Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Epp Kallaste

[email protected]

Teie 04.07.2024 Meie 05.08.2024 nr 2.2-9/24/1770-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles märgite, et Eesti rakendusuuringute

keskus (edaspidi keskus) peab kiireloomuliselt olema valmis pakkuma ministeeriumitele

uuringuid ja analüüse hanke „EL kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerlus

ministeeriumidele II “ raames. Selle jaoks olete kavandanud kasutada Statistikaameti regulaarselt

kogutavaid küsitluste andmeid, s.o Eesti tööjõu-uuring (ETU), Eesti sotsiaaluuring (ESU),

leibkonnaeelarve uuring (LEU), ajakasutusuuring. Selleks, et keskus oleks valmis uuringu

tegemiseks ja ministeeriumitele vajaduspõhiselt kliimaseaduse mõjude kohta hinnanguid andma,

on vajalik luua valmisolek olemasolevaid andmestikke kasutada ning keskusel puudub võimalus

selleks igakordselt luba taotleda nii Statistikaametist kui inspektsioonist, kuna loa taotlemine

võtab aega ligikaudu kuu.

Lisaks märgite, et küsitluse andmed on olemasolevad, ettevalmistatud ja asjakohased andmed

erinevate mõjuhinnangute andmiseks. Tegemist on olemasolevate riiklikuks statistikaks

tehtavate küsitlustega, mille andmetest (sisaldavad ka eriliiki isikuandmeid) koostab

Statistikaamet ilma isikutunnusteta andmestikud, mida teadlased saavad kasutada erinevate

uuringute ja analüüside tegemiseks. Leiate oma pöördumises, et keskuse töötajate kui kasutajate

jaoks on tegemist anonüümsete küsitluse andmetega, mistõttu soovite teada, kas anonüümsete

küsitlusandmete, mis sisaldavad üksikuid eriliigiliste andmete tunnuseid (rahvus, ametiühingusse

kuuluvus), kasutamiseks on põhjendatud loa taotlemine inspektsioonist.

Selgitame, et riikliku statistika läbiviimist reguleerib riikliku statistika seadus (RStS). RStS § 8

lõike 1 järgi on riikliku statistika tegijaid kaks – Statistikaamet ja Eesti Pank. Riikliku statistika

tegemiseks koostatakse igal aastal järgmiseks viieks aastaks riikliku statistika programm, mis

koosneb Vabariigi Valitsuse kinnitatud statistikatööde loetelust. Teie poolt loetletud uuringute

puhul on tõesti tegemist riiklike statistikatöödega, mille käigus toimub andmetöötlus RStS-s

sätestatud alustel. Samas ei anna RStS aga Statistikaametile seaduslikku alust, kui riiklikuks

statistikaks kogutud andmeid soovitakse töödelda mõnel teisel eesmärgil ehk andmestike

loomiseks erinevate uuringute ja analüüside tegemiseks.

Siinjuures peame vajalikuks rõhutada, et isegi kui Statistikaamet esitab keskusele uuringute ja

analüüside läbiviimiseks vajalikud andmed pseudonüümitud või anonüümitud kujul, on siiski

tegemist varasemalt riikliku statistika tegemise eesmärgil kogutud andmete teisel eesmärgil

töötlemisega Statistikaameti poolt. Kuna toimingud, mida tehakse andmete n-ö ettevalmistamisel

uuringu tegemiseks, ei liigitu riikliku statistika tegemiseks, siis peab selliseks tegevuseks

seaduslik alus tulema mujalt.

2 (2)

Isikuandmete töötlemist teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks reguleerib

isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6.

Nagu Teie esitatud pöördumisest nähtub, siis peab keskus kiireloomuliselt olema valmis

pakkuma ministeeriumitele uuringuid ja analüüse, mistõttu võib öelda, et tegemist on täidesaatva

riigivõimu poolt poliitikakujundamise eesmärgil tellitud töödega.

IKS § 6 lõike 5 järgi loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu poolt poliitika

kujundamise eesmärgil tehtavad analüüsid ja uuringud. Seega olukorras, kus ministeeriumid

soovivad, et keskus viiks poliitika kujundamiseks läbi uuringuid ja analüüse, tuleb nimetatud

sättest ka lähtuda ja seda isegi siis, kui uuringuks kasutatakse riiklike statistikatööde raames

varasemalt kogutud andmeid. See aga tähendab uuringu kooskõlastamist Andmekaitse

Inspektsiooniga.

Samuti olete oma kirjas toonud välja, et Statistikaameti andmestikes on eriliigilisteks andmeteks

klassifitseeritavate tunnustena rahvus ja ametiühingu liikmelisus, märkides, et inimese hinnangut

enda tervislikule seisundile (nt 5-palli skaalal) ei saa lugeda objektiivseteks tervise andmeteks.

Selgitame, et inimese enda poolt antud hinnang enda tervislikule seisundile liigitub samuti

eriliigiliste isikuandmete hulka. EL isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunktis 35 on

selgitatud, et tervisealaste isikuandmete hulka peaksid kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku

seisundit käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema endise, praeguse või tulevase füüsilise või

vaimse tervise kohta. Inimese hinnang oma tervislikule seisundile annab teavet tema tervise

kohta hetkel, mil ta seda seisundit hindab. Ka Euroopa Kohus on leidnud, et väljendit „tervislikku

seisundit käsitlevad andmed“ tuleb tõlgendada laialt, et see hõlmaks isiku tervist puudutava teabe

kõiki aspekte.

Seega, kui uuringuks kasutatav andmestik sisaldab ka eriliiki isikuandmeid, siis lisaks

inspektsiooniga kooskõlastamise kohustusele näeb IKS § 6 lõige 4 ette, et eriliiki isikuandmete

töötlemise puhul annab oma kooskõlastuse ka asjaomase valdkonna eetikakomitee, hinnates

uuringu vastavust IKS §-s 6 sätestatud tingimustele, aga samal ajal hinnates ka uuringuga seotud

eetilisi aspekte.

Mõistame, et praegu kehtiva IKS alusel hanke raames poliitika kujundamise eesmärgil tehtavate

uuringute kooskõlastamine võtab aega ja võib kaasa tuua töökoormuse kasvu, kuid kahjuks ei

näe hetkel kehtiv IKS ette erisusi, millele keskus võiks tugineda.

Loodame, et selgitused on abiks.

Lugupidamisega

Terje Enula

jurist

peadirektori volitusel