AVTS eelnõu - sündmusteenused (MKM oma eelnõu)
Kommentaarid ligipääsetavuse osas, 12.07.2024 Krista Erg-Scacchetti
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/475a8188-2d03-4627-a6ff-06420aa4364a
Kui AVTS-i muudetakse, siis peaks kaaluma, kas on võimalik ka ligipääsetavuse rakkerühma soovitusi selle käigus ellu viia.
Ettepanek1 : AVTS § 321 lõige 3 sõnastada: “Eesti teabevärava haldaja tagab koostöös teabevaldajaga käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe kuvamise, ligipääsetavuse ja teenusele juurdepääsu teabeväravas.”
Selgitus: Kuna teenused koonduvad üha enam uude kohta ning neid lisandub, siis on väga tähtis, et iga arendusega tagatakse ka ligipääsetavuse funktsioonid puuetega inimestele. See on välja toodud ka Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma soovitustes üldiselt.
Ettepanek 2: AVTS § 32 lõige 6 punkt 1 kehtetuks tunnistada.
Praegu: Sisaldab erandit, et veebilehe ligipääsetavuse nõudeid ei kohaldata meediateenust osutavale teabevaldajale.
Selgitus: Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus (vastu võetud 30.05.2022) § 2 lõige 6 kohaselt kohalduvad ligipääsetavuse nõuded teenusele, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenusele. LPS nõudeid kohaldatakse alates 2025. aasta 28. juunist turule lastava toote ja osutatava teenuse suhtes. (LPS tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/882, 17. aprill 2019, toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta)
Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord (28.03.2019 nr 20) §2 lõige 2: Veebilehe ja mobiilirakenduse vastavust ligipääsetavuse nõuetele eeldatakse, kui see vastab Euroopa standardiga EN 301 549 kehtestatud nõuetele.
Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma lõppraportis on 2021. aastal antud soovitus audiovisuaalmeedia kohta “Kuna ERR täidab ühiskonnas olulist rolli erapooletu avaliku teabe esitajana, mis peab jõudma kõikide Eesti elanikeni, siis kaaluda avaliku teabe seaduses ERR-ile tehtud ligipääsetavuse tagamise ehk WCAG standardi järgimise kohustuse erandi tühistamist veebilehel err.ee. See võimaldaks uudistest osa saada suurel hulgal vaegnägijatel või pimedatel inimestel, motoorikahäirega inimestel jt.”. *Rakkerühma raportis mainitud WCAG on sisu poolest sama, mis eelmainitud Euroopa standard.
Ettepanek 3: AVTS § 32 lõige 6 punkt 2 kehtetuks tunnistada.
Praegu: Sisaldab erandit, et veebilehe ligipääsetavuse nõudeid ei kohaldata koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele, välja arvatud üldinfo, sealhulgas vastuvõtuinfo, asukoha ja kontaktandmete avaldamisel.
Selgitus: Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma lõppraportis on 2021. aastal antud soovitus hariduse kohta: ” Kaaluda koolide veebilehtede WCAG standardi kohustuse laiendamist kogu veebilehele (praegu kehtib ligipääsetavuse nõue vaid üldinfo, sealhulgas vastuvõtuinfo, asukoha ja kontaktandmete avaldamise kohta).” Lisaks on antud soovitus “Kehtestada digitaalsetele õppeplatvormidele WCAG standardi järgimise nõue.“
*Rakkerühma raportis mainitud WCAG on sisu poolest sama, mis eelmainitud Euroopa standard.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2102, 26. oktoober 2016, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust artikkel 1 lõige 5 ütleb “Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta koolide, lasteaedade ja sõimede veebisaidid ja mobiilirakendused, välja arvatud esmatähtsate internetipõhiste haldusfunktsioonidega seotud sisu.”
See on Eestis üle võetud nii, et sisuliselt ainult kooli kontaktinfo ligipääsetavus peaks olema piisav aga kuna Eestis on suur osa haridusasutusega suhtlemisest võimalik ainult veebiteenuste vahendusel, siis see ei kata reaalsete esmatähtsate funktsioonide täitmist. Näiteks on nii lastel, kui lapsevanematel kohustuslik käia regulaarselt kooli või lasteaia infosüsteemis, et teada saada igapäevast olulist infot, hindeid, märkida puudumisi jne. Lisaks asutuste kodukordadele muutub see kohustuslikuks ka seaduse tasandil (vt allpool) On vajalik, et nii puudega õppur, kui ka puudega lapsevanem saaks kooliga seotud kohustusi iseseisvalt täita.
Praegu HTM menetluses olev haridusseaduse muutmise eelnõu sisaldab punkti, et lapsevanem on kohustatud kasutama igapäevaseks infovahetuseks kooli määratud infokanalit. MKM on oma kooskõlastuskirjas märkusena välja toonud ligipääsetavuse probleemi, eriti olukorras, kus on kohustus kasutada asutuse valitud infokanalit.
Eelnõu toimiku number: 24-0174 Eesti Vabariigi haridusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (õppimiskohustuse kehtestamine). https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/797eceff-aced-4834-98b4-77cb515260d7 Vaata MKM kooskõlastuskirja 28.03.2024 nr 2-3/515, alates punkt 12 ligipääsetavuse kohta.
Kuigi on suundumus, et puuetega inimesed peaksid saama nii koolis kui avatud tööturule ligipääsu, siis on inimesi, kes mitmekülgsele haridusele ligi ei pääse. Näiteks pimedatel on üsna piiratud võimalused eriala valimiseks, kuigi nägemispuue ei vähenda õppimisvõimet. Kui neile oleks ligipääsetav mitmekülgsem haridus, saaksid nad ka tööturul end vabamalt teostada. Seda saaks lahendada, kui haridusasutuste õppekeskkonnad ja veebilehed vastaks digiligipääsetavuse nõuetele ning õppematerjalid vormistataks ligipääsetavalt (tavalise kontoritarkvaraga, pidades silmas, et piltidel oleks alternatiivsed tekstid ja tekstid oleks masinloetavad). Ligipääsetavuse lahendused on kontoritarkvaradesse tänapäeval sisse ehitatud ning ei vaja õpetajatelt erioskuseid, kuid võimaldaksid pimedatel õppida palju rohkematel erialadel.
Digiligipääsetavus mõjutab ka lapsevanema või eestkostja võimalusi oma kohustusi täita, sest tal on kohustus kasutada igapäevaseks infovahetuseks kooli määratud infokanalit. Kui see infokanal ei ole ligipääsetav, on tal omakorda abi vaja, et oma last õpingutes toetada või vajalikke taotlusi esitada.