Esimees Astrid Asi

Harju Maakohus

[email protected]

Prefekt Ats Kübarsepp

Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja Prefektuur

[email protected]

Teie nr

Meie 29.07.2024 nr 7-7/241160/2404337

Kontrollkäik Harju Maakohtu kinnipidamiskambritesse

Austatud proua kohtu esimees, austatud härra prefekt

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 20. novembril 2023 Harju Maakohtu kohtumaja

kinnipidamiskambreid (edaspidi kambrid). Kambrid asuvad kohtumajas, ent neis viibivate

kinnipeetute valvet ja transporti kambritest teistesse kinnipidamiskohtadesse korraldab Politsei- ja

Piirivalveamet (PPA). Kohtumajas on kokku 12 kambrit, sealhulgas üks erivajadustega

kinnipeetutele kohandatud kamber. Inimesed viiakse kohtumaja kambritesse vaid kohtu tööajaks.

Öösiti kambrites kinnipeetuid ei ole.

Kõik kambrid on heas seisukorras, igas kambris on kunstlik valgustus, lavats ning hügieeninurk

tualeti ja kraanikausiga. Kambrites on ka väljakutseseadmed, mille kaudu kinnipeetu saab

ühendust võtta valves oleva politseiametnikuga. Olemas on madratsid, saadaval on tualettpaber.

Igas kambris on videovalve, mille pilti jälgib kinnipeetuid valvav politseiametnik.

Kinnipeetud tuuakse kambritesse kohtuistungitele vanglast või PPA Põhja prefektuuri

kinnipidamiskeskusest (edaspidi kinnipidamiskeskus). Ühtset toitlustamist (ennekõike

lõunasööki) pole kambrites viibivatele kinnipeetutele korraldatud, aga kuna istungid võivad kesta

alates hommikust kuni tööpäeva lõpuni, pannakse vanglast saabuvatele kinnipeetutele kaasa

toidupakk. Kinnipidamiskeskusest saabuvatele kinnipeetutele toitu kaasa ei anta.

Õiguskantsler on korduvalt juhtinud tähelepanu, et ühest kinnipidamiskohast teise saadetava

kinnipeetu toitlustamine on halvasti korraldatud. See puudutab ka olukorda, mil inimene

toimetatakse kohtuistungi ajaks kohtu kinnipidamiskambrisse.1 Õiguskantsler on oma soovitusi

üksikasjalikult põhjendanud ning need seisukohad ei ole muutunud.

Sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 3 lõige 6 näeb

ette, et toidunormile vastavat toitu antakse kinnipidamisasutuses viibivale kinnipeetavale,

arestialusele ja vahistatule kolmes osas, vähemalt kolm korda päevas ja kindlatel kellaaegadel.

1 Vt nt õiguskantsleri 03.11.2015 soovitus nr 7-4/150214/1504850, samuti õiguskantsleri 13.01.2020 soovitus nr 7-

4/191889/2000170 PPA Põhja prefektuurile seoses kohtusse konvoeeritavate kinnipeetute toitlustamisega.

2

Sellele nõudele vastav toidu saamine peab olema tagatud ka neil päevadel, kui inimene viiakse

kohtuistungi ajaks kohtumaja kambrisse.

Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa

Komitee (CPT) on 2023. aasta visiidi järel Serbiale antud soovituses osutanud, et politsei hoole all

olevatele kinnipeetutele peab kinnipidamise ajal korrapäraste ajavahemike järel süüa pakkuma.

CPT leiab, et need inimesed peaksid saama vähemalt ühe sooja eine päevas.

Mõistagi on võimalik kinnipidamiskeskusest toodud kinnipeetute toitlustamist korraldada

erinevalt. Kinnipeetutele võib süüa anda kohtumajas, aga neile võib kaasa anda ka toidupaki, nagu

teeb vangla. Kuna Tallinna Vangla ja kinnipidamiskeskus asuvad kõrvuti hoonetes, võib

toidupakkide jagamisel teha koostööd näiteks vanglateenistusega. Tähtis on see, et ka

kinnipidamiskeskusest kohtu kambritesse toodud inimesed saaksid süüa korrapäraselt, nagu

nõuded ette näevad.

Kambrites oli probleemiks see, et puudusid joogitopsid. Kinnipeetud pidid joogivett jooma otse

kraanist. Õiguskantsler on mitmes kontrollkäigu kokkuvõttes meelde tuletanud (vt 2023. aastal

Kuressaare ja Kärdla politseijaoskondadesse tehtud kontrollkäigu kokkuvõtet ja 2023. aastal

Tallinna kainestusmajja tehtud kontrollkäigu kokkuvõtet), et kinnipeetul peaks olema joogitops,

et joogivett hõlpsamini kätte saada. Arvestades seda, et kinnipeetud viibivad kohtu

kinnipidamiskambris lühikest aega, sobiksid joogitopsideks kõige paremini ilmselt ühekordselt

kasutatavad topsid.

Kambris nr 10 oli tehtud kohandusi, et seda saaksid hõlpsamini kasutada ka liikumisraskustega

inimesed. Väärib kiitust, et mõeldud on ka erivajadustega kinnipeetute peale. Samas oli sellel

kambril lävepakk, millest on keeruline ratastooliga üle saada. Lävepaku tasandamise vajadusele

on õiguskantsler juhtinud tähelepanu 2024. aastal Tallinna arestimajja tehtud kontrollkäigu

kokkuvõttes ja ka 2023. aastal Pärnu arestimajja tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes. Ratastooliga

kinnipeetu liikumine oleks ka kohtumaja kambrites palju lihtsam, kui lävepakk oleks tasandatud.

Kõigis kohtumaja kambrites kasutatakse videovalvet ning valvekaamerate monitore jälgib

politseiametnik. Kontrollkäigu päeval tööl olnud politseiametnik selgitas, et üldjuhul paigutatakse

kinnipeetud kambritesse ühekaupa, ent suuremate kohtuprotsesside ajal on juhtunud, et mõnes

kambris on ka mitu kinnipeetut. Valvekaamerad olid paigaldatud nii, et kaamera vaatevälja jäi

mingil määral ka kambri tualettpott. Kambris nr 10, nr 11 ja nr 12 asuv tualettpott oli peaaegu täies

ulatuses näha. Tualetti kasutava inimese privaatsuse kaitseks ei olnud rakendatud ühtegi lahendust

(nt kaamerapildi hägustamist vms). Kõigis neis kolmes kambris olevat tualettpotti oli võimalik

jälgida ka kambri ukse sees olevast vaateavast. Kambrites ei ole kasutatud ka kardinaid ega muid

varjeid, millega saaks hügieeninurga kambrikaaslase vaateväljast eraldada.

Õiguskantsler on kontrollkäikude kokkuvõtetes korduvalt käsitlenud kambrites videovalve

kasutamist ja kinnipeetute privaatsuse tagamist. Viimati tuletas õiguskantsler neid nõudeid meelde

2023. aastal Kärdla ja Kuressaare politseijaoskondade arestimajadesse tehtud kontrollkäigu

kokkuvõttes ning Pärnu arestimajja tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes. Neid nõudeid

üksikasjalikult kordamata rõhutan, et kinnipeetu hügieeninurgas jälgimine nii kaamera vahendusel

kui ka vahetult ukses olevast vaateavast on keelatud, kui selleks puudub tungiv vajadus (nt

suitsiidioht). Vastasel juhul rikutakse kinnipeetu õigust inimväärsele kohtlemisele ja privaatsusele.

2021. aasta Rootsi visiidi järel tehtud soovituses nõudis CPT, et alati, kui peetakse vajalikuks

kinnipeetu videovalve alla võtta, tuleb kaitsta tema privaatsust, selleks võib hügieeninurga

3

valvekaamerate monitoril hägustada. CPT on veel öelnud (2023. aasta visiidi järel Albaaniale

saadetud soovituses), et kui kambris on mitu kinnipeetut, peab tualeti ülejäänud kambrist

korralikult eraldama, näiteks põrandast laeni ulatuva kardinaga.

Palun võtke meetmeid, et kohtumaja ühegi kambri hügieeninurka ei saaks mõjuva põhjuseta

jälgida ei videovalve vahendusel ega kambri ukses oleva vaateava kaudu. Kui kambris on vähemalt

kaks kinnipeetut, peab kambri hügieeninurga ülejäänud kambrist eraldama maast laeni ulatuva

kattega.

Ootan Teilt soovituste kohta tagasisidet hiljemalt 15. oktoobriks 2024.

Austusega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Indrek-Ivar Määrits 693 8406

[email protected]

Esimees Astrid Asi

Harju Maakohus

[email protected]

Prefekt Ats Kübarsepp

Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja Prefektuur

[email protected]

Teie nr

Meie 29.07.2024 nr 7-7/241160/2404337

Kontrollkäik Harju Maakohtu kinnipidamiskambritesse

Austatud proua kohtu esimees, austatud härra prefekt

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 20. novembril 2023 Harju Maakohtu kohtumaja

kinnipidamiskambreid (edaspidi kambrid). Kambrid asuvad kohtumajas, ent neis viibivate

kinnipeetute valvet ja transporti kambritest teistesse kinnipidamiskohtadesse korraldab Politsei- ja

Piirivalveamet (PPA). Kohtumajas on kokku 12 kambrit, sealhulgas üks erivajadustega

kinnipeetutele kohandatud kamber. Inimesed viiakse kohtumaja kambritesse vaid kohtu tööajaks.

Öösiti kambrites kinnipeetuid ei ole.

Kõik kambrid on heas seisukorras, igas kambris on kunstlik valgustus, lavats ning hügieeninurk

tualeti ja kraanikausiga. Kambrites on ka väljakutseseadmed, mille kaudu kinnipeetu saab

ühendust võtta valves oleva politseiametnikuga. Olemas on madratsid, saadaval on tualettpaber.

Igas kambris on videovalve, mille pilti jälgib kinnipeetuid valvav politseiametnik.

Kinnipeetud tuuakse kambritesse kohtuistungitele vanglast või PPA Põhja prefektuuri

kinnipidamiskeskusest (edaspidi kinnipidamiskeskus). Ühtset toitlustamist (ennekõike

lõunasööki) pole kambrites viibivatele kinnipeetutele korraldatud, aga kuna istungid võivad kesta

alates hommikust kuni tööpäeva lõpuni, pannakse vanglast saabuvatele kinnipeetutele kaasa

toidupakk. Kinnipidamiskeskusest saabuvatele kinnipeetutele toitu kaasa ei anta.

Õiguskantsler on korduvalt juhtinud tähelepanu, et ühest kinnipidamiskohast teise saadetava

kinnipeetu toitlustamine on halvasti korraldatud. See puudutab ka olukorda, mil inimene

toimetatakse kohtuistungi ajaks kohtu kinnipidamiskambrisse.1 Õiguskantsler on oma soovitusi

üksikasjalikult põhjendanud ning need seisukohad ei ole muutunud.

Sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 3 lõige 6 näeb

ette, et toidunormile vastavat toitu antakse kinnipidamisasutuses viibivale kinnipeetavale,

arestialusele ja vahistatule kolmes osas, vähemalt kolm korda päevas ja kindlatel kellaaegadel.

1 Vt nt õiguskantsleri 03.11.2015 soovitus nr 7-4/150214/1504850, samuti õiguskantsleri 13.01.2020 soovitus nr 7-

4/191889/2000170 PPA Põhja prefektuurile seoses kohtusse konvoeeritavate kinnipeetute toitlustamisega.

2

Sellele nõudele vastav toidu saamine peab olema tagatud ka neil päevadel, kui inimene viiakse

kohtuistungi ajaks kohtumaja kambrisse.

Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa

Komitee (CPT) on 2023. aasta visiidi järel Serbiale antud soovituses osutanud, et politsei hoole all

olevatele kinnipeetutele peab kinnipidamise ajal korrapäraste ajavahemike järel süüa pakkuma.

CPT leiab, et need inimesed peaksid saama vähemalt ühe sooja eine päevas.

Mõistagi on võimalik kinnipidamiskeskusest toodud kinnipeetute toitlustamist korraldada

erinevalt. Kinnipeetutele võib süüa anda kohtumajas, aga neile võib kaasa anda ka toidupaki, nagu

teeb vangla. Kuna Tallinna Vangla ja kinnipidamiskeskus asuvad kõrvuti hoonetes, võib

toidupakkide jagamisel teha koostööd näiteks vanglateenistusega. Tähtis on see, et ka

kinnipidamiskeskusest kohtu kambritesse toodud inimesed saaksid süüa korrapäraselt, nagu

nõuded ette näevad.

Kambrites oli probleemiks see, et puudusid joogitopsid. Kinnipeetud pidid joogivett jooma otse

kraanist. Õiguskantsler on mitmes kontrollkäigu kokkuvõttes meelde tuletanud (vt 2023. aastal

Kuressaare ja Kärdla politseijaoskondadesse tehtud kontrollkäigu kokkuvõtet ja 2023. aastal

Tallinna kainestusmajja tehtud kontrollkäigu kokkuvõtet), et kinnipeetul peaks olema joogitops,

et joogivett hõlpsamini kätte saada. Arvestades seda, et kinnipeetud viibivad kohtu

kinnipidamiskambris lühikest aega, sobiksid joogitopsideks kõige paremini ilmselt ühekordselt

kasutatavad topsid.

Kambris nr 10 oli tehtud kohandusi, et seda saaksid hõlpsamini kasutada ka liikumisraskustega

inimesed. Väärib kiitust, et mõeldud on ka erivajadustega kinnipeetute peale. Samas oli sellel

kambril lävepakk, millest on keeruline ratastooliga üle saada. Lävepaku tasandamise vajadusele

on õiguskantsler juhtinud tähelepanu 2024. aastal Tallinna arestimajja tehtud kontrollkäigu

kokkuvõttes ja ka 2023. aastal Pärnu arestimajja tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes. Ratastooliga

kinnipeetu liikumine oleks ka kohtumaja kambrites palju lihtsam, kui lävepakk oleks tasandatud.

Kõigis kohtumaja kambrites kasutatakse videovalvet ning valvekaamerate monitore jälgib

politseiametnik. Kontrollkäigu päeval tööl olnud politseiametnik selgitas, et üldjuhul paigutatakse

kinnipeetud kambritesse ühekaupa, ent suuremate kohtuprotsesside ajal on juhtunud, et mõnes

kambris on ka mitu kinnipeetut. Valvekaamerad olid paigaldatud nii, et kaamera vaatevälja jäi

mingil määral ka kambri tualettpott. Kambris nr 10, nr 11 ja nr 12 asuv tualettpott oli peaaegu täies

ulatuses näha. Tualetti kasutava inimese privaatsuse kaitseks ei olnud rakendatud ühtegi lahendust

(nt kaamerapildi hägustamist vms). Kõigis neis kolmes kambris olevat tualettpotti oli võimalik

jälgida ka kambri ukse sees olevast vaateavast. Kambrites ei ole kasutatud ka kardinaid ega muid

varjeid, millega saaks hügieeninurga kambrikaaslase vaateväljast eraldada.

Õiguskantsler on kontrollkäikude kokkuvõtetes korduvalt käsitlenud kambrites videovalve

kasutamist ja kinnipeetute privaatsuse tagamist. Viimati tuletas õiguskantsler neid nõudeid meelde

2023. aastal Kärdla ja Kuressaare politseijaoskondade arestimajadesse tehtud kontrollkäigu

kokkuvõttes ning Pärnu arestimajja tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes. Neid nõudeid

üksikasjalikult kordamata rõhutan, et kinnipeetu hügieeninurgas jälgimine nii kaamera vahendusel

kui ka vahetult ukses olevast vaateavast on keelatud, kui selleks puudub tungiv vajadus (nt

suitsiidioht). Vastasel juhul rikutakse kinnipeetu õigust inimväärsele kohtlemisele ja privaatsusele.

2021. aasta Rootsi visiidi järel tehtud soovituses nõudis CPT, et alati, kui peetakse vajalikuks

kinnipeetu videovalve alla võtta, tuleb kaitsta tema privaatsust, selleks võib hügieeninurga

3

valvekaamerate monitoril hägustada. CPT on veel öelnud (2023. aasta visiidi järel Albaaniale

saadetud soovituses), et kui kambris on mitu kinnipeetut, peab tualeti ülejäänud kambrist

korralikult eraldama, näiteks põrandast laeni ulatuva kardinaga.

Palun võtke meetmeid, et kohtumaja ühegi kambri hügieeninurka ei saaks mõjuva põhjuseta

jälgida ei videovalve vahendusel ega kambri ukses oleva vaateava kaudu. Kui kambris on vähemalt

kaks kinnipeetut, peab kambri hügieeninurga ülejäänud kambrist eraldama maast laeni ulatuva

kattega.

Ootan Teilt soovituste kohta tagasisidet hiljemalt 15. oktoobriks 2024.

Austusega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Indrek-Ivar Määrits 693 8406

[email protected]