Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur_kiri

Prefekt Kaido Kõplas

Politsei- ja Piirivalveamet

Lääne prefektuur

[email protected]

Teie nr

Meie 02.08.2024 nr 7-7/240516/2404432

Kontrollkäik Haapsalu politseijaoskonna ning Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla ja Paide

lühiajalise kinnipidamise kambritesse

Lugupeetud härra prefekt

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 29. veebruaril 2024 ette teatamata Politsei- ja Piirivalveameti

(PPA) Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna ning Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla ja

Paide kinnipidamiskambreid (edaspidi kambrid), mida kasutatakse inimeste lühiajaliseks (kuni 48

tundi) kinnipidamiseks. Nõunikud tutvusid kontrollkäigul kambrite ja dokumentidega ning

vestlesid ametnikega. Kontrollkäigu ajal kinnipeetuid kambrites ei olnud.

Väärib kiitust, et kõik jaoskonnad on varunud kinnipeetute jaoks toidupakke ning lugemisvara.

Hea on ka see, et Raplas ja Paides saavad kinnipeetud jalutada selleks kohandatud autolüüsis.

Kõikides politseijaoskondades täidetakse kinnipeetute kohta esmase tervisekontrolli aktid ning

kinnipeetute jälgimise kohta ka kontroll-lehed. Haapsalus ja Paides märgitakse kontroll-lehele ka

kaebused, mida kinnipeetu kambris viibimise ajal oma tervisliku seisundi kohta esitab, samuti

kiirabi väljakutsed ning kinnipeetule antud käsimüügiravimite nimetused.

Kõikides politseijaoskondades napib tööjõudu, mistõttu peavad kambritesse paigutatud

kinnipeetuid jälgima ka patrullpolitseinikud. Seega ei saa need politseinikud osaleda

patrullmeeskonna töös. Kambrites napib päevavalgust. Haapsalu politseijaoskonna kambrite

juures puudub jalutushoov, mistõttu ei ole kinnipeetutel võimalik värskes õhus viibida. Probleeme

on privaatsuse tagamisega. Haapsalu kainestuskambri hügieeninurk on jäetud valvekaamerate

jälgimismonitoril katmata. Raplas sunnitakse kainestuskambrisse toodud kinnipeetud

läbivaatuseks end alasti võtma ja kükitama. Kuna töötajaid napib, võib juhtuda, et läbivaatust teeb

kinnipeetuga erinevast soost patrullpolitseinik. Joobeseisundis kinnipeetud, kes on ennast

kahjustava käitumisega, paigutatakse kambrisse alasti ning vajadusel käe- ja jalaraudades

senikauaks, kuni nad on kaineks saanud ja kiirabi on nad läbi vaadanud. Rapla ja Paide

politseihoone kambrites viibivate kinnipeetute jaoks varutud ravimite hulgas olid ka mõned

aegunud käsimüügiravimid.

Haapsalu, Rapla ja Paide politseihoone kambrites napib päevavalgust

Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa

Komitee (CPT) on Eestile ette heitnud, et politsei paigutab kinnipeetud kambritesse, kus napib

2

päevavalgust, sest kambrite aknad on väga väikesed ja tehtud klaastellistest või läbipaistmatust

klaasist või katavad akent traatvõrk, trellid või luuk. CPT on rõhutanud, et kinnipidamiskambrites

peab olema küllaldaselt valgust, sealhulgas loomulikku päevavalgust (vt CPT 2019. aasta raport

Eesti kohta, p 36).

Õiguskantsler märkis 2018. aastal tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes, et Paide politseihoone

kambrite aknaavasid täidavad klaastellised, mis takistavad loomuliku valguse sissepääsu (vt Paide

politseijaoskonna arestimajja tehtud kontrollkäigu kokkuvõtet). Lisaks rõhutas õiguskantsler, et

ka Rapla politseihoone kambrite akendest ei pääse sisse piisavalt päevavalgust (vt 2018. Rapla

politseijaoskonna arestimajja tehtud kontrollkäigu kokkuvõtet). Kahjuks ei ole olukorra

parandamiseks midagi ette võetud.

Palun leidke lahendus, mis tagaks päevavalguse sissepääsu Haapsalu, Rapla ja Paide politseihoone

kambritesse.

Haapsalu politseijaoskonna kambrite juures puudub jalutushoov

Õiguskantsler on mitme varasema kontrollkäigu kokkuvõttes esile toonud, et Haapsalu arestimajas

puudub jalutushoov (vt 2014. aasta ja 2016. aasta kontrollkäikude kokkuvõtted). Olukord ei ole

tänaseni muutunud ning Haapsalu politseijaoskonna kambrites kinni peetavad inimesed ei saa

värskes õhus viibida.

CPT on rõhutanud, et inimesele, kes on 24 tunniks või kauemaks kinni peetud, tuleb anda võimalus

vähemalt üks tund ööpäevas õues jalutada (vt CPT 2019. aasta raport Eesti kohta, p 29, ning 2023.

aasta raport Austria kohta, p 36). Jalutushoovis peaks olema ka treenimisvõimalus, kinnipeetu

peab saama näha taevast ja horisonti, ning tal peab olema varjualune, et ta saaks vihma eest varju

minna (vt CPT 2019. aasta raport Slovakkia kohta, p 47, ning 2019. aasta raport Rumeenia kohta,

p 35). See tähendab, et jalutusala ei tohi olla tühi ja rõhuvalt mõjuv betoonseintega ruum.

Rapla ja Paide kambrites kinni peetud inimesed saavad jalutada selleks kohandatud autolüüsis

ehk just sellises betoonkastis, kuhu on pandud pingid ning mille katus on osaliselt asendatud

metallvõrega, mis lubab näha taevast. Kuigi selline jalutusruum ei vasta täielikult CPT

soovitustele, on kinnipeetutel siiski võimalik käia korra päevas värsket õhku hingamas. Haapsalus

selleks mõeldud ruumi ei ole.

Palun luua Haapsalu politseijaoskonna kambrite juurde jalutusala, kus 24 tunniks või pikemaks

ajaks kinni peetud inimestel oleks võimalik vähemalt üks tund ööpäevas värskes õhus jalutada.

Jalutushoovis peab olema võimalik ka istuda ning see peab vastama CPT soovitustele. Kuni sellist

võimalust Haapsalu kambrites viibijatele ei saa pakkuda, tuleb hoiduda inimeste paigutamisest

Haapsalu kambritesse kauemaks kui 24 tunniks.

Privaatsus ja videovalve

Haapsalu, Rapla ja Paide kambrites on sisse seatud pidev videovalve. Õiguskantsler on korduvalt

selgitanud, et kambris tohib pidevat videovalvet rakendada ainult siis, kui see on konkreetse

kinnipeetu puhul vältimatult vajalik (vt nt 2023. aasta Pärnu, 2020. aasta Rakvere ning 2018. aasta

Kuressaare ja Kärdla arestimajja tehtud kontrollkäikude kokkuvõtted).

Videojälgimise vajadust tuleb kaaluda iga kinnipeetu puhul eraldi. Kambris võib videovalvet

kasutada üksnes siis, kui see on vajalik näiteks kinnipeetu tervisliku seisundi jälgimiseks.

3

Terviserike võib kergesti tekkida näiteks joobes kinnipeetul. Tema terviseseisundit tuleb

korrapäraselt kontrollida, mistõttu on videovalve kasutamine põhjendatud või lausa

möödapääsmatu. CPT on öelnud, et valvekaamera vahendusel kambris toimuvat jälgiv ametnik

peab olema kinnipeetuga samast soost (vt CPT 2019. aasta raport Ühendkuningriigi kohta, p 32).

Kontrollkäigul selgus, et Haapsalus ei olnud kainestuskambri hügieeninurgas asuv WC-pott

valvekaamerate monitoril hägustatud (monitoril tähistatud kui „Haapsalu Lossiplats 4 Aresti

kainer 2“). Kuigi kainestuskambrites peab kinnipeetu turvalisuse tagamiseks rakendama

videovalvet, tuleb hügieeninurgas tagada privaatsus. Hügieeninurk peab olema monitoril varjatud,

sest selle jälgimine võib rikkuda kinnipeetu õigust inimväärikale kohtlemisele ja privaatsusele.

Kõikide kinnipidamiskambrite, sealhulgas kainestuskambri hügieeninurk peab olema

valvekaamerate monitoril kaetud või hägustatud (vt CPT 2021. aasta raport Rootsi kohta, p 17).

Tööjõupuudus ja kinnipeetute läbivaatused Rapla politseihoones

Kontrollkäigul selgus, et Haapsalu, Rapla ega Paide politseihoone kambrite juurde ei ole määratud

alalist töötajat. Kui inimene kinni peetakse ja kambrisse viiakse, jääb üks patrullmeeskonna liige

kambrisse paigutatud inimest jälgima. See tähendab, et see politseinik ei saa oma tööülesandeid

täita ja üks patrullsõiduk jääb seisma. Sama patrullmeeskonna teine politseiametnik liitub seniks

mõne teise patrullmeeskonnaga. Politseiametnike hinnangul ei ole selline töökorraldus mõistlik.

Kogutud info põhjal on alust arvata, et kõik Rapla politseijaoskonna kambritesse toimetatud

kinnipeetud peavad läbivaatuseks lahti riietuma ja alasti kükitama. Läbivaatust teevad

patrullpolitseinikud, kes kinnipeetu kambrisse toimetavad. Töötajate nappuse tõttu on Raplas

olnud olukordi, kus patrullpolitseinikud peavad läbi vaatama vastassoost kinnipeetut, sest samast

soost politseiametnikku läheduses ei ole.

Kinnipeetu alasti läbivaatus vastassoost politseiametnike poolt ei ole lubatud ning sellest tuleb

hoiduda. Alasti läbivaatus on väga intensiivne meede, mis riivab inimese inimväärikust ning seda

tohib rakendada vaid erandjuhul. Toimingu juures peab viibima eranditult vähemalt kaks

kinnipeetuga samast soost ametnikku. Selline korraldus kehtib nii kinnipeetute kui ka ametnike

kaitseks (vt CPT 2022. aasta raport Rumeenia kohta, p 52). Kinnipeetuga samast soost peab olema

ka ametnik, kes jälgib vastuvõturuumis toimuvat läbivaatust videopildi vahendusel (vt CPT 2019.

aasta raport Ühendkuningriigi kohta, p 32).

Alasti läbivaatusel tuleb lähtuda iga kinnipeetu individuaalsest riskihinnangust (vt CPT 2019. aasta

raport Tšehhi kohta, p 31). Alasti läbivaatuseks on alust üksnes siis, kui on põhjust eeldada, et

kinnipeetu võib olla peitnud oma keha lähedale enesele või teistele ohtlikke või tõendiks olevaid

esemeid, mida muul viisil inimest läbi otsides ei pruugi leida. Üksnes kinnipidamise fakt ei anna

alust inimest alasti läbi vaadata. Alasti läbivaatuse rakendamisel ei tohi lähtuda ametniku suvast,

vaid see peab tuginema selgetele kirjalikele juhistele, millal võib inimest alasti läbi vaadata (vt

CPT 2017. aasta raport Läti kohta, p 37). Sellise toimingu rakendamisel tuleb jälgida, et kinnipeetu

saaks lahti riietuda väärikust säästes ja järk-järgult, nii et osa kehast oleks alati kaetud (vt CPT

2022. aasta raport Rumeenia kohta, p 52).

Niisiis on selgunud, et inimeste kinnipidamine ja Haapsalu, Rapla ja Paide politseihoone ajutise

kinnipidamise kambrisse toimetamine takistab patrullmeeskonna tööd. Selline töökorraldus

tekitab muret, sest patrullpolitseinikel on niigi suur töökoormus ning selline asjakorraldus ei

suurenda ka kogukonna turvatunnet. Lisaks on see põhjustanud Rapla kinnipidamiskambrites

kinnipeetute läbivaatust viisil, mis on vastuolus nii CPT soovitustega kui ka kehtiva

4

korrakaitseseadusega (KorS). Nii ei ole inimese läbivaatuse tegemine kinnipeetuga samast soost

ametniku poolt enam seotud vajadusega tõrjuda kõrgendatud vahetut ohtu (KorS § 48 lg 2), vaid

sõltub juhusest ehk sellest, mis soost on parasjagu inimest kambrisse toimetanud

patrullpolitseinikud.

Vaimse tervise probleemidega inimeste kinnipidamine

Kogutud info põhjal on selgunud, et Rapla politseimaja kambritesse kainenema toodud inimesed,

kes kalduvad enesevigastamisele, paigutatakse kainestuskambrisse alasti, kasutades vajaduse

korral käe- ja jalaraudu. Suitsiidikäitumisega joobes kinnipeetud paigutatakse nende

kainenemiseni kambrisse selle tõttu, et kiirabi ei vii joobeseisundis kinnipeetuid alati haigla

erakorralise meditsiini või psühhiaatriaosakonda. Kui kainenedes inimese seisund ei muutu,

saadetakse ta kiirabiga haiglasse.

Vaimse tervise probleemidega inimese paigutamine kainestuskambrisse alasti ei ole sobiv meede

inimese enesekahjustamise vältimiseks. Ennast vahetult kahjustava suitsiidse inimese koht ei ole

kainestuskambris. Enesele ohtliku inimese kainestuskambrisse paigutamise kohta peab otsuse

tegema tervishoiutöötaja. Nii kinnipeetu enda kui ka personali seisukohast on väga oluline

kontrollida kõigepealt kinnipeetu terviseseisundit. Nii saab muu hulgas kindlaks teha, kas

kinnipeetul võib olla vaimse tervise probleeme ning kas ta võib soovida ennast kahjustada (vt CPT

2022. aasta raport Rumeenia kohta, p 20).

Meditsiinitöötaja peab otsustama, kas inimest saab paigutada kainestuskambrisse või mitte. Kui

meedik leiab, et kainestuskambrisse paigutatavalt inimeselt tuleb tema turvalisuse tagamiseks

riided ära võtta, peab need viivitamata asendama ohutu riietusega. Raske vaimse tervise häire või

vahetu suitsiidiohu ilmnemisel tuleb aga inimene toimetada esimesel võimalusel haigla

psühhiaatriaosakonda ning kuni sell ajani pakkuda talle asjakohast abi arestimajas (vt CPT 2009.

aasta raport Ühendkuningriigi kohta, p 148).

Aegunud ravimid

Õiguskantsleri nõunikud leidsid Rapla ja Paide kambrites viibivate kinnipeetute jaoks varutud

ravimite seas säilivusaja ületanud käsimüügiravimeid (No-Spa, Bromhexine-Grindeks,

Paracetamol Sopharma, Burnshield Hydrogel, Bisacodyl-Grindeks, Solpadeine). Palun hoolitseda

selle eest, et aegunud ravimid hävitataks nõuetekohaselt.

Ootan Teie tagasisidet soovituste kohta hiljemalt 16.09.2024.

Austusega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Arno Tuisk 693 8414

[email protected]