Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-2/1724-5 |
Registreeritud | 06.08.2024 |
Sünkroonitud | 07.08.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega |
Toimik | 2-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Töötukassa |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Töötukassa |
Vastutaja | Triin Tõnisson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Digimajanduse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Eesti Töötukassa Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500
[email protected] • www.tootukassa.ee
Hr Erkki Keldo Teie 21.06.2024 nr 2-2/1724-1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Meie 05.08.2024 nr 1-11/24/6659
Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise eelnõu
kohta arvamuse avaldamine
Austatud minister
Eesti Töötukassa on avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise eelnõu ja seletuskirja
kohta järgmised tähelepanekud ja ettepanekud:
1) Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt võib aru saada, et andmeedastuse nõusoleku süsteemi
kasutamine on kohustuslik kõigi riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel.
Seletuskirja kohaselt on andmeedastuse nõusoleku süsteemiga liitumine vabatahtlik ja
süsteemi kasutuselevõtt tuleb ette näha eriseaduses. Palume selgelt ja üheselt mõistetavalt
sätestada ja seletuskirjas selgitada, mis juhtudel nimetatud süsteemiga liidestumine on
kohustuslik. Juhul, kui süsteemiga liitumine nõuab selle ettenägemist eriseaduses, siis
palume eelnõu täiendada vastavalt.
Juhul, kui andmeedastuse nõusoleku süsteemiga liitumine on kohustuslik, siis tuleks eelnõus
reguleerida erisus, mis võimaldaks nõusoleku süsteemiga liitumata edasi kasutada juba
kasutuses olevaid nõusolekute andmise infosüsteeme. Näiteks töötleb töötukassa isiku
nõusolekul isikuandmeid 01.07.2016 jõustunud töövõimetoetuse seaduse § 6 lg 1 alusel,
mille kohaselt annab isik töövõime hindamise taotluse esitamisel nõusoleku töövõime
hindamisel tema kohta tervise infosüsteemis olevate andmete kasutamiseks. Seaduse
rakendamiseks on töötukassas arendatud ja alates 01.06.2017 rakendatud taotluste
menetlemise infosüsteem, milles muuhulgas toimub ka isiku nõusoleku andmine ja
andmevahetus tervise infosüsteemiga. Selle asemel andmeedastuse nõusoleku süsteemi
kasutamine nõuaks uusi IT arendusi ja kulusid.
2) Eelnõust ei nähtu, kas andmekogudele jääb ka mingi õiguslik võimalus andmete
edastamisest keeldumiseks. Näiteks kui andmekogu vastutaval töötlejal ei ole ressurssi
sellise andmevahetuse loomiseks või kui andmete edastamine ei ole põhjendatud. Vastava
õiguse reguleerimine rakendusaktis ei ole piisav, vaid peaks tulenema seadusest. Palume
eelnõusse lisada säte, mille alusel oleks andmekogu vastutaval töötlejal õigus keelduda
vastava võime loomisest, muuhulgas juhul, kui see takistab avalike ülesannete täitmist või on
ebaproportsionaalselt kulukas või kui andmete edastamine ei ole põhjendatud.
3) Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, miks ja mis juhtudel on vajalik andmeedastuse
nõusoleku süsteemi kasutuselevõtmine asutustevahelises andmevahetuses. Üldjuhul töötleb
avaliku sektori asutus isikuandmeid oma seadusjärgse kohustuse täitmiseks, avalikes huvides
oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks, mitte andmesubjekti nõusoleku
alusel. IKÜM art 20 lg 3 kohaselt ei kohaldata andmete ülekandmise õigust andmete
töötlemise suhtes, mis on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku
võimu teostamiseks. Palume eelnõu ja seletuskirja vastavalt täpsustada, et selgelt välja
tuleks, mis juhtudel tuleb andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutada asutustevahelises
andmevahetuses.
4) Eelnõus ja seletuskirjas vajaks täpsustamist, kes hindab andmeid päriva eraettevõtte IT
pädevust nii x-teega liitumise pädevuse, andmete säilitamise turvalisuse kui andmekaitse
nõuete järgimise osas. Töötukassa hinnangul võiks see toimuda keskselt, näiteks RIA poolt,
et oleks tagatud nõuete ühesugune rakendamine ning kontroll nõuete täitmise ja meetmete
rakendamise üle.
5) Seletuskirja kohaselt ei ole andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutusele võtmisega
seotud infosüsteemide arendamise, lepingute sõlmimise ja taotluste lahendamisega seotud
tegevused kulu- ega ajamahukad. Töötukassa hinnangul toob see siiski kaasa arvestatava
kulude suurenemise nii infosüsteemide arendamise ja testimise, kui ka taotluste lahendamise,
põhjendatuse kontrollimise ning lepingute sõlmimise ja korrektse täitmise jälgimisega
seoses. Samuti suureneksid kulud teenuse toimimise tagamisele ja klientide nõustamisele
seoses nõusolekute andmise ja tagasivõtmisega. Kuna andmekogu vastutava töötleja IT
arenduste ja personaliga soetud kulud suurenevad oluliselt, palume seletuskirja vastavalt
täiendada.
6) Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras. Juhul, kui andmeedastuse nõusoleku
süsteemi kasutamine on kohustuslik, siis tuleks eelnõus ette näha üleminekuaeg, mis
võimaldaks infosüsteemide arendusteks ja personalikuludeks vahendeid planeerida ning
rakendamiseks vajalikud ettevalmistused teha.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meelis Paavel
juhatuse esimees
Sirlis Sõmer-Kull
Brit Rammul
Indrek Mõttus
Ira Songisepp
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|