Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Andmekaitse Inspektsioon

5.08.2024 nr 1.1-10.4/24/3375

Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

„Õpetajate palgaandmete, töötamiste ja koormuste

analüüs“

Austatud peadirektor

Taotleme luba isikuandmete töötlemiseks teadusuuringu „Õpetajate palgaandmete, töötamiste ja koormuste analüüs“ raames.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Vinter-Nemvalts

kantsler

Lisa: Taotlus

Mirjam Reinthal 735 2405

[email protected]

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134

Haridus- ja Teadusministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Õpetajate palgaandmete, töötamiste ja koormuste analüüs

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või JAH

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Mirjam Reinthal Õigusnõunik-

andmekaitsespetsialist Tel: 735 2405 [email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

EI

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

EI

1. Vastutava töötleja üldandmed

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Haridus- ja Teadusministeerium 70000740

Munga 18 50088 Tartu

Uuringu kontaktisik: Hille Vares

[email protected] Tel: 735 0272

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Munga 18 50088 Tartu

Tõnismägi 5a

15192 Tallinn Statistikaameti kaugtöökoht teadlaste

keskkonnas

2. Volitatud töötleja üldandmed

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Statistikaamet

70000332 Tatari 51, Tallinn

Kadri Rootalu 625 9278 [email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Statistikaameti kaugtöökoht teadlaste

keskkonnas

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1) Vabariigi Valitsuse seadus

§ 58 lg 1: Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja

keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-,

kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja

erinoorsootöö ja keele valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

2) Eesti Vabariigi haridusseadus § 6 lg 2 p 9: Haridus- ja Teadusministeerium

osaleb riikliku teaduspoliitika elluviimises ja tellib haridusalaseid uurimistöid. 3) Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus

§ 5 lg 3: Ministeeriumi põhiülesanded: 3) poliitika mõju

analüüsimine, uuringute korraldamine ja statistika koostamine. 4) Riikliku statistika seadus §38, punkt 7:

Teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks võib edastada ka andmekogudest kogutud andmeid.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Eesmärgiks on Maksu- ja Tolliameti (MTA) registriandmete põhjal saada ülevaade Eesti alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajate palkadest, töötamisest ja koormustest, et tagada riigi hariduspoliitiliste otsuste kvaliteet.

Selleks soovime kasutada Statistikaameti brutokuupalga andmebaasi (BKP) andmeid, mis

hõlmavad MTA tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (TSD) ja töötamise registri (TÖR) registriandmeid, ning siduda need Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) õpetajate ja akadeemilise töötajate alamregistri andmetega.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Haridus- ja teadusministeeriumis saame praegu õpetajate palkade analüüsimiseks kasutada üksnes Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi andmeid, mis ei ole isikupõhised ning

hõlmavad üksnes riigi ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates koolides töötavate õpetajate töötasusid.

Õpetajate keskmise palga arvutamiseks jagatakse saldoandmikust saadud info palgakulude kohta EHIS-esse kantud perioodi keskmise õpetajate ametikohtade arvuga. Kuna algandmed ei ole

piisavalt detailsed, siis ei võimalda selline arvutuskäik saada tervikpilti õpetajate palkadest ega ka õpetajate palgainfot põhjalikumalt analüüsida, näiteks ei ole nende põhjal võimalik välja arvutada

õpetajate mediaanpalka ega analüüsida õpetajate palku erinevate taustatunnuste lõikes (nt vastavus kvalifikatsiooninõuetele, töötamise koormus jne); ei saa hinnata, kuidas jagunevad õpetajad palgavahemike alusel; kas on soost ja east tingitud palga ja koormuste vahe; kui suur osa Eesti

õpetajaskonnast saab õpetaja palga alammäärale vastavat töötasu ning millised on palgatasemete piirkondlikud erinevused.

Kuna saldoandmikus puuduvad andmed eraõiguslike haridusasutuste kohta, siis puudub õpetajate palga- ja töötamiste andmete tervikpilt kõigi õppeasutuste pidajate vaates.

Statistikaameti BKP registriandmete põhjal on võimalik detailsemalt analüüsida, millised on

õpetajate tegelikud brutokuupalgad ning millised on palkade erinevused õpetajate vahel. Sidudes BKP registriandmed EHISe andmetega, saab võtta arvesse ka seda, kas õpetaja vastab kvalifikatsiooninõuetele või kas õpetaja täidab klassijuhataja ülesandeid.

Haridus- ja teadusministeeriumi hariduskulude töörühma raportis1 toodi olulisena välja andmete

kvaliteedi tõstmine läbi EHISe õpetajate registri andmete sidumise Statistikaameti valduses olevate pseudonümiseeritud Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (TSD) ja töötamise registri (TÖR) andmetega. See

võimaldaks detailsemalt ja kvartali kaupa analüüsida, milline on • õpetaja keskmine ja mediaanbrutokuupalk palk koolipidajate liikide (KOV, riik, era),

õpetajate vanusrühmade ja haridustaseme järgi; • õpetajate osakaal, kelle kuu keskmine brutokuupalk on kõrgem õpetaja alampalgast (2022.

a alampalk oli 1412 eurot);

• palkade erinevus Eesti õpetajaskonnas.

Kõigi ülaltoodud andmeallikate kasutamine õpetajate palkade analüüsiks võimaldab võrrelda erinevatest allikatest pärinevate õpetajate palkade andmete kvaliteeti ning näitab ära võimalikud lüngad ning parenduskohad .

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Õpetajate palgad ja järelkasv on hariduspoliitika kesksed teemad. Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäära täistööajaga töötamisel kinnitab Vabariigi Valitsus. Kehtivas

koalitsioonilepingus on seatud sihiks tõsta nelja aastaga õpetajate palk 120%-le keskmisest palgast. Haridusleppe läbirääkimiste raames jätkuvad arutelud õpetajate karjäärimudeli, tööaja ja -

tingimuste osas, et jõuda aasta lõpuks ühise kokkuleppe saavutamiseni. Läbirääkimistel osalevad

1 Aaviksoo, J. (2024). Eesti hariduskulud 2022. Hariduskulude analüüsi töörühma raport. Tartu: Haridus - ja

Teadusministeerium

omavalitsuste esindajad, Eesti Linnade ja Valdade Liit, õpetajate ja koolijuhtide

esindusorganisatsioonid, erakoolide pidajad, ametiühingute keskliit. Läbirääkimiste õnnestumise üheks eelduseks on detailsete palgaandmete olemasolu, mida Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem ei võimalda.

Lisaks õpetajate palkade analüüsimisele on oluline saada parem ülevaade õpetajana töötamise

mustritest. Ehkki räägitakse palju õpetajate puudusest ja järelkasvu nappusest, on viimase viie aastaga EHIS-es registreeritud üldhariduskoolides õpetajatena töötavate isikute arv kasvanud ca 1600 õpetaja võrra. EHIS-e ja BKP andmete sidumine võimaldab uurida, kui suur osa EHIS-es

registreeritud õpetajatest on ka TÖR-is õpetajana registreeritud ja kui suurel osal on mingi muu põhitöökoha ametikoht.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Registriandmete kasutamine on andmete taaskasutamine, mis ei lisa andmesubjektidele täiendavaid kohustusi. Analüüsi tulemused esitatakse uuringu raportis anonüümselt, üldistatud kokkuvõttena,

seega ei kahjusta uuring ka andmesubjekti õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu. Uuringu tulemustes ei ole isikud tuvastatavad.

Uurijatele tehakse andmed kättesaadavaks pseudonüümitud kujul. Uurijatele ei edastata isikukoode.

Uurijate poolt analüüsi otstarbel moodustatud erinevate registrite andmetest koosnevat andmestikku kasutatakse analüüsi teostamiseks ainult Statistikaameti turvalisel töökohal või

turvalise kaugühenduse teel (algandmed on Statistikaameti serveris). Üksikandmeid Haridus- ja Teadusministeeriumile ei edastata. Tulemifailides on andmed vaid üldistatud kujul, mis ei võimalda

ühegi andmesubjekti tuvastamist. Andmesubjektide vanus esitatakse aasta täpsusega ning töökoht omavalitsusüksuse täpsusega - see

vähendab riski, et andmesubjekt oleks andmete käitlemise üheski etapis kuidagi tuvastatav.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. 1. Haridus- ja Teadusministeerium teeb taotluse Statistikaameti konfidentsiaalsusnõukogule

uuringus vajalike andmeallikatena kasutavate registrite andmestike (vt taotluse lisa 1) kasutamiseks ja pseudonüümitud isikupõhiste andmete omavaheliseks sidumiseks.

2. Statistikaametilt positiivse vastuse saamisel sõlmitakse konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise leping HTMi ja Statistikaameti vahel, kus sätestatakse andmete kasutamise

täpne eesmärk, tingimused ning andmestike koosseis. 3. HTM edastab Statistikaametile krüpteeritult EHISe õpetajate ja akadeemiliste töötajate

alamregistri andmed koos isikukoodidega. Andmete täpne koosseis on esitatud taotluse lisas 1.

4. Statistikaamet genereerib HTMilt saadud andmestikus igale isikukoodile vastava

pseudoisikukoodi. Isikukoodide asendamine pseudoisikukoodiga kindlustab, et andmeanalüüsi

tegija ei puutu kokku isikukoodidega varustatud andmestikega. 5. Statistikaameti töötaja teeb väljavõtte Statistikaametisse hõivatud riiklike andmekogude

andmetest vastavalt taotluse lisas 1 toodud andmekoosseisule ning genereerib andmestikesse kuuluvatele isikutele vastava pseudoisikukoodi.

6. Statistikaamet võimaldab HTMi töötajale ligipääsu pseudonüümitud andmestikele. Ligipääsu saamiseks peab HTMi töötaja allkirjastama konfidentsiaalsuskohustuse.

7. HTMi töötaja seob erinevate registrite andmed omavahel pseudoisikukoodide abil.

8. Üksikandmeid hoitakse Statistikaameti serveris. Ligipääs andmestikele ning nende analüüsimine toimub Statistikaameti turvalisel töökohal või turvalise kaugühenduse teel (algandmed on

Statistikaameti serveris).

9. Statistikaamet teeb käsitsi aimatavuse kontrolli neile tulemifailidele, mida HTMi töötajad soovivad saada enda kasutusse. See välistab statistilise üksuse tuvastamise võimaluse, kuna tulemuste kasutamiseks peab vaadeldavas grupis olema vähemalt kaks statistilist üksust (nt kooli,

õpetajat jne).

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Analüüsi valim on kõikne ja hõlmab kõiki EHISe õpetajate ja akadeemiliste töötajate alamregistrisse üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, koolieelsete lasteasutuste õpetajana kantud isikuid. Järgnevalt on toodud EHISesse kantud isikute arv.

Üldhariduskoolide õpetajad:

2021/22. õa – 16569 isikut 2022/23. õa – 16942 isikut 2023/24. õa – 17483 isikut

Kutseõppeasutuste õpetajad:

2021/22. õa – 2086 isikut 2022/23. õa – 2121 isikut 2023/24. õa – 2150 isikut

Koolieelsete lasteasutuste/ alushariduse õpetajad:

2021/22. õa – 8012 isikut 2022/23. õa – 7966 isikut 2023/24. õa – 7866 isikut

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Soovime kasutada õpetajate andmeid alates 2021/22. õppeaastast. Andmete kasutamise vajadus

on järjepidev, kuna õpetajate palga alammääraga seotud läbirääkimised õpetajate esindusorganisatsioonidega toimuvad regulaarselt ning seetõttu on vajalik iga-aastaselt õpetajate palku analüüsida.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Isikukood ja taotluse lisas 1 esitatud pseudonüümitud andmete loetelu.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

1) EHISe õpetajate ja akadeemiliste töötajate alamregister 2) Statistikaameti BKP andmestik, mis kombineerib Maksu- ja Tolliameti töötamise registri

ja tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide lisa 1 ja lisa 2 ning Statistikaameti

majandusüksuste statistilise registri andmeid (vt taotluse lisast 2 andmestiku koostamise metoodikat).

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Statistikaameti töötajatega on konsulteeritud. Haridus- ja Teadusministeeriumil on Statistikaametiga sõlmitud leping TSD ja töötamise registri

andmete kasutamiseks üld-, kutse- ja kõrghariduse lõpetajate hõive ja tulu uurimiseks, mida tehakse igal aastal.

AKI loa saamisel on Statistikaamet valmis võimaldama BKP andmestiku kasutamise õpetajate töötamise ja tulu uurimiseks.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Andmete pseudonüümimise viib läbi Statistikaamet (andmeandja) enne HTMile andmestike

kättesaadavaks tegemist. Vt ka punkt 7.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Andmete loetelu toodud lisas 1.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Koodivõtme eest vastutab Statistikaamet.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Registriandmetest loodud andmebaasi säilitatakse kuni kümme aastat andmete saamisest. Selline tähtaeg on piisav, et vajadusel ajas tagasi minna ja teha täiendavaid analüüse. Pikem

säilitamistähtaeg ei ole vajalik andmete sisulise aegumise tõttu.

11. Kas andmesubjekti

teavitatakse

isikuandmete

töötlemisest? Jah/ei

Ei

11.1. Kui vastasite ei,

siis palun põhjendage

Uuringusse kaasatavate isikute kontaktandmed ei ole HTMile teada. Seetõttu ei ole võimalik konkreetseid andmesubjekte personaalselt

teavitada.

11.2. Kui vastasite jah,

siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

11.3. Kust on leitavad https://hm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/kontakt/isikuandmete-

andmekaitsetingimused

?

tootlemine

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristi Vinter-Nemvalts kantsler

Taotluse lisad:

Lisa 1: Registriandmete loend

Lisa 2: Statistikaameti brutokuupalga andmestiku koostamise metoodika

Lisa 1 Registriandmete loend

1. Eesti hariduse infosüsteemi õpetajate ja akadeemiliste töötajate alamregister

Tunnus Kirjeldus

ÕPPEAASTA

VANUS

SUGU AMETIKOHT Õpetaja; klassiõpetaja

HARIDUS Kõrgeim omandatud formaalharidustase KVALIFIKATSIOON Kvalifikatsiooninõuetele vastavus (jah/ei)

KLASSIJUHATAJA Klassijuhatajana töötamine (jah/ei) AINE Riikliku õppekava, IB õppe jm õppeained

MUU AINE Kooli valikained KOORMUS Töötamise koormus

KOOLI TÜÜP Põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, lasteaed

KOOLI SUURUS Õpilaste arvu järgi viide gruppi jaotatuna KOOLI OMANDIVORM Riigi-, munitsipaal-, eraomanduses

HARIDUSLIIK Alusharidus, üldharidus, kutseharidus KOOLI MAAKOND

KOOLI KOV

2. Statistikaameti brutokuupalga andmestik

Tunnus Kirjeldus

AASTA Aasta

KVARTAL Kvartal

SA_ISIK_ID Isiku pseudokood

TA_KOOD Tööandja pseudoregistrikood

TOOT_ID Unikaalne töötamise identifikaator

TOOTAMISE_ALGUS Töötamise algus

TOOTAMISE_LOPP Töötamise lõpp

TOOTAMISE_LIIK_KOOD Töötamise liigi kood

AMET_KOOD Ameti kood

TOOAJA_MAAR_KESKMINE Kvartali keskmine tööaja määr

VMS_SUMMA Väljamaksete summa (kvartalis)

TSD_KUUD Väljamaksete kuude arv

TOR_PAEVAD TÖRi töötatud päevade arv

TOR_PAEVAD_OTM TÖRi töötatud päevade arv, mis on korrigeeritud tööaja määraga

TOR_KUUD TÖRi töötatud kuude arv

TOR_KUUD_OTM TÖRi töötatud kuude arv, mis on korrigeeritud tööaja määraga

TOOPANUS Tööpanus ehk kombinatsioon töötatud päevadest ja tööaja määrast

KUUPALK Arvutatud kuupalk vastavas kvartalis

TEGEVUSALA Tööandja tegevusala

TOO_ASUKOHT Töö asukoht (maakond, KOV)

Lisa 2. Statistikaameti brutokuupalga andmestiku koostamise metoodika

Allikas: Statistikaamet

Kasutatud registrid:

Maksu- ja tolliamet: (1) töötamise register, (2) tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide lisa 1 ja lisa 2. Statistikaamet: majandusüksuste statistiline register

Vaadeldav sihtgrupp:

Töötamise registrist võetud arvesse järgmised töötamise liigid:

• 1 - Tööleping

• 2 - Avalik teenistus

• 3 - Kõrgemad riigiteenijad

• 504 - Töötamine TM kohustusega Eestis, SM välisriigis

• 506 - Töötamine TM kohustusega Eestis ilma SM kohustuseta

• 507 - Viisa alusel – tööleping

• 800 - Tööleping laevapere liikme soodustusega

• 801 - Meretööleping, juhtivtöötaja reisilaeval

• 802 - Meretööleping, töötaja reisilaeval

Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonidelt võetud arvesse järgmised väljamakse liigid:

• 10 - palgatulu

• 12 - palgatulu, töö Eestis, välisriigi A1/E101

• 13 - kõrgete ametiisikute palgatulu

• 70 - laevapere liikme töötasu

• 120 - töötaja töötasu, töö Eestis

• 121 - töötaja töötasu, töö Eestis, välisriigi A1/E101

• 126 - ametniku tasu, töö Eestis

• 127 - ametniku tasu, töö Eestis, välisriigi A1/E101

• 144 - teadlase töötasu Eestist

• 145 - teadlase töötasu Eestist, välisriigi A1/E101

• 270 - laevapere liikme töötasu

Eelnevalt välja toodud väljamakse liigid summeeritakse perioodi (aasta, kvartal, kuu) lõikes.

Palga arvutamisel võetakse arvesse järgmised inimesed:

• Kellel vähemalt üks tööpäev langes vaadeldud perioodi (aasta, kvartal, kuu)

• Kellel oli olemas isikukood

• Kelle tööandja registrikood oli teada

• Kes ei töötanud kaitse- või siseministeeriumi haldusalas

• Kellele oli vaadeldud perioodil väljamakseid tehtud

Analüüsis on arvestatud töötatud päevade arvu, millest on maha lahutatud nende päevade arv, mil tööleping

oli peatatud. Samuti arvestatakse töötaja registreeritud tööaja määra ning selle muutusi perioodi keskel. Kui

tööaja määr on registris täitmata, võetakse tööaja määraks 1 (täistööaeg).

Kui töötaja on töötanud sama tööandja juures mitmel ametikohal (mitme eri lepinguga) võetakse arvesse

kõigi töötamiste summaarne tööaeg ning kõik tehtud väljamaksed.

Tulemused esitatakse tegevusala, omaniku liigi ja töökoha asukoha järgi. Kui töökoha asukoht on registris

täitmata, kasutatakse tööandja registrijärgset asukohta.