R.G_vastus

Rutt Grünberg

Foreko OÜ

[email protected]

Teie 23.08.2023 nr

Meie 29.01.2024 nr 6-3/230977/2400574

Istandike majandamise kohta kehtivad reeglid

Austatud Rutt Grünberg

Palusite kontrollida keskkonnaministri määruse „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist

tähtsust omavad topograafilised nähtused“ (edaspidi määrus) § 27 lõike 4 vastavust põhiseadusele.

Leiate, et määruse § 27 lõige 4 muudab sisutühjaks metsaseaduse (MS) § 3 lõikes 4 sätestatu ning

on seega vastuolus metsaseadusega. See määruse säte näeb ette, et ka näiteks haritaval maal asuvad

vähemalt 8 meetri kõrgused ja ühtlaselt kinni kasvanud puuistandikud tuleb maaregistrisse kanda

metsamaa kõlvikuna, misjärel hakkavad istandikele automaatselt kehtima metsaseadusest

tulenevad majandamispiirangud (nt puudele kehtestatud raievanused).

Olete rajanud muu hulgas monokultuurseid istandikke, millest valdav osa on arukase istandikud,

aga on ka sanglepa- ja hariliku kuuse istandikke. Leiate, et määruse § 27 lõige 4 ei võimalda

kasutada metsaseadusest tulenevat õigust rajada istandikke ja majandada neid metsaseaduse

nõudeid järgimata ehk kasvatada puid metsaseaduses kehtestatud nõuetega võrreldes

intensiivsemalt ja raiuda puid lühema raieringiga, kui metsaseaduse normid seda võimaldavad.

Riigikogu on vastu võtnud metsaseaduse, et kaitsta metsamaakõlvikul metsaökosüsteemi

olenemata sellest, kuhu ja millal mets tekib. Riigikogu ei ole teinud istandike kohta erandit, et need

tuleb kaitstavast metsaökosüsteemi kohaldamisalast välja jätta pelgalt seetõttu, et need on esmalt

rajatud istandikena. Teiste sõnadega: Riigikogu on näinud istandikku puistuna senikaua, kui seda

ei saa looduses kirjeldada metsana.

Kaitset vajav metsamaa kõlvik määratakse maakatastriseaduse (MaaKatS) ja ruumiandmete

seaduse (RAS) alusel. Riigikogu ei ole andnud valdkonna eest vastutavale ministrile juhiseid selle

kohta, et MS § 3 lõike 4 tingimustele vastavat ala ehk puu- ja põõsaistandikku ei kirjeldatagi

kunagi metsana ja sellele ei peaks kohaldama metsaökosüsteemi kaitseks kehtestatud norme.

Kehtivate normide kohaselt on olemas võimalused näiteks jõulupuu- ja viljapuuistandike kõrval

ka metsapuuistandike majandamiseks. Kehtivad normid võimaldavad MS § 3 lõike 4 tingimusele

vastavad alad kuni nende ühtlase kinnikasvamiseni märkida katastri kõlvikukaardile

mittemetsamaana. Samuti on võimalik kasvatada puid kõlvikukaardil metsamaana näidatud aladel,

kus metsaseaduse sätted ei kohaldu.

2

Mets või istandik

Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast

loomastikust (MS § 3 lg 1). Metsaseaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja

säästev majandamine (MS § 2). Metsamaa on maa, mis on kantud maakatastrisse metsamaa

kõlvikuna või vähemalt 0,1 hektari suurune maatükk, millel kasvavad vähemalt 1,3 meetri

kõrgused puittaimed puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti (MS § 3 lg 2).

Metsaseaduse § 3 lõikes 3 on sätestatud erandid. Metsamaaks ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi,

kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja

põõsaistandike maad. Seaduse § 3 lõige 4 täpsustab, et metsaseaduse tähenduses on puu- ja

põõsaistandik puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal,

kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ehk korrapärase asetusega ning majandatakse

ühevanuselistena.

MS § 3 lõige 4 täpsustab lõikes 3 toodud istandiku mõistet. Istandiku definitsiooni kohaselt saab

istandikuks pidada maa-ala, mis vastab järgmistele tingimusele: 1) kasvukoht asub

mittemetsamaal; 2) sellel alal kasvatatakse puid ja põõsaid intensiivselt; 3) ala on inimese rajatud

(ei ole isetekkeline); 4) puid ja põõsaid kasvatatakse korrapäraselt; 5) puid ja põõsaid

majandatakse ühevanuselistena (ehk hooldatakse ühel ajal, tehakse raie ühel ajal jne).

Neist esimene tingimus – kasvukoht asub mittemetsamaal – sõltub eelkõige sellest, kuidas on

metsa kirjeldatud. Kõlvikuid kirjeldatakse katastris ruumiandmete seaduse ja maakatastriseaduse

alusel antud õigusaktide järgi. Määruse normid näevad ette, et kui kasvukoht hakkab välja nägema

looduses metsana, kaardistatakse see metsamaa kõlvikuna. Metsaseaduse kohaselt hakkavad

sellise maa kohta kehtima metsaseaduse sätted (vt MS § 3 lg 2 p 1).

2006. aasta metsaseaduse eelnõu seletuskirjas (vt MS algteksti) on öeldud, et istandik on puude

intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus üldjuhul kasvatatakse kiire

kasvuga võõrpuuliike või kohalikke liike korrapärase asetusega ning majandatakse

ühevanuselistena. Nendel aladel on lubatud kasutada väetisi ja taimekaitsevahendid ning seda ka

tehakse. Istandikku võib pidada metsaks juhul, kui omanik taotleb selle metsamaana katastrisse

kandmist, kui seda on kindla ajavahemiku jooksul majandatud metsaseaduse nõuete kohaselt ja

seal kasvavaid võõrpuuliike on metsaseaduse järgi lubatud metsas kasvatada. 2017. aasta

metsaseaduse eelnõu seletuskirjast võib välja lugeda Riigikogu soovi, et MS § 3 lõikes 3 loetletud

aladele, sealhulgas puu- ja põõsaistandike maale, ei rakendataks metsaseaduses sätestatud

metsamaad puudutavaid norme. Põhjuseks on toodud, et neil aladel ei ole metsaseadusega

kehtestatud metsa majandamise reeglite järgimine põhjendatud.

Samas ei ole Riigikogu andnud suuniseid, mil viisil tuleb istandikku metsast eristada, kui istandik

on ühtlaselt kinni kasvanud ja hakkab ajaga välja nägema nagu mets. Metsaseaduse normid

kaitsevad praegu metsaökosüsteemi metsamaa kõlvikul (vt MS § 2 lg 1, § 3 lg 1 ja lg 2 p 1)

olenemata metsamaakõlviku tekkimise ajast. Kui Riigikogu soovib, siis võib ta anda ministrile

senisest täpsemad suunised, kuidas eristada metsast istandikku, mis on ühtlaselt kinni kasvanud ja

sarnaneb metsaga. Näiteks võib Riigikogu kaaluda, kas ja mis tingimustel on metsapuude

intensiivseks kasvatamiseks otstarbekas eraldi kõlviku moodustamine.

Metsamaa kõlviku teke

3

Maakatastriseaduse kohaselt loetakse kõlvikuks ühetaolise majandusliku kasutuse ja/või

loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega (MaaKatS § 2 p 11).

Kõlvikukaardile kantakse viit eri liiki kõlvikuid: haritav maa, looduslik rohumaa, metsamaa,

õuemaa ja muu maa (MaaKatS § 131 lg 2). Katastri kõlvikukaart on maaregistri osa (MaaKatS § 9

lg 5) ja see koostatakse Eesti topograafia andmekogu andmete alusel. Eesti topograafia andmekogu

andmete töötlemist kõlvikukaardi koostamiseks ja katastriüksuse kõlvikute pindala arvutamist

reguleeritakse katastriüksuse moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega (MaaKatS § 131 lõiked 1 ja 3). Seega on Riigikogu volitanud ministrit

kirjeldama, kuidas töödelda topograafia andmekogu andmeid ja arvutada konkreetse

katastriüksuse kõlvikute pindala.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eelnõu seletuskirjas on öeldud, et katastri

pidamise eesmärk on registreerida katastris maa looduslik seisund ning tagada, et see teave oleks

kvaliteetne ja avalikkusele kättesaadav. Katastriüksuste kõlvikute andmed peavad olema

ajakohased, sest kõlvikute alusandmete kvaliteet mõjutab maa hindamise tulemust. See on oluline

ka näiteks maa kui tagatise väärtuse hindamisel. Seega tuleb tähele panna, et metsaga sarnaste

istandike aluse maa kaardistamine muu maa (kui metsamaa) kõlvikuna võib anda istandike

omanikele ebamõistliku konkurentsieelise, kui istandikke majandatakse lühema raieringiga kui

metsa ning kui maa on maksustatud madalama maksustamishinnaga.

Ruumiandmete seaduse (RAS) § 66 lõikes 4 volitatakse ministrit kehtestama üldise tähtsusega

topograafilised nähtused ja topograafiliste andmete hõive teostamise kord. Sellega tuleb sätestada

üldist tähtsust omavate topograafiliste nähtuste omadused, nendega vastavuses olevate

ruumiobjektide määramise kord ning täpsemad nõuded topograafiliste andmete hõive teostamise

korralduse kohta (vt RAS § 66 lg 5). Topograafiline nähtus on ka kõlvik ning see hõlmab muu

hulgas puittaimestiku nähtusklassi. Keskkonnaministri määruse § 29 ei erista puittaimede

kasvualade seas istandikku. Haritaval maal asuv istandik, mis on ühtlaselt kinni kasvanud ja

kõrgem kui 8 meetrit, tuleb katastris liigitada metsaks.

Katastriüksuse moodustamise kord näeb ette, et katastriüksuse kõlvikute loomisel ja kõlvikute

pindala arvutamisel tuginetakse Eesti topograafia andmekogu andmetele (vt keskkonnaministri

14.08.2018 määruse § 33, § 38 lõiked 1 ja 4, § 40 lg 3). Katastri kõlvikukaardile kantakse Eesti

topograafia andmekogu topograafiliste nähtuste põhipindobjektid, mille hulgas on ka metsamaa

kõlvikuna metsa põhipindobjekt, haritava maa kõlvikuna põllu ja aiandusliku maa põhipindobjekt

ja loodusliku rohumaa kõlvikuna rohumaa põhipindobjekt (vt katastriüksuse moodustamise korra

§ 40 lg 3).

Katastriüksuse moodustamise korra § 40 lõigetes 4–6 on toodud üldiste topograafiliste

kaardistusreeglite erandid. Näiteks on sätestatud, et metsamaa kõlvikust arvatakse välja ja loetakse

muuks maaks Eesti topograafia andmekogu kattuva pindobjekti kalmistu alune pind. Ka õuemaa

kõlvik loetakse hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse ulatuses muuks

maaks, välja arvatud juhul, kui hoonestatud õuemaa tegelik kasutus ulatub hoonestamata

maatulundusmaale (korra § 40 lõiked 5 ja 6). Istandikku MS § 3 lõike 4 mõistes metsamaa

kõlvikute hulgast välja ei arvata.

Määruses ei ole istandikku eraldi puittaimestiku nähtusena kirjeldatud. Määruse § 27 lõige 4 näeb

ette, et ühtlaselt kinni kasvanud ja vähemalt 8 meetri kõrguse puittaimestikuga endine haritav maa

kaardistatakse määruse § 29 lõike 2 punktis 1 nimetatud metsana. Maa-ameti kinnitusel

määratakse näiteks jõulupuude ning viljapuude istandikud aianduslikuks maaks määruse § 27 lõike

2 punkti 2 alusel. Aiandusliku maana kaardistatakse ka puukoolid ja seemlad.

4

Kui haritavat maad või looduslikku rohumaad pikka aega ei kasutata, siis see metsastub. Ka

istandike alune maa võib ajaga metsastuda, kui seda õigel ajal ei hooldata või ei majandata.

Maa-ameti kinnitusel ja ruumiandmete seaduse (RAS § 66 lg 3 p 1) järgi on Eesti topograafia

andmekogu alusdokumentideks aeropildid. Aerofotode põhjal ei ole võimalik metsast eristada

näiteks arukase, sanglepa või hariliku kuuse istandikke, kui need on ühtlaselt kinni kasvanud.

Tuleb arvestada, et ka looduslike rohumaade või põllumaade tavapärasel metsastamisel on puud

korrapärase asetusega ja ühevanused. Puude väetamist aerofotode järgi tuvastada ei saa. Seega ei

ole aerofotode põhjal võimalik eristada, missugune puistu on maastikul istandik ja milline on mets,

kui need on metsaga sarnaselt ühtlaselt kinni kasvanud (võrade liitus vähemalt 30 protsenti).

Maa-ameti kinnitusel lähtutakse haritava maa kaardistamisel veel maa mullakaardist ja ajaloolise

järjepidevuse põhimõttest. Haritavat maad peetakse haritavaks maaks ka siis, kui seda parajasti

põlluna ei kasutata, kuid seda on võimalik lihtsate agrotehniliste võtetega uuesti põllumaaks

muuta. Pikka aega söötis olnud põllumaa metsastub. Kui haritavale maale rajatakse istandik, siis

ei registreerita haritava maa kõlvikut metsamaa kõlvikuna enne, kui on täidetud tingimus, et

puuvõrade liitus on vähemalt 30 protsenti ja puud on vähemalt 8 meetri kõrgused.

Topograafiliste andmete hõive korras kaardistatakse nähtusi sellisena, nagu need maastikul on,

sõltumata sellest, kuidas maaomanik oma kinnisasjal asuvaid nähtusi tajub (istandik vs. mets) või

neid kajastada soovib. Riigikogu on otsustanud metsaseadusega kaitsta metsamaa kõlvikul olevat

metsaökosüsteemi olenemata sellest, millal see mets on tekkinud. Valdkonna eest vastutavale

ministrile on antud volitus sisustada oma määrusega loodusnähtuste kaardistamise reeglid (vt

MaaKatS § 131 ja RAS § 64 ja § 66 lg 4).

Nii parlament kui ka minister näevad metsana eelkõige puistut, mis on ühtlaselt kinni kasvanud

ehk võrade liitusega vähemalt 30 protsenti (vt MS § 3 lg 2 p 2, korra § 27 lg 4). Seega saab istandik

olla eelkõige metsast hõredam puistu.

MS § 4 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei rakendata metsaseadust ka väiksema kui 0,5 hektari suuruse

metsamaa lahustüki suhtes (metsamaa lahustükk on eraldiasuv metsaosa, mida igast küljest

ümbritsevad muud kõlvikud kui mets – vt MS § 4 lg 3). Metsaseadust ei rakendata veel sellise maa

suhtes, mis vastab küll MS § 3 lõike 2 punkti 2 nõuetele (millel kasvavad vähemalt 1,3 meetri

kõrgused puittaimed, mille puuvõrade liitus on vähemalt 30 protsenti), kuid millel kasvavate puude

keskmine vanus ei ületa kümmet aastat, ning mis ei ole maaregistrisse kantud metsamaana (on

näiteks hoopis haritava maana või loodusliku rohumaana).

Kokkuvõtvalt, nii metsaseaduse kui ka määruse normide järgi saab istandike majandamiseks

kasutada maid, mis jäävad metsaseaduse kohaldamisalast välja ehk on väiksemad kui 0,5 hektarit

või mis ei ole metsakõlvikud ja millel kasvavate puude keskmine vanus on vähem kui kümme

aastat. Istandikke on võimalik kasvatada ka haritaval maal enne selle metsamaaks muutumist ehk

kui puud on alla 8 meetrit kõrged ja ala pole veel ühtlaselt kinni kasvanud (võrade liitus alla 30

protsenti) või kui puud on kõrgemad kui 8 meetrit, aga kasvavad hõredamalt kui mets ehk võrade

liitusega alla 30 protsendi.

Kui leiate, et praegused normid piiravad metsaga sarnaste istandike majandamist ülemäära, saate

oma ettepanekud esitada Riigikogule. Parlamendil on võimalik teemat käsitleda avaramalt ja

huvigruppe kaasates reguleerida metsaga sarnaste istandike majandamist senisest täpsemalt.

Vajaduse korral võib Riigikogu kaaluda ka võimalust moodustada eraldi kõlvik istandikele.

5

Kõlvikute määramine ja maaregistrisse kandmine on haldustoiming. Kui leiate, et Maa-amet on

kõlviku määranud valesti ja see ei vasta looduses olevale puistule, saate esitada Maa-ametile

vastuväited ja paluda kannet parandada. Oma õiguste kaitseks võite pöörduda ka halduskohtusse.

Loodan, et neist selgitustest on abi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Marje Kask 6 93 8427

[email protected]