Riigikohus_arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-24-1

9-22401602400573 29.01.2024 Väljaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ÜLLE MADISE PNOEE-47412112748 2024-01-29 14:49:05

Riigikohus_arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-24-1.pdf

Riigikohus

[email protected]

Teie 09.01.2024 nr 5-24-1/2

Meie 29.01.2024 nr 9-2/240160/2400573

Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasjas nr 5-24-1

Lugupeetud Riigikohtu esimees

Palusite arvamust Vabariigi Presidendi taotluse kohta tunnistada maamaksuseaduse ja

maksukorralduse seaduse muutmise seadus põhiseadusvastaseks.

Leian, et Riigikogus 18.12.2023 vastu võetud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seadus (edaspidi ka: muutmisseadus) on põhiseadusega vastuolus.

Riigikogu töö sihiliku tõkestamise võtteid ega töötõkke ületamise abinõusid ei ole tõenäoliselt

võimalik seaduses üksikasjalikult, kõiki tulevasi vaidlusi välistades reguleerida. Leian, et neis

asjus ei saa kõiki tulevasi vaidlusi välistavaid seisukohti ega selgitusi anda ka kohtuotsuses. Ilmselt

peaks Riigikohus vajaduse korral ka edaspidi lahendama taotluse konkreetse juhtumi asjaoludest

lähtudes.

Leian, et Vabariigi Presidendil on õigus seaduse väljakuulutamise üle otsustades hinnata ka

seaduse vastuvõtmise menetlust ning oluliste menetlusvigade ilmnemisel saata seadus Riigikogule

uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab seaduse osutatud menetlusviga

parandamata uuesti vastu, on riigipeal õigus pöörduda põhiseaduslikkuse järelevalveks Riigikohtu

poole (arvamuse osa I).

Vabariigi Valitsus sidus muutmisseaduse vastuvõtmise usaldusküsimusega, väites, et seaduse kiire

vastuvõtmine on vajalik 2024. aasta riigieelarve vastuvõtmiseks enne eelarveaasta algust. Osa

Riigikogu liikmetest oli asunud Riigikogu tööd tervikuna ja pikaajaliselt tõkestama, soovides sel

viisil kutsuda kunstlikult esile erakorralised valimised. Muutmisseaduse eelnõu kohta esitatud

muudatusettepanekute põhjal saab öelda, et töötõke ei olnud suunatud selle seaduse sisu vastu.

Sedalaadi töötõket tuleks käsitleda teisiti, kui teistel eesmärkidel seatavaid töötõkkeid.

Sel korral piisaks usaldusküsimusega sidumise põhiseadusvastaseks pidamiseks asjaolust, et

muutmisseadus ei olnud aasta riigieelarve vastuvõtmise seisukohalt oluline (arvamuse osa III).

Usaldusküsimusega sidumine selles asjas poleks olnud põhiseaduspärane ka siis, kui töötõkke

eesmärk oleks olnud sisuline vastuseis muutmisseaduse vastuvõtmisele: esindatavatele

ühiskonnagruppidele soodsama tulemuse saavutamine või vähemalt nende huvide ja õiguslustunde

nimel toimunud võitluse näitamine (arvamuse osa IV).

2

Peale menetlusküsimuste väärivad tähelepanu ka muutmisseadusega tehtavad sisulised

muudatused (arvamuse osa V).

Arvamusele on lisatud tabel, milles on esitatud senised seaduseelnõu vastuvõtmise

usaldusküsimusega sidumise juhtumid (vt lisa 1).

I. Taotluse lubatavus

1. Leian, et Vabariigi Presidendi taotlus on lubatav (vt kriteeriumid RKPJKo 19.12.2019, 5-

19-38/15, p-d 61–63). Vabariigi President taotles muutmisseaduse põhiseadusvastaseks

tunnistamist, kuna Vabariigi Valitsus sidus selle vastuvõtmise usaldusküsimusega. Riigipea

hinnangul on põhiseadusega vastuolus seaduse menetlus.

2. Üldiselt on seaduse väljakuulutamine akt, millega riigipea kinnitab, et parlament on

seaduse vastu võtnud põhiseaduses ettenähtud menetlusnõudeid järgides ning sellest saab

õiguskorra osa.1 „Seaduse väljakuulutamise otsus peaks olema seaduse täitjale tagatiseks, et välja

kuulutatud seadus on vastu võetud kehtestatud korda järgides ja et seaduse põhiseaduslikkust ei

vaidlustata enam põhjusel, et seaduse vastuvõtmisel on rikutud kehtestatud protseduuri.“2 Just

menetlust puudutavates olukordades on Vabariigi Presidendil erapooletu riigielu tasakaalustajana

eriline roll. Ta peab kaaluma demokraatia põhimõtteid: ühelt poolt enamuspõhimõtet ja teiselt

poolt vähemuse õiguste kaitset. PS § 107 lg 2 teine lause sätestab: „Kui Riigikogu võtab Vabariigi

Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab Vabariigi

President seaduse välja või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus

põhiseadusega vastuolus olevaks.“ Kui Vabariigi Presidendi taotlus puudutab seaduse menetlust,

siis tuleb taotluse lubatavuse tingimust muutmata kujul hinnata lähtuvalt sellest, kas uuesti

arutades jäi Riigikogul see menetlusviga parandamata.

3. Vabariigi President leidis, et põhiseadusega on vastuolus eelnõu sidumine Vabariigi

Valitsuse usaldusküsimusega. Riigipea pidas menetlusrikkumiseks sellest tulenevat tagajärge, mis

seisneb Riigikogu liikmete õiguste piiratuses. Kui seaduseelnõu seotakse enne teist lugemist

usaldusküsimusega, siis võetakse Riigikogu liikmetelt ära võimalus Riigikogu täiskogus

hääletusele panna ja hääletada esitatud muudatusettepanekuid. Riigikogu liikmetel ei ole võimalik

hääletada isegi neid muudatusettepanekuid, mis vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses

(RKKTS) esitatud nõuetele, sest pärast usaldusküsimusega sidumist läheb muudatusettepanekute

üle otsustamine valitsusele üle (RKKTS § 137 lg 1). Hääletamata jäävad ühtviisi nii heauskselt

eelnõu sisu muutmiseks tehtud kui ka ainult Riigikogu töö tõkestamiseks tehtud

muudatusettepanekud (RKKTS § 137 lg 6). Riigikogule jääb vaid lõpphääletus (RKKTS § 137 lg

7) ning ta peab valima, kas võtta eelnõu vastu sellisena, nagu see on, või ootab ees valitsuse

vahetus (PS § 98 lõike 1 kohaselt võib Vabariigi Valitsus siduda enda esitatud eelnõu vastuvõtmise

usaldusküsimusega ning lõike 2 kohaselt tuleb valitsusel tagasi astuda, kui Riigikogu ei võta

eelnõu vastu).

4. Kuigi pärast riigipea vetot muutmisseadust arutades ei seotud seda enam

usaldusküsimusega, ei taganud Riigikogu menetlus ikkagi seaduseelnõu sisulist läbitöötamist,

muudatusettepanekute esitamist, RKKTS-s nimetatud tingimustel hääletusele panekut ja

hääletamise võimalust. Valitsusel ei olegi põhjust eelnõu uuesti usaldusküsimusega siduda, kui

1 J. Jäätma jt. Põhiseaduse § 107 komm. 1. – Ü. Madise (peatoim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud

väljaanne. 5. vlj. 2020. 2 Samas komm. 4.

3

Riigikogu on varem usaldusküsimusega seotud eelnõu vastuvõtmist toetanud ja toetab eeldatavalt

ka selle vastuvõtmist muutmata kujul. RKKTS § 114 ei näe muudatusettepanekute esitamise

võimalust ette enne, kui Riigikogu on olnud vastu eelnõu vastuvõtmisele muutmata kujul (alles

siis tekiks selleks võimalus – vt lg 5). Riigikogu saanuks Vabariigi Presidendi soovitud paranduse

teha ainult muutmisseaduse muutmata kujul vastuvõtmise vastu hääletades. Sellega oleks

Riigikogu andnud ühtlasi Vabariigi Valitsusele märku, et parlament ei aktsepteeri sellise eelnõu

usaldusküsimusega sidumist demokraatia põhimõttest lähtuvalt (iseenesest ei ole oluline, millise

organi tegevusest või tegevusetusest menetlusviga tulenes – põhiseaduspärasust hinnatakse

seaduse kogu menetlust kokku võttes). Seega jäi riigipea väljatoodud puudus menetluses

kõrvaldamata ning olukord vastab PS §-s 107 sätestatud eeldusele (seadus võeti vastu muutmata

kujul).

II. Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse menetlus

5. Vabariigi Valitsus algatas maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise

seaduse eelnõu (SE 297; hiljem UA 295) 25.09.2023. Eelnõu esimese lugemise järel esitasid ühte

opositsioonifraktsiooni kuuluvad Riigikogu liikmed eelnõu kohta 200 muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekute sisu arvestades on näha, et need ettepanekud on esitatud üksnes Riigikogu

töö tõkestamiseks.3 Vabariigi Valitsus sidus eelnõu vastuvõtmise 16.11.2023 enne teist lugemist

usaldusküsimusega. Eelnõu teise lugemise seletuskirjas põhjendas Vabariigi Valitsus eelnõu

vastuvõtmise usaldusküsimusega sidumist nii töötõkke kui ka sellega, et eelnõu on vajalik

Vabariigi Valitsuse poliitika elluviimiseks ning seotud riigieelarvega.4 Vastu võetud seadus esitati

Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks 23.11.2023.

6. Riigipea otsustas jätta seaduse välja kuulutamata 08.12.2023 (otsusega nr 341), märkides,

et probleem on eelnõu vastuvõtmise sidumises usaldusküsimusega. Riigikogu võttis seaduse

muutmata kujul vastu 18.12.2023 ning esitas selle samal päeval Vabariigi Presidendile

väljakuulutamiseks. President esitas 03.01.2024 Riigikohtule taotluse tunnistada seadus

põhiseadusega vastuolus olevaks. Ta tugines seaduse formaalsele vastuolus põhiseadusega, kuna

see seoti valitsuse usaldusküsimusega.

III. Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus ja iga-aastane

riigieelarve seadus

7. Põhiseaduse §-s 98 pole esitatud usaldusküsimusega sidumist piiravaid tingimusi.

Nõustuda tuleb aga Riigikohtu püsiva seisukohaga (ja sellele omakorda tugineva presidendi

taotlusega), et see ei tähenda, nagu võiks eelnõusid usaldusküsimusega siduda piiramatult (vt

viimati RKPJKo 22.06.2023, 5-23-31/18, p 53).5

3 Kõik muudatusettepanekud puudutavad sama sätet ning pakuvad selles sättes sisalduva tööpäevade arvu muutmist,

mille möödumisel loetakse dokument kättetoimetatuks arvates teate edastamisest. Muudatusettepanekud on üksteist

välistavad. 4 Sedasama kordas rahandusminister eelnõu algataja esindajana Riigikogu 22.11.2023 istungil (vt Riigikogu

22.11.2023 istungi stenogramm). 5 Samamoodi on sarnases olukorras järeldanud Saksamaa Liitvabariigi Konstitutsioonikohus: BVerfG 25.08.2005, 2

BvE 4/05.

4

8. Eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega sidumise ajalooline eesmärk on olnud välja

selgitada, kas parlamendis on valitsuse tegutsemiseks vajalik toetus jätkuvalt olemas.6

Usaldusküsimusega sidumine on mõeldud lahendama sellist ummikseisu, kus on tekkinud kahtlus,

kas peaministrile valitsuse moodustamiseks volituste andmist toetanud parlamendisaadikud on

jätkuvalt valitsuse selja taga.7 Praktikas on seni seaduseelnõu usaldusküsimusega sidumist tihti

kasutatud töötõkke ennetamiseks (nt 2009) või töötõkke murdmiseks.

9. Põhiseaduse § 115 lõige 1 näeb ette, et Riigikogu võtab iga aasta kohta seadusena vastu

riigi kõigi tulude ja kulude eelarve (riigieelarve). Sama lõige sätestab, et eelarve eelnõu peab

Vabariigi Valitsus esitama Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. PS § 119

sätestab, et kui Riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta

algust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised. Riigikogu

erakorralised valimised toovad kaasa ka valitsuse vahetumise (PS § 92 lg 1 p 1).

10. Põhiseaduse § 116 lõige 2 keelab Riigikogul kustutada või vähendada riigieelarvesse või

selle eelnõusse võetud kulusid, mis on ette nähtud muude seadustega. Seega võib riigieelarve

seaduse vastuvõtmine sõltuda sellest, kas õnnestub muuta sellist muud seadust. Riigikogu töö

tõkestamine võib sellele takistuseks saada. Vabariigi Presidendi taotluses märgituga nõustudes

leian, et sellises olukorras võib usaldusküsimusega siduda ka riigieelarve rakendamiseks vajaliku

seaduseelnõu. Selleks ei ole aga ükskõik milline riigieelarvega seotud seaduseelnõu. Seaduseelnõu

peaks mõjutama riigieelarve tulu- ja kulukirjeid (PS §-d 115 ja 116). Hinnates konkreetse

seaduseelnõu piisavat seotust riigieelarvega, võiks lähtuda sellest, kas juhul, kui seadus jääks vastu

võtmata, oleks vaja kohe muuta vastava aasta riigieelarve seadust (või selle eelnõu) või võtta vastu

lisaeelarve. Ilmselgelt pole välja kuulutamata jäetud seadusel riigieelarvele sedavõrd suurt mõju.

11. Muutmisseaduse eelnõu usaldusküsimusega sidumise põhiseadusvastaseks pidamiseks

piisab asjaolust, et muutmisseadus ei olnud aasta riigieelarve vastuvõtmise seisukohalt

oluline. Järgnevalt analüüsin, kas muutmisseaduse eelnõu sidumine usaldusküsimusega võiks olla

mõnel muul põhjusel kooskõlas põhiseadusega.

IV. Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus ja muud

usaldusküsimusega sidumise põhjused

12. Seaduseelnõu vastuvõtmise valitsuse usaldusküsimusega sidumise eesmärk on olnud

lahendada olukordi, kus on ohtu sattunud valitsuse tegutsemisvõime tagamiseks vajaliku

parlamendi toetuse püsimine (vt p 8). Praegusel juhul ei olnud tegemist sellise olukorraga.

Vabariigi President sedastab seaduse välja kuulutamata jätmise otsuses: „Praegusel juhul ongi kõik

muudatusettepanekud, mida Vabariigi Valitsus pidas obstruktsiooniks, esitanud Eesti

6 Ka Riigikohtu üldkogu osutab Põhiseaduse Assamblees väljendatud eesmärgile, et valitsusel tuleb võimaldada

mõjutada parlamendi enamust oma poliitikat toetama (RKÜKo 20.10.2020 5-20-3/43, p 39.2). Põhiseaduse

Assamblees toodi ühe eeskujuna välja Saksamaa, kus samuti on niisuguse olukorra vältimiseks ette nähtud eelnõude

usaldusküsimusega sidumise võimalus (vt ka R. A. Lorz; M.Richterich. Par 35 änr 45. – M. Morlok; U. Schliesky;

D. Wiefelspütz (toim). Parlamentsrecht. Praxishandbuch. Nomos, Baden-Baden 2016). Saksamaa Liitvabariigi

Konstitutsioonikohus on kahes lahendis rõhutanud, et usaldusküsimusega sidumise lubatavuse eeltingimus on

valitsuskriis ning sellega on tegemist siis, kui tekib kahtlus, kas täidesaatval võimul on enam piisavat toetust

parlamendis (BVerfG 16.02.1983, 2 BvE 1/83; BVerfG 25.08.2005, 2 BvE 4/05). 7 Põhiseaduse Assamblee sõnavõttudest kumab läbi, et ollakse teadlikud asjaolust, et see instrument võeti kasutusele

olukorras, kus täidesaatval võimul ei olnud parlamendis enam piisavat tuge (kuna lõpphääletusel kukkus läbi mitu

täidesaatva võimu esitatud seaduseelnõu), kuid samal ajal hoidus opositsioon ka valitsust kukutamast (sest kaheldi

uue valitsuse moodustamiseks piisava üksmeele saavutamise võimalikkuses).

5

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja selle liikmed. Nõnda ei ole täpne kirjeldada olukorda

Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu kui terviku vastuoluna.“

13. Niisiis saab eelnõu usaldusküsimusega sidumine olla põhiseaduspärane sel juhul, kui

valitsuse püsimine on ohus. Muudes olukordades võib usaldusküsimusega sidumine olla

põhiseaduspärane vaid erandlikul juhul. Sellest tuleneb, et usaldusküsimusega sidumise

põhiseaduspärasust tuleks alati kontrollida sel juhul, kui saab öelda, et hääletuse tulemus on ette

näha: kui asjaolud ei tekita kahtlust, et valitsusel on Riigikogus piisav toetus. Riigikohtu üldkogu

on asunud seisukohale, et eelnõu sidumine usaldusküsimusega järgib põhiseadusest tulenevat

eesmärki, kui seda kasutatakse parlamendi ja valitsuse suhetes tekkiva ummikseisu lahendamiseks

ja kui eelnõu vastuvõtmine on valitsuse hinnangul tema poliitika elluviimiseks vältimatu (RKÜKo

20.10.2020, 5-20-3/43, p 39.5). Riigikohtu üldkogu on ka leidnud, et eelnõude liiga sage sidumine

usaldusküsimusega või selle meetme kasutamine põhiseadusest mittetulenevate eesmärkide

saavutamiseks võib tuua kaasa valitsuse liigse sekkumise Riigikogu tegevusse ning et nii võidakse

kitsendada PS § 65 punktis 1 sätestatud Riigikogu pädevust vastu võtta seaduseid või otsuseid,

rikkudes ka PS §-st 4 tulenevat võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet ning PS §-st 10

tulenevat demokraatia põhimõtet (samas, p 39.3).

14. Eelnõu usaldusküsimusega sidumist kasutatakse üha sagedamini. Seda kinnitab

arvamusele lisatud tabel. Kui enne 2023. aasta algust oli usaldusküsimusega seotud 11 eelnõu, siis

alates 2023. aasta algusest juba 23 eelnõu.8 Olukorras, kus opositsiooni kuuluv erakond on võtnud

sihiks erakorraliste valimiste saavutamise,9 on sellest erakorralisena mõeldud tööriistast saanud

valitsuse tavaline abivahend töötõkke ületamiseks.10 Selliselt kavatsevad seda võimaluse tekkides

kasutama asuda ka vähemalt mõned opositsiooni esindajad.11 Teisest küljest ei peaks sagedus

saama ainsaks või peamiseks lähtekohaks, mida usaldusküsimusega sidumisel põhiseaduspärasuse

hindamisel arvestada.

15. Eelnõu usaldusküsimusega sidumine on kindlasti vastuolus põhiseadusega, kui selle ainus

eesmärk on vältida sisulist tööd eelnõudega, sealhulgas muudatusettepanekute üle otsustamist. See

on nii isegi siis, kui opositsiooni töötõkke tõttu eelnõu vastuvõtmine viibib (teisiti on see nende

seaduseelnõude puhul, millest sõltub iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine, vt alates punktist 9).

Seaduseelnõu vastuvõtmise valitsuse usaldusküsimusega sidumise eesmärk ei tohi olla

seaduseelnõu valitsusele soovitud kujul ja tempos läbisurumine ning sealjuures vajaduse korral

opositsiooni vastuseisu eiramine. See, et eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega sidumine ei ole

mõeldud mitte igasuguse parlamendi töötõkke ületamiseks, nähtub ka asjaolust, et põhiseadus

lubab seda võimalust kasutada ainult valitsuse enda esitatud seaduseelnõu puhul. Seega on

8 Võrdluseks, näiteks Saksamaal on seda tehtud alates Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse (Grundgesetz)

vastuvõtmisest alates vaid viiel korral (vt https://www.stern.de/news/lindner-weist-forderung-von-merz-nach-

vertrauensfrage-durch-scholz-zurueck-34292082.html). 9 EKRE esimees Martin Helme kirjeldas ETV 12.10.2023 saates „Esimene stuudio“ EKRE plaani kutsuda esile

erakorralised valimised (https://www.err.ee/1609131017/helme-meil-on-plaan-kuidas-kutsuda-esile-erakorralised-

valimised). 10 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo vastas 04.05.2023 ETV saates „Esimene stuudio“ saatejuhi

tähelepanekule, et valitsus saab siduda riigieelarvega seotud nn kobareelnõu usaldusküsimusega ning debati

Riigikogus sisuliselt ära jätta: „Nii on põhimõtteliselt, jah.“ (tsitaadi leiab aadressilt

https://www.delfi.ee/artikkel/120182946/valitsus-plaanib-pakendada-maksumuudatused-kobareelnouks). 11 EKRE esimees Martin Helme avaldus ETV 07.12.2023 saates „Esimene stuudio“: „Kui Riigikohus ütleb, et jah

tehke nii, palun, siduge nii palju kui tahate usaldusega, siis sel päeval kui meie võimule saame, ma ei hakka isegi teisel

lugemisel usaldusega siduma, esimesel lugemisel lähevad kõik eelnõu usaldusega, ja nii on, see on uus poliitiline

reaalsus“ (tsitaadi leiab aadressilt https://www.err.ee/1609188496/helme-erakorraliste-valimiste-toenaosus-on-

vahenenud).

6

usaldusküsimusega sidumise kasutamine täiesti välistatud muu organi (vt PS § 103 lg 1 punktid 1-

3 ja 5) algatatud seaduseelnõu tõkestamise kõrvaldamiseks.

16. Parlamendi töös ette tulevad konfliktid peaks lahendama Riigikogu ise ning kõik Riigikogu

liikmed peaks tundma end selleks kohustatuna juba ametivandest lähtuvalt (RKPJKo 22.06.2023,

5-23-31/18, p 53). Seesuguseid lahendusi on varem leitud. Ehkki Riigikogu töö tõkestamist oli ette

tulnud ka varem, kasutati PS § 98 ette nähtud võimalust esimest korda alles 2009. aastal. Seegi

kinnitab seda, et PS § 98 mõte ei ole olnud anda kokkulepete otsimise asemel võimalust töötõke

hõlpsasti murda. Leian, et kõiki töötõkke kasutamise põhjuseid ja viise ega ka töötõkke ületamise

võtete lubatavust ei ole võimalik ette määrata. PS § 98 kohaldamise lubatavust tuleks Vabariigi

Presidendil ja vajadusel ka Riigikohtul hinnata igakordselt lähtudes konkreetsest olukorrast ja

asjaoludest. Nõnda kujuneb tasakaalustatud riigiõiguslik praktika.

17. Parlamentaarses valitsemissüsteemis teevad parlament ja valitsus küll koostööd, kuid

mõlemad täidavad oma ülesandeid iseseisvalt.12 Valitsus ei peaks asuma lahendama parlamendi

muresid oma töö korraldamisel.

18. Vabariigi Presidendiga võib nõustuda, et Riigikogul endal oleks võimalik töötõke

kõrvaldada. Seda saab põhimõtteliselt teha ka viisil, mida RKKTS sõnaselgelt ette ei näe.

Teisisõnu, selleks ei ole tingimata vaja muuta seadust. Esmalt tuleb arvestada, et parlamendi

kodukord on eripärane õigusakt,13 mille kohta ei kehti sõltumata selle vastuvõtmisest seadusena14

sugugi mitte kõik tingimused, mis kehtivad üldiselt nende seaduste kohta, mille adressaadiks on

parlamendivälised organid või isikud. Eelkõige võib kõne alla tulla, et olukord lahendatakse

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses toodud üldise reegli tõlgendamise teel, aga ka üldisest

reeglist erandjuhul põhjendatult kõrvale kaldudes.15 Seadusega erinormi sõnastamise vastu räägib

ka see, et õigusnormi üldisuse nõude tõttu võidakse erinorm sõnastada liiga laialt. See tähendaks,

et väga erandlikust lahendusest võib saada Riigikogu liikmete mandaadi teostamist piirav reegel.

Parlamendisiseste reeglite puhul on üldiselt lubatud lähtuda ka õigusallikatest, mis ei ole

kehtestatud õigusnormidena, eelkõige välja kujunenud parlamentaarsest tavast16.

19. Töötõkkena kasutatavaid arvukaid muudatusettepanekuid on ka n-ö kimpu seotud ja

selliselt hääletatud juhtivkomisjonides. Seda on teinud ka praegu opositsioonis olevatest

erakondadest koosnenud valitsusliit.17 Sellest isegi parema lahendusena võiks kõne alla tulla see,

kui esmalt pandaks hääletusele üldisem küsimusepüstitus. Näiteks muutmisseaduse eelnõu

muudatusettepanekute sisu18 vaadates võiks hääletada esmalt selle üle, kas hääletusest osavõtjate

enamus soovib eelnõus toodud 5 tööpäeva pikkuse tähtaja muutmist või mitte. Alles seejärel, kui

12 R. A. Lorz; M.Richterich. par 35 änr 99. – M. Morlok; U. Schliesky; D. Wiefelspütz (toim). Parlamentsrecht.

Praxishandbuch. Nomos, Baden-Baden 2016.) 13 Õigusteoorias nn sui generis õigusakt, vt P. Cancik. Par 9 änr 33. – M. Morlok; U. Schliesky; D. Wiefelspütz (toim).

Parlamentsrecht. Praxishandbuch. Nomos, Baden-Baden 2016). 14 Eesti Vabariigi esimese iseseisvusperioodi jooksul võetigi see vastu otsusega. Vt pikemat selgitust: A. Mõttus. Sj

komm. 2.2., lk 23. – K. Jõgeva (peatoim). Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Kommentaarid. 2023. 15 Näiteks Saksamaa Liitvabariigi parlamendi valitava koja (Bundestag) kodukorra kohaselt võib kohal olevate

saadikute kahekolmandikulise häälteenamusega kodukorrast kõrvale kalduda, kui see on põhiseadusega kooskõlas (vt

GO-BTG § 126). 16 P. Cancik. Par 9 änr-d 34 ja 45jj. – M. Morlok; U. Schliesky; D. Wiefelspütz (toim). Parlamentsrecht.

Praxishandbuch. Nomos, Baden-Baden 2016). 17 KE, EKRE ja Isamaa valitsusliit Riigikogu 14. koosseisus põhiseaduskomisjonis eelnõu 288 OE (abielurefendumi

korraldamine) menetlemisel 10.01.2021 erakorralisel istungil. Praegune valitsusliit nt Riigikogu õiguskomisjonis

eelnõu 232 SE (vaenukõne) menetlemisel 05.12.2023 istungil. 18 Kõik muudatusettepanekud puudutavad sama sätet ning pakuvad selles sättes sisalduva tööpäevade arvu muutmist,

mille möödumisel loetakse dokument kättetoimetatuks arvates teate edastamisest.

7

hääletustulemusest nähtub põhimõtteline valmisolek muudatuseks, asutaks hääletama konkreetselt

pakutud päevade arvu (esimesena võidaks hääletada vastutava komisjoni alternatiivset ettepanekut

– kui seda toetaks enamus, võiks ülejäänud alternatiivide hääletamise ära jätta). Selline lähenemine

vähendaks töötõkke tõenäosust ja ulatust, sest kõige lihtsamini saab koostada just ühes ja samas

sättes sisalduvat numbrit muutvaid muudatusettepanekud.

20. Mõistagi ei tohi Riigikogu enesekorraldusõigusele viidates jätta Riigikogu liikmeid ilma

nende mandaadi teostamisega seotud põhilistest menetluslikest õigustest (RKPJKo 23.12.2021, 5-

21-32/8, p 39). Kui vähemus asub enda õigusi teostama viisil, mis seab ohtu parlamendi töövõime,

võib erandlikult tulla kõne alla piirav lähenemine (õiguste piiramise ulatuse üle otsustamisel kehtib

üldiselt, et millegi alles jätmine on kindlasti parem kui kõigest ilmajätmine; iseasi, see miski on ka

põhiseaduslikult piisav). Eriti kehtib see siis, kui parlamendiliikme õigusi kasutatakse ära

parlamentaarse korra vastaseks tegevuseks, mitte sisuliseks vastuseisuks konkreetsele eelnõule.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus annab selliste erandlike lahenduste

kohaldamisel teatud tingimustel Riigikogu liikmele ka õiguskaitsevahendi (vt viimati RKPJKo

02.11.2023, 5-23-37/6, p 26 jj; sellele lahendile on küll lisatud ühe riigikohtuniku eriarvamus, aga

kui selline õiguskaitsevahend seadusest puuduks, oleks ilmselt vajalik see luua19). Selliselt on ka

kohtulikult kontrollitav, kas Riigikogu on töötõkkega seotud küsimusi lahendades läinud

demokraatia põhimõtet silmas pidades liiga kaugele.20 Lisaks sellele on Vabariigi Presidendil just

sellistes olukordades seaduse väljakuulutamist otsustades erapooletu riigielu tasakaalustajana

eriline roll.

V. Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse sisuline

põhiseaduspärasus

21. Vabariigi President on taotluses tuginenud üksnes muutmisseaduse formaalset

põhiseadusvastasust puudutavatele argumentidele. Kahelda võib aga ka muutmisseaduse sisu

põhiseaduspärasuses.

22. Riigikohus on varem leidnud, et: „Vabariigi Presidendi taotlus on lubatav üksnes juhul, kui

menetlusele Riigikohtus on eelnenud kohtueelne menetlus, mis tagas Riigikogule sisulise

võimaluse välja kuulutamata jäetud seadus üle vaadata ja viia see põhiseadusega kooskõlla […].

See tähendab, et kuigi Vabariigi President vaidlustab formaalselt seadust tervikuna, peab

Riigikogul juba Vabariigi Presidendi taotluse esitamisele eelnenud menetluses olema olnud

võimalik sisuliselt aru saada, milliste konkreetsete seaduse sätete tõttu, millistele põhiseaduse

sätetele tuginedes ja milliste õiguslike põhjendustega seadus välja kuulutamata jäetakse. Vastasel

juhul võiks Vabariigi President vaidlustada talle välja kuulutamiseks esitatud seaduse Riigikohtus

mistahes põhjendustel ning ei oleks täidetud PS § 107 lõikest 2 tulenev eesmärk anda

seadusandjale võimalus seadus üle vaadata ja viia see põhiseadusega kooskõlla. Kuigi seaduse

välja kuulutamata jätmise otsuse ja Riigikohtule esitatava taotluse tekst ei pea olema identsed, ei

tohi taotluses esitatud argumendid vähemalt põhilistes küsimustes olla laiemad kui otsuses

esitatavad“ (RKPJKo 19.12.2019, 5-19-38/15, p 63).

23. Sellest seisukohast peaks loogiliselt tulenema, et ka Riigikohtule kehtib piirang tunnistada

seadus põhiseadusega vastuolus olevaks täiesti teistel alustel ja teiste põhjendustega. Riigikohus

ei ole aga viidatud lahendis rangelt sellest lähtunud, mööndes lahendi punktis 38, et „president ega

19 Vt õiguskantsleri 10.05.2019 pöördumist (nr 16-4/190677/1902393) Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole. 20 Vt näidet olukorrast, kus Riigikohus tunnistas erandlikus olukorras tehtud Riigikogu otsuse õigusvastaseks:

RKPJKo 23.12.2021, 5-21-32/8.

8

ükski muu menetlusosaline ei ole seadnud kahtluse alla KoPS muutmise seaduse formaalset

põhiseaduspärasust“. Seejärel asus kohus siiski analüüsima, kas eelnõu usaldusküsimusega

sidumine enne teist lugemist oli põhiseaduspärane. Sealjuures toodud põhjendus

(„Usaldusküsimusega seotud eelnõu menetlus allub seaduse formaalse põhiseaduspärasuse

küsimusena põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses kohtulikule kontrollile ja seda sõltumata

esitatud taotluse väidetest“, samas p 39) laieneb põhimõtteliselt ka kõigile materiaalse

põhiseaduspärasuse küsimustele. Teisisõnu, kui Riigikohus võib formaalse põhiseaduspärasuse

küsimuse tõsta ainult materiaalset põhiseadusvastasust väitva taotluse menetluse raames, siis

peaks olema ka vastupidine võimalus. Pole aga mõistlikku põhjendust, miks peaks Riigikohus

riigipead piirama taotlusse täiendavaid aluseid või põhjendusi lisamast, kui Riigikohus ise võib

neid veel piiramatult lisada (kuigi Riigikogu ei ole saanud samamoodi neid uuesti arutades arvesse

võtta).

24. Vabariigi Presidendi väljatoodud esialgsete aluste ja põhjenduste piiridesse jäämist võib

põhjendada sellega, et Vabariigi President saab jätta välja kuulutamata ja esitada Riigikohtule

taotluse üksnes seaduse kohta tervikuna (RKPJKo 19.12.2019, 5-19-38/15, p 62) ning taotluse

esitamine lükkab edasi terve seaduse jõustumise (erinevalt õiguskantsleri algatatavast

normikontrollist). Kui Riigikohtu teostatav järelevalve ei peaks piirduma presidendi esialgsete

argumentidega, siis oodataks Riigikohtult edaspidi sellises olukorras seaduse põhiseaduspärasuse

terviklikku ja kõikehõlmavat järelevalvet. See tähendaks vähemalt mõnel juhul, et seaduse

jõustumine viibib pikka aega. Niisiis on põhjendatud, et kohus piirdub Vabariigi Presidendi

argumentidega. Sellegipoolest – pidades silmas õiguste kaitse tõhusust – on Riigikohtul võimalik

vähemalt obiter dictum vormis juhtida tähelepanu muudele probleemidele, mis võivad (kui eelnõu

juba presidendi argumentidel põhiseadusega vastuolus olevaks ei tunnistata) anda ajendi omakorda

õiguskantslerile konkreetsete sätete kohta ettepaneku tegemiseks.

25. Eelnõu menetluskäigu tõttu ei ole Riigikogus läbi arutatud seadusega kavandatavaid

sisulisi muudatusi, millel võib olla oluline mõju isikute põhiõigustele. Eelkõige on küsitav, kas

uued tingimused, mis kehtestati mittetulundusühingutele ja sihtasutustele saadetavate Maksu- ja

Tolliameti dokumentide kättetoimetamisele (nn kättetoimetamise fiktsioon), on sisu poolest

põhiseadusega kooskõlas.

26. Muutmisseadus näeb ette, et kui juriidiline isik, kes kasutab e-maksuametit, ei ole e-

maksuametisse üleslaaditud dokumenti avanud, loetakse talle saadetud dokument kättetoimetatuks

viie tööpäeva möödumisel pärast teate edastamist, kui ei ole tõendatud dokumendi varasem

kättesaamine. Elektronposti aadressil saadetud dokumendi kohta näeb muutmisseadus ette

samasuguse nõude.

27. Niisiis loetakse edaspidi dokument viie tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks ka nendele

juriidilistele isikutele, kes ei ole äriühingud, vaid on näiteks mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Ühtlasi piiratakse nõnda isikute ringi, kellel on õigus nõuda MTA-lt dokumentide kättetoimetamist

(tava)posti teel: edaspidi jääks see õigus ainult füüsilistele isikutele (muutmisseaduse § 2 p 9).

Eelnõu seletuskirjas on põhjendatud, et dokumendi kättetoimetamise tingimuste laiendamist

kõikidele juriidilistele isikutele õigustab see, et juriidilisel isikul peab olema e-posti aadress ja tal

on kaasaaitamiskohustus maksumenetluses.21

28. Haldusakti teatavakstegemine on põhiõiguste seisukohalt oluline menetlusetapp, kuna

haldusakt jõustub üldjuhul pärast selle teatavakstegemist ja muutub seejärel igaühele täitmiseks

21 Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse 297 seletuskiri, lk 4.

9

kohustuslikuks (HMS § 60 lg 2). Sellest ajast hakkab kulgema ka kaebetähtaeg (HMS § 75, HKMS

§ 46, RKHK 02.02.2018, 3-15-2813/27, p 14.2).

29. Kuna seni on peetud õigeks, et juriidilisest isikust äriühingul on kohustus korraldada oma

kirjavahetust, võib kuidagi mõista samasuguse hoolsuskohustuse laiendamist elektronpostile.

Küsimusi tekitab, kas on õige maksuvaldkonnas sellist kohustust panna ka

mittetulundusühingutele ja sihtasutustele. Sealjuures ei laiene praegu äriühingute suhtes kehtiv

dokumentide elektroonilise kättetoimetamise erikord haldusmenetluse seaduse (HMS) alusel

muudele juriidilistele isikutele. Haldusmenetluses üldiselt kehtivat ja HMS § 27 lõike 2 punktidest

3 ja 4 tulenevat dokumentide kättetoimetamise uut korda rakendatakse selgelt üksnes

äriühingutele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ning seaduses nimetatud ametikandjatele.

Seega kehtestataks maksumenetluses mittetulundusühingutele ja sihtasutustele teistsugune

dokumentide kättetoimetamise kord (nn kättetoimetamise fiktsioon) kui on kehtestatud muudes

haldusmenetlustes.

30. Sisuliselt pannakse seaduse jõustumisel ka mittetulundusühingutele ja sihtasutustele

hoolsuskohustus jälgida oma e-posti vähemalt 5 tööpäeva jooksul (seega tuleb e-kirja

kaotsimineku võimaluse vältimiseks logida e-maksuametisse sisse vähemalt iga 5 tööpäeva

tagant). Kaebeõigust haldusaktide vaidlustamiseks tuleb kasutada sellele järgneva 30 päeva

jooksul (halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõige 1).

31. Eelnõu seletuskirjas ei ole uue kohustuse põhjendamiseks välja toodud, kas dokumentide

kättetoimetamisega mittetulundusühingutele ja sihtasutustele on olnud probleeme ja kui suured

need probleemid on. Seetõttu on küsitav ka muudatuse vajalikkus. Eelnõu ettevalmistamise ega

Riigikogus menetlemise käigus ei ole kaasatud mittetulundusühingute ja sihtasutuste

esindusorganisatsioone (nt Vabaühenduste Liit), et selgitada välja sihtgrupi arvamus eelnõu

kohta.22

32. Ei nähtu, et seadust muutes oleks arvestatud mittetulundusühingute ja sihtasutuste erineva

suuruse ja profiiliga. Näiteks osa mittetulundusühinguid ja sihtasutusi tegutseb heategevuslikult ja

avalikes huvides ning saab tulumaksusoodustust, kuid teised mitte. Tegemist võib olla tuntud

organisatsioonidega, kellel on kindel struktuur ning palgalised töötajad, aga ka väga väikeste

ühendustega, kes tegutsevad vabatahtlikkuse alusel. On mõistetav, et sellistes olukordades, kus

suuri rahasummasid võetakse inimestelt vastu (annetused) või neid jagatakse (toetused), on sellele

kehtestatud nõuded võrreldavad äriühingutele kehtestatud nõuetega. Mittetulundusühing võib olla

ka näiteks vaimse tervise toetamisega seotud kahe-kolme liikmega ühing, väike

harrastusspordiklubi või koguni alaealise mittetulundusühing. Näitlikustamiseks saab tuua

olukorra, kus MTA soovib kontrollida, kas väikse spordiklubi treener ikka tegutseb vabatahtlikult,

mitte töötasu alusel. Kontrolli korraldamisest teatatakse klubi e-posti aadressil. Kui see

harrastusspordiklubi pidevalt oma e-posti ei jälgi, võib tekkida olukord, et MTA kiri jääb

märkamata, korraldus täitmata ja rakendatakse sunniraha.

33. Kuna mittetulundusühingud ja sihtasutused on sedavõrd erineva profiiliga, seab see

kahtluse alla, kas on proportsionaalne kehtestada mittetulundusühingutele ja sihtasutustele

samasugused nõuded, nagu on kehtestatud äriühingutest juriidiliste isikutele. Riigikohus on

selgitanud, „et riik võiks sarnaselt äriühingute jaoks kehtivate normidega siiski kaaluda erineva

22 Kaasatud on olnud Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Maksumaksjate Liit, kuid mitte näiteks Vabaühenduste

Liit. Arvestades seda, et eriti suure muudatuse toob uus kord kaasa vabasektori väikeste MTÜ-de ja sihtasutuste jaoks,

oleks tulnud nad kaasata menetlusse oma esindusorganisatsiooni kaudu.

10

raamatupidamise reeglistiku kehtestamist ka eri suuruse ja tegevuse ulatuse ning iseloomuga

MTÜ-de jaoks“ (RKÜKo 02.10.2018, nr 2-17-10423, p 46.2).

34. Nii võib tekkida olukord, kus mõni väiksem mittetulundusühing või sihtasutus ei kontrolli

õigel ajal e-postkasti ning seetõttu võib tal jääda märkamata korralduse või maksuotsuse

vaidlustamise tähtaeg. See piirab kohtusse pöördumise õigust. Isik saab küll kohtus taotleda tähtaja

ennistamist, kuid sel juhul peab ta ise tõendama ja põhistama, miks ta ei jõudnud e-posti vaadata

või et kiri ei jõudnudki tegelikult temani.

35. Kokkuvõtvalt, kõnealustest muudatustest ei ole aru saada, miks on vaja teha

mittetulundusühingutele ja sihtasutustele haldusaktide kättetoimetamise reeglites väga olulisi ja

põhimõttelisi muudatusi. Peale selle pole analüüsitud eelnõu mõju valdkonnale ning eelnõu on

üles ehitatud kontrollimata eeldusele, et mittetulundusühingutel ja sihtasutustel on tegelikkuses

võimalus ja valmidus uut nõuet täita.

36. Muutmisseaduse § 2 punktis 10 on ühtlasi ette nähtud, et maksukorralduse seaduse § 54

lõike 4 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. Need sätted on seni olnud ka äriühingute

maksumenetluses oluline kaitsenorm. Nimelt on seni olnud kohustus, et adressaadile saadetakse

teade ka tavaposti teel, kui ei ole saadud kinnitust selle kohta, et ta on elektrooniliselt teate kätte

saanud. Samasugune nõue kehtib haldusmenetluses üldiselt juba praegu (kehtiv HMS sellist

kaitsenormi ei sisalda). Eelnõu seletuskiri ei sisalda analüüsi, kas senisest kaitsenormist loobumine

on proportsionaalne äriühingute põhiõiguste piirang maksuvaldkonnas. Seetõttu võib

muutmisseadus olla põhiseadusega vastuolus ka äriühinguid puudutavas osas. Äriühingutest eraldi

tuleks analüüsida kaitsenormi puudumise proportsionaalsust mittetulundusühingute ja sihtasutuste

puhul (kaitse puudumine vajab sel juhul eriti kaalukat põhjendust).

37. On küsitav, kas kõnealused sätted on kooskõlas PS §-ga 14 (õigus korraldusele ja

menetlusele) ja §-ga 15 ning § 24 lõikega 2 (kohtusse pöördumise põhiõigus ühes õigusega olla

oma kohtuasja arutamise juures), sest uute haldusakti kättetoimetamise tingimuste rakendamine

piirab õigust haldusakti sisust teada saada ja ühes sellega võimalust pöörduda kaebusega kohtusse.

Nende piirangute põhjendused on napid ja mõjusid ei ole analüüsitud.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Lisa: tabel seaduseelnõu usaldusküsimusega sidumise juhtumite kohta

Liina Lust-Vedder 693 8429 [email protected]

Karolin Soo 693 8410 [email protected]

Ivika Nõukas 693 8419 [email protected]

usaldusküsimusega sidumine_tabel.pdf

Tabel. Eelnõud, mille vastuvõtmine on olnud seotud usaldusküsimusega

Jrk Eelnõu Kuupäev Menetluse faas

1. 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste

muutmise seaduse (432 SE) eelnõu, XI Riigikogu

18.02.2009 Eelnõu algatamisel

2. Kogumispensionide seaduse ja riikliku

pensionikindlustuse seaduse muutmise ning sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ja

tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (685 SE),

XII Riigikogu

28.06.2014 Enne teist lugemist

3. Riiklike peretoetuste seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (38

SE), XIII Riigikogu

10.06.2015 Enne teist lugemist

4. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (40 SE), XIII Riigikogu

10.06.2015 Enne teist lugemist

5. Sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (41 SE), XIII

Riigikogu

10.06.2015 Enne teist lugemist

6. Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (kohustusliku

kogumispensioni reform) eelnõu (108 SE), XIV

Riigikogu

24.01.2019 Enne teist lugemist

7. Riigikogu otsuse „Euroopa Liidu taaskäivitamise kava

rahastamise ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuse

omavahendite süsteemi kohta heakskiitmine“ eelnõu

(353 OE), XIV Riigikogu

06.05.2021 Enne teist lugemist

8. Perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (605 SE), XIV

Riigikogu

16.05.2022 Enne teist lugemist

9. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse

ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse

muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (606 SE),

XIV Riigikogu

16.05.2022 Enne teist lugemist

10. Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (607 SE),

XIV Riigikogu

16.05.2022 Enne teist lugemist

11. 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (608 SE), XIV

Riigikogu

16.05.2022 Enne teist lugemist

12. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning

avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (410

SE), XIV Riigikogu

08.02.2023 Enne teist lugemist

13. Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse

muutmise seaduse eelnõu (665 SE), XIV Riigikogu

08.02.2023 Enne teist lugemist

14. Perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse,

perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise

seaduse muutmise seaduse eelnõu (17 SE), XV

Riigikogu

08.06.2023 Enne teist lugemist

15. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse

ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse

ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise

seaduse eelnõu (145 SE), XV Riigikogu

08.06.2023 Enne teist lugemist

16. Hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu

(146 SE), XV Riigikogu

08.06.2023 Enne teist lugemist

17. Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (147 SE),

XV Riigikogu

08.06.2023 Enne teist lugemist

18. Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu (148 SE), XV Riigikogu

08.06.2023 Enne teist lugemist

19. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (207 SE), XV

Riigikogu

15.06.2023 Enne teist lugemist

20. 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse

eelnõu (214 SE), XV Riigikogu

15.06.2023 Enne teist lugemist

21. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(216 SE), XV Riigikogu

15.06.2023 Enne teist lugemist

22. Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused) eelnõu (293

SE), XV Riigikogu