Eesti Linnade ja Valdade Liit_päring

Eesti Linnade ja Valdade Liit

[email protected]

Meie 02.02.2024 nr 7-5/231568/2400679

Laste ja noorte huvihariduse rahastamine

Austatud tegevdirektor

Õiguskantsler on viimasel ajal saanud murelikke pöördumisi lapsevanematelt, kelle lapsed osalevad

teise kohaliku omavalitsuse huvikooli huviringis ning kes on pärast õpingute algust saanud sellelt

kohalikult omavalitsuselt teate, et lapse osalustasu suureneb märkimisväärselt (nt senise 20 euro

suuruse kuutasu asemel tuleb hakata iga kuu maksma 250 eurot), kuna lapse elukoht on mujal.

Kohalikud omavalitsused on põhjendanud tasu suurendamist huviringi rahastamise põhimõtete

muutmisega ning sellega, et lapse elukohajärgse omavalitsusega pole jõutud huvihariduse

rahastamise suhtes kokkuleppele või varasemad omavalitsuste vahelised kokkulepped enam ei

kehti.

Laps võib käia teise omavalitsuse huvikoolis mitmel põhjusel. Põhjus võib olla näiteks selles, et

kuna laps õpib teise kohaliku omavalitsuse koolis, sh erivajaduse tõttu (vt ka põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 48 lg 3), käib ta ka sealses huvikoolis; huvikool asub perele sobivamas

kohas; kooli õppesuund on lapsele sobivam või laps soovib tegelda mõne eripärase huvialaga, mida

elukohajärgses huvikoolis ei pakuta.

Lapse ja tema pere õiguste seisukohalt on oluline, et huvihariduse eest tasu võtmine ning teise

kohaliku omavalitsuse korraldatud huvihariduse andmises osalemise tingimused oleksid

reguleeritud selgelt ja läbipaistvalt.

Palume kohalikel omavalitsustel vastata järgmistele küsimustele.

1) Kui palju on Teie vald/linn kokku puutunud sellega, et lapsed hakkavad õppima teise

omavalitsuse huvikoolis? Tooge palun välja, kui palju Teie valla/linna lapsi ja noori õpib

teiste kohalike omavalitsuste huvikoolides. Kui palju teiste kohalike omavalitsuste lapsi

ja noori õpib Teie valla/linna huvikoolides?

2) Kas Teie vald/linn on vastu võtnud määruse, mis sätestab kohalike laste ja noorte

huvihariduse rahastamise reeglid? Kas rahastamise reeglid on kehtestatud ka selleks

juhuks, kui lapse või noore elukoht on mujal? Kui selliseid reegleid ei ole, siis palun

selgitage, mis põhjustel ei ole Teie vald või linn neid vastu võtnud.

3) Kas Teil on laste ja noorte õpilasrände kohta toimivad rahastamiskokkulepped teiste

kohalike omavalitsustega? Mis põhimõtetest kokkulepete sõlmimisel lähtuti ning mis on

nende sisu? Kui neid kokkuleppeid ei ole, siis palun selgitage, miks Teie vald või linn ei

ole selles asjas teiste kohalike omavalitsustega kokkuleppeid sõlminud?

2

4) Kuidas Teie vald/linn toetab teise kohaliku omavalitsuse huvikoolis käivate laste

huviharidust sellest hoolimata, et kokkuleppeid selle kohta sõlmitud ei ole? Mis

põhimõtete alusel selline rahastamine toimub?

5) Mis põhjustel vald või linn ei soovi / ei saa last ja noort teise kohaliku omavalitsuse

pakutavast huviharidusest osa saamisel toetada, kui lapsele või noorele on teise

omavalitsuse huviharidus logistiliselt kättesaadavam või vastab rohkem tema huvidele?

6) Kuidas Teie vald/linn on teinud huvihariduse kättesaadavaks hariduslike erivajadustega

lastele ja noortele? Kui Teie valla/linna hariduslike erivajadustega lapsed saavad

huviharidust üksnes teise kohaliku omavalitsuse huvikoolis, siis kuidas olete

korraldanud nende laste ja noorte huvihariduse rahastamise?

7) Kas huviharidust saavad võrdselt nii poisid kui tüdrukud? Kui ei saa, siis mis on selle

põhjus? Mis aitaks laste ja noorte valikuid mitmekesistada?

8) Kas riik on laste ja noorte huvihariduse rahastamist reguleerinud piisavalt

üksikasjalikult? Mis võiks olla täpsemini reguleeritud?

Oleme tänulikud, kui koondate ja edastate meile kohalike omavalitsuste vastused võimaluse korral

15. märtsiks 2024.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kärt Muller

sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja, õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Marje Kask 6 93 8427

[email protected]