3
Teenistusliku kontrolli kokkuvõtetes juhiti tähelepanu, et joobes ja terviserikkega inimeste
käitumine ja muud välised tunnusjooned võivad olla sarnased, mistõttu tuleks kiirabil hinnata
kainenema toodud inimese tervislikku seisundit. Ühes kokkuvõttes oli vahendatud kohtuarsti
tõdemust, et just tervishoiuteenuse osutaja on pädev hindama, kas inimene võib olla eluohtlikus
seisundis ja kas ta võib vajada hospitaliseerimist.
Kontrollitud dokumentides on tehtud ettepanek tagada, et suurürituste ajal oleks lähimas
arestimajas ja/või kainestusmajas pidevalt kohal meditsiinitöötaja. See on mõistlik ettepanek.
Asjaolu, et tervishoiutöötaja on inimese enne tema kambrisse paigutamist üle vaadanud, ei välista
seda, et mõni aeg pärast läbivaatust võib inimesel tekkida terviserike. Siiski on spetsialisti hinnang
joobes inimese terviseseisundile ning võimalikele ohuteguritele vajalik info, mis võib aidata
otsustada, kui ulatuslikult ja tihedalt peaks PPA kinnipidamiskohas järelevalvet tegema. Ei ole
välistatud, et tervishoiutöötaja peab vajalikuks toimetada joobes inimene hoopis haiglasse. Ka
CPT on pidanud vajalikuks, et tervishoiutöötaja vaataks iga kinni peetud joobes inimese kohe üle
(vt nt Prantsusmaale 2021. aastal saadetud soovituse p 20).
Palun PPA-l ja tervishoiutöötajatel pingutada selle nimel, et võimaluse korral vaataks
tervishoiutöötaja tähelepanelikult üle kõik politsei kinnipidamiskohta jõudvad inimesed. Eriti
oluline on see siis, kui inimene on joobes või joobetunnustega või vajab muul moel erilist
tähelepanu. Kontakti- ning liikumisvõimetu joobes inimese koht ei ole kainestuskambris või
mõnes muus PPA kinnipidamiskohas – sellises olukorras olevad inimesed peaksid viibima
tervishoiuteenuse osutaja järelevalve all.
Töötajate väljaõpe
Ühe juhtumi materjalidest selgus, et PPA kambriploki teenistuja polnud PPA-s töötamise jooksul
saanud esmaabikoolitust. Ka sisekontrollibüroo juhtis tähelepanu, et PPA vastutusel olevate
kinnipeetute eest hoolitsevad ametnikud peavad oskama enne kiirabi saabumist anda vajaduse
korral inimesele esmaabi. Seetõttu tuleb teenistujatele korraldada vajalikud koolitused.
Õiguskantslerile teadaolevalt ei ole PPA koostanud juhist, kuidas tuleb kinnipidamiskohas käituda
psüühikahäiretega või psühhotroopseid aineid tarbinud inimestega. Õiguskantsleri andmetel
puudub PPA töötajatel ka spetsiifiline ettevalmistus, kuidas selliste kinnipeetutega hakkama saada.
Õiguskantsler on toonitanud, et raske vaimse tervise häirega või ennast kahjustava käitumisega
suitsiidse inimese koht pole kainestusmajas (ega muus PPA kinnipidamiskoha kainestuskambris).
Siiski oleks hea, kui personalil oleksid vähemalt algteadmised selle kohta, millistele ohtudele võib
inimese käitumine viidata. Seda teades saab PPA vajaduse korral oma järelevalvet kohandada,
enne kui inimene näiteks (psühhiaatria)haiglasse toimetatakse.
Kontrollitud dokumentides oli korduvalt viidatud vajadusele õpetada politseiametnikke ära
tundma eri joobeastmete ja eluohtlike haiguste tunnuseid ning nendega kaasneda võivaid ohtusid.
Muu hulgas rõhutati, et taktikalise meditsiini jätkuv õpetamine esmareageerijatele on elulise
tähtsusega ning et pidevad täiendkoolitused tagavad paremad töövõtted. Dokumentides tehti ka
ettepanek korraldada koolitus, kuidas narkojoobes inimesega toime tulla. Need tähelepanekud on
väga asjakohased.