Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Njord Advokaadibüroo OÜ

Telliskivi tn 60/2

Tallinn 10412

Teie: 11.07.2024

Meie: 06.08.2024 nr 11-1/2024-096-2

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]

Vastus selgitustaotlusele

Lugupeetud Grete Savila

Esitasite 11.07.2024 Konkurentsiametile selgitustaotluse, milles palusite selgitusi

põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadusest

(edaspidi PTEKS) tulenevate mõistete ja nõuete kohta.

Täname pöördumise eest! Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet vastused Teie poolt esitatud

küsimustele. Seejuures mainime, et kuivõrd osad Teie küsimused puudutavad selgituste andmist

õigusaktide kohta, mis ei kuulu Konkurentsiameti pädevusse (nt tubaka- ja alkoholiseadus), siis

lähtub Konkurentsiamet selgituste andmisel eelkõige PTEKS-ist.

1. Kas ja millistele tubakatoodetele tubakaseaduse (edaspidi TubS) tähenduses

PTEKS kohaldub?

Selgitame, et PTEKS-is sätestatud toidu ja põllumajandustoote termin on määratletud Euroopa

Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) I lisa kaudu, mistõttu ei saa selle mõiste tõlgendust

tuletada muudest õigusaktidest, kõnealusel juhul tubakaseadusest.

PTEKS § 3 lg 1 sätestab, et põllumajandustoode ja toit käesoleva seaduse tähenduses on ELTL

I lisas nimetatud toode või selles lisas nimetamata toode, mis on töödeldud toiduks samas lisas

nimetatud toodet kasutades. ELTL I lisa viitab ka konkreetsele kategooriale kombineeritud

nomenklatuuri (KN) süsteemis, mida Euroopa Liit kasutab toodete klassifitseerimiseks.

Vastavalt sellele lepingu lisale liigitub tubakas, töötlemata, tubakajäätmed rubriiki 2401. ELTL

I lisa tõlgendatakse kooskõlas Euroopa Komisjoni 26.09.2023 rakendusmäärusega 2023/2364,

millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva

nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa1. Nimetatud määruses kirjeldatakse tooterühmi

1 Kättesaadav arvutivõrgus: https://publications.europa.eu/resource/cellar/8b409cb3-778f-11ee-99ba-

01aa75ed71a1.0008.03/DOC_1

2 (5)

üksikasjalikumalt ja vastavalt sellele määrusele kuuluvad rubriiki nr 2401 eemaldamata

leherootsudega tubakas, osaliselt või täielikult eemaldatud leherootsudega tubakas ning

tubakajäätmed. Iga tootekategooria, sealhulgas rubriigi 2401, sisustamisel on abiks ka

Komisjoni välja töötatud KN-i selgitavad märkused2, aga ka HS-i selgitavad märkused.3

Näiteks nähtub eelnevalt mainitud materjalidest, et rubriigi 2401 alla ei kuulu sigarid, manilla

sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka asendajatest (need kuuluvad eraldi rubriik

2402) ja muu töödeldud nagu suitsetamistubakas, närimistubakas, nuusktubakas,

„homogeenitud” või “taastatud” tubakas, tubakaekstraktid ja -essentsid (need kuuluvad eraldi

rubriik 2403), jne. Ka ei nähtu, et rubriigi 2401 alla kuuluksid tubakatoodete tarvitamiseks

mõeldud tooted.

2. Kas ja millistele alkohoolsetele jookidele alkoholiseaduse tähenduses PTEKS-ist

tulenevad nõuded ja piirangud kohalduvad? Täiendavalt, kas PTEKS-ist tulenevad

nõuded ja piirangud kohalduvad ka juhul, kui ostja ostab viidatud tooteid mitte tootjalt

vaid edasimüüjalt?

Selgitame, et PTEKS-is sätestatud toidu ja põllumajandustoote termin on määratletud ELTL I

lisa kaudu, mistõttu ei saa selle mõiste tõlgendust tuletada muudest õigusaktidest, kõnealusel

juhul alkoholiseadusest.

ELTL I lisa kohaselt liigituvad põllumajandustooteks ja toiduks PTEKS tähenduses I lisas

nimetatud põllumajandustoodetest valmistatud etüülalkohol vm alkohol, denatureeritud või

denatureerimata, mis tahes kangusega, v.a liköörid jm alkohoolsed joogid või kombineeritud

alkoholitooted (kontsentraatekstraktid) jookide valmistamiseks. ELTL I lisa viitab KN-

süsteemis tootekategooriatele „ex 22.08“ ja „ex 22.09“. Seejuures eesliide „ex“ näitab, et viide

hõlmab ainult teatavaid rubriigi 2208 ja 2209 (praegu 2207 ja 2208) alla kuuluvaid tooteid.

Rakendusmääruse 2023/2364 kohaselt kuulub rubriiki 2207 denatureerimata etüülalkohol

alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust, denatureeritud etüülalkohol ja muud denatureeritud

piiritusjoogid, mis tahes alkoholisisaldusega. Rubriigi 2208 alla kuuluvad denatureerimata

etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust, piiritusjoogid, liköör ja muud alkohoolsed

joogid. Täpsem nimekiri toodetest on leitav Komisjoni rakendusmäärusest 2023/2364.

Täiendavalt selgitame, et põllumajandustoode ja toit PTEKS tähenduses on ka ELTL I lisas

nimetamata toode, mis on töödeldud toiduks samas lisas nimetatud toodet kasutades. See

tähendab, et jook, mis sisaldab ELTL lisas 1 nimetatud koostisosa, on toit, mis kuulub PTEKS

kohaldamisalasse. Seega näiteks kui toit/jook sisaldab ELTL lisas 1 nimetatud suhkrut ning see

on mõeldud inimestele tarbimiseks, liigitub see põllumajandustooteks ja toiduks PTEKS

tähenduses. Seejuures ei ole direktiivis täpsustatud, kui suure koguse lõpp-produktist peab

ELTL lisas 1 nimetatud koostisosa moodustama ning sellest tulenevalt tuleks lähtuda eeldusest,

et kui toit (jook) sisaldab ELTL lisas 1 nimetatud koostisosa, kohaldub selle suhtes PTEKS,

sõltumata kõnealuse koostisosa protsentuaalsest mahust. Näiteks õlu on reeglina valmistatud

teraviljast (ELTL Lisa 1, rühm 10), linnasest (rühm 11) ning tõenäoliselt kasutatakse

kääritamisel ka suhkrut (rühm 17). Karastusjookide ning long drink puhul samuti suhkur või

puuvili (rühm 8).

2 Kättesaadav arvutivõrgus: https://publications.europa.eu/resource/cellar/68d47143-51ee-11e9-a8ed-

01aa75ed71a1.0007.01/DOC_1 3 HS-i selgitavad märkused tootegruppide kohta on kättesaadavad Maksu- ja Tolliameti veebilehel

https://www.emta.ee/ariklient/toll-kaubavahetus/kauba-maksustamine/kaubakoodi-maaramine#harmoneeritud-

nomenklatuur

3 (5)

Vastuseks Teie teisele küsimusele selgitame, et PTEKS § 3 lg 3 kohaselt on müüjaks käesoleva

seaduse tähenduses isik, kes müüb põllumajandustoodet ja toitu ostjale. PTEKS seletuskirjas

on märgitud, et seaduse ja direktiivi (EL) 2019/633 kohaldamiseks on oluline, et toimuks

edasimüük ükskõik kelle vahel (välistatud on müük tarbijale). Kui edasimüüki ei toimu, siis on

tegemist müügiga oma tarbeks ja sellisel juhul direktiivi (EL) 2019/633 ega seadust ei

kohaldata. Seega näiteks tootjad, edasimüüjaid, hulgimüüjaid, vahendajaid ja kokkuostjaid, kes

müüvad põllumajandustoodet ja toitu teisele ettevõtjale võib käsitleda müüjana PTEKS § 3 lg

3 tähenduses.

3. Kas ja mis ulatuses lähevad kosmeetikatooted, sealhulgas kreemid, šampoonid,

seebid, vatipadjad, vatitikud, põllumajandustoote ja toidu mõiste alla, mis on toodetud

ELTL lisas I nimetatud toodete töötlemise tulemusel? Kui kosmeetikatooted on 100%

orgaanilised ja tehtud ELTL I lisas nimetatud toodetest nagu näiteks naturaalne mesi,

õliseemned, ravimtaimed, kas see mõjutab tõlgendust?

PTEKS § 3 lg 1 kohaselt kuuluvad seaduse kohaldamisalasse nii ELTL I lisas nimetatud toode

kui ka ELTL I lisas nimetamata tooted, mis on töödeldud toiduks sama lepingu I lisas nimetatud

toodet kasutades. Viimase puhul peavad PTEKS-i kohaldamisalasse kuulumiseks olema

kumulatiivselt täidetud kaks järgmist kriteeriumit: toode on toodetud ELTL I lisas nimetatud

toodet kasutades (i); saadud toode on mõeldud inimestele toiduna tarvitamiseks (ii). Seega, kui

toit sisaldab ELTL I lisas toodud koostisosa, siis kohaldub PTEKS, samas põllumajandustoote

puhul peab olema tegemist nn toorainega. Naturaalne mesi, õliseemned, ravimtaimed on ELTL

I lisas nimetatud tooted, mistõttu kuuluvad need eraldivõetuna PTEKS-i kohaldamisalasse.

Samas kõnealuste toodete kosmeetikatooteks töötlemisel ei ole enam tegemist inimtoiduga ega

põllumajandustoote toorainega, mistõttu Konkurentsiameti esialgsel hinnangul PTEKS

sellisele lõpptootele ei kohaldu. Kui aga kosmeetikatoodete tootja ostab ELTL I lisas toodud

toorainet kosmeetika tootmiseks, siis sellisele ostu-müügi tehingule kohaldub PTEKS.

4. Kas ja mis ulatuses võivad põllumajandustoodete ja toidu ostja ja müüja kokku

leppida tarnitud toodete tagastamise osas? Kas lisaks PTEKS § 6 lg 1 p-s 1 sätestatud

vorminõudele kohaldub Kliendile veel piiranguid tarnitud toodete tagastamise

kokkulepete sõlmimise osas? Kui põllumajandustoote ja toidu müüja soovib turule tulla

uue tootega, mille edu jaeturul ei ole võimalik ette hinnata, mistõttu lepivad pooled kokku

nö katseajas, mille tulemusel hinnatakse toote atraktiivsust tarbijate seas, koos müümata

jäänud kauba tagastamisega, siis kas viidatud katsetamise periood on kuidagi seadusest

tulenevalt piiratud?

PTEKS § 6 lg 1 p-s 1 sätestatud kokkulepe, mille kohaselt põllumajandustoote ja toidu ostjal

on müüjale lubatud tagastada müümata jäänud kaupa ilma nende või nende kõrvaldamise eest

maksmata jääb lepinguvabaduse raamidesse, st lepingupooltel on õigus otsustada, kas sõlmida

selline kokkulepe või mitte. Seejuures kokkulepe kannab õiguslikke tagajärgi vaid juhul, kui

see on sõlmitud kohustuslikke vorminõudeid järgides – pooltel tuleb sõlmida kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis selge ja ühemõtteline kokkulepe. Kehtivate vorminõuete

sisustamisel tuleb lisaks PTEKS-ile juurde vaadata ka tsiviilseadustiku üldosa seadust (nt TsÜS

§ 79) ja võlaõigusseadust (nt VÕS § 9 jj). Siinkohal on oluline märkida, et säilimisaja ületanud

põllumajandustoote ja toidu puhul ei ole tegemist müümata jäänud kauba, vaid PTEKS § 5 lg

2 tähenduses raiskuläinud tootega. Sellise kauba müüjale tagastamise korral peab ostja maksma

müüjale nii müümata jäänud kaupade eest (kauba hind) kui vajaduse korral ka nende jäätmena

käitlemise eest (jäätmekäitluse kulu).

4 (5)

Täiendavalt märgime, et PTEKS-is ei ole otsest piirangut nn toodete katsetamise perioodi

pikkusele. Samas on oluline, et lepingutingimused oleksid selged ja lähtuksid hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse ka toote omadusi ning turutingimusi. Kokkuvõtvalt

võivad pooled tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest leppida kokku katseperioodi tingimustes

oma äranägemise järgi, samas müümata jäänud toodete tagastamise kokkulepe peab olema

sõlmitud nõuetekohaselt.

5. Kas ja mis ulatuses võivad põllumajandustoodete ja toidu ostja ja müüja kokku

leppida põllumajandustoote ja toidu turundamise ja turustamise kulude katmises? Kas

uue toote osas on seadusega kooskõlas kokkulepe, mille kohaselt nõuab ostja müüjalt

fikseeritud turundustasu, olenevalt sellest kuhu toode paigutatakse ja kas täiendavaid

turundusmaterjale paigaldatakse/lastakse välja või mitte?

PTEKS § 6 lg 1 kohaselt võivad ostja ja müüja kokku leppida, et müüja kannab müüdava

põllumajandustoote ja toidu turundamise (p 4) või turustamise (p 5) tasude maksmises.

Kokkuleppele kehtivad samad vorminõuded, mis kirjeldatud eelmises vastuses. Lisaks, kui

ostja esitab müüjale kõnealuse nõude, siis peab müüja olema ka nõus selle hinnangulise kulu

suurusega. Selleks, et müüja saaks teha informeeritud otsuse esitab ostja müüjale enne tarnimist

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hinnangulise maksesumma ühiku kohta või

maksete koondsumma ning lisaks ka hinnangulised kulud ja nende kulude põhjenduse (PTEKS

§ 6 lg-d 3 ja 4). PTEKS seletuskirjas on märgitud, et PTEKS § 6 lg-s 1 toodud kaubandustavade

loetelu hõlmab muuhulgas kauba paigutamist poeriiulitele, aga ka tegevusi laiemast

kaubandusstrateegiast, mille eesmärgiks on eelkõige suurendada toote müüki. Seega fikseeritud

tasu, olenevalt sellest kuhu toode paigutatakse või kas täiendavaid turundusmaterjale

paigaldatakse, võib Konkurentsiameti esialgsel hinnangul kuuluda PTEKS § 6 lõike 1 lubatud

kaubandustavade loetellu.

6. Kuidas toimub 30-päevase maksetähtaja arvestamine PTEKS-i järgi? Millisel

ajahetkel loetakse tarneperiood lõppenuks? Täpsemalt kui PTEKS-i kohaldamisalasse

kuuluv toode on Kliendi valdusesse tarnitud, kuid kauba mahalaadimine (vastu võtmine)

toimub 1-2 päeva hiljem, siis kas 30-päevane maksetähtaeg hakkab kulgema alates toote

Kliendi territooriumile jõudmisest või hetkest, mil see on maha laetud ja Kliendile üle

antud? Palute kinnitust, kas PTEKS-i järgsete tähtpäevade arvestamisele kohaldub mh

TsÜS § 136 lg 8.

PTEKS § 4 lg 1 sätestab, et müügilepingus ettenähtud põllumajandustoote ja toidu korrapärase

tarnimise korral on keelatud ebaaus kaubandustava, mille kohaselt maksetähtaeg on pikem kui

30 päeva kokkulepitud tarneperioodi lõppemise päevast arvates või kõnealuse tarneperioodi

eest makstava tasu kindlaksmääramise päevast arvates, olenevalt sellest, kumb kuupäev on

hilisem. PTEKS seletuskirja kohaselt tuleb maksetähtpäev arvutada üksnes sellest ajahetkest

kui ostja teab nii makstava summa suurust kui ka toimunud on kauba kohalevedu. Seega

tarneperioodi lõppemise päeva all tuleb mõista perioodi, mille jooksul tooted on tarnitud ehk

kohale toimetatud lepingus määratud kohta. Täiendavalt märgime, et põllumajandustoote ja

toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse PTEKS järgsete tähtpäevade

arvestamisel kohaldatakse ka TsÜS tähtaja arvestamise reegleid, sh TsÜS § 136 lõiget 8, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

5 (5)

7. Kas faktooringu puhul oleks olukord erinev? Palute kinnitust, kas

Konkurentsiamet jagab seisukohta, et PTEKS-ist tulenevad nõuded kohalduvad ka juhul,

kui põllumajandustoote ja toidu müüja peaks sõlmima kolmanda isikuga

faktooringulepingu ehk olema faktooringu kliendiks.

Konkurentsiamet kinnitab, et PTEKS §-s 4 sätestatud maksetähtajad on rangelt kohustuslikud

ning erinevate finantseerimismehhanismide kasutamine ei pikenda maksetähtaegu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristin Truus

jurist

konkurentsi haldusmenetluse valdkond

Kristin Truus

6672457

[email protected]