Järelevalvemenetluse lõpetamisest teavitamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Advokaadibüroo Sorainen OÜ

[email protected]

Järelevalvemenetluse lõpetamisest

teavitamine

Austatud proua Gritsenko

Edastasite 26.06.2024 järelevalveteate Rahandusministeeriumile järelevalveteate seoses Rae

Vallavalitsuse (edaspidi hankija) riigihankega „Jüri Gümnaasiumi staadioni ja

juurdepääsuteede peatöövõtt“ (viitenumber 279732; edaspidi riigihange).

Rahandusministeerium alustas 04.07.2024 kirjaga nr 12.2-1/3002-2 järelevalveteate ajendil ja

RHS § 205 lg 1 p 1 alusel järelevalvemenetlust riigihanke õiguspärasuse kontrollimiseks ning

palus hankijal esitada Rahandusministeeriumile omapoolsed selgitused asjaoludele, mis

viitasid võimalikele riigihangete seaduse (edaspidi RHS) rikkumistele.

Hankija edastas Rahandusministeeriumile 12.07.2024 kirjaga nr 12.2-1/3002-3 omapoolsed

selgitused. Alljärgnevalt on välja toodud järelevalve teate esitaja seisukohad seoses

asjaoludega, mis viitavad RHS-i rikkumistele, hankija vastuväited järelevalve teate esitaja

seisukohtadele ning Rahandusministeeriumi poolt tuvastatud relevantsed asjaolud ja hinnang.

I Selgitustega riigihanke alusdokumentide muutmine

a. Järelevalveteate esitaja seisukoht

1. Hankija on muutnud riigihangete registri (edaspidi ka eRHR) vahendusel pakkujatele

esitatud selgituste kaudu riigihanke alusdokumente (edaspidi ka RHAD). Pakkuja

küsimusele (sõnumi ID eRHR-s 851176), mis puudutas hanke raames teostatavate tööde

maht, vastas hankija järgnevalt: „Käesolevas hankes juhul, kui pakkumuse maksumus

ületab hanke eeldatavat maksumust, jätab hankija endale õiguse vähendada planeeritavate

tööde mahtu ja teostada töid sellises mahus, mis vastab hanke eeldatavale maksumusele.

Sellisel juhul jäävad välja Spordi tänava ehitustööd. Lepingu sõlmimise ja tööde

teostamise aluseks on sellisel juhul Tehnilise kirjelduse Lisa 13 “Töömaa piir 13 b.“

Hankija ei ole õigust planeeritavate tööde mahu vähendamiseks järelevalveteate esitajale

äratuntavalt üheski riigihanke alusdokumendis esitatud. Vastupidi, tehnilise kirjelduse

kohaselt kuulub käesoleva hanke mahtu Spordi tn poolse staadioni parkla rajamine ning

pallihalli parkla laiendamine.

Teie 26.06.2024

Meie 07.08.2024 nr 12.2-1/3002-4

2

2. Pakkuja küsimusele (sõnumi ID eRHR-s 857326), mis puudutas tehnilise kirjelduse p-s

6.13 sätestatud hanke mahtu kuuluva inventari, vastas hankija järgnevalt: „Palun lähtuge

pakkumust tehes TL seletuskirjas olevast spetsifikatsioonist.“

Tehnilise kirjelduse p-s 6.13 on sätestatud, et stardipakud jooksudistantsidele,

stardipakkude kärud ning teisaldatavad metallist jalgpalliväravad ei kuulu käesoleva

riigihanke skoopi. Hankija viitab vastusega aga sellele, et pakkujad peaksid pakkumust

koostades lähtuma hoopiski TL seletuskirjas olevast spetsifikatsioonist, mille alusel on

nimetatud artiklid vastupidiselt käesoleva hanke skoobis. Järelevalveteate esitajale ei ole

RHAD-st äratuntav, et TL seletuskiri oleks tehnilisest kirjeldusest prioriteetsem.

3. RHS § 46 lg 3 järgi ei tohi riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või

selgitamist võimaldavad dokumendid sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste

esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke

alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu.

Hankija on pakkujate poolt esitatud selgitustaotlustele vastates muutnud riigihanke

alusdokumente ning rikkunud RHS § 46 lg-s 3 sätestatud keeldu.

b. Hankija selgitused

1. Hanketeate punktis 5.1.12 on sätestatud järgnev tingimus: „Juhul, kui pakkumuse

maksumus ületab hanke eeldatavat maksumust, jätab hankija endale õiguse vähendada

planeeritavate tööde mahtu ja teostada töid sellises mahus, mis vastab hanke eeldatavale

maksumusele. Sellisel juhul jäävad välja Spordi tänava ehitustööd. Lepingu sõlmimise ja

tööde teostamise aluseks on sellisel juhul Tehnilise kirjelduse Lisa 13 “Töömaa piir 13 b.“

Eeltoodust tulenevalt on hanke alusdokumendis “Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad

näitajad“ sätestatud pakkumuse maksumuse esitamine eraldi ridadena: maksumus Spordi

tänavata ja ainult Spordi tänava ehitustööde maksumus.

2. Tehniline kirjeldus ja tööde loetelu (TL) seletuskiri olid avaldatud hanke

alusdokumentidena juba hanke avaldamise hetkest. Ei ole põhjust väita, et hankija oleks

muutnud sõnumile (ID:851176) vastates TL seletuskirjas oleva spetsifikatsiooni

tehnilisest kirjeldusest prioriteetsemaks. Antud sõnumi vastus hõlmas vaid marginaalset

osa nimetatud dokumentidest. Esitatud pakkumuste hindamisel nähtub, et tuvastatud

asjaolu ei mõjuta ega muuda riigihanke lõpptulemust.

c. Rahandusministeeriumi poolt tuvastatud asjaolud ning hinnang

1. Esialgne hanketeade, mis avaldati 10.05.2024, kõnealust tingimust ei sisaldanud. Hankija

poolt viidatud hanketeade, milles on sätestatud tingimus planeeritavate tööde

vähendamiseks, avaldati 23.05.2024. Hankija pikendas 23.05.2024 hanketeate

avaldamisega pakkumuste esitamise tähtaega ühe päeva võrra ning sätestas uueks

pakkumuste esitamise tähtajaks 06.06.2024, mille tulemusel jäi hanketeates muudatuste

tegemise ning pakkumuste esitamise tähtaja vahele 13 päeva. Eelnevat arvesse võttes leiab

Rahandusministeerium, et hankija ei ole käesoleval juhul rikkunud RHS § 46 lg-s 3

sätestatut ning on hanketeate punkti 5.1.12 muutmisel järginud RHS-i.

2. Rahandusministeeriumi esindaja tuvastas, et tehnilise kirjelduse punktis 6.13 ning tööde

loetelu seletuskirjas sätestatud tingimused on omavahel vastuolus osas, mis puudutab

tellitavate jooksudistantside stardipakkude ning teisaldatavate jalgpalliväravate kogust.

Seega hankija selgitus, millega kohustati järgima ühte konkreetset alusdokumenti, muutis

vastavalt RHS § 46 lg-le 3 pakkumuse sisu. Rahandusministeerium esindaja tuvastas

riigihankes esitatud pakkumusi analüüsides, et kogu spordiinventari maksumus

moodustab pakkumuste kogumaksumusest ligikaudu 1%. Võttes arvesse asjaolusid, et

3

rikkumisega tulemusel muutus pakkumuste sisu sedavõrd väikeses ulatuses, millel ühtlasi

puudus mõju pakkumuste paremusjärjestusele, oleks Rahandusministeeriumi hinnangul

ettekirjutus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks ebaproportsionaalne.

II Pakkumuste esitamise tähtaja pikendamata jätmine

a. Järelevalveteate esitaja seisukoht

Riigihangete seaduse § 82 lg 1 sätestab lihtsustatult reegli, mille kohaselt peab hankija

pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, kui teeb RHAD-s sisulisi muudatusi.

Hankija kehtestas kaks päeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, st 04.06.2024 uue RHAD

– Spetsialisti CV-ehitustööd, kuid jättis pakkumuste esitamise tähtaja pikendamata.

Pakkumuse esitamise tähtaja pikendamata jätmine oli antud juhul õigusvastane, kuivõrd uue

RHAD kehtestamisega kaasnes pakkujatele kohustusi, mida neil enne selle RHAD

kehtestamist ei olnud. Nimelt nägi CV vorm ette, et pakkuja peab esitama mh ka järgmise

teabe:

9.1. haridust- või kutsealast pädevust tõendava dokumendi väljastamise aeg ja koht;

9.2. objekti nimetus, aadress, ehitise sihtotstarve, ehitisregistri kood, riigihanke viitenumber,

kui oli tegemist hankelepinguga;

9.3. teenuse osutamise periood;

9.4. tellija kontaktandmed;

9.5. ehitise suletud netopinna suurus;

9.6. pakkuja allkirjastatud kinnitus spetsialisti täitmises osalemise kohta.

Kuna CV vormi kehtestamisega oli hankija seadnud tingimused, mis enne seda RHADst,

täpsemalt vastavustingimustest ega tehnilisest kirjeldusest ei tulenenud, siis oli tegemist

RHAD muudatusega, mille tegemine eeldanuks igal juhul pakkumuste esitamise tähtaja

pikendamist RHS § 82 lg 1 kohaselt.

Lisaks uutele andmetele, muutis hankija CV vormi lisamisega ka seda, kes pidi spetsialisti

osalemise hankelepingu täitmises kinnitama. Kui varasema normistiku kohaselt pidi

spetsialisti osalemise hankelepingu täitmisel kinnitama oma allkirjaga spetsialist ise, siis CV

vorm nägi ette, et spetsialisti osalemist hankelepingu täitmisel peaks kinnitama hoopis

pakkuja esindaja oma allkirjaga. Tulenevalt kohtupraktikast on just spetsialisti vastavasisuline

allkiri aga eriti oluline, kuna seeläbi saab hankija veenduda, et spetsialist on ise oma osalemist

kinnitanud. Nii muutus RHAD-s sätestatud kohustus sisuliselt, kuid pakkumuste esitamise

tähtaeg mitte.

b. Hankija selgitused

Hankija on seisukohal, et CV vormi lisamisel oli tegemist vormilise, mitte sisulise

muudatusega, mistõttu ei tekkinud kohustust pikendada pakkumuse esitamise tähtaega

vastavalt RHS § 82 lg-le 2.

Hankija hinnangul ei kaasnenud CV vormi lisamisega pakkujatele uued kohustused.

Spetsialisti nõuetele vastavuse tõendamiseks oli vaja esitada CV ja kutsekvalifikatsiooni

tõendav dokument. CV esitamise kohustuse eesmärgiks oli saada teavet, kas projektijuhi

varasem kogemus vastab vastavustingimustes sätestatud nõuetele. Kogemuse vastavuse

hindamiseks oli sätestatud järgmised kriteeriumid: tööde teostamise aeg, ehitise sihtotstarve

ja tööala suurus. On tavapärane praktika, et CV-s kajastatakse esitaja kontaktandmeid. Seega

4

oli pakkuja kohustatud esitama loetletud andmed olenemata sellest, kas need esitati CV

vormis või muul viisil.

Euroopa Kohtu hinnangul ei ole võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus kui hankija nõuab

pärast pakkumuste esitamise tähtaega andmete täpsustamist või dokumendi parandamist,

mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need olid varasemad kui taotluste, antud juhul

pakkumuse, esitamise tähtaeg, eeldusel, et hanke alusdokumendid ei näe dokumentide või

andmete esitamata jätmise osas sõnaselgelt ette kõrvaldamist (C-336/12, p 42).

Riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud tingimust, et pakkumuse vorminõude

mittejärgimisel lükkab hankija pakkumuse automaatselt tagasi. Seetõttu ei ole hankija

kohustatud kindlaks määratud vormingust erinevas vormingus esitatud pakkumust tagasi

lükkama ning kõik pakkumused on võrreldavad.

c. Rahandusministeeriumi hinnang

Riigihanke alusdokumentides on ehitustööde projektijuhile sätestatud vastavustingimus

järgnevas sõnastuses:

„Pakkuja peab antud riigihanke esemeks olevate ehitustööde juhtimiseks kaasama ehitustööde

projektijuhi, kes vastab järgmistele nõuetele:

- kutsekvalifikatsioon ehitusinsener, tase 6, üldehituslik ehitamine, kompetentsiga

ehitusjuhtimine/ehitustegevusejuhtimine või teedeinsener, tase 6,

ehitusjuhtimine/ehitustegevuse juhtimine. Pakkuja, kelle asukohamaaks ei ole registreeritud

Eesti Vabariik, tuleb esitada asukohariigi samaväärne kutsetunnistus ( EQF 6.)

- kogemus ehitustööde juhtimisel viima 60 kuu jooksul projektijuhina vähemalt 1 (ühel)

ehitusobjektil, „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ Majandus- ja taristuministri 2.juuni

2015. a määrus nr 51 kood 24110 (sh alamkoodiga) „Staadionid ja spordiväljakud, välja

arvatud mängu- ja golfiväljakud (24123), lõbustus- ja puhkepargid (24121)" , mille tööala oli

vähemalt 10 000 m2. Komplekse rekonstrueerimise või ümberehituse korral peavad olema

teostatud aluskonstruktsioonide ja tehnovõrkude vahetus. Ehitisele peab olema väljastatud

kasutusluba.“

Eelnevast tuleneb, et pakkuja peab projektijuhile sätestatud nõuete täitmist tõendama, esitades

andmed kaasatava projektijuhi kutsekvalifikatsiooni kohta ning teabe varasema ehitusobjekti

tööala, ehitise otstarbe ning ehitustööde teostamise ajaperioodi kohta. Uued andmed, mida

pakkujad pidid CV vormi täitmisel esitama, olid varasema lepingu tellija kontaktandmed.

Järelevalveteate esitaja seisukoht, et lisatud CV vorm kohustas pakkujal allkirjastada kinnitus

spetsialisti osalemise kohta, on küsitav. CV vorm sisaldab endast järgnevat lauset:

„Kinnitame, et eelnimetatud spetsialist osaleb hankelepingu täitmisel (olenemata tööõigus

suhte vormist) kuni hankelepingu tähtaja lõpuni.“ On küsitav, kas üksnes asjaolust, et

kõnealune lause on sõnastatud meie-vormis, saab tuletada pakkuja kohustust kõnealune CV

või vastavasisuline kinnitus allkirjastada. Rahandusministeerium ei nõustu järelevalveteate

esitaja seisukohaga, kuivõrd vastavustingimusega nõutakse sõnaselgelt üksnes pakkuja poolt

kaasatava projektijuhi allkirjastatud CV-d.

Rahandusministeerium esindaja tuvastas, et kõik riigihankes esitatud pakkumused sisaldasid

spetsialisti CV-d vormis, mis vastas 04.06.2024 hankija poolt lisatud dokumendi vormile,

ning et kõik esitatud pakkumused tunnistati vastavaks.

Rahandusministeerium möönab, et CV vormi lisamine muutis pakkumuste vormistamisele

sätestatud nõudeid, kuid muudatuste ulatus on minimaalne.

5

III Vastuolud riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimuste vahel

a. Järelevalveteate esitaja seisukoht

Vastavustingimustes ning tehnilises kirjelduses sätestatud nõuded projekti- ja objektijuhi

kutsekvalifikatsioonile ei kattu.

Tehnilise kirjelduse punktis 8 on sätestatud nõuded projektijuhile ning objektijuhile

järgnevalt.

„Projektijuht: kutsekvalifikatsioon ehitusinsener, tase 6, tööde juhtimine ja korraldamine

või ehitusjuht tase 6 alleriala üldehituslik ehitamine ja teedeinsener tase 6;“

„Objektijuht: kutsekvalifikatsioon ehitusinsener, tase 6, tööde juhtimine ja korraldamine või

ehitusjuht tase 6 alleriala üldehituslik ehitamine;“

Riigihanke vastavustingimustes on nõuded projektijuhile ja objektijuhile sätestatud

järgnevalt.

„Projektijuht: - kutsekvalifikatsioon ehitusinsener, tase 6, üldehituslik ehitamine,

kompetentsiga ehitusjuhtimine/ ehitustegevusejuhtimine või teedeinsener, tase 6,

ehitusjuhtimine/ehitustegevuse juhtimine“

„Objektijuht: kutsekvalifikatsioon ehitusinsener, tase 6, üldehituslik ehitamine,

kompetentsiga ehitusjuhtimine/ ehitustegevusejuhtimine või teedeinsener, tase 6,

ehitusjuhtimine/ehitustegevuse juhtimine“

Esinevad vastuolud ei ole kõrvaldatavad vastavustingimuste ja tehnilise kirjelduse koosmõjus

tõlgendamisega. Samuti ei ole kohaldatav tehnilises kirjelduses sisalduv põhimõte, mille järgi

lähtutakse sama prioriteetsuse astmega dokumentide puhul dokumendist, milles on sätestatud

rangem nõue. Võrreldes projekti- ja objektijuhile kehtestatud nõudeid, ei ole võimalik

ühemõtteliselt tuvastada, milline dokument sätestab kvalifikatsioonile rangemad nõuded.

Hankija teguviis on vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud riigihanke korraldamise läbipaistvuse

ja kontrollitavuse põhimõttega. RHAD-s avaldatud teave peab olema sõnastatud selgelt,

täpselt ja üheselt mõistetavalt, et võimaldada kõigil ettevõtjatel saada riigihanke tingimustest

ühtemoodi aru.1 Vasturääkivate hankedokumentide alusel hankemenetluse läbiviimine ei ole

kooskõlas hankemenetluse üldpõhimõtetega.

b. Hankija selgitused

Hankija on seisukohal, et vaatamata nõuete sõnastuse erinevusest kahes eelpool nimetatud

dokumendis on nõutud kutsekvalifikatsioonid samaväärsed ja mõlemad vastavad EQF/EKR

tasemele 6. Samaväärsuse kriteeriumi eelduseks ei ole teatud nõuete identsus, vaid kutse

sobivus selleks, millisel eesmärgil on pädeval isikul teatud kutset omada.

Kutsekvalifikatsiooni samaväärsust tuleb hinnata hanke eesmärgiga kooskõlas. Tehnilises

kirjelduses ja vastavustingimustes esitatud kvalifikatsiooninõuded ei ole omavahel vastuolus.

Sõltumata sellest, kas pakkuja esitas pakkumuse, järgides tehnilise kirjelduse või

vastavustingimuste sõnastust, ei muutnud see pakkumust mittevastavaks ega võrreldamatuks.

c. Rahandusministeeriumi hinnang

1 EKo C-171/15, Connexxion Taxi Services BV versus Staat der Nederlanden – Ministerie van

Volksgezondheid, Welzijn en Sport jt, p 40

6

Rahandusministeerium ei nõustu hankija seisukohaga, et tehnilises kirjelduses ja

vastavustingimustes esitatud nõuded kutsekvalifikatsioonile on samaväärsed.

Kõnealused nõuded ei ole samaväärsed, kuivõrd teedeinsener tase 6 kutsestandardi2

kompetentside kirjeldus ei kattu ehitusjuht tase 6 kutsestandardi kohustuslike kompetentside3

ning üldehitusliku ehitamise kompetentsi4 kirjeldusega. Seega ei seisne tehnilises kirjelduses

ja vastavustingimustes sätestatud nõuete vaheline vastuolu üksnes nende sõnastuses, vaid

tegemist on sisuliste erinevustega.

Rahandusministeerium tuvastas, et kõik pakkumused vastasid nõuetele, mis hankija kehtestas

vastavustingimustena, ning et hankija tunnistas kõik pakkumused vastavaks. See omakorda

tähendab, et ükski pakkumus ei vastanud tehnilises kirjelduses sätestatud nõuetele.

Rahandusministeerium peab oluliseks välja tuua asjaolu, et eRHR-s ei nähtu selgitustaotlusi

vastavustingimuste ning tehnilise kirjelduse vaheliste vastuolude kohta. eRHR-st nähtub, et

pakkujad on küsinud üksnes vastavustingimustega nõutud vormikohase CV sisustamise

kohta. Riigihankes kehtestatud riigihanke alusdokumente ei vaidlustatud. Eelnevast järeldub,

et hoolimata riigihanke alusdokumentide vahelisest vastuolust lähtusid nii pakkujad kui

hankija vastavustingimustes kehtestatud nõuetest.

Tulenevalt asjaolust, et riigihankes sätestatud tingimusi ei vaidlustatud Riigihangete

vaidlustuskomisjonis (edaspidi ka VaKo), esineb RHS § 206 lg 2 p-s 1 sätestatud alus

järelevalvemenetluse lõpetamiseks. Rahandusministeerium möönab, et hankija koostatud

riigihanke alusdokumendid on vastuolus RHS-ga ning et mistahes vastuolud RHAD-i

erinevate osade vahel on lubamatud, kuid võttes arvesse asjaolu, et neid ei vaidlustatud VaKo-

s, ei oleks ettekirjutuse tegemine õiguskindluse ja õigusrahu kaalutlustel õigustatud.

IV Õigusvastased hankelepingu tingimused

a. Järelevalveteate esitaja seisukoht

1. Hankelepingu tähtaja järgimise võimatus

Hankija 10.05.2024 avaldatud hanketeate p 5.1.3 sätestab, et hankelepingu eeldatav

alguskuupäev on 01.07.2024. Nimetatud tähtaeg ei ole seejuures hankijale saavutatav.

Lisaks näeb hankelepingu p 7.2 ette, et ehitise tellijale üleandmise tähtaeg on hiljemalt

31.07.2025. Hankelepingu järgi koostatakse ja kooskõlastatakse ajagraafik (hankelepingu

p-s 4.5 ja 7.3), kuid lõpptähtaeg on seejuures hankelepinguga ette nähtud. Samuti on ette

nähtud, et põhiline kasutusvalmidus peab olema ehitisel 06.06.2025 (hankelepingu p 7.4).

Samuti peab kasutusloa taotlus olema esitatud hiljemalt 06.06.2025 (hankelepingu p 7.4).

Eeltoodud tähtaegadest ei ole tõenäoliselt võimalik kinni pidada, kuivõrd ainuüksi

hankelepingu algustähtaeg viibib. Samuti võib hankelepingu sõlmimist viivitada võimalik

järelevalvemenetlus (RHS § 205 lg 3), mille tagajärjel poleks need „kivisse raiutud“

tähtajad hankija jaoks enam saavutatavad.

2. Ehitustööde tehniline kirjeldus näeb ette järgnevad tingimused:

Kõik konstruktsioonide ja süsteemide eesmärgipäraseks tõrgeteta töötamiseks vajalikud

tööd või tooted, mis ei ole kajastatud pakkumuses, kuid milleta ei ole võimalik tagada

2 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11228590 3 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11228228 4 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Kompetentsid/vaata/10489817

7

lõppeesmärki, loeb Hankija tööde koostisosaks, mille eest täiendavalt maksma ei pea (p

9.6).

Pakkumuses tuleb arvestada ka nende töödega, mis ei ole hankedokumentides otseselt

kirjeldatud, kuid on vajalikud teha tulenevalt ehitusobjekti tegelikust olukorrast ja

seisundist. Hankija eeldab, et pakkuja on objekti olemasoleva olukorraga tutvunud ning

oma pakkumuses arvestanud kõikide vajalike töödega, tuginedes tööde vajaduse ja hinna

määramisel oma professionaalsusele ja sarnaste tööde kogemusele. Pakutu suhe

tegelikkusesse on pakkuja risk (p 9.7).

Pakkumuses tuleb arvestada nende tööde teostamisega, mis ei ole hankedokumentides

otseselt kirjeldatud, kuid tulenevad kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest,

standarditest ja vastavate ametkondade nõuetest ning ettekirjutustest. (sh Päästeamet,

Tervisekaitseamet, Tööinspektsioon, Keskkonnainspektsioon, Elektrilevi, Elveso AS,

Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Amet jne) (p 9.8)

Eeltoodud tingimused on ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused, kuivõrd panevad

pakkujale kohustuse teostada „kõik muud tööd“. Selliselt on tingimused vastuolus RHS §

3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega.

VaKo leidis sellise tingimuse osas ühemõtteliselt, et see säte rikub RHS § 3 p-s 1

sätestatud läbipaistvuse põhimõtet. Sealjuures viitas VaKo, tuginedes ka Euroopa Kohtu

praktikale, et läbipaistvuskohustus riigihangetes nõuab mh seda, et hanketingimused

oleksid sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, võimaldamaks kõigil piisavalt

informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista nende täpset ulatust ja

nendest ühtemoodi aru saada.

Tsiteerides VaKo-t: Hanketingimus, mis kohustab pakkujaid arvestama pakkumuse

hinnastamisel ka selliste töödega, mida ei ole riigihanke alusdokumentides mainitud, aga

mis on „hea tava“ kohaselt alusdokumentides mainitud tööde teostamiseks siiski

vajalikud, ei ole selge, täpne ega üheselt mõistetav. [...] Hankija lisaselgituste puudumisel

peavad pakkujad sisuliselt mõistatama, milliste töödega lisaks riigihanke

alusdokumentides selgesõnaliselt mainitutele peavad nad veel arvestama. Sellisena ei ole

kõnesolev hanketingimus ise ega sellele hanketingimusele tuginevad hankija võimalikud

nõudmised hankelepingu täitmise faasis piisavalt läbipaistvad ja ettenähtavad.

3. Projektijuhi varasema kogemuse nõue on vastuolus Rahandusministeeriumi

seisukohtadega RHS § 3 p 2 ja 3 kohaldamisest.

Vastavustingimused on ka vastuolus RHS § 3 p-dega 2 ja 3, mis sätestavad võrdse

kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtted. Vastuolu seisneb

tingimuses, et pakkuja projektijuht peab olema varasemalt teostanud töö, mis vastab

kindlale Eesti kasutusotstarbele ning millele on väljastatud kasutusluba. Nimetatud

tingimusega on hankija seadnud projektijuhi poolt varasemalt teostatud töödele nõude, et

need vastaksid Eesti siseriiklikule õigusele.

Rahandusministeerium on oma 20.06.2023 auditis nr JKS-49/2022 leidnud, et analoogne

nõue välistab välismaised pakkujad, kelle teostatud töödele Eesti õiguskorra alusel

väljastatud kasutusload ja määratud kasutusotstarbed puuduvad, kuid tehtud tööd on

sisuliselt võrreldavad, samaväärsed ning piisavad hankelepingu nõuetekohaseks

täitmiseks. Rahandusministeeriumi hinnangul on hankija selline teguviis vastuolus RHS

§ 3 p-dega 2 ja 3.

4. Hankelepingu sätestab lubamatu hankelepingu muutmise viisi. Hankelepingu p 15.1

sätestab: „Juhul kui Tööde teostamise ajal tekib põhjendatud vajadus muuta Lepingus

Töödele määratud lahendusi, ehitusprojekti, Tööde mahtu, materjale, seadmeid vms.

(edaspidi Muudatustööd), lepitakse Muudatustööde teostamises kokku Poolte vahel

8

sõlmitavas kirjalikus kokkuleppes. Muudatustööde tegemine Lepingu raames on lubatud

üksnes juhul, kui selle tulemusena ei ületata Lepingu hinda ega muudeta Lepingus

sätestatud tähtaegasid (kaasa arvatud vahetähtajad).“

Hankelepingu muutmine peab olema alati kooskõlas RHS §-ga 123, st kõik hankelepingu

muudatused peavad leidma viidatud sättest õigusliku aluse. Praegusel juhul näeb aga

viidatud hankelepingu säte ette sedavõrd üldise korra hankelepingu muutmiseks, et seda

ei ole tegelikult võimalik õiguspäraselt kohaldada isegi viidatud klauslis sätestatud

piirangute raames. Nimelt ei sõltu hankelepingu muudatuse lubatavus üksnes sellest, kas

muutub lepingu maksumus või tähtaeg, vaid ka sellest, kas muutuks hankelepingu üldine

olemus.

5. Ehitustööde tehniline kirjeldus näeb ette järgneva nõude:

„Juhul kui hankedokumentatsiooni osade vahel on vastuolu(sid) või võimaldavad

mitmesugust tõlgendust, tuleb hanke käigus esitada Hankijale küsimused selgituste

saamiseks. Juhul kui Pakkuja ei esita vastuolude kohta küsimusi, on Hankijal õigus

Töövõtu käigus valida Hankija jaoks sobivam tõlgendus. Pärast pakkumuse esitamist ei

rahulda Hankija ühtegi Pakkuja ettenägematutele asjaoludele, mitteinformeeritusele,

teisiti tõlgendamisele või muule ettekäändele tuginevat pretensiooni või lisanõuet, s.h.

rahalist nõuet." Samuti näeb tehniline kirjeldus, et „mitmeti tõlgendatavate

lahenduste/formuleeringute/tööde suhtes, kui nende kohta ei ole esitatud hankemenetluse

ajal täpsustavaid küsimusi, loetakse hankelepingu täitmise ajal prioriteetseks Hankija

tõlgendus. Sisuliselt näevad sellised tingimused ette hankija jaoks „sobivaima

tõlgenduse.“

Kohtupraktika kohaselt ei ole selline säte kooskõlas RHS § 3 lg-ga. Nimelt on Tallinna

Halduskohus leidnud järgmist: Kuigi tehnilise kirjelduse p 3.1 annab hankijale võimaluse

valida vastuolude korral „sobivam tõlgendus“, peab ka sobivaim tõlgendus siiski lähtuma

hankija enda kehtestatud (prioriteetsus) reeglitest, mitte pakkumuste avamise järel

kujunenud hankija suvaotsusest. Subjektiivselt sobivaima tõlgenduse valimine oleks

vastuolus RHS § 3 p-s 2 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõudega.

b. Rahandusministeeriumi hinnang

Käesolevas peatükis välja toodud riigihanke alusdokumentides kehtestatud nõuded ja

tingimused olid järelevalveteate esitajale teatavaks tehtud, kuid järelevalveteate esitaja jättis

vaidlustuse VaKo-le esitamata RHS § 189 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaja jooksul (viis tööpäeva

enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, taotluste esitamise tähtpäev oli 06.06.2024). Seega

võib nimetatud rikkumiste puhul lugeda RHS § 206 lg 2 p-s 1 sätestatud aluse eeldused

järelevalvemenetluse lõpetamiseks täidetuks.

Seoses punktides VI.a.1, VI.a.4 ning VI.a.5 väljatoodud asjaoludega selgitab

Rahandusministeerium täiendavalt, et kuivõrd nimetatud tingimuste rakendamine ning

võimalik RHS-i rikkumine saab realiseeruda, kui üldse, tulevikus, siis ei ole

Rahandusministeeriumi hinnangul proportsionaalne teha hankijale ettekirjutus

hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. Konkreetsetest tingimustest tõusetuvaid RHS-i

rikkumisi on võimalik ära hoida hankijat potentsiaalsete RHS-i rikkumiste eest hoiatamisega.

V Hankija vastuoluline käitumine

a. Järelevalveteate esitaja seisukoht

9

Hankija korraldas käesoleva aasta alguses sisult analoogse riigihanke „Jüri Gümnaasiumi

staadioni ja juurdepääsuteede ehitustööde peatöövõtt“ (viitenumber 274819), mis lõpetati

lepinguta. Järelevalveteate esitaja arusaamise kohaselt ei ole riigihanke tehniline kirjeldus ja

selle aluseks olev dokumentatsioon käesoleva hankega võrreldes sisult muutunud.

Viidatud hankes esitati hankijale küsimus DALI kaabli osas (sõnum 822066), mille sisu oli

kokkuvõtvalt see, kas kasutada tuleb projektis ette nähtud ristlõikega kaablit või kaablit, mida

pakkuja pidas töökindlaks. Hankija vastas sellele, et kasutada tuleb pakkuja välja pakutud

kaablit, kuid ei teinud vastavaid muudatusi ei riigihanke 274819 RHAD-sse ega ka käesoleva

riigihanke RHAD-sse.

Riigihankes 274819 oli seatud tingimus, et kasvumulda tuleb transportida vastavalt

jäätmekavale Tallinna Jäätmete Taastuskeskus AS Jõelähtme prügilasse. Hankijale esitati

hanke raames küsimus (sõnum 828152), kas mulda võib transportida ka mujale, millele

hankija vastas jaatavalt. Samas ei tehtud vastavaid muudatusi ei riigihanke 274819 RHAD-

sse ega ka käesoleva riigihanke RHAD-sse.

Selline käitumine mõjub pakkujatele vastuoluliselt, kuna mõlema riigihanke ja selle RHAD-

ga kooskõlas olevad pakkujad ei mõista, miks hankija selgitustega RHAD-d muudab, kuid ei

vaevu isegi hankest hankesse tingimusi vastavalt oma selgitustele muutmast. See annab aluse

järeldada, et kui hankija näiteks teab, et tema algses projektis sätestatud lahendus ei ole

töökindel, siis võib hankija asuda pakkujalt hankelepingu täitmise käigus nõudma muudatusi,

mille oleks võinud juba algusest peale RHAD-s sätestada. Hankija käitumine on vastuoluline

ning ei ole kooskõlas RHS §-ga 3.

b. Rahandusministeeriumi hinnang

Järelevalveteate esitaja seisukohast ei ole võimalik tuvastada asjaolusid, mis viitaksid RHS-i

rikkumisele riigihanke menetluses, mille osas on käesolev järelevalvemenetlus algatatud.

Rahandusministeeriumi kokkuvõttev hinnang eelnevalt kirjeldatud asjaoludele

Esiteks selgitame, et Rahandusministeeriumi pädevus ning volitused riigihankealase järele-

valve teostamisel on sätestatud RHS 9. peatükis, mille kohaselt on Rahandusministeeriumil

ulatuslik kaalutlusõigus igakordselt otsustada, kas järelevalvemenetlust algatada ja millist

seaduses ette nähtud järelevalveabinõud rakendada. RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1

tulenevalt teostab Rahandusministeerium avalikes huvides riiklikku ning haldusjärelevalvet

RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle.

Rahandusministeerium võib RHS § 206 lg 2 p 1 kohaselt lõpetada alustatud

järelevalvemenetluse, kui järelevalveteate esitaja ei ole RHS §-s 189 ette nähtud tähtaja

jooksul kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust Riigihangete

vaidlustuskomisjonile (edaspidi VaKo). RHS § 206 lg 2 p 2 kohaselt võib

Rahandusministeerium lõpetada alustatud järelevalvemenetluse, kui rikkumise asjaolusid ja

muid tegureid arvesse võttes puudub järelevalvemenetluse läbiviimiseks oluline avalik huvi

või ettekirjutuse tegemiseks põhjendatud vajadus. Näiteks võib oluline avalik huvi

järelevalvemenetluse läbiviimiseks puududa juhul, kui ettenähtavalt ei tooks järelevalveteates

väidetud rikkumine vastavalt RHS § 208 lg-tele 1-2 kaasa ettekirjutuse tegemist.5 Seda

eelkõige rikkumiste puhul, mida ei ole võimalik riigihankes menetluslikult enam kõrvaldada,

5 Nt RaM 10.07.2018 nr 12.2-1/5380-2, kättesaadav http://adr.rik.ee/ram/dokument/5869935 (15.12.2018).

10

kuid mille korral riigihanke kehtetuks tunnistamine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne

abinõu.

Selgitame täiendavalt, et vaidlustuse esitamise võimaluse minetamisel ei ole

Rahandusministeeriumile järelevalveteate esitamine reeglina põhjendatud. Seadusandja on

RHS-i vastuvõtmisel pidanud oluliseks eristada järelevalvemenetlust vaidlustusmenetlusest.

Hankeasjades näevad HKMS § 268 lg 1 ja VaKo põhimääruse § 1 ette kohustusliku kohtueelse

menetluskorra VaKo-s. Rahandusministeeriumi järelevalve ülesandeks ei ole dubleerida

subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust ning halduskohtumenetlust

hankeasjades, mistõttu üldjuhul ei saa rikkumine olla üheaegselt nii Rahandusministeeriumi

kui vaidlustuskomisjoni menetluses.6 Sisuliselt tooks see kaasa järelevalvemenetluse kaudu

tähtajatute vaidlustuste esitamise. Initsieerides Rahandusministeeriumi järelevalve tulemusel

hankijale ettekirjutuse tegemise, saavutaks riigihankes osalenud või osalemisest huvitatud

ettevõtja võimaluse minna mööda RHS-is ettenähtud vaidlustuse esitamise tähtajast, mis oleks

õiguskindluse ja õigusrahu suhtes lubamatu.7

Käesoleva dokumendi peatükkides III, IV ja V välja toodud riigihanke alusdokumentides

kehtestatud nõuded ja tingimused olid järelevalveteate esitajale teatavaks tehtud ning

järelevalveteate esitaja jättis vaidlustuse VaKo-le esitamata RHS § 189 lg 2 p-s 2 sätestatud

tähtaja jooksul. Seega võib nimetatud rikkumiste puhul lugeda RHS § 206 lg 2 p-s 1 sätestatud

aluse eeldused järelevalvemenetluse lõpetamiseks täidetuks.

Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole punktis I.a.1 välja toodud hankija poolt

hankemenetluse käigus esitatud selgitused vastuolus RHS § 46 lg-ga 3. Seoses punktis I.a.2

välja toodud asjaoludega möönab Rahandusministeerium, et kõnealused selgitused on

vastuolus RHS § 46 lg-ga 3, kuid võttes arvesse, et rikkumise mõju võib pidada minimaalseks,

ei oleks Rahandusministeeriumi hinnangul ettekirjutuse tegemine hankemenetluse kehtetuks

tunnistamiseks proportsionaalne.

Seoses punktis II käsitletud riigihanke alusdokumentides tehtud muudatustega ning

pakkumuste esitamise tähtaja pikendamata jätmisega leiab Rahandusministeerium, et

ettekirjutuse tegemine hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks ei oleks proportsionaalne,

arvestades rikkumise võimalikku mõju hankemenetlusele.

Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja põhjendustest ning juhindudes RHS § 206 lg-st 2 p-

dest 1 ja 2, teatame, et Rahandusministeerium lõpetab Rae Vallavalitsuse riigihanke

„Jüri Gümnaasiumi staadioni ja juurdepääsuteede peatöövõtt“ (viitenumber 279732)

seaduslikkuse kontrollimiseks alustatud järelevalvemenetluse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

6 RHS eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 139. 7 M. Antonov. RHS § 206 komm. 9 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2019.

11

Hendrik Kull 53022908

[email protected]

Lisaadressaadid:

Rae Vallavalitsus