipidamisega tegelevad politseiametnikud peavad regulaarselt osalema tööks vajalikel

koolitustel (esmaabi andmine, joobes või joobele viitavate tunnustega ning psüühikahäiretega või

psühhotroopseid aineid tarbinud inimestega toimetulek jne).

Pärast iga surmajuhtumi analüüsimist võiks anda politseiametnikele regulaarselt tagasisidet ka siis,

kui nende tegevuses puudusi ei tuvastatud.

Järelevalve

Õiguskantslerile teadaolevalt on kõikides PPA kinnipidamiskohtade kainestuskambrites

videovalve. Selleks et lühiajaliselt kasutatavates kainestuskambrites oleks see järelevalve tõhus,

2

on otstarbekas rakendada kombineeritult videovalvet ja vahetut visuaalset jälgimist (vt ka

õiguskantsleri 2018. aasta soovitus).

Videokaamera ise siiski inimest ei jälgi ning võimalikust terviserikkest teada ei anna. Videovalve

on pelgalt vajalik abivahend kainenema toimetatud ja/või muude ohusümptomitega kinni peetud

inimeste jälgimisel. Olukorra muutumist saab märgata videopilti tähelepanelikult jälgiv töötaja,

kes ei ole koormatud muude ülesannetega ja kellel on tööajal võimalik teha piisavalt puhkepause.

PPA kinnipidamiskohtades surnud inimesed olid üldjuhul videovalvega kambris, mida jälgis (või

pidi jälgima) politseiametnik. PPA kinnipidamiskohtades on korrapidajal või muul teenistujal

peale jälgimisülesande pidevalt ka muid kohustusi: ta peab regulaarselt tegema ringkäike, vastu

võtma külalisi, saatma kinni peetud inimesi jalutama, toitu jagama jms. Kõik need tegevused

viivad tähelepanu mujale ja teevad kaamerapildi pideva jälgimise keeruliseks.

Samuti võidakse arvutiekraanile kuvada korraga mitme kaamera pildid ja seetõttu on need väikeses

formaadis. Õiguskantsler nentis ka 2024. aastal vanglatele saadetud soovituses, et kui jälgitavaid

on väga palju, vähendab see ametnike tähelepanu, mistõttu ei pruugi nad õigel ajal ohuolukorda

märgata.

Enesetapu teinud inimese avastanud järelevalveametnik on oma selgituses öelnud, et olukorras,

kus ühele ekraanile koondub mitme kambri videovalve info, oleks kasu juba kahest suurest

monitorist. Juhtumit analüüsinud sisekontrollibüroo tõdes, et enesetapu ettevalmistamist oleks

saanud märgata ainult siis, kui oleks jälgitud tähelepanelikult suurel ekraanil vaid üht kinnipeetut.

Seda võimalust kinnipidamiskohas paraku ei olnud.

Teise surmajuhtumi kohta tõdes PPA sisekontrollibüroo, et turvakaamera pilti pealiskaudselt

vaadeldes ei olnud võimalik aru saada, et kambris olija tervislik seisund oli ligi 30 sekundi jooksul

tuntavalt muutnud.

Tõhusa järelevalve tagamiseks peab keegi pidevalt jälgima kambrite videopilti, peale selle peab

kinni peetud inimesi vähemalt kord tunnis visuaalselt vahetult kontrollima. Piinamise ja

Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on

pidanud kiiduväärseks, kui politsei kontrollib kinnipidamiskohta toodud joobes inimesi

regulaarselt ja võimalikult tihti. See aitab vähendada surmajuhtumeid (vt nt Soomele 2021. aastal

saadetud soovituse p 20).

Jälgima peab ka politseisõiduki kinnipidamisruumis toimuvat.

Palun tõhustage järelevalvet kainenema toodud inimeste üle. Tuleks kaaluda ka võimalust

suurendada kinnipidamiskohtades videojälgimissüsteemi monitoride arvu ja/või leida viis, kuidas

saaks vajaduse korral suurendada mõne ruumi videopilti nõnda, et ka ülejäänud pildid jääksid

nähtavaks. Videopildi jälgimiseks peab jätkuma piisavalt töötajaid, kes ei ole pidevalt hõivatud

muude töökohustustega. Politseisõidukite kinnipidamisruumides olevad videokaamerad peavad

töötama nõuetekohaselt ning võimaldama ruumis toimuvat korralikult jälgida.

Meditsiiniline kontroll

Surmajuhtumite kohta koostatud dokumentidest selgus, et osal juhtudest vaatas tervishoiutöötaja

joobes inimese enne kambrisse paigutamist üle.

3

Teenistusliku kontrolli kokkuvõtetes juhiti tähelepanu, et joobes ja terviserikkega inimeste

käitumine ja muud välised tunnusjooned võivad olla sarnased, mistõttu tuleks kiirabil hinnata

kainenema toodud inimese tervislikku seisundit. Ühes kokkuvõttes oli vahendatud kohtuarsti

tõdemust, et just tervishoiuteenuse osutaja on pädev hindama, kas inimene võib olla eluohtlikus

seisundis ja kas ta võib vajada hospitaliseerimist.

Kontrollitud dokumentides on tehtud ettepanek tagada, et suurürituste ajal oleks lähimas

arestimajas ja/või kainestusmajas pidevalt kohal meditsiinitöötaja. See on mõistlik ettepanek.

Asjaolu, et tervishoiutöötaja on inimese enne tema kambrisse paigutamist üle vaadanud, ei välista

seda, et mõni aeg pärast läbivaatust võib inimesel tekkida terviserike. Siiski on spetsialisti hinnang

joobes inimese terviseseisundile ning võimalikele ohuteguritele vajalik info, mis võib aidata

otsustada, kui ulatuslikult ja tihedalt peaks PPA kinnipidamiskohas järelevalvet tegema. Ei ole

välistatud, et tervishoiutöötaja peab vajalikuks toimetada joobes inimene hoopis haiglasse. Ka

CPT on pidanud vajalikuks, et tervishoiutöötaja vaataks iga kinni peetud joobes inimese kohe üle

(vt nt Prantsusmaale 2021. aastal saadetud soovituse p 20).

Palun PPA-l ja tervishoiutöötajatel pingutada selle nimel, et võimaluse korral vaataks

tervishoiutöötaja tähelepanelikult üle kõik politsei kinnipidamiskohta jõudvad inimesed. Eriti

oluline on see siis, kui inimene on joobes või joobetunnustega või vajab muul moel erilist

tähelepanu. Kontakti- ning liikumisvõimetu joobes inimese koht ei ole kainestuskambris või

mõnes muus PPA kinnipidamiskohas – sellises olukorras olevad inimesed peaksid viibima

tervishoiuteenuse osutaja järelevalve all.

Töötajate väljaõpe

Ühe juhtumi materjalidest selgus, et PPA kambriploki teenistuja polnud PPA-s töötamise jooksul

saanud esmaabikoolitust. Ka sisekontrollibüroo juhtis tähelepanu, et PPA vastutusel olevate

kinnipeetute eest hoolitsevad ametnikud peavad oskama enne kiirabi saabumist anda vajaduse

korral inimesele esmaabi. Seetõttu tuleb teenistujatele korraldada vajalikud koolitused.

Õiguskantslerile teadaolevalt ei ole PPA koostanud juhist, kuidas tuleb kinnipidamiskohas käituda

psüühikahäiretega või psühhotroopseid aineid tarbinud inimestega. Õiguskantsleri andmetel

puudub PPA töötajatel ka spetsiifiline ettevalmistus, kuidas selliste kinnipeetutega hakkama saada.

Õiguskantsler on toonitanud, et raske vaimse tervise häirega või ennast kahjustava käitumisega

suitsiidse inimese koht pole kainestusmajas (ega muus PPA kinnipidamiskoha kainestuskambris).

Siiski oleks hea, kui personalil oleksid vähemalt algteadmised selle kohta, millistele ohtudele võib

inimese käitumine viidata. Seda teades saab PPA vajaduse korral oma järelevalvet kohandada,

enne kui inimene näiteks (psühhiaatria)haiglasse toimetatakse.

Kontrollitud dokumentides oli korduvalt viidatud vajadusele õpetada politseiametnikke ära

tundma eri joobeastmete ja eluohtlike haiguste tunnuseid ning nendega kaasneda võivaid ohtusid.

Muu hulgas rõhutati, et taktikalise meditsiini jätkuv õpetamine esmareageerijatele on elulise

tähtsusega ning et pidevad täiendkoolitused tagavad paremad töövõtted. Dokumentides tehti ka

ettepanek korraldada koolitus, kuidas narkojoobes inimesega toime tulla. Need tähelepanekud on

väga asjakohased.

4

Palun tagada, et inimeste kinnipidamisega tegelevad politseiametnikud saaksid regulaarselt

osaleda nende tööks vajalikel koolitustel (esmaabi andmine, joobes või joobe tunnustega ning

psüühikahäiretega või psühhotroopseid aineid tarbinud inimestega käitumine jne).

Pärast surmajuhtumi analüüsimist teenistujatele antav tagasiside

PPA korraldab pärast kinnipeetava surma alati kontrollmenetluse. Kui leitakse, et teenistujate töös

on olnud puudusi, kirjeldatakse selles menetluses ka ennetavaid tegevusi või head praktikat.

Kolme kontrollitud surmajuhtumi kohta kontrollmenetluse kokkuvõtet ei koostatud, kuna

sisekontrollibüroo ei tuvastanud asjaolusid kontrollides teenistujate töös teenistuskohustuste

rikkumist. Ühel nendest juhtudest andis sisekontrollibüroo e-kirja teel siiski tagasisidet, milles

vahendati kohtuarstide soovitusi, kuidas on võimalik joobes inimest ohutult transportida. See on

hea praktika.

Kaaluda võiks, kas tuleks anda PPA teenistujatele pärast surmajuhtumi kontrollimist regulaarselt

tagasisidet ka siis, kui nende töös ei ole puudusi tuvastatud. Ka see teadmine, et kinnipidamiskoha

ja seal töötavate ametnike tegevus ning töökorraldus on õiged, aitab tagada kinni peetud inimeste

tõhusa järelevalve.

Ootan Teilt soovituste kohta tagasisidet hiljemalt 1. novembriks 2024.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Käti Mägi-Tammik 6938435

[email protected]