Väljaminev kiri

BALANCING CAPACITY COST SETTLEMENT

2024 | www.ast.lv

WHEREAS AND MOTIVATION

• Starting from joining MARI platform Baltic TSOs wont have a common settlement methodology;

• From the synchronization with CESA Baltic TSOs will operate common Baltic balancing capacity market (BBCM) to procure necessary balancing reserve; 

• Marginal pricing; 

• Procurement for every 15min MTU; 

• Settlement with BSPs and between TSOs;

• Considering the variability and amount of the procurement costs and high unpredictability of market operations, settlement of balancing costs through tariff is not a suitable solution after launch of BBCM.

• Balancing capacity costs is a balancing cost that cannot be implemented to imbalance price.

• Baltic TSOs have worked on solutions. Most appropriate approach currently is considered the settlement of the balancing capacity costs with BRPs.

WHEREAS

EBGL "3.Each TSO may develop a proposal for an additional settlement mechanism separate from the imbalance settlement, to settle the procurement costs of balancing capacity pursuant to Chapter 5 of this Title, administrative costs and other costs related to balancing. The additional settlement mechanism shall apply to balance responsible parties. This should be preferably achieved with the introduction of a shortage pricing function. If TSOs choose another mechanism, they should justify this in the proposal. Such a proposal shall be subject to approval by the relevant regulatory authority."

ISHM "Each TSO may develop a proposal for an additional settlement mechanism with BRPs separate from imbalance settlement to settle the procurement costs of balancing capacity pursuant to the Chapter 5 of the Title V of the EB Regulation, administrative costs and other costs related to balancing in accordance with Article 44(3) of the EB Regulation."

ELERING CASE

Elering has sent to Estonian NRA for approval "The unified methodology for determining the balance service price". According to this methodology, Elering shall forecast the   capacity costs, and recover them via €/MWh   tarifs applied to each BRP based on the total measured consumpton and producton in the BRP's   portfolio.

Implementation must coincide with the capacity market go-live in February 2025. The new tariffs must be published with reasonable advance notice, which we consider 6 months (by August 2024). Benefts:  • Portfolio based costs can be easily transferred by BRPs to both - consumers and producers based on

amount generated/consumed – polluter pays principle;  • Incentvize market partcipants to participate in balancing capacity market and can cover its cost;  • Balancing is not directly a grid service and therefore, balancing costs should not be included in the

grid tariff.

AST CASE

Proposal is under discussion in AST;  Current proposal is:  • To include 100% of capacity costs in settlement with BRPs; • Costs are allocated based on portfolio of BRP (sum of load and generation);     

Benefits:  • Capacity costs are settled in the relevant period ('post-factum'); • Incentivize market participants to participate in balancing capacity market;  • Portfolio based costs can be easily transferred by BRPs to both - consumers  

and producers based on amount generated/consumed;   

LITGRID CASE

Proposal is under discussion in LITGRID and will be presented to NRA Q2;  Alternatives discussed:  • To include 100% or part of capacity costs in settlement with BRPs; • Costs to be allocated based on a) portfolio of BRP (sum of production and consumption) or b)    

based on BRPs deviations from schedule or c) combination of both

Benefits:  • Incentivize market participants to participate in balancing capacity market;  • Portfolio based costs can be easily transferred by BRPs to both - consumers and producers based    

on amount generated/consumed (currently only consumers pay via grid tariff, producers do not participate)

SUMMARY 

Elering AST Litgrid Fingrid

% of capacity costs applied to BRPs

100% (excluding Kiisa)

100% (excluding BESS)

100% or less 100% FCR and aFRR, 80% mFRR reserv e capacity costs

Portfolio/imbala nce/tarif

Portfolio Portfolio Portfolio/imbalanc e/tarif

Portfolio

Post factum/ short-term forecast/ flexible forecast period/...

Flexible forecast period

Post factum Forecast/post factum

Short-term forecast

Status  Submitted to NRAs; Implemented from: 02.2025. 

Under development in TSO; Implemented from: 02.2025.

Under development in TSO Implemented from 02.2025

Implemented (2023)

OTHER TSOS

Finland: 100% FCR and aFRR, 80% mFRR reserve capacity costs are settled with BRP according to their actual amount of generated and consumed energy with a fixed price of 1.5 EUR/MWh; Sweden: 1.6 EUR/MWh;  Norway: 0.21 EUR/MWh;

Historically in central Europe it has been included in grid tarif.

CONCLUSIONS AND DISCUSSION

• Baltic TSOs foresee that currently there is no need to harmonize the balancing capacity cost settlement considering that it does not influence the operations of regional capacity market; However, it would add uncertainty due to time constraints in the market before its opening in February 2025;

• The proposed settlement is diferent in each of Baltic TSOs but have a similar approach;

• The approach in each TSO is based on local specifics and is appropriate for the cause; 

• Harmonization could be considered in future;

Discussion: 

• NRA opinion on capacity cost recovery model?

• What level of harmonization and timeline of it does NRA see appropriate? 

• Is there any additional materials that TSOs shall prepare for NRAs to base their decision on (where applicable)? 

• Any questions to TSOs? 

THANK YOU

Elering AS

ELEKTRIENERGIA BILANSITEENUSE HINNA ARVUTAMISE

ÜHTNE METOODIKA

1. Mõisted

1.1. Aruandeperiood – üks kalendrikuu.

1.2. Arvestusperiood – periood, mille kohta süsteemihaldur prognoosib bilansiteenuse tasud

ning mille lõikes tegelikud kulud või tulud korrigeeritakse järgmises arvestusperioodis

bilansiteenuse finantsneutraalsuse tagamiseks.

1.3. Bilansienergia - elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil ostab ja müüb

süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel.

1.4. Bilansienergia hind – hind, mis on kas positiivne, null või negatiivne ning mis

arvutatakse iga selgitusperioodi ja suuna kohta. Mõlema suuna kohta kohaldatakse ühte

ja sama bilansienergia hinda.

1.5. Bilansihaldur –isik, kes on sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu.

1.6. Bilansiteenuse administratiivkulu - bilansiteenuse osutamisega seotud süsteemihalduri

põhjendatud administratiivkulu, mida süsteemihaldur rakendab bilansihaldurile.

1.7. Bilansiteenuse tasud – täiendavad tariifid, mille kaudu süsteemihaldur katab

bilansiteenuse administratiivkulu, tasakaalustamise neutraalsuskulu ja

reguleerimisvõimsuse hankimise kulu.

1.8. Bilansiteenuse kogumaksumus - on summa, mis saadakse bilansienergia hinna ja

bilansiteenuse tasude summana.

1.9. Ebabilanss – bilansihalduri jaoks arvutatud energiakogus, mis väljendub iga

selgitusperioodi lõikes erinevust mõõdetud tarne, määratud tarne ja reguleerimisenergia

tarne vahel.

1.10. Neutraalsuskulu – kulu või tulu, mis moodustab täiendavatest elektrisüsteemi

tasakaalustamise kuludest ja tuludest, mida süsteemihaldur aruandeperioodil kandis

vahena bilansihalduritele bilansienergia, reguleerimisenergia ning süsteemivälise

avatud tarne ostust ja müügist.

1.11. Reguleerimisenergia – süsteemihalduri poolt bilansi tagamiseks aktiveeritud

reguleerimis- või avariireservvõimsuse pakkumise energia, mida süsteemihaldur

kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks vastavuses seaduse ja

selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud lepingutega;

1.12. Reguleerimisvõimsus - elektrisüsteemi sageduse hoidmise ja sageduse taastamise

tagamiseks võimsuse maht, mida reguleerimisteenuse osutaja on nõustunud hoidma ja

pakkuma reguleerimisenergia mahu ulatuses süsteemihalduri tellimuse alusel.

1.13. Selgitusperiood – periood, mille kohta ebabilanss on arvutatud vastavalt bilansiselgituse

esitamise ajatsoonile.

1.14. Süsteemiväline avatud tarne – rahaline arveldusmehhanism piiriüles(t)e

elektrisüsteemidega avatud tarne teenuse katmisena Eesti elektrisüsteemi ebabilansi

kogusele selgitusperioodil.

2. Bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika

2.1. “Bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika” on koostatud ELTS § 53 lg 6 alusel,

kooskõlas direktiivi 2009/72/EÜ ning vastavalt Komisjoni Määruse (EL) 2017/2195.

2.2. Süsteemihaldur peab eristama oma raamatupidamises bilansiteenuse müügi ja ostuga

seotud kulud ja tulud.

2.3. Süsteemihaldur kujundab bilansiteenuse hinna selliselt, mis võimaldab katta:

2.3.1. reguleerimisvõimsuse ja-energia ostuks tehtud põhjendatud kulutused;

2.3.2. süsteemivälise avatud tarne ostuks tehtud põhjendatud kulutused;

2.3.3. bilansienergia ostuks bilansihalduritelt tehtud põhjendatud kulutused;

2.3.4. bilansiteenuse osutamisega kaasnevad põhjendatud administratiivkulud.

2.4. Süsteemihaldur lähtub bilansienergia hinnametoodika rakendamisel järgmistest

põhimõtetest:

2.4.1. Süsteemihaldur ei tohi bilansiteenuse osutamisel teenida majanduslikku kasu ega

kanda kahju;

2.4.2. Bilansienergia hind selgitusperioodi kohta ei sisalda bilansiteenuse tasusid ning on

koostatud Määruse (EL) 2017/2195 põhimõtete alusel.

2.4.3. Süsteemihaldur arvutab bilansienergia hinna igaks selgitusperioodiks mõlema suuna

kohta.

2.4.3.1. Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri ebabilansi kogus mistahes

selgitusperioodil mistahes põhjusel, sh vea või puuduste tõttu bilansihalduri

poolt esitatud andmetes oma piirkonna planeeritavate tarnete kohta, negatiivne,

siis loetakse, et süsteemihaldur on sellel selgitusperioodil müünud

bilansihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi

hoidmiseks sellel selgitusperioodil.

2.4.3.2. Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri ebabilansi kogus mistahes

kauplemisperioodil mistahes põhjusel, sh vea või puuduste tõttu bilansihalduri

poolt esitatud andmetes oma piirkonna planeeritavate tarnete kohta, positiivne,

siis loetakse, et bilansihaldur on sellel selgitusperioodil müünud

süsteemihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi

hoidmiseks sellel selgitusperioodil.

2.5. Bilansiteenuse tasud, mille kaudu süsteemihaldur katab bilansiteenuse

administratiivkulu, tasakaalustamise neutraalsuskulu ja reguleerimisvõimsuse

hankimise kulu jagunevad tariifideks:

2.5.1. Ebabilansi tariif, mis rakendatakse bilansihalduri ebabilansi kogusele

selgitusperioodis (absoluutväärtusena) ning mille kaudu süsteemihaldur katab 50%

määras oma bilansiteenuse administratiivkulusid;

2.5.2. Tootmise ja tarbimise tariif, mis rakendatakse bilansihalduri bilansipiirkonnas

mõõdetud tootmise ja tarbimise koguste summale ning mille kaudu süsteemihaldur

katab muud punktis 2.3 loetletud bilansiteenuse kulud, mida ei saanud katta kas

bilansienergia hinna ja ebabilansi tariifi kaudu;

2.6. Süsteemihaldur peab pidama arvestust bilansienergia hinna ja tasude kujunemise kohta

ning avaldab veebilehel bilansienergia hinna ja bilansiteenuse tasude tariifid hiljemalt

kaks (2) kuud enne tariifi rakendamise aruandeperioodi.

2.7. Süsteemihaldur vastavalt ostab ja müüb süsteemi tasakaalu tagamiseks

reguleerimisteenust tehnilis-majanduslikult soodsamailt pakkujalt, tagades sealjuures

turuosaliste võrdse kohtlemise.

2.8. Süsteemihaldur rakendab bilansiteenuse osutamiseks tehtud bilansiteenuse tasud

järgmisi põhimõtteid arvestades:

2.8.1. Süsteemihalduri lähtub bilansiteenuse osutamisel põhimõttest, et ta ei teeni

bilansiteenuse osutamisel majanduslikku kasu ega kanna kahju. Kui vastav

finantsneutraalsus arvestusperioodil ei ole võimalik saavutada, kandub bilansiteenuse

osutamisest tekkinud kulu või tulu edasi järgmisse arvestusperioodi.

2.8.2. Bilansiteenuse tasude arvutamiseks prognoosib süsteemihaldur bilansiteenuse kulud,

sh eraldi administratiivkulu, reguleerimisvõimsuste hankimise kulu kui muu täiendava

neutraalsuskulu, mida ei saa katta bilansienergia hinnaga ning võtab arvesse eelnevate

perioodide bilansiteenuse osutamisest tekkinud kulu või tulu.

2.9. Bilansiteenuse kulude katteks rakendab süsteemihaldur ebabilansi tariifi ning

bilansipiirkonna tootmise ja tarbimise tariifi järgmiste põhimõtete alusel:

2.9.1. Ebabilansi tariifi aluseks oleva kulukomponendi arvestab süsteemihaldur kogu

bilansiteenuse infotehnoloogiliste ja tööjõukulude summast 50% määras. Ebabilansi

tariif bilansihalduritele (€/MWh) arvutatakse vastava summa (€) jagamisega

bilansihaldurite ja süsteemihalduri bilansipiirkonnas summaarse ebabilansi kogusega

(MWh) viimase 12 kalendrikuu selgitusandmete alusel;

2.9.2. Bilansipiirkonnas tootmise ja tarbimise tariifi osakaal moodustab kogu ülejäänud

summaarsest kogusummast ning see arvutatakse vastava summa (€) jagamisega

prognoositud tootmise ja tarbimisega (MWh) bilansipiirkondades, sh võrgukaod;

2.9.3. Ebabilansi tariif (€/MWh) bilansihaldurile rakendatakse igal selgitusperioodil

bilansihalduri absoluutväärtuses ebabilansi kogusele;

2.9.4. Bilansipiirkonnas tootmise ja tarbimise tariif (€/MWh) rakendatakse aruandekuu

lõikes bilansihalduri bilansipiirkonna summeeritud tootmisele ja tarbimisele, mis

selgitatakse bilansimõõtepunktide mõõteandmete alusel kWh täpsusega (sh

võrgukaod).

2.9.5. Süsteemihalduri bilansipiirkond sisaldab ülekandevõrgu kadude ja Kiisa

avariireservelektrijaama koondportfelli, mille ebabilanss ning tootmise ja tarbimise

osakaal on võetud samuti arvesse punktide bilansiteenuse tasude arvutamisel.

2.9.6. Bilansiteenuse kogumaksumus kajastub bilansihalduri bilansiaruandes eraldi

bilansienergia hinna (€/MWh) ja punktis 2.9.1 ja 2.9.2 toodud komponentide (€/MWh)

kogumaksumusena (€).

2.10. Süsteemihaldur peab arvestust bilansiteenuse kulude koostamise kohta seadusandluses

toodud põhimõtteid järgides ning vajaduse korral esitama vastavad andmed

Konkurentsiametile viimase poolt nõutud formaadi alusel.

2.11. Ühekordse meetmena katab süsteemihaldur 2025. aastal käsitsi aktiveeritavate

reguleerimisvõimsuste (mFRR) hankimise kuludest 20% ulatuses ülekandevõrgu

tariifist (sh ei sisalda süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama

kulusid).

2.12. Reguleerimisvõimsuse hankimise kulud, mis kaetake bilansiteenuse tasudega, ei sisalda

süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulusid.

2.13. Juhul kui süsteemihalduril tekib bilansiteenuse tasude laekumistest puudujääk, mille

katteks süsteemihalduril tekivad täiendavad finantskulud, lisatakse ka tekkinud

finantskulud bilansiteenuse kulude koosseisu

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 04.04.2024

Kehtiv kuni: 04.04.2029

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 teave, mille

avalikustamine võib kahjustada ärisaladust

Teabevaldaja: Konkurentsiamet

OTSUS

05.04.2024 nr 7-10/2024-007

Elering AS elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika muudatuste

kooskõlastamine

1. Haldusmenetluse alustamine

Elektrituruseaduse (ELTS) § 38 lõike 2 järgi on süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja, kellel on

süsteemivastutus. Eesti Vabariigi territooriumil on põhivõrguettevõtjaks Elering AS (edaspidi

Elering).

ELTS § 38 lõikest 1 tulenevalt on süsteemivastutus kohustus tagada igal ajahetkel süsteemi

varustuskindlus ja bilanss.

ELTS § 39 lõike 1 punktide 1, 3 ja 7 järgi on süsteemihalduri kohustusteks:

1)tagada süsteemi varustuskindlus kooskõlas elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjaga;

3)kavandada ja juhtida tootmist süsteemis ning elektrienergia ülekannet põhivõrgus ja

tarbimist, arvestades süsteemi tehnilisi võimalusi;

7) selgitada temale edastatud andmete alusel süsteemi bilansi ja bilansihalduri bilansi ning

osta reguleerimisvõimsust ja bilansienergiat ning müüa bilansienergiat eesmärgiga tagada

elektrituru tõhus toimimine ja süsteemi bilansi hoidmiseks tehtud kulutuste õiglane

jagamine bilansihaldurite vahel kooskõlas ELTS-iga ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidega ning bilansihalduritega sõlmitud lepingutega.

ELTS § 39 lõike 6 järgi lähtub süsteemihaldur bilansilepingu tüüptingimusi välja töötades ja

bilansienergia hinda kujundades võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest.

ELTS § 53 lõikes 2 tuleneb, et süsteemihaldur lähtub bilansiteenuse osutamisel komisjoni

määruse (EL) 2017/2195 artiklis 44 sätestatud põhimõtetest.

ELTS § 53 lõike 5 kohaselt süsteemihaldur avalikustab bilansienergia hinna ja bilansilepingu

tüüptingimused oma veebilehel.

ELTS § 53 lõikest 6 tulenevalt süsteemihaldur töötab välja ja esitab Konkurentsiametile

kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika.

Komisjoni määruse (EL) 2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse elektrisüsteemi

tasakaalustamise eeskirja (EBGL) artikkel 44 lõike 1 kohaselt arveldamisega:

a) tuleb anda asjakohased majanduslikud signaalid, mis kajastavad tasakaalustamatuse

olukorda;

b) tuleb tagada, et tasakaaluarveldamisel lähtutakse hinnast, mis kajastab energia

väärtust reaalajas;

2 (18)

c) tuleb anda tasakaaluhalduritele stiimul tagada tasakaal või taastada süsteemi tasakaal;

d) tuleb hõlbustada tasakaaluarveldusmehhanismide ühtlustamist;

e) tuleb anda põhivõrguettevõtjatele stiimul täita määruse (EL) 2017/1485 artiklite 127,

153, 157 ja 160 kohaseid kohustusi;

f) tuleb vältida negatiivsete stiimulite andmist tasakaaluhalduritele,

tasakaalustamisteenuse osutajatele ja põhivõrguettevõtjatele;

g) tuleb soodustada turuosaliste vahelist konkurentsi;

h) tuleb anda tasakaalustamisteenuse osutajatele stiimul pakkuda ja tarnida ühendavale

põhivõrguettevõtjale tasakaalustamisteenuseid;

i) tuleb tagada kõigi põhivõrguettevõtjate rahaline neutraalsus.

EBGL artikkel 44 lõike 3 kohaselt võib iga põhivõrguettevõtja koostada ettepaneku luua lisaks

tasakaaluarveldusele täiendav arveldusmehhanism, et katta tasakaalustamisvõimsuse

hankekulud vastavalt EBGL jaotise 5. peatükile, halduskulud ja tasakaalustamisega seotud

kulud. Täiendavat arveldusmehhanismi kohaldatakse tasakaaluhaldurite suhtes. Selleks tuleks

soovitavalt võtta kasutusele nappusel põhineva hinnakujunduse funktsioon. Kui

põhivõrguettevõtjad valivad mõne teise mehhanismi, peavad nad seda oma ettepanekus

põhjendama. Kõnealuse ettepaneku peavad heaks kiitma asjakohased reguleerivad asutused.

Taotluse menetlemise ajal kehtivad Eleringile Konkurentsiameti 30.12.2019 otsusega nr

7-10/2019-013 kooskõlastatud bilansiteenuse hinna arvutamise metoodika (Kehtiv Metoodika).

20.03.2024 esitas Elering Konkurentsiametile kooskõlastamiseks taotluse elektrienergia

bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika (edaspidi Metoodika) muudatusteks.

22.03.2024 toimus Eleringi, bilansihaldurite ja Konkurentsiameti vaheline koosolek, kus

Elering andis ülevaate Metoodika muudatustest ja rakendamise ajaraamist, mh, et Metoodika

muudatused rakenduvad alates 01.2025.

2. Menetlusosaline

Elering AS, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn; registrikood 11022625; e-post

[email protected].

3. Asjaolud ja menetluse käik

14.11.2022 esitas Elering Konkurentsiametile kooskõlastamiseks taotluse Metoodika

muudatusteks.

Bilansiteenuse hinnastamise ja kulude ümberstruktureerimise ettepanek on kokkuvõtvalt

järgnev:

 Bilansienergia hind selgitusperioodi kohta võtab arvesse vaid reguleerimisenergia kulu

ning ei sisalda bilansiteenuse administratiivkulu, neutraalsuskulu ega

reguleerimisvõimsuste hankimise kulu;

 Bilansiteenuse administratiivkulu, tasakaalustamise neutraalsuskulu ja

reguleerimisvõimsuse hankimise kulu katteks rakendab süsteemihaldur bilansiteenuse

kulude struktuurile bilansiteenuse tasud, milleks on ebabilansi koguse tariif ning

bilansihalduri bilansipiirkonna tootmise ja tarbimise tariif. Süsteemihaldur avaldab

bilansiteenuse tasude tariifid vähemalt kaks (2) kuud ette.

Elering selgitab, et Metoodika muudatuse ettepanek on ajendatud bilansihaldurite poolt

3 (18)

tõstatatud probleemteemast kallite bilansienergia (ebabilansi) hindade osas ning ettepanekuga

võtta süsteemihalduri elektrisüsteemi tasakaalustamise neutraalsuskulu ebabilansi tunnihinnast

välja. Esitatud Metoodika muudatus näeb ette, et sarnaselt Põhjamaade mudelile kogub edaspidi

Elering täiendavad elektrisüsteemi tasakaalustamise neutraalsuskulud (sh süsteemiväline

avatud tarne) bilansiteenuse tootmise ja tarbimise tariifide kaudu. Eesti elektrisüsteemis on juba

alates 01.01.2021 rakendatud administratiivkulude katteks sama tariifistruktuur ja selgituse

mehhanism. Muuhulgas sisaldab Kehtiv Metoodika, et süsteemihaldur kujundab bilansiteenuse

hinna selliselt, mis võimaldab katta reguleerimisvõimsuse ja -energia ostuks tehtud põhjendatud

kulutused. Kuna Elering ei ole seni reguleerimisvõimsusi hankinud, ei ole kulude katmise

metoodika olnud päevakorral. Arvestades Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise teekaarti ja

nõudeid on reguleerimisvõimsuste hankimise kulu lisandumas. Metoodika muudatusettepanek

loob selguse, mil viisil süsteemihaldur nimetatud kulusid katab ja välistab, et need saaks olla

ebabilansi tunnihinnas. Soome bilansiteenuse tasud, mis samuti katavad bilansiteenuse

administratiivkulud, neutraalsuskulud ja reguleerimisvõimsuste kulud, on avaldatud Soome

süsteemihalduri veebilehel1.

Alates 28.11.2022 kuni 06.01.2023 viis Konkurentsiamet läbi avaliku konsultatsiooni

Metoodika osas. Konsultatsiooni käigus laekusid kommentaarid turuosalistelt: Scener OÜ-lt

(Scener), Eesti Energia AS-lt (Eesti Energia), AS-lt Alexela (Alexela) ja Sunly AS-lt (Sunly).

13.12.2022 toimus Elektrituru Nõukoda, kus üheks teemaks oli Metoodika muudatused.

03.02.2023 saatis Konkurentsiamet Eleringile avalikult konsultatsioonilt laekunud turuosaliste

kommentaarid ja ettepanekud ning palus esitada Eleringil seisukohad turuosalistele

kommentaaridele ja ettepanekutele. Konkurentsiamet määras vastamiseks tähtajaks

20.02.2023.

27.02.2023 edastas Elering Konkurentsiametile enda poolsed seisukohad turuosaliste

kommentaaridele ja ettepanekutele ning mõjuanalüüsi bilansienergia hinna metoodika

muudatuse osas. Ühtlasi tõi Elering välja, et vastavalt turuosalistelt avaliku konsultatisooni

käigus laekunud ettepanekutest, et bilansienergia hinna metoodika muudatus eeldab

põhimõttelise otsuse sisseviimist, mistõttu on hea, kui Elering saaks teha eraldi koosoleku

Konkurentsiameti ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM) ning

mõjuanalüüsi osas tõi Elering välja, et see esitati Elektrituru Nõukojas, mis toimus 13.12.2022.

02.03.2023 vastas Konkurentsiamet Eleringile andes teada, et ametile sobib, kui amet korraldab

arutelu Eleringi ja MKMi ning Konkurentsiameti vahel. Ühtlasi uuris Konkurentsiamet kuidas

Elering suhtub sellesse, kui bilansikulud kaetakse ülekandetariifist.

03.03.2023 vastas Elering Konkurentsiametile, et Elering ei poolda ülekandetariifi kaudu

reguleerimisvõimsuse hankimisega seonduvate kulude katmist, seda ei luba ka tänane

võrgutariifide metoodika.

10.03.2023 kirjutas Konkurentsiamet MKMile ja Eleringile soovides korraldada ühise arutelu

bilansienergia hinna metoodika muudatuste osas.

16.03.2023 toimus virtuaalkohtumine Konkurentsiameti, MKMi ja Eleringi vahel seoses

bilansienergia hinna metoodika muudatuste osas. Arutelul lepiti kokku, et tehakse arutelu

turuosalistega koos Eleringi ja MKMi rääkides muudatustest.

03.04.2023 kirjutas Konkurentsiamet Eleringile ja tõi välja, et tuleb kokku kutsuda koosolek

turuosalistega ja rääkida konsultatisooni tulemustest ning palus Eleringil teada anda vabad ajad

1 https://www.fingrid.fi/en/electricity-market/balance-service/fees/

4 (18)

millal teha koosolek.

19.04.2023 saatis Konkurentsiamet turuosalistele e-kirja, kus soovis turuosalistega arutada

avalikul konsultatsioonil laekunud ettepanekute ja kommentaaride üle.

02.05.2023 toimus virtuaalkohtumine Konkurentsiameti, Eleringi, turuosaliste ja MKMi vahel.

Virtuaalkohtumisel amet esitles avalikul konsultatsioonil laekunud ettepanekuid.

02.05.2023 pöördus Konkurentsiamet Eleringi poole ja soovis arutada samal päeval aset

leidnud virtuaalkohtumise üle, mis toimus koos turuosalistega.

03.05.2023 edastas Konkurentsiamet turuosalistele esitluse, mis tehti ameti poolt 02.05.2023

virtuaalkohtumisel.

05.05.2023 toimus Konkurentsiameti ja Eleringi vaheline ühisarutelu 02.05.23 toimunud

turuosalistega kohtumise kuuldu osas.

05.07.2023 pöördus Elering Konkurentsiameti ja Kliimaministeeriumi (varasemalt MKM)

poole arutada bilansienergia hinna metoodika muudatuste üle.

24.07.2023 toimus kohtumine Konkurentsiameti, Eleringi ja Kliimaministeeriumi vahel, et

arutada bilansienergia hinnastruktuuri üle. Kohtumisel tõi Elering välja, et Põhjamaade (sh

Soome) bilansienergia hinnastruktuuri mudel on Eleringi arvates kõige parem.

07.09.2023 pöördus Konkurentsiamet Läti ja Leedu regulaatori poole, sooviga uurida Läti ja

Leedu bilansienergia hinna struktuuri Lätis ja Leedus ning kas Lätis ja Leedus on plaan muuta

bilansienergia hinnastruktuuri.

12.09.2023 vastas Läti regulaator Konkurentsiametile.

27.09.2023 vastas Leedu regulaator Konkurentsiametile.

09.10.2023 pöördus Konkurentsiamet Soome regulaatori poole, sooviga uurida Soome

bilansienergia hinna struktuuri ning kas Eleringi bilansienergia metoodika muudatuste

ettepanek on sarnane Soome bilansienergia hinnastruktuurile.

10.10.2023 vastas Soome regulaator Konkurentsiametile. Soome regulaator kinnitas, et Eleringi

bilansienergia hinnastruktuur on samasugune Soome bilansienergia struktuuriga.

11.10.2023 pöördus Elering Konkurentsiameti poole ja soovis arutada bilansienergia hinna

struktuuri üle. 17.10.2023 toimus kohtumine Konkurentsiameti ja Eleringi vahel. Kohtumisel

tõi Elering välja, et bilansienergia hinnamuudatused on vajalikud tulenevalt eelsesivast

elektrisüsteemi sünkroniseerimise projektist Kesk-Euroopaga ning andis teada, et Eleringil on

vajalik teha mõningad muudatused Metoodikas.

09.11.2023 esitas Elering Konkurentsiametile kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna

arvutamise metoodika (Metoodika) ettepaneku.

Peamine põhjus, miks Elering Metoodika muudatust taotleb tuleneb asjaolust, et olemasoleva

Metoodika punktis 2.3 loetletud bilansiteenuse kulud ei ole tasude struktuuriga kaetud ning

sisuline probleem tekib Mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumisel. Elering selgitab:

 Elering ei ole pidanud seni reguleerimisvõimsusi hankima, kuna sageduse hoidmine

teostatakse tsentraalselt Venemaa süsteemihalduri poolt. Kehtivas Metoodikas ei ole

selgitatud reguleerimisvõimsuse ja muude tasakaalustamise kulude katmise

tariifikomponente;

 Ebabilansi hinnametoodika on võimaldanud kulupõhiselt kalendrikuu alguses selgitada

eelmise kalendrikuu tulud ja kulud ning läbi bilansienergia hinna tagada

finantsneutraalsuse. Mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumisel süsteemivälise avatud

5 (18)

tarne kulud saavad aga selguma ligi kuus (6) kuud hiljem ajanihkega, mistõttu neid

kulusid ei saa lisada tagasiulatuvalt bilansienergia hinda;

 Bilansienergia hinnametoodika peab muuhulgas olema vastavuses Määruse (EL)

2017/2195 põhimõtetega, mis kirjeldab, et sageduse taastamiseks aktiveeritud

energiapõhised reguleerimisenergia kulud on aluseks bilansienergia hinnale

selgitusperioodi kohta, aga muud püsikulud, sh reguleerimisvõimsuse hankimine, tuleb

katta muude tasudega.

 Kehtiv Metoodika juba sisaldab bilansiteenuse administratiivkulu katteks

bilansiteenuse hinnast eraldi tariifikomponente, kuid Kehtiva Metoodika muutmiseta ei

saa Elering sama tariifistruktuuri laiendada ka muudele kuludele, mis samas on Kehtiva

Metoodika punktis 2.3 loetletud.

Elering enda taotluses tõi välja, et Metoodika muudatused on sisuliselt samad, mille Elering

edastas 14.11.2022 kirjaga ning mis läbisid avaliku konsultatsiooni, aga Elering on täpsustanud

järgmisi punkte:

 Välja on toodud reguleerimisenergia- ja võimsuse mõisted;

 On parandanud sõnastuse selgust;

 Punktis 2.11 on toodud selguse eesmärgil, et „Reguleerimisvõimsuse hankimise kulud,

mis kaetake bilansiteenuse tasudega, ei sisalda süsteemihalduri enda omanduses oleva

avariireservelektrijaama kulusid“ ;

 On tehtud ettepanek võimaldada süsteemihalduril muuta bilansiteenuse tariife kaks (2)

kuud etteteatamise ajaga, et vähendada prognoositud versus tegelike kulude haldusega

seotud finantsneutraalsuse viidet. Kuna bilansiteenuse tasude tariifid ei ole

bilansienergia hinnas ning läbi bilansihaldurite avatud tarnijad edastavad

tariifikomponendid oma klientidele (tarbijad ja tootjad), peaks olema kaks (2) kuud

etteteatamise aeg ka turuosaliste võimalik ning pigem tagama ajakohasema

finantsneutraalsuse halduse.

 Metoodika muudatused on esitatud Kehtiva Metoodika alusele.

13.12.2023 saatis Konkurentsiamet Eleringile küsimused seoses 09.11.2023 saadetud

muudetud metoodika „Elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühte metoodika“ osas.

04.01.2024 vastas Elering Konkurentsiameti 13.12.2023 saadetud küsimustele.

30.01.2024 toimus Balti elektri töögrupp, kus osalesed Balti, Soome, Poola ja Rootsi energia

regulaatorid (sh Konkurentsiamet) ja süsteemihaldurid (sh Elering) ning ühe teemana arutati

bilansiteenuse tariifi süsteemi harmoniseerimist Baltikumis.

04.03.2024 küsis Konkurentsiamet Eleringilt prognoosi kuidas mõjutavad metoodika

muudatused bilansiteenuse hinda (mis on tariifid ja kulu turuosalistele) turuosaliste lõikes, kui

bilansiteenuse kulu kaetakse tootmise ja tarbimise tariifide kaudu.

05.03.2024 vastas Elering Konkurentsiametile. Lisaks 05.03.2024 toimus Konkurentsiameti ja

Alexela AS-i (Alexela) esindajate vaheline koosolek virtuaalselt, kus arutleti bilansiteenuse

hinna kujunemise üle.

13.03.2024 saatis Konkurentsiamet Soome energiaregulaatorile küsimuse seoses Soome

bilansiteenuse hinnastamise põhimõtete kohta.

15.03.2024 vastas Soome regulaator Konkurentsiametile.

14.03.2024 saatis Konkurentsiamet Eleringile seisukohad ja ettepaneku Metoodika muudatuste

osas, et ühekordse meetmena 2025. aastal kataks süsteemihaldur käsitsi käivitatavate sageduse

taastamise reservvõimsuse (mFRR) hankimise kuludest 20% ulatuses ülekandevõrgu tariifist.

6 (18)

18.03.2024 toimus Konkurentsiameti ja Eleringi esindajate vaheline kohtumine.

18.03.2024 saatis Konkurentsiamet Rootsi energiaregulaatorile küsimuse seoses Rootsi

bilansiteenuse hinnastamise põhimõtete kohta

20.03.2024 esitas Elering Konkurentsiametile kooskõlastamiseks Metoodika ettepaneku, kus

on arvesse võetud Konkurentsiameti 14.03.2024 seisukohti ja ettepanekut.

25.03.2024 teavitas Konkurentsiamet Eleringi, et sätestab otsuses tingimuse, mille järgi

Metoodika muudatused rakenduvad alates 01.01.2025.

25.03.2024 toimus Elektrituru nõukoda, kus üheks teemaks oli Metoodika muudatused ning

Elering teavitas bilansihaldureid muuhulgas ka reguleerimisvõimsuse hankimise kulu

prognoositavast mõjust bilansiteenuse tarbimise ja tootmise tariifile.

4. Avaliku konsultatisooni tulemused ja turuosaliste selgitused

Avalik konsultatsioon toimus perioodil 28.11.2022-06.01.2023, mis avaldati Konkurentsiameti

kodulehel2. Konsultatsiooni käigus laekusid kommentaarid turuosalistelt: Scener OÜ-lt

(Scener), Eesti Energia AS-lt (Eesti Energia), AS-lt Alexela (Alexela) ja Sunly AS-lt (Sunly).

Järgnevalt on toodud välja turuosaliste seisukohad, mis esitati avalikul konsultatsioonil

(kokkuvõtlikult):

Sunly toetab neutraalsuskomponendi bilansienergia hinnast välja võtmist ning selle lisamist

tarbimise ja tootmise tariifidesse. Taastuvenergia jõudsamaks arendamiseks kestva energiakriisi

taustal ja riigi seatud 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks on see muudatus

vajalik.

Taastuvenergia tootjate jaoks väga oluline suurendada bilansihalduse tariifide stabiilsust, kuna

bilansihaldurite jaoks on bilansienergia hinnastamine muutunud äärmiselt riskantseks. Sellest

tulenevalt on avatud tarne pakkumistesse lisatud väga suur riskimarginaal.

Sunly märgib, et neutraalsuskulu on oma olemuselt juba nagunii sotsialiseeritud kulu, kuna see

pole üheselt seotud konkreetse tunni ebabilansiga. Kulu jagatakse kuu lõpus kõigile tootjatele

ja tarbijatele sõltumata sellest, kes konkreetse kulu põhjustas.

Alexela hinnangul on muudatusettepanekud suures pildis vastuvõetavad.

Sceneri hinnangul on õige samm arvata neutraalsuskomponent välja bilansienergia hinnast ning

lisada see tarbimise ja tootmise tariifi. Tegemist on valdavalt sageduse hoidmise kuludega ning

neutraalsuskomponendi arvutamise sisendid ei ole otseselt seotud ebabilansi kogusega ja on

oma olemuslikult püsikulud. Sceneri on hinnangul, et neutraalsuskomponendi arvutamine

tarbimisele ja tootmisele vähendab oluliselt tarbijate ja väiketootjate bilansiriski hinda. Scener

lisab, et süsteemihalduri infotehnoloogilised ja tööjõukulud (administratiivkulud) tuleks katta

täielikult tootmise ja tarbimise tariifist, mitte ebabilansi tariifist, kuna infotehnoloogiliste ja

tööjõukulude näol on tegemist olemuselt püsikuludega, mille suurus ei sõltu ebabilansi

kogusest. Kõik püsikulud tuleks jaotada mõõdetud tarnimisele ja tootmisele, et vältida

olukorda, kus täpsem prognoos toob endaga automaatselt kaasa suurenenud ühikukulu. Scener

toob välja, et süsteemihaldur peaks bilansiteenuse tasude tariifid avaldama veebilehel vähemalt

6 kuud enne tariifi rakendamise aruandeperioodi, kuna kvartaalne tarbimise ja tootmise tariifi

muutmine on kliendihalduse mõttes liialt koormav. Tariifide muutmine iga kuue kuu tagant on

arusaadavam ja annab turule natuke rohkem kindlust. Süsteemihaldur võiks igakuiselt arvutada

välja olemasolevalte andmetel põhineva indikatsiooni järgmiseks perioodiks. Sellisel juhul on

2 https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/avalikud-konsultatsioonid

7 (18)

turuosalistel võimalik jooksvalt jälgida ning valmistuda lepingumuudatusteks.

Eesti Energia toob välja, et avalikule konsultatsioonile esitatud materjalidest võib järeldada, et

ettepanekud on suunatud nn missing money probleemi lahendamisele bilansiteenuse kulude

hüvitamisel. Samas käsitlevad ettepanekud nimetatud probleemist vaid ühte tahku, s.t seda

kuidas lubada Eestis tegutsevatel väiksematel bilansihalduritel vähem maksta nende poolt

tekitatud elektrienergia ebabilansi eest ning kanda ebabilansi kulusid suuremas mahus üle

tarbijatele ja tootjatele. Seetõttu tegi Eesti Energia Konkurentsiametile ettepaneku lükata

kavandatavad muudatused tagasi.

Eesti Energia on toonud avaliku konsultatsiooni raames muuhulgas välja järgneva:

 Kuna Eestis on enim elektritarbijaid ja -tootjaid Eesti Energia bilansiportfellis, siis

tooksid avalikule konsultatsioonile esitatud ettepanekud kaasa bilansikulude

suurenemise eelkõige Eesti Energiale, sest pakutud muudatuste mõjul suurenevad

bilansiteenuse kulu tasud nendel bilansihalduritel, kes on suurema portfellimahuga ning

kes põhjustavad vähe bilansienergiat.

 Lähtudes pakutud muudatusettepanekutest on Eesti Energia arvutanud välja

bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika ja bilansilepingu tüüptingimuste

muutmise koond-finantsmõju Eesti Energiale ning lisab, et Eesti Energia ei ole selliste

kuludega arvestanud ega saagi olla nendega arvestanud, kuna metoodika ja

tüüptingimuste muutmise kohta avati avalik konsultatsioon alles 28. novembril 2022.

See kulu ületab oluliselt sõlmitud teenuste lepingutes kokku lepitud marginaalne ja selle

kulu edasikandmine klientidele eeldab teenuste lepingute muutmist, mida ei ole

võimalik teha ilma mõistliku ettevalmistusajata – või ei ole üldse võimalik teha,

arvestades konkurentsimoonutuse tekkimist bilansihalduse turul.

 Eesti Energia on seisukohal, et tasakaalustamiseks tehtud elektritehingute kulude

kandmine otsestelt ebabilansi põhjustajatelt kõikidele tarbijatele ja tootjatele ei ole õige.

Seda vaadet toetab ka Euroopa Liit (EL): EBGL läbiv eesmärk on ebabilansi

vähendamine. EBGL on Eestile tervikuna otsekohalduv. Nimelt näeb EL regulatsioon

ette, et ebabilansi põhjustaja vastutab ebabilansi kulude katmise eest. Ebabilansi kulud

koosnevad püsikuludest (nt administratiivkulud a la süsteemihalduri IT-, personali- jms

kulud seoses bilansiteenuse osutamisega; või tasakaalustamise võimekuste püsikulud e.

reguleerimisvõimsuste kulud) ning muutuvkuludest (nt elektrienergia

reguleerimistarnete müügi- ja ostutehingute muutuvkulud ja süsteemivälise tarnija

avatud kulud). Kui püsikulude osas on teatud määral põhjendatav jaotada need kulud

eelkõige tarbijate lõikes ühetaoliselt (nn sotsialiseerida), siis muutuvkulude puhul kus

ebabilansi tekitamist on võimalik jälgida ja adresseerida konkreetsele põhjustajale

bilansihaldurile, on kulude ümberjagamine lubamatu. EBGL sätestab:

- „Kulusid, mida turuosalised kannavad seoses käesoleva määruse nõuete

täitmisega, peavad turuosalised ise kandma.“ (artikkel 8 lõige 4);

- „Arveldamisega /../ a) tuleb anda asjakohased majanduslikud signaalid, mis

kajastavad tasakaalustamatuse olukorda; b) tuleb tagada, et tasakaalu

arveldamisel lähtutakse hinnast, mis kajastab energia väärtust reaalajas;/../“

(artikkel 44 lõige 1).

 Eesti Energia peab oluliseks märkida, et Balti ühise bilansipiirkonna teised osalised –

Läti ja Leedu süsteemihaldurid – ei ole avaldanud kavatsust ühineda sünkroniseeritult

Eestis kavandatavate muudatustega, vastupidi, nad on kinnitanud, et nad ei näe

muudatusteks vajadust ja nad ei kavatse Eesti süsteemihalduri pakutud muudatustega

ühineda. Kaudselt kinnitab see asjaolu, et Eestis avalikule konsultatsioonile esitatud

ettepanekud ei pruugi olla üheselt kooskõlas Euroopa Liidus kehtestatud turupõhimõtete

ja bilansihaldurite võrdse kohtlemise põhimõtetega. Bilansienergia hind peab kajastama

8 (18)

elektrienergia hinna reaalväärtust või välditud reguleerimise väärtust. Samuti peab

Euroopa regulatsioon oluliseks, et tasakaalustamise arveldamise mehhanismid oleksid

ühtlustatud (EBGL artikkel 44 lõige 1 punkt d).

 Enne desünkroniseerimist on süsteemihaldur väljendanud kavatsust vältida ebabilansi

teket Venemaa elektrisüsteemi suhtes, kuid ilma automaatsagedusreservide turgude

avamiseta ei ole see võimalik. 2022. aasta 2. jaanuaril andis süsteemihaldur

turuosalistele teada, et Balti süsteemihalduritel ei ole alates jaanuarist 2023 sõlmitud uut

avatud tarne ostu-müügi lepingut Venemaa elektrisüsteemi esindajaga ning seetõttu

rahalist arveldust ebabilansi katteks ei ole planeeritud toimuma. Elektrisüsteemi

tasakaalustamine jätkub eesmärgiga Balti elektrisüsteemi tunnipõhine ebabilanss hoida

võimalikult minimaalsena. See aga ei tähenda, et süsteemivälise avatud tarne kulu

seetõttu põhimõtteliselt kaoks. Oluline on tähele panna, et seni kuni süsteemihaldur ei

ole loonud reguleerimisvõimsuste turgu, kus saaksid osaleda Eesti elektritootjad, vaid

ostab reguleerimisenergiat väljapoolt, on selline tegevus oma olemuselt süsteemiväliselt

ostetud automaatselt käivitatavate sageduse taastamise reservide (aFRR), mille kulusid

tuleb arvestada bilansienergia hinna sisse, mitte sotsialiseerida. Avalikule

konsultatsioonile esitatud dokumentidest nähtub, et eesmärk on neid kulusid siiski

sotsialiseerida, s.t jagada tarbijatele ja tootjatele. Seega, esitatud ettepanekute kohaselt

karistatakse Eesti elektritootjaid selle eest, et süsteemihaldur ei hangi

reguleerimisvõimsusi Eestis asuvatelt elektritootjatelt. Taoline lähenemine ei ole

asjakohane. Elektritootjad Baltikumis on võimelised pakkuma automaatsageduse

reservi teenust. Ka näiteks Eesti Energia pakub praegu seda teenust 55 MW ulatuses

Soome põhivõrguettevõtjale, samal ajal kui kohalik süsteemihaldur hangib seda teenust

süsteemiväliselt. Eesti Energia hinnangul ei ole kohane panna elektritootjatele

täiendavaid tasusid selle asemel, et käivitada Baltikumis reguleerimisvõimsuste turg,

kust vastavat teenust hankida.

Eesti Energia teeb ettepaneku, et neutraalsuskulu komponendi metoodika osas on kaks

lahendusviisi:

 seda kulukomponenti mitte muuta, jätkates kehtiva metoodikaga; või

 võtta see kulu bilansienergia hinnast välja ja rakendada sotsialiseerituna ainult

elektrienergia tarbimisele (mitte elektri tootmisele) või bilansihaldurite ebabilansi

kogusele.

Reguleerimisvõimsuse kulu (sageduse/bilansi juhtimistoodete võimsustasude kulu) osas on

kaks lahendusviisi:

 arvata see kululiik bilansiteenuse hinnast välja ning hüvitada see kulu kas (i)

ülekandetasude kaudu; või (ii) luua uus, eraldi kulurida lõpptarbija arvetel sarnaselt

taastuvenergia tasuga, näiteks nimetuse all „Elektrisüsteemi reservide hoidmise tasu“.

See kulukomponent sisaldaks seega nii reguleerimisvõimsuste ostutasu kui ka tulevase

elektrienergia tootmisvõimsuse strateegilise reservi hoidmise tasu; või:

 jätta see kululiik bilansiteenuse hinda sisse ja rakendada sotsialiseerituna ainult

elektrienergia tarbimisele (mitte elektri tootmisele).

Eleringi selgituste kohaselt on Metoodika muudatuste peamine põhjus, et Metoodika punktis

2.3 loetletud bilansiteenuse kulud ei ole tasude struktuuriga kaetud ning sisuline probleem tekib

Mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumisel3, kuna Elering ei ole pidanud seni

3 Hiljemalt 2025. aasta alguses liituvad Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid Mandri-Euroopa elektrivõrgu ning vastava sagedusalaga. Täpsemalt: https://elering.ee/sunkroniseerimine

9 (18)

reguleerimisvõimsusi hankima, ning hetkel elektrisüsteemi sageduse hoidmine teostatakse

tsentraalselt Venemaa süsteemihalduri poolt. Mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumisel

süsteemivälise avatud tarne kulud saavad aga selguma ligi kuus kuud hiljem ajanihkega,

mistõttu neid kulusid ei saa lisada tagasiulatuvalt bilansienergia hinda. Avaliku konsultatsiooni

käigus laekunud kommentaaridest selgub, et kolm turuosalist neljast toetavad Metoodika

muudatusi. Turuosalised, kes toetasid Metoodika muudatusi tõid välja, et muudatused aitavad

jõudsamalt arendada taastuvenergiat ja Eesti riigi seatud 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide

saavutamiseks on see muudatus vajalik4. Toodi ka välja, et Metoodika muudatus vähendab

oluliselt tarbijate ja väiketootjate bilansiriski hinda.

Eesti Energia, kes ei toetanud Metoodika muudatusi või tegi omapoolsed ettepanekud, kuidas

tuleks Metoodikat muuta, hinnangul Eesti elektritootjate konkurentsivõime elektriturul

väheneb, juhul kui Eestis rakendatakse täiendavaid bilansiteenuse tasusid, mis puudutavad

elektrienergia tootmist. Eesti Energia arvates on oluline silmas pidada, et Balti ühise

bilansipiirkonna riikide võimalikud sammud bilansiteenuse hinna kujundamisel oleksid

harmoneeritud ja ühetaolised ning toimuksid sünkroniseeritult. Veel enam, et igal juhul on

tarvis saada neutraalsuskulu suurus kontrolli alla, kuna neutraalsuskulu suurenemine ja

ulatuslikud hinnahüpped on lubamatud.

Avaliku konsultatsiooni käigus esitatud ettepanekus on välja toodud, et bilansienergia

hinnametoodika muudatused mõjutavad negatiivselt Eestis asuvate elektrienergia tootmise

varade ja siia kavandatavate elektritootmise projektide piiriülest konkurentsivõimet.

Elering selgitas, et Eleringi ettepanek lähtub põhimõttest, et elektrisüsteemi bilansi tagamise

kulusid põhjustab nii tootmine kui ka tarbimine ning seetõttu on põhjendatud kulude kandmine

samuti nii tootmise kui ka tarbimise poolt. Metoodikas on võimalik ka tootmist eelistada ja kõik

kulud tarbimisele jätta, kuid sellisel juhul katab tarbimine ka tootmise poolt põhjustatud kulud

ja ekspordisituatsioonis rist-subsideerib ekspordi sihtkoha riikide elektri hinda.

Bilansiteenuse tariifistruktuuri ülesehitus põhineb 100% bilansivastutuse põhimõttel, mis on

sarnane Põhjamaade aastakümnete pikkuse praktikaga. See hõlmab ka reguleerimisvõimsuste

hankimise kulusid, mis jaotuvad nii tootjate kui tarbijate vahel, võimaldades mõlemal

kliendigrupil madalamat kulukomponenti. Tootjad, kes pakuvad süsteemihaldurile

reguleerimisvõimsusi, saavad oma kulud kompenseeritud, samas need, kes ei paku

reguleerimisvõimsusi süsteemi tasakaalustamiseks, peaksid katma reguleerimisvõimsuste

kulud võrdselt tarbijatega. Eestis ja Baltikumis ei ole elektritootmisele rakendatud täiendavaid

võrgu kasutamise tariife ega bilansiteenuse tariife, erinevalt Põhjamaadest. Kui vaadelda

elektritootmise osakaalu energiabilansis, ei ole Põhjamaade mudel kahjustanud sealset

energiatootmise võimekust.

Avaliku konsultatsiooni käigus on Eesti Energia poolt välja toodud, et metoodika muudatusega

seoses on eesmärk bilansienergia kulusid sotsialiseerida, s.t jagada tarbijatele ja tootjatele.

Lisaks, et reguleerimisvõimsuse hankimisega seonduvad kulud võiks bilansiteenuse hinnast

välja arvata ning hüvitada see kulu ülekandetasude kaudu. Elering on ettepanekute kohta

selgitanud, et bilansivastutuse tagamine ei ole otseselt seotud ülekandevõrgu füüsilise

käitamisega ega võrguteenuse pakkumisega. ELTS alusel on bilansivastutus iga turuosalise

kohustus tagada, et tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia

kogus ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia

kogus on tasakaalus. See tähendab, et elektrisüsteemiga ühendatud kõik tootjad ja tarbijad

4 Eesti on seadnud eesmärgi, et 2030. aastal toodetakse kogu Eestis tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest. Täpsemalt: https://www.mkm.ee/uudised/eesti-plaanib-2030-aastal-katta-oma-aastase- tarbimise-taastuvelektriga-0

10 (18)

vastutavad süsteemi tasakaalu eest, aidates kaasa sellele, et elektritootmine ja tarbimine oleksid

omavahel tasakaalus. Sellest tulenevalt on Eleringi seisukoht, et süsteemi tasakaalustamiseks

kulud ei peaks olema ülekandetasude osa.

Avaliku konsultatsiooni käigus tehti ettepanek, kus soovitakse neutraalsuskulu komponent

võtta bilansienergia hinnast välja ja rakendada sotsialiseerituna ainult elektrienergia tarbimisele

(mitte elektri tootmisele) või bilansihaldurite ebabilansi kogusele. Elering selgitas, et

09.11.2023 kooskõlastamiseks esitatud metoodika on kooskõlas avaliku konsultatsiooni

ettepanekuga, eelnevalt selgitatult näeb metoodika ette jaotada bilansiteenuse kuludeks osa,

mida ei ole võimalik lisada ebabilansi hinda.

Avaliku konsultatsiooni käigus toodi välja, et neutraalsuskulu komponendi suurus tuleb

kontrolli alla saada. Neutraalsuskomponent on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Neutraalsuskulukomponent 2019-2023. aastal. Allikas: Elering

2019

Aeg 01.2019 02.2019 03.2019 04.2019 05.2019 06.2019 07.2019 08.2019 09.2019 10.2019 11.2019 12.2019

Hind € 11,38 12,34 7,44 6,03 0,48 7,99 10,90 14,42 14,30 13,33 9,50 6,08

2020

Aeg 01.2020 02.2020 03.2020 04.2020 05.2020 06.2020 07.2020 08.2020 09.2020 10.2020 11.2020 12.2020

Hind € 5,01 13,08 6,62 7,97 10,61 2,29 9,62 9,58 8,80 12,30 9,80 12,62

2021

Aeg 01.2021 02.2021 03.2021 04.2021 05.2021 06.2021 07.2021 08.2021 09.2021 10.2021 11.2021 12.2021

Hind € 10,92 7,31 7,06 6,65 1,84 14,21 21,36 21,80 26,42 29,21 18,92 -14,68

2022

Aeg 01.2022 02.2022 03.2022 04.2022 05.2022 06.2022 07.2022 08.2022 09.2022 10.2022 11.2022 12.2022

Hind € 44,00 29,98 39,56 16,54 29,79 177,75 52,15 82,77 112,41 55,09 95,73 55,05

2023

Aeg 01.2023 02.2023 03.2023 04.2023 05.2023 06.2023 07.2023 08.2023 09.2023 10.2023 11.2023 12.2023

Hind € -11,51 6,08 4,45 -16,08 -2,60 4,02 -0,40 -15,63 -7,71 -0,30 -8,72

Tabel 1 andmetest nähtub, et alates jaanuarist 2023 ei ole ebabilansi hinnas olev täiendav

neutraalsuse lisakomponent probleemteemaks, kuna Balti süsteemihaldurid ei osta enam

Venemaa elektrisüsteemilt avatud tarne teenust. Elering tõi välja, et täna ei ole bilansiteenuse

kuludes reguleerimisvõimsuste hankimise kulukomponenti, mistõttu ei ole

neutraalsuskomponendi kulu võrreldav olukorraga, kui liitume Mandri-Euroopa

sünkroonalaga.

Avaliku konsultatsiooni käigus on tehtud ettepanek, et arvata neutraalsuskulu komponendi

kululiik bilansiteenuse hinnast välja ning hüvitada see kulu ülekandetasude kaudu. Elering

selgitab, et bilansivastutuse tagamine ei ole otseselt seotud ülekandevõrgu füüsilise käitamisega

ega võrguteenuse pakkumisega. ELTS alusel on bilansivastutus iga turuosalise kohustus tagada,

et tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning tema

poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus on

tasakaalus. See tähendab, et elektrisüsteemiga ühendatud kõik tootjad ja tarbijad vastutavad

süsteemi tasakaalu eest, aidates kaasa sellele, et elektritootmine ja tarbimine oleksid omavahel

tasakaalus. Sellest tulenevalt on Eleringi seisukoht jätkuvalt, et süsteemi tasakaalustamiseks

kulud ei peaks olema ülekandetasude osa.

11 (18)

Avaliku konsultatsiooni käigus on laekunud ettepanek, et neutraalsuskulu komponent tuleb

arvata bilansiteenuse hinda sisse ja rakendada sotsialiseerituna ainult elektrienergia tarbimisele

(mitte elektri tootmisele). Elering selgitab, et vastavalt EBGL artikkel 44 lõikele 1 tuleb

süsteemihalduril bilansiteenuse osutamisel tagada finantsneutraalsus. Bilansiteenuse kulud

võib jaotada kolme gruppi:

a) Konkreetse perioodi tasakaalustamisega seotud kulud – reguleerimisenergia ostu- ja

müügi kulud ja süsteemiväline ebabilansi kulu;

b) Bilansiteenuse administratiivkulud – süsteemihalduri kulud bilansiteenusega seotud

personalile, IT süsteemidele ja üldkuludele;

c) Reguleerimisvõimsuste hankimise kulud – kogu elektrisüsteemi bilansivastutuse ja

varustuskindluse tagamiseks ette ostetavad reguleerimisvõimsused Mandri-Euroopa

sünkroonala, Euroopa üleste elektrisüsteemi võrgueeskirjade ning süsteemivastutuse tagamise

tingimuste alusel.

Punkti (a) kulud tuleb võimalikus mahus katta ebabilansi hinnaga. Kui liitume Mandri-Euroopa

sünkroonalaga, siis süsteemiväline ebabilansi kulu selgub ligi 6 kuud hiljem. Hindame selle

kulu suurust pigem mõistlikuks, kulu ebabilansi hinnast välja võtmisel väldime prognoosina

ebabilansi hinna mõjutamist vale kulukomponendiga.

Punkti (b) kulude metoodika on olemas ja rakendatud, süsteemihalduri bilansiteenuse

administratiivkulud kaetakse läbi bilansiteenuse tasude tootmisele ja tarbimisele

(bilansihaldurite kaudu).

Punkti (c) kulude katmiseks puudub kinnitatud metoodika. Eleringi poolt esitatud ettepanek on

rakendada reguleerimisvõimsuste hankimise katteks sama struktuur, mis on kasutusel

bilansiteenuse administratiivkulude katteks ehk tariifid tootmisele ja tarbimisele (arveldus

bilansihaldurite kaudu).

30.01.2024 toimunud Balti elektri töögrupis tõid Balti süsteemihaldurid välja, et kõige parem

lahendus on, kui reguleerimisvõimsustega seonduvad kulud kaetakse turuosaliste

(tarbijate/tootjate) poolt proportsionaalselt vastavalt tarbimise/tootmise kogusele. Ühtlasi

kinnitasid Balti riikide süsteemihaldurid kavatsust bilansienergia hinnametoodikate muudatuste

osas teha ettepanek asjaomastele riiklikele reguleerivatele asutustele (ja rakendada uut

metoodikat hiljemalt 02.2025) ning saavutada teatud osas ühtlustatud lähenemine metoodikate

osas Baltikumis. Balti süsteemihaldurite ühisettekanne on lisas 2.

Elering on Metoodikas sätestanud järgneva:

"2.5 Bilansiteenuse tasud, mille kaudu süsteemihaldur katab bilansiteenuse administratiivkulu,

tasakaalustamise neutraalsuskulu ja reguleerimisvõimsuse hankimise kulu jagunevad

tariifideks:

2.5.1 Ebabilansi tariif, mis rakendatakse bilansihalduri ebabilansi kogusele selgitusperioodis

(absoluutväärtusena) ning mille kaudu süsteemihaldur katab 50% määras oma bilansiteenuse

administratiivkulusid;

2.5.2 Tootmise ja tarbimise tariif, mis rakendatakse bilansihalduri bilansipiirkonnas mõõdetud

tootmise ja tarbimise koguste summale ning mille kaudu süsteemihaldur katab muud punktis

2.3 loetletud bilansiteenuse kulud, mida ei saanud katta kas bilansienergia hinna ja ebabilansi

tariifi kaudu;“

Konkurentsiamet on palunud Eleringil prognoosida kuidas mõjutavad metoodika muudatused

bilansiteenuse hinda (mis on tariifid ja kulu turuosalistele) turuosaliste lõikes, kui

bilansiteenuse kulu kaetakse tootmise ja tarbimise tariifide kaudu.

12 (18)

Elering on täiendavalt selgitanud, et bilansiteenuse kulud jagunevad kolmeks:

1. Ebabilansi hind €/MWh, mis kujuneb iga bilansiperioodi kohta ühesuunalisena ning

lähtub reguleerimisenergia hinnast

a. Ühesuunaline hind tähendab, et bilansihaldur, kes oma ebabilansiga oli kogu

süsteemiga vastassuunas saab soodsamat hinda ja vastupidi (näiteks kui ülejäägi

tõttu on ebabilansi hind 0 eurot, siis puudujäägis turuosaline ostab elektri 0

euroga ning vastupidi, ülejäägi põhjustajal tuleb süsteemihaldurile müüa

ebabilansina elekter 0 euroga).

2. Bilansiteenuse administratiivkulude tariifid tänase seisuga on toodud tabelis 2

Tabel 2. Bilansiteenuse administratiivkulude tariifid. Allikas: Elering

Administratiivkulu tariif €/MWh

Ebabilansi tasu (ebabilansi kogus

absoluutväärtuses)

0,81 €/MWh

Bilansiportfellis tootmine 0,08 €/MWh

Bilansiportfellis tarbimine 0,08 €/MWh

Esitatud Metoodikaettepanek ei suurenda ega muuda administratiivkulude struktuuri/tasusid,

küll aga kuna järgnevatel aastael lisandub IT platvorme/süsteeme, võib eeldada ka kulude

kasvu, kuid olemuselt on pigem madal suurusjärk - täna 0,08.

3. Bilansiteenuse täiendavad tariifid, mis on vajalikud reguleerimisvõimsuste hankimise

katteks ning Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumisel süsteemivälise ebabilansi

tasumiseks.

Eleringi hinnangul ei ole täna selge, milliseks bilansiteenuse tootmise ja tarbimise kulu ja tariif

kujuneb, alguspunktina tuleb tariif arvutada prognoosandmetest (hangitav kogus, maksumus)

+ tarbimise + tootmise koguse prognoos. Vastavalt Metoodikale hakkaks Elering tariife

muutma regulaarselt sõltuvalt kuludest (põhivõrguettevõtja finantsneutraalsuse eesmärk). Tariif

saaks olema igale bilansihaldurile (sh turuosalisele) sama. Bilansiportfellide suurusjärgud on

avaldatud Eleringi kodulehel5.

Tabelis 3 on toodud variandid, mis näitavad tariifi suurusjärku, kui hinnata tarbimise ja tootmise

summaarseks koguseks 12 TWh aastas.

Tabel 3. Tariifide prognoositavad suurusjärgud. Allikas: Elering

Prognoos 1 Prognoos 2 Prognoos 3

Tarbimine + tootmine bilansipiirkonnas

GWh 12000 12000 12000

Reguleerimisvõimsuste hankimine +

ebabilanss CESA-ga*, mEUR 20 30 45

Tariifi hinnang tootmisele ja tarbimisele

portfellis €/MWh 1,7 2,5 3,8

5 https://elering.ee/bilansiportfellide-osakaalud-2024

13 (18)

*Mandri-Euroopa sagedusalas saab süsteemivälise ebabilansi arveldus toimuma ca 6 kuud

hiljem protsessina, aga kui 15 min ISP ebabilanss on nullilähedane, siis peaksid ka kulud olema

minimaalsed

5. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud Metoodika kohta

Haldusmenetluse seaduse § 4 järgi teostab haldusorgan otsustuse tegemisel või erinevate

otsustuste vahel valimisel kaalutlusõigust, mida tuleb teostada arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve.

Regionaalse konkurentsivõime tagamiseks on oluline püüda ühtlustada põhimõtteid üle kogu

Põhja-Baltikumi regiooni, et tagada piiriülene konkurentsivõime. Kui Eestis rakendatakse

sarnast tariifistruktuuri nagu Põhjamaades, mis näeb ette kulude jagunemist elektri tootjatele ja

tarbijatele, on sellel oluline mõju mõlemale osapoolele. Näiteks tarbijatele toob see kaasa

madalama tariifi, soosides nende konkurentsivõimet. Tootjad, kes osalevad

reguleerimisvõimsuste pakkumises, kompenseerivad oma kulud läbi selle teenuse tasude.

Bilansiteenuse kogumaksumus koosneb bilansienergia hinnast ja bilansiteenuse tasudest.

Bilansiteenuse tasud on täiendavad tariifid, mille kaudu süsteemihaldur katab bilansiteenuse

administratiivkulu, tasakaalustamise neutraalsuskulu ja reguleerimisvõimsuse hankimise kulu.

Ebabilansi vähendamine ei ole mitte bilansiteenuse tasude eesmärk, vaid bilansienergia hinna

eesmärk. Metoodika muudatusega ei muudeta bilansienergia hinnastamise põhimõtteid, need

on jätkuvalt ebabilansipõhised ja annavad jätkuvalt bilansihalduritele samasuguse stiimuli

ebabilansi vähendamiseks nagu varasemalt. Bilansiteenuse tasude eesmärgiks on katta

süsteemihalduri bilansiteenuse osutamisega seotud kulud ning tagada süsteemihalduri

finantsneutraalsus ehk et süsteemihaldur ei saaks nimetatud teenuse osutamisel kasumit ega

kahjumit.

Bilansienergia hinnametoodika ei sotsialiseeri kulusid, mis tekivad otseselt bilansihaldurite

ebabilanssidest konkreetsel perioodil. See tähendab, et kõik aktiveeritud tasakaalustamistarned

bilansihaldurite ebabilansside tõttu saavad olema bilansienergia hinnas ning bilansihaldur, kes

ebabilanssi tekitab, katab ka vastavaid kulusid suurimas mahus.

EBGL artikkel 44 lõike 3 kohaselt võib iga põhivõrguettevõtja koostada lisaks

tasakaaluarveldusele täiendava arveldusmehhanismi, et katta tasakaalustamisvõimsuse

(teisisõnu ka reguleerimisvõimsuse) hankekulud, halduskulud ja tasakaalustamisega seotud

kulud. Eeltoodust lähtudes on bilansiteenuse tasude alla kuuluvad täiendavad tariifid

käsitletavad eraldiseisvana bilansienergia hinnast ning selle hinnastamispõhimõte liikmesriigi

enda valik ehk mille järgi võib täiendavalt bilansienergia hinnale kehtestada eraldiseisvaid

tasusid, mis ei ole bilansienergia hinnastamise põhimõtetega seotud.

Bilansiteenuse tariifistruktuuri ülesehitus põhineb bilansivastutuse põhimõttel, mis on sarnane

Põhjamaade praktikaga. See hõlmab ka reguleerimisvõimsuste hankimise kulusid, mis jaotuvad

nii tootjate kui tarbijate vahel, võimaldades mõlemal kliendigrupil madalamat kulukomponenti.

Reguleerimisvõimsuste hankimisega seonduvad kulud, lisanduvad bilansiteenuse hinda alates

2025. aasta esimesest kvartalist, samaaegselt Balti võimsusturu avamisega6, kus on võimalik

osaleda ka Eesti elektritootjatel. Seega tootjad, kes pakuvad süsteemihaldurile

reguleerimisvõimsusi, saavad oma kulud kompenseeritud, samas need, kes ei paku

reguleerimisvõimsusi süsteemi tasakaalustamiseks, peaksid katma reguleerimisvõimsuste

kulud võrdselt tarbijatega. Selline lähenemine pakub elektritootjatele stiimulit osaleda Balti

6 https://www.elering.ee/sites/default/files/2023-08/Baltic_balancing_Roadmap%2021.08.2023.pdf

14 (18)

võimsusturul ning aitab elavdada loodavat võimsusturgu, mis tõstab turu likviidsust ja aitab

tagada varustuskindlust. See omakorda annab võimaluse turul soodsamate hindade

väljakujunemiseks. Eestis ja Baltikumis ei ole seni elektritootmisele rakendatud täiendavaid

võrgu kasutamise tariife ega bilansiteenuse tariife, erinevalt Põhjamaadest. Kui vaadelda

elektritootmise osakaalu energiabilansis, ei ole Põhjamaade mudel kahjustanud sealset

energiatootmise võimekust.

Tarbimise ja tootmise vahel jaotatav reguleerimisvõimsuse hankimise kulu on oma olemuselt

elektrisüsteemi tasakaalustamise garant kogu ühiskonnale. Bilansiteenuse tasud, sealhulgas ka

reguleerimisvõimsuse hankimise kulud, on oma olemuselt suuremas ulatuses püsikulud, mis ei

ole otseselt seotud ebabilansi kogusega. Vastavate reguleerimisvõimsuste kulude jagamine

tegeliku tootmise ja tarbimise mahuga aitab kaasa kulude õiglasemale ja soodsamale

jaotamisele kliendiportfelli MWh põhiselt, mis loob bilansihalduritele võrdsemad võimalused

jaeturul tegutsemiseks ja klientidele võimaluse saada erinevatelt elektrimüüjatelt paremaid

pakkumisi, tagamaks paremat konkurentsi ning tarbijaid soodustavat olukorda. Kui jagada

kulud ainult tarbimise mahuga, siis langeb suurem koormus tarbijatele, samas kui tootjate panus

süsteemi tasakaalu säilitamisel jääb arvestamata. Kulude jagamine tootmise ja tarbimise vahel

tähendab, et mõlemad pooled panustavad võrdselt reguleerimisvõimsuste kulude katmisesse,

mis peegeldab nende mõlema osalust süsteemi tasakaalu säilitamisel.

Bilansiteenuse tasu arvestamine ebabilansi põhiselt loob väiksematele bilansihalduritele

ebavõrdsemad tingimused turukontekstis tegutsemiseks, kuna nende ebabilansid on tulenevalt

väiksemast portfellist protsentuaalselt suuremad, peavad nad protsentuaalselt MWh peale

maksma oluliselt kõrgemat bilansiteenuse tasu ning seeläbi võib kannatada nende võimekus

pakkuda klientidele konkurentsivõimelise hinnaga teenust. 10.10.2023 kirjas kinnitas Soome

regulaator Konkurentsiametile, et Eleringi ettepanek bilansienergia hinnastruktuurile on

samasugune Soome bilansienergia struktuuriga.

Metoodika kohaselt peab Elering pidama arvestust bilansienergia hinna ja tasude kujunemise

kohta ning avaldama veebilehel bilansienergia hinna ja bilansiteenuse tasude tariifid hiljemalt

kaks (2) kuud enne tariifi rakendamise aruandeperioodi, et vähendada prognoositud versus

tegelike kulude haldusega seotud finantsneutraalsuse viidet. Kuna bilansiteenuse tasude tariifid

ei ole Metoodika kohaselt bilansienergia hinnas ning läbi bilansihaldurite avatud tarnijad

edastavad tariifikomponendid oma klientidele (tarbijad ja tootjad), peaks olema kaks (2) kuud

etteteatamise aeg ka turuosalistele piisav ning pigem tagama ajakohasema finantsneutraalsuse

halduse. Bilansipiirkonnas tootmise ja tarbimise tariif on läbi bilansihaldurite avatud tarnijatel

võimalik elektrilepingutes kajastada eraldiseisvalt muudest tasudest, mis võimaldab

reguleerimisvõimsuse hankimisega seonduvad kulud hinnastada lõppkliendile.

Konkurentsiamet on oma varasemas otsuses nr 7-10/2019-013 „Elering AS bilansiteenuse

hinna arvutamise metoodika kooskõlastamine“ ja nimetatud otsusega seonduvas haldusasjas nr

3-20-180 põhjendanud administratiivkulu osalist jaotumist tootmis- ja tarbimisportfellide

mahus kõigile bilansihalduritele, kuna administratiivkulu jaotamine lisaks ebabilansile ka

tootmise ja tarbimise portfelli vahel tagab bilansihaldurite võrdse kohtlemise ja konkurentsi,

kuivõrd administratiivkulud on oma olemuselt püsikulu laadi ning ei ole sel põhjusel seotud

ebabilansi tekkega. Eleringil on kohustus tagada süsteemi toimimine ka olukorras, kus

ebabilanssi ei teki või selle tekkimine on minimaalne. Seega on administratiivkulu kõigi

bilansihaldurite huvides. Ei eelnimetatud, ega ka käesoleva otsusega ei ole muudetud ega

muudeta bilansienergia hinnastamise põhimõtteid, need on jätkuvalt ebabilansipõhised ja

annavad jätkuvalt bilansihalduritele samasuguse stiimuli ebabilansi vähendamiseks nagu

varasemalt. Kuna administratiivkulu hinna eesmärk on tagada süsteemihaldurile bilansiteenuse

osutamiseks vajalike ja põhjendatud kulude katmine, seejuures järgides, et süsteemihaldur ei

15 (18)

saaks nimetatud teenuse osutamisel kasumit ega kahjumit. EBGL artikkel 44 lõige 3 lubab

rakendada eraldiseisvaid hinnastamismehhanisme, katta tasakaalustamisvõimsuse

(reguleerimisvõimsuse) hankekulud, halduskulud ja tasakaalustamisega seotud kulud.

Administratiivkulu, mille eesmärk on katta süsteemihalduri bilansiteenuse osutamisega seotud

kulud ning tagada süsteemihalduri finantsneutraalsus, ongi käsitatav sellise tasuna.

Administratiivkulu osas on Konkurentsiamet otsuses nr 7-10/2019-013 toonud lisaks välja, et

administratiivkulu tekib süsteemihalduril lisaks püsikuludele ka ebabilansi haldamisest

tekkivatest kuludest, millest tulenevalt on põhjendatud rakendada administratiivkulude puhul

hübriidmudelit, kus administratiivkulu jaotatakse mitme komponendi alusel, nii ebabilansi kui

tootmise- ja tarbimise portfellide järgi. Administratiivkulu jagamine bilansihalduritele

hübriidmudeli lahenduses võtab arvesse administratiivkulu tekke põhjused (ebabilanss ning

portfelli halduste püsikulu). Kulude proportsiooni puhul on ette nähtud, et infotehnoloogilised

ja tööjõukulud jagunevad bilansiplaneerimise ja ebabilansi puhul võrdselt. See tugineb Eleringi

poolsel hinnangul kulude mahtudest. Eleringi hinnangul on infotehnoloogiliste ja tööjõukulude

jagunemist ebabilansi haldamise ja ülejäänud bilansiteenuse vahel raske eristada ja hinnata,

seetõttu on kasutusel lahendus, kus antud kulud jagunevad kahe komponendi vahel võrdselt

ning ülejäänud tekkivad kulud, mis on nii-öelda püsikulu, arvestatakse täismahus bilansiteenuse

tootmise/tarbimise komponendi alla.

Konkurentsiamet jääb otsuses nr 7-10/2019-013 „Elering AS bilansiteenuse hinna arvutamise

metoodika kooskõlastamine“ ja nimetatud otsusega seonduvas haldusasjas nr 3-20-180 toodud

seisukohale, et bilansiteenuse administratiivkulude osaline jaotumine tootmis- ja

tarbimisportfellide mahus kõigile bilansihalduritele tagab bilansihalduse teenuse

administratiivkulude võrdsema jaotuse kliendiportfelli MWh põhiselt, mis loob

bilansihalduritele võrdsemad võimalused jaeturul tegutsemiseks ja klientidele võimaluse saada

erinevatelt elektrimüüjatelt paremaid pakkumisi, tagamaks paremat konkurentsi ning tarbijaid

soodustavat olukorda. Selline lähenemine on kooskõlas EBGL-ist ja ELTS-ist tulenevate

alustega.

Konkurentsiamet hindas Eleringi poolt esitatud Metoodikat ELTS-is ning EBGL artikli 44 all

ette nähtud põhimõtete alusel, võttes mh arvesse varasemas otsuses nr 7-10/2019-013 toodud

asjakohaseid aluseid. Amet on seisukohal, et Metoodikas elektrisüsteemi tasakaalustamise

neutraalsuskulu ebabilansi tunnihinnast väljavõtmine ning sarnaselt Põhjamaade mudeliga

täiendavate elektrisüsteemi tasakaalustamise kulude (reguleerimisvõimsuse hankimise kulu ja

tasakaalustamise neutraalsuskulu) kogumine bilansiteenuse tootmise ja tarbimise tariifide

kaudu tagab suurema läbipaistvuse bilansienergia hinna ja bilansiteenuse tasude kujunemisel

ning aitab tagada süsteemihalduri finantsneutraalsust. Bilansienergia hinna osas tagab

Metoodika EBGL artikli 44 all ette nähtud põhimõtted, mille alusel bilansienergia hind kujuneb

energia reaalaja väärtuse alusel ning bilansihaldurid maksavad bilansienergia eest ebabilansi

alusel, tagades stiimuli hoida oma portfelli tasakaalus. Konkurentsiamet nõustub ka Eleringi

seisukohaga, et süsteemi tasakaalustamiseks kulud ei peaks olema ülekandetasude osa, kuna

bilansivastutuse tagamine ei ole otseselt seotud ülekandevõrgu füüsilise käitamisega ega

võrguteenuse pakkumisega. ELTS alusel on bilansivastutus iga turuosalise kohustus tagada, et

tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning tema poolt

samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus on tasakaalus.

See tähendab, et elektrisüsteemiga ühendatud kõik tootjad ja tarbijad vastutavad süsteemi

tasakaalu eest, aidates kaasa sellele, et elektritootmine ja tarbimine oleksid omavahel

tasakaalus.

Soomes kaetakse reguleerimisvõimsuse hankimise kulud kombineerituna bilansiteenuse

tootmise ja tarbimise tariifist ja ülekandevõrgu tariifist. Sealhulgas, kogudes 100% sageduse

hoidmise reservide (normaaltalitlus) (FCR-N) kuludest, 100% automaatsete sageduse

16 (18)

taastamise reservide (aFRR) kuludest ja 80% manuaalsete sageduse taastamise reservide

(mFRR) kuludest bilansiteenusest. Ülekandevõrgu tariifist kogutakse 20% mFRR kuludest ja

100% sageduse hoidmise reservide (häiringute jaoks) (FDR-D) kuludest7.

Menetluse kestel küsis Konkurentsiamet turuosaliste arvamust Metoodikast tuleneva

arvelduspõhimõtte, mille kohaselt täiendavaid elektrisüsteemi tasakaalustamise kulusid

(reguleerimisvõimsuse hankimise kulu ja tasakaalustamise neutraalsuskulu) kogutakse

bilansiteenuse tootmise ja tarbimise tariifide kaudu, rakendumise tähtaja kohta. Võttes arvesse

bilansihalduritelt saadud tagasisidet Metoodika rakendumise tähtaja kohta ning kaaludes

põhjendatud huve, arvestades mh, et 2025. aastaks on bilansihalduritel osa elektrilepinguid juba

sõlmitud (sõlmitud elektrilepingutes kokkulepitud marginaalides ei ole selliste kuludega

arvestatud) ning enne Balti võimsusturu avamist ei ole selge milliseks kujuneb bilansiteenuse

tootmise ja tarbimise kulu ja tariif, peab Konkurentsiamet põhjendatuks, et Metoodikast

tuleneva eeltoodud arvelduspõhimõtte alusel katab ühekordse meetmena 2025. aastal

süsteemihaldur mFRR võimsuse hankimise kulu 20% ulatuses ülekandevõrgu tariifist (sarnaselt

Soomele). Üleminekuperioodi ette nägemine annab bilansihalduritele piisava aja selle mõjude

arvesse võtmiseks oma ärimudelis ja teenuste hinnakirjas.

Konkurentsiamet võtab ülekandevõrgu tariifi menetluses arvesse süsteemihaldurile kaasnevaid

täiendavaid kulusid seoses mFRR võimsuse hankimisega 2025. aastal.

Konkurentsiamet on seisukohal, et Metoodika muudatused on kooskõlas Määruse artiklis 44

sätestatud põhimõtetega, tagades bilansihaldurite võrdse kohtlemise ning soodustab

turuosaliste vahelist konkurentsi. Metoodika muudatused on turusoliste huvisid silmas pidades

proportsionaalsed ning ei ole ülemäära koormavad.

6. Kokkuvõte

ELTS § 53 lõike 6 kohaselt süsteemihaldur töötab välja ja esitab Konkurentsiametile

kooskõlastamiseks bilansiteenuse hinna arvutamise metoodika.

ELTS § 53 lõige 1 näeb ette, et kauplemisperioodil käesoleva seaduse § 51 lõigete 1 ja 2

kohaselt bilansihaldurile müüdud või bilansihalduri müüdud bilansienergia hinna määrab

käesoleva seaduse ja bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu kohaselt süsteemihaldur pärast

kauplemisperioodi lõppemist.

ELTS § 53 lõige 2 näeb ette, et süsteemihaldur lähtub bilansiteenuse osutamisel komisjoni

määruse (EL) 2017/2195 artiklis 44 sätestatud põhimõtetest.

EBGL artikkel 44 lõike 1 kohaselt, arveldamisega:

a) tuleb anda asjakohased majanduslikud signaalid, mis kajastavad tasakaalustamatuse

olukorda;

b) tuleb tagada, et tasakaaluarveldamisel lähtutakse hinnast, mis kajastab energia väärtust

reaalajas;

c) tuleb anda tasakaaluhalduritele stiimul tagada tasakaal või taastada süsteemi tasakaal;

d) tuleb hõlbustada tasakaaluarveldusmehhanismide ühtlustamist;

e) tuleb anda põhivõrguettevõtjatele stiimul täita määruse (EL) 2017/1485 artiklite 127, 153,

157 ja 160 kohaseid kohustusi;

f) tuleb vältida negatiivsete stiimulite andmist tasakaaluhalduritele, tasakaalustamisteenuse

7 https://www.fingrid.fi/en/electricity-market/reserves_and_balancing/#covering-of-costs

17 (18)

osutajatele ja põhivõrguettevõtjatele;

g) tuleb soodustada turuosaliste vahelist konkurentsi;

h) tuleb anda tasakaalustamisteenuse osutajatele stiimul pakkuda ja tarnida ühendavale

põhivõrguettevõtjale tasakaalustamisteenuseid;

i) tuleb tagada kõigi põhivõrguettevõtjate rahaline neutraalsus.

EBGL artikkel 44 lõike 2 kohaselt iga asjakohane reguleeriv asutus tagab kooskõlas direktiivi

2009/72/EÜ artikliga 37, et ükski tema pädevusse kuuluv põhivõrguettevõtja ei saa asjaomase

reguleeriva asutuse kindlaksmääratud reguleerimisperioodil majanduslikku kasu ega kahju V

jaotise 2., 3. ja 4. peatüki kohase arvelduse tulemusel ning et V jaotise 2., 3. ja 4. peatüki kohase

arvelduse positiivne või negatiivne rahaline tulemus antakse edasi võrgu kasutajatele kooskõlas

liikmesriigis kohaldatavate eeskirjadega.

EBGL artikkel 44 lõike 3 kohaselt iga põhivõrguettevõtja võib koostada ettepaneku luua lisaks

tasakaaluarveldusele täiendav arveldusmehhanism, et katta tasakaalustamisvõimsuse

hankekulud vastavalt V jaotise 5. peatükile, halduskulud ja tasakaalustamisega seotud kulud.

Täiendavat arveldusmehhanismi kohaldatakse tasakaaluhaldurite suhtes. Selleks tuleks

soovitavalt võtta kasutusele nappusel põhineva hinnakujunduse funktsioon. Kui

põhivõrguettevõtjad valivad mõne teise mehhanismi, peavad nad seda oma ettepanekus

põhjendama. Kõnealuse ettepaneku peavad heaks kiitma asjakohased reguleerivad asutused.

ELTS § 53 lõige 3 näeb ette, et süsteemihaldur võib bilansienergia hinna kujundamisel eelistada

neid turuosalisi, kelle kauplemisperioodi bilansist kõrvalekalle on vastupidine kogu süsteemi

bilansist kõrvalekaldele samal kauplemisperioodil, võrreldes turuosalistega, kelle bilansist

kõrvalekalle samal kauplemisperioodil on samasuunaline kogu süsteemi bilansist

kõrvalekaldega.

ELTS § 93 lõige 6 punkti 6 kohaselt Konkurentsiamet väljastab ELTS-is sätestatud juhul

kooskõlastamise otsuseid.

Konkurentsiamet on peale turuosalistega konsulteerimist läbi töötanud Eleringi poolt

20.03.2024 kooskõlastamiseks esitatud Metoodika muudatusettepanekud.

Kooskõlastamiseks esitatud Metoodika muudatusettepanekud ei ole vastuolus ELTS § 53

lõigetega 1, 2 ja 3.

Metoodika on süsteemihalduri ja bilansihaldurite õiguste ning kohustuste osas tasakaalus ning

võimaldavad mõlemal poolel realiseerida nii seadusest kui lepingust tulenevaid õigusi ja

kohustusi. Samuti tagavad muudatused bilansihaldurite võrdse kohtlemise ning soodustavad

konkurentsi. Metoodika muudatused on turusoliste huvisid silmas pidades proportsionaalsed ning

ei ole ülemäära koormavad.

Arvestades eeltoodut ja tuginedes ELTS § 53 lõikele 6 ja § 93 lõike 6 punktile 6

otsustan:

1. kooskõlastada Elering AS poolt 20.03.2024 Konkurentsiametile esitatud Elering AS

bilansiteenuse hinna arvutamise muudetud Metoodika täies ulatuses vastavalt käesoleva

otsuse lisale 1, võttes arvesse, et Metoodika muudatused, mille kohaselt

reguleerimisvõimsuse hankimise ja elektrisüsteemi tasakaalustamise neutraalsuskulu

kogub süsteemihaldur bilansiteenuse tootmise ja tarbimise tariifide kaudu, rakenduvad

alates 01.01.2025.

2. Ühekordse meetmena katab süsteemihaldur 2025. aastal käsitsi aktiveeritavate

reguleerimisvõimsuste (mFRR) hankimise kuludest 20% ulatuses ülekandevõrgu tariifist

18 (18)

(sh ei sisalda süsteemihalduri enda omanduses oleva avariireservelektrijaama kulusid),

vastavalt Metoodika punktile 2.11.

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30

päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus

Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Lisa 1: Elering AS elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika

Lisa 2: Balti süsteemihaldurite ettekanne