Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Lüganuse Vallavalitsus

[email protected]

Teie 22.07.2024 nr 6-1/12-90

Meie 05.08.2024 nr 9.3-4/23/10007-7

Viru Keemia Grupp AS biotoodete

tootmiskompleksi eriplaneeringu

detailse lahenduse ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu

kooskõlastamine

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 116 lg 1 alusel kooskõlastamiseks

Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu (edaspidi eriplaneering)

detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu.

Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise eesmärgiks on määrata kavandatava

tootmiskompleksi ehitusõigus ja lahendada muud asjakohased planeerimisseaduse § 126 lõikes

1 nimetatud ülesanded. Tootmiskompleksi maa-alale on planeeritud toorpuidu ja puiduhakke

laoplatsid, tselluloosi ja biokeemia tootmiseks vajalikud tootmisüksused, elektri- ja

soojusenergia koostootmisjaam, toorvee ettevalmistamine ja reoveepuhasti, territooriumi sisene

taristu (sh auto- ja raudteed).

Planeeringuala hõlmab Kohtla metskond 2 (tunnus 43701:003:0310, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%), Kohtla metskond 136 (tunnus 43701:003:0155, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%), Männiku (tunnus 43701:003:0253, sihtotstarve maatulundusmaa

100%), Tõrviku (tunnus 43701:003:0103, sihtotstarve transpordimaa 100%) ja minimaalsel

määral Tuhavälja (tunnus 43701:003:0127, sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%) kinnistuid.

Planeeringuala pindala on 174 ha. Lähimad elu- ja ühiskondlikud hooned jäävad planeeringuala

keskmest ca 2 km kaugusele. Lähim eluhoone asub planeeringuala lõunapiirist ca 1,2 km

kaugusel Roodu külas.

Koostamisel oleva Lüganuse valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala ulatuses

maakasutuse juhtotstarbeks määratud tootmise maa.

Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisega viidi samaaegselt läbi KSH, mille eesmärgiks

on hinnata kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevat olulist keskkonnamõju ning määrata

ebasoodsa olulise keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks vajalikud meetmed. KSH

raames hinnati muuhulgas planeeritava tegevuse mõju põhjaveele, pinnaveele, õhukvaliteedile

(sh müra, vibratsioon ja lõhn) ning inimese tervisele (radoon, insolatsioon, elektromagnetväljad)

ja toodi välja leevendusmeetmed.

2(3)

Planeeringualal puudub ühisveevõrk ning joogiveevarustus töötajate tarbeks määratakse

projekteerimise käigus. Veevarustuse allikaks saab planeeringualale rajada puurkaevu või toota

joogivesi puhastades tootmisüksuses nt karjääri/kaevanduse vett.

Planeeringuala lähiümbruses puuduvad müratundlikud objektid, tootmiskompleks kavandatakse

ja projekteeritakse selliselt, et planeeringualalt lähtuv müra ei ületaks territooriumi piiridest

välja jäävas keskkonnas kehtestatud piirnorme. Juurdepääs planeeringualale toimub

autotranspordiga ja raudteetranspordiga. Raudteelõigu vahetus läheduses ei asu müratundlikke

objekte ning lisanduv mõju on tagasihoidlik.

Põhiline juurdepääsutee planeeringualale on Aa-Kohtla tee, mille kaudu on ühendus nr 1

Tallinn-Narva maanteega. Kuna tootmiskompleksi käivitamisega kaasneb rasketranspordi

osakaalu suurenemine, on Transpordiameti hinnangul ohutuse tagamiseks vajalik Tallinn-Narva

mnt ja Aa-Kohtla tee ristmiku ümberehitamine. Arvestades tee liikluskoormust ning sõidukiirust

(90 km/h) võib müra vähendamise meetmete vajadus esmajoones ilmneda just Tallinn – Narva

maantee müra vähendamiseks. KSH kohaselt ei ole Tallinna – Narva maantee praegune ega

tootmiskompleksi rajamisega lisanduv liikluskoormus sellisel tasemel, mille alusel põhimaantee

omanik peab koostama välisõhu strateegilise mürakaardi ja selle alusel müra vähendamise

tegevuskava. Seega kohalduvad välisõhu müra kaardistamise ja müra vähendamise tegevuskava

koostamise sätted, mille aluseks on müra normtaseme ületamise kaardistamine või elanike

põhjendatud kaebuste korral tehtud mõõtmised, mis kinnitavad olulist mürahäiringut; müra

vähendamise abinõud ja nende rakendamise tähtajad lepib kokku kohaliku omavalitsuse üksus

müraallika valdajaga kokku.

Muudes liiklussuundades ei ole praeguse ega perspektiivse liikluskoormuse osas prognoositud

võimalust leevendamist vajava mürahäiringu tekkeks.

Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi kohaselt asub

planeeringuala kõrge või väga kõrge radooniriskiga alal ning planeerimisel tuleb hinnata, kas on

vajalik rakendada radoonikaitse meetmeid.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab Viru Keemia Grupp AS

biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu, kuid esitab planeeringus arvestamiseks

alljärgneva:

 Puurkaevu rajamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43

„Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja

konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu

või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise

ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa

ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või

kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi

esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“

sätestatud nõuetega.

 Kuna planeeringuala jääb kõrgendatud radooniriskiga alale, siis kavandatava tegevusega

kaasneb oht, et radoonisisaldus pinnases ja sellest tulenevalt ka hoonete siseõhus võib

kohati olla kõrge. Soovitame planeeritaval alal teostada radoonitaseme uuringud, sest

siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

 Arvestada EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

 Planeeritava tegevusega kaasneb liikluskoormuse tõus ning liiklusmüra tase ei tohi

ületada lähedal asuvatel müratundlikel maa-aladel keskkonnaministri 16.12.2017

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria

liiklusmüra normtasemeid.

Amet soovitab hinnata Tallinn-Narva maantee ja Aa-Kohtla tee ristmiku äärde jäävate

elamute juures liiklusmüra tasemeid, et vajadusel rakendada leevendusmeetmeid juba

3(3)

ristmiku ümberehitamise käigus. Ristmiku läheduses võivad esineda kõrgemad

müratasemed, kuna sõidukite pidurdamine ja kiirendamine on mürarikkamad kui ühtlase

kiirusega liiklemine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisu Tamm

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

Liisu Tamm

554 8431 [email protected]