Kiri

Jaotis B-I/9
Tervisenõudeid käsitlevad juhised
TERVISEKONTROLL JA TERVISETÕEND
1  Meremeeste tervisenõuete kehtestamisel peaksid osalisriigid võtma arvesse tabelis B-I/9 märgitud minimaalseid kehalisi võimeid ja käesoleva jaotise juhiseid, pidades silmas meremeeste erinevaid ülesandeid.
2  Meremeeste tervisenõuete kehtestamisel peaksid osalisriigid järgima ILO/WHO meremeeste merelemineku eelse ja regulaarse tervisekontrolli suunised (ILO/WHO Guidelines for Conducting Pre-Sea and Periodic Medical Fitness Examinations of Seafarers) ja nende uuendatud versioone, ning muid kohaldatavaid rahvusvahelisi suuniseid, mida annavad välja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon,  Rahvusvaheline Mereorganisatsioon ja Maailma Terviseorganisatsioon.
3  Meremeeste tervisekontrolli läbiviimiseks sobib arst, kel on pädevus ja kogemused töötervishoiu või meremeditsiini valdkonnas, kes on töötanud laevaarsti või reederi arstina või on töötanud eelpool nimetatud pädevusi või kogemusi omava isiku järelevalve all.
4  Tervisekontrolli läbiviimiseks kasutatavad ruumid peaksid olema varustatud meremeeste tervisekontrolli jaoks vajalike vahendite ja seadmetega.
5  Administratsioonid peaksid tagama tunnustatud arstidele täieliku sõltumatuse terviskontrolli läbiviimisel tehtavate meditsiiniliste otsuste osas.
6  Tervisetõendit taotlevad isikud peaksid oma isiku tõendamiseks esitama tunnustatud arstile nõuetekohase isikuttõendava dokumendi. Samuti tuleks neil ära anda varasem tervisetõend.
7  Administratsioon võib oma äranägemisel loobuda mõne allpool tabelis B-I/9 toodud nõude rakendamisest või seda muuta, võttes arvesse hinnangut isiku tervislikule seisundile või muud asjakohast teavet, mis käsitleb tema seisundiga kohanemist või tõestatud võimet tulla toime määratud teenistusülesannetega laeval.
8  Tervisenõuetega peaks määratlema võimalikult objektiivsed kriteeriumid mereteenistuseks kõlbulikkuse kohta, võttes arvesse laeval olevaid võimalusi ja pädevusi arstiabi andmiseks. Eriti täpselt tuleks määratleda tingimused, mis lubavad mereteenistust jätkata meremeestel, kellel on potentsiaalselt eluohtlik, kuid ravimite abil kontrolli all hoitav haigus.
9  Tervisenõuetega tuleks samuti määratleda erilised meditsiinilised seisundid, näiteks värvipimedus, mille tõttu meremees ei saaks laeval mõnel kindlal ametikohal töötada.
10  Teenistuslikud miinimumnõueded kummagi silma korrigeerimata kaugnägemise osas peavad olema vähemalt 0,1*.
* Väljendatud kümnendmurruna Snelleni skaalal.
11  Tööülesannete täitmiseks prille või kontaktläätsi vajavatel isikutel peavad olema laeval kaasas ja asuma kergesti kättesaadavas kohas varuprillid või -läätsed. Kui ettenähtud nõuete täitmiseks on vaja kasutada nägemist korrigeerivaid abivahendeid, tuleks sellekohane märge teha väljastatavale tervisetõendile.
12  Värvusnägemise kontrollimisel tuleks lähtuda Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (Commission Internationale de l'Eclairage) väljatöötatud rahvusvahelistest soovitustest värvusnägemise nõuete kohta transpordis (International Recommendations for Colour Vision Requirements for Transport, CIE-143-2001 ja selle võimalikud hilisemad versioonid) või samaväärsetest kontrollimeetoditest.

Tabel B-I/9
Meremeeste minimaalsete kehaliste võimete hindamine teenistusse asumisel ja teenistuse käigus3
Ülesanne, funktsioon, sündmus või tingimus laeval3
Seotud kehaline võime
Arst peab olema veendunud, et taotleja4
Tavaline ringiliikumine laevas
- kõikuval tekil
- eri tasandite vahel
- ruumide vahel
Märkus 1 puudutab seda rida
Tasakaalu hoidmine ja nobe ringiliikumine
Vertikaalseid redeleid ja treppe pidi üles-alla ronimine
Koomingitest üleastumine (rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon nõuab, et koomingid oleksid 600 mm kõrgused)
Veekindlate uste avamine ja sulgemine
ei oma tasakaaluhäireid
ei oma puuet ega haigust, mis takistab vastavate liigutuste tegemist ja kehalisi tegevusi
 suudab ilma abita5:
- mööda vertikaalseid redeleid ja treppe ronida
- üle kõrgete lävepakkude astuda
- käsitseda uste sulgursüsteeme
Igapäevased laeval täidetavad ülesanded
- mehaaniliste tööriistade kasutamine
- laeva varude paigutamine
- töö kõrgustes
- klappide käitamine
- neljatunnises vahis seismine
- häiretele, hoiatustele ja instruktsioonidele reageerimine
- verbaalne suhtlus
Märkus 1 puudutab seda rida
Mehaaniliste seadmete käitamiseks vajalik tugevus, osavus ja vastupidavus
Raskuste tõstmine, vedamine ja kandmine (näiteks 18 kg)
Ülespoole sirutamine
Suutlikkus pika aja jooksul seista, kõndida ja tähelepanelikkust säilitada
Töötamine kitsastes oludes ning liikumine läbi kitsaste avade (näiteks SOLAS nõuab, et lastiruumide avade ja evakuatsiooniteede minimaalsed mõõtmed oleksid 600 mm x 600 mm - SOLAS eeskiri 3.6.5.1)
Objektide, märkide ja signaalide visuaalne eristamine
Hoiatuste ja instruktsioonide kuulmine
Selgelt artikuleeritud suulise kirjelduse andmine
ei oma määratud puuet ega diagnoositud meditsiinilist seisundit, mis vähendab tema võimet täita igapäevaseid ülesandeid, mis on vajalikud laeva ohutuks käitamiseks
suudab:
- töötada ülestõstetud kätega
- pika aja jooksul seista ja kõndida
- siseneda kitsastesse ruumidesse
- täita nägemisele kehtestatud nõudeid (tabel A-I/9)
- täita kuulmisele pädeva asutuse poolt või rahvusvaheliste suunistega kehtestatud nõudmisi
- osaleda tavalises vestluses
Ohuolukorrast tulenevad ülesanded laeval6
- põgenemine
- tuletõrjumine
- evakueerimine
 
 
Märkus 2 puudutab seda rida
Päästevesti või veeülikonna selgapanek
Põgenemine suitsuga täidetud ruumidest
Osavõtt tuletõrjumisest, sh hingamisaparaadi kasutamine
Osavõtt laeva evuakeerimisest
ei oma määratud puuet ega diagnoositud meditsiinilist seisundit, mis vähendab tema võimet täita  ohuolukorrast tulenevaid ülesandeid, mis on vajalikud laeva ohutuks käitamiseks
suudab:
- panna selga päästevesti või veeülikonna
- roomata
- tunda temperatuuride erinevust
- käsitseda tuletõrjevarustust
- kanda hingamisaparaati (kui see on seoses tööülesannetega nõutav)
Märkused:
1   Ülaltoodud tabeli read 1 ja 2 kirjeldavad (a) tavalisi ülesandeid, funktsioone, sündmusi ja tingimusi laeval, (b) vastavaid kehalisi võimeid, mida võib lugeda vajalikuks meremehe, teiste laevapere liikmete ja laeva ohutuse tagamiseks, (c) kõrgeid nõudmisi, mida arstid kasutavad tervise seisundi hindamiseks, võttes arvesse meremeeste erinevaid ülesandeid ja nende poolt laeval tehtava töö iseloomu.
2   Ülaltoodud tabeli rida 3 kirjeldab (a) tavalisi ülesandeid, funktsioone, sündmusi ja tingimusi laeval, (b) vastavaid kehalisi võimeid, mida võib lugeda vajalikuks meremehe, teiste laevapere liikmete ja laeva ohutuse tagamiseks, (c) kõrgeid nõudmisi, mida arstid kasutavad tervise seisundi hindamiseks, võttes arvesse meremeeste erinevaid ülesandeid ja nende poolt laeval tehtava töö iseloomu.
3   Selle tabeli eesmärk ei ole käsitleda kõiki võimalikke laeval ette tulla võivaid tingimusi ega meditsiinilisi seisundeid, mis töötamise laeval välistavad. Osalisriigid peaksid määratlema kehalised võimed, mis on nõutavad eri meremeeste kategooriatele (näiteks "Tüürimees", "Masinameeskonna liige"). Arvesse tuleb võtta konkreetsete isikutega seotud erilisi asjaolusid ja asjaolusid, mis on seotud spetsialiseeritud või piiratud ulatusega ülesandeid täitvate isikutega.
4   Kahtluse korral tuleks arstil kasutada puude määra või raskusastme määramiseks objektiivseid uuringuid, juhul kui sellised uuringud on olemas või saata taotleja täiendavale hindamisele.
5   Mõiste "abi" tähendab ülesande täitmisel teise isiku kasutamist.
6   Mõiste "ohuolukorrast tulenevad ülesanded" hõlmab tavalisi ohuolukorrale reageerimise toiminguid laeval, näiteks laevalt lahkumine, tuletõrjumine, aga ka iga meremehe poolt enesepäästevõtete kasutamist.

MSOS-i § 261 täiendatakse lõigetega 51 –53 , mis sätestavad asutusele, kus tervisekontrolli teostaja töötab (tervishoiuteenuse osutaja), kvaliteedisüsteemi loomise (omamise) kohustuse. Nimetatud kohustus tuleneb STCW konventsiooni 2010. aastal vastuvõetud muudatustest, mille reegli I/8 kohaselt laiendati kvaliteedisüsteemi omamise kohustust ka meremeeste tervisekontrolli tegijatele ja tervisetõendite väljastajatele. Samuti on samasisuline regulatsioon kehtestatud direktiivi 2008/106/EÜ art 10 lõike 1 punktis a ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni eeskirjas 1.2 ning standardis 1.2 ja suunises 1.2.1. Seetõttu sätestatakse MSOS § 261 lõikes 51, et tervishoiuteenuse osutaja kvaliteedisüsteem peab vastama STCW konventsiooni nõuetele ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja tegeleb ainult kohaliku rannasõidu ja sisevete laeva laevapere liikme tervisekontrolliga. TTKS § 56 lg 7 alusel on kehtestatud sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määrus nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“10, kus on tervishoiuteenuse osutajale sätestatud muu hulgas kvaliteedijuhtimissüsteemi väljatöötamise ja rakendamise nõuded. Seega ei ole kvaliteedijuhtimissüsteemi olemasolu näol tegemist uue nõudega tervishoiuteenuse osutajatele, vaid vastav tervishoiuteenuse osutaja saab olemasolevat süsteemi täiendada nõuete osas, mis tulenevad STCW konventsioonist. Arvestades eelnõu kooskõlastusringil laekunud Terviseameti kommentaare, on oluline täpsustada, et eelnõus sätestatu kohaselt ei ole vajalik omada mitut kvaliteedisüsteemi, vaid tuleb tagada, et olemasolev kvaliteedisüsteem täidaks edaspidi ka STCW konventsioonist tulenevaid nõudeid. Kuivõrd kvaliteedisüsteem peab vastama eelkirjeldatud nõuetele, on lõikes 52 sätestatud, et kvaliteedisüsteemi kasutusala peab sisaldama sellise isiku tervisekontrolli valdkonda, kes asub õppima või õpib rahvusvahelist meresõitu ja lähisõitu tegeva laeva laevapere liikme tasemeharidust andvas mereõppeasutuses, et omandada STCW konventsioonis sätestatud kvalifikatsioon. STCW konventsiooni reegli I/8 lõike 2 kohaselt tagavad konventsiooni osalisriigid, et vastavalt STCW koodeksi jaotise A-I/8 sätetele toimuvad regulaarsed hindamised vastava kvalifikatsiooniga isikute poolt, kes ise ei ole kõnealuste toimingutega seotud. Hinnatakse kõiki konventsiooni ja STCW koodeksi muudatustega kooskõlla viimiseks tehtud siseriiklike eeskirjade ja kordade muudatusi, mis jõustusid pärast peasekretärile teabe edastamise kuupäeva. Eelnevast lähtuvalt sätestatakse MSOS § 261 lõikes 53 tervishoiuteenuse osutajale kohustus tagada kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavuse osas sõltumatu hindamine kuni viie aasta pikkuste ajavahemike järel. Sõltumatu hindamise all on silmas peetud tervishoiuteenuse osutaja suhtes teostatavat välist auditeerimist, mis tagab auditeerimise sõltumatuse. Välise auditi koostaja ei pea ise olema tervishoiuteenuse valdkonna ekspert, kuid auditi läbiviimiseks peab olema võimalik vajadusel ekspert kaasata. Tulenevalt STCW konventsiooni jaotise A-I/7 lõikest 4 on osalisriik kohustatud IMO-le esitama aruande reegli I/8 lõike 2 kohaselt läbiviidud hindamiste tulemustest kuue kuu jooksul pärast hindamise lõpuleviimist. Kuna IMO-le edastab informatsiooni Transpordiamet, on eelnõuga sätestatud kord, mille kohaselt tervishoiuteenuse osutaja edastab hindamise aruande Transpordiametile ühe kuu jooksul pärast hindamist.
MSOS-i § 261 lõiget 6 täiendatakse punktiga 5, mille kohaselt tunnistatakse tunnustatud arsti tunnustus kehtetuks, kui ta töötab tervishoiuteenuse osutaja juures, kellel puudub nõuetele vastav kvaliteedisüsteem. Muudatus on seotud MSOS-i § 261 lõigetes 51 –53 sätestatud tervishoiuteenuse osutaja kohustusega omada kvaliteedijuhtimissüsteemi. Arvestades eelnõu kooskõlastusringil laekunud Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti kommentaare, on kõnealuse sätte kohaldumiseks ette nähtud pikem jõustumisaeg, st kõnealust sätet hakatakse kohaldama alates 01.01.2022.

Jaotis B-I/9
Tervisenõudeid käsitlevad juhised
TERVISEKONTROLL JA TERVISETÕEND
1  Meremeeste tervisenõuete kehtestamisel peaksid osalisriigid võtma arvesse tabelis B-I/9 märgitud minimaalseid kehalisi võimeid ja käesoleva jaotise juhiseid, pidades silmas meremeeste erinevaid ülesandeid.
2  Meremeeste tervisenõuete kehtestamisel peaksid osalisriigid järgima ILO/WHO meremeeste merelemineku eelse ja regulaarse tervisekontrolli suunised (ILO/WHO Guidelines for Conducting Pre-Sea and Periodic Medical Fitness Examinations of Seafarers) ja nende uuendatud versioone, ning muid kohaldatavaid rahvusvahelisi suuniseid, mida annavad välja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon,  Rahvusvaheline Mereorganisatsioon ja Maailma Terviseorganisatsioon.
3  Meremeeste tervisekontrolli läbiviimiseks sobib arst, kel on pädevus ja kogemused töötervishoiu või meremeditsiini valdkonnas, kes on töötanud laevaarsti või reederi arstina või on töötanud eelpool nimetatud pädevusi või kogemusi omava isiku järelevalve all.
4  Tervisekontrolli läbiviimiseks kasutatavad ruumid peaksid olema varustatud meremeeste tervisekontrolli jaoks vajalike vahendite ja seadmetega.
5  Administratsioonid peaksid tagama tunnustatud arstidele täieliku sõltumatuse terviskontrolli läbiviimisel tehtavate meditsiiniliste otsuste osas.
6  Tervisetõendit taotlevad isikud peaksid oma isiku tõendamiseks esitama tunnustatud arstile nõuetekohase isikuttõendava dokumendi. Samuti tuleks neil ära anda varasem tervisetõend.
7  Administratsioon võib oma äranägemisel loobuda mõne allpool tabelis B-I/9 toodud nõude rakendamisest või seda muuta, võttes arvesse hinnangut isiku tervislikule seisundile või muud asjakohast teavet, mis käsitleb tema seisundiga kohanemist või tõestatud võimet tulla toime määratud teenistusülesannetega laeval.
8  Tervisenõuetega peaks määratlema võimalikult objektiivsed kriteeriumid mereteenistuseks kõlbulikkuse kohta, võttes arvesse laeval olevaid võimalusi ja pädevusi arstiabi andmiseks. Eriti täpselt tuleks määratleda tingimused, mis lubavad mereteenistust jätkata meremeestel, kellel on potentsiaalselt eluohtlik, kuid ravimite abil kontrolli all hoitav haigus.
9  Tervisenõuetega tuleks samuti määratleda erilised meditsiinilised seisundid, näiteks värvipimedus, mille tõttu meremees ei saaks laeval mõnel kindlal ametikohal töötada.
10  Teenistuslikud miinimumnõueded kummagi silma korrigeerimata kaugnägemise osas peavad olema vähemalt 0,1*.
* Väljendatud kümnendmurruna Snelleni skaalal.
11  Tööülesannete täitmiseks prille või kontaktläätsi vajavatel isikutel peavad olema laeval kaasas ja asuma kergesti kättesaadavas kohas varuprillid või -läätsed. Kui ettenähtud nõuete täitmiseks on vaja kasutada nägemist korrigeerivaid abivahendeid, tuleks sellekohane märge teha väljastatavale tervisetõendile.
12  Värvusnägemise kontrollimisel tuleks lähtuda Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (Commission Internationale de l'Eclairage) väljatöötatud rahvusvahelistest soovitustest värvusnägemise nõuete kohta transpordis (International Recommendations for Colour Vision Requirements for Transport, CIE-143-2001 ja selle võimalikud hilisemad versioonid) või samaväärsetest kontrollimeetoditest.

Tabel B-I/9
Meremeeste minimaalsete kehaliste võimete hindamine teenistusse asumisel ja teenistuse käigus3
Ülesanne, funktsioon, sündmus või tingimus laeval3
Seotud kehaline võime
Arst peab olema veendunud, et taotleja4
Tavaline ringiliikumine laevas
- kõikuval tekil
- eri tasandite vahel
- ruumide vahel
Märkus 1 puudutab seda rida
Tasakaalu hoidmine ja nobe ringiliikumine
Vertikaalseid redeleid ja treppe pidi üles-alla ronimine
Koomingitest üleastumine (rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon nõuab, et koomingid oleksid 600 mm kõrgused)
Veekindlate uste avamine ja sulgemine
ei oma tasakaaluhäireid
ei oma puuet ega haigust, mis takistab vastavate liigutuste tegemist ja kehalisi tegevusi
 suudab ilma abita5:
- mööda vertikaalseid redeleid ja treppe ronida
- üle kõrgete lävepakkude astuda
- käsitseda uste sulgursüsteeme
Igapäevased laeval täidetavad ülesanded
- mehaaniliste tööriistade kasutamine
- laeva varude paigutamine
- töö kõrgustes
- klappide käitamine
- neljatunnises vahis seismine
- häiretele, hoiatustele ja instruktsioonidele reageerimine
- verbaalne suhtlus
Märkus 1 puudutab seda rida
Mehaaniliste seadmete käitamiseks vajalik tugevus, osavus ja vastupidavus
Raskuste tõstmine, vedamine ja kandmine (näiteks 18 kg)
Ülespoole sirutamine
Suutlikkus pika aja jooksul seista, kõndida ja tähelepanelikkust säilitada
Töötamine kitsastes oludes ning liikumine läbi kitsaste avade (näiteks SOLAS nõuab, et lastiruumide avade ja evakuatsiooniteede minimaalsed mõõtmed oleksid 600 mm x 600 mm - SOLAS eeskiri 3.6.5.1)
Objektide, märkide ja signaalide visuaalne eristamine
Hoiatuste ja instruktsioonide kuulmine
Selgelt artikuleeritud suulise kirjelduse andmine
ei oma määratud puuet ega diagnoositud meditsiinilist seisundit, mis vähendab tema võimet täita igapäevaseid ülesandeid, mis on vajalikud laeva ohutuks käitamiseks
suudab:
- töötada ülestõstetud kätega
- pika aja jooksul seista ja kõndida
- siseneda kitsastesse ruumidesse
- täita nägemisele kehtestatud nõudeid (tabel A-I/9)
- täita kuulmisele pädeva asutuse poolt või rahvusvaheliste suunistega kehtestatud nõudmisi
- osaleda tavalises vestluses
Ohuolukorrast tulenevad ülesanded laeval6
- põgenemine
- tuletõrjumine
- evakueerimine
 
 
Märkus 2 puudutab seda rida
Päästevesti või veeülikonna selgapanek
Põgenemine suitsuga täidetud ruumidest
Osavõtt tuletõrjumisest, sh hingamisaparaadi kasutamine
Osavõtt laeva evuakeerimisest
ei oma määratud puuet ega diagnoositud meditsiinilist seisundit, mis vähendab tema võimet täita  ohuolukorrast tulenevaid ülesandeid, mis on vajalikud laeva ohutuks käitamiseks
suudab:
- panna selga päästevesti või veeülikonna
- roomata
- tunda temperatuuride erinevust
- käsitseda tuletõrjevarustust
- kanda hingamisaparaati (kui see on seoses tööülesannetega nõutav)
Märkused:
1   Ülaltoodud tabeli read 1 ja 2 kirjeldavad (a) tavalisi ülesandeid, funktsioone, sündmusi ja tingimusi laeval, (b) vastavaid kehalisi võimeid, mida võib lugeda vajalikuks meremehe, teiste laevapere liikmete ja laeva ohutuse tagamiseks, (c) kõrgeid nõudmisi, mida arstid kasutavad tervise seisundi hindamiseks, võttes arvesse meremeeste erinevaid ülesandeid ja nende poolt laeval tehtava töö iseloomu.
2   Ülaltoodud tabeli rida 3 kirjeldab (a) tavalisi ülesandeid, funktsioone, sündmusi ja tingimusi laeval, (b) vastavaid kehalisi võimeid, mida võib lugeda vajalikuks meremehe, teiste laevapere liikmete ja laeva ohutuse tagamiseks, (c) kõrgeid nõudmisi, mida arstid kasutavad tervise seisundi hindamiseks, võttes arvesse meremeeste erinevaid ülesandeid ja nende poolt laeval tehtava töö iseloomu.
3   Selle tabeli eesmärk ei ole käsitleda kõiki võimalikke laeval ette tulla võivaid tingimusi ega meditsiinilisi seisundeid, mis töötamise laeval välistavad. Osalisriigid peaksid määratlema kehalised võimed, mis on nõutavad eri meremeeste kategooriatele (näiteks "Tüürimees", "Masinameeskonna liige"). Arvesse tuleb võtta konkreetsete isikutega seotud erilisi asjaolusid ja asjaolusid, mis on seotud spetsialiseeritud või piiratud ulatusega ülesandeid täitvate isikutega.
4   Kahtluse korral tuleks arstil kasutada puude määra või raskusastme määramiseks objektiivseid uuringuid, juhul kui sellised uuringud on olemas või saata taotleja täiendavale hindamisele.
5   Mõiste "abi" tähendab ülesande täitmisel teise isiku kasutamist.
6   Mõiste "ohuolukorrast tulenevad ülesanded" hõlmab tavalisi ohuolukorrale reageerimise toiminguid laeval, näiteks laevalt lahkumine, tuletõrjumine, aga ka iga meremehe poolt enesepäästevõtete kasutamist.

MSOS-i § 261 täiendatakse lõigetega 51 –53 , mis sätestavad asutusele, kus tervisekontrolli teostaja töötab (tervishoiuteenuse osutaja), kvaliteedisüsteemi loomise (omamise) kohustuse. Nimetatud kohustus tuleneb STCW konventsiooni 2010. aastal vastuvõetud muudatustest, mille reegli I/8 kohaselt laiendati kvaliteedisüsteemi omamise kohustust ka meremeeste tervisekontrolli tegijatele ja tervisetõendite väljastajatele. Samuti on samasisuline regulatsioon kehtestatud direktiivi 2008/106/EÜ art 10 lõike 1 punktis a ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni eeskirjas 1.2 ning standardis 1.2 ja suunises 1.2.1. Seetõttu sätestatakse MSOS § 261 lõikes 51, et tervishoiuteenuse osutaja kvaliteedisüsteem peab vastama STCW konventsiooni nõuetele ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja tegeleb ainult kohaliku rannasõidu ja sisevete laeva laevapere liikme tervisekontrolliga. TTKS § 56 lg 7 alusel on kehtestatud sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määrus nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“10, kus on tervishoiuteenuse osutajale sätestatud muu hulgas kvaliteedijuhtimissüsteemi väljatöötamise ja rakendamise nõuded. Seega ei ole kvaliteedijuhtimissüsteemi olemasolu näol tegemist uue nõudega tervishoiuteenuse osutajatele, vaid vastav tervishoiuteenuse osutaja saab olemasolevat süsteemi täiendada nõuete osas, mis tulenevad STCW konventsioonist. Arvestades eelnõu kooskõlastusringil laekunud Terviseameti kommentaare, on oluline täpsustada, et eelnõus sätestatu kohaselt ei ole vajalik omada mitut kvaliteedisüsteemi, vaid tuleb tagada, et olemasolev kvaliteedisüsteem täidaks edaspidi ka STCW konventsioonist tulenevaid nõudeid. Kuivõrd kvaliteedisüsteem peab vastama eelkirjeldatud nõuetele, on lõikes 52 sätestatud, et kvaliteedisüsteemi kasutusala peab sisaldama sellise isiku tervisekontrolli valdkonda, kes asub õppima või õpib rahvusvahelist meresõitu ja lähisõitu tegeva laeva laevapere liikme tasemeharidust andvas mereõppeasutuses, et omandada STCW konventsioonis sätestatud kvalifikatsioon. STCW konventsiooni reegli I/8 lõike 2 kohaselt tagavad konventsiooni osalisriigid, et vastavalt STCW koodeksi jaotise A-I/8 sätetele toimuvad regulaarsed hindamised vastava kvalifikatsiooniga isikute poolt, kes ise ei ole kõnealuste toimingutega seotud. Hinnatakse kõiki konventsiooni ja STCW koodeksi muudatustega kooskõlla viimiseks tehtud siseriiklike eeskirjade ja kordade muudatusi, mis jõustusid pärast peasekretärile teabe edastamise kuupäeva. Eelnevast lähtuvalt sätestatakse MSOS § 261 lõikes 53 tervishoiuteenuse osutajale kohustus tagada kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavuse osas sõltumatu hindamine kuni viie aasta pikkuste ajavahemike järel. Sõltumatu hindamise all on silmas peetud tervishoiuteenuse osutaja suhtes teostatavat välist auditeerimist, mis tagab auditeerimise sõltumatuse. Välise auditi koostaja ei pea ise olema tervishoiuteenuse valdkonna ekspert, kuid auditi läbiviimiseks peab olema võimalik vajadusel ekspert kaasata. Tulenevalt STCW konventsiooni jaotise A-I/7 lõikest 4 on osalisriik kohustatud IMO-le esitama aruande reegli I/8 lõike 2 kohaselt läbiviidud hindamiste tulemustest kuue kuu jooksul pärast hindamise lõpuleviimist. Kuna IMO-le edastab informatsiooni Transpordiamet, on eelnõuga sätestatud kord, mille kohaselt tervishoiuteenuse osutaja edastab hindamise aruande Transpordiametile ühe kuu jooksul pärast hindamist.
MSOS-i § 261 lõiget 6 täiendatakse punktiga 5, mille kohaselt tunnistatakse tunnustatud arsti tunnustus kehtetuks, kui ta töötab tervishoiuteenuse osutaja juures, kellel puudub nõuetele vastav kvaliteedisüsteem. Muudatus on seotud MSOS-i § 261 lõigetes 51 –53 sätestatud tervishoiuteenuse osutaja kohustusega omada kvaliteedijuhtimissüsteemi. Arvestades eelnõu kooskõlastusringil laekunud Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti kommentaare, on kõnealuse sätte kohaldumiseks ette nähtud pikem jõustumisaeg, st kõnealust sätet hakatakse kohaldama alates 01.01.2022.