Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

1

EELNÕU

27.12.2023

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 25 järgmises sõnastuses:

„(25) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud järgima tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku

vastutuskindlustuse seadusest tulenevaid kohustusi.“;

2) paragrahvis 41, seaduse 2. peatüki 2. jao pealkirjas ning §-des 7–15, 34–38, 40 – 42, 57, 581

ja 59 asendatakse läbivalt sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“;

3) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Perearstiabi osutaja võib lisaks nimistu alusel tegutsemisele osutada perearstiabi teise

nimistusse kuuluvale isikule, kui see on vajalik perearstiabi kättesaadavuse tagamiseks.

(6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega nimistuvälise teenindamise

tingimused, ulatuse ja korra.“;

4) seaduse 2. peatükki täiendatakse 21. jaoga järgmises sõnastuses:

„21. jagu

Tervisekeskus

§ 151. Tervisekeskuse mõiste

(1) Tervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt perearstiabi, iseseisvat

ämmaemandusabi, füsioteraapiat ja koduõendusteenust osutavad isikud. Tervisekeskuse võib

moodustada ka üks juriidiline isik, kes pakub kõiki eelnimetatud teenuseid.

(2) Tervisekeskuse osaks loetakse tervisekeskuses tegutseva perearstiabi osutaja tegevusloal

kajastuv tervisekeskuse asukohast erinev tegevuskoht.

(3) Tervisekeskuse liigid ja nõuded tervisekeskuse liikidele kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.“;

5) paragrahvi 57 lõige 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(33) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid

teenindada perearstiabi tegevusluba omav isik Tervisekassa otsuse alusel:

1) tervisekeskuses;

2) tervisekeskuse väliselt, kui avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti kohta täita ja

nimistule ei ole võimalik leida asendajat arsti ega tervisekeskuse näol.“;

2

6) paragrahvi 57 lõiget 35 täiendatakse pärast sõna „aasta“ tekstiosaga „või kui avaliku konkursi

korras ei ole võimalik perearsti kohta täita ja see on vajalik, arvestades tervishoiu strateegilisi

suundasid, võib pikaajaline asendamine kesta kuni viis aastat.“;

7) seadust täiendatakse §-dega 729 ja 7210 järgmises sõnastuses:

„§ 729. Nimistuväliste isikute teenindamise mõju hindamine

Sotsiaalministeerium analüüsib hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks käesoleva seaduse § 7

lõigetes 5 ja 6 sätestatud regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust ning esitab vajaduse

korral ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.

§ 7210. Perearstiabi osutaja poolt nimistusse kuuluvate isikute teenindamise mõju

hindamine

Sotsiaalministeerium analüüsib hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks käesoleva seaduse § 57 lõige

33 punktis 2 ja lõikes 35 sätestatud perearstiabi tegevusluba omava isiku poolt tervisekeskuse

väliselt perearsti nimistusse kuuluvatele isikutele asenduse korras teenuse osutamise

regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust ning esitab vajaduse korral ettepanekud

regulatsiooni muutmiseks.”.

§ 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses asendatakse § 50 lõike 5 punktis 1 sõna

„üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.

§ 3. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduse § 351 lõikes 1 ja § 352 punktis 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“

sõnaga „perearstiabi“.

§ 4. Küberturvalisuse seaduse muutmine

Küberturvalisuse seaduse § 3 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga

„perearstiabi“.

§ 5. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses asendatakse läbivalt sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.

§ 6. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 15 lõigetes 2 ja 4 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ sõnaga „Ravimiamet“

vastavas käändes;

2) paragrahvi 33 lõikes 17 asendatakse sõnad „tervishoiutöötajate riiklikus registris“ tekstiosaga

„tervishoiukorralduse infosüsteemis“;

3

3) paragrahv 43 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „juures“ tekstiosaga „, välja arvatud

tootmisettevõtte tegevusloa omajale kuuluva ravimi hulgimüügi tegevusloa alusel tegutsevas

hulgimüügi ettevõttes.“.

§ 7. Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse

(lähtetoetused) muutmine

Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused)

RT I, 15.12.2023, 1 § 2 punktis 3 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.

§ 8. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvides 287 ja 288 asendatakse läbivalt sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“;

2) paragrahvi 287 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Iseseisvalt füsioteraapia, iseseisvalt logopeedilise ravi või iseseisvalt psühholoogilise ravi

osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 145 eurot iga tegevuskoha

kohta eraldi.“;

3) seaduse 12. peatüki 3. jagu täiendatakse 8. jaotisega järgmises sõnastuses:

„8. jaotis

Tubakaseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 2984. Tubakatoote ja tubakatootega seonduvast tootest teavitamine

(1) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote teate läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu

740 eurot.

(2) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote teate muudatuse eest tasutakse riigilõivu 740

eurot.“.

§ 9. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (RT I, 07.03.2023, 4) § 2 punktides 3 ja 8 ning §-s 4 asendatakse sõnad

„Eesti Haigekassa“ sõnaga „Tervisekassa“ vastavas käändes.

§ 10. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse muutmine

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses RT I, 20.06.2022, 83

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4

„(3) Kindlustusandja on kohustatud vastavalt võlaõigusseaduse §-le 520 sõlmima

vastutuskindlustuslepingu või muutma olemasolevat vastutuskindlustuslepingut

tervishoiuteenuse osutajaga, kellel on kehtiv tegevusluba, kes taotleb Terviseametilt tegevusloa

muutmist või uue tegevusloa väljastamist või kelle majandustegevuse peatamine lõpeb.“;

2) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tervishoiuteenuse osutaja kindlustuskohutuse täitmise tõendamiseks esitab

kindlustusandja või tema volitatud isik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed

infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu Terviseameti peetavasse tervishoiukorralduse

infosüsteemi.“;

3) paragrahvi 34 punktid 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„9) paragrahvi 421 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

„(2) Tervishoiuteenuse osutamist võib alustada vastutuskindlustuslepingu järgse

kindlustusperioodi algusest või tervishoiukorralduse infosüsteemis märgitud ajast, kui viimati

nimetatu on hilisem. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka tegevusloa muutmise ja

majandustegevuse peatamise lõppemise menetluses.

(3) Vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi muutmine ei too kaasa tegevusloa

muutmist.“;

10) seadust täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses:

㤠481. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

Terviseamet võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule tunnistada

tegevusloa kehtetuks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole täitnud tervishoiuteenuse osutaja

kohustusliku vastutuskindlustuse seadusest tulenevaid kohustusi.“.“.

§ 11. Tubakaseaduse muutmine

Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõige 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tubakatoodete tootja või importija esitab Terviseametile enne uue või muudetud

tubakatoote turuleviimist tootemarkide ja -liikide kaupa elektroonilises vormis teate andmete

esitamiseks ettenähtud ühisportaali kaudu. Teade esitatakse vastavalt Euroopa Komisjoni

rakendusotsuses (EL) 2015/2186, millega kehtestatakse tubakatooteid käsitleva teabe esitamise

ja kättesaadavaks tegemise vorm (ELT L 312, 27.11.2015, lk 5–18), sätestatud vormile, mis

sisaldab:“;

2) paragrahvi 10 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatele tuleb lisada tubakatoodete tootjale või

importijale kättesaadavad andmed tubakatoodetes kasutatavate koostisainete toksilisuse kohta

5

nende ainete põletatud või põletamata kujul, viidates eelkõige nende tervisemõjule ning võttes

arvesse nende sõltuvust tekitavat toimet ja toksilisust.“;

3) paragrahvi 10 lõigetes 3, 5, 8 ja 9 asendatakse sõnad „tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse

toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja“ sõnadega „tubakatoodete tootja või importija“

vastavas käändes;

4) paragrahvi 10 lõike 4 esimest lauset, § 102 lõike 7 esimest lauset ja § 103 lõike 3 esimest

lauset täiendatakse pärast sõna „avaldatakse“ tekstiosaga „pärast teate nõuetele vastavuse

kontrollimist ja esitatud teabe hindamist“;

5) paragrahvi 10 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Tubakatoodete tootja või importija esitab Terviseametile elektroonilises vormis teate

andmete esitamiseks ettenähtud ühisportaali kaudu müügikogused tootemarkide ja -liikide

kaupa eelmise kalendriaasta kohta järgmise aasta 31. märtsiks.“;

6) paragrahvi 101 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tubakatoodete tootja või importija esitab kuus kuud enne uudse tubakatoote kavandatavat

turuleviimist Terviseametile elektroonilises vormis teate andmete esitamiseks ettenähtud

ühisportaali kaudu, mis sisaldab järgmist teavet:“;

7) paragrahvi 102 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Elektroonilisi sigarette või nende täitepakendeid või elektroonilisi sigarette ja nende

täitepakendeid tootja või importija esitab kuus kuud enne toote kavandatavat turuleviimist või

turule viidud toote teate muutmisest Terviseametile elektroonilises vormis teate andmete

esitamiseks ettenähtud ühisportaali kaudu. Teade esitatakse vastavalt Euroopa Komisjoni

rakendusotsuses (EL) 2015/2183, millega seatakse sisse e-sigarettidest ja täitekapslitest

teatamise ühtne vorm (ELT L 309, 26.11.2015, lk 15–27), sätestatud vormile, mis sõltuvalt

sellest, kas tegemist on elektroonilise sigareti või täitepakendiga, sisaldab järgmist teavet:“;

8) paragrahvi 102 lõike 2 sissejuhatav lauseosas muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Elektrooniliste sigarettide või nende täitepakendite või elektrooniliste sigarettide ja nende

täitepakendite tootja või importija on kohustatud esitama Terviseametile igal aastal järgmised

andmed:“;

9) paragrahvi 102 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kaupa“ tekstiosaga „kalendriaasta

kohta järgmise aasta 31. märtsiks“;

10) seaduse 2. peatüki 1. jagu täiendatakse paragrahviga 104 järgmises sõnastuses:

„§ 104. Riigilõivud teate läbivaatamise ning tasud teabe hindamise eest

(1) Käesoleva seaduse §-des 10–103 nimetatud teate läbivaatamise eest tasub teate esitaja enne

teate esitamist riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

6

(2) Käesoleva seaduse §-des 10–103 nimetatud teates esitatud andmete hindamise eest tasub

teate esitaja Terviseametile järgmiste toimingute eest järgmiselt:

1) e-vedelikus ühe aine hindamise eest tasu on 240 euro;

2) tubakatoote ja tubakatootega seonduvast tootest eralduva aine kontrollimise tasu on 965

eurot.

(3) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote müügimahtude esitamisel tasutakse

Terviseametile teabe hindamise eest tasu 240 eurot.“.

§ 12. Vereseaduse muutmine

Vereseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Referentteenuse osutamist korraldab Tervisekassa. Referentteenuse osutamiseks sõlmib

Tervisekassa verekeskusega, millel on käesoleva seaduse nõuetele vastav referentlabor,

viieaastase tähtajaga halduslepingu, lähtudes halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustest.“;

2) paragrahvi 19 lõikes 1 asendatakse sõnad „Sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest“

sõnadega „Tervisekassa eelarvest“.

§ 13. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 6 jõustub üldises korras.

(3) Käesoleva seaduse § 8 punkt 3 ja § 11 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa

RAKENDUSAKTI KAVAND nr 3

MÄÄRUS

2024 nr …

Tervisekeskuste liigid ja nõuded

Määrus kehtestatakse “Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse” § 151 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse esmatasandi tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks

tervisekeskuste liigid ja nende vastutus ning nõuded erinevat liiki tervisekeskustele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Sikkut

terviseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarjo Mändmaa

kantsler

1

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa

RAKENDUSAKTI KAVAND nr 2

MÄÄRUS

…. ….. 2024 nr …

Määrus kehtestatakse alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 50 lõike 7 ja § 51 lõike 2 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 50 lõikega 6, meretöö seaduse § 32 lõike 8, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 43 lõike 1, ravikindlustuse seaduse § 32, riigieelarve seaduse § 531 lõike 1, Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõike 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõigete 3 ja 6, § 43 lõike 5, § 8 lõigete 46 ja 61, § 10, § 19 lõike 2, § 264 lõike 2, § 34 lõike 1, § 38 lõike 2, § 502 lõigete 6 ja 7, § 56 lõike 1 punktide 1, 4 ja 7, § 581 lõike 3, § 59 lõike 1, 592 lõike 2 ning § 593 lõike 22 alusel

§ 1. Sotsiaalministri 4. aprilli 2003. a määruse nr 60 „Apteegist piirituse väljastamise kord ja tingimused“ muutmine Sotsiaalministri 4. aprilli 2003. a määruse nr 60 „Apteegist piirituse väljastamise kord ja tingimused“ § 1 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 2. Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 112 „Avaliku konkursi kord perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks“ muutmine Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 112 „Avaliku konkursi kord perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks“ § 1 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 3. Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ muutmine Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ § 13 lõikes 5 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 4. Sotsiaalministri 6. novembri 2020. a määruse nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ muutmine Sotsiaalministri 6. novembri 2020. a määruse nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning

2

valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ pealkirjas, § 1 lõikes 1, § 2 pealkirjas ja lõikes 2, § 3 pealkirjas ja sissejuhatavas lauseosas ning § 4 pealkirjas ja lõigetes 1–3 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 5. Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ muutmine Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ 2. peatüki pealkirjas, § 4 pealkirjas ja lõikes 3, § 41 lõikes 2, § 8 lõigetes 14–144, 3. jao pealkirjas, § 40 pealkirjas, § 41 lõikes 12, § 49 lõikes 6 ning lisa 14 pealkirjas asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 6. Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ muutmine Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ § 2 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 7. Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ muutmine Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ § 2 lõikes 1 ja § 3 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 8. Sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määruse nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend“ muutmine Sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määruse nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend“ § 1 lõigetes 1 ja 2, § 2 lõigetes 1–4, § 3 lõigetes 1 ja 11, § 4 lõigetes 1 ja 2, § 5 pealkirjas ja lõigetes 4–6 ja 9 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 9. Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a. määruse nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“ muutmine Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a. määruse nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“ § 8 lõikes 2 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 10. Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 111 „Perearsti nimistut puudutavate dokumentide üleandmise kord“ muutmine

3

Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 111 „Perearsti nimistut puudutavate dokumentide üleandmise kord“ § 1 lõikes 1 ning § 2 lõigetes 3 ja 5 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 11. Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ muutmine Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ § 5 lõikes 4 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 12. Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ § 5 lõikes 2 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 13. Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ muutmine Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ § 2 lõigetes 1, 2 ja 4, § 12 lõikes 4, § 13 lõigetes 1 ja 3 ning § 21 lõikes 5 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 14. Tervise- ja tööministri 7. juuli 2022. a määruse nr 59 „Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 7. juuli 2022. a määruse nr 59 „Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus“ § 7 lõigetes 3 ja 8 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 15. Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord“ muutmine Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord“ § 3 lõikes 5 ja § 4 lõikes 3 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 16. Sotsiaalministri 16. mai 2008. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“ muutmine Sotsiaalministri 16. mai 2008. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“ § 4 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.

4

§ 17. Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ § 8 lõikes 2, §-s 21 ning § 29 lõikes 2 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“ vastavas käändes. § 18. Sotsiaalministri 7. aprilli 2003. a määruse nr 62 „Tervishoiuteenuse osutamisel ja hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatava piirituse kulunormid“ muutmine Sotsiaalministri 7. aprilli 2003. a määruses nr 62 „Tervishoiuteenuse osutamisel ja hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatava piirituse kulunormid“ asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 19. Tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele“ muutmine Tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele“ § 2 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 20. Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ muutmine Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ § 7 lõikes 5 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 21. Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ muutmine Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ §-s 2 ning § 5 lõigetes 15 ja 16 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 22. Terviseministri 31. septembri 2023. a määruse nr 54 „Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisev osutamine“ muutmine Terviseministri 31. septembri 2023. a määruse nr 54 „Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisev osutamine“ § 2 lõigetes 2, 3 ja 4 asendatakse sõnad „üld- ja eriarstiabist“ sõnadega „pere- ja eriarstiabist“.

(allkirjastatud digitaalselt)

5

Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa

RAKENDUSAKTI KAVAND nr 1

…. ….. 2023 nr …

VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses mõiste „üldarstiabi“ asendamisega mõistega „perearstiabi“ Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 13, ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 ja § 331 lõike 1 ning Tervisekassa seaduse § 5 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021. a määruse nr 41 „COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate teenuste eest Eesti Haigekassa kaudu maksmise tingimused ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021. a määruse nr 41 „COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate teenuste eest Eesti Haigekassa kaudu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lõikes 1 ja § 3 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 2. Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2023. a määruse nr 56 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine § 2. Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2023. a määruse nr 56 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ 2. peatüki pealkirjas, § 3 lõigetes 7–9, 11, 12, 15, 19, 22– 24, § 8 lõikes 2, § 9 lõigetes 2 ja 4, § 81 lõigetes 1 ja 4 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 3. Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Tervisekassa põhikiri“ muutmine Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Tervisekassa põhikiri“ § 45 lõikes 2 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. Kaja Kallas Peaminister Peep Peterson Tervisminister

Taimar Peterkop Riigisekretär

1

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste

muutmise seadus

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Seadusega tehakse erinevates tervisevaldkonna õigusaktides muudatusi, mis on seotud juba

jõustunud või lähiajal jõustuvate muudatustega ning täiendavad neid. Seetõttu on vajadus neid

muudatusi teha ühtviisi kiireloomuline. Eesmärgiks on õigusselgus ja terviklikkus.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kaily Susi

([email protected]), tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ([email protected]), keskkonnatervise ja

kemikaaliohutuse juht Aive Telling ([email protected]), ravimiosakonna nõunik Mari Amos

([email protected]), ravimiosakonna juhataja Eda Lopato ([email protected]), analüüsi- ja

statistikaosakonna nõunik Liisa Koreinik ([email protected]) ning finantsosakonna nõunik Ave

Schultz ([email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja

isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ([email protected]) koostöös õigusnõunikuga Susanna Jurs

([email protected]) ning terviseõiguse juhiga Ebe Sarapuu ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) – RT I, 15.12.2023, 14;

2) Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (ATKEAS) – RT I, 01.07.2023, 9;

3) Kaitseväe korralduse seadus (KKS) – RT I, 06.07.2023, 38;

4) Küberturvalisuse seadus (KüTS) – RT I, 06.08.2022, 19;

5) Ravikindlustuse seaduse (RaKS) – RT I, 15.12.2023, 6;

6) Ravimiseadus (RavS) – RT I, 15.12.2023, 10;

7) Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (lähtetoetused)

– RT I, 15.12.2023, 1;

8) Riigilõivuseadus (RLS) – RT I, 06.07.2023, 83;

9) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus – RT I, 07.03.2023, 4;

10) Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (TOKVS) – RT I,

20.06.2022, 83;

11) Tubakaseadus (TubS) – RT I, 07.03.2023, 20;

12) Vereseadus (VereS) – RT I, 11.03.2023, 100.

Eelnõu pole seotud menetluses oleva muu eelnõuga. Eelnõu on seotud EL õiguse rakendamisega –

eelnõuga täpsustatakse TubS-i sõnastusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile

2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide

õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv

2001/37/EÜ (ETL L 127, 29.04.2014, lk 1–38), muudetud komisjoni delegeeritud direktiiviga

2014/109/EL (ELT L 360, 17.12.2014, lk 22–27) (edaspidi direktiiv 2014/40/EL). Direktiivis

ettenähtud liikmesriigi ülesannete täitmiseks kehtestatakse riigilõivud ja tasud. Samas puudub

eelnõul seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus.

Käesolevale eelnõule on tehtud väljatöötamiskavatsus (TTKS VTK) osas, mis puudutab

tervisekeskuste regulatsiooni ning paindlikumat töökorraldust perearsti asendamise ja nimistuvälise

teenindamise kaudu. Käesoleva eelnõu teistele osadele väljatöötamiskavatsust ei eelne tuginedes

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“

§ 1 lõike 2 punktidele 1 ja 5. Nimelt on eelnõu teiste osade menetlus kas kiireloomuline – mh peab

muutma jõustumata seadust enne kui see jõustub – või ei kaasne rakendamisega olulist õiguslikku

muudatust või muud olulist mõju – Eesti Haigekassa kannab juba 1. aprillist 2023. a nime

Tervisekassa, viimases kohas nime muutmine ei ole suure mõjuga.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle

kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 6. punktis.

2. Seaduse eesmärk

Seadusega tehakse erinevates tervisevaldkonna õigusaktides muudatusi, mis on seotud juba

jõustunud või veel jõustuvate muudatustega ning täiendavad neid. Eesmärgiks on õigusselgus ja

terviklikkus.

Seoses 2024. a jõustuva TOKVS-ga muudetakse TTKS-i, et siduda vastutuskindlustuse omamine

tegevusloaga. TTKS-s muudetakse ka nimistu alusel tegutsevat perearsti puudutavaid sätteid, tuues

seadusesse tervisekeskuse mõiste ning laiendades perearstikeskuste võimalusi kanda suuremat

piirkondlikku vastutust. Tehnilise muudatusena asendatakse õigusaktides mõiste „üldarstiabi“

mõistega „perearstiabi“. RavS ja VereS muudatustega viiakse rakendustegevused

Sotsiaalministeeriumist vastavalt Ravimiametisse ja Tervisekassasse. Ravimite kaalutud keskmise

juurdehindluse analüüsi tegemine ja referentteenuse osutamise korraldamine on praktilised

tegevused. RavS teine muudatus puudutab tegevuslubasid, et viia seadus kooskõlla EL

regulatsiooniga. RLS-i lisatakse iseseisvalt teenust osutama asuvate füsioterapeutide, logopeedide

ja psühholoogilise ravi osutajate tegevusloa taotlemise riigilõivud. Lisatakse ka jaotis TubS alusel

tehtavatele toimingutele, mille hulgas kehtestatakse riigilõivud tubakatoote koostise teate

läbivaatamise ning tasud teabe hindamise eest. Veel jõustumata TOKVS-i muudetakse, et siduda

kindlustuse olemasolu tegevusloaga ning võimaldada viimase kehtetuks tunnistamist, kui

kindlustuse nõue pole täidetud. Täpsustatakse, kuidas toimub Terviseametile (TA) info edastamine

kindlustatuse staatuse kohta. TubS-i muudetakse sõnastust õigusselguse huvides ning nähakse ette

õiguslik alus riigilõivu sätestamiseks.

Muudatustega elimineeritakse õiguslikud lüngad.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheteistkümnest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse TTKS-i.

Punktiga 1 täiendatakse TTKS §-i 1 uue lõikega 25. Kuigi 01.07.2024. a jõustuva TTKS § 481 alusel

saab TA tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole täitnud TOKVS-st

tulenevat kindlustuskohustust, siis seadusesse oleks vaja tuua ka sõnaselge säte, et tervishoiuteenuse

osutaja on kohustatud järgima TOKVS-st tulenevaid kohustusi. Kui tervishoiuteenuse osutaja

3

vastavaid kohustusi ei täida, siis TA saab TTKS § 60 lõike 1 kohaselt teha selle üle riiklikku

järelevalvet.

Punktidega 2 asendatakse seaduses sõna „üldarstiabi“ läbivalt (v.a rakendussätetes) sõnaga

„perearstiabi“. Praegu nimetatakse õigusaktides perearsti nimistu alusel pakutavat teenust

üldarstiabiks. See on üks kahest arstiabi liigist tervishoiuteenuste korraldamise seaduses. Teine liik

on eriarstiabi. Perearsti residentuuri läbinud arst saab osutada nii üldarstiabi, mida Tervisekassa

rahastab vastava lepingu alusel, kui ka perearsti teenust eriarstiabi tegevusloa alusel. Viimane ei ole

nimistupõhine ega riiklikult rahastatud teenus.

Üldarsti mõistet seadustes ei kasutata. Küll aga on see tavakeeles väga levinud, tähendades arsti, kes

on lõpetanud arsti põhiõppe, kuid ei ole omandanud eriala. Selline arst võib töötada nii üldarstiabi

tegevusluba omava (perearstikeskus) kui eriarstiabi tegevusluba omava teenuseosutaja juures. Eraldi

tegevusloa ega teenuse liiki erialata arstidele praegu ei ole, seega ei saa nad tegutseda iseseisvalt.

Nimetuse muutmine on vajalik õigusselguse huvides. Praegu kasutatud sõnastuse alusel võib lugeja

arvata, et nimistu alusel peremeditsiini teenuse osutamiseks piisab üldarsti kompetentsist. See ei

vasta tõele. Nimistu saab olla kinnitatud vaid peremeditsiini erialaga arstile. Praegu tuleb eriala

omandamiseks läbida lisaks kuueaastasele põhiõppele neli aastat pikk residentuur. Sõna

"perearstiabi" annab teenuse sisu selgemalt edasi. Kuigi teenuse osutamisel osalevad ka teised

tervishoiutöötajad peale arsti, kasutatakse teenuse nimetuses sõna "arst", kuivõrd "arstiabi" on eesti

keeles samuti laiama tähendusega ning ka eriarstiabi puhul on tegemist teenusega, mille osutamisel

osaleb suurem meeskond.

Lisaks loob muudatus eelduse selleks, et tulevikus saaks ka nimetuse "üldarst" õigusruumis

kasutusele võtta. See võib olla vajalik nii erialata arstide õiguste täpsustamisel kui ka näiteks

teenuste hindade määramisel.

Seni on nimistu alusel tegutsevatele perearstidele väljastatud tegevusluba tegevusalal "perearsti

nimistu alusel üldarstiabi osutamine". Tegevusload on tähtajatud. Muudatuse jõustumisel jäävad

sellised tegevusload kehtivaks, lubades osutada perearstiabi teenust. Ka seni sõlmitud lepingutes,

seal hulgas Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingutes, jääb sõna "üldarstiabi" kehtima

tähenduses "perearstiabi". Muudatus on kiireloomuline, kuna 2024. aastal sõlmib Tervisekassa uued

vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingud kinnitatud perearsti nimistu alusel

tegutsevate isikutega ning õigusselguse huvides on hea, kui pikaajalises lepingus on kasutatud samu

mõisteid nagu kehtivates seadustes.

Terviseamet märgib väljastatud tegevuslubadele tegevusala ning teenuse. Eriarstiabi tegevusalal

väljastatud lubadele, mille alusel perearst tegutseb nimistuta eriarstina, on märgitud teenusena

"peremeditsiiniteenus" või "ambulatoorne peremeditsiiniteenus". Eriarstiabi tegevusalal väljastatud

tegevusload ei anna õigust perearstiabi osutamiseks ehk nimistu alusel perearstina tegutsemiseks.

Üldarstiabi osutav äriühing ei tohi osutada eriarstiabi ning kuna tegemist on vaid vormilise

muudatusega, jääb sama piirang kehtima "perearstiabile".

Punktiga 3 täiendatakse TTKS §-i 7 lõigetega 5 ja 6, millega nähakse ette võimalus osutada

perearstiabi teenust perearsti poolt ka tema nimistusse mitte kuuluvatele isikutele. Samuti nähakse

ette volitusnorm sellise teenindamise tingimuste, ulatuse ja korra kehtestamiseks ministri

määrusega.

4

Perearstisüsteem on Eestis üles ehitatud nimistupõhiselt. TTKS näeb ette, et inimesel on õigus

registreeruda nimistusse ja vahetada perearsti. Seda põhimõtet ei ole plaanis muuta. Tervisekassa

ülesanne on korraldada konkursse nimistule perearsti leidmiseks ning vajadusel asendusi perearstita

nimistu teenindamiseks. Praegu on aga süveneva tervishoiutööjõu puuduse tõttu antud ülesannete

täitmine äärmiselt raskendatud. Sageli ei ole inimestel võimalik registreeruda nimistusse, kuna

elukohajärgsed nimistud on täis. 785 nimistust 72-l on juba praegu ajutine asendaja, kusjuures

paljude nimistute asendust on aasta kaupa korduvalt pikendatud ning see pole enam olemuselt

ajutine. On perearste, kes teenindavad mitut nimistut, olles ühe nimistu perearst ning teise asendaja.

Peremeditsiini residentuuri läheb igal aastal u 30 arsti. Õpe kestab 4 aastat, kuid sageli ka pikemalt

näiteks lapsehoolduspuhkuste tõttu. Samas on pea kolmandik nimistuga perearstidest

pensioniealised, neist ligi 80 vanuses üle 70 eluaasta.

Pikemas plaanis on eesmärk esmatasandi tervishoidu igakülgselt tugevdada ning jätkata

nimistupõhise perearstiabi süsteemiga. Selleks vajalikud sammud võtavad aga aega. Lähiaastatel

esmatasandi arstiabi tagamiseks tuleb võtta kasutusele täiendavad meetmed.

TTKS ei luba perearsti nimistu alusel tegutsejatel osutada inimestele abi nimistuväliselt ega

Tervisekassal selle eest tasuda. Erandiks on vältimatu abi. Nimistuväliste isikute teenindamise

võimaluse loomine on vajalik muuhulgas järgmistel põhjustel:

1) Tagamaks perearstiabi teenuse, kui nimistule ei ole leitud asendajat. Tervisekassa ülesandeks

on nimistule arsti leidmine kas perearsti konkursi korras või selle luhtumisel asendaja

leidmise kaudu. Kuna üha enam arste loobub nimistust, ei pruugi Tervisekassal olla võimalik

seda ülesannet täita. Selleks, et perearstita nimistusse kuuluvaid inimesi saaks teenindada

paindlikult ja kõiki olemasolevaid ressursse kasutusele võttes, tuleb võimaldada nende

inimeste teenindamist lähemate perearstide poolt. Perearst võib olla nõus ajutise

töökoormuse tõusuga ja osade perearstita inimeste teenindamisega ka siis, kui ei soovi võtta

kogu nimistu asendamise vastutust või kui tema enda nimistusse enam uusi inimesi ei mahu.

Samuti võiks nimistu ajutiseks asendajaks olla teenusepakkuja, kes asub

teeninduspiirkonnast eemal ning saab suurema osa pöördumistest lahendada ära

kaugteenusena, pakkudes nimistu patsientidele head kättesaadavust telefoni ja veebi teel

ning pereõe püsivat kohalolu kodulähedases praksises. Samas piirkonnas oma nimistuga

tegutsev perearst saaks sellises olukorras olla abiks, et perearstita nimistu patsiente vajadusel

kohapeal vastu võtta. Sellised pöördumised, kus on samal päeval vaja arsti

kontaktvastuvõttu, moodustavad kõigist perearstikeskuste vastuvõttudest väikese osa.

Nimistuväliste isikute teenindamine võimaldaks selliseid kombineeritud lahendusi kasutada,

et teenus oleks kättesaadav ja kodulähedane.

2) Perearstiabi on muutunud üha enam meeskonnapõhiseks. Ligi pooled nimistuid teenindavad

perearstidest tegutsevad tervisekeskustes, kus on koos lisateenustega ühe katuse all mitu

perearsti. Kuigi ka tervisekeskustes kehtib põhimõte, et inimesel on oma perearst ning abi

osutatakse nimistupõhiselt, leidub tegevusi, milles võiks ülesandeid jagada. Üheks näiteks

on erakorraliste patsientide vastuvõtmine. Sotsiaalministri 06.01.2010 määrus nr 2 „Perearsti

ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend" (määrus nr 2) näeb ette, et ägeda

terviseseisundi puhul tuleks inimene võtta vastu pöördumise päeval. Paljude

haigusseisundite puhul ei ole vajalik põhjalik sekkumine ning esmaseks konsultatsiooniks

ning haiguslehe avamiseks on teenuse kiire kättesaadavus olulisem kui nimistupõhine

lähenemine. Antud muudatus annab õiguse tervisekeskuse ühe arsti nimistutesse kuuluvate

isikute teenindamiseks sama tervisekeskuse teisele arstile ja õele teatud olukordades.

3) Seoses erakorralise meditsiini osakondade ülekoormusega on räägitud valveteenuse

vajadusest esmatasandil. Üks võimalus oleks, et üldarstiabi osutaja palkaks lisapersonali

5

erialata arstide näol, kes saaksid pakkuda abi kergema erakorralise või ägeda tervisemurega

patsiendile. Lahendus vähendaks erakorralise meditsiini osakondade koormust ning

kokkuvõttes kulud väheneksid. Antud muudatus võimaldaks ka sellise, veel väljatöötamist

vajava teenuse pakkumist esmatasandil.

Lõikes 6 täpsustatakse, et nimistuvälistele isikutele võib perearstiabi teenust osutada vaid ministri

määruses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras. Määruses täpsustatakse, mis olukordades ja

kellele võib perearst nimistuväliselt teenust osutada. Perearstiabi osutaja ei saa näiteks osutada

kõigile isikutele teenust samas mahus, nagu ta osutab oma nimistusse kuuluvatele inimestele ning

määrusega nähakse ette täiendavad kriteeriumid.

Volitusnormi alusel on kavandatud täiendada määrust nr 2, kus täpsustatakse olukorrad, mil on

nimistuväliste isikute teenindamine perearstiabis lubatud.

Nimistuvälise isiku teenindamise eest võtab tasu maksmise kohustuse üle Tervisekassa Vabariigi

Valitsuse 01.01.2024 määruse nr 56 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ (TTL) alusel, kus

võidakse seada täiendavad piirid, millisel juhul nimistuvälist perearstiabi osutamist Tervisekassa

rahastab. Eelkõige võetakse kohustus üle siis, kui isik kuulub nimistusse, millel ei ole perearsti ega

asendajat. Perearstiabi osutaja saab seda kontrollida tervise infosüsteemist. Tasu üle võtmine saab

olla tegevus- või valmisolekupõhine, vajadusel piiratud mahu või ajaga.

Punktiga 4 lisatakse TTKS 2. peatükki uus jagu 21, mis sätestab tervisekeskuse mõiste ja liigid.

Õigusselguse huvides tuuakse seadusesse tervisekeskuse mõiste. Seni on mõistet defineeritud

määruste tasandil ning detailides kontekstist sõltuvalt. Tervisekeskuste moodustamist nähti ette

esmatasandi tervishoiu arengukavas aastateks 2009-2015. Regionaalarengu fondi toel alustati

esmatasandi taristu kaasajastamist. Sellega seoses toodi õigusruumi mõiste „esmatasandi

tervisekeskus“, mis oli seotud rahastusmeetme ja toetuse andmise tingimustega. Tervise-ja

tööministri 13.03.2018 määruses nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ (määrus nr 5) on

kirjeldatud, kui paljusid inimesi peab keskus teenindama, milliseid teenuseid tuleb pakkuda, millised

on ruuminõuded. TTL-s on samuti kirjeldatud tervisekeskus, kuid seda mitte taristuna, vaid teenuste

pakkumise viisina, et Tervisekassa tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle võtaks.

Üldjoontes on nimetatud kahes määruses tervisekeskust üsna sarnaselt kirjeldatud. TTKSis

sätestatav mõiste on üldisem ega reguleeri tervisekeskust detailides. Samas piisava täpsustega, et

mõista üldplaanis, millega on tegemist. Kuivõrd loodud ja kaasajastatud tervisekeskused peavad

olema jätkusuutlikud, peab ka TTL rahastuse alusena tagama loodud keskuste säilimise ja kestvuse.

2018. aasta TTKS VTK-s oli arutluse all tervisekeskuse defineerimine seaduses. Jõuti järeldusele,

et esialgu ei ole see vajalik, kuid olukorda tuleb jooksvalt hinnata ning vajadusel peaks siiski mõiste

seadusesse viima. VTK-le järgnenud eelnõus tervisekeskuse mõistet ei käsitletud. Praeguseks on

selge, et seaduses tervisekeskuste nimetamine on vajalik. Ligikaudu pooled perearsti nimistud on

TTL mõttes tervisekeskuste koosseisus. Seega õigusselgust ootavate osapoolte ring on oluliselt

kasvanud. Kuigi ka praegune situatsioon, kus tervisekeskuse erisus tekib TTLi põhjal, pole

takistanud tervisekeskuste moodustamist, on edaspidi selge mõiste kasutuselevõtt vajalik. Lisaks

õigusselguse loomisele on eesmärk jätkata esmatasandi võrgu tugevdamisega just üle riigi asuvate

tervisekeskuste baasil. Selleks, et anda tervisekeskustele piirkondlik vastutus näiteks kriisistruktuuri

loomiseks ja elutähtsa teenuse osutajana valmisolekuks ja tegutsemiseks, tuleb tervisekeskus kui

selline seaduses kirjeldada.

6

Lõikes 1 nähakse ette, et tervisekeskuse moodustavad ühel taristul ühiselt tegutsevad teenuste

pakkujad. See tähendab, et tervisekeskus ei pea olema omaette juriidiline isik, küll aga peab keskuse

moodustajate vahel olema sõlmitud vastutuse jaotamise- ja koostööleping. Tervisekeskuse võib

moodustada ka üks tervishoiuteenuse osutaja, kes pakub ise kõiki nõutud teenuseid.

Koduõendusteenuse all mõeldakse TTKS § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud

koduõendusteenust.

Lõike 2 alusel loetakse tervisekeskuse osaks ka tervisekeskust moodustava perearstiabi osutaja teine

tegevuskoht ehk tervisekeskuse filiaal. Nii saab tervisekeskuse juurde koondada piirkonna

väiksemaid praksiseid ning pakkuda täismahus esmatasandi teenust ka nende nimistute inimestele.

Ka praegu saab TTL mõttes tervisekeskuse juurde kuuluda filiaal, nii on näiteks Sangaste

perearstikeskus filiaaliks Otepää tervisekeskusele.

Lõikega 3 sätestatakse volitusnorm, et kehtestada tervisekeskuste liigid ja nõuded eri liiki

tervisekeskustele. Täpsem liikide jaotus ja nõuded tuleb veel kokku leppida, kuid on selge, et

erinevad tervisekeskused on väga erineva suuruse, võimekuse ja ambitsiooniga ning seda tuleb

ülesannete jagamisel arvestada. Pole vajadust anda kõigile sama piirkonna tervisekeskustele

vastutust, mida võiks tegelikult katta piirkonna peale üks keskus. Tervisekeskuste liikide nõuetes

kirjeldatakse nii keskuse ruume ja sisustust kui ka teenustepaketti, teenindatavate isikute ja nimistute

arvu jm. Esialgu planeeritakse määruses kasutada TTLi tervisekeskuse definitsiooni.

Punkti 5 kohaselt muudetakse TTKS § 57 lõiget 33. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on Tervisekassal

võimalik korraldada perearstinimistu ajutine asendamine tervisekeskuse kaudu. Muudatusega

nähakse ette võimalus kinnitada nimistule ajutiseks asendajaks lisaks tervisekeskusele järgmise

valikuna perearstiabi osutav juriidiline isik.

Muudatuse eesmärk on võimaldada paindlikumat perearstiabi teenuse pakkumist (asendamist).

Vajadust selleks on eelnevalt selgitatud eelnõu § 1 punkti 3 muudatuse juures. Paragrahvi

täiendatakse sisuliselt ühe lisavõimalusega perearstita nimistu asendamiseks, samal ajal ei muutu

senised võimalused asendajate valikus.

Nimistuga perearsti asendamise võimaldamine ka selliste perearstiabi osutajate poolt, kes ei tegutse

tervisekeskuses, on vajalik, et lisada paindlikkust. Seda võimalust peaks kasutama vaid erandlikult,

üksnes juhul kui täidetud on kõik eeldused: konkurss uue perearsti leidmiseks on luhtunud ning

asendajaks ei ole võimalik kinnitada arsti vastavalt TTKS § 57 lõikele 31 ega tervisekeskust (nt

piirkonnas tervisekeskuse puudumise tõttu või juhul, kui tervisekeksus juba asendab sellisel määral

perearstita nimistuid, et täiendava koormuse panemine ei tagaks teenuse kvaliteeti vms).

Punktiga 6 võimaldatakse kinnitada asendus pikemaks ajaks kui seni kehtinud üheaastane periood.

Uues sõnastuses võimaldab seadus tervisekeskusele ja perearstiabi osutajast juriidilisele isikule

perearsti nimistu asendamiseks kinnitada kuni viieks aastaks. Tegemist on sarnaselt senise lühema

perioodiga Tervisekassa kaalutlusotsusega, sätestades maksimaalse asendusperioodi pikkuse.

Kehtiva TTKS alusel võib arst või tervisekeskus olla kuni üks aasta nimistu ajutiseks asendajaks.

Ajaline piirang on seatud, kuna eelistatult leitakse nimistule kvalifitseeritud perearst, kes tagab

kvaliteetse teenuse ja järjepidevuse. Tegelik seis on, et mitmete nimistute juures on ajutist asendust

mitme aasta vältel aasta kaupa pikendatud, kuna perearsti ei leita.

Muudatusega võimaldatakse perearsti konkursi luhtumisel nimistu asendamist perearstiabi osutajale

pikemaks perioodiks, sõltumata sellest, kas tegemist on tervisekeskusega. Muudatuse eesmärk on

7

võimaldada juhtprojektide korraldamist, lisades teenuse rahastamise tingimused TTLi 11. peatükki

„Juhtprojektid tervishoiusüsteemi arendamiseks“.

Pikemaajaline asendus on vajalik kahel põhjusel:

1. See annab selguse ja kindluse nii nimistu patsientidele kui ka asendusteenust pakkuvale

teenuseosutajale. Kui on ette näha, et lähiajal ei ole võimalik nimistule püsivat perearsti

leida, siis on nimistusse kuuluvate isikute jaoks pikaajaliselt kokku lepitud asendus selgem

lahendus kui asendaja korduv määramine lühikesete perioodide kaupa. Samuti annab see

teenuseosutajale kindluse rahaliselt ning ajaliselt investeerida ja pakkuda ka töötajatele

kindlat töökohta pikemaks ajaks.

2. Võimaldab hinnata võimalike täiendavate muudatuste vajalikkust. Tervisekeskuste loomine

ja muutunud ootused tööelule võivad nõuda tulevikus nimistu eest vastutamise ümber

mõtestamist. Tuleb kaaluda võimalust, et teatud tingimustel kinnitataksegi nimistu mitte

perearstile, nagu praegu, vaid perearstikeskusele. See ei tähenda, et inimestel kaoks ära oma

perearst, kuid teenuse eest vastutajaks oleks selle perearsti tööandja. Punktis 5 toodud

muudatus annab võimaluse katsetada, millised tingimused teenuse osutamiseks oleks sellise

asjade korralduse puhul vajalikud. Juhtprojekt, mis kestab mitu aastat, aitab seda paremini

hinnata.

Vähendamaks ohtu, et pikaajalist asendamist hakatakse kasutama kui hõlpsat alternatiivi perearsti

otsimisele, sõnastatakse vajadus igakordselt hinnata sellise korralduse sobivust tervisesüsteemi kui

tervikuga. Selline nõue kindlustab, et iga pikemaajaline asendus oleks läbi mõeldud mitte ainult

konkreetse nimistu ja teenuse rahastamise aspektist, vaid arvestataks ka tervishoiu strateegiliste

suundadega.

Punkt 7 näeb ette kohustuse viia läbi TTKS § 7 lõigetes 5 ja 6, § 57 lõike 33 punktis 2 ja lõikes 35

sätestatud regulatsioonide mõjuhinnangud hiljemalt 2029. a 1. jaanuariks. Nõue on sätestatud, et

veelgi maandada riske, mida muudatuse tegemine võiks teoreetiliselt põhjustada.

Sotsiaalministeerium hindab hiljemalt 2028. aastal, kas soovitud mõju on saavutatud. Kui ilmneb

negatiivne mõju, näiteks mõni muudatusest tulenev risk esmatasandi tugevdamisele ja süsteemi

jätkusuutlikkusele, mida ei osata praegu ette näha, siis saab muudatuse tagasi pöörata.

Eelnõu §-dega 2–5 muudetakse vastavalt ATKEAS-i, KKS-i, KüTS-i ja RaKS-i. Läbivalt

asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. Muudatus on tehniline ja selle vajadust on

selgitatud eelnõu § 1 punkti 2 juures.

Eelnõu §-ga 6 muudetakse RavS-i.

Punktiga 1 asendatakse RavS § 15 lõigetes 2 ja 4 sõna „Sotsiaalministeerium“ sõnaga

„Ravimiamet“. Muudatuse kohaselt hakkab ravimite kaalutud keskmise juurdehindluse andmeid

koguma ja analüüsi koostama edaspidi Sotsiaalministeeriumi asemel Ravimiamet. Täna koostab

kaalutud keskmise juurdehindluse analüüsi Sotsiaalministeerium kord aastas esitatud andmete

alusel. Kehtivas RavS § 15 lõikes 4 on andmekoosseis, millised andmed hulgimüügi tegevusloa

omaja peab Sotsiaalministeeriumile esitama.

Sotsiaalministeeriumis on 2023. aasta novembris valminud analüüs kaalutud keskmiste

juurdehindluste kohta ravimite hulgi- ja jaemüügil. Antud analüüsis leiti, et andmete esitamise ja

kogumisega seotud koormuse vähendamiseks ja järelevalve tõhustamiseks tuleks kogu ravimialane

8

aruandlus koondada ühe andmesaaja (Ravimiameti) kätte. Antud muudatusega viiaksegi ellu

analüüsis toodud soovitus.

Punktiga 2 asendatakse § 33 lõikes 17 tervishoiutöötajate registri nimetus tervishoiukorralduse

infosüsteemiga. Tegemist on vigade parandamisega, kuna TA-l on juba juunist 2022. a kasutusel

tervishoiukorralduse infosüsteem, millega liideti mitu riiklikku andmekogu, sh tervishoiutöötajate

register. Sättes on jäänud registri nimi parandamata.

Punktis 3 sisalduv RavS § 43 lõike 6 muutmise vajadus on tekkinud asjaolust, et hetkel kehtiva

regulatsiooni kohaselt võib ravimi tootja tegeleda ka hulgimüügiga tegevusega ravimite osas, mille

tootjaks ta ise ei ole (RavS § 26 lõike 2 kohaselt peab ravimi tootmise tegevusloa omajal olema

määratud selleks pädev isik). Pädev isik vastutab nii tootja omatoodangu hulgimüügi tegevuste kui

ka mitte omatoodangu hulgimüügi tegevuse eest. Äsja vastu võetud ravimiseaduse muudatustega

viiakse ravimiseadus kooskõlla EL regulatsiooniga, mille kohaselt peab ravimi tootjal mitte

omatoodangu hulgimüügiks olema ka ravimite hulgimüügiks vastav tegevusluba (eraldatud on

tegevusload; tootmiseks ja oma toodangu hulgimüügiks tootmise luba ning mitte omatoodangu

hulgimüügiks ravimite hulgimüügi tegevusluba). Täna kehtiva RavS § 43 lõike 6 tagajärjel tekib

olukord, kus senine tootmise pädev isik ei saa enam olla pädevaks isikuks hulgimüügi tegevusloa

alusel. Selline regulatsioon on liigselt piirav, mistõttu tuleb regulatsiooni leevendada.

Ravimi tootja poolt määratud tootmise pädev isik peab tundma ka ravimite hea turustamistava

(GDP) nõudeid. Juhul, kui üks käitlemistegevustest on väiksema mahuga (nt põhitegevuseks on

hulgimüük ja lisaks tehakse väikeses mahus ümbermärgistamist või väikses koguses mõne teise

tootja ravimi hulgimüüki), siis ei ole ilmtingimata vaja tootmises ja hulgimüügis eraldi pädevaid

isikuid. Siiski lasub ettevõtte omanikul kohustus tagada pädeva isiku töökohustuste täielik täitmine

iga tegevuse juures. Tänasel päeval on olemas samale tegevusloa omajale kuuluvaid hulgimüügi ja

tootmise tegevuslube, millel on sama isik pädevaks isikuks märgitud nii tootmise kui hulgimüügi

osas. Sellise lahendusega seni probleeme tekkinud ei ole.

Siiski ei oleks mõistlik erinevate tegevusloa omajate juures samal ajal tootmise ja teises hulgimüügi

pädevaks isikuks olemist võimaldada, kuna see võib kaasa tuua võimalikud nõuete rikkumised ning

ebaausa konkurentsi.

Eelnõu §-ga 7 muudetakse ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise

seadust (lähtetoetused), kuna see seadus jõustub alles 01.07.2024 ning sisaldab sõna „üldarstiabi“.

Selleks, et jõustumata seadus saaks muudetud ning sisaldaks uut mõistet „perearstiabi“ peab selle

muutma enne 01.07.2024.

Eelnõu §-ga 8 muudetakse RLS-i.

Punktidega 1 ja 3 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. Muudatus on tehniline ja

selle vajadust on selgitatud eelnõu § 1 punkti 2 juures.

Punktiga 2 täiendatakse RLS § 287 lõikega 5. Sügisel 2022. a võttis Riigikogu vastu psühhiaatrilise

abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse - 600 SE. Iseseisvate

spetsialistide muudatused liideti sinna muudatusettepanekutena ning lisamata jäi uue tegevusloa

menetlemise eest võetav riigilõiv. 600 SE menetlemise ajal 2022. aastal ei olnud võimalik

lisanduvaid menetlustoiminguid korrektselt hinnastada, kuna seaduse vastuvõtmise ajal puudusid

rakendustingimused ja infotehnoloogiline lahendus, mistõttu polnud võimalik hinnata ka tegevusloa

menetlemise töömahtu. 2023. aasta kevadel, mil rakendustingimuste kavandid olid valminud, oli

9

Riigikogu töö häiritud ja Sotsiaalministeeriumi püüdlused lisada asjasse puutuvad sätteid sobivate

eelnõude juurde läksid luhta. Kuna muudatused jõustusid 1. oktoobril 2023. a, oleks vaja riigilõiv

siiski kehtestada. Tulenevalt 1. oktoobril 2023. a jõustunud muudatustest täiendatakse sätet kolme

uue ravi liigiga, s.o füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise raviga. Sätte muutmine

annab TA-le õigusliku aluse küsida riigilõivu ka nende tervishoiuteenuste osutamiseks tegevusloa

taotlemisel. Riigilõivu suurus ehk 145 eurot on samaväärne õendusabi osutamise tegevusloa lõivuga,

kuna hinnatavate toimingute maht on sarnane.

Punktiga 4 täiendatakse RLS-i §-ga 2984, millega kehtestatakse riigilõivud tubakatoote ja

tubakatootega seonduvast tootest ning nende koostisest teavitamisele. Tubakatoodete importija või

tootja esitab TA-le enne uue või muudetud tubakatoote turuleviimist tootemarkide ja -liikide kaupa

elektroonilises vormis teavituse. Tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete koostisest

teavitamise nõuded on sätestatud TubS §-des 10–103. Teavituse esitamisel tasutakse riigilõivu 740

eurot.

Tubakatoodetest ja tubakatoodetega seonduvate toodete teavitamise nõue tuleneb direktiivist

2014/40/EL ja on juba kehtiv nõue. Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2186, 25. november 2015,

millega kehtestatakse tubakatooteid käsitleva teabe esitamise ja kättesaadavaks tegemise vorm

preambul 7 kohaselt on direktiiviga 2014/40/EL nõutud andmete kogumine, õigsuse kontrollimine,

asjakohane analüüsimine, säilitamine ja levitamine on täielikult liikmesriikide vastutusel.

Vajalike andmete kogumiseks tehtava teavituse administratiivsete kulude ja sisulise hindamisega

liikmesriigile tekkivate kulutuste eest on liikmesriikidel õigus küsida direktiivi artikkel 5 punkt 8

kohaselt liikmesriikidele esitatava teabe kättesaamise, hoidmise, töötlemise, analüüsimise ja

avaldamise eest tubakatoodete tootjatelt ja importijatelt proportsionaalset tasu.

Kuid algselt teavitamise nõude kehtestamisel ei kehtestatud koheselt riigilõive ja tasusid, kuna

teavituste hulka hinnati eelnevate perioodide teavituste hulga põhjal ebapiisavaks, et oleks mõistlik

kehtestada riigilõivud. Samuti ei suudetud hinnata tegelikkusele vastavaks teavituste läbivaatamise

ja hindamisega ning teavitajatega suhtlemisega seotud tööaja kulu. Eeldused seati aastal 2014 turul

olnud toodete arvu järgi, mis ei vasta enam tänase päeva turuolukorrale, kus elektrooniliste

sigarettide arv turul erineb kunagi prognoostust väga suures ulatuses. Kui prognooside tegemisel oli

erinevaid tooteid Eesti turul ligikaudu 100, siis hetkel on kehtivaid teavitus üle 46 000. Teavituste

kontrollimise ja läbivaatamisega tekivad TA-le märkimisväärsed kulud, mis on nii teavitustega

otseselt seonduv tööjõukulu, kui ka IT ja administratiivsed kulud. Toodete teavitamisega seotud

kulud peavad täielikult kandma tooteid turule toovad ettevõtjad, tegemist on nende

ettevõtluskuludega ning nende kulude katmist riigi poolt ei saa aktsepteerida ning eraldi tuleb

rõhutada vastuolu, mis tuleneb tubaka- ja nikotiinitoodete tervist kahjustavast olemusest. Algselt

hinnati teavitustega seonduvat töömahtu alla 0,5 ametikoha koormusena. Tegelikkus on näidanud

töömahu suuruseks vähemalt 2,5 ametikoha töömahtu. Eesti on ainuke liikmesriik kes ei ole toodete

teavitamise eest kehtestanud lõive ja tasusid.

Mitmetes liikmesriikides on teavitamise eest kehtestatud tasud, mis erinevad riigiti nii suuruse kui

ka tasude struktuuri poolest. Näidetena mõned teistes liikmesriikides kehtestatud tasud. Rootsis on

kehtestatud tasu teavitamise ja teavituse muudatuse eest 10 500 Rootsi krooni1, see tähendab

mistahes muudatus ja aruande lisamine on kõik sama suure tasu eest. Taanis on toodetest esmakordse

1 https://www.folkhalsomyndigheten.se/the-public-health-agency-of-sweden/living-conditions-and-lifestyle/andtg/legal-requirements/e-cigarettes- refill-containers/requirements-on-electronic-cigarettes-and-refill-containers/

10

teavitamise tasu 15 000 Taani krooni, teavituse hoidmise aastane tasu 15 000 Taani krooni2. Soomes

on teavituse riigilõiv 150 eurot kõikide teavituste liikide kohta, kuid sellele lisanduvad erinevad

tasud (müügikohtade litsentside tasud 500 kuni 1000 eurot müügikoha kohta aastas, koostisosade

hindamine 300 eurot hinnatud koostisaine kohta, emissioonide mõõtmise aruande kinnitamine 1500

eurot toote kohta, tubakatoodete järelevalve läbiviimiseks mõeldud tasu 300 kuni 70 000 eurot tootja

või importija kohta, sõltuvalt müügimahtudest).3 Belgias on tootest teavitamise tasud 4 000 eurot

toote kohta, teavituse hoidmise eest aastane tasu 125 eurot.4

Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote teavituse muudatuse eest tasutakse samas summas

riigilõivu kui esmase teavituse korral. Teavituse muudatuste puhul on Tervisametil sarnaselt esmase

teavitusega vajalik üle kontrollida kogu andmete hulk, sest praktikast on ilmnenud, et teavituses

kontaktandmete muutmise puhul tehakse ka teisi muudatusi ning see vajab eraldi täiendata

kontrollimist, kas teavituses ei ole muudetud ka teisi toodet puudutavaid andmeid. Sisuliselt tuleb

TA-l iga muudatuse korral kogu teavitus veelkord korralikult läbi vaadata, sest muidu ei selgu

muudatuse sisu. See tähendab seda, et kõik read uues ja eelnevas teavituses tuleb üle kontrollida, et

teha kindlaks, kas toote koostist ei ole muudetud. Andmete esitamise ühisportaalis (EU-CEG

portaalis) on andmed esitatud mitmel erinevale lehel ja lisatud dokumentide arv, mida on vaja läbi

kontrollida, varieerub. Tänase praktika käigus on ka teavitusi, kuhu on lisatud 320 dokumenti. Kui

esmase teavituse vastavuse hindamisel tuleb kontrollida andmete esitamist vastavalt Komisjoni

rakendusotsusele (EL) 2015/2186 või (EL) 2015/2183, siis teavituse paranduse korral tuleb lisaks

kontrollida ka koostisosi võrreldes eelmise teavitusega. Sama töömaht tähendab ka sama tööajakulu,

seega on teavituse muutmine teavituse sisulisel uuesti esitamine.

Toodetest teavitamise eest riigilõivu kehtestamine on oluline Eesti riigi asjatu koormuse

vähendamiseks. Praegu teavitatakse Eestisse massiliselt igaks juhuks tooteid, kuna Eesti on ainuke

riigilõivuta riik, aga iga teavituse nõuetekohane menetlemine on riigile suur kulu. Praeguse massilise

toodete teavituste olukorras ei suuda riik tegelikkuses sisuliselt täita toodete teavituste kontrollimise

kohustust. Eeldatav teavituste maht väheneb selliseks, et teavituste vastavust saaks kontrollida.

Eestisse tehtavad teavitused oleksid pärast lõivu kehtestamist tõenäoliselt vaid toodete kohta,

millega reaalselt turule tullakse. See vähendaks oluliselt Eesti riigi koormust tegeleda üleliigsete

teavitustega. Praegu on Eestis teavitatud ja vastavalt kodulehel avaldatud üle 46 000 erineva toote,

Taanis on vastav arv aga 1500.

Eelnõu §-ga 9 muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadust. Eesti Haigekassa vahetas nime 1. aprillil 2023. aastal5, olles nüüd

Tervisekassa. Selleks muudeti mitmeid seaduseid. Kuna nn nimevahetuse eelnõu (SE 7726) oli samal

ajal Riigikogu menetluses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadusega (nn vanglameditsiini eelnõu SE 6997) polnud normitehniliselt

võimalik sel ajal nimevahetuse eelnõusse asutuse tulevast nime enam sisse kirjutada. 1. juuliks 2024.

a, mil Tervisekassa hakkab korraldama tervishoiuteenuste osutamist vanglas, aga peab olema

seaduses korrektne tekst ja asutus õige nimega.

Eelnõu §-ga 10 muudetakse TOKVS-i.

2 https://www.sik.dk/en/business/legal-guides/e-cigarettes/registration-e-cigarette-products/fees-registration-electronic-cigarettes-and-refill-

containers#:~:text=Fees%20will%20change%20per%201%20April%2C%202022&text=Products%20can%20only%20be%20notified,annual%20m aintenance%20of%20the%20registration 3 https://www.valvira.fi/web/en/tobacco/-tupakan-tuotevalvonta-/-ilmoitukset- 4 https://www.health.belgium.be/en/specific-regulation-tobacco-products 5 Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks)–Riigi

Teataja 6 Eelnõu - Riigikogu 7 Eelnõu - Riigikogu

11

Punktiga 1 muudetakse § 4 lõiget 3. Alates 01.07.2024 jõustuva TTKS-i § 421 lg 2 alusel hakkab

tegevusluba kehtima vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi algusest või

tervishoiukorralduse infosüsteemis märgitud ajast, kui viimati nimetatu on hilisem. Käesolevas

lõikes sätestatut kohaldatakse ka tegevusloa muutmise ja majandustegevuse peatamise lõppemise

menetluses. Muudatuse kohaselt hakkab tegevusluba kehtima selle väljastamisest, kuid

tervishoiuteenust tohib hakata osutama ikkagi alles siis, kui kindlustusleping on sõlmitud. Muudatus

on pigem tehniline. Selline lahendus tagab, et kindlustusandjad näevad ise registrist kehtivaid

tegevuslubasid ning TA ja kindlustusandjad ei pea hakkama omavahel tegevuslubasid eraldi saatma,

et kindlustusandjad teaksid, kas saavad tervishoiuteenuse osutajaga kindlustuslepingu sõlmida.

Muudatusettepanek toob kaasa selgema tegevuslubade staatuse süsteemi ja sellisel juhul ei peaks

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt tegema ka mahukaid registri arendusi. Samuti

annab muudatus registri kasutajale (näiteks kodanikule) arusaadavama ülevaate tegevuslubade

kehtivusest ja kindlustuskohustuse täitmisest. Tulenevalt eeltoodust tagaks tehtud

muudatusettepanek kõigile osapooltele arusaadavama protsessi tegevuslubadest ja

kindlustuskohustuse täitmisest.

Punktiga 2 muudetakse § 5 lõiget 2. Muudatusega tagatakse, et kindlustusandmed saabuvad TA-ni

otse kindlustusandjalt ning ei liigu erinevaid kanaleid pidi, mis väldib ka erinevate arenduste

vajalikkust.

Punktiga 3 muudetakse § 34 punktid 9 ja 10. Selguse huvides esitatakse nii punktid 9 kui 10 uuesti,

kuigi igas sättes pole sisulist muudatust. Alates 01.07.2024 jõustuva TTKS-i § 421 lõike 2 alusel

hakkab tegevusluba kehtima vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi algusest või

tervishoiukorralduse infosüsteemis ajast, kui viimati nimetatu on hilisem. Käesolevas lõikes

sätestatut kohaldatakse ka tegevusloa muutmise ja majandustegevuse peatamise lõppemise

menetluses. Muudatuse kohaselt hakkab tegevusluba kehtima selle väljastamisest, kuid

tervishoiuteenust tohib hakata osutama ikkagi alles siis, kui kindlustusleping on sõlmitud. Muudatus

on pigem tehniline. Selline lahendus tagab, et kindlustusandjad näevad ise registrist kehtivaid

tegevuslubasid ning TA ja kindlustusandjad ei pea hakkama omavahel tegevuslubasid eraldi saatma,

et kindlustusandjad teaksid, kas saavad tervishoiuteenuse osutajaga kindlustuslepingu sõlmida.

Muudatusettepanek toob kaasa selgema tegevuslubade staatuse süsteemi ja sellisel juhul ei peaks

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt tegema ka mahukaid registri arendusi. Samuti

annab muudatus registri kasutajale (näiteks kodanikule) arusaadavama ülevaate tegevuslubade

kehtivusest ja kindlustuskohustuse täitmisest. Tulenevalt eeltoodust tagaks tehtud

muudatusettepanek kõigile osapooltele arusaadavama protsessi tegevuslubadest ja

kindlustuskohustuse täitmisest.

Paragrahv 421 lõikes 3 muudatust ei ole, kuid normitehnilistel ning selgust loovatel põhjustel on see

taasesitatud. Kui kehtiva sõnastuse kohaselt saab tegevusloa tunnistada kehtetuks kui

tervishoiuteenuse osutaja ei täida tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse

seaduses nõutud kindlustuskohustust, siis muudatusettepaneku kohaselt võib tegevusloa kehtetuks

tunnistada ka juhul kui tervishoiuteenuse osutaja ei täida ka nimetatud seaduses sätestatud muid

kohustusi. Käesolev muudatusettepanek on seotud punktis 1 tehtava muudatusettepanekuga. Lisaks

on täiendatud sõnastust lauseosaga, et oleks tagatud õigusselgus, et tegevusloa võib kehtetuks

tunnistada ka teistel MSÜS sätestatud alustel.

Eelnõu §-ga 11 muudetakse tubakaseadust.

12

Punktiga 1 asendatakse TubS § 10 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas „tubakatooteid võõrandamiseks

Eestisse toova või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja“ mõistega „tubakatoodete tootja või

importija“, kes on teavituse esitaja. Muudatus ei ole sisuline vaid õigusselguse tagamiseks. Sättes

muudetakse mõiste „aruanne“ mõisteks „teade“. Sisulist muudatust andmete esitamisel ei ole,

tegemist terminite ühtlustamise ja täpsustamisega, et oleks selge vahe mis on aruanne ja mis on

teatis. Samuti lisatakse sättesse täpsustus, et teatis esitatakse „andmete esitamiseks ettenähtud

ühisportaali kaudu“. Nõue tuleneb Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2015/2186 artiklist 2, mille lõike

2 kohaselt tagavad liikmesriigid, et tubakatoodete tootjad ja importijad esitavad koostisosade,

eralduvate ainete ja müügimahtude, sh muudatuste ja turult kõrvaldamise kohta teabe andmete

esitamiseks ettenähtud ühisportaali kaudu. Enamus teabe esitajaid seda nõuet ka täidavad, kuid

segaduste vältimiseks, kus aruanne esitatakse kirja teel TA-le, vajab säte täpsustamist.

Punktidega 2 ja 3 muudetakse TubS § 10 lõigeid 2, 3, 5, 8 ja 9, kus asendatakse sarnaselt TubS § 10

lõikele 1 vastavalt sõna „aruanne“ sõnaga „teade“ või sõnad „tubakatooteid võõrandamiseks

Eestisse toova või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja“ sõnadega „tubakatoodete tootja või

importija“. Muudatused tehakse samadel põhjendatustel nagu TubS § 10 lõikes 1.

Punktiga 4 muudetakse esimest lauset TubS § 10 lõikes 4, § 102 lõikes 7 ja § 103 lõikes 3, kuhu

lisatakse teate vastavuse kontroll ja hindamine. Muudatus tuleneb sellest, et esitatud andmete

nõuetele vastavust tuleb enne avaldamist kontrollida ning ka teavitused tuleb sisuliselt hinnata.

Direktiivi 2014/40/ preambula 13 kohaselt on liikmesriikidel ja komisjonil oma regulatiivülesannete

täitmiseks vaja põhjalikku teavet koostisosade ja tubakatoodetest eralduvate ainete kohta, et hinnata

tubakatoodete atraktiivsust, nende sõltuvust tekitavat toimet ja mürgisust ning selliste toodete

tarbimisega seotud terviseriske. Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2186, 25. november 2015,

millega kehtestatakse tubakatooteid käsitleva teabe esitamise ja kättesaadavaks tegemise vorm

preambul 7 kohaselt on direktiiviga 2014/40/EL nõutud andmete kogumine, õigsuse kontrollimine,

asjakohane analüüsimine, säilitamine ja levitamine on täielikult liikmesriikide vastutusel. Selle

liikmesriigile pandud ülesande nõuetekohase täitmise tagamiseks on vajalik enne toodete info

avaldamist läbiviija teavituste nõuetele vastavuse ja ka teabe sisuline hindamine.

Punktiga 5 muudetakse TubS § 10 lõiget 6, kuhu lisatakse eelmisest kalendriaastast müügimahtudest

teavitamise tähtaeg, mis on 31. märts. Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2186, 25. november

2015, millega kehtestatakse tubakatooteid käsitleva teabe esitamise ja kättesaadavaks tegemise vorm

preambul 8 ütleb, et tootjaid ja importijaid tuleks innustada liikmesriikidele esitatavaid andmeid

ajakohastama. Liidusisese võrdlemise hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid innustama tootjaid ja

importijaid esitama ajakohastatud andmeid, nt aasta müügiandmeid, järgneva kalendriaasta esimesel

poolel. Selleks, et ajakohased andmed oleks kalendriaasta esimeele poole lõpuks TA poolt

kontrollitud ja teavituste ühisportaalis esitatud on vajalik seada tähtajaks hiljemalt märtsi lõpp.

Müügikoguste andmete esitamisel esineb tihti puuduis, mille kõrvaldamiseks on vajalik teavituste

esitajatega täiendavalt ühendust võtta, et esitatud andmed vastaksid nõuetele. Samuti müügiandmete

esitamata jätnud teavitajate meeldetuletused saata.

Täpsustatakse ka andmete esitamise vormi, milleks on elektroonilises vormis andmete esitamiseks

ettenähtud ühisportaali kaudu. Nõue tuleneb Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2015/2186 artiklist 2,

mille lõike 2 kohaselt tagavad liikmesriigid, et tubakatoodete tootjad ja importijad esitavad

koostisosade, eralduvate ainete ja müügimahtude, sh muudatuste ja turult kõrvaldamise kohta teabe

andmete esitamiseks ettenähtud ühisportaali kaudu. Enamus teabe esitajaid seda nõuet ka täidavad

kuid segaduste vältimiseks, kus aruanne esitatakse kirja teel TA-le, vajas säte täpsustamist.

13

Punktidega 6 ja 7 muudetakse sissejuhatavat lauseosa TubS § 101 lõikes 1 ja § 102 lõikes 1, kus

tehakse samasisulised muudatused kui eelnõu § 6 punktiga 1.

Punktiga 8 muudetakse TubS § 102 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa, kus asendatakse tekstiosa

„võõrandamiseks Eestisse toov või neid Eestis tootev ettevõtja“ tekstiosaga „tootja või importija“,

samadel põhjendustel nagu eelnõu § 6 punktis 1.

Punktiga 9 täiendatakse TubS § 102 lõike 2 punkti 1 eelmise kalendriaasta müügimahtudest

teavitamise tähtajaga, mis on 31. märts. Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2015/2186, 25. november

2015, millega kehtestatakse tubakatooteid käsitleva teabe esitamise ja kättesaadavaks tegemise

vorm, preambul 8 ütleb, et tootjaid ja importijaid tuleks innustada liikmesriikidele esitatavaid

andmeid ajakohastama. Liidusisese võrdlemise hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid innustama

tootjaid ja importijaid esitama ajakohastatud andmeid, nt aasta müügiandmeid, järgneva

kalendriaasta esimesel poolel. Selleks, et ajakohased andmed oleks kalendriaasta esimese poole

lõpuks TA poolt kontrollitud ja teavituste ühisportaalis esitatud, on vajalik seada tähtajaks hiljemalt

märtsi lõpp. Müügikoguste andmete esitamisel esineb tihti puudusi, mille kõrvaldamiseks on vajalik

teavituste esitajatega täiendavalt ühendust võtta, et esitatud andmed vastaksid nõuetele. Samuti

esineb vajadust saata müügiandmed esitamata jätnud teavitajatele meeldetuletused.

Punktiga 10 täiendatakse TubS 2. peatüki 1. jagu §-ga 104, millega sätestatakse riigilõivud teatise

läbivaatamise ja tasud teabe hindamise eest. Lõikega 1 kehtestatakse TubS §-des 10–103 nimetatud

teate läbivaatamise eest enne teatise esitamist riigilõiv. Direktiivi 2014/40/EL preambul 13 kohaselt

on liikmesriikidel ja komisjonil oma regulatiivülesannete täitmiseks vaja põhjalikku teavet

koostisosade ja tubakatoodetest eralduvate ainete kohta, et hinnata tubakatoodete atraktiivsust,

nende sõltuvust tekitavat toimet ja mürgisust ning selliste toodete tarbimisega seotud terviseriske.

Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2015/2186 preambul 7 kohaselt on direktiiviga 2014/40/EL nõutud

andmete kogumine, õigsuse kontrollimine, asjakohane analüüsimine, säilitamine ja levitamine

täielikult liikmesriikide vastutusel.

Vajalike andmete kogumiseks tehtava teavituse administratiivsete kulude ja sisulise hindamisega

liikmesriigile tekkivate kulutuste eest on liikmesriikidel õigus küsida direktiivi 2014/40/EL artikkel

4 lõige 6, artikkel 5 lõige 8, artikkel 6 lõige 4 ja artikkel 7 lõige 13 kohaselt liikmesriikidele esitatava

teabe kättesaamise, hoidmise, töötlemise, analüüsimise ja avaldamise eest tubakatoodete tootjatelt

ja importijatelt proportsionaalset tasu.

Algselt nõude kehtestamisel ei kehtestatud koheselt riigilõive ja tasusid, kuna teavituste hulka

hinnati eelnevate perioodide teavituste hulga põhjal väikeseks, et oleks asjakohane kehtestada

riigilõivud. Samuti ei suudetud hinnata tegelikkusele vastavaks teavituste läbivaatamise ja

hindamise ning teavitajatega suhtlemisega seotud tööaja kulu. Eeldused seati aastal 2014 turul olnud

toodete arvu järgi, mis ei vasta enam tänase päeva turuolukorrale, kus elektrooniliste sigarettide arv

turul erineb kunagi prognoostust väga suures ulatuses. Turul olevate tubakatoodete arv on aga üsna

stabiilne. Kui prognooside tegemisel oli erinevaid tooteid alla 100, siis hetkel on kehtivaid teavitus

üle 46 000. Teavituste kontrollimise ja läbivaatamisega tekivad TA-le märkimisväärsed kulud nii

teavitustega seonduv tööjõukulu, kui ka IT ja administratiivsed kulud. Toodete teavitamisega seotud

kulud peavad täielikult kandma tooteid turule toovad ettevõtjad, tegemist on nende

ettevõtluskuludega ning nende kulude katmist riigi poolt ei saa aktsepteerida. Eraldi tuleb rõhutada

vastuolu, mis tuleneb tubaka- ja nikotiinitoodete tervist kahjustavast olemusest. Algselt hinnati

teavitustega seonduvat töömahtu alla 0,5 ametikoha koormusena. Tegelikkus on näidanud töömahu

suuruseks vähemalt 2,5 ametikoha töömahtu. Eesti on ainuke liikmesriik, kes ei ole toodete

teavitamise eest kehtestanud lõive ja tasusid.

14

TA kontrollib teavituse vastavust TubS § 10-103 nõuetele ning Komisjoni rakendusotsuste (EL)

2015/2183 ja (EL) 2015/2186 nõuetele. Teavitus peab sisaldama:

• tootja, liidus vastutava juriidilise või füüsilise isiku ja vajaduse korral liitu importija nimi ja

kontaktandmed;

• loetelu kõikidest tootes sisalduvatest koostisainetest ning toote kasutamise korral eralduvatest

ainetest, samuti nende kogustest tootemarkide ja -liikide kaupa;

• tõrva, nikotiini ja vingugaasi eraldumise koguseid;

• toksikoloogilised andmed toodete koostisosade ja neist eralduvate ainete, muu hulgas

kuumutamisel eralduvate ainete kohta, osutades eelkõige nende sissehingamisest tulenevale

mõjule tarbijate tervisele ja võttes muu hulgas arvesse nende sõltuvust tekitavat toimet;

• teave nikotiini doseerimise ja omastamise kohta, kui seda tarbitakse tavalistes või mõistlikult

prognoositavates tingimustes;

• toote koostisosade kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral elektroonilise sigareti või täitepakendi

avamise ja täitemehhanismi kirjeldus;

• tootmisprotsessi, sealhulgas seeriatootmise kirjeldus ja deklaratsioon, et tootmisprotsess tagab

nõuetele vastavuse;

• deklaratsioon, et tootja ja importija kannavad täit vastutust toote kvaliteedi ja ohutuse eest;

• nikotiini sisaldava vedeliku täitepakendi suurus on kõige rohkem 10 ml;

• ühekordsete elektrooniliste sigarettide või ühekordselt kasutatavate kapslite mahutite suurus

ei ületa 2 ml;

• nikotiini sisaldav vedelik ei sisalda nikotiini rohkem kui 20 mg/ml;

• nikotiini sisaldav vedelik ei sisalda TubS § 8 lõikes 4 nimetatud lisandeid;

• nikotiini sisaldava vedeliku tootmiseks on kasutatud ainult väga puhtaid koostisosi ning muud,

kui pakendil loetletud koostisosad, esinevad vedelikus ainult mikrokogustena, kui nende

vältimine tootmise ajal ei ole tehniliselt võimalik;

• nikotiini sisaldavas vedelikus kasutatakse ainult neid koostisosi, mis ei ole inimese tervisele

ohtlikud ei kuumutatult ega kuumutamata, välja arvatud nikotiin;

• elektroonilised sigaretid eraldavad tavatingimustel kasutamisel nikotiiniannuseid ühtlaselt;

• kättesaadav teave muude eralduvate ainete ja nende koguste ning määramiseks kasutatud

mõõtmismeetodite kohta;

• teabe erinevate tarbijarühmade, sealhulgas noorte, mittesuitsetajate ja tavakasutajate

põhitüüpide eelistuste kohta;

• teabe kõnealuste toodete müügiviiside kohta;

• kokkuvõte mis tahes turu-uuringu kohta eespool osutatud küsimustes ning selle tõlge inglise

keelde;

• tubakatoote tootmisel kasutatud koostisosade ja nende koguste loetelu iga tubakatootes

sisalduva koostisosa massi põhjal kahanevas järjekorras koos asjaomase koostisosa

kasutamise põhjendusega ning teave koostisosa registreerimise kohta vastavalt REACH-

määrusele ja koostisosa klassifikatsiooni vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele

(EÜ) nr 1272/2008;

• toojale või importijale kättesaadavad andmed tubakatoodetes kasutatavate koostisainete

toksilisuse kohta nende ainete põletatud või põletamata kujul, viidates eelkõige nende

tervisemõjule ning võttes arvesse nende sõltuvust tekitavat toimet ja toksilisust. Terviseamet

võib nõuda nimetatud ettevõtjalt täiendavate asjakohaste uuringute tegemist;

• sigarettide ja suitsetamistubaka puhul esitab tubakatoodete tootja või importija lisaks ka

tehnilise dokumendi, milles esitatakse kasutatud lisaainete üldine kirjeldus ja nende

omadused.

15

Lõigetega 2 ja 3 sätestatakse TA-le hindamise eest makstavad tasud tubakaseaduse §-des 10–103

nimetatud teates esitatud andmete hindamise eest. Tasutakse ühe aine hindamise eest e-vedelikus,

tubaka tubakatoote ja tubakatootega seonduvast tootest eralduva aine kontrollimise eest ning

tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote müügimahtude teavituse esitamisel.

Ühe aine hindamise eest e-vedelikus on ettenähtud tasu 240 eurot. TA alustab teavituse sisulist

kontrolli, ehk ainete kaupa hindamist, kui toote teavitus on nõuetekohane. Hinnatakse teavituses

toote koostise ja muude omaduste kohta esitatud infot. Iga aine hinnatakse eraldi. Tehakse keelatud

ainete kontroll. Hindamisel kasutatakse mitmeid erinevaid andmebaase.

Loetelu keelatud ainetest:

1) vitamiinid või muud lisaained, mis loovad mulje, et tubakatoode on tervisele kasulik või et

selle kasutamine kujutab endast tervisele väiksemat riski kui muud tubakatooted;

2) kofeiin, tauriin ning muud lisaained ja stimulaatorid, mida seostatakse energiat ja jõudu andva

mõjuga;

3) lisaained, mis annavad eralduvatele ainetele värvuse;

4) ained, mis hõlbustavad sissehingamist või nikotiini omastamist (v.a e-sigareti ja e-vedeliku

puhul);

5) maitse- ja lõhnaained, v.a tubaka ning mentooli maitse ja lõhn;

6) ained, mis on põletamata kujul kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised.

Käsitsi läbikontrollimine võtab keskmiselt 8 tundi iga aine kohta. See hõlmab kõigi esitatud

dokumentidega sisulist tutvumist ja teavitajaga suhtlemist. Lisaks võib minna osade ainete

hindamisel aega oluliselt rohkem, kuna keelatud ainete kohta ei ole kehtestatud kindlaid nimekirju

siis tuleb infot otsida erinevatest andmebaasidest ja teaduskirjandusest. See on eriteadmisi vajav ja

väga ajamahukas tegevus. Seega on ühe aine hindamise tasu keskmine summa.

Tubakatoote ja tubakatootega seonduvast tootest eralduva aine kontrollimise eest nähakse ette

makstav tasu 965 eurot. Emissiooniandmete hindamisel kontrollib TA, et emissiooni käigus ei

eralduks inimese tervisele ohtlikke aineid. Kontrollib, et edastatud info vastab nõuetele, nt kas

katseid teinud labor on akrediteeritud. Kontrollib nikotiiniannuste ühtlast jaotumist toote tarbimisel.

Kontrollib tubakatoodete nikotiinisisaldust, tõrva ja vingugaasi emissiooni. Emissioonis esitatud

ainete hulk on suur ja kontrolliks arvestatav aeg on 32 tundi. Antud tasu sisaldab ka kasutusjuhendis

esitatud mahuti suuruse kontrolli. Vajadusel küsib TA lisainfot ja lisauuringuid.

Lõikega 3 kehtestatakse tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote müügimahtude teavituse

esitamisel TA-le teavituse hindamise eest makstav tasu, mis on 240 eurot. Müügimahtudest

teavitamine on sätestatud TubS § 102 lõikes 2, mille alusel elektrooniliste sigarettide või nende

täitepakendite või elektrooniliste sigaretidee ja nende täitepakendite tootja või importija on

kohustatud esitama TA-le igal aastal järgmised andmed:

1) toodete müügimahud tootemarkide ja -liikide kaupa;

2) teave eri tarbijarühmade, sealhulgas noorte, mittesuitsetajate ja tavakasutajate toote-eelistuste

kohta;

3) kõnealuste toodete müügiviisid.

TA kontrollib iga-aastaste müügimahtude esitamist toote turustamisele järgneva aasta esimese

poolaasta jooksul ja esitab arve müügimahtude teavitajale. Teabe saamise, analüüsimise ja

avaldamise eest tasu küsimise alus direktiiv 2014/40/EL artikkel 5 punkt 8. Aktiivsete teavituste

info avaldatakse TA veebilehel üks kord kuus.

Eelnõu §-ga 12 muudetakse VereS-i.

16

Punktiga 1 muudetakse VereS §-s 18 nimetatud referentteenuse osutamise korraldajat, kelleks hetkel

on Sotsiaalministeerium. Immunohematoloogiliste uuringute referentteenus on vajalik, et tagada

patsientidele nõuetekohased, usaldusväärsed ja õigeaegsed sobivusuuringud doonorivere

ülekandeks. Immunohematoloogia referentlaboris lahendatakse keerukaimaid veregruppide

määramise ja doonorivere sobitamisega seotud küsimusi, mistõttu peab laboril olema valmisolek

ööpäevaringselt määrata antigeene kõigis kliiniliselt olulistes veregrupisüsteemides (ABO, Rh(D),

Kell-, Kidd-, Duffy-süsteem jt) ning tüpiseerida patsientidel esinevaid erütrotsütaarseid

irregulaarseid antikehi. Lisaks juhendab labor metoodiliselt Eestis tegutsevaid teisi selle valdkonna

laboreid ning teenuse eesmärk on tagada muuhulgas ka immunohematoloogiliste uuringute kvaliteet

Eestis. Teenuse korraldamine hõlmab osalemist riigihanke ettevalmistamisel, halduslepingu

sõlmimise ettevalmistamist, täitmise kontrollimist ja teenuse osutamise analüüsimist. Seni on

teenuse osutamist korraldanud Sotsiaalministeerium ning perioodil 01.09.2022–31.08.2027 osutab

immunohematoloogiliste uuringute referentteenust SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla.

Tegemist on rakendustegevusega, seega võiks edaspidi immunohematoloogiliste uuringute

referentteenuse osutamist korraldada TA või Tervisekassa. Kuna referentteenust osutatakse

patsientidele ning immunohematoloogiliste uuringute piirhinnad on sätestatud Tervisekassa

tervishoiuteenuste loetelus, on ettepanek viia teenuse osutamise korraldamine üle Tervisekassasse.

Sotsiaalministeerium annab Tervisekassale immunohematoloogilise referentlabori teenuse

osutamise kohustuse üle koos rahastusega. Kuni seaduse jõustumiseni rahastatakse referentlabori

teenust riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu, alates 01.07.2024 rahastatakse teenust

Tervisekassa eelarvest.

Seaduses funktsiooni üleandmine ühelt asutuselt teisele ei mõjuta olemasoleva halduslepingu

kehtivust, st üle lähevad ka kõik funktsiooni täitmisega seotud õigused ja kohustused, sh lepingud.

Kuigi riigihangete seadus sellist lepingu muutmise alust otsesõnu ei sätesta, on riigiüleselt leitud, et

selline üleandmine on lubatud. Seadusemuudatuse jõustumisel sõlmivad Sotsiaalministeerium ja

Tervisekassa lepingu üleandmise kokkuleppe.

Punktiga 2 tehakse muudatus VereS § 19 lõikes 1, kus muudetakse referentlabori tegevuskulude

katteallikat. Kui seni rahastati antud kulusid Sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest, siis

rakendustegevuse ülesandmisega Tervisekassale muutub ka eelmises punktis kirjeldatud tegevuse

rahastamise allikas. Edaspidi kaetakse referentlabori tegevuskulud Tervisekassa eelarvest.

Eelnõu §-ga 13 kehtestatakse seaduse jõustumine.

Eelnõu jõustub 2024. aasta 1. juulil, kuna mitmed muudatused on seotud samal ajal jõustuvate

seadustega.

Käesoleva seaduse § 6 jõustub üldises korras.

Eelnõu § 8 punkt 3 ja § 11 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril. Jõustumise tähtaeg annab ettevõtjatele

piisavalt aega uute nõuetega kohanemiseks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus võetakse kasutusele uued terminid:

 tervisekeskus – tervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt perearstiabi, iseseisvat

ämmaemandusabi, füsioteraapiat ja koduõendusteenust osutavad isikud;

17

 perearstiabi – senise üldarstiabi asemel kasutatav termin, mis annab mõiste sisu selgemalt ja

täpsemalt edasi.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses EL õigusega.

6. Seaduse mõjud

Muudatuste eesmärgiks on juba jõustunud või jõustuvate tervisevaldkonna õigusaktide õigusselgus

ja terviklikkus.

Esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne,

sh demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste korraldusele. Eelnõu mõjude olulisuse

tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkonda nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise

sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda, riigi

julgeolekut ja välissuhteid ning riigiasutuste ega kohalike omavalitsuste asutuste korraldust, mistõttu

ei ole mõjusid nendes valdkondades hinnatud.

Mõjuanalüüsi koostamiseks kasutati Tervise Arengu Instituudi, Terviseameti ja Tervisekassa

andmeid.

See peatükk sisaldab ainult sisuliste mõjude analüüsi. Tehniliste muudatuste mõjusid pole hinnatud.

Eelnõu § 6, punkti 2 muudatused on protsessi selgitava iseloomuga ning § 7 muudatused on eelkõige

seotud riigi koormuse vähendamisega seoses tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote

teavitustega ning täpsustusega, et TA-l oleks edaspidi õigus küsida riigilõivu ka füsioteraapia,

logopeedilist ja psühholoogilist ravi pakkuvate tervishoiuteenuste osutamiseks tegevusloa

taotlemisel. Tegevusluba on tarvis taotleda ka teiste tervishoiuteenuste pakkumisel ning selle eest

tuleb samuti riigilõivu maksta. Seetõttu on tegemist nõuete ühtlustamisega kõigile tegevuslubade

taotlejatele.

6.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Tervishoiuteenuste korraldamise seadust (TTKS) puudutavad muudatused

Muudatus 1: Nimistuväliste isikute teenindamise võimaluse loomine

Sihtrühm I: Eesti elanikkond

Muudatuste tagajärjel avaldub kaudne mõju potentsiaalselt kogu elanikkonnale, kuna igaüks võib

mingil hetkel vajada üldarstiabi. Statistikaameti andmetel on Eesti rahvaarv 2023. aasta 1. jaanuari

seisuga 1 365 884. TAI andmetel töötas 2022. aastal Eestis 944 perearsti ja TA andmetel on Eestis

praegusel hetkel kokku 785 perearsti nimistut.

Sihtrühma suurust võib hinnata suureks.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk

Muudatuste tulemusena võib sihtrühma käitumine muutuda, kuid eeldatavasti ei ole muudatustega

tarvis kohaneda. Muudatuste tulemusena muutub võimalikuks nimistuväliste patsientide

teenindamine, kuid täpsemad tingimused ja kord sätestatakse juba perearsti tööjuhendi määruses.

Mõju ulatuse sagedust võib samuti hinnata keskmiseks, kuna perearsti teenus on tervishoiusüsteemi

18

esmatasandi teenus, mille kasutamine on inimeste jaoks üsna sage, kuid enamasti mitte igapäevane.

Teenuse kasutamine sõltub juba konkreetse patsiendi terviseseisundist ja vajadustest.

Ebasoovitavate mõjude risk võib kaasneda, kui perearsti tööjuhendisse ja tervishoiuteenuste loetellu

lisatakse nimistuväliste patsientide teenindamise teenus, mis oleks perearstiabi osutajale tulusam kui

nimistu patsientide teenindamine. Perearsti või tema asendajaga nimistu patsientide jaoks võib see

kaasa tuua olukorra, kus nende perearst teenindab eelisjärjekorras nimistuväliseid patsiente, kuna

see on tema jaoks majanduslikult tasuvam. See tooks kaasa ebasoovitud muudatuse

perearstisüsteemis ning see pole antud muudatuse eesmärk.

Muudatuse laiapõhjalisemaks hindamiseks on vajalik sätestada „Perearsti ja temaga koos töötavate

tervishoiutöötajate tööjuhendis" täpsemad tingimused, millal on nimistuväliste patsientide

teenindamine lubatud ning „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus“ sellise teenuse piirhind.

Eelnevat arvestades on tegemist olulise muudatusega.

Sihtrühm II: perearstiabi osutajad

TTKSi kohaselt on perearstiabi ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga

koos töötavad tervishoiutöötajad. TAI andmetel töötas 2022. aastal perearstiabiasutustes kokku 2780

tervishoiutöötajat (kellest 915 olid perearstid). Perearste oli 2022. aastal Eestis kokku 944 ning

nende keskmine vanus oli 55,4 aastat. Ligi kolmandik perearstidest olid 2022. aastal 65-aastased või

vanemad. Praeguse seisuga on igal nimistul olemas vähemalt asendaja. Tervisekassa andmetel on

785 nimistust 72-l asendaja. Nimistutest loobutakse aga kasvavas tempos, eelkõige on põhjuseks

pensionile jäämine.

Perearstiabiasutuste tervishoiutöötajad moodustavad ligi kümnendiku kõigist tervishoiutöötajatest,

mis tõttu saab sihtrühma suurust hinnata keskmiseks.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk

Perearstiabi osutajate töökorraldus võib mingil määral muutuda, kuid eeldatavasti ei ole tarvis

muudatustega kohaneda. Patsientide teenindamine ja ravimine on juba praegu nende peamine

eesmärk ning nimistuväliste patsientide teenindamine lisaks oma nimistu patsientidele seda

eesmärki ei mõjuta. Nimistuvälistele patsientidele võib perearsti teenust osutada ainult perearsti

tööjuhendis sätestatud alustel ning tegemist on perearstiabi osutajate jaoks täiendava teenusega.

Mõju ulatust võib seega hinnata keskmiseks.

Muudatustega puutuvad perearstiabi osutajad kokku regulaarselt, kuid eeldatavasti ei saa

nimistuväliste patsientide teenindamisest igapäevane tegevus. Mõju avaldumise sagedust saab seega

hinnata keskmiseks. Tegemist on täiendava teenuse osutamisega ning täpsem avaldumine sõltub

juba patsientide vajadustest perearstiabi järele.

Ebasoovitavate mõjude risk võib kaasneda, kui täiendava teenuse osutamine muutub

perearstiabiosutajate jaks tulusamaks kui oma nimistu teenindamine ning see võib kaasa tuua

ebasoovitud muutuse perearstisüsteemis. Samuti võib täiendava teenuse pakkumine suurendada

perearstiabi osutajate töökoormust, millega võivad kaasneda negatiivsed mõjud nii

tervishoiuteenuste osutajatele (läbipõlemine) kui ka patsientidele (teenuse kvaliteet langeb).

Ebasoovitavate mõjude riski on võimalik maandada, sätestades nimistuväliste patsientide

teenindamise täpsed kriteeriumid ja kord.

Eelnevat arvestades on tegemist olulise mõjuga.

19

Muudatuste tagajärjel võib kaudselt kaasneda positiivne mõju ka tervishoiusüsteemile, kuna võib

eeldada, et nimistuväliste patsientide teenindamise võimaluse loomine võib parandada esmatasandi

tervishoiu süsteemi toimimist. Seoses erakorralise meditsiini osakondade ülekoormusega on tähtis,

et sinna jõuaksid ainult kriitilised, vältimatut abi vajavad patsiendid ning need inimesed, kelle

haigusnähud on kergemad, pole aegkriitilised või on lahendatavad perearsti- või õe sekkumisega,

oleksid teenindatud tervishoiusüsteemi esmatasandil, et vältida ülekoormuse süvenemist. Positiivne

mõju kaasneb ainult juhul, kui teenuse osutamise tingimused ja piirhinnad on selgelt sätestatud

vastavates määrustes.

Muudatus 2: Perearsti konkursi luhtumisel nimistu asendamise perioodi pikendamine ning ajutiseks

asendajaks lisaks tervisekeskusele järgmise valikuna perearstiabi osutava juriidilise isiku lubamine

Kaudselt võib muudatuste tagajärjel avalduda positiivne mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele,

millel omakorda on positiivne mõju rahva tervisele ning tervishoiusüsteemi toimimisele. Nimistu

asendusperioodi pikendamine ning nimistu asendaja tingimuste laiendamine võimaldab perearstiabi

teenuste jätkumise inimestele. See omakorda võib hoida ära näiteks erakorralise meditsiini

osakondade ülekoormamise, mis võib tekkida, kui esmatasandi tervishoiuteenused pole inimestele

kättesaadavad ning tervisemuredega on vaja pöörduda järgmise kättesaadava spetsialisti poole.

6.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Ravimiseadust puudutavad muudatused

Muudatus 3: ravimite kaalutud keskmise juurdehindluse andmete kogumise ja analüüsimise

kohustus Ravimiametile

Sihtrühm: Ravimiamet

Muudatus mõjutab eelkõige Ravimiameti tööd. Muudatustest on otseselt mõjutatud ühe ametikoha

töökorraldus.

Sihtrühma suurus on väike.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk

Muudatuse tagajärjel võib mingil määral muutuda Ravimiameti töökorraldus, kuid eeldatavasti ei

ole tarvis muudatustega kohenda, kuna tegemist on pädeva asutusega. Ravimiameti ülesanne on

kaitsta rahva ja loomade tervist. Ameti peamine töö on teaduslike hinnangute koostamine (ravimi

kasutamisse lubamise aluseks, ravimiohutuse või ravimiuuringute lubamisega seotu) ning

ravimikasutuse ja suundumuse analüüs Eestis. Samuti järelevalve ravimikäitlejate, verekeskuste,

rakkude, kudede, elundite ja lähteainete käitlejate üle. Sotsiaalministeeriumi viimatine ravimite

kaalutud keskmise juurdehindluse analüüs leidis, et edaspidi oleks andmete esitamise ja kogumise

koormuse vähendamiseks ja järelevalve tõhustamiseks mõistlik viia see kohustus üle

Ravimiametisse, kellel selline kompetents on olemas. Mõju ulatus on seega keskmine.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna analüüs tehakse kord aastas.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Ravimiameti jaoks võib muudatus kaasa tuua

mingil määral töökoormuse suurenemise.

Eelnevat arvestades võib hinnata mõju ebaoluliseks.

20

Vereseadust puudutavad muudatused

Muudatus 4: Referentteenuse osutamise korraldaja muutmine

Sihtrühm: Tervisekassa

Muudatustest on enim mõjutatud Tervisekassa ning see puudutab umbes ühe töötaja tööd.

Sihtrühma suurus on väike.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk

Referentteenuse korraldamine hõlmab osalemist riigihanke ettevalmistamisel, halduslepingu

sõlmimise ettevalmistamist, täitmise kontrollimist ja teenuse osutamise analüüsimist. Tervisekassa

jaoks on tegemist uue kohustusega, mistõttu võib olla tarvis muudatustega kohaneda. Mõju ulatust

ja sagedust võib hinnata keskmiseks.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Ebasoovitavad mõjud võivad kaasneda, kui uuest kohustusest

tulenevalt suureneb Tervisekassa töökoormus märkimisväärselt.

Eelnevat arvestades on tegemist väheolulise mõjuga.

3. Muudatuste koondmõju ettevõtete või kodanike halduskoormusele

Halduskoormus kodanikele tervikuna ei muutu.

Halduskoormus ettevõtetele võib muutuda.

Seoses tervishoiuteenuste korraldamise muudatustega võib perearstiabi osutajate töökoormus

muudatuste tagajärjel suureneda. Täpsemalt on muutust kirjeldatud „Sotsiaalne, sh demograafiline

mõju“ peatüki all.

Töökoormus avalikule sektorile võib muutuda.

Riigiasutuste töökoormuse muutust on täpsemalt analüüsitud punktis „Mõju riigiasutuste ja

kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele“.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõu muudatused – nimistuvälise teenindamisega ning nimistu asendamise perioodi pikendamine

ning ajutiseks asendajaks lisaks tervisekeskusele järgmise valikuna perearstiabi osutava juriidilise

isiku lubamine – on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et juba praegu töödeldakse

isikuandmetekaitse üldmääruse tähenduses isikuandmeid ning andmeesitajad ja haigekassa

rakendavad juba praegu kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid. Eelnõu muudatusega

laieneb perearsti poole teenindavate inimeste (nimistuvälised) ning nimistusse kuuluvate inimessi

teenindavat isikute (perearstiabi osutav juriidiline isiku) ring, millistes tegevustes juba täna

rakendatakse isikuandmete kaitse nõudeid. Seega ei ole muudatusel olulist mõju isikuandmete

töötlusele. Kehtima jäävad samad turvameetmed ja ohuhinnangud.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Rahaline mõju kaasneb järgnevate seaduste muudatustega:

1) TTKS muudatused

Nimistuväliste isikute teenindamise võimaluse loomine

21

Tervisekassa eelarvele võib tekkida mõju, kui määruses täpsustatakse olukorrad täiendava teenuse

osutamiseks ning TTL sätestatakse selle tegevuse hinnad. Muudatuse mõte on tagada teenus

olukordades, kui see muidu võiks katkeda, ehk üks tegevus asendub teisega. Muudatuse läbi

võimaldatud tegevus võib olla kallim tavapärasest nimistu alusel tegutsemisest, kuid alternatiivid

selles olukorras, kui nimistupõhiselt teenust tagada ei õnnestu, võiksid olla Tervisekassale veelgi

suurema kuluga (näiteks abi osutamine erakorralise meditsiini osakondade kaudu). Muudatustega

kaasnevad kulud kaetakse vajadusel Tervisekassa eelarvest.

Tervisekeskuse defineerimine

Kui määruses kehtestatakse täiendavaid nõudeid tervisekeskustele, siis võib kaasneda vajadus lisada

TTLi uusi tegevusi. Näiteks kui mõnd tüüpi tervisekeskustel tekiks kohustus pakkuda täiendavaid

vaimse tervise teenuseid, siis peaks Tervisekassa selle kulu katma. Mõju avaldub, kui muuta TTLi.

Muudatustega kaasnevad kulud kaetakse vajadusel Tervisekassa eelarvest.

Perearsti asendamist puudutavad muudatused

Muudatus võimaldab paindlikumalt kasutada praegust rahastamise põhimõtet, pakkudes üldarstiabi

teenust nimistu alusel. Muudatustega kaasnevad kulud kaetakse vajadusel Tervisekassa eelarvest.

2) RavS muudatused

Ravimite kaalutud keskmise juurdehindluse andmete kogumise ja analüüsimise kohustus läheb

Sotsiaalministeeriumist üle Ravimiametile. Tegevust hakkab rahastama Ravimiamet.

3) RLS ja TubS muudatused

Riigilõivude ja tasude mõju on väheoluline. Riigieelarve tulud suurenevad, kuna samade tegevuste

eest pole varem riigilõivu küsitud. TubS-ga seonduvalt samuti tulud riigieelarvesse ja TA-le

suurenevad või väheneb TA töömaht.

Tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete teavitamisi on aastas ligikaudu 12 000,

teavituste muutmisi ja täiendusi 4 000 kuni 5 000, müügimahtudest teavitatakse ligikudu 4 000 toote

puhul. Seega võib eeldada, et tegelikult on aktiivselt turul 4 000 toodet. Toodete teavitamise eest

riigilõivu ja hindamise eest tasu küsimine vähendab turul olevate ja uute turule tulevate toodete

hulka ning sellest tulenevat TA töömahtu vähenemine. Teiste riikide kogemusel on turul olevate

toodete hulk 2 500 kuni 3 500. Aastas tehakse uusi teavitusi või nende muudatusi kuni 1 000.

Teavituste muutmise ja uute teavituste eest laekuv riigilõiv oleks sellisel juhul 740 000 eurot aastas.

Teavituste hindamise eest TA-le laekuv tasu on keerulisem hinnata, kuna see sõltub hinnatava toote

koostisest. Aastas 200 uue toote turule tulemisel oleks siis tootest eralduvate ainete kontrollimise

tasu 193 000 eurot, elektroonilise sigareti vedelikus ainete hindamise tasu 48 000 kuni 720 000 eurot.

2 500 aktiivselt turul oleva toote puhul laekuks iga aastaselt müügimahtude teavituste kontrolli ja

hindamise eest TA-le tasu 600 000 eurot.

4) VereS muudatused

Alates seaduseelnõu jõustumisest 2024. aasta 1. juulil kaetakse referentlabori tegevuskulud

Tervisekassa eelarvest.

22

8. Rakendusaktid

Eelnõust tulenevalt on vaja kehtestada TTKS § 151 lõike 3 alusel uus määrus „Tervisekeskuste liigid

ja nõuded“.

Eelnõu seadusena jõustumisel on tarvis muuta järgmisi määruseid:

1) Sotsiaalministri 4. aprilli 2003. a määrus nr 60 „Apteegist piirituse väljastamise kord ja

tingimused“;

2) Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrus nr 112 „Avaliku konkursi kord perearsti nimistu

moodustamise õiguse andmiseks“;

3) Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise

kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“;

4) Sotsiaalministri 6. novembri 2020. a määrus nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi

osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu

kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja

demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“;

5) Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse

Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise

metoodika“;

6) Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrus nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused

ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“;

7) Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrus nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele,

sisseseadele ja aparatuurile“;

8) Sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määrus nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate

tervishoiutöötajate tööjuhend“;

9) Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a. määrus nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise

ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“;

10) Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrus nr 111 „Perearsti nimistut puudutavate

dokumentide üleandmise kord“;

11) Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määrus nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise

tingimused“;

12) Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate

dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“;

13) Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määrus nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“;

14) Tervise- ja tööministri 7. juuli 2022. a määrus nr 59 „Tervishoiukorralduse infosüsteemi

põhimäärus“;

15) Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määrus nr 51 „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase

majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord“;

16) Sotsiaalministri 16. mai 2008. a määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni

töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“;

17) Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrus nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise

dokumenteerimise tingimused ja kord“;

18) Sotsiaalministri 7. aprilli 2003. a määrus nr 62 „Tervishoiuteenuse osutamisel ja

hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatava piirituse kulunormid“;

19) Tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate

isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele

isikuandmetele“;

20) Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määrus nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise

nõuded“;

23

21) Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määrus nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse

ja ravijärjekorra pidamise nõuded“;

22) Terviseministri 21. septembri 2023. a määrus nr 54 „Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja

psühholoogilise ravi iseseisev osutamine“;

23) Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021. a määrus nr 41 „COVID-19 põhjustava viiruse levikust

tulenevate teenuste eest Eesti Haigekassa kaudu maksmise tingimused ja kord“;

24) Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2023. a määrus nr 56 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“;

25) Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määrus nr 3 „Tervisekassa põhikiri“.

Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1. juulil 2024. aastal, kuna jõustumata seaduste muutmiseks peavad muudatused

jõustuma samal ajal kui algne jõustumine. Seaduse § 6 jõustub üldises korras ning seaduse § 9 punkt

3 ja § 11 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõude

infosüsteemi kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Ravimiametile,

Terviseametile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule,

Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Hambaarstide

liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti

Logopeedide Ühingule, Eesti Kliiniliste Logopeedide Seltsile, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste

Liidule, Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioonile, E-sigareti kaupmeeste liidule.

24

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2024. a.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium Justiitsministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Meie 04.01.2024 nr 1.2-2/4-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Tähtaeg on tavapärasest lühem, kuna seadus on kavandatud jõustuma 2024. aasta 1. juulil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri 3. Rakendusakti kavand nr 1 4. Rakendusakti kavand nr 2 5. Rakendusakti kavand nr 3 Kaily Susi 5913 8027 [email protected]